Elektrituruseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

27.05.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 2 juhtlause sõnastatakse järgmiselt:

„Turuosalise ja põhivõrguettevõtja sõlmitud liitumislepingu kulupõhised osamaksed jagunevad

järgmiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti:“;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu tasutakse

põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest 60 päeva jooksul.

(6) Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel, siis elektrituruseaduse

§ 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu ja selle liitumise tarbeks võrguettevõtja poolt

kantud tegelikke liitumisega seotud kulusid ei tagastata või peab liituja lisaks tasuma tegelikel

kuludel põhineva liitumistasu.

(7) Fikseeritud liitumistasu tagastatakse liitujale juhul, kui liitumise käigus selguv liitumistasu

tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud

liitumistasuga.

(8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes tootmissuunalise võimsuse

piiramise korral elektrienergia võrku andjale piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna.“;

3) paragrahvi 24 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid jaotusvõrgus ei arvata liitumistasu hulka, kui

võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Lõpliku

liitumistasu määrab võrguettevõtja liitumispakkumises.“;

4) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise tasu arvutades lähtub jaotusvõrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ja

põhivõrguettevõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 sätestatust. Liitumistasu või tarbimis-

või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel.“;

2

5) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas

põhivõrgus tasutakse elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu, millele

lisandub täiendav liitumispunkti tasu käesoleva määruse lisas 2 esitatud hinnakirja alusel.“

(5) Uue tarbimisvõimsusega liitumisel või tarbimisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas

põhivõrgus arvestatakse liitumistasu käesoleva määruse lisas 2 esitatud hinnakirja alusel.

Tarbimisvõimsuse suurendamisel pärast seda, kui tarbimisvõimsust on viimase 12 kuu jooksul

vähendatud, arvestatakse vähendatud võimsuse osale juurde võimsuse lisamise tasu

elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu ulatuses.

(6) Kui uus põhivõrguga liitumine või tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamine toob kaasa

liitumise asukohta, kuhu käesoleva sätte jõustumise hetkeks ei ole põhivõrku rajatud ja rajamine ei

ole ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud investeeringute kavas või kui võrguga ühendamisel

vähendatakse tarbimiskoha puhul rikkest põhjustatud ühekordset katkestuse likvideerimise aega

kahe tunnini, arvestatakse liitumistasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatu kohaselt. Lisaks

arvatakse liitumistasu hulka uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks ja sellisel liitumisel,

sealhulgas olemasoleva põhivõrguga ühendatud kliendi tarbimis- ja tootmistingimuste

muutmiseks, kõik need kulupõhised investeeringud, mis ei ole esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(7) Põhivõrguettevõtjal on õigus arvata liitumistasu hulka toimingu- ja menetlustasu

elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt ning

projektijuhtimistasu, mille suurus on 5 protsenti elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud

tootmisvõimsuse suurendamise tasu määrast.“;

6) Määrust täiendatakse lisaga 2.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub elektrituruseaduse muutmise seaduse jõustumisega.

Kaja Kallas

Peaminister

Kristen Michal

Kliimaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 2. Liitumistasu arvestamise hinnakiri uue tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamisel

põhivõrguga või tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmisel põhivõrgus

1

27.05.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude

põhimõtteid liitujale paremini prognoositavaks ning täpsustatakse tingimused, mil loetake

elektrienergia ja võrguteenuse kasutamist ebaseaduslikuks.

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]),

energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik

Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba

([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.1. Eelnõu eesmärk

Eesti on võtnud endale eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest

taastuvenergiaga vähemalt 100%. Mitme samaaegse seadusemuudatuse eesmärk on kiirendada

taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues

eeldused põhivõrgu arenduskohustuse laiendamiseks.

Põhivõrguga liitumise protsessi peamiseks puuduseks ning arendusi takistavaks asjaoluks on

seni turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus

liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust.

Põhivõrguga liitumise protsessi kiiremaks ja selgemaks muutmiseks on seega põhjendatud

praegu kehtiva põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täiendamine ja põhivõrguga liitumise

protsessi ning võrgu-, sh liitumistasu ülesehituse ümberkujundamine nii elektrituruseaduses kui

ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.

1.2. Märkused

Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr. 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ on

kehtestatud elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Vastav elektrituruseaduse redaktsioon hakkas

kehtima 27.04.2019.

Eelnõu on seotud menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 käsitleb Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskiri“ muudatusi ning koosneb kuuest punktist.

Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõiget 2 sõnaga „kulupõhised“.

Punktiga 2 täiendatakse § 21 lõigetega 5–8.

2

Lõige 5 näeb ette, et olemasoleva võrguga seotud liitumistasud tuleb maksta 60 päeva jooksul

alates põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimisest. Olemasoleva võrguga seotud

liitumistasud on kirjeldatud kehtiva määruse § 25 lõigetes 4–6. Liitumistasu tasumine 60 päeva

jooksul ja mitte alles liitumise valmimisel on tingitud põhivõrguettevõtja arenduskohustuse

raames juba tehtud investeeringutest ning sellest, et vähendada elektrivõrgu võimsuse

broneerimise võimalust liitumislepingu täitmise perioodiks ilma kindla kavatsuseta võimsust

kasutada.

2023. aastal jõustunud elektrituruseaduse muudatustega võeti tootmissuunaliste liitujate suhtes

kasutusele tagatise nõue, mis aitas lahendada võrgu broneerimise probleemi.

Seadusemuudatusega fikseeritud hinnale üle minnes ja maksetähtaja 60 päeva kehtestamisel on

võimalik kaaluda vastavate liitumiste puhul eraldiseisvast deposiidist loobuda, kuna juba

tasutav liitumismaksumus ja deposiidi maksumus on sarnases suuruses. Seega vastav tasu võiks

aidata juba välistada võrgu broneerimise sama summa eest. Samuti on õigustatud liitumise

maksumust küsida kohe liitumislepingu sõlmimisel, kuna võrguettevõtjale tekib kohustus

võrku ette arendada ja võrgutugevduse kulutused on juba liitumise hetkeks tehtud ja

läbilaskevõimsuse nn pudelikaela risk langeb võrguettevõtjale. Liitumistasu fikseerimisele

üleminekul ja võimalikul deposiidikohustusest loobumisel tuleb tagada, et liitumistasusid

liitumislepingu sõlmimise järel liitumislepingu peatamisel või lõpetamisel ei tagastata. Selline

süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui nad on kindlad projekti

teostatavuses. See aitab kaasa, et võrguinvesteeringud tehakse õigesse kohta ja õigetes

mahtudes.

Lõike 6 eesmärk on täpsustada liitumistasu tagastamise tingimusi liitumislepingu lõppemisel

enne selle täitmist.

Lõike 7 eesmärk on võimaldada liitujale tagastada fikseeritud liitumistasu juhul, kui liitumise

käigus selguv liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt

liitumislepingus prognoositud liitumistasuga.

Lõike 8 eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga seaduse § 71

lõike 5 punktis 1 tehtava täpsustusega tootja piiramise kulude kompenseerimise põhimõtetes.

Punktiga 3 lisatakse § 24 lõikesse 3 sõna „jaotusvõrgus“.

Punktiga 4 täiendatakse § 25 lõiget 1, et täpsustada jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumistasu

arvutamise põhimõtteid.

Punktiga 5 täiendatakse § 25 lõigetega 4–7.

Lõike 4 kohaselt tasutakse uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse

suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud

fikseeritud liitumistasu, millele lisandub täiendav liitumispunkti tasu käesoleva määruse lisas 2

esitatud hinnakirja alusel.

Lõige 5 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel

olemasolevasse põhivõrku. Erinevalt tootmisest ei rakendata tarbimisele võimsuse lisamise

tasu, sest tarbija tasub võrgutasu tarbitud elektrienergia eest ja võrguühenduse kasutamise eest,

millega muuhulgas finantseeritakse põhivõrguettevõtja poolt arenduskohustuse raames

tehtavaid investeeringuid.

3

Erandina tuleb tasuda võimsuse lisamise tasu olemasoleva tarbimise korral, kui

tarbimisvõimsust on viimase 12 kuu jooksul vähendatud ning tarbija soovib tarbimisvõimsust

uuesti suurendada. Põhivõrguettevõtja kliendid maksavad võrgutasu lisaks tarbitud

elektrienergia kogusele ka tarbimiskoha kasutamise ning võrgulepinguga tarbimiskohas

kokkulepitud tarbimisvõimsuse eest. Sesoonselt tarbimisvõimsust muutvad kliendid tingivad

tariifimuudatused vähemalt kaks korda aastas, mis omakorda ei võimalda investeeringute

stabiilset planeerimist ega anda klientidele õigeid hinnasignaale.

Lõige 6 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel asukohta,

kuhu põhivõrku ei ole rajatud või kuhu ei plaanita põhivõrguettevõtja investeeringute kava

kohaselt võrku rajada, ning olukorras, kus liitumisega muudetakse tarbimiskoha tarbimis- või

tootmistingimusi või mõlemat. Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda lisaks elektrituruseaduse § 72

lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu komponentidele kulud kalkulatsiooni alusel. Selle

sättega välditakse võrguinvesteeringute mõju ühiskondlikele kuludele näiteks juhul, kus

potentsiaalne kliendi liitumispunkt asuks olemasolevast võrgust kaugemal ning ühendusliinid

liituva kliendi ja olemasoleva põhivõrgu vahel on vajalikud vaid üksiku liituja huvides. Samuti

ei ole põhjendatud olemasolevas võrgus selliste võrguinvesteeringutega ühiskondlike kulude

suurendamine, mille rajamisega ei suurene olemasoleva elektrivõrgu läbilaskevõimsus, vaid

suureneks ainult olemasolevate klientide toitekindlus ehk tegemist on reserveerivate

ühendustega. Sellist põhivõrgu laiendust ei saa käsitada ühiskondliku huvi objektina ega

finantseerida seda tarbijate tasutava võrgutasu arvelt. Näiteks tingiks ühe Ruhnu saarele

rajatava 100 MW võimsusega tuuleelektrijaama võrguga ühendamine olulisi investeeringuid,

kuid need ei oleks vajalikud ülekandevõrgu toimimiseks laiemalt. Seega on määrusesse lisatava

teksti eesmärk säilitada reegel, mille kohaselt uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks

vajaliku liitumistasu hulka kuulub liituja tasutav kulupõhine liitumistasu.

Lõige 7 loetleb põhivõrguettevõtja olemasolevad liitumistasud ning nende arvestamise

põhimõtted. Põhivõrguettevõtjal võib olla veel teisi liitumistasusid. Toimingu- ja menetlustasu

arvestatakse elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika

kohaselt. Projektijuhtimistasu sisaldub võimsuse lisamise tasus ning moodustab 5 protsenti

võimsuse lisamise tasust, mis on keskmine projektijuhtimisega seotud tegevuskulude maht

liitumise korral. Projektijuhtimistasu kasutatakse tegevuskulude katmiseks ning selle ulatuses

ei vähendata võrgutasude arvestamisel võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara.

Punktiga 6 lisatakse määrusele lisa 2, milles sätestatakse liitumistasu arvestamise hinnakiri uue

tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamisel põhivõrguga või tarbimis- või tootmistingimuste

või mõlema muutmisel põhivõrgus.

Eelnõu § 2 näeb ette jõustumise elektrituruseaduse muutmise seadusega samaaegselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Kavandatud muudatus: põhivõrguettevõtjaga liitumisel makstavate liitumistasude parem

prognoositavus;

4

Olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine

Määruse muudatusega kaasnev mõju on positiivne, sest ülekandevõrguga liitujate jaoks muutub

liitumisprotsess selgemaks ning liitumise hind on olemasoleva võrgu piires fikseeritud ja juba

protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja -selgus. Praegu on liitumishind kulupõhine

ja tegelik hind võib selguda alles siis, kui selgub võrgu arendamise tegelik kulu. Muudatusel on

sihtrühmale positiivne majanduslik mõju.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju looduskeskkonnale on väike, kuivõrd muudatustega soodustatakse Eestisse uute

taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade rajamist, tänu millele suureneb taastuvelektri

tootmise maht ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti ja seega

rahvatervist. Taastuvenergiajaamade planeerimise ja menetluse protsessides hindavad

arendajad igal juhul erinevaid keskkonnamõjusid. Juba planeerimisel otsitakse asukoht, mis

mõjutaks looduskeskkonda vähe või ebaoluliselt. Kuna määrus ei reguleeri elektrijaamade

paigaldamise küsimusi, siis on muudatustel väike või kaudne keskkonnamõju.

Mõju majandusele ja regionaalarengule

Kavandatud muudatused mõjutavad kaudselt kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on

minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale

Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja

kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek,

varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika

arendamine ja edendamine on tähtis majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse

elavdamisele ja tagab uusi töökohti, mis aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele

ja hoiab mingil määral ära ka ääremaastumist. Samuti võib suurem taastuvenergia

kasutuselevõtt tagada taskukohasema varustuskindluse Eesti elanikele.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatused ei põhjusta julgeolekuriski. Kui määrus aitab taastuvenergeetika kasutuselevõtule

kaasa, siis kaasneb riigi energiavarustuse suurem hajutatus, mis energiajulgeoleku kontekstis

on positiivse mõjuga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju ulatus on väike, muudatused ei too kaasa suuri muudatusi halduskoormuses, kuid

Konkurentsiameti töökoormus võib suureneda, mis võib põhjustada asutusele mõningast

lisakulu ja vajadust palgata uusi töötajaid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks lisakulusid ega tulusid riigi eelarvele ei teki.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile.

Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekuteks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja

üldise meililisti kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS,

Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

5

7. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad elektrituruseaduse muudatuste (eelnõu kooskõlastusel)

jõustumisega kuna käsitlevad elektrituruseaduse muudatustega seotud lähenemisi.

Vabariigi Valitsuse määrus

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“

Lisa 2

Liitumistasu arvestamise hinnakiri uue tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamisel

põhivõrguga või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisel põhivõrgus

1. 110 kV pingeastmel

1.1. Ühe uue 110 kV liitumispunkti rajamine

olemasolevas 110 kV alajaamas, 120 h* 1 165 000 euroti

1.2. Ühe uue 110 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti

võimsus kuni 50 MVA) uue 110 kV alajaama

rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile kuni ühe

liinivisangu kaugusele (200 m) olemasolevast liinist,

120 h*

1 710 000 eurot

1.3. Ühe uue 110 kV liitumispunkti jaoks uue 110 kV

alajaama rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile

kuni 1 visangu kaugusele (200 m) olemasolevast

liinist, 120 h*

1.31. Iga järgnev 110 kV liitumispunkt, 120h*

3 210 000 eurot

800 000 eurot

1.4. Kahe uue 110 kV liitumispunkti jaoks uue 110 kV

alajaama rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile

kuni 1 visangu kaugusele (200 m) olemasolevast

liinist, 2 h*

14.1 Iga järgnev 110 kV liitumispunkt, 2 h*

4 310 000 eurot

800 000 eurot

1.5. Olemasoleva 110 kV liitumispunkti ümberehitus

täiendava tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse

suurendamiseks üle 15 MVA/liitumispunkti kohta,

120 h*

130 000 eurot

1.6. Olemasoleva kliendi liitumistel olemasoleva 110 kV

liitumispunkti ümberehitus täiendava tarbimis- ja/või

tootmissuunalise võimsuse suurendamiseks kuni 15

MVA/liitumispunkti kohta, 120 h*

25 000 eurot

1.7. Jaotusvõrguettevõtja liitumistel olemasoleva

keskpinge liitumispunkti üleviimine 110 kV pingele,

120 h*

115 000 eurot

2. 330 kV pingeastmel

2.1. Olemasolevas 330 kV alajaamas uue 330 kV

liitumispunkti rajamine (liitumispunkti võimsus kuni

400 MVA), 120 h*

3 270 000 eurot

2.2. Ühe uue 330 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti

võimsus kuni 100 MVA) uue 330 kV alajaama

rajamine olemasolevale 330 kV õhuliinile kuni 1

visangu kaugusele (400 m) olemasolevast liinist,

120 h*

7 790 000 eurot

2.3. Ühe uue 330 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti

võimsus kuni 400 MVA) uue 330 kV alajaama

rajamine olemasolevale 330 kV õhuliinile kuni

1 visangu kaugusele (400 m) olemasolevast liinist,

120 h*

2.3.1. Iga järgnev 330 kV liitumispunkt, 120 h*

11 355 000 eurot

2 400 000 eurot

2.4. Kahe ning enama uue 330 kV liitumispunkti jaoks

(liitumispunkti võimsus kuni 400 MVA) uue 330 kV

dupleksskeemiga alajaama rajamine olemasolevale

330 kV õhuliinile, 2 h*

2.4.1. Kahe uue 330 kV liitumispunktiga AJ maksumus

2.4.2. Iga järgnev 330 kV liitumispunkt, 2 h*

17 280 000 eurot

4 000 000 eurot

2.5. Olemasoleva 330 kV liitumispunkti ümberehitus

täiendava tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse

suurendamiseks, kui summaarne liitumisvõimsus

alajaama 330 kV lati kohta jääb alla 400 MVA, 120

h*

150 000 eurot

2.6. Olemasoleva 330 kV liitumispunkti ümberehitus

täiendava tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse

suurendamiseks, kui summaarne liitumisvõimsus

alajaama 330 kV lati kohta ületab 400 MVA, 2 h*

või 120 h*

3 600 000 eurot

* Rikkest põhjustatud lubatud katkestuse pikkus tarbimiskohas.

i Kõik summad on ilma käibemaksuta.

1

EELNÕU

27.05.2023

Elektrituruseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 71

lõike 5 punktis 1 nimetatud tootja piiramisega seotud kulud, kui ta andis tootjale tootmise

vähendamise korralduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid

ammendatud.“;

2) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või

tootmisseadme liitumispunktist kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni või

rannikutel mereparke võrguga liitvatest alajaamadest kuni 15 kilomeetri kaugusel paikneva

elektripaigaldiseni;“;

3) paragrahvi 66 lõike 1esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt

osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus

ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele,

arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja

prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise.“;

4) paragrahvi 66 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate

ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni

tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Käesoleva paragrahvi lõikes 8

nimetatud ettevõtja esitab Konkurentsiametile lisaks arengukavale arenduskohustuse täitmisega

seotud investeeringuprojektide nimekirja ja nende ajakava.“;

5) paragrahvi 66 lõike 12 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide

nimekiri ja ajakava;“;

6) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 142 järgmises sõnastuses:

„(142) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud investeeringuprojektide nimekirja ja ajakava

kooskõlastab Konkurentsiamet.“;

7) paragrahvi 68 lõige 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või

võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning

kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema

elektripaigaldis õiguslikul alusel ühendatud.“;

2

8) paragrahvi 71 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine, mille hulka loetakse võrgupiirangutest lähtuvad

tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud;“;

9) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 61–65 järgmises sõnastuses:

„(61) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu

täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja

tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus.

Sellise investeeringu võib teha ainult liitumisel võrguettevõtja olemasolevasse võrku olemasoleval

pingeastmel või kui uue võrgu rajamise näeb ette investeeringute kava. Põhivõrgus loetakse

olemasolevaks võrguks muuhulgas uus ehitatav alajaam, mis rajatakse olemasolevast õhuliinist

maksimaalselt ühe õhuliini visangu kaugusele.

(62) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva

seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse

võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.

(63) Liitumisel või tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel võrgus, milleks kasutatakse

käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud investeeringut, vähendatakse laekunud liitumistasu

ulatuses esialgu võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse hulgas võrguteenuse osutamiseks

vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei

arvestata.

(64) Põhivõrguga ühendamisel põhineb liitumistasu kulupõhisel hinnal, kuid olemasoleva

põhivõrgu võrguga ühendamisel kehtib fikseeritud liitumistasu, millele lisandub täiendav

liitumistasu käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

(65) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas

põhivõrgus on fikseeritud liitumistasu suurus võimsuse lisamiseks 44 000 eurot megavoltampri

kohta ja käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse lisas esitatud hinnakirjal

põhinev tasu.“;

10) paragrahvi 72 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel

soetatud põhivaraga;“;

11) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise

taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot

megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui tootmissuunaline liitumine

toimub tegevusloaga võrguettevõtjate vahel või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule

rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele, kui turuosaline

on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse.

Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu.“;

3

12) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võib üles öelda tegevusloaga

jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendata.“;

13) paragrahvi 871 lõiked 3–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või

kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus,

finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel

oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule.

(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta,

avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates

liitumispunkti valmimise tähtajast või võrguettevõtja võrguühenduse ja kogu tootmissuunalise

liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimise lõpptähtajast,

sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub hiljem.“;

14) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses:

„(41) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide puhul võib olla pikem käesoleva

paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitusprojektiga, mille

valmimine on päikesepaneelide paigaldamise eelduseks, ja seda ulatuses, mis on ehitusprojekti

valmimistähtaeg liitumistaotluse esitamisel.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või olla pikem

kui kolm aastat.“;

15) paragrahvi 871 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia

tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus liitumislepingus nimetatud

võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise

ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.“;

16) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 51–52 järgmises sõnastuses:

„(51) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise

tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud

tootmissuunalise võimsuse suurendamine.

(52) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja

juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat

rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal

kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.“;

17) paragrahvi 871 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes

4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub

liituja võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest aasta möödumisel mittekasutatava

tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse iga järgneva aasta

täitumisel, mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses kogu oma

4

liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri

kohta aastas.“;

18) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 61–62 järgmises sõnastuses:

"(61) Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 6 sätestatud tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal,

kui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses.

(62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, kui

tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste

äralangemiseni, kusjuures tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest koheselt

teavitama võrguettevõtjat. Tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale

tootmissuunalisele liitumisele.“;

19) Paragrahvi 871 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kelle tootmisseade on olnud võrguga

sünkroniseeritud, kuid kes ei ole viimase kahe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset

tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise

võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse esmase kaheaastase perioodi täitumisel,

mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses kogu oma võrgulepingujärgset

tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe kasutamata megavoltampri kohta

aastas, mida võrguettevõtjal on õigus rakendada kord aastas või kuupõhise tasuna.“;

20) Paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Tootmisvõimsuse suurendamisel, vähendamisel või võimsusest loobumisel enne tasu arve

saamist rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud tasu proportsionaalselt seni

võrgulepingus kokku lepitud võimsusega. Pärast esmase kaheaastase perioodi möödumist

rakendatakse tasu lõikes 7 sätestatud suuruses iga järgneva aasta eest, kui turuosaline ei kasuta

võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust selle aasta jooksul. Tasu ei kohaldata tegevusloaga

võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule.“;

21) paragrahvi 871 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui tootmissuunalise liitumistaotluse esitamise ajaks ei ole turuosaline tasunud käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses tagatist, ei võta võrguettevõtja liitumistaotlust menetlusse.

Kui turuosalise esitatud tagatist ei ole võimalik enam pärast liitumistaotluse vastuvõtmist

rakendada võrguettevõtjast sõltumatul põhjusel, siis sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab

liitumisleping kehtivuse.“;

22) Paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks käesoleva

paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele

liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses,

mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada

tootmisvõimsust või võrguleping tootmistingimuste osas üles öelda, kui võrgulepingujärgne

tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse

taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.“;

5

23) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele

hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud

ühenduseülese võrgu arengukavaga;“;

24) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

„151) kooskõlastab käesoleva seaduse § 66 lõike 12 punktis 3 nimetatud võrgu arenduskohustuse

täitmisega seotud investeeringuprojektide nimekirja 30 päeva jooksul alates nimekirja esitamisest

ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;“;

25) paragrahvi 1113 lõiget 15 täiendatakse pärast sõna „möödumisest“ lauseosaga „iga järgneva

aasta eest“;

26) paragrahvi 1113 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse liitumislepingute suhtes, mille

liitumislepingujärgne võrguühendus ja kõik tootmissuunalise liitumise kasutamiseks vajalikud

liitumislepingukohased tööd on hiljemalt 2023. aasta 17. märtsi seisuga valminud. Paragrahvi 871

lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 17. märtsist ning tasu rakendatakse § 871

lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest alates iga järgneva aasta eest.“;

27) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:

(17) Seaduse jõustumise hetkel kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille

alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse fikseeritud liitumistasu

käesoleva seaduse § 72 lõikes 61 sätestatud juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui

fikseeritud liitumistasu. Vähendatava liitumistasu kulu arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu

vähendamist põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka ja võetakse

arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasu arvutamisel.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus X. Y 2024. a nr XYZ

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

27.05.2024

Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse elektrituruseadust, et laiendada põhivõrguettevõtja

(Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis

võimaldab eelkõige ülekandevõrgu arendamist ettevaatavalt Eesti riigi võetud 100%

taastuvelektri eesmärgi täitmiseks aastaks 2030.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]),

energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik

Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba

([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Muudetakse elektrituruseadust (RT I, 02.05.2024, 5).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eesti on energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 321 lõikega 1 võtnud eesmärgi katta

2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Seaduse

eesmärk on selleks kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil

eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused peamiselt põhivõrgus arenduskohustuse

laiendamiseks.

Põhivõrguettevõtja hallatava elektrienergia ülekandevõrgu jaoks tähendab Eesti võetud

eesmärk seda, et elektrivõrguga peab selle eesmärgi saavutamiseks kokku olema võimalik liita

hinnanguliselt vähemalt 5500 MW tootmissuunalist võimsust. Praegune ülekandevõrk

võimaldab toota umbes 3000 megavatti, juurde oleks vaja arendada võrgu vastuvõtuvõimsust

ligikaudu 2500 MW ulatuses. Sel juhul on tagatud vähemalt kümne teravatt-tunnise tarbimise

juures toota ka sama palju taastuvenergiat. Elektrivõrguga seotud investeeringute elluviimine

on ajamahukas protsess, eriti uue ülekandetaristu, sealhulgas õhuliinide ja alajaamade

planeerimine ja rajamine. Praegune elektrivõrguga liitumiste süsteem on jäämas kiirele

arengule ette ja olukord tingib vajaduse hakata võrku ette arendama. Reeglina on nimelt

kõrgepingeliinide ja alajaamade planeerimiseks ja ehitamiseks vaja rohkem aega, kui on

maismaale rajatavate tootmisseadmete, nt tuule- või päikeseparkide ehitamiseks kuluv aeg.

Samuti tuleb arvestada tootmisseadme liitumisprotsessi ajakuluga.

Seetõttu tasub elektri ülekandevõrgu investeeringutega alustada tulevikku vaatavalt ja esimesed

investeerimisotsused tuleks põhivõrguettevõtjal eesmärgi tähtaega silmas pidades vastu võtta

juba 2025. aastal. Seega on seadusemuudatused vaja teha võimalikult kiiresti.

2

Kuna elektrivõrguga liitumise protsessi peamine puudus ning arendusi takistav asjaolu on seni

turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus

liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust, on põhjendatud vajadus muuta võrguga liitumise

protsess kiiremaks ja selgemaks, täiendades kehtivat põhivõrguettevõtja arenduskohustust ja

kujundades ümber elektrivõrguga liitumise protsessi ning võrgutasu, sealhulgas põhivõrgu

liitumistasu ülesehitust nii elektrituruseaduses kui ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses

nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.

Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, lähtudes Vabariigi Valitsuse

22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5,

mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu seadusena

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatusi.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 39 lõiget 21, täpsustades, et juhtudel, kui võrgupiirangutest

lähtudes tuleb tootjat piirata põhjusel, et süsteemihaldur ei ole jõudnud vastava

tootmisvõimsuse täismahus võrguga liitmiseks vajalikke võrgu täiendusi viia lõpuni ja võrgus

tekib ülekoormus, tuleb süsteemihalduril tootjale hüvitada saamata jäänud tulu.Muudel juhtudel

süsteemihaldur tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks antud tootmise

piiramise korralduste tõttu saamata jäänud tulu ei hüvita.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1, et oleks selgem, et otseliini rajamise

kaugust arvestatakse mitte tootmisseadmest (nt tuulikust) endast, vaid selle tootmisseadme

liitumispunktist võrguga, kuna tehniliselt ei ole mõistlik tootmisseadme juurest otseliini rajada.

Lisatakse täpsustus võtmaks arvesse seda, et meretuuleparkide puhul on elektrienergia toodang

märkimisväärselt suurem tavapärase elektrijaama toodangust ning eelduslikult seega ka

otseliini kaudu varustatav tööstusobjekt mastaapsem. Sellisele tööstusobjektile (eriti

rannikualal, kus võib esineda planeeringulisi, keskkonnakaitselisi, ruumilisi jt piiranguid)

sobiva asukoha leidmine võib osutuda keerukamaks ning see õigustab otseliini rajamisele

suurema lubatava vahemaa kehtestamise.

Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 66 lõike 1 esimest lauset, et täpsustada ja suurendada

elektrivõrguettevõtjate arenduskohustuse ulatust. Arenduskohustuse mahtu lisatakse

võrguettevõtjate prognooside järgi tulevikus põhivõrguga ühendatavad elektripaigaldised

eelkõige selleks, et toetada taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ja kiirendada nende

liitumismenetlust. Sellega tekib nii põhivõrguettevõtjale kui ka teistele elektrivõrguettevõtjatele

selgemalt kohustus võrku arendada mõistlikus ulatuses tuleviku võimalikke elektripaigaldisi

arvestavalt ning samal ajal ka õigus nendega seotud kulude osaliseks lülitamiseks võrguteenuse

hinda.

Punktiga 4 täpsustatakse paragrahvi 66 lõiget 10 selliselt, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on

kohustatud esitama võrgu arengukava ning sealjuures täidab arenduskohustust, on ka

jaotusvõrguettevõtjal nagu põhivõrguettevõtjal kohustus esitada Konkurentsiametile

investeerimisprojektide nimekiri ja ajakava nende põhjendatuse hindamiseks.

Punktiga 5 muudetakse paragrahv 66 lõike 12 punkti 3, täpsustades, et põhivõrguettevõtja

koostatavas arengukavas tuuakse investeerimisprojektide hulgas ära ka arenduskohustusega

seotud investeerimisprojektide nimekiri ning nende ajakava. See annab Konkurentsiametile

võimaluse hinnata arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide põhjendatust.

3

Punktiga 6 lisatakse paragrahvile 66 lõige 142, millega täpsustatakse Konkurentsiameti

ülesannet arengukava arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide kooskõlastamisel.

Konkurentsiameti kooskõlastus tagab järelevalve võrguettevõtja arenduskohustuse käigus

tehtavate investeeringute põhjendatuse üle.

Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 68, kaotades lõike 11 punktid 1–2, mistõttu muudetakse

lõike 11 sõnastust. Muudatus on vajalik, et täpsustada põhimõtet, mille järgi võrguteenuse

osutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks on vajalik kirjaliku või kirjalikku taasesitamist

võimaldava võrgulepingu olemasolu. Võrguettevõtjal ei ole alati võimalik vältida ELTSi § 68

lõike 11 punktides 1 ja 2 kirjeldatud olukordade tekkimist ja võrguühendust viivitamata

katkestada, samuti ei ole ebaseaduslikku tarbimist alati võimalik kohe avastada, eelkõige

elektrivarguste puhul. Ilma võrgulepinguta elektrienergia tarbimine ja teatud ulatuses selle eest

tasumine näiteks pikemat aega kestvate õiguslike vaidluste puhul, aga ka otseste elektrivarguste

puhul võimaldab justkui sellise olukorra legaliseerida ja lasta sel määramatu aja kesta. On

esinenud juhtumeid, kus nendele sätetele viidates tahetakse näidata olukorra muutumist

seaduslikuks. Ebaseadusliku tarbimise eest väljastatud arved tuleb tähtajaks tasuda igal juhul

ning ainuüksi arvete tähtaegne tasumine ei tohiks muuta ebaseaduslikku tarbimist seaduslikuks.

Ka vähemalt kord kvartalis tegelikule tarbimisele mittevastava summa tasumine

võrguettevõtjale ei tohiks kaasa tuua võrgulepinguta tarbimise muutumist seaduslikuks.

Punktiga 8 muudetakse paragrahv 71 lõike 5 punkti 1 sõnastust, täpsustades muutuv- ning

tegevuskulude määratlust. Muuhulgas kuuluvad võrguettevõtja muutuv- ning tegevuskulude

hulka sellised kulud, mis on seotud võrgulepingu alusel elektrienergiat tootva elektripaigaldise

(ajutise) tootmise piiramisega tehniliste võrgupiirangute tõttu. Tootja piiramisega seotud

kulude võrgutasusse lülitamise eesmärk on tagada elektrivõrgu optimaalne arendamine ning

tootjate kiire võrguga liitmine. Tootja piiramine ning sellega seotud kulude kompenseerimine

võrgutasust annab võimaluse kaaluda kulukate võrguinvesteeringute edasilükkamist juhul, kui

soodsam on tootja piiramise kulu kompenseerimine. Lisaks annab see võimaluse tootja

liitmiseks võrguga enne kõigi täismahus elektrienergiat toota võimaldavate

võrguinvesteeringute valmimist ning kiirendab tootjate põhivõrguga liitumist ja taastuvenergia

eesmärkide saavutamist.

Punktiga 9 lisatakse paragrahvi 72 lõige 61, mis piiritleb elektrivõrgu osa, mille ulatuses on

põhivõrguettevõtjal õigus arenduskohustuse käigus investeeringuid teha. Selliseks võrgu osaks

loetakse olemasolevat põhivõrku ning sellist uut põhivõrku, mis on võrguettevõtja planeeritud

investeeringute kavas. Liitumiseks vajalik uus ehitatav alajaam loetakse olemasolevas võrgus

asuvaks, kui see asub olemasoleva võrgu vahetus läheduses, s.o piiritletud maksimaalselt

õhuliini ühe visangu pikkusega (visangu konkreetne pikkus meetrites sõltub näiteks liini

pingeastmest, aga jääb 110–330-kilovoldiste õhuliinide puhul vahemikku 200–500 meetrit).

Kõnealune säte võimaldab ära hoida majanduslikult ebamõistlikke võrguinvesteeringuid

eeskätt olukordades, kus juba sõlmitud liitumislepingute ja tootmisseadmete rajamiseks

algatatud planeeringute alusel ei ole tootjad huvitatud tootmisseadmete suuremahulisest

rajamisest, kuid kas või ühe väiksema tootmisseadme liitumine tingiks võrgu ümberehituse

suuremas mahus. Näiteks 150 MW tuuleelektrijaama ühendamine Nõva alajaama tingiks

olemasoleva 110 kV võrgu asemel 330 kV võrgu rajamise, mis oleks põhjendatud vaid juhul,

kui samas piirkonnas oleks rohkem potentsiaalseid tootjaid. Seda teades on põhivõrguettevõtjal

võimalik vajalik investeering lisada investeeringute kavasse ning võimaldada tootjatel liituda

fikseeritud hinnakirja alusel, sest vastasel juhul ei saaks tootja arvestada 330 kV võrku

liitumisega arenduskohustuse raames.

4

Paragrahvi lisatakse lõige 62, mis sätestab, et põhivõrguettevõtja arenduskohustusega tehtud

investeeringu kulu lisatakse võrgutasude hinna kujundamisel võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara hulka. Täpsemalt lisatakse mainitud kulu põhivara hulka võrguühenduse

kasutamise tasu, edastamistasu ja võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste tasude

kujundamisel. Selliselt on põhivõrguettevõtjale tagatud vajalikud finantsvahendid

arenduskohustuse täitmiseks.

Paragrahvi lisatakse lõige 63, mis näeb ette võrgutasude kujundamisel võrguteenuse

osutamiseks vajaliku põhivara vähendamise olemasolevasse võrku liitumise eest laekunud

liitumistasu ulatuses. Põhivara vähendatakse selles liitumistasu ulatuses, mis ei ole menetlus-,

toimingu- ja projektijuhtimise tasud, kuna need tasud kompenseerivad liitumisega seotud

tegevuskulusid.

Paragrahvi lisatav lõige 64 on volitusnorm, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse 14. veebruari

2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ lubada põhivõrguettevõtjal

nõuda liitumistasu kulupõhisel või fikseeritud hindadel põhineval tasuskeemil. Volitusnorm

võimaldab nõuda ka sellist liitumistasu, mis põhineb mõlema skeemi kombineerimisel.

Paragrahvi lõike 65 lisamise eesmärk on kehtestada põhivõrgus uue tootmisvõimsusega

liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus fikseeritud tasu

ühikuhind ning täpsustada, et lisaks fikseeritud liitumistasule kehtestatakse fikseeritud

hinnakiri liitumispunktide väljaehitamiseks. Fikseeritud liitumistasu maksumus on kujundatud,

kasutades hinnangut, mis arvestab uute taastuvenergia võimsuste ühendamiseks vajalikeks

võrgutugevdusteks tehtavate lisainvesteeringute maksumust, mis lisanduks 2024. aasta

põhivõrguettevõtja investeeringute eelarves esitatud mahule. Selle järgi on investeeringute

hinnanguline lisamaht 322 miljonit eurot ja hinnanguline täiendavate tootmisvõimsuste maht

3650 MVA. Keskmine lisainvesteering ühe megavoltampri kohta on hinnanguliselt

88 000 eurot. Kuna investeeringutega tugevdatakse osaliselt ka põhivõrku, mida on vaja piisava

tarbimisvõimsuse tagamiseks, siis on eelduslik saadav kasu jagatud pooleks. Tarbijad

panustavad investeeringutesse tarbimise tariifi ning tootjad liitumistasu kaudu. Kui eeldada, et

50 protsenti investeeringu maksumusest katab tootja, siis saab liitumistasuks ühe

megavoltampri kohta arvestada 44 000 eurot.

Punktiga 10 täiendatakse paragrahv 72 lõike 9 punkti 4 viitega arenduskohustuse raames

soetatavale põhivarale, mis võetakse arvesse hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja

põhivara kulumi arvutamisel.

Punktiga 11 täiendatakse paragrahv 871 lõiget 1 ühe lausega selliselt, et säte kohalduks vaid

tootmisseadme rajajale võrguettevõtjale liitumistaotluse esitamisel. Kohustus võimaldada

võrguettevõtjate vahelise tagatise rakendamist olukorras, kus jaotusvõrguettevõtja peab

tootmisseadme oma võrguga ühendamise tagajärjel taotlema tootmisvõimsust juurde

võrguettevõtjalt, kellega tema võrk on ühendatud, ning see omakorda põhivõrguettevõtjalt, teeb

tootja liitumisprotsessi kohmakamaks ning suurendab bürokraatiat võrguettevõtjate vahel.

Võrguettevõtjate omavahelistes liitumistes ei saa võrguettevõtja tagada, et temaga liituv

turuosaline omapoolsed kohustused õigel ajal täidab, kuid samas rakenduvad võrguettevõtjale

seaduses sätestatud tagajärjed. Samuti on sellisel juhul tegemist liitumisega, kus ühe

tootmisseadme võrguga ühendamiseks tasutakse tagatist mitu korda. Samas ei aitaks

võrguettevõtjate omavaheline arveldamine kaasa seadusemuudatuse eesmärgile – hoida ära

elektrivõrgu läbilaskevõimsuse broneerimine mitteperspektiivsetele liitumistele.

Tagatise mittekohaldamine ei laiene seega suletud jaotusvõrguettevõtjate liitumistele

tegevusloaga võrguettevõtjate võrguga seetõttu, et see võiks soodustada sellise olukorra teket,

milles turuosalised esitavad liitumistaotluse suletud jaotusvõrguettevõtjana (mida ei ole

5

võrguettevõtjal taotluse vastuvõtmisel võimalik kontrollida) ning pärast liitumisprotsessi

lõpuleviimist suletud jaotusvõrguettevõtjana tegevus lõpetatakse ja äritegevust jätkatakse

elektritootjana, sest suletud jaotusvõrk võib ELTSi § 661 lõike 3 alusel olla ka üliväike eraldatud

võrk, milles võrguettevõtja ja elektritootja võib olla üks ja sama isik.

Välja jäetakse tekstiosa, mis vabastab tootja võrguettevõtjale tagatise võimaldamise

kohustusest olukorras, kus liitumistaotluse esitaja on tasunud vähemalt 70% liitumistasust.

Samuti jäetakse välja tekstiosa, mis lubab turuosalisel arvestada võimaldatud tagatist

liitumistasu katteks juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluses märgitud

tootmisseadmega elektrienergia tootmist, mille eelduseks on liitumislepingus ette nähtud tööde

valmimine.

Punktiga 12 lisatakse paragrahvi 871 lõige 11, millega antakse põhivõrguettevõtjale või

tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjale õigus üles öelda sõlmitud liitumislepingus kokkulepitud

tootmisvõimsus ulatuses, mis võetakse tootmisseadme ühendamiseks, kuid mille liitumine ei

realiseeru. Kuigi selliseid olukordi, kus on põhjendamatult suures ulatuses kasutamata

võrguressurssi, ei teki võrguettevõtjate hoolsuskohustuse tõttu palju, on õigusselguse jaoks vaja

määrata võimalused sellises olukorras toimimiseks.

Punktiga 13 täiendatakse paragrahvi 871 lõiget 3, sest praktikas on osutunud probleemiks, et

finantsasutuse kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad filiaalid ei vasta lõikes seni sätestatud

tingimustele, kuigi nende emaettevõtted vastavad investeerimisjärgu krediidireitingu nõudele.

Seega täiendatakse sätet viisil, mis võimaldaks aktsepteerida liitumistaotluse esitanud

turuosalisele väljastatud garantiikirja, kui Eestis tegutsev finantsasutus kuulub emaettevõte

kontserni, mis vastab sätestatud krediidiasutuse tingimustele.

Paragrahvi lõiget 4 täpsustatakse, et tagada õigusselgus. Uue sõnastuse järgi ei lühenda

võrguettevõtja tööde ennetähtaegne valmimine liitujale lepingu sõlmimisel eeldatavat

tootmisseadme ehitamise ja võrguga ühendamise tähtaega.

Punktiga 14 lisatakse paragrahvi 871 lõige 41, millega võimaldatakse päikesepaneelide

paigaldamiseks ja tootmise alustamiseks ette nähtud perioodi liitumistaotluse alusel pikendada

kuni kolme aastani, kui nende paigaldamine on seotud ehitise valmimise tähtajaga. Sätte

lisamise eesmärk ei ole võimaldada igasuguse ehitusprojekti viibimisega lükata

päikesepaneelide kasutuselevõtmise tähtaega edasi, vaid üksnes põhjendatud juhtudeks, näiteks

kui selle hoone, mille katusele on ette nähtud päikesepaneelide paigaldamine, ehitust ei ole

võimalik lõpetada ühe aasta jooksul.

Paragrahvi lõike 42 lisamisega määratakse kindlaks maksimaalne võimalik ajapikendus, mida

on põhjendatud taotluse korral võimalik tootmise alustamiseks saada.

Punktiga 15 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 5, millesse lisatakse selgitus selle kohta, mida

lugeda tehnoloogia muutmiseks ja mida mitte. Seni oli sätte eesmärk kohustada turuosalisi

liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmiseks tehnoloogia alusel tootmismoodul valmis

ehitada, kuid kehtiv kord on välistanud tehnoloogia täiendamise võimaluse enne taotluses

märgitud tootmisseadme kogu võimsuse ulatuses valmis ehitamist. Liitumistaotluse esitamise

järel on oluline jätta võimalus tootmistehnoloogia täiendamiseks. Tulevikus planeeritavad

arendused hõlmavad sageli nii salvestust kui ka muud tehnoloogiat, kuid taotluse esitamise

hetkel ei pruugi olla kindel, kas ja milline lisatav tehnoloogia otstarbekam on. Kuna

tootmistehnoloogiat täiendada ei võimaldatud, tähendas see turuosalistele arendatava

tootmisseadme täiustamisel olulist ajakadu, kuna seda sai teha ainult pärast liitumisprotsessi

lõppemist ning selleks oleks tulnud algatada uus liitumisprotsess.

6

Punktiga 16 täiendatakse paragrahvi 871 lõikega 51 eesmärgiga täpsustada olukorda, kus on

tegemist hübriidmooduliga, mis hõlmab endas kas erinevaid tootmisvõimsusi või vastavalt

tootmis- ja salvestusvõimsusi, samuti olukordi, mil taotletud tootmisvõimsusele soovitakse

lisada salvestusvõimsust. Seadusesätte eesmärgiks on elektrivõrgu efektiivsem kasutus ning

võimalike spekulatsioonide vältimine, seega on üldiselt eelduseks, et taotluses märgitud

tootmistehnoloogia ehitatakse valmis ja võetakse kasutusele algselt soovitud ulatuses või

loobutakse sellest.

Paragrahvi lisatakse lõige 52 eesmärgiga soodustada maksimaalselt taastuvenergia

tootmisvõimsuste arendamist ning võimaldada seda ka riigikaitseliste piirangutega aladel, kuid

lähtudes seal kehtestatud nõuetest.

Punktiga 17 muudetakse paragrahv 871 lõike 6 sõnastust täpsemaks, sest liitumisprotsessi

vältel ei ole välistatud, et liitumistaotluse esitamise ja liitumislepingu sõlmimise järel võib

toimuda sõlmitud liitumislepingu üleandmine või muudatusi äriregistris, mille tulemusel

lepingu osapool muutub.

Samuti lisatakse muudatused, et tagada õigusselgus ja tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu

sätte ühene tõlgendamine selliselt, et tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu rakendub

esmakordselt siis, kui turuosaline pärast lõikes 4 sätestatud tähtaja saabumist sellele järgneva

aasta jooksul tootmissuunalist võimsust ei kasuta. Seni ei tulnud sättest välja, et

tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu ei ole ühekordne, vaid võrguettevõtja saab seda

rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Võrguettevõtjatel tuleb klientidele

arveid esitades kohelda neid võrdselt.

Alakasutustasu rakendamiseks seatakse sättega tootmisvõimsuse kasutamise piir, milleks

loetakse 95% liitumislepingujärgsest tootmisvõimsusest, mille mittekasutamisel kohaldub

alakasutustasu maksmise kohustus. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on

vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimist, kui liitumislepingujärgse

tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutel põhjustel (nt

ebapiisavad tuule- või päikeseolud, mõõteseadmete mõõtemääramatus vms). Kaalutlusotsuse,

missugused on tootjast sõltumatud põhjused, teeb võrguettevõtja ning hindab, kas tegemist on

sõltumatu asjaoluga ning kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane

kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks

ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel.

Olulise muudatusena tuuakse lõikesse sisse asjaolu, et tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu

ei rakendata tegevusloaga võrguettevõtjate vahelistes liitumistes. Jaotusvõrguettevõtja

liitumisel põhivõrguettevõtjaga loetakse liitumisleping mõlema poolt täidetuks, kui on tagatud

lepingus sätestatud võrguühendus ning ühendatavad elektrienergia tootmismoodulid on

jaotusvõrguga ühendatud ja tootmissuunaline võimsus on kasutusele võetud. Jaotusvõrgu

liitumisel põhivõrguga ei pruugi liitumispunktis tootmisvõimsus liikuda lepingus ette nähtud

võimsuse ulatuses põhjusel, et jaotusvõrgus ühendatud tootmisseadmega toodetud

elektrienergia tarbivad jaotusvõrgus tarbijad ära. Leping on niisiis mõlema poolt tähtajaks

täidetud, kuid tarbimisest tingituna liitumispunktis ei pruugi lepingule vastavas ulatuses

võimsus üle kanduda ning jaotusvõrguettevõtja peaks põhivõrguettevõtjale sellele vaatamata

justkui tasuma tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu. Samuti ei saa jaotusvõrguettevõtja

vastutada selle eest, et turuosaline tootmisseadmega lepingus sätestatud ulatuses elektrienergia

tootmisega jaotusvõrgus alustab, kuid samas peaks sellega kaasnevaid rahalisi kohustusi

kandma, mida ei saa pidada põhjendatuks. Võrguettevõtjate vahelistes liitumistes suureneb

sellega bürokraatia.

7

Punktiga 18 lisatakse paragrahvi 871 lõige 61 eesmärgiga täpsustada alakasutustasu

rakendamise tingimusi üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadmete puhul.

Paragrahvile lõike 62 lisamise eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal lükata edasi

alakasutustasu rakendamist juhul, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel

põhjustel. Sarnaselt eelmisele punktile teeb kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud

põhjused, võrguettevõtja, ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ja kui pikalt tasu

mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4

ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult

tootjast sõltumatutel põhjustel.

Punktiga 19 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 7 selliselt, et enam ei kohalduks lõiked 6 ja 7

samal ajal selle liituja suhtes, kellel on sõlmitud ajutine liitumisleping ning kellele oleks seni

kehtinud sõnastuse järgi sama perioodi eest tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendunud

kahekordselt. Liitumislepingu sõlmimise järel ning tootmisseadme võrguga ühendamisele

järgnevad võrgukatsetused ning võrguettevõtja hindab katseraporteid. Selleks sõlmitakse

ajutine võrguleping, mis on liitumislepingu lisa. Liitumisleping lõpeb alalise võrgulepingu

sõlmimisega, mis sõlmitakse pärast tootmisseadme sünkroniseerimist võrguga.

Lisaks on seadusemuudatuse eesmärk vabastada elektrivõrgus broneeritud tootmissuunalist

võimsust võrgulepingu sõlminud turuosaliste poolt, kelle tootmisseadmega elektrienergia

tootmiseks on põhivõrguettevõtja taganud võrguühenduse, kuid kelle tootmisseadmeid ei ole

võrku ühendatud, nende tootmisseadmetega ei ole alustatud või nendega jätkatud elektri

tootmist, samal ajal on broneeritud võrgus oleva vaba võimsuse ressurssi. Varem anti mainitud

turuosalistele tähtaeg võrgulepinguga tagatud tootmissuunalise võimsuse kasutuselevõtmiseks

kahe aasta jooksul pärast muudatuste jõustumist, kuid seni on reguleerimata olnud

kaheaastasele perioodile järgnev aeg. Muudatusega rakenduks pärast võrgulepingu sõlmimist

kaheaastase perioodi möödudes lõikes 6 sätestatud tasu iga järgneva aasta eest, mil

tootmissuunalist võimsust ei kasutata.

Ka siin loetakse alakasutustasu rakendamise miinimumpiiriks 95% võrgulepingujärgsest

tootmisvõimsusest. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida

alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimine juhul, kui võrgulepingujärgse tootmisvõimsuse

kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutest põhjustest (kaalutlusotsuse kliendist

sõltumatute põhjuste hindamisel teeb võrguettevõtja).

Punktiga 20 lisatakse paragrahvi 871 lõige 71 eesmärgiga täpsustada olukordi, kus turuosaline

esitab enne tasu arve esitamise tähtaega taotluse tootmisvõimsuse muutmiseks või loobub oma

tootmisvõimsusest, on võrguettevõtjal õigus esitada tootmisvõimsuse mittekasutamise eest tasu

proportsionaalselt selle aja ulatuses, mil tootmisvõimsust ei kasutatud, lähtudes seni kehtinud

võrgulepingujärgsest tootmisvõimsusest. Proportsionaalsuse all mõeldakse seda, et kui

loobumistaotlus või tootmisvõimsuse muutmise taotlus esitatakse näiteks kuni üks kuu enne

alakasutustasu arve esitamise tähtaega ehk aasta möödumist, esitatakse arve selleks hetkeks

kogunenud summas, et turuosalistel oleks stiimul võimalikult varakult oma vajaminev

liitumisvõimsus üle vaadata. Pärast tootja taotluse alusel võrgulepingus tootmisvõimsuse

muutmist algab tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu arvestusperiood uue võrgulepingu

sõlmimise kuupäevast. Muudatuse eesmärk on seega tagada, et turuosalised võimalikult täpselt

oma tootmisvõimsust prognoosiks, ning soodustada võimalikult kiiresti kasutamata jääva

võrguressursi vabastamist.

8

Punktiga 21 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 9 ja täpsustatakse, et sama paragrahvi lõike 1

alusel peab turuosaline tagatise tasuma liitumistaotluse esitamise ajaks ehk enne liitumislepingu

sõlmimist, seega ei saa lõige 9 kohalduda pärast liitumislepingu sõlmimist. Samuti ei saa lõike

9 esimene lause kohalduda nendele liitujatele, kellega on juba sõlmitud võrguleping. Samuti

aitab muudatus täpsustada olukorda, kus tagatisena kasutatud krediidiasutuse,

finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii kaotab võrguettevõtjale ettenägematutel

põhjustel kehtivuse.

Punktiga 22 täiendatakse paragrahvi 871 lõikega 91, mille eesmärgiks on sätestada

alakasutustasu maksmata jätmise korral tingimused, millele tuginedes ja millises ulatuses

võrguettevõtja ei ole kohustatud turuosalisele tagama lepinguliselt kokkulepitud

võrguühendust. Samuti antakse seadusemuudatusega võrguettevõtjale võimalus võrguleping

tootmistingimustes suhtes üles öelda või tootmisvõimsust vähendada, et oleks võimalik tagada

optimaalne võrguressursside kasutus.

Punktiga 23 täiendatakse paragrahv 93 lõike 6 punkti 15 põhivõrguettevõtja arengukava

kohase arenduskohustusega seotud investeeringute kooskõlastamise protsessiga.

Punktiga 24 lisatakse paragrahv 93 lõikele 6 punkt 151, mille järgi Konkurentsiamet

kooskõlastab arengukava arenduskohustusega seotud investeerimisprojektid ning see

kooskõlastus tagab järelevalve põhivõrgu arenduskohustuse käigus tehtavate investeeringute

põhjendatuse üle. Arenduskohustusega seotud investeeringute protsessiga edasi liikumiseks on

vaja arenduskohustusega seotud investeeringud kooskõlastada mõistliku aja jooksul.

Punktiga 25 täpsustatakse paragrahv 1113 lõiget 15, et tuleks paremini välja asjaolu, et

elektrituruseaduse § 871 lõige 4 sätestab tähtaja tootmisseadme võrguga ühendamiseks ning

tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu saab rakendada selle perioodi eest, mil turuosaline pärast

võrguga ühendamise tähtaega ei ole lepingus ette nähtud tootmisvõimsust kasutanud. Lisaks

täpsustatakse, et võrguettevõtja saab tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendada iga

järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Seni on sätet olnud võimalik tõlgendada viisil,

justkui oleks tegemist ühekordse tasuga, kuid see on ekslik.

Punktiga 26 muudetakse paragrahvi 1113 lõiget 16, et tagada õigusselgus juba kehtiva

regulatsiooni rakendamisel. Uue sõnastusega kirjeldatakse selgemalt kehtivaid tingimusi, mille

järgi loetakse võrguettevõtja poolt liitumisleping täidetuks ning millisest ajahetkest tuleb

rakendada tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu. Samuti täpsustatakse

tõlgendamisvigade vältimiseks sõnastust, et tegemist ei ole ühekordse tasuga, vaid

tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu saab pärast esmase tähtaja möödumist rakendada iga

järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata.

Punktiga 27 lisatakse paragrahvile 1113 lõige 17, mille eesmärk on rakendussättena tagada

uuele liitumise tasusüsteemile sujuvam ja õiglasem üleminek. Selleks luuakse leevendus

nendele põhivõrguga liitujatele, kelle liitumislepingu täitmisel ei ole liituja jõudnud veel tasuda

liitumistasu kolmandat osamakset. Sellisel juhul võimaldatakse liitujal üle minna nn fikseeritud

liitumistasu skeemile juhul, kui kulupõhine liitumistasu osutuks liitujale kõrgemaks.

Fikseeritud liitumistasule ülemineku otsustab liituja. Kirjeldatud üleminek aitab vältida

põhivõrguga liitujate soovi enne seaduse jõustumist oma liitumistaotluse esitamisega oodata, et

saada soodsamat liitumistasu, ja võimaldab liitumisprotsessiga ajaliselt varem alustada. See

tagab ühtlasi kiirema tootmisvõimsuste ehitamise.

9

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused: võrguettevõtja, eelkõige põhivõrguettevõtja

arenduskohustuse ulatuse laiendamine ning olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel

makstavate liitumistasude fikseerimine

Sihtrühmad: põhivõrguettevõtja Elering ja taastuvelektrijaamade arendajad, osa elektrienergia

jaotusvõrguettevõtjaid.

Sihtrühma suurus: sihtrühm on Eesti ainus põhivõrguettevõtja ja üks-kaks

jaotusvõrguettevõtjat. Taastuvelektrijaamade arendajate arvu on raske määrata, sest muudatus

mõjutab nii olemasolevaid kui ka võimalikke lisanduvaid taastuvenergiaettevõtjaid.

Jaotusvõrguettevõtjate puhul oleneb mõju sellest, kas jaotusvõrguettevõtjal on

arenduskohustus, kas ta koostab pikaajalist võrgu arengukava.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta:

6.1. Sotsiaalne mõju

Eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti

taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrguga

ühendamiseks taristuinvesteeringuid juba varem, enne konkreetse liitumistaotluse esitamist.

Pikas perspektiivis mõjutavad tootmise tõttu tehtavad võrgutugevdused ühtviisi ka

tarbimistingimusi positiivselt. Näiteks saavad tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu

tugevdamisega seotud investeeringutest kasu tarbijad, kui uuendatakse vananenud liinid, mida

tuleks teatud ajal nagunii teha. Tõenäoliselt veelgi suurema võidu saavad tarbijad sellest, et

taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla keskmise elektrihinna. Põhivõrguettevõtja

arvutuste järgi tõuseks keskmise eratarbija võrguteenuse kulu aastases vaates suurusjärgus viis

eurot. Võit madalamast elektrihinnast ületab seda lisakulu ilmselt mitmeid kordi. Muudatuste

mõju on seega positiivne nii tootjatele kui ka tarbijatele. Just selle sünergia tõttu on seadusega

ette nähtud võrgutugevduste kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate

(ülekandetasu) ja tootjate (liitumistasu) vahel. Sotsiaalne mõju on positiivne.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Riigi julgeolekule ning välissuhetele on taastuvenergia tootmise kiirendamine positiivne mõju,

kuivõrd kiirema taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisega suureneb varustuskindlus ning

väheneb riigi vajadus energiaimpordiks. Erinevate taastuvenergiavõimsuste lisandudes ja

tehnoloogia arenedes, samuti salvestusseadmete kasutuselevõtmisega mitmekesistub ja täiustub

Eesti energiasüsteem. Riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmete põhjal on jõutud

arusaamale, et riik peab tegema investeeringuid ka riigi energiajulgeoleku püsivaks tagamiseks.

Ehk lisaks sellele, et meil on tulevikus piisavalt palju kohalikke taastuvelektrijaamasid, on vaja

ka piisavalt tugevaid välisühendusi, et tagada ligipääs Euroopa elektrituru soodsatele

energiaressurssidele ning nende hetkede jaoks, kui Eestis tuul ei puhu ja päike ei paista.

Taastuvelektrit tootvate elektrijaamade jaoks on ühelt poolt vaja elektrivõrku arendada, kuid

samal ajal paralleelselt ka uute välisühenduste ehitamist ette valmistada ning tagada juhitavate

elektrijaamade olemasolu.

10

6.3. Mõju majandusele

Eesmärgil kehtestada õigusraamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise on

majandusele pigem positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi

andmetel on kliimaneutraalse Eestini vaja panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel

ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel,

ning see eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud

tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad

taastuvenergia lahendused on muutunud soodsamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis

omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia

tootmise kui ka tarbimise perspektiivis.

Muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja on nii riigi kui ka

ettevõtjate vaates olulise positiivse mõjuga. Muudatuse jõustumise järel võimaldatakse

põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide

saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrku ühendamisega seotud

taristuinvesteeringuid varem. Samuti võimaldatakse ka jaotusvõrguettevõtjatel võrku arendades

mõistlikus ulatuses arvestada tulevikus potentsiaalselt tekkivate turuosaliste vajadusi.

Täpsemalt – tehes seda juba enne liitumistaotluste laekumist, tagades nii valmisoleku ajaks, mil

taastuvelektrijaama arendaja on valmis elektritootmist alustama

Lisaks tuleb arvesse võtta Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, mille kohaselt peavad

liikmesriigid ELi direktiivi nr 2018/2001 järgi ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on

vähemalt 32%. Tingimuste loomine teiste seas ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia

projektidele, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, tagab riigile

direktiivist tuleneva kohustuse täitmise ja annab ettevõtjatele suurema kindluse

taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Muudatustel on mõju elu- ja looduskeskkonnale ulatuses, kuipalju rajatakse Eestisse uusi

taastuvenergiat kasutavaid elektrijaamu, mille tulemusel suureneb taastuvelektri tootmise maht

ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti.

6.5. Mõju regionaalarengule

Regionaalarengule avaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema

kasutamisele võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga

piirkondades, mis on sobivad just taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia

tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna

konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine (näiteks

taastuvenergia tootmisseadmete hooldus- ja halduspersonali vajadus).

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Lisakohustus, mille seadus Konkurentsiametile kaasa toob, on nõue kooskõlastada

põhivõrguettevõtja arengukavas välja toodud arenduskohustuse täitmisega seotud

investeeringuprojektide nimekiri. Konkurentsiamet avaldab võrgu kümneaastase arengukava

konsultatsiooni tulemused ja investeerimisvajaduse oma veebilehel ning jälgib arengukava

rakendamist. Konkurentsiameti kooskõlastus tagab vajaliku järelevalve põhivõrgu

arenduskohustuse raames tehtavate investeeringute põhjendatuse üle. Selle kohustuse

täitmiseks tuleb võib olla suurendada Konkurentsiameti töötajaskonda.

11

6.7. Muu otsene või kaudne mõju

Muudatus ei too kaasa olulist mõju põhivõrguettevõtjale. Liitumisprotsessi aeg kokkuvõttes

küll lüheneb, kuid see ei mõjuta põhivõrguettevõtja tegevust määral, mis tooks kaasa mõju, mis

vajaks lisatööjõudu. Kui praegu on võimalik taastuvelektritootmisvõimsust ülekandevõrgus

kasutusele võtta 36–48 kuu möödudes I osamakse tasumisest, siis arenduskohustuse ulatuse

laiendamise järel on võimalik taastuvenergia arendajal ülekandevõrku elektrienergiat toota juba

18–24 kuu möödudes I osamakse tasumisest, sest võrgutugevdusi ehitatakse ettevaatavalt,

tuginedes planeeritud ja Konkurentsiameti heakskiidetud investeeringute kavale. Seega lüheneb

liitumisprotsess ülekandevõrku kuni kolme aasta võrra.

Kui ülekandevõrgu ehitus ei ole lõpuni valmis ning tootja elektritoodangut on vaja mingil

perioodil piirata, on tootjale ette nähtud turuhinna kompenseerimine või kulu kompenseerimine

ülekandetasust. Ülekandevõrguga liitujatele muutub liitumisprotsess selgemaks, sest liitumise

hind on olemasolevas võrgus fikseeritud ja juba protsessi alguses teada ehk suureneb

õiguskindlus ja -selgus. Avalduv mõju sihtrühmadele on positiivne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamiseks lisakulusid ega -tulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ei teki.

8. Seaduse jõustumine

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile.

Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks huvirühmadele taastuvenergeetika

nõukoja üldise meilinimekirja kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ,

põhivõrguettevõtjale Elering AS, Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

31.05.2024 nr 1-4/22/5818

Elektrituruseaduse muudatuse eelnõu

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu

ja Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Palume tagasisidet kolme nädala jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Elektrituruseaduse eelnõu

2. Elektrituruseaduse eelnõu seletuskiri

3. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ eelnõu

4. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ seletuskiri

5. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ lisa nr 2

Sama: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teadmiseks: Elering AS, Elektrilevi OÜ

Thérèse Liis Kilk, 625 6493

[email protected]