| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/1451 |
| Registreeritud | 08.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Katariina Kärsten (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Kliimaministeerium
Välisministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
08.02.2024 nr 2-2/376-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse
avaldamiseks töötervishoidu ja tööohutust puudutavate Vabariigi Valitsuse määruste muutmise
eelnõu ning sotsiaalministri määruse muutmise eelnõu koos nende juurde kuuluvate
dokumentidega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431, millega
muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega
kokkupuutest tulenevate ohtude eest, ülevõtmisega. Lisaks tehakse Euroopa Komisjoni
märgukirjast tingitult eelnõuga täpsustusi Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset
bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest töö, ülevõtmiseks kehtestatud
meetmetesse.
Palun esitage tagasiside e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected]
viieteistkümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu lisa;
3) eelnõu lisa 1;
4) eelnõu lisa 2;
5) eelnõu lisa 3;
6) seletuskiri;
7) kutsehaiguste eelnõu;
8) kutsehaiguste seletuskiri;
9) seletuskirja ja kutsehaiguste seletuskirja lisa 1_Vastavustabel 2022/431
10) seletuskirja lisa 2_Vastavustabel 2019/1833.
2 (2)
/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Eesti Mööblitootjate Liit
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Plastitööstuse Liit
Tööinspektsioon
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Terviseamet
Eesti Personalijuhtimise Ühing
EcoMetal AS
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Perearstide Selts
Haiglate Liit
Põllumajandus- ja Toiduamet
Tervise Arengu Instituut
Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Ringimajanduse Ettevõtete Liit
MTÜ Ravimitootjate Liit
Dana Kadanik
5912 6091 [email protected]
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144
„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”
Lisa 2
(muudetud sõnastuses)
OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE
TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE KORRAL
Sissejuhatav märkus
Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul,
kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine.
2.–4. ohurühma bioloogilised ohutegurid
Tööstusliku protsessi või selle osa ohtlikkuse tõttu võib eriabinõude rakendamisel osutuda otstarbekaks
ohutustasemete nõudeid valida ja kombineerida.
A. Eriabinõud B. Ohutustasemed
2 3 4
Üldteave
1. Eluvõimelisi organisme käitlev protsess peab olema
eraldatud muust töökeskkonnast (suletud süsteem) jah jah jah
2. Suletud süsteemis tekkiva heitgaasi töötlemine muuta
minimaalseks
pääs
töökeskkonda
vältida pääsu
töökeskkonda
vältida pääsu
töökeskkonda
3. Proovide võtmisel suletud süsteemist, ainete
lisamisel ning eluvõimeliste organismide siirdamisel
ühest süsteemist teise
muuta
minimaalseks
pääs
töökeskkonda
vältida pääsu
töökeskkonda
vältida pääsu
töökeskkonda
4. Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja
võtta enne, kui eluvõimelised organismid on
muudetud
kahjutuks
valideeritud
keemilise või
füüsikalise
meetodiga
muudetud
kahjutuks
valideeritud
keemilise või
füüsikalise
meetodiga
muudetud
kahjutuks
valideeritud
keemilise või
füüsikalise
meetodiga
5. Kasutada tihendeid, mis muudavad
minimaalseks
pääsu
töökeskkonda
väldivad pääsu
töökeskkonda
väldivad pääsu
töökeskkonda
6. Kontrollitava ala suurus peab olema selline, et
suletud süsteemi kogu sisaldis ei välju lekke korral ala
piiridest
ei soovitatav jah
7. Kontrollitavat ala on võimalik õhukindlalt sulgeda
fumigatsiooniks ei soovitatav jah
Ruumid
8. Saastest puhastus- ja pesemisvahendid töötajatele jah jah jah
Seadmestik
9. Õhuvahetus läbi HEPA-filtri1 ei soovitatav jah
10. Kontrollitaval alal tekitatakse alarõhk ei soovitatav jah
11. Kontrollitaval alal tagatakse piisav ventilatsioon
õhu
saastumise vähendamiseks
soovitatav soovitatav jah
Töösüsteem
12. Suletud süsteemid2 peavad asuma kontrollitaval
alal
soovitatav soovitatav
Jah, vastavaks
otstarbeks
rajatud
13. Paigaldatakse hoiatusmärk «Bioloogiline oht» soovitatav jah jah
14. Sissepääs lubatud ainult asjaomastele töötajatele soovitatav jah
jah, läbi
õhuluku3
15. Töötajad peavad enne kontrollitavalt alalt
lahkumist käima duši all ei soovitatav jah
16. Töötajad peavad kandma kaitseriietust jah, tööriided jah
jah, kõikide
riiete vahetus
Jäätmed
17. Tarvitatud pesuvesi4 kogutakse ja muudetakse
enne selle äravoolu laskmist kahjutuks ei soovitatav jah
18. Heitvesi muudetakse kahjutuks enne
kanalisatsiooni laskmist
muudetud
kahjutuks
valideeritud
keemilise või
füüsikalise
meetodiga
muudetud
kahjutuks
valideeritud
keemilise või
füüsikalise
meetodiga
muudetud
kahjutuks
valideeritud
keemilise või
füüsikalise
meetodiga
1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter. 2 Süsteem, mis füüsiliselt eraldab protsessi muust keskkonnast (nt inkubaator, mahuti jne). 3 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab
olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustuvate ustega. 4 Pesuvesi valamust ja dušist.
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144
„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE OHURÜHMAD
Bakterid
Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused
Actinomadura madurae 2
Actinomadura pelletieri 2
Actinomyces gerencseriae 2
Actinomyces israelii 2
Actinomyces spp. 2
Aggregatibacter actinomycetemcomitans (Actinobacillus
actinomycetemcomitans) 2
Anaplasma spp. 2
Arcanobacterium haemolyticum (Corynebacterium haenolyticum) 2
Arcobacter butzleri 2
Bacillus anthracis 3 T
Bacteroides fragilis 2
Bacteroides spp. 2
Bartonella bacilliformis 2
Bartonella quintana (Rochalimaea quintana) 2
Bartonella (Rochalimaea) spp. 2
Bordetella bronchiseptica 2
Bordetella parapertussis 2
Bordetella pertussis 2 T, V
Bordetella spp. 2
Borrelia burgdorferi 2
Borrelia duttonii 2
Borrelia recurrentis 2
Borrelia spp. 2
Brachyspira spp. 2
Brucella abortis 3
Brucella canis 3
Brucella inopinata 3
Brucella melitensis 3
Brucella suis 3
Burkholderia cepacia 2
Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei) 3
Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei) 3 D
Campylobacter fetus subsp. Fetus 2
Campylobacter fetus subsp. Venerealis 2
Campylobacter jejuni subsp. Doylei 2
Campylobacter jejuni subsp. Jejuni 2
Campylobacter spp. 2
Cardiobacterium hominis 2
Cardiobacterium valvarum 2
Chlamydia abortus (Chlamydophila abortus) 2
Chlamydia caviae (Chlamydophila caviae) 2
Chlamydia felis (Chlamydophila felis) 2
Chlamydia pneumoniae (Chlamydophila pneumoniae) 2
Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (lindudel esinevad tüved) 3
Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (muud tüved) 2
Chlamydia trachomatis (Chlamydophila trachomatis) 2
Clostridium botulinum 2 T
Clostridium difficile 2 T
Clostridium perfringens 2 T
Clostridium tetani 2 T, V
Clostridium spp. 2
Corynebacterium diphtheriae 2 T, V
Corynebacterium minutissimum 2
Corynebacterium pseudotuberculosis 2 T
Corynebacterium ulcerans 2 T
Corynebacterium spp. 2
Coxiella burnetii 3
Edwardsiella tarda 2
Ehrlichia spp. 2
Eikenella corrodens 2
Elizabethkingia meningoseptica (Flavobacterium meningosepticum) 2
Enterobacter aerogenes (Klebsiella mobilis) 2
Enterobacter cloacae subsp. cloacae (Enterobacter cloacae) 2
Enterobacter spp. 2
Enterococcus spp. 2
Erysipelothrix rhusiopathiae 2
Escherichia coli (v.a mittepatogeensed tüved) 2
Escherichia coli, verotsütotoksilised tüved (nt O157:H7 või O103) 3 (*) T
Fluoribacter bozemanae (Legionella) 2
Francisella hispaniensis 2
Francisella tularensis subsp. Holarctica 2
Francisella tularensis subsp. Mediasiatica 2
Francisella tularensis subsp. Novicida 2
Francisella tularensis subsp. Tularensis 3
Fusobacterium necrophorum subsp. Funduliforme 2
Fusobacterium necrophorum subsp. Necrophorum 2
Gardnerella vaginalis 2
Haemophilus ducreyi 2
Haemophilus influenzae 2 V
Haemophilus spp. 2
Helicobacter pylori 2
Helicobacter spp. 2
Klebsiella oxytoca 2
Klebsiella pneumoniae subsp. ozaenae 2
Klebsiella pneumoniae subsp. pneumoniae 2
Klebsiella pneumoniae subsp. rhinoscleromatis 2
Klebsiella spp. 2
Legionella pneumophila subsp. fraseri 2
Legionella pneumophila subsp. pascullei 2
Legionella pneumophila subsp. pneumophila 2
Legionella spp. 2
Leptospira interrogans (kõik serotüübid) 2
Leptospira interrogans spp. 2
Listeriamonocytogenes 2
Listeria ivanovii subsp.ivanovii 2
Listeria ivanovii subsp.londoniensis 2
Morganella morganii subsp.morganii (Proteus morganii) 2
Morganella morganii subsp.sibonii 2
Mycobacterium abscessus subsp.abscessus 2
Mycobacterium africanum 3 V
Mycobacterium avium subsp.avium (Mycobacterium avium) 2
Mycobacterium avium subsp.paratuberculosis (Mycobacterium
paratuberculosis)
2
Mycobacterium avium subsp.silvaticum 2
Mycobacterium bovis 3 V
Mycobacterium caprae (Mycobacterium tuberculosis subsp. caprae) 3
Mycobacterium chelonae 2
Mycobacterium chimaera 2
Mycobacterium fortuitum 2
Mycobacterium intracellulare 2
Mycobacterium kansasii 2
Mycobacterium leprae 3
Mycobacterium malmoense 2
Mycobacterium marinum 2
Mycobacterium microti 3 (*)
Mycobacterium pinnipedii 3
Mycobacterium scrofulaceum 2
Mycobacterium simiae 2
Mycobacterium szulgai 2
Mycobacterium tuberculosis 3 V
Mycobacterium ulcerans 3 (*)
Mycobacterium xenopi 2
Mycoplasma hominis 2
Mycoplasma pneumoniae 2
Mycoplasma spp. 2
Neisseria gonorrhoeae 2
Neisseria meningitidis 2 V (a- ja c-
serotüüpidele)
Neorickettsia sennetsu (Rickettsia sennetsu, Ehrlichia sennetsu) 2
Nocardia asteroides 2
Nocardia brasiliensis 2
Nocardia farcinica 2
Nocardia nova 2
Nocardia otitidiscaviarum 2
Nocardia spp. 2
Orientia tsutsugamushi (Rickettsia tsutsugamushi) 3
Pasteurella multocida subsp. gallicida (Pasteurella gallicida) 2
Pasteurella multocida subsp. multocida 2
Pasteurella multocida subsp. septica 2
Pasteurella spp. 2
Peptostreptococcus anaerobius 2
Plesiomonas shigelloides 2
Porphyromonas spp. 2
Prevotella spp. 2
Proteus mirabilis 2
Proteus penneri 2
Proteus vulgaris 2
Providencia alcalifaciens (Proteus inconstans) 2
Providencia rettgeri (Proteus rettgeri) 2
Providencia spp. 2
Pseudomonas aeruginosa 2 T
Rhodococcus hoagii (Corynebacterium equii) 2
Rickettsia africae 3
Rickettsia akari 3 (*)
Rickettsia australis 3
Rickettsia canadensis 2
Rickettsia conorii 3
Rickettsia heilongjiangensis 3 (*)
Rickettsia japonica 3
Rickettsia montanensis 2
Rickettsia typhi 3
Rickettsia prowazekii 3
Rickettsia rickettsii 3
Rickettsia sibirica 3
Rickettsia spp. 2
Salmonella enterica (choleraesuis) subsp. arizonae 2
Salmonella Enteritidis 2
Salmonella Paratyphi A, B, C 2 V
Salmonella Typhi 3 (*) V
Salmonella Typhimurium 2
Salmonella (muud serotüübid) 2
Shigella boydii 2
Shigella dysenteriae (tüüp 1) 3 (*) T
Shigella dysenteriae, muud, v.a tüüp 1 2
Shigella flexneri 2
Shigella sonnei 2
Staphylococcus aureus 2 T
Streptobacillus moniliformis 2
Streptococcus agalactiae 2
Streptococcus dysgalactiae subsp. equisimilis 2
Streptococcus pneumoniae 2 T, V
Streptococcus pyogenes 2 T
Streptococcus suis 2
Streptococcus spp. 2
Treponema carateum 2
Treponema pallidum 2
Treponema pertenue 2
Treponema spp. 2
Trueperella pyogenes 2
Ureaplasma parvum 2
Ureaplasma urealyticum 2
Vibrio cholerae (sh El Tor) 2 T, V
Vibrio parahaemolyticus (Benecka parahaemolytica) 2
Vibrio spp. 2
Yersinia enterocolitica subsp. enterolitica 2
Yersinia enterocolitica subsp. palearctica 2
Yersinia pestis 3
Yersinia pseudotuberculosis 2
Yersinia spp. 2
(*) vt § 17 lg 11
Viirused(**)
Bioloogiline ohutegur Ohu-
rühm Märkused
Selts (O) Sugukond (F) Perekond (G) Viiruse nimetus
Bunyavirales (O)
Hantaviridae (F) Ortohantaviirus (G)
Andide ortohantaviirus (hantaviiruse liik, mis põhjustab
hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS]) 3
Bayou ortohantaviirus 3
Black Creek Canali ortohantaviirus 3
Caño Delgadito ortohantaviirus 3
Choclo ortohantaviirus 3
Dobrava-Belgradi ortohantaviirus (neerusündroomiga
hemorraagilist palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) 3
El Moro Canyoni ortohantaviirus 3
Hantaani ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist
palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) 3
Laguna Negra ortohantaviirus 3
Prospect Hilli ortohantaviirus 2
Puumala ortohantaviirus (epideemilist neuropaatiat
põhjustav hantaviirus [NE]) 3
Seouli ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist
palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) 3
Sin Nombre ortohantaviirus (hantaviirus, mis põhjustab
hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS] 3
Muud teadaolevalt patogeensed hantaviirused 2
Nairovirdae
(F)
Ortonairoviirus
(G)
Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku ortonairoviirus 4
Dugbe ortonairoviirus 2
Hazara ortonairoviirus 2
Lammaste Nairobi haiguse ortonairoviirus 2
Muud teadaolevalt patogeensed nairoviirused 2
Bunyamwera ortobunjaviirus (Germistoni viirus) 2
Peribunyaviri
dae (F)
Ortobunjaviiru
s (G)
California entsefaliidi ortobunjaviirus 2
Oropouche ortobunjaviirus 3
Muud teadaolevalt patogeensed ortobunjaviirused 2
Phenuivirida
e (F)
Fleboviirus (G)
Bhanja fleboviirus 2
Punta Toro fleboviirus 2
Rift Valley palaviku fleboviirus 3
Moskiitopalaviku (Sandfly fever) Napoli fleboviirus
(Toscana viirus) 2
SFTS-fleboviirus (kõrge palaviku ja trombotsütopeenia
sündroomi põhjustav viirus) 3
Muud teadaolevalt patogeensed fleboviirused 2
Herpesvirales
(O)
Herpesvirida
e (F)
Tsütomegalovi
irus (G)
Inimese beetaherpesviirus 5 (tsütomegaloviirus) 2
Lümfokrüptovi
irus (G)
Inimese gammaherpesviirus 4 (Epsteini-Barri viirus) 2
Radinoviirus
(G)
Inimese gammaherpesviirus 8 2 D
Roseolovirus
(G)
Inimese beetaherpesviirus 6A (inimese B-lümfotroopne
viirus) 2
Inimese beetaherpesviirus 6B 2
Inimese beetaherpesviirus 7 2
Lihtherpesviiru
s (G)
Macacine alfaherpesviirus 1 (Herpesvirus simiae, Herpes B
virus) 3
Inimese alfaherpesviirus 1 (lihtherpesviiruse 1. tüüp, HSV-
1) 2
Inimese alfaherpesviirus 2 (lihtherpesviiruse 2. tüüp, HSV-
2) 2
Varitselloviirus
(G)
Inimese alfaherpesviirus 3 (Herpesvirus varicella-zoster) 2 V
Mononegavira
les (O)
Filoviridae
(F)
Ebola viirus
(G)
4
Marburgi viirus (G) Marburg marburgvirus 4
Paramyxoviri
dae (F)
Avulaviirus
(G)
Newcastle’i haiguse viirus 2
Henipaviirus (G) Hendra henipaviirus 4
Nipah’ henipaviirus 4
Morbilliviirus (G) Leetrite morbilliviirus 2 V
Respiroviirus (G) Inimese respiroviirus 1 (paragripiviiruse 1. tüüp) 2
Inimese respiroviirus 3 (paragripiviiruse 3. tüüp) 2
Rubulaviirus (G)
Mumpsi rubulaviirus 2 V
Inimese rubulaviirus 2 (paragripiviiruse 2. tüüp) 2
Inimese rubulaviirus 4 (paragripiviiruse 4. tüüp) 2
Pneumovirid
ae (F)
Metapneumovi
irus (G)
Ortopneumovii
rus (G)
Inimese ortopneumoviirus (respiratoorne süntsütiaalviirus) 2
Rhabdovirida
e (F)
Lüssaviirus (G)
Austraalia nahkhiire lüssaviirus 3 V
Duvenhage lüssaviirus 3 V
Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 1. tüüp 3 V
Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp 3 V
Lagose nahkhiire lüssaviirus 3
Mokola lüssaviirus 3
Marutaudi lüssaviirus 3 (*) V
Vesikuloviirus (G)
Vesikulaarse stomatiidi viirus, Alagoasi vesikuloviirus 2
Vesikulaarse stomatiidi viirus, Indiana vesikuloviirus 2
Vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikuloviirus 2
Piry vesikuloviirus (Piry viirus) 2
Nidovirales
(O)
Coronavirida
e (F)
Beetakoronavii
rus (G)
Ägedat raskekujulise respiratoorset sündroomi põhjustav
koronaviirus (SARS-viirus) 3
Raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi
koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2) 3(i)
Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koronaviirus (MERS-
viirus) 3
Muud teadaolevalt patogeensed koronaviirused 2
Picornavira
les (O)
Picornavirid
ae (F)
Kardioviirus
(G)
Saffoldi viirus 2
Kosaviirus (G) Kosaviirus A 2
Enteroviirus (G)
Enteroviirus A 2
Enteroviirus B 2
Enteroviirus C 2
Enteroviirus D, inimese enteroviirus 70. tüüp (ägeda
hemorraagilise konjunktiviidi viirus) 2
Rinoviirused 2
Polioviiruse 1. ja 3. tüüp 2 V
Polioviiruse 2. tüüp1 3 V
Hepatoviirus
(G)
Hepatoviirus A (A-hepatiidiviirus, inimese enteroviiruse 72.
tüüp) 2 V
Kobuviirus (G)
Aichivirus A (Aichi virus 1)
Parekoviirus
(G)
A-parekoviiruse 2
B-parekoviirused (Ljungan virus) 2
Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast
Picornaviridae 2
Määramata (O)
Adenoviridae (F) 2
Astroviridae
(F)
2
Arenaviridae
(F)
Mammarenaviiru
s (G)
Brasiilia mammarenaviirus 4
Chapare mammarenaviirus 4
Flexali mammarenaviirus 3
1 Klassifikatsioon vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmsele tegevuskavale, millega minimeeritakse polioviirusega tegelevate asutustega seotud riski pärast loodulike polioviiruste tüübispetsiifilist likvideerimist ja suukaudse poliovaktsiini kasutamise järk-järgulist lõpetamist.
Guanarito mammarenaviirus 4
Juníni mammarenaviirus 4
Lassa mammarenaviirus 4
Lujo mammarenaviirus 4
Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus,
neurotroopsed tüved 2
Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus, muud
tüved 2
Machupo mammarenaviirus 4
Mobala mammarenaviirus 2
Mopeia mammarenaviirus 2
Tacaribe mammarenaviirus 2
Whitewater Arroyo mammarenaviirus 3
Caliciviridae
(F) Noroviirus (G)
Noroviirus (Norwalki viirus) 2
Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast
Caliciviridae 2
Hepadnavirid
ae (F)
Ortohepadnavii
rus (G)
B-hepatiidiviirus 3 (*) V, E
Hepeviridae
(F)
Ortohepeviirus
(G)
A-ortohepeviirus (E-hepatiidiviirus) 2
Flaviviridae
(F)
Flaviviirus (G)
Dengue viirus 3
Jaapani entsefaliidi viirus 3 V
Kyasanuri metsa haiguse viirus 3 V
Lammaste entsefalomüeliidi viirus 3 (*)
Murray Valley entsefaliidi viirus (Austraalia entsefaliidi
viirus) 3
Omski hemorraagilise palaviku viirus (a)
3
Powassani viirus 3
Rocio viirus 3
St. Louisi entsefaliidi viirus 3
Puukentsefaliidi viirus:
Absetarovi viirus 3
Hanzalova viirus 3
Hypri viirus 3
Kumlinge viirus 3
Negishi viirus 3
Vene kevade ja suve entsefaliidi viirus (a) 3 V
Puukentsefaliidi viiruse Kesk-Euroopa alatüüp 3 (*) V
Puukentsefaliidi viiruse Kaug-Ida alatüüp 3
Puukentsefaliidi viiruse Siberi alatüüp 3 V
Wesselsbroni viirus 3 (*) E, V
Lääne-Niiluse palaviku viirus 3
Kollapalaviku viirus 3 V
Zika viirus 2
Muud teadaolevalt patogeensed flaviviirused 2
Hepatsiviirus (G) Hepatsiviirus C (C-hepatiidi viirus) 3 (*) E
Orthomyxovi
ridae (F)
Gammagripiviiru
s (C-gripiviirus) (G)
C-gripiviirus 2 V (c)
A-gripiviirus (G)
Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H5), nt
H5N1 3
Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H7), nt
H7N7, H7N9 3
A-gripiviiru 2 V (c)
A-gripiviirus/New York/1/18 (H1N1) (Hispaania gripp
1918) 3
A-gripiviirus/Singapur/1/57 (H2N2) 3
Madala patogeensusega linnugripi viirused (LPAI) H7N9 3
B-gripiviirus (G) B-gripiviirus 2 V (c)
Dhori viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae: Dhori) 2
Thogoto viirus
(G)
Thogoto viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae:
Thogoto) 2
Papillomaviri
dae (F)
2 D (d)
Parvoviridae
(F)
Erütroparvoviir
us (G)
Esikloomaliste erütroparvoviirus 1 (inimese parvoviirus,
viirus B 19) 2
Polyomavirid
ae (F)
Beetapolüoomi
viirus (G)
Inimese polüoomiviiirus 1 (viirus BK) 2 D (d)
Inimese polüoomiviirus 2 (viirus JC) 2 D (d)
Poxviridae
(F)
Molluskpoksvi
irus (G)
Nakkusliku molluski viirus 2
Ortopoksviirus
(G)
Veiste rõugeviirus 2
Ahvide rõugeviirus 3 V
Vaktsiiniaviirus (sh pühvlite rõugeviirus (e), elevantide
rõugeviirus (f), jäneste rõugeviirus (g)) 2
Variolaviirus (Variola major ja Variola minor) 4 V
Parapoksviirus
(G)
Orfi viirus 2
Veiste ebarõugete viirus (lüpsja sõlmekeste haiguse viirus,
parapoxvirus bovis) 2
Jatapoksviirus
(G)
Tanapoksviirus 2
Yaba ahvide kasvajaviirus 2
Reoviridae
(F)
Seadornaviirus
(G)
Banna viirus 2
Koltiviirus
(G)
2
Rotaviirus
(G)
2
Orbiviirus
(G)
2
Retroviridae
(F)
Deltaretroviiru
s (G)
Primaatide T-lümfotroopne viirus 1 (inimese T-raku
lümfotroopse viiruse 1. tüüp) 3 (*) D
Primaatide T-lümfotroopne viirus 2 (inimese T-raku
lümfotroopse viiruse 2. tüüp 3 (*) D
Lentiviirus (G)
Inimese immuunpuudulikkuse viirus 1 3 (*) D
Inimese immuunpuudulikkuse viirus 2 3 (*) D
Ahviliste immuunpuudulikkuse viirus (SIV) (h) 2
Togaviridae (F)
Alfaviirus (G)
Paljassabade viirus 3
Hobuste entsefalomüeliidi idaviirus 3 V
Bebaru viirus 2
Chikungunya viirus 3 (*)
Evergladesi viirus 3 (*)
Mayaro viirus 3
Mucambo viirus 3 (*)
Ndumu viirus 3 (*)
O’nyong-nyongi viirus 2
Rossi jõe viirus 2
Semliki metsa viirus 2
Sindbisi viirus 2
Tonate viirus 3 (*)
Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus 3 V
Hobuste entsefalomüeliidi lääneviirus 3 V
Muud teadaolevalt patogeensed alfaviirused 2
Rubiviirus (G) Punetisteviirus 2 V
Määramata (F) Deltaviirus (G)
(b)
2 V, E
(**) vt § 17 lg 10
(*) vt § 17 lg 11
(a) puukentsefaliit
(b) D-hepatiidi viirus on töötajale patogeenne ainult juhul, kui töötaja on samal ajal või enne nakatatud B-hepatiidi viirusega.
(c) ainult A- ja B-tüüpidel
(d) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga
(e) on kindlaks tehtud kaks viirust: üks veiste rõugeviiruse tüüp ja üks vaktsiiniaviiruse teisend
(f) veiste rõugeviiruse teisend
(g) vaktsiiniviiruse teisend
(h) praegu puuduvad tõendid, et teised ahvi retroviirused põhjustavad inimese nakatumist. Ettevaatuse mõttes on soovitatav rakendada
ohutustasemele 3 vastavaid eriabinõusid.
(i) diagnoosimisega seonduvaid laboratoorseid toiminguid, mis ei hõlma paljundamist, võib teha tööruumides, mis vastavad vähemalt 2.
ohutasemele. Paljundustoiminguid tuleb teha laboris, kus on atmosfäärirõhust madalam õhurõhk.
PRIOONHAIGUSTE TEKITAJAD
Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused
Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja 3 (*) D (a)
Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja teisend 3 (*) D (a)
Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) tekitaja ja teiste loomadel esinl
esinevate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tekitajad
3 (*) D (a)
Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri sündroomi tekitaja 3 (*) D (a)
Kuru tõve tekitaja 3 (*) D (a)
Skreipi tekitaja 2
(*) vt § 17 lg 11
(a) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga
PARASIIDID
Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused
Acanthamoeba castellani 2
Ancylostoma duodenale 2
Angiostrongylus cantonensis 2
Angiostrongylus costaricensis 2
Anisakis simplex 2 A
Ascaris lumbricoides 2 A
Ascaris suum 2 A
Babesia divergens 2
Babesia microti 2
Balamuthia mandrillaris 3
Balantidium coli 2
Brugia malayi 2
Brugia pahangi 2
Brugia timori 2
Capillaria philippinensis 2
Capillaria spp. 2
Clonorchis sinensis (Opisthorchis sinensis) 2
Clonorchis viverrini (Opisthirchis viverrini) 2
Cryptosporidium hominis 2
Cryptosporidium parvum 2
Cyclospora cayetanensis 2
Dicrocoelium dentriticum 2
Dipetalonema streptocerca 2
Diphyllobothrium latum 2
Dracunculus medinensis 2
Echinococcus granulosus 3 (*)
Echinococcus multilocularis 3 (*)
Echinococcus oligarthrus 3 (*)
Echinococcus vogeli 3 (*)
Entamoeba histolytica 2
Enterobius vermicularis 2
Enterocytozoon bieneusi 2
Fasciola gigantica 2
Fasciola hepatica 2
Fasciolopsis buski 2
Giardia lamblia (Giardia duodenalis, Giardia intestinalis ) 2
Heterophyes spp. 2
Hymenolepis diminuta 2
Hymenolepis nana 2
Leishmania aethiopica 2
Leishmania braziliensis 3 (*)
Leishmania donovani 3 (*)
Leishmania guyanensis (Viannia guyanensis) 3 (*)
Leishmania infantum (Leishmania chagasi) 3 (*)
Leishmania major 2
Leishmania mexicana 2
Leishmania panamensis (Viannia panamensis) 3 (*)
Leishmania peruviana 2
Leishmania tropica 2
Leishmania spp. 2
Loa loa 2
Mansonella ozzardi 2
Mansonella perstans 2
Mansonella streptocerca 2
Metagonimus spp. 2
Naegleria fowleri 3
Necator americanus 2
Onchocerca volvulus 2
Opisthorchis felineus 2
Opisthorchis spp. 2
Paragonimus westermani 2
Paragonimus spp. 2
Plasmodium falciparum 3 (*)
Plasmodium knowlesi 3 (*)
Plasmodium spp. (inimestel ja ahvilistel) 2
Sarcocystis suihominis 2
Schistosoma haematobium 2
Schistosoma intercalatum 2
Schistosoma japonicum 2
Schistosoma mansoni 2
Schistosoma mekongi 2
Strongyloides stercoralis 2
Strongyloides spp. 2
Taenia saginata 2
Taenia solium 3 (*)
Toxocara canis 2
Toxocara cati 2
Toxoplasma gondii 2
Trichinella nativa 2
Trichinella nelsoni 2
Trichinella pseudospiralis 2
Trichinella spiralis 2
Trichomonas vaginalis 2
Trichostrongylus orientalis 2
Trichostrongylus spp. 2
Trichuris trichiura 2
Trypanosoma brucei brucei 2
Trypanosoma brucei gambiense 2
Trypanosoma brucei rhodesiense 3 (*)
Trypanosoma cruzi 3 (*)
Wuchereria bancrofti 2
(*) vt § 17 lg 11
SEENED
Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused
Aspergillus flavus 2 A
Aspergillus fumigatus 2 A
Aspergillus spp. 2
Blastomyces dermatitidis (Ajellomyces dermatitidis) 3
Blastomyces gilchristii 3
Candida albicans 2 A
Candida dubliniensis 2
Candida glabrata 2
Candida parapsilosis 2
Candida tropicalis 2
Cladophialophora bantiana (Xylohypha bantiana, Cladosporium
bantianum, trichoides)
3
Cladophialophora modesta 3
Cladophialophora spp. 2
Coccidioides immitis 3 A
Coccidioides posadasii 3 A
Cryptococcus gattii (Filobasidiella neoformans var. bacillispora) 2 A
Cryptococcus neoformans (Filobasidiella neoformans var.
neoformans)
2 A
Emmonsia parva var. parva 2
Emmonsia parva var. crescens 2
Epidermophyton floccosum 2 A
Epidermophyton spp. 2
Fonsecaea pedrosoi 2
Histoplasma capsulatum 3
Histoplasma capsulatum var. farciminosum 3
Histoplasma duboisii 3
Madurella grisea 2
Madurella mycetomatis 2
Microsporum spp. 2 A
Nannizzia spp. 2
Neotestudina rosatii 2
Paracoccidioides brasiliensis 3 A
Paracoccidioides lutzii 3
Paraphyton spp. 2
Rhinocladiella mackenziei 3
Scedosporium apiospermum 2
Scedosporium prolificans (inflatum) 2
Sporothrix schenckii 2
Talaromyces marneffei (Penicillium marneffei) 2 A
Trichophyton rubrum 2 A
Trichophyton tonsurans 2 A
Trichophyton spp. 2
Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105
„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID
Aine
(CAS number)
Piirnorm 8 tundi Lühiajalise kokkupuute
piirnorm Märkused
mg/m3 ppm mg/m3 ppm
akrüülamiid (propeenamiid)
(79-06-1)
0,03 – 0,1 – A, C
akrüülhape (prop-2-eenhape)
(79-10-7)
29 10 59** 20**
aldriin
(309-00-2)
0,25 – – –
allüülalkohol
(2-propeen-1-ool)
(107-18-6)
4,8 2 12,1 5 A
allüülamiin
(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)
(107-11-9)
5 2 14 6 A
allüülkloriid
(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)
(107-05-1)
3 1 9 3 A
alumiinium, metalliline ja oksiidid
kogu tolm
peentolm
(7429-90-5, 1344-28-1)
10
4
–
–
–
–
–
–
1
alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –
aminoetaan (etüülamiin)
(75-04-7)
9,4 5 – – A
2-aminoetanool
(141-43-5)
2,5 1 7,6 3 A
aminometaan (metüülamiin)
(74-89-5)
13 10 25 20 A
2-aminopropaan (isopropüülamiin)
(75-31-0)
12 5 25 10
4-aminotolueen
(106-49-0)
4,46 1 8,92 2 A
aminotsükloheksaan
(tsükloheksüülamiin)
(108-91-8)
20 5 40 10
2
amitrool
(61-82-5)
0,2 – – –
ammoniaak
(7664-41-7)
14 20 36 50
amüülatsetaat (pentüületanaat,
pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik
isomeerid
270 50 540 100
aniliin (aminobenseen, fenüülamiin)
(62-53-3)
4 1 8 2 A
antimon ja oksiidid (arvutatud
antimonile)
(7440-36-0)
0,5 – – –
antimonhüdriid
(7803-52-3)
0,3 0,05 – –
arseenhape ja selle soolad ning
anorgaanilised arseeniühendid
0,01
Vase-
sulatus-
sektoris kehtib alates
11.07.2023
C, 31
Vasesulatus-
sektoris kehtib alates
11.07.2023
arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a
arseenhüdriid (arvutatud arseenile)
(7440-38-2)
0,03 – – – C, 3, 4
arseenhüdriid
(7784-42-1)
0,05 0,02 – –
asbest
1) kroküdoliit (12001-28-4);
2) amosiit (12172-73-5);
3) antofülliit (77536-67-5);
4) aktinoliit (77536-66-4);
5) tremoliit (77536-68-6);
6) krüsotiil (12001-29-5).
– 0,1 kiudu/cm3 – – C
asfalt (aurud)
(8052-42-4)
5 – – –
aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape,
1,2-karboksüfenüül-etanaat)
(50-78-2)
5 – – –
atseetamiid (etaanamiid)
(60-35-5)
25 10 60 25 C
atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid)
(75-05-8)
70 40 – – A
o-atsetüülsalitsüülhape
(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)
(50-78-2)
5 – – –
3
baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud
baariumile)
0,5 – – –
Benseen
(71-43-2)
0,66
kehtib alates
06.04.2026
1,5
kehtib kuni
05.04.2026
0,2
kehtib alates
06.04.2026
0,5
kehtib kuni
05.04.2026
–
9
kehtib kuni
05.04.2026
–
3
kehtib kuni
05.04.2026
A, C
A, C
1,3-benseendiool (resortsinool,
m-dihüdroksübenseen, resortsiin)
(108-46-3)
45 10 – – A
1,4-benseendiool (hüdrokinoon)
(123-31-9)
0,5 – 1,5 – S, 5
benseentiool (fenüülmerkaptaan,
tiofenool)
(108-98-5)
2 0,5 – –
bensiin (mootorikütus) – – – – 20
bensiin, tööstuslik 22
– heksaani-tüüpi 180 50 250 75
– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23
– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300
benso[a]püreen (3,4-bensopüreen)
(50-32-8)
0,002 – 0,02 – A, C, R
bensoüülperoksiid
(94-36-0)
5 – – –
bensüülbutüülftalaat
(85-68-7)
3 – 5 –
bensüülkloriid (fenüülklorometaan)
(100-44-7)
5 1 11 2 C
berüllium ja berülliumi anorgaanilised
ühendid
0,0002
kehtib alates
11.07.2026
0,0006
kehtib kuni
10.07.2026
– – – C, S, 6, 31
bifenüül (difenüül, fenüülbenseen)
(92-52-4)
1,3 0,2 2,5 0,4
bisfenool A;
(4,4-isopropülideendifenool)
(80-05-7)
2 – – –
31
booraks
(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)
2 – 5 – A
4
(1303-96-4)
boortribromiid
(10294-33-4)
10 1 – –
boortrifluoriid
(7637-07-2)
3 1 – –
bromoetaan
(74-96-4)
890 250 – –
bromoetüleen
(593–60-2)
4,4
1
– – C
bromoform (tribromometaan)
(75-25-2)
5 0,5 – –
bromoklorometaan
(74-97-5)
1050 200 – –
2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan
(151-67-7)
40 5 80 10
bromometaan (metüülbromiid)
(74-83-9)
19 5 40 10 A
bromotrifluorometaan
(75-63-8)
6100 1000 – –
broom
(7726-95-6)
0,7 0,1 – –
n-butaan
(106-97-8)
1500 800 – –
butanoolid (butüülalkoholid),
v.a n-butanool
(78-92-2, 75-65-0)
150 50 250 75 A
n-butanool
(n-butüülalkohol)
(71-36-3)
45 15 90* 30* A
2-butanoon
(78-93-3)
600 200 900 300
2-butanoonperoksiid
(metüületüülketoon-peroksiid)
(1338-23-4)
– – 1,5* 0,2*
2-butoksüetanool
(o-butüületüleenglükool,
etüleenglükoolmono-butüüleeter,
butüültsellosolv)
(111-76-2)
98 20 246 50 A, S
2-butoksüetüülatsetaat
(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,
etüleen-glükoolmono-
butüüleeteratsetaat)
(112-07-02)
133 20 333 50 A, S
butüülakrülaat (butüülpropenaat)
(141-32-2)
11 2 53 10
butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A
5
(109-73-3)
butüülatsetaat (butüületanaat),
kõik isomeerid
500 100 700 150
n-butüülatsetaat
(123-86-4)
241 50 723 150
n-butüülglütsidüüleeter
(2426-08-06)
50 10 80 15 S
n-butüülmetakrülaat
(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-
propenaat)
(97-88-1)
300 50 450 75 S
butüülpropenaat (butüülakrülaat)
(141-32-2)
11 2 53 10
n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat,
n-butüül-2-metüül-propenaat)
(97-88-1)
300 50 450 75 S
but-2-üün-1,4-diool (butüündiool)
(110-65-6)
0,5 – – –
CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro-
1,1,2-trikloroetaan)
(76-13-1)
4000 500 6000 750
CFC12
(freoon 12, difluorodiklorometaan)
(75-71-8)
2500 500 4000 750
CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan)
(75-45-6)
3600 1000 – –
dekaanid jt kõrgemad alifaatsed
süsivesinikud
350 – 500 – 11
diatsetoonalkohol
(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)
(123-42-2)
120 25 240 50
diatsetüül (butaandioon)
(431-03-8)
0,07 0,02 0,36 0,163
difenüülftalaat
(84-62-8)
3 – 5 –
diboraan
(19287-45-7)
0,1 0,1 – –
dibromodifluorometaan
(75-61-6)
860 100 – –
dibutüülbenseen-dikarboksülaat
(dibutüülftalaat)
(84-74-2)
3 – 5 – R
dietanoolamiin
(111-42-2)
15 3 30 6 A
dietüleendiamiin (piperasiin)
(110-85-0)
0,1 – 0,3 – S
dietüleenglükool 45 10 90 20 A
6
(2,2'-hüdroksüdietanool)
(111-46-6)
dietüleentriamiin
(111-40-0)
4,5 1 10 2 A, S
dietüülamiin (N-etüületaanamiin)
(109-89-7)
30 10 45 15 A
dietüülbenseen-dikarboksülaat
(dietüülftalaat)
(84-66-2)
3 – 5 –
dietüüleeter (etoksüetaan)
(60-29-7)
308 100 616 200
di-(2-etüülheksüül)
ftalaat
(117-84-0)
3 – 5 – R
difenüülamiin
(122-39-4)
10 – – –
difenüüleeter
(101-84-8)
7 1 14 2
difluoroklorometaan
(75-45-6)
3600 1000 – –
difosforpentoksiid
(1314-56-3)
1 _ _ _
difosforpentasulfiid
(1314-80-3)
1 _ _ _
diglütsidüüleeter (DGE)
(2238-07-5)
– – 1,1* 0,2* S
diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna
elementaarse süsiniku põhjal)
0,05
kehtib alates
21.02.2023
allmaa-
kaevandus-
tes ja
tunneli-
ehtuses
kehtib alates
21.02.2026
– – – C
kehtib alates
21.02.2023
allmaa-
kaevandustes
ja tunneli-
ehituses
kehtib alates
21.02.2026
diisodetsüülftalaat
(26761-40-0)
3 – 5 –
diisopropüülamiin
(108-18-9)
20 5 40 10 A
diisopropüülfenüül-isotsüanaat
(28178-42-9)
0,04 0,005 0,08* 0,01* S
1,6-diisotsüanato-heksaan
(heksametüleendiiso-tsüanaat)
(822-06-0)
0,03 0,005 0,07* 0,01* S
7
2,4-diisotsüanatotolueen
(tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-
diisotsüanaat)
(584-84-9)
0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
o-diklorobenseen
(1,2-diklorobenseen)
(95-50-1)
122 20 306 50 A, S
p-diklorobenseen
(1,4-diklorobenseen)
(106-46-7)
12 2 60 10 A, C
4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan
(DDT)
(50-29-3)
1 – – –
1,1-dikloroetaan
(75-34-3)
412 100 – – A
diklorometaan (metüleenkloriid)
(75-09-2)
120 35 250 70 A, C
dilämmastikoksiid (naerugaas)
(10024-97-2)
180 100 900 500
dimetoksümetaan (metülaal)
(109-87-5)
3100 1000 – –
dimetüülamiin
(124-40-3)
3,8 2 9,4 5
N,N-dimetüülatsetamiid
(127-19-5)
36 10 72 20 A, S, R
dimetüülbenseen-dikarboksülaat
(dimetüülftalaat)
(131-11-3)
3 – 5 –
1,3-dimetüül-2-butüületanaat
(108-84-9)
300 50 – –
dimetüüldisulfiid
(624-92-0)
– 1 – – 12
dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi
ja metüülmerkaptaaniga
– 1 – –
dimetüüleeter
(115-10-6)
1920 1000 – –
dimetüületüülamiin
(598-56-1)
6 2 15 5
dimetüülfenüülamiin
(N,N-dimetüülaniliin)
(121-69-7)
5 1 10 2 A
dimetüülformamiid
(68-12-2)
15 5 30 10 A, R
dimetüülhüdrasiinid
(57-14-7, 540-73-8)
0,2 0,1 0,5 0,2 A, C
dimetüülsulfiid
(75-18-3)
– 1 – – 1
8
dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi
ja metüülmerkaptaaniga
– 1 – –
dimetüülsulfoksiid (DMSO)
(67-68-5)
150 50 500 150 A
dinitrobenseeni kõik isomeerid
(25154-54-5)
1 0,15 2 0,3 A
dinitrotolueen
(25321-14-6)
0,15 – 0,3 – A, S
1,4 dioksaan
(123-91-1)
73 20 – –
dioktüülftalaat 3 – 5 –
dipropüleenglükooli monometüüleeter
(2-etoksümetüületoksü)-propanool
(34590-94-8)
308 50 – – A
disulfiram
(97-77-8)
1 – 2 – S
divinüül
(1,3-butadieen)
(106-99-0)
1 0,5 10 5 C
divinüülbenseen
(108-57-6)
50 10 – –
efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2-
kloroetüüldifluoro-metüüleeter)
(13838-16-9)
80 10 150 20
elavhõbe ja kahevalentsed
anorgaanilised elavhõbeühendid,
sealhulgas elavhõbeoksiid ja
elavhõbekloriid (mõõdetud
elavhõbedana)
0,02 – – – 27
ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini
ühik/m3
3 glütsiini
ühikut/m3
S, 17
epikloorhüdriin
(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)
(106-89-8)
1,9 0,5 4 1 A, C, S
1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid)
(75-56-9)
2,4
1
25 10 C
etaanamiid (atseetamiid)
(60-35-5)
25 10 60 25 C
etaanhape (äädikhape)
(64-19-7)
25 10 25 10
etaanhappe anhüdriid
(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)
(108-24-7)
– – 20* 5*
etaantiool (etüülmerkaptaan)
(75-08-1)
1 0,5 – – C
etanaal (atseetaldehüüd)
(75-07-0)
45 25 90 50 C
9
etanool (etüülalkohol)
(64-17-5)
1000 500 1900 1000
etoksüetaan (dietüüleeter)
(60-29-7)
308 100 616 200
2-etüülheksaan-1-ool
(104-76-7)
5,4 1 – –
etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin,
1,2-diaminoetaan)
(107-15-3)
25 10 35 15 S
etüleendibromiid
(106-93-4)
0,8
0,1
– – A, C
etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan)
(107-06-2)
4 1 20 5 A, C
etüleendinitraat
(etüleenglükooldinitraat, nitroglükool)
(628-96-6)
0,2 0,03 0,6 0,1 A
etüleenglükool
(1,2-etaandiool)
(107-21-1)
52 20 104 40 A, 18
2-metoksüetüülatsetaat
(110-49-6)
– 1 – – A, R
etüleenoksiid (epoksüetaan)
(75-21-8)
1,8 1 9 5 A, C
etüülakrülaat (etüülpropenaat)
(140-88-5)
21 5 42 10 S
etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon,
5-metüül-3-heptanoon)
(541-85-5)
53 10 107 20
etüülatsetaat (etüületanaat)
(141-78-6)
500 150 1100 300
etüülbenseen
(100-41-4)
442 100 884 200 A, S
etüülbutüülketoon (3-heptanoon)
(106-35-4)
95 20 – –
2-etoksüetanool
(110-80-5)
8 2 – – A, R
2-etoksüetüülatsetaat
(111-15-9)
11 2 – – A, R
etüülkloriid (kloroetaan)
(75-00-3)
1300 500 1900 700
etüülmetakrülaat
(97-63-2)
250 50 350 75 S
n-etüülmorfoliin
(100-74-3)
25 5 50 10 A
etüültsüanoakrülaat
(7085-85-0)
10 2 20 4
10
fenool (hüdroksübenseen)
(108-95-2)
8 2 16 4 A
p-fenüleendiamiin
(1,4-diaminobenseen)
(95-54-5)
0,1 – 0,3 – A, S
fenüülglütsidüüleeter
(122-60-1)
60 10 90 15 S
fenüülhüdrasiin
(100-63-0)
20 5 – –
fenüülisotsüanaat
(103-71-9)
0,02 0,005 0,05* 0,01* S
fenüülpropeen (propenüülbenseen)
(98-83-9)
246 50 492 100
fluor
(7782-41-4)
1,58 1 3,16 2
fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –
fluorotriklorometaan
(CFC 11, freoon 11)
(75-69-4)
3000 500 4500 750
formaldehüüd (metanaal)
(50-00-0)
0,37
tervishoiu-,
matuse- ja
palsameeri-
mise
sektoris
0,62
kehtib kuni
10.07.2024
0,3
tervishoiu-,
matuse- ja
palsameeri-
mise sektoris
0,5
kehtib kuni
10.07.2024
0,74 0,6 C, S
formamiid (metaanamiid)
(75-12-7)
20 10 30 15 A, R
fosfor (kollane, valge)
(7723-14-0)
0,1 – – –
fosforhape, (ortofosforhape) aur
(7664-38-2)
1 – 2 –
fosforpentakloriid
(10026-13-8)
1 – – –
fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid)
(10025-87-3)
0,064 0,01 0,13 0,02
fosgeen
(süsinikoksiidkloriid,
karbonüüldikloriid)
(75-44-5)
0,08 0,02 0,4 0,1
ftaalanhüdriid
(85-44-9)
2 – – – S
ftalaadid 3 – 5 –
11
furfuraal
(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)
(98-01-1)
8 2 20 5 A
furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool)
(98-00-0)
20 5 40 10 A
glutaaraldehüüd (pentaandiaal)
(111-30-8)
– – 0,8* 0,2* S
glütseriin
(glütserool, 1,2,3-propaantriool)
(56-81-5)
10 – – –
glütserooltrinitraat
(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-
trinitraat)
(55-63-0)
0,095 0,01 0,19 0,02 A
gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –
heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300
n-heksaan
(110-54-3)
72 20 – –
heksakloraanid
(heksaklorotsüklo-heksaanid)
0,5 – – –
heksakloro-1,3-butadieen
(perklorobutadieen)
(87-68-3)
0,25 0,02 – –
heksakloroetaan (perkloroetaan)
(67-72-1)
10 1 – –
heksametüleen-tetraamiin
(100-97-0)
3 – 5 – S
2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon)
(591-78-6)
4 1 8 2 A
n-heptaan
(142-82-5)
2085 500 – –
hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud
hõbedale)
0,01 – – –
hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid
(arvutatud hõbedale)
(7440-22-4)
0,1 – – –
hüdrasiin
(302-01-2)
0,013
0,01
0,4 0,3 A, C, S
2-hüdroksüetüülakrülaat
(818-61-1)
5 1 10 2 A, S
4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan
(diatsetoonalkohol)
(123-42-2)
120 25 240 50
indeen
(95-13-6)
45 10 – –
isobutaan (2-metüülpropaan)
(75-28-5)
1900 800 – –
12
isobutanool (isobutüülalkohol)
(78-83-1)
150 50 – –
isobutüülatsetaat
(110-19-0)
241 50 723 150
isobutüülmetakrülaat
(97-86-9)
300 50 450 75 S
isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro-
etüüldifluorometüüleeter)
(26675-46-7)
80 10 150 20
isoforoon
(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)
(78-59-1)
– – 30* 5*
isoforoondiisotsüanaat
(4098-71-9)
0,05 0,005 0,09* 0,01* S
isolatsioonikiud (sünteetilised
anorgaanilised)
1 kiud/cm3 – –
isopentaan (2-metüülbutaan)
(78-78-4 )
3000 1000 _ _
isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3-
metüül-1-butanool)
(123-51-3)
18 5 37 10
isopentüülatsetaat
(3-metüülbutüületanaat)
(123-92-2)
270 50 540 100
isopropanool
(isopropüülalkohol, 2-propanool)
(67-63-0)
350 150 600 250
2-fenüülpropaan (kumeen)
(98-82-8)
50 10 250 50 A
isopropüülnitraat
(1712-64-7)
45 10 70 15
isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S
jodoform
(75-47-8)
10 0,6 – –
jood
(7553-56-2)
– – 1* 0,1*
kaadmium ja selle anorgaanilised
ühendid
0,001
kehtib alates
11.07.2027
0,004
kehtib kuni
10.07.2027
–
–
–
–
C, 31
kaaliumhüdroksiid
(1310-58-3)
2 – – –
kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 - A
13
(151-50-8)
kaltsiumdihüdroksiid
(1305-62-0)
1 – 4 – 1
kaltsiumkarbonaat,
peentolm
(1317-65-3)
10
5
–
–
–
–
–
–
kaltsiumoksiid
(1305-78-8)
1 – 4 – 1
kaltsiumsilikaat
(1344-95-2)
10 – – –
kaprolaktaam
(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)
(105-60-2)
5 – 40 –
1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin,
o-atsetüülsalitsüülhape)
(50-78-2)
5 – – –
karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid)
(353-50-4)
5 2 – –
kaptaan
(133-06-2)
5 – – –
kaptafool
(2425-06-1)
0,1 – – –
3-kareen (vt terpeenid)
(13466-78-9)
150 25 300 50 S, 10
katehhiin (katehhool)
(120-80-9)
20 5 40 10 A
kinoon (p-bensokinoon,
2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon)
(106-51-4)
0,4 0,1 1,3 0,3 5
kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest
ja erioniit –
0,5 kiudu/
cm3
– – 19
kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –
klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19
kloor
(7782-50-5)
– – 1,5 0,5
kloordioksiid
(10049-04-4)
0,3 0,1 0,8 0,3
klorobenseen
(108-90-7)
23 5 70 15 A
2-klorobifenüül
42% Cl
(53469-21-9)
54% Cl
(11097-67-1)
1
0,5
–
–
–
–
–
–
kloroetaanhape (kloroäädikhape)
(79-11-8)
4 1 8 2 A
14
kloroetanaal
(107-20-0)
3 1 – –
2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin)
(107-07-3)
– – 3,5* 1* A
kloroeteen (vinüülkloriid)
(75-01-4)
2,5 1 13 5 A, C
klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A
kloroform (triklorometaan)
(67-66-3)
10 2 – – A , C
klorokresool
(59-50-7)
3 – 6 –
klorometaan
(74-87-3)
42 20 200 100
kloronitrobenseenid 1 – – –
1-kloro-1-nitropropaan
(600-25-9)
50 2 – –
kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen)
(126-99-8)
3,5 1 18 5 A
o-klorotolueen (metüülklorobenseen)
(95-49-8)
250 50 – –
2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin
(1929-82-4)
10 – – –
koobalt ja anorgaanilised ühendid
(arvutatud koobaltile)
(7440-48-4)
0,05 – – – S
kresool (metüülfenool) kõik isomeerid
(1319-77-3)
22 5 – –
kresüülglütsidüüleeter
(2186-24-5)
70 10 100 15 S
kroom (metall) ja tema anorgaanilised
ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid
(arvutatud kroomile)
(7440-47-3)
2 – – –
kroom(VI)ühendid
(arvutatud kroomile)
0,005 kehtib alates
17.01.2025
0,01 kehtib kuni
16.01.2025
keevitus- ja
plasma-
lõikus-
protsesside
või sarnaste,
aure
– – – C
15
tekitavate
tööde puhul
0,025 kehtib kuni
16.01.2025
ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7)
o-ksüleen (95-47-6)
p-ksüleen (106-42-3)
m-ksüleen (108-38-3)
200 50 450 100 A
lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100
liitiumhüdriid (peentolm)
(7580-67-8)
0,025 – 0,02 – 1
limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10
lämmastikdioksiid
(10102-44-0)
0,96
0,5
1,91
1
9
lämmastikdioksiid
(10102-44-0) allmaakaevanduses
kehtib kuni 21.08.2023
4
kehtib kuni
21.08.2023
2
kehtib kuni
21.08.2023
10
kehtib kuni
21.08.2023
5
kehtib kuni
21.08.2023
9
kehtib kuni
21.08.2023
lämmastikhape
(7697-37-2)
2,6 1
lämmastikmonooksiid
(10102-43-9)
2,5 2
–
–
lämmastikmonooksiid
(10102-43-9) allmaakaevanduses
kehtib kuni 21.08.2023
30
kehtib kuni
21.08.2023
25
kehtib kuni
21.08.2023
60
kehtib kuni
21.08.2023
50
kehtib kuni
21.08.2023
lämmastik-vesinikhape
(vesinikasiidhape)
(7782-79-8)
0,2 0,1 – –
mangaan ja mangaani anorgaanilised
ühendid (arvutatud mangaanile)
(7439-96-5)
kogu tolm
peentolm
0,2
0,05
–
–
–
–
–
–
1
maleiinanhüdriid
(108-31-6)
1,2 0,3 2,5 0,6 S
merkaptoetaanhape
(68-11-1)
5 1 – –
(1,2,4-trimetüülbenseen)
(95-63-6)
100 20 – –
1,2,3-trimetüülbenseen
(526-73-8)
100 20 – –
metaanhape (sipelghape)
(64-18-6)
9 5 – –
metaantiool (metüülmerkaptaan)
(74-93-1)
– 1 – – 12
16
metakrüülhape (2-metüülpropeenhape)
(79-41-4)
70 20 100 30
metanool (metüülalkohol)
(67-56-1)
250 200 350 250 A
2-metoksüetanool (metüültsellosolv,
o-metüületüleenglükool)
(109-86-4)
– 1 – – A, R
tertsiaarbutüülmetüüleeter
(1634-04-4)
183,5 50 367 100
1-metoksü-2-propanool
(propüleenglükool-monometüüleeter,
o-metüülpropüleen-glükool)
(107-98-2)
375 100 568 150 A, S
2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A
2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –
4,4'-metüleendianiliin
(101-77-9)
0,08
– – – A, C
4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat
(fenüülisotsüanaat)
(101-68-8)
0,05 0,005 0,1* 0,01* S
4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin)
(101-14-4)
0,01 A, C
metüleenkloriid (MEK, diklorometaan)
(75-09-2)
120 35 250 70 A, C
metüülakrülaat (metüülpropenaat)
(96-33-3)
18 5 36 10 S
metüülaminobenseen (m-toluidiin)
(108-44-1)
9 2 – –
metüülatsetaat (metüületanaat)
(79-20-9)
450 150 900 300
1-metüülbutüülatsetaat
(isoamüülatsetaat)
(626-38-0)
270 50 540 100
metüülformiaat (metüülmetanaat)
(107-31-3)
125 50 250 100 A
5-metüül-2-heksanoon
(metüülisoamüülketoon)
(110-12-3)
95 20 – –
metüülisopropüülbenseen (tsümeen)
(99-87-6)
140 25 190 35
metüülisotsüanaat
(624-83-9)
– – – 0,02
metüüljodiid (jodometaan)
(74-88-4)
6 1 30 5 A, C
metüülklorobenseen (o-klorotolueen)
(95-49-8)
250 50 – –
17
metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan)
(71-55-6)
555 100 1100 200
metüülmerkaptaan (metaantiool)
(74-93-1)
– 1 – – 12
metüülmerkaptaan koos
dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga
– 1 – –
metüülmetakrülaat
(metüül-2-metüülpropenaat)
(80-62-6)
– 50 100 S
N-metüülmorfoliin
(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)
(109-02-4)
20 5 40 10 A
metüülnitrobenseen (nitrotolueen),
kõik isomeerid
(1321-12-6)
6 1 11 2 A
4-metüül-2-pentanoon
(metüülisobutüülketoon)
(108-10-1)
83 20 208 50
metüül-n-pentüülketoon
(2-heptanoon, metüülamüülketoon)
(110-43-0)
238 50 475 100 A
2-metüülpropaan (isobutaan)
(75-28-5)
1900 800 – –
N-metüül-2-pürrolidoon
(872-50-4)
40 10 80 20 A , R
metüülstüreen (vinüültolueen,
tolüületeen)
(25013-15-4)
50 10 150 30 A
metüültsüanoakrülaat
(137-05-3)
9 2 18 4
metüültsükloheksaan
(108-87-2)
1600 400 – –
metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –
mineraalõlid, mida on eelnevalt
kasutatud sisepõlemismootorites
mootori liikuvate osade määrimiseks ja
jahutamiseks
– – – – A, C
molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –
molübdeen, metall ja vähelahustuvad
ühendid
kogu tolm
peentolm
10
5
–
–
–
–
–
–
1
mootorikütus (automootorite,
lennukimootorite, reaktiivmootorite
bensiin)
20
morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20
18
(110-91-8)
naatriumasiid
(26628-22-8)
0,1 – 0,3 – A, S
naatriumhüdroksiid
(1310-73-2)
1 – 2* –
naatriumtetraboraadi dekahüdraat
(booraks)
(1303-96-4)
2 – 5 – A
naatriumtsüaniid (tsüaniidina)
(143-33-9)
1 –s 5 - A
naftaleen
(91-20-3)
50 10 – –
naftaleendiisotsüanaat
(3173-72-6)
0,04 0,005 0,09* 0,01* S
naftaleenid, kloreeritud
(1321-65-9)
0,2 – 0,6 – A
neopentaan (2,2-dimetüülpropaan)
(463-82-1)
3000 1000 _ _
nikkel, metall
(7440-02-0)
0,5 – – – S
nikkelkarbonüül
(13463-39-3)
0,007 0,001 – – C, R
nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01
kehtib alates
18.01.2025
0,05
kehtib alates
18.01.2025
0,1
kehtib kuni
17.01.2025
–
–
–
–
–
–
–
–
–
C, S, 1
C, S, 31
C, S, 31
nikotiin
(54-11-5)
0,5 – – – A
nitrobenseen
(98-95-3)
1 0,2 – – A, R
nitroetaan
(79-24-3)
60 20 150 50
nitrofenüülamiin (nitroaniliin)
(100-01-6)
6 1 – –
nitrometaan
(75-52-5)
50 20 130 50
1-nitropropaan
(108-03-2)
18 5 35* 10*
19
2-nitropropaan
(79-46-9)
18 5 35* 10* C
nonaanid 800 150 1100 200
oblikhape
(oksaalhape, etaandihape)
(144-62-7)
1 – 2 –
oktaanid 900 200 1400 300
ortofosforhape
(fosforhape), aur
(75664-38-2)
1 – 2 –
o-toluidiin (ortotouluidiin)
(95-53-4)
0,5
0,1
– – A, C
osoon
(10028-15-6)
0,2 0,1 0,6* 0,3*
parafiin (aurud)
(8002-74-2)
2 – – –
parakvat, soolad (metüülvilogeen,
gramoksoon)
0,1 – – –
paratioon
(56-38-2)
0,1 – – –
pentaan
(109-66-0)
3000 1000 – –
pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A
erkloroetüleen (tetrakloroetüleen)
(127-18-4)
70 10 170 25 A, C
perklorotsüklopentadieen
(heksaklorotsüklo-pentadieen)
(77-47-4)
0,1 0,01 – –
petrooleum 20
pikriinhape
(2,4,6-trinitrofenool)
(88-89-1)
0,1 – – –
α-pineen
(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-
een)
(vt terpeenid)
(80-56-8)
150 25 300 50 10
β-pineen (vt terpeenid)
(127-91-3)
150 25 300 50 10
plaatina
(7440-06-4)
1 – – –
plii ja anorgaanilised ühendid,
(arvutatud pliile)
kogu tolm
peentolm
(7439-92-1, metall)
0,1
0,05
–
–
–
–
–
–
R, 7
1
20
plii, orgaanilised ühendid
(vt tetraetüülplii, tetrametüülplii)
R
polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C
polütsükliliste aromaatsete süsivesinike
segud, eelkõige benso[a]püreeni
sisaldavad segud
– – – – A, C
propaan
(74-98-6)
1800 1000 – –
propaanhape (propioonhape)
(79-09-4)
30 10 62 20
propanool, kõik isomeerid
(propüülalkohol)
350 150 600 250
2-propanoon (atsetoon)
(67-64-1)
1210 500 – –
propeennitriil (akrüülnitriil)
(107-13-1)
1
kehtib alates
05.04.2026
4,5
kehtib kuni
04.04.2026
0,45
kehtib alates
05.04.2026
2
kehtib kuni
04.04.2026
4
kehtib alates
05.04.2026
13
kehtib kuni
04.04.2026
1,8
kehtib alates
05.04.2026
6
kehtib kuni
04.04.2026
A, C, S
A, C, S
propenaal (akroleiin)
(107-02-8)
0,05 0,02 0,12 0,05
propenüülbenseen (2-fenüülpropeen)
(98-83-9)
246 50 492 100
propüleenglükool-dinitraat
(6423-43-4)
0,7 0,1 2 0,3 A
propüleenglükool-monometüüleeter-
atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-
glükool, metoksüpropüülatsetaat)
(108-65-6)
275 50 550 100 A, S
propüülalkohol, kõik isomeerid
(propanool)
350 150 600 250
püreeter
(8003-34-7)
1 _ _ _
püridiin
(110-86-1)
15 5 – –
raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3
kiudu/cm3
– – – C
raudoksiid (arvutatud rauale)
(1309-37-1)
3,5 – – – 1
räni (ränidioksiid) (amorfne)
(7631-86-9)
2 – – – 1
21
sahharoos
(57-50-1)
10 – – –
sec-butüülatsetaat
(105-46-4)
241 50 723 150
seleen, anorgaanilised ühendid, v.a
vesinikseleniid (arvutatud seleenile)
(7782-49-2)
0,1 – – –
silaan
(7803-62-5)
1 0,5 – –
silikoon
(peentolm)
(7440-21-3)
10
5
–
–
–
–
–
– 1
silikoonkarbiid (kiuvaba)
(peentolm)
(409-21-2)
10
5
–
–
–
–
–
– 1
sissehingatav kristalliline
ränidioksiiditolm
0,1 – – – C, 1
strühniin
(57-24-9)
0,15 – – –
sulfotep
(3689-24-5)
0,1 – – –
A, S
süsinikdioksiid
(124-38-9)
9000 5000 – – 8
süsinikdisulfiid
(75-15-0)
15 5 – – A, R
süsinikmonooksiid
(630-08-0)
23 20
117
100
R, 9
süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan)
(558-13-4)
1,4 0,1 – –
süsiniktetrakloriid
(tetraklorometaan)
(56-23-5)
6,4 1 19 3 A, C
tärpentin
(8006-64-2)
150 25 300 50 A, S, 10
telluur ja ühendid (arvutatud telluurile)
(13494-80-9)
0,1 – – –
terfenüül (hüdrogeenitud)
(61788-32-7)
19 2 48 5 A
terpeenid 150 25 300 50 10
tetrabromoetaan
(79-27-6)
14 1 30 2
tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid)
(558-13-4)
1,4 0,1 – –
tetraetüülortosilikaat
(78-10-4)
44 5 – –
22
tetraetüülplii
(78-00-2)
0,05 – 0,2 – A, R
tetrahüdrofuraan
(109-99-9)
150 50 300 100 A, S
tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A
tetrametüülplii
(75-74-1)
0,05 – 0,2 – A, R
tetranitrometaan
(509-14-8)
0,4 0,05 0,8 0,1
tiraam
(137-26-8)
1 – 2 – S
tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –
tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale
(Sn)
0,1 – 0,2 – A
tiofoss (paratioon,
dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat)
(56-38-2)
0,1 – – –
titaanoksiid
(13463-67-7)
5 – – –
tolm (anorgaaniline)
kogu tolm
peentolm
10
5
–
–
–
–
–
–
13
1
tahm 3 – – –
grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –
paberitolm (kogu tolm) 2 – – –
plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15
lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30
ränitolm (peentolm) 2 C
tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –
puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –
tsemenditolm:
kogu tolm
peentolm
10
5
–
–
–
–
–
–
1
orgaaniline tolm
kogu tolm
5
–
–
–
14
tolueen (metüülbenseen)
(108-88-3)
192 50 384 100 A
tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4-
diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
toluool-2,4-diisotsüanaat
(tolueendiisotsüanaat,
2,4-diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
trietüleentetraamiin
(112-24-3)
6 1 12 – S
23
trietüülamiin
(121-44-8)
8,4 2 12,6 3 A, S
trifenüülamiin
(603-34-9)
5 – – –
trifenüülfosfaat
(115-86-6)
3 – – –
1,2,4-triklorobenseen
(120-82-1)
15,1 2 37,8 5 A
trikloroetüleen
(79-01-6)
50 10 140 25 A, C, 24
triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C
1,2,3-trikloropropaan
(96-18-4)
300 50 – –
trimelliitanhüdriid
(552-30-7)
0,04 – 0,08* – S
trimetüülamiin
(75-50-3)
4,9 2 12,5 5
Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25
2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-
een (α-pineen) (vt terpeenid)
(80-56-8)
150 25 300 50 10
trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
trinikkeldisulfiid
(12035-72-2)
0,01 – – – C, S
2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape)
(88-89-1)
0,1 – – –
2,4,6-trinitrotolueen (trotüül)
(118-96-7)
0,1 – 0,2 – A
trietanoolamiin
(102-71-6)
5 – 10 – S
tselluloos (peentolm)
(9004-34-6)
10 – – –
tsinkkloriid, peentolm
(7646-85-7)
1 – – – 1
tsinkoksiid
(1314-13-2)
5 – – –
tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat)
(137-30-4)
1 – 2 – S
tsüaanamiid
(420-04-2)
1 0,58 – – A
tsüaankloriid
(506-77-4)
0,3 0,1 0,8 0,3
vesiniktsüaniid (tsüaniidina)
(74-90-8)
1 0,9 5 4,5 A
tsükloheksaan
(110-82-7)
700 200
24
tsükloheksanool
(108-93-0)
200 50 300 75
tsükloheksanoon
(108-94-1)
40,8 10 81,6 20 A
tsüklohekseen
(110-83-8)
1010 13 – –
tsükloniit
(121-82-4)
1,5 – – –
1,3-tsüklopentadieen
(542-92-7)
200 75 – –
tsümeen (metüülisopropüül-benseen)
(99-87-6)
140 25 190 35
uraani ühendid
(arvutatud uraanile)
(7440-61-1)
0,2 – – –
vanaadiumoksiidid
(arvutatud volframile)
kogu tolm
peentolm
(1314-62-1)
0,2
–
–
–
–
0,05*
–
–
vask ja anorgaanilised ühendid
(arvutatud vasele)
kogu tolm
peentolm
(7440-50-8, metall)
1
0,2
–
–
–
–
–
–
vesinikbromiid
(10035-10-6)
– – 6,7 2
vesinikfluoriid
(7664-39-3)
1,5 1,8 2,5 3
vesinikfosfiid (fosfiin)
(7803-51-2)
0,14 0,1 0,28 0,2
vesinikkloriid
(7647-01-0)
8 5 15 10
vesinikperoksiid
(7722-84-1)
1,4 1 3* 2*
divesinikseleniid
(7783-07-5)
0,07 0,02 0,17 0,05
vesiniksulfiid
(7783-06-4)
7 5 14 10
vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen)
(75-35-4)
8 2 20 5
vinüülatsetaat
(108-05-4)
17,6 5 35,2 10
vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen)
(100-42-5)
90 20 200 50 A
volfram, hästi lahustuvad ühendid
(arvutatud volframile)
1 – – –
25
volfram, metall, vähelahustuvad ühendid
(arvutatud volframile)
(7440-33-7)
5 – – –
vääveldioksiid
(7446-09-5)
1,3 0,5 2,7 1
väävelhape, udu
(7664-93-9)
0,05 – – – 28, 29
väävelheksafluoriid
(2551-62-4)
6000 1000 – –
vääveltetrafluoriid
(7783-60-0)
– – 0,4* 0,1*
vääveltrioksiid
(7446-11-9)
6 1 – –
õli (nafta) aurud 1 – – – 21
Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus
piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena
lühiajalise
kokkupuute
piirnorm
ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,
kui pole näidatud teisiti
ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)
mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures
CASi number keemilise aine kordumatu tunnus
Chemical Abstract Service’i registrinumber
Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit) A naha kaudu kergesti imenduv aine
C kantserogeenne aine
S sensibiliseeriv aine
R reproduktiivtoksiline aine
* lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale
** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale.
1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos
sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).
2. Kehtetu.
3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.
4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja
selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).
5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti
bensokinooniks.
6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.
7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.
8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure
füüsilise aktiivsuse tõttu.
26
9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega
eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on
süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset
efekti.
10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja
arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.
11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel
süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures
küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.
12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani
summaarset sisaldust.
13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete
sisaldus peab vastama piirnormidele.
14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele.
15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad
epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid.
16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.
Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine
kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.
17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.
18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.
19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.
20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole
kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud
maksiumsisaldus õhus.
Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse
aluseks, mahuprotsentides
Aromaatsed ühendid
(arvutatud
trimetüülbenseenile)
Muud ühendid
(arvutatud oktaanile)
Piirnorm
(mg/m3)
Lühiajalise
kokkupuute
piirnorm
(mg/m3)
Aviobensiin 25 75 350 500
Mootoribensiin 50 50 200 300
Mootoripetrooleum 40 60 250 300
Aviopetrooleum 25 75 350 500
Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500
Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –
21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad
peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.
22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni.
23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani.
24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab
väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.
25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.
26. Kehtetu.
27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute
mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike
ainete piirnorme töökeskkonnas.
27
28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis
võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.
29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.
30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse
piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.
31. Sissehingatav fraktsioon.
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE
Sissejuhatav märkus
Loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele.
Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja
arvatud juhul, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine.
A. Eriabinõud B. Ohutustasemed
2 3 4
Töökoht
1. Töökoht isoleerida muust tegevusest samas
ehitises
ei soovitatav jah
2. Töökoht peab olema fumigeerimiseks
õhukindlalt suletav
ei soovitatav jah
Ruumid
3. Nakkusohtlikku materjali, kaasa arvatud
loomad, käideldakse ohutuskapis, isoleeritult või
kasutatakse muud sobivat kaitset
vajadusel
jah, kui nakkus
võib levida õhu
kaudu
jah
Seadmestik
4. Õhuvahetus läbi filtrite (HEPA- filter1 või
samaväärne) ei jah, väljuv õhk
jah, sisenev ja
väljuv õhk
5. Töökohal alarõhk atmosfäärirõhu suhtes ei soovitatav jah
6. Veekindlad ja kergesti puhastatavad pinnad
jah, lauad
ja põrand
jah, lauad, põrand
ja muud pinnad
vastavalt
töökeskkonna
riskianalüüsi
tulemustele
jah, lauad, lagi,
seinad, põrand
7. Tööpinnad happe-, aluse-, lahustikindlad ja
neid saab desinfitseerida soovitatav jah jah
Töösüsteem
1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter
8. Sissepääs lubatud vaid asjaomastele töötajatele soovitatav jah
jah, läbi
õhuluku2
9. Tõhus kontroll nakkuse levitajate üle (nt
närilised ja putukad) soovitatav jah jah
10. Desinfitseerimine kindlaksmääratud viisil jah jah jah
11. Bioloogilise ohuteguri ohutu säilitamine jah jah jah, väga
kindlalt
12. Töötajad peavad enne eraldatud alalt
lahkumist käima duši all
ei soovitatav soovitatav
Jäätmed
13. Valideeritud inaktiveerimisprotsess
loomakorjuste ohutuks kõrvaldamiseks soovitatav
jah, kohapeal või
väljaspool
töökohta
jah, kohapeal
olemas
Muud meetmed
14. Laboris võivad olla ainult seal kasutatavad
töövahendid ei soovitatav jah
15. Vaateaken ruumis toimuva jälgimiseks soovitatav
soovitatav jah
2 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustavate ustega.
1
EELNÕU
25.01.2024
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike 3,
§ 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest
mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „töö põllumajandustooteid tootvas
ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö;
2) määruse lisad 1–3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja
mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete
kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrusega sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel kantserogeensete,
mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalidega (edaspidi kantserogeen, mutageen ja
reproduktiivtoksiline aine).“;
3) paragrahvi 1 lõikes 2, § 4 lõike 5 punktides 1, 3–5 ja 9, § 6 lõikes 1, § 8 lõikes 2, § 11 lõike
2 punktides 3 ja 4 ning § 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „kantserogeen või mutageen“
tekstiosaga „kantserogeen, mutageen või reproduktiivtoksiline aine“ vastavas käändes;
2
4) paragrahvi 2 punktis 9, § 3 lõigetes 1 ja 2, § 4 lõigetes 1 ja 3 ning lõike 5 sissejuhatavas
lauseosas ja punktides 2 ja 10, § 5 lõikes 1 ja 2, § 7 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1, § 8
pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ning punktides 2–5 ja lõikes 2, § 9 lõike 1
sissejuhatavas lauseosas, § 10 lõikes 1, § 11 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 12 lõikes 1
asendatakse sõnad „kantserogeenid või mutageenid“ tekstiosaga „kantserogeenid, mutageenid
või reproduktiivtoksilised ained“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab
tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide, mutageenide või toimeläveta
reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur
ei ületaks nende kohta sätestatud töökeskkonna piirnormi.“;
6) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:
„(41) Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja
tervisele ohtlik, olenemata kogusest, millega ta kokku puutub.
(42) Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või
valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega
kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini.
(43) Toimelävega reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja
tervisele ohtlik alates teatud kogusest, millega töötaja selle ainega kokku puutub.
(44) Kui reproduktiivtoksiline aine ei ole lõikes 41 või 43 nimetatud aine, tuleb tööandjal
lähtuda lõikest 42 ning võtta asjakohased meetmed, et minimeerida selle ainega kokkupuutest
tulenev oht töötaja tervisele, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi
olla kogust, millega kokkupuutel oleks aine töötaja tervisele ohutu.”;
7) paragrahvi 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „kantserogeenid
ja mutageenid“ tekstiosaga „kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained“
vastavas käändes;
8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Väljaõpet tuleb kohandada uue või muutunud ohu arvesse võtmiseks, eelkõige juhul, kui
töötaja puutub või võib kokku puutuda uue või mitme kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise ainega, sealhulgas ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul,
kui tööga seotud asjaolud muutuvad.“;
9) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väljaõpet tuleb vajaduse korral regulaarselt korrata.“;
10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
3
„(3) Tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes puutuvad
kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse
neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid.“;
11) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kantserogeeni või mutageeniga“
tekstiosaga „ja vähemalt viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise
ainega.“;
12) paragrahvi 12 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal tervisehäire, mis võib olla tekkinud
kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute tagajärjel või kui
leitakse, et ainele kehtestatud bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb tööandjal
töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad tervisekontrolli.“;
13) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv
nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–
45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398
(ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL)
2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk
241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14).“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“;
2) paragrahvi 111 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 111. Direktiivide muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätted“;
3) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:
„(10) Määruse lisas nimetatud aine „benseen“ piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 6. aprillil 2026. a.
(11) Määruse lisas nimetatud aine „akrüülnitriil“ piirnorm 1 mg/m3 jõustub 5. aprillil 2026. a.
(12) Määruse lisas nimetatud aine „nikliühendid“ piirnorm 0,01 mg/m3, mis on niklina
mõõdetav kopsualveoolidesse jõudev fraktsioon, jõustub 18. jaanuaril 2025. a. Piirnorm
0,05 mg/m3, mis on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuaril 2025. a.“;
4
4) määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse uue lisaga
(lisatud eelnõu lisana);
5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et
rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad
kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177,
05.07.1991, lk 22–24); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta
keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 05.05.1998, lk 11–23), muudetud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7);
Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike
ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi
98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest
tööl (EÜT L 142, 16.06.2000, lk 47–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest
tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1
tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–45), muudetud direktiividega 2014/27/EL
(ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95),
(EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019,
lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88,
16.03.2022, lk 1–14); Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse
töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu
direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ
(ELT L 38, 09.02.2006, lk 36–39); Euroopa Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega
kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et
rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ
(ELT L 338, 19.12.2009, lk 87–89); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega
kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike
piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja
2009/161/EL (ELT L 27, 01.02.2017, lk 115–120); Euroopa komisjoni direktiiv
(EL) 2019/1831, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna
ohtlike ainete soovituslike piirnormide viies loetelu ja muudetakse komisjoni direktiivi
2000/39/EÜ (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34).“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruses nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“;
2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „pliisisaldus“ tekstiosaga „(PbB), kasutades
absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:
„(21) Plii bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere kohta.
5
(22) Bioloogiline piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus
vastavas bioloogilises keskkonnas.“;
4) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv
nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–
45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398
(ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120),
(EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019,
lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14).“.
§ 5. Määruse jõustumine
Määruse §-id 2–4 jõustuvad 5. aprillil 2024. a.
Kaja Kallas
peaminister
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Lisa 1 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine
Lisa 2 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine tööstuslike protsesside korral
Lisa 3 Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad
Lisa Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
MÄÄRUS
08.02.2024 nr 2-2/376-1
Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ paragrahvi 6 punktis 58 asendatakse sõnad „kantserogeenideks ja mutageenideks“ sõnadega „kantserogeenideks, mutageenideks ja reproduktiivtoksilisteks aineteks“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 5. aprillil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
1
25.01.2024
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse
nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest1. Eelnõu on seotud
Vabariigi Valitsuse töötervishoiu ja tööohutuse määruste muutmise eelnõuga, millega samuti
võetakse osaliselt üle direktiiv (EL) 2022/431. Käesoleva eelnõuga viiakse selle direktiiviga
kooskõlla sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“2 (edaspidi
kutsehaiguste loetelu).
Direktiiviga (EL) 2022/431 laiendati direktiivi 2004/37/EÜ3 kohaldamisala, millesse seni
kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, lisades sellesse reproduktiivtoksilised ained –
need on ained või segud, mis loetakse 1A või 1B kategooria reproduktiivsust (inimese
paljunemisvõimet) kahjustavaks aineks vastavalt klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on
esitatud määruse (EÜ) nr 1272/20084 I lisas. Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada
kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule.
Eesti õigus vastab osaliselt direktiivis (EL) 2022/431 ette nähtud nõuetele, kuid kutsehaiguste
loetellu tuleb lisada ka haigused, mis on põhjustatud sellistest töökeskkonna keemilistest
ohuteguritest nagu reproduktiivtoksilised ained. Eelnõu jõustumisel ministri määrusena saab
kutsehaiguseks lugeda töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud
haigust.
Liikmesriigid peavad direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt 5. aprilliks 2024.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete
ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (5912 6091, [email protected]) ning
sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).
Eelnõu mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik
Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate
kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest 2 RT I, 09.12.2022, 20 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja
mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ
artikli 16 lõikes 1 esitatud tähenduses) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
2
keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431.
Eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrust nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“
(RT I, 09.12.2022, 20).
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses5.
Eelnõu on kavandatud määrusena jõustuma direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmiseks ette nähtud
tähtpäeval ehk 5. aprillil 2024.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses sätestatakse kutsehaiguste loetelu määruse
muudatus, teise paragrahviga kehtestatakse eelnõu muudatuse jõustumise aeg.
Eelnõu §-ga 1 täiendatakse kutsehaiguste loetelu määruse § 6 punkti 58. Kutsehaiguste loetelu
määruse §-s 6 on sätestatud loetelu töökeskkonna keemilistest ohuteguritest, mis põhjustavad
kutsehaiguseid. Sama sätte punktis 58 on nimetatud need keemilised ained, mis
klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt määrusele
(EÜ) nr 1272/2008.
Direktiivi (EL) 2022/431 artikkel 1 punkt 10 alapeatükk c näeb ette, et kõikidest liikmesriigi
õiguse või tavade kohaselt kindlaks tehtud vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toimest
täiskasvanud mees- ja naistöötajate suguvõimele ja viljakusele ning järglaste arengut
mõjutavast toksilisusest, mis tulenevad töökeskkonnas kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest, teatatakse pädevale asutusele. Vabariigi Valitsuse
määruse „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra“6 § 6
lõike 1 kohaselt teavitatakse kutsehaigestumisest Tööinspektsiooni. Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse7 (TTOS) § 25 lõike 5 punkti 1 kohaselt on Tööinspektsioon muu hulgas
kohustatud kutsehaigestumisi uurima. Samamoodi kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad
reproduktiivtoksilised ained väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu
mõju töötajate tervisele, ennekõike suguvõimele, viljakusele ja järglaste arengule. Seetõttu
lisatakse kutsehaiguste loetelu määruse § 6 punkti 58 viide reproduktiivtoksilistele ainetele. See
tähendab, et töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud haigust
on edaspidi võimalik lugeda kutsehaiguseks.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) 6 RT I, 22.11.2022, 9 7 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 30.06.2023, 87, kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087?leiaKehtiv
3
Eelnõu §-iga 2 sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Liikmesriikidel tuleb direktiivi
(EL) 2022/431 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid riigisisesesse õigusesse üle võtta
hiljemalt 5. aprilliks 2024.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõuga viiakse Eesti õigus osaliselt kooskõlla direktiiviga (EL) 2022/431.
4. Määruse mõjud
Muudatus: töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendamine
reproduktiivtoksiliste ainetega
Muudatusega lisatakse loetelusse töökeskkonna keemilistest ohuteguritest, mis põhjustavad
kutsehaiguseid, reproduktiivtoksilised ained. See loetelu on sätestatud kutsehaiguste loetelu
määruses. Sarnaselt kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad reproduktiivtoksilised ained
väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate tervisele,
ennekõike nende suguvõimele, viljakusele ja järglaste arengule. Ka juba praegu kuuluvad
teatud reproduktiivtoksilised ained ohtlikeks määratud kemikaalide hulka8.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad töökeskkonnas ja -protsessides kokku
ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kellel on töökeskkonnas või -protsessides võimalik kokku
puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad
reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide
hulka, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile
on alates 2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise
teateid 32 ja nendega kokkupuutujaid on viie aasta peale olnud 240. Peamised tegevusalad, kus
selliste ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute arv Eestis on
vastavalt 123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest hõivatutest), kuid
võttes arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik mõjutatud töötajate hulk
tunduvalt väiksem. Samas tuleb arvestada, et laekunud teated ei peegelda ohtlike kemikaalidega
tegelikult kokkupuutuvate töötajate arvu, ja samuti võib loetellu reproduktiivtoksiliste ainete
lisamine suurendada nendega kokkupuutujate arvu. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust
võib siiski pidada väikeseks.
Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike kemikaalidega
kokkupuutumisele võib vähendada kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu ning see
omakorda mõjub positiivselt sihtrühma majanduslikule toimetulekule.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
8 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisa,
vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2014/VV_132m_lisa.pdf# (28.11.2023).
4
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine,
kuna reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutel võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate
tervisele. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike.
Mõju majandusele
Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja -protsessides
kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides
kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad
reproduktiivtoksilised ained juba kuuluvad kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide
hulka, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile
on alates 2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise
teateid 29 ettevõttelt, kelle peamised tegevusalad on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli
2022. aastal töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7%
kõikidest registreeritud ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet
(10,8% kõikidest registreeritud ettevõtetest). Võttes aga arvesse Tööinspektsioonile laekunud
teateid, on tegelik mõjutatud ettevõtete hulk tunduvalt väiksem. On võimalik, et muudatus toob
kaasa mõjutatud ettevõtete hulga mõningase suurenemise, ent kuna viimasel viiel aastal on
kokku laekunud vaid 32 teadet (mõnelt ettevõttelt mitu teadet) ja kehtiva regulatsiooni kohaselt
on osa reproduktiivtoksilisi aineid ohtlike kemikaalide loetelus juba olemas, võib eeldada, et
muudatus ei mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud töökeskkonnas ohtlike
kemikaalide käitlemise kogemust. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda
tegelikku ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu ja ohtlike kemikaalide nimekirja
täiendamine võib selliste töötajate hulka suurendada.
Muudatus toob mõningatele tööandjatele kaasa vajaduse vaadata üle töökeskkond ja hinnata
sealseid riske, võttes arvesse lisatud nõudeid. Tööandjad peavad arvestama, et töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad
edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Muudatus toob seega
tööandjatele kaasa teatud määral lisakohustusi ja -kulutusi. Samuti, töötajal kutsehaiguse
diagnoosimise korral on tööandjal kutsehaigusjuhtumi uurimise kohustus ja meetmete
rakendamise kohustus selliste juhtumite vältimiseks. Töötajal diagnoositud kutsehaigus võib
tööandjale tähendada kohustust maksta töötajale kahjuhüvitist. Samas on muudatusel
tööandjatele positiivne mõju, kuna selle eesmärk on töökeskkonna ohutumaks muutmisega
senisest efektiivsemalt kaitsta töötajate tervist. Töötaja haigestumise ennetamine hoiab ära ka
vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma nii negatiivselt kui ka positiivselt, sest toob kaasa
halduskoormuse suurenemise ja lisakulutusi, ent kuna töökeskkond muutub ohutumaks, aitab
5
see pikas perspektiivis kulutusi ka ära hoida. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike
ja mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna peamine koormus
langeb määruse vastuvõtmise aega, mil tööandjad peavad uute nõuete kohaselt töökeskkonna
üle hindama.
Mõjutatud sihtrühm: töötervishoiuarstid
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
2023. aasta novembrikuu seisuga on Eestis Terviseameti andmetel 105 töötervishoiuarsti ja
25 töötervishoiuõde. Kuna kõikidest tervishoiutöötajatest (ligikaudu 27 800) moodustavad nad
0,5%, on sihtrühma suurus väike.
Muudatuse jõustumine suurendab töötervishoiuarstide töökoormust, kuna tähelepanu tuleb
pöörata ka reproduktiivtoksilistele ainetele kohalduvatele nõuetele ja nende ainetega seotud
kutsehaigustele. See võib osadel juhtudel tähendada vajadust töötervishoiuarste koolitada.
Muudatuse mõju sihtrühmale on aga positiivne, sest see aitab töötajate tervist põhjalikumalt
jälgida ning ennetada tööga seotud ja kutsehaiguseid.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, aidates kaasa töötervishoiutöötajate efektiivsemale
tööle ja töötajate tervise parendamisele. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning
mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna muudatus puudutab
vaid neid töötajaid, kes oma töökeskkonnas võivad kokku puutuda reproduktiivtoksiliste
ainetega.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon
Muudatus mõjutab Tööinspektsiooni, kes TTOS-i kohaselt on kohustatud kutsehaigestumisi
uurima. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendamine reproduktiivtoksiliste
ainetega toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Muudatus mõjutab Tööinspektsiooni
tööülesannetest enim kutsehaigestumiste uurimist ja järelevalve tegemist. Kummagi ülesande
puhul peavad inspektorid pärast määruse jõustumist hakkama tähelepanu pöörama uutele
kutsehaigustele ja töökeskkonnas kohalduvatele nõuetele. Samas ei ole tegemist täielikult uute
tööülesannetega ning nende täitmise protsess on töötajatele suures osas tuttav.
Muudatus mõjutab riigiasutustest vaid Tööinspektsiooni, seega on sihtrühma suurus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui reproduktiivtoksiliste ainete lisamine kutsehaiguste
loetellu toob kaasa kutsehaigestumiste märkimisväärse kasvu. Suurenenud töökoormus võib
tekitada vajaduse muuta asutusesisest töökorraldust või värvata uusi töötajaid. Samas on antud
mõju avaldumine tänu töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele üsna ebatõenäoline.
6
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna aitab parendada ja tõhustada Tööinspektsiooni
tööd. Lisaks aitab muudatus täita Tööinspektsiooni peamist eesmärki, milleks on hoida töötajate
tervist. Nii muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus kui ka ja mõju ulatus on väike, kuna
muudatusega ei määrata uut tööülesannet, vaid täiendatakse olemasolevat. Mõju sagedus on
sihtrühma jaoks väike.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 5. aprillil 2024. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile
TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti
Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule,
Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise
Ühingu PARE, Terviseametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, EcoMetal AS-le,
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusele, Eesti
Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Haiglate
Liidule, Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Ringimajanduse Ettevõtete
Liidule, MTÜ Ravimitootjate Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.
1
24.01.2024
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste
muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervisoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi
bioloogiliste ohutegurite määrus), 15. detsembri 2005. a määrust nr 308 „Kantserogeensete ja
mutageensete kemikaalide käitlemisele esitavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi
kantserogeenide määrus), 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus) ja 20. juuni 2000. a
määrust nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
(edaspidi plii määrus).
Eelnõukohaste muudatustega kantserogeenide määruses, ohtlike kemikaalide määruses ja plii
määruses võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2022/4311, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ2 töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Liikmesriigid peavad
direktiivi (EL) 2022/431 oma õigusesse üle võtma hiljemalt 5. aprilliks 2024.
Eelnimetatud eesmärgist lähtuvalt on eelnõu seotud:
1) sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eelnõuga,
mille raames muudetakse määruse § 6 punkti 58;
2) ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuga töövõimetuse ennetamiseks3. Nimetatud eelnõus tehakse muudatused töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses (TTOS) töötervishoiuteenuse sättes, millega samuti võetakse üle direktiiv
(EL) 2022/431.
Direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, millesse seni kuulusid kantserogeensed ja mutageensed
ained, laiendatakse direktiiviga (EL) 2022/431, lisades direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse
reproduktiivtoksilised ained. Reproduktiivtoksilised on ained või segud, mis loetakse 1A või
1B kategooria reproduktiivsust (inimese paljunemisvõimet) kahjustavaks aineks vastavalt
klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas4.
Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste
suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate
kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja
mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ
artikli 16 lõike 1 tähenduses) 3 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse
ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
2
Tööandjal tuleb edaspidi arvestada, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli
järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste
ainetega kokkupuute korral (nt kohustus teavitada Tööinspektsiooni, tervisekontrolli nõue,
töötajate nimekirja pidamine jms). Samuti tuleb tööandjal üle vaadata töökeskkond, vajadusel
korrigeerida riskianalüüsi ning võtta kasutusele sobivad meetmed ohtlikest ainetest tuleneva
terviseriski vähendamiseks. Eelnõuga muudetakse lisaks ohtlike kemikaalide piirnorme ja
täiendatakse märkeid ainetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Samuti sätestatakse bioloogiline
piirnorm pliile.
Lisaks muudetakse eelnõukohase määrusega bioloogiliste ohutegurite määrust, et viia määrus
suuremal määral kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/18335, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate
kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Kuigi direktiivi
(EL) 2019/1833 muudatused võeti siseriiklikusse õigusesse üle 2020. aasta novembris6, juhtis
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) oma 22.12.2023 esitatud märgukirjas Eesti tähelepanu
direktiivi ülevõtmisega seotud võimalikele puudustele. Eelnõukohase määrusega tehtavate
muudatustega täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määrust ja selle lisasid 1–3 (eelnõu lisad
1–3). Bioloogiliste ohutegurite määruses tehtavad muudatused on peamiselt tehnilist laadi ja
parandavad õigusselgust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete
ja töökeskkonna osakonna nõunikud Dana Kadanik (5912 6091, [email protected]) ja
Eneken Sepa (5875 9696, [email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva
Põldis (5913 6476, [email protected]).
Eelnõu mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik
Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on
keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega
muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja
mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Lisaks tehakse Euroopa Komisjoni
märgukirjast tingitult eelnõuga täpsustusi Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb
töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest töö,
ülevõtmiseks kehtestatud meetmetesse.
Eelnõuga muudetakse järgmiseid määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest
mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.03.2022, 29);
5 Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ
I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas. 6 Vabariigi Valitsuse 05. novembri 2020. a määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“. RT I, 12.11.2020, 1.
3
2) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete ja
mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
(RT I, 17.10.2019, 4);
3) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 21.12.2022, 14);
4) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.11.2020, 4).
Eelnõu on seotud sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“
muutmise eelnõuga. Lisaks on eelnõu seotud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga töövõimetuse ennetamiseks7.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Eelnõu § 1 jõustub üldises korras. Eelnõu §-d 2–4 on kavandatud määrusena jõustuma direktiivi
(EL) 2022/431 ülevõtmiseks ette nähtud tähtpäeval ehk 5. aprillil 2024.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimeses sätestatakse bioloogiliste ohutegurite määruse
muudatused, teises kantserogeenide määruse muudatused, kolmandas ohtlike kemikaalide
määruse muudatused ning neljandas plii määruse muudatused. Viienda paragrahviga
kehtestatakse määruse jõustumise aeg.
Eelnõu §-ga 1 täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määrust.
Bioloogiliste ohutegurite määruse muudatused on peamiselt tingitud komisjoni 22.12.2023 a.
edastatud märgukirjast Eestile seoses komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega Eesti
õigusesse. Komisjon juhib oma märgukirjas tähelepanu direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega
seotud võimalikele puudustele. Eesti nõustub nende puudustega. Selleks, et viia Eesti õigus
vastavusse komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833, tehakse bioloogiliste ohutegurite määruses
järgnevalt selgitatud muudatused.
Punktiga 1 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 4 lõike 2 punkti 2 tekstiosa „töö
põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“. Komisjon on oma
märgukirjas välja toonud, et riiklik ülevõtmismeede on liiga kitsas, viidates lisaks metsatööle
üksnes tööle põllumajandustooteid tootvas ettevõttes, mistõttu on välja jäänud mitmesugused
muud põllumajanduses tehtavad tööd.
Direktiiviga (EL) 2019/1833 asendati direktiivi 2000/54/EÜ lisa I, mis sätestab tegevusalade
soovitusliku loetelu. I lisa asendamisega tegevusalade soovituslikus loetelus direktiiviga (EL)
2019/1833 aga sisulisi muudatusi ei tehtud, mis tähendab seda, et tekstiosa „töö
põllumajanduses“ on olnud direktiivis 2000/54/EÜ aastast 2000. Bioloogiliste ohutegurite
määruse § 4 lõike 2 punktis 2 on tekstiosa „põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ olnud
samuti alates aastast 2000, kui bioloogiliste ohutegurite määrus vastu võeti ning sellega on
mõeldud kõiki töid, mida põllumajanduses tehakse. Eeltoodust lähtuvalt ei peetud 2020. aasta
novembris, kui direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega muudeti bioloogiliste ohutegurite
määrust, vajalikuks muuta bioloogiliste ohutegurite määruse § 4 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Küll
7 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse
ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16
4
aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et antud sõnastuse tõlgendamisega võivad jääda
hõlmamata näiteks ettevõtted, kes ise põllumajandustooteid ei tooda, aga osutavad
põllumajandustoodete tootmisega mõeldudteenuseid (näiteks viljavõtu teenust osutav ettevõtte
ja seal töötavad töötajad). Selleks, et tagada õigusselgus, asendame tekstiosa „töö
põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“.
Punktiga 2 asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisad 1–3 uute lisadega (eelnõu lisad
1–3).
Eelnõuga tehtavad muudatused bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–3 on peamiselt
tehnilist laadi, eesmärgiga viia bioloogiliste ohutegurite määrus kooskõlla direktiiviga (EL)
2019/1833.
Eelnõuga asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 1 eriabinõu punkti 3 sõna
„laminaarkapis“ tekstiosaga „ohutuskapis või isoleeritult või kasutades muud sobivat kaitset“.
Muudatuse eesmärk on õigusselguse huvides laiendada ruumide/kaitsete loetelu, kus
nakkusohtlikku materjali (sh loomi) võib käidelda. Muudatus on kooskõlas direktiiviga (EL)
2019/1833, mille lisa V eriabinõu punkt 3 sätestab samuti lahtise loetelu ruumidest/kaitsetes,
mis on sobivad nakatunud materjalide käitlemiseks „Nakatunud materjali, sh loomi,
käideldakse ohutuskapis või isoleeritult või kasutades muud sobivat kaitset“.
Lisaks tehakse eelnõuga bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 1 vormistuslik muudatus, tõstes
lisa viimaselt leheküljelt tekstiosa „loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse
laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele“
sissejuhatava märkuse alla. Samuti eemaldatakse märge „(***)“ lisa pealkirja lõpust ja eelpool
nimetatud tekstiosa algusest. Vormistuslike muudatuste eesmärk on lihtsustada lisa arusaamist
ja loetavust.
Eelnõuga on bioloogiliste ohutegurite määruses lisas 2 tehtud alljärgnevad
muudatused/täiendused:
– 4. ja 18. eriabinõu ohutustasemete 2–4 nõudeid täiendatakse sõnaga „valideeritud8“.
Valideerimise eesmärk on, et keemiline või füüsikaline meetod, mida kasutatakse näiteks
heitvee kahjutuks muutmiseks, oleks piisavalt tõhus, muutes heitvee enne kanalisatsiooni
laskmist kahjutuks. Direktiiviga (EL) 2019/1833 muudeti direktiivi 2000/54/EÜ lisa VI, mis
sätestab ohutusmeetmed tööstusprotsesside puhul. VI lisa asendamisega täiendati direktiivi
2000/54/EÜ 4.9 ja 6(l).10 eriabinõu ohutustaseme 2 tekstiosa sõnadega "keemilise ja
füüsikalise", ohutustaseme 3–4 tekstiosa jäi samaks, mis tähendab seda, et tekstiosa „muudetud
kahjutuks valideeritud keemilise või füüsikalise meetodiga“ on olnud direktiivis 2000/54/EÜ
aastast 2000. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 on ohutustasemete 3–4 eriabinõud
"vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on
muudetud kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga" ja „heitvesi muudetakse kahjutuks
enne kanalisatsiooni laskmist töödeldakse keemiliselt või füüsikaliselt“ olnud määruse lisas 2
alates 2000. aastast ning sellega on mõeldud keemilisi või füüsikalisi meetodeid, mis on
valideeritud. Eeltoodust lähtuvalt ei peetud 2020. aasta novembris, kui direktiivi (EL)
2019/1833 ülevõtmisega muudeti bioloogiliste ohutegurite määrust, vajalikuks eraldi lisas 2
välja tuua mõistet „valideeritud“. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva
bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 4. ja 17. eriabinõu ohutustasemete sõnastuse
8 Valideerimine eeldab toimingute, näiteks uuringute, teostamist, et kontrollida keemilise või füüsikalise meetodi,
mida soovitakse bioloogilise ohuteguri kahjutuks muutmiseks kasutada, toimimist ning mis kinnitab, et meetod
mida kasutatakse on asjakohane. 9 Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on: 10 Heitvee töötlemine enne äravoolu laskmist
5
tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus ettevõtted ei pea vajalikuks kasuta keemilisi või
füüsikalisi meetodeid, mis on valideeritud ning selle tulemusel võib jõuda kanalisatsiooni ja
keskkonda bioloogilisi ohutegureid, mis on ohtlikud näiteks inimestele. Selleks, et tagada
õigusselgus, asendame bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 4. ja 16. eriabinõu
ohutustasemete tekstiosa „muudetud kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga“
tekstiosaga „muudetud kahjutuks valideeritud keemilise või füüsikalise meetodiga“;
– 6. ja 7. eriabinõus asendatakse õigusselguse huvides mõiste „ala“ mõistega „kontrollitav
ala“. Komisjon tõi oma märgukirjas välja, et kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 6.
ja 7. eriabinõu sõnastus võib tekitada segadust ja õiguskindlusetust ning vähendada
ohutusmeetmete tõhusust, kuna ala, mille suhtes tuleb ohutusmeetmeid rakendada, ei ole
piisavalt täpsustatud. Kuigi kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 puudub ala
täpsustus, siis sisuliselt on kehtiva regulatsiooniga mõeldud kontrollitavat ala nagu on
nimetatud direktiivis (EL) 2019/1833. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva
sõnastusega tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus „ala“ mõiste võib tekitada segadust.
Selleks, et tagada õigusselgus, asendame mõiste „ala“ mõistega „kontrollitav ala“.
Kontrollitava alaga on mõeldud töökeskkonnas piiritletud ala, kus bioloogiliste ohuteguritega
tegeletakse. Kontrollitava ala eesmärk on tagada, et bioloogilised ohutegurid ei jõuaks ettevõtte
teistesse tööruumidesse või keskkonda. Näiteks peab olema kontrollitud ala suurus selline, et
suletud süsteemi kogu sisaldis (bioloogilised ohutegurid) ei väljuks lekke korral ala piiridest,
ehk ei väljuks ettevõtte töökeskkonda, kus ei ole tagatud asjakohane kaitse bioloogiliste
ohutegurite osas;
– 7. eriabinõus asendatakse mõiste „desinfitseerimiseks“ mõistega „fumigatsiooniks“.
Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste
ohutegurite määruse lisa 2, kuid muudatusega jäi eksimuse tõttu sisse mõiste „desinfitseerima“,
mis tähendab pisikute hävitamist füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kasutamisega,
mitte mõiste „fumigatsioon“, mis tähendab aga keemiliste ühendite kasutamist gaasi või
suitsuna putukate või kahjurite hävitamiseks ning mida on mõeldud direktiiviga (EL)
2019/1833 tehtud muudatustes;
– 9. eriabinõus asendatakse tekstiosa „filtrite (HEPA-filter või samaväärne)“ tekstosaga
„HEPA-filtri“. Komisjon on oma märgukirjas välja toonud, et riiklik meede paistab olevat
leebem, kui direktiivis (EL) 2019/1833 ette nähtud meede, kuna on lubatud kasutada ka muid
filtreid lisaks HEPA-filtritele. Lisaks täiendatakse eriabinõud sõnadega „kontrollitaval alal“, et
oleks selge ja arusaadav, millisel alal peab õhuvahetus toimuma läbi HEPA-filtri. Täiendus on
kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1833;
– 10. eriabinõus asendatakse mõiste „tööruumis“ mõistega „kontrollitaval alal“. Komisjon
on oma märgukirjas selgitanud, et siseriikliku meetme sõnastust võib tekitada segadust ja
õiguskindlusetust ning vähendada ohutusmeetme tõhusust, kuna mõiste „tööruum“ näib olevat
liiga lai. Kuigi kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 puudub tööruumi täpsustus,
siis sisuliselt on kehtiva regulatsiooniga mõeldud kontrollitavat ala nagu on nimetatud
direktiivis (EL) 2019/1833. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva sõnastusega
tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus „tööruumi“ mõiste võib tekitada segadust. Selleks,
et tagada õigusselgus, asendame mõiste „tööruum“ mõistega „kontrollitav ala“;
– 11. eriabinõus täiendatakse lause algust õigusselguse huvides tekstiosaga „kontrollitaval
alal“, et viia bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/1833, et
oleks üheselt arusaadav, millisel alal tagatakse piisav ventilatsioon õhu saastumise
vähendamiseks;
– 12. eriabinõu neljanda ohutustaseme nõuet täiendatakse tekstiosaga „vastavaks
otstarbeks rajatud“. Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti
bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2, kuid muudatusega jäi ekslikult lisamata ohutustaseme
nõude täpsustus;
– 15. eriabinõus täiendatakse õigusselguse huvides lauset sõnaga „kontrollitavalt“, et
oleks selge, enne milliselt alalt lahkumist tuleb töötajal duši all käia. Komisjon on oma
6
märgukirjas selgitanud, et siseriikliku meetme sõnastus võib tekitada segadust ja
õiguskindlusetust ning vähendada kõnealuse ohutusmeetme tõhusust, kuna selles ei ole
piisavalt täpsustatud ala, mille suhtes eespool nimetatud ohutusmeedet tuleb kohaldada;
– 17. eriabinõus täiendatakse õigusselguse huvides tekstiosaga „enne selle äravoolu
laskmist“, et oleks selge ja arusaadav, enne mida tuleb pesuvesi kahjutuks muuta. Vastav
täpsustus on ka direktiivis 2000/54/EÜ ning direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustes.
Bioloogiliste ohutegurite lisas 2 tehtud muudatuste tulemusel peavad tööandjad, kellel on 2.-4.
ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega tööstuslike protsesside korral kokkupuute oht,
vaatama üle, kas eriabinõud, mida rakendatakse on vastavuses bioloogiliste ohutegurite lisas 2
nimetatud nõuetele ning kui mitte, siis vastavad eriabinõud kasutusele võtta. Lisaks vajadusel
täiendada töökeskkonna riskianalüüsi ning viia läbi töötajate juhendamine, et nad oleksid
uutest/uuendatud eriabinõudest teadlikud. Näiteks tuleb tööandjal kontrollida, et kas meetmed,
millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on
valideeritud. Kui selgub, et füüsikaline või keemiline meetod, mida kasutatakse, ei ole
valideeritud, tuleb tööandjal viia läbi vastavasisuline valideerimine.
Lisaks täiendatakse eelnõuga bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 uue bioloogilise
ohuteguriga – Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga, mis kuulub 3. ohurühma11 ning millel
on lisatud märge „V12“.
Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste
ohutegurite määruse lisa 3, kuid ekslikult jäi lisamata Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp,
millele ka komisjon oma märgukirjas tähelepanu juhtis.
Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas
esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja
nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel
tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Kui töötajad on otseses kokkupuutes bioloogilise ohuteguriga, tuleb tööandjal rakendada
bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, näiteks: vältima
võimaluse korral tervisele ohtliku ohuteguri kasutamist; märgistama bioloogilisest ohutegurist
mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas; väljastama töötajatele isikukaitsevahendid; võtma
tarvitusele tööhügieeni abinõud; korraldama töötajate väljaõppe enne bioloogiliste
ohuteguritega töö alustamist; koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise juhised; tulenevalt
tegevusaladest rakendama bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–2 nimetatud abinõusid.
Töökeskkonnas, kus riskianalüüsi tulemustest nähtub, et töötajal ei ole otsest kokkupuudet
bioloogilise ohuteguriga, kuid töötaja võib olla töötingimuste või töö laadi tõttu bioloogilisest
ohutegurist ohustatud, tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5 ja
7–13 nimetatud abinõusid. See tähendab seda, et tööandja peab riskianalüüsis hindama
töökeskkonnas esinevaid riske ning võtma tarvitusele vajaminevad abinõud, sh peab tööandja
hindama, kas ja mis ulatuses on asjakohane rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des
5 ja 7–13 nimetatud abinõusid.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse kantserogeenide määrust.
11 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja
tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja
ravivahendid; 12 Tõhus vaktsiin saadaval ja Euroopa Liidus registreeritud.
7
Tööandja on kohustatud kaitsma töötajate tervist, tagades selleks võimalikult madalate
riskidega töökeskkonna. Selleks peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks
määrama ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, hindama riski töötajate
tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samuti on tööandja
kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus mõõtma töökeskkonna õhus keemiliste ainete
sisaldust ja võrdlema neid ohtlike kemikaalide lisas esitatud kehtivate piirnormidega. Eelnõuga
tehtavate muudatuste tõttu võib tööandjal tekkida vajadus üle vaadata, milliste keemiliste
ohuteguritega puutuvad töötajad tema töökeskkonnas kokku ja millised nõuded võivad
tööandjale lisanduda.
Punktiga 1 muudetakse kantserogeenide määruse pealkirja, lisades pealkirja
reproduktiivtoksilised ained, kuivõrd edaspidi kohaldub kantserogeenide määrus peale
kantserogeenide ja mutageenide ka reproduktiivtoksilistele ainetele.
Punktidega 2–4 ja 7 laiendatakse kantserogeenide määruse kohaldamisala
reproduktiivtoksilistele ainetele. Kuna direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, millesse seni
kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, laiendatakse direktiiviga (EL) 2022/431, siis
edaspidi kohalduvad kantserogeenidele ja mutageenidele kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral.
Näiteks tähendab see, et peale riskide hindamise ja terviseriski vähendamise meetmete võtmise
tuleb tööandjal korraldada töötajatele väljaõpe, kui nad puutuvad töökeskkonnas kokku
reproduktiivtoksiliste ainetega. Uue kohustusena tuleb tööandjal hakata reproduktiivtoksiliste
ainetega töökeskkonnas kokkupuute korral pidama inimeste üle arvestust ehk tuleb koostada
töötajate nimekiri, kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise
ainega kokku puutub. Samuti tuleb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele
korraldada tervisekontroll enne, kui nad alustavad tööd sellises töökeskkonnas.
Töötervishoiuarsti määratud juhtudel peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast
kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutumise lõppu.
Punktiga 5 täiendatakse kantserogeenide määruse § 4 lõiget 4 ja sätestatakse, et kui
kantserogeenide määruse § 4 lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt
võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide, mutageenidega või
toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav
ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Sarnane põhimõte on kantserogeenide
määruses juba kehtinud mutageenide ja kantserogeenide korral, kuna direktiiv (EL) 2022/431
laiendab kohaldamisala, siis edaspidi kehtib nimetatud terviseriski vähendamise põhimõte ka
toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute kohta.
Kuna toimeläveta reproduktiivtoksilisel ainel ei ole töötaja tervisele teaduslikult kindlaks
tehtud ohutut piirnormi, peab tööandja selliste ainete kasutamisel olema eriti hoolas ja jälgima
töökeskkonda, et risk töötaja tervisele oleks kokkupuutest nimetatud ainega võimalikult suures
ulatuses minimeeritud. Mutageenide ja suurema osa kantserogeenide puhul ei ole seni olnud
teaduslikult võimalik kindlaks teha koguseid, millest madalama koguse puhul ei oleks
kokkupuutel kahjulikku tervisemõju. Lähtudes direktiivist 2004/37/EÜ ei kõrvalda
kantserogeenidega ja mutageenidega töökohas kokkupuute piirnormide kehtestamine täielikult
ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende kemikaalidega kokkupuutest
(jääkrisk).
Punktiga 6 täiendatakse kantserogeenide määruse § 4 lõigetega 41–44, millega reguleeritakse
seda, kuidas töökeskkonnas vähendada reproduktiivtoksilistest ainetest põhjustatud
terviseriski.
8
Direktiivis (EL) 2022/431 esitatakse kaks uut terminit, mis sätestatakse kantserogeenide
määruse § 4 lõigetes 41 ja 43.
Enamiku reproduktiivtoksiliste ainete puhul on võimalik teaduslikult kindlaks teha tase, millest
madalamale jääva ainekogusega kokkupuude ei põhjusta tervisele kahjulikku mõju. Selliseid
reproduktiivtoksilisi aineid nimetatakse toimelävega reproduktiivtoksilisteks aineteks.
Toimelävega reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, millel on ohutu
kokkupuute tase ja millest madalamale jääva kogusega kokkupuude ei kujuta endast ohtu
töötaja tervisele (termini mõistesisu on sätestatud lõikes 43). Toimeläveta reproduktiivtoksiline
aine on see-eest reproduktiivtoksiline aine, millel ei ole töötajate tervisele ohutut kokkupuute
taset. See tähendab, et isegi siis, kui keemilisele ohutegurile on sätestatud piirnorm, võib aine
avaldada negatiivset mõju töötaja tervisele ehk kahjustada tervist ka siis, kui sellise aine
sisaldus töökeskkonna õhus on väiksem kui sätestatud piirnorm (termini mõistesisu on
sätestatud lõikes 41).
Kantserogeenide määruse § 4 lõikes 42 nähakse ette direktiivist (EL) 2022/431 tulenev nõue, et
juhul, kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või
valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega
kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini.
Euroopa Komisjon alles alustab reproduktiivtoksiliste ainete hindamist vastavalt sellele, kas
tegemist on toimelävega või toimeläveta ainega. Nende ainete kohta, mis on
reproduktiivtoksilised ained ja millele on piirnorm juba sätestatud, kasutab Euroopa Komisjon
nimetust muud reproduktiivtoksilised ained kui toimeläveta ja toimelävega ained.
Juba praegu on kehtivas õiguses sätestatud reproduktiivtoksilised ained koos piirnormidega.
Kuna Euroopa Komisjon aga alles alustab reproduktiivtoksiliste ainete hindamist ja liigitamist
toimelävega või toimeläveta aineteks, ei saa tööandja praegu veel arvestada, et need ained,
millele piirnorm on kehtestatud, liigituksid ühte või teise hulka. Toimelävega või toimeläveta
reproduktiivtoksiliseks aineks liigitamata reproduktiivtoksilisi aineid nimetab Euroopa
Komisjon muud kui reproduktiivtoksilisteks aineteks kui toimeläveta ja toimelävega ained.
Kantserogeenide määruse § 4 lõike 44 kohaselt lähtub tööandja muude reproduktiivtoksiliste
ainete kui toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete suhtes käesoleva määruse
§ 4 lõikest 42 ja võtab asjakohaseid meetmeid, et viia ainega kokkupuutest tulenev oht
miinimumini, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla olemas
töötajate tervisele ohutut kogust.
Tööalase kokkupuute siduvad piirnormid ei mõjuta tööandjate muid direktiivist 2004/37/EÜ
tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vähendada kantserogeenide, mutageenide ja
reproduktiivtoksiliste ainete kasutamist töökohal, ennetada või vähendada töötajate
kokkupuudet kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega, või meetmeid,
mis tuleks selle saavutamiseks rakendada. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt
võimalik, hõlmama kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete asendamist
aine, segu või protsessiga, mis ei ole ohtlik või on vähem ohtlik töötajate tervisele, või suletud
süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute
taset.
Punktiga 8 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11, mis täpsustab väljaõppe kohandamise
kohustust. Väljaõpet tuleb ülevõetava direktiivi (EL) 2022/431 kohaselt kohandada uue või
muutunud ohu arvesse võtmiseks, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad või võivad kokku
9
puutuda uue või mitme eri kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega,
sealhulgas nendega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga seotud asjaolud
muutuvad.
Teatavad ohtlikud ravimid sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavad määruses
(EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria), mutageenseks (1A või
1B kategooria) või reproduktiivtoksiliseks aineks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise
kriteeriumidele ning kuuluvad seega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Selge ja
ajakohastatud teave ravimi sellistele kriteeriumidele vastavuse kohta ei ole Euroopa Komisjoni
hinnangul töötajatele, tööandjatele või täitevasutustele kergesti kättesaadav. See tähendab
tööandjale seda, et juhul, kui töökeskkonnas on kasutusel ravim, mis omakorda sisaldab
kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist koostisosa, siis sellisel juhul tuleb
ravimi käitlemisele töökeskkonnas pöörata tähelepanu riskianalüüsis, hinnata sellisest ravimi
käitlemisest tulenevat riski töötaja tervisele, kes sellega kokku puutub, ja võtta asjakohaseid
ohutusmeetmeid. Et tagada direktiivi 2004/37/EÜ nõuetekohane rakendamine ning selgitada
selliste ohtlike ravimite kasutamist ja käitlemisega seotud ohtusid, on vaja võtta meetmeid, mis
aitavad tööandjatel need ained tuvastada. Euroopa Komisjon esitab kooskõlas Euroopa
Komisjoni 28. juuni 2021. a teatisega ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku
aastateks 2021–202713 kohta suunised töötajate kaitsmiseks ohtlike ravimitega
kokkupuutumise eest, sealhulgas koolituse, protokolli, järelevalve ja seire kohta.
Ohtlike ravimitega kokkupuute hindamisel peaksid tööandjad pöörama tähelepanu sellele, et
selliste ravimite asendamise nõue ei kahjustaks patsientide tervist.
Punktis 9 sõnastatakse ümber § 9 lõige 2. Tööandjale nähakse ette töötajate väljaõppe
regulaarse kordamise kohustus vastavalt vajadusele. Varasem säte oli sõnastatud koos
näidetega, mille korral tuli tööandjal väljaõpet uuesti korrata, uue sätte sõnastus on üldisem ja
paindlikum, mis annab võimaluse arvestada ka uude olukordadega ja muudatustega
töökeskkonnas, mille tõttu osutub vajalikuks väljaõppe kordamine. Väljaõpet tuleb korraldada
edaspidi regulaarselt vastavalt olukorrale ja vajadusele töökeskkonnas. Näiteks on vaja
korraldada väljaõpet, kui osa töötajatest, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku
reproduktiivtoksiliste ainetega, kantserogeenide või mutageenidega, on vahetunud; kui
kasutama on hakatud uusi keemilisi aineid, töövõtteid, tehnoloogiaid, seadmeid või kasutusel
on uued tööprotsessid; kui suurenenud on tööga seotud haigestumiste arv või kutsehaiguste arv.
Tegemist on näidetega, kuivõrd tegelikku olukorda ettevõttes saab hinnata tööandja, kes
vahetult töökeskkonda kujundab.
Punktiga 10 sätestatakse uus kohustus ja täiendatakse § 9 lõikega 3. Direktiiv (EL) 2022/431
näeb ette, et tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes
puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui
kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid. Töötajatel on vaja piisavat ja
asjakohast koolitust, kui nad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas teatavates ohtlikes ravimites
sisalduvate ainetega. Koolitust, mida tööandja on direktiivi 2004/37/EÜ artikli 11 kohaselt
kohustatud pakkuma, tuleb kohandada, et võtta arvesse uusi või muutunud ohte, eelkõige juhul,
kui töötajad puutuvad kokku uute kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega või mitme nimetatud ainega korraga, sealhulgas ohtlikes ravimites sisalduvate
ainetega, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad.
13 Euroopa Komisjoni 28. juuni 2021. a teatis „Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline
raamistik aastateks 2021–2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas maailmas“.
10
Punktiga 11 laiendatakse tööandja kohustust pidada arvestust töötajate üle, kes on mõjutatud
töökeskkonnas reproduktiivtoksilistest ainetest. Seni nägi kantserogeenide määruse § 11 ette
kohustuse tööandjale pidada nimekirja töö tõttu kantserogeenidest või mutageenidest ohustatud
töötajatest, kandes nimekirja töötaja, tema kokkupuute aja, aine nimetuse ja tööprotsessi
kirjelduse. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette nimekirja pidamise kohustuse ka nende töötajate
kohta, kes puutuvad töökeskkonnas kokku reproduktiivtoksiliste ainetega. Kui andmeid
nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt
40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga, siis
reproduktiivtoksiliste ainete korral hoiab tööandja andmeid nimekirja kantud töötaja kohta
ajakohasena ja säilitab vähemalt viis aastat pärast kokkupuute lõppu.
Euroopa Komisjoni mõju hindamise aruandest nähtub, et andmete lühem säilitustähtaeg võib
reproduktiivtoksiliste ainete puhul olla seotud nimetatud ainest põhjustatud tervisemõju
avaldumisega. Reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute korral avaldub tervisemõju keskmiselt
kas vahetult pärast kokkupuudet või veerand aastat pärast kokkupuudet. Kantserogeeni ja
mutageeni puhul ei ole välistatud tervisemõju kohene avaldumine, kuid keskmiselt muutuvad
tervisenäitajad alles kahe aasta pärast ja kõige hiljem on tervisemõju avaldunud 40 aastat pärast
kokkupuudet keemilise ohuteguriga.14
Punktis 12 täpsustatakse ja täiendatakse § 12 lõike 2 esimese lause sõnastust.
Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et juhul, kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on
eelduslikult tekkinud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega
kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et töötaja kehas on ületatud bioloogilist piirnormi, tuleb
tööandjal töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi töökeskkonnas
kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad
tervisekontrolli.
Töötervishoiuarsti otsus on töötervishoiuarsti diskretsioon nii selles küsimuses, kas saata
konkreetne töötaja ja/või tema kolleegid tervisekontrolli kui ka küsimuses, mis puudutab
kokkupuute seost kemikaaliga. Töötervishoiuarsti otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik
TTOS sätete alusel. Seega, kui töötervishoiuarst tuvastab, et tervisehäire võib olla tekkinud
kokkupuutest ohtliku kemikaaliga või kui on ületatud bioloogilist piirnormi ja leiab, et teised
töötajad, kes on samamoodi olnud eksponeeritud kemikaalile peaksid läbima tervisekontrolli,
siis selline otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst saab ka otsustada, et
teised töötajad ei pea tervisekontrolli läbima.
Samamoodi kemikaalile eksponeeritud töötajad töökeskkonnas kemikaalidega kokkupuute
mõistes tähendab näiteks seda, et töötajad teevad sarnast tööd või puutuvad kokku sama
tööprotsessiga, on eksponeeritud samadele keemilistele ohuteguritele sama pikalt või esineb
muu taoline olukord. Samalaadsed tingimused ega sama eksponeeritus ei ole töötajatel juhul,
kui tööandja on koostanud üldise riskianalüüsi kogu ettevõtte kohta, arvestamata töötajate
individuaalseid tööülesandeid ja riske seoses nende töö spetsiifikaga. Kui näiteks töötaja A
töötab tootmisliinil kemikaalidega ja töötaja B istub teise hoone ruumis müügisalongis ja on
müügiesindaja, siis olenemata sellest, et töötajatele on tööandja koostanud sama riskianalüüsi,
ei ole tegemist samalaadsetes tingimustes töötamisega. Seega, kui töötajal A leitakse keemilise
ohuteguriga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, ei pea tervisekontrolli minema
töötaja B. Kirjeldatu on eelnõu koostajate selgitus, tegelikku olukorda, sh töötaja eksponeeritust
kemikaalidele töökeskkonnas, hindab tööandja.
14 Commission Staff Working Document, Impact Assessment, Brussels, 22.9.2020: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0183
11
Ohtlikest kemikaalidest on Eestis praegu kehtestatud bioloogiline piirnorm vaid pliile. Kehtivas
plii määruses on ette nähtud bioloogilised piirnormid (lisaks siduvale bioloogilisele
piirnormile), mis on rangemad kui kehtestatav siduv bioloogiline piirnorm ja mille ületamisel
kaasneb tööandjal kohustus saata tervisekontrolli kõik teised töötajad, kes töötavad sama laadi
oludes (plii määruse § 4 lõige 4 punkt 4). Kantserogeenide määruse § 12 lõige 2 on sõnastatud
üldisemalt, arvestades tulevasi bioloogilisi piirnorme, sealhulgas nende ainete puhul, mille
kohta ei ole praegu bioloogilisi piirnorme veel kehtestatud, kuid mille kehtestamise vajadust on
rõhutatud direktiivi (EL) 2022/431 selgituspunktides.
Punktiga 13 täiendatakse normitehnilist viidet seoses direktiiviga (EL) 2022/431, mida üle
võetakse.
Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatused ohtlike kemikaalide määruses.
Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“.
Tegemist on normitehnilise täpsustusega. TTOS § 3 lõige 4 annab volituse kehtestada Vabariigi
Valitsuse määrusega töökeskkonna ohutegurite piirnormid, varasemalt on keemiliste
ohutegurite piirnormide kehtestamiseks peetud sobivaks TTOS § 7 lg-s 3 sätestatud volitust.
Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse ohtlike kemikaalide piirnorme, siis on eelnõu koostajad
jõudnud arusaamani, et korrektne oleks piirnormide kehtestamise ulatuses tugineda lisaks
TTOS-i § 3 lg-s 4 sätestatud volitusele. Seetõttu on korrektne lisada määrusesse viide TTOS-i
§ 3 lõikele 4.
Punktiga 2 muudetakse § 111 pealkirja.
Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna direktiiv (EL) 2022/431 laiendab direktiivi
2004/37/EÜ kohaldamisala ka reproduktiivtoksilistele ainetele ning direktiivist tulenevad
kemikaalide piirnormid, mis jõustuvad üleminekuerioodi lõpus, ja määruse § 111 on seotud
direktiivi 2004/37/EÜ muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätetega, lühendatakse
paragrahvi pealkirja, muutes selle loetavamaks ja täpsemaks.
Punktiga 3 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 111 lõigetega 10–12, mis sätestavad
keemiliste ohutegurite piirnormide jõustumise ja kehtimise kuupäevad direktiivi (EL) 2022/431
kohaselt.
Enam kui miljon Euroopa Liidu töötajat puutub kokku akrüülnitriili, nikliühendite ja
benseeniga oma töökeskkonnas. Kui Euroopa Liidu tasandil meetmeid ei võeta, põhjustaks
tööalane kokkupuude nende kolme ainega järgmise 60 aasta jooksul peaaegu 2000 vähktõve-
ja muud tööga seotud haigusjuhtu.15
Mõjur benseeni (CAS number 71-43-2) piirnorm 0,66 mg/m3 (0,2 ppm) jõustub 6. aprillil
2026. a. Benseen vastab määruses (EÜ) nr 1272/200816 sätestatud kantserogeenseks
(1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi
2004/37/EÜ tähenduses. Näiteks võib benseen põhjustada leukeemiat. Benseen võib imenduda
lisaks naha kaudu. Sellega võib kokku puutuda näiteks kütuse töötlemisel, laborites ja
autotöökodades. Benseeni puhul võib olla mõnes sektoris lühikese aja jooksul raske täita
piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm) ja seetõttu kehtestab direktiiv (EL) 2022/431
15 Komisjoni talituste töödokument (22.09.2020). Mõju hindamise aruande kommenteeritud kokkuvõte. Brüssel.
eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0184 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse
need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355).
12
üleminekuperioodi. Üleminekumeetmena näeb direktiiv ette piirnormi 3,25 mg/m3 (1 ppm)
kohaldamist kuni 4. aprillini 2024 ja piirnormi 1,65 mg/m3 (0,5 ppm) kohaldamist alates
5. aprillist 2024 kuni 5. aprillini 2026.
Kuna Eestis kehtib juba praegu benseeniga pikaajalise kokkupuute korral rangem piirnorm
1,5 mg/m3 (0,5 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnorm 9 mg/m3 (3 ppm), siis kehtib nimetatud
piirnorm kuni 5. aprillini 2026 ning alates 6. aprillist 2026 kohaldatakse benseenile pikaajalise
kokkupuute piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm).
Muudatus on kajastatud alljärgnevas tabelis 1.
Tabel 1. Benseeniga lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas
Aine
(CAS number)
Pikaajalise kokkupuute piirnorm
8 tundi
Lühiajalise kokkupuute
piirnorm Märkused
mg/m3 ppm mg/m3 ppm
benseen
(71-43-2)
0,66
kehtib alates
06.04.2026
1,5
kehtib kuni 05.04.2026
0,2
kehtib alates
06.04.2026
0,5
kehtib kuni
05.04.2026
–
9
kehtib kuni
05.04.2026
–
3
kehtib kuni
05.04.2026
A, C
A, C
Mõjur akrüülnitriil (CAS number 107-13-1) piirnorm 1 mg/m3 (0,45 ppm) jõustub 5. aprillil
2026. a. Seni kehtis akrüülnitriili piirnorm 4,5 mg/m3 (2 ppm pikaajalise kokkupuute korral) ja
13 mg/m3 (6 ppm lühiajalise kokkupuute korral).
Akrüülnitriil vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud
kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen
direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses, näiteks võib mõjur põhjustada ajuvähki. Kättesaadava teabe
põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealusele
kantserogeenile pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Akrüülnitriil võib imenduda ka naha
kaudu, seda leidub näiteks tööstuslikus tootmises, kummitööstuses, elektroonikatööstuses,
naha- ja tekstiilitööstuses. Direktiiv (EL) 2022/431 möönab, et akrüülnitriili puhul võib olla
lühikese aja jooksul raske täita piirnormi 1 mg/m3 (0,45 ppm) ja lühiajalise kokkupuute
piirnormi 4 mg/m3 (1,8 ppm), seetõttu näeb direktiiv (EL) 2022/431 ette nelja-aastase
üleminekuperioodi, millest alates neid tööalase kokkupuute piirnorme kohaldatakse.
Kuna aine võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust ning aine
võib põhjustada naha sensibiliseerimist, lisatakse akrüülnitriilile märge „S“, mis tähistab
sensibiliseerivat ainet.
Tabel 2. Akrüülnitriiliga lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas
Aine
(CAS number)
Pikaajalise kokkupuute piirnorm
8 tundi
Lühiajalise kokkupuute
piirnorm Märkused
mg/m3 ppm mg/m3 ppm
13
propeennitriil
(akrüülnitriil)
(107-13-1)
1
kehtib alates 05.04.2026
4,5
kehtib kuni 04.04.2026
0,45
kehtib alates
05.04.2026
2
kehtib kuni
04.04.2026
4
kehtib alates
05.04.2026
13
kehtib kuni
04.04.2026
1,8
kehtib alates
05.04.2026
6
kehtib kuni
04.04.2026
A, C, S
A, C, S
Mõjur nikliühendid (CAS number puudub) piirnorm 0,01 mg/m3, mis on kopsualveoolidesse
jõudev fraktsioon, mõõdetuna niklina, jõustub 18. jaanuarist 2025. Piirnorm 0,05 mg/m3, mis
on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuarist 2025 ning kuni 17. jaanuarini 2025 kehtib
sissehingatava fraktsiooni piirnormina 0,1 mg/m3. Eestis kehtib praegu nikliühendite piirnorm
0,1 mg/m3 nendega pikaajalise kokkupuute korral.
Nikliühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks
(1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi
2004/37/EÜ tähenduses, näiteks võivad nikliühendid põhjustada kopsuvähki. Kättesaadava
teabe põhjal, sh teaduslikud ja tehnilised andmed, on võimalik kehtestada kõnealuse
kantserogeenirühma piirnormid. Kokkupuude nikliühenditega töökohal võib põhjustada naha
ja hingamisteede sensibiliseerumist.
Nikliühendite puhul võib olla keeruline järgida piirväärtusi 0,01 mg/m3 kopsualveoolidesse
jõudva sissehingatava fraktsiooni puhul ja 0,05 mg/m3 sissehingatava fraktsiooni puhul mitmes
sektoris või tööprotsessis, eelkõige sulatamisel, rafineerimistehastes ja keevitamisel. Kuna nii
kroom (VI) ühendite kui ka nikliühendite puhul saab kasutada ühesuguseid
riskijuhtimismeetmeid, ühtlustab direktiiv (EL) 2022/431 üleminekumeetmed, mille eesmärk
on vähendada kokkupuudet nende kahe kantserogeenirühmaga. Seetõttu kehtestatakse
üleminekuperiood kuni 17. jaanuarini 2025 (kaasa arvatud), mille jooksul tuleb kohaldada
nikliühendite sissehingatava fraktsiooni piirnormi 0,1 mg/m3. Üleminekuperiood tagab
kooskõla kroom (VI) ühenditega tööalase kokkupuute piirnormi kohaldamise kuupäevaga, mis
on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/239817.
Ohtlike kemikaalide määruse lisas oleva mõjuri „nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja lahustuvad
ühendid“ nime muudetakse, et ühtlustada mõistete kasutamine direktiivi (EL) 2022/431 ja
riigisisese õiguse vahel. Edaspidi on mõjuri nimi „nikliühendid (arvutatud niklile)“, mis hõlmab
endas oksiide, karbonaate ja lahustavaid ühendeid, mida on arvutatud niklile.
Tabel 3. Nikliühenditega lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas
Aine
(CAS number)
Pikaajalise kokkupuute piirnorm
8 tundi
Lühiajalise kokkupuute
piirnorm Märkused
mg/m3 ppm mg/m3 ppm
nikliühendid
(arvutatud niklile)
0,01
kehtib alates 18.01.2025
–
–
–
C, S, 1
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2398, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ
töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 345,
27.12.2017, lk 87).
14
0,05
kehtib alates 18.01.2025
0,1
kehtib kuni 17.01.2025
–
–
–
–
–
–
C, S, 31
C, S, 31
Eesti õiguses tuleb ohtlike kemikaalide määruse lisas piirnormide puhul eristada
sissehingatavat fraktsiooni, mida tähistab märkuste lahtris märge „31“, ning sissehingatavat
kopsu alveoolidesse jõudvat fraktsiooni, mida tähistab märkuste lahtris märge „1“, mille puhul
on tegemist peenemate, alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestega, mis võivad jõuda koos
sissehingatava õhuga kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).
Ohtlike kemikaalide määruse lisas esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab
rangemate piirnormide ja märgete korral ennetada töötajate haigestumist ohtlikest
kemikaalidest põhjustatud haigustesse.
Punktiga 4 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“ uue lisaga (eelnõu lisa).
Ohtlike kemikaalide määruse lisast jäetakse välja ainenimetused, mida on selles esitatud topelt,
kuid erinevate nimetustega. Sel moel tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest
ja märgetest. Tabelis 3 on esitatud lisast eemaldatava aine nimetus, eemaldamise põhjendus,
lisasse alles jääva aine nimetus ja aine CAS number.
Tabel 3. Ohtlike kemikaalide määruse lisast välja jäetavad ained
Lisast eemaldatava aine
nimetus
Aine
CAS
number
Lisasse alles jääva aine
nimetus
Lisast eemaldatud
aine põhjendus
naerugaas
(dilämmastikoksiid)
10024-
97-2
dilämmastikoksiid
(naerugaas)
Ohtlike kemikaalide
määruse lisas on
aineid nimetatud kaks
korda nitrotolueen
(metüülnitrobenseen), kõik
isomeerid
1321-12-
6
metüülnitrobenseen
(nitrotolueen),
kõik isomeerid
heksametüleen-
diisotsüanaat
(1,6-diisotsüanato-
heksaan)
822-06-0 1,6-diisotsüanato-
heksaan
(heksametüleendiiso-
tsüanaat)
p-nitroaniliin
(nitrofenüülamiin)
100-01-6 nitrofenüülamiin
(nitroaniliin)
N,N-dimetüülaniliin
(dimetüülfenüülamiin)
121-69-7 dimetüülfenüülamiin
(N,N-dimetüülaniliin)
1,1-dikloroeteen
(vinülideenkloriid)
75-35-4 vinülideenkloriid (1,1-
dikloroetüleen)
Ohtlike kemikaalide määruse lisas täiendatakse mõjurite märkusi direktiivis (EL) 2022/431
esitatu kohaselt. Tööandjal võib tekkida vajadus üle vaadata töökeskkonnas kasutatavaid
aineid. Kui mõjurile on lisatud märkuste lahtrisse märge „R“, siis see tähendab, et tegemist on
15
reproduktiivtoksilise ainega. Tööandja jaoks tähendab see mitut nõuet, mida on selgitatud
§-ga 2 tehtavate muudatuste juures. Näiteks võib see tähendada, et tööandja peab pidama ainega
kokkupuutuvate töötajate nimekirja, saatma töötajad tervisekontrolli enne reproduktiivtoksilise
ainega töö alustamist, teavitama Tööinspektsiooni. Tabelis 4 on esitatud direktiivi (EL)
2022/431 ülevõtmisest tulenevad muudatused.
Tabel 4. Direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmisest tulenevad muudatused
Aine (CAS number) Muudatus Põhjendus
nitrobenseen (CAS
number 98-95-3)
Märkuste lahtrisse
lisatakse mõjuri kohta
märge „R“, mis tähistab
reproduktiivtoksilist
ainet
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt
on tegemist reproduktiivtoksilise
ainega N-metüül-2-pürrolidoon
(CAS nr 872 -50 -4)
bisfenool A; (4,4-
isopropülideendifenool)
(CAS number 80-05-7)
Märkuste lahtris
asendatakse märge „1“
märkega „31“.
Kehtivas ohtlike kemikaalide lisas oli
mõjurile sätestatud piirnorm
kopsualveoolidesse jõudvale
sissehingatavale fraktsioonile
(respireeritav fraktsioon), mida
tähistas märkuste lahtris märge „1“.
Direktiiv (EL) 2022/431 näeb sama
piirnormi ette sissehingatava
fraktsiooni korral. Seetõttu
asendatakse varasem märge „1“
märkega „31“.
Lisaks, ohtlike kemikaalide lisas parandatakse tehniline viga. Mõjuri „dietanoolamiin“
(CAS number 111-42-2) piirnormideks on määruse lisa kohaselt 5 mg/m3, 3 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm); 30 mg/m3, 6 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Piirnormid on
antud samaväärsete väärtustena kahe eri mõõteühikuna, kus ühik „milligrammi kuupmeetri õhu
kohta“ on mõõdetud 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures ning ühend „ppm“ tähistab osakeste
arvu miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3). See tähendab, et
piirnorm, mis on antud milligrammina kuupmeetri kohta tähendab sama, mis piirnorm, mis on
antud osakeste arvuna miljoni osakese kohta mahu järgi õhus. Lühiajalise kokkupuute
piirnormidel on mõjuri dietanoolamiin puhul samaväärne väärtus, see tähendab, et arvestades
aine molekulmassi saab piirnorme teisendada samaväärseteks väärtusteks. Nii nagu
100 cm = 1 m, on lühiajalise kokkupuute piirnorm 30 mg/m3 sama, mis 6 ppm. Arvestades
muutumatuid suurusi, nagu aine molekulmass, temperatuur 20 °C ja rõhk 101,3 kPa
(760 mmHg) ei ühti pikaajalise kokkupuute piirnormid.
Ohtlike kemikaalide piirnormide algses õigusaktis, mis kehtestati aastal 2001 nähtub, et
dietanoolamiini lühiajalised piirnormid on olnud samad, kuid pikaajalise piirnormi väärtus
antud milligrammina kuupmeetri kohta oli 15 ühikut. 2001. aasta ohtlike kemikaalide
piirnormid kannavad samu väärtusi teisendades milligramme kuupmeetri kohta (mg/m3)
osakeste arvuks miljoni osakese kohta mahu järgi õhus (ppm).18 Alates 18. detsembrist 2011
jõustunud redaktsioonist19 nähtub, et pikaajalise kokkupuute piirnorm on 15 mg/m3 asemel
5 mg/m3. Kuna uue redaktsiooni määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast ei nähtu soovi
piirnormi muuta, siis eelduslikult on tekkinud tehniline viga. Kuivõrd pikaajalise kokkupuute
18 Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“
(RT I, 2001, 77, 460) https://www.riigiteataja.ee/akt/73153 19 Vabariigi Valitsuse 18 septembri 2001 määrus nr 293 “ Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT
I, 30.11.2011, 11) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112011011
16
piirnorm ühikus ppm ei ole muutunud, on eelduslikult tegemist õige piirnormiga. Teisendades
dietanoolamiini pikaajalise kokkupuute piirnormi 3 ppm ühikuks mg/m3, arvestades
molekulmassi, temperatuuri 20 °C ja rõhku 101,3 kPa (760 mmHg), on pikaajalise kokkupuute
õige piirnorm siiski 15 mg/m3.
Punktiga 5 tehakse tehniline korrektuur, millega täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse
normitehnilist märkust vastavalt ülevõetavale direktiivile (EL) 2022/431.
Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatused plii määruses.
Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“.
Tegemist on normitehnilise täpsustusega. TTOS-i § 3 lõige 4 annab volituse kehtestada
Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonna ohutegurite piirnormid, varem on keemiliste
ohutegurite piirnormide kehtestamiseks peetud sobivaks TTOS-i § 7 lõikes 3 sätestatud volitust.
Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse pliile piirnorm, on eelnõu koostajad jõudnud arusaamani, et
korrektne on piirnormide kehtestamise ulatuses tugineda lisaks TTOS-i § 3 lõikes 4 sätestatud
volitusele. Seetõttu on korrektne lisada määrusesse viide TTOS-i § 3 lõikele 4.
Punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 2 sõnastust. Direktiiv (EL) 2022/431 täpsustab, et plii
määramisel töötaja verest bioloogilise seire käigus tuleb kasutada absorptsioonspektromeetriat
või samaväärseid tulemusi andvat meetodit.
Punktiga 3 täiendatakse plii määruse § 4 lõigetega 21 ja 22. Plii ja selle anorgaanilised ühendid
on töökeskkonnas peamised reproduktiivtoksilised ained, mis võivad mõjutada nii viljakust kui
ka loote arengut. Plii on klassifitseeritud Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 1272/2008
kohaselt reproduktiivtoksiliseks aineks (1A kategooria) ja selle bioloogilise piirnormi
kehtestamine on vajalik töötajate tervise kaitseks. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb mõjurile plii
ette siduva bioloogilise piirnormi, milleks on 70 mikrogrammi Pb/100 ml veres. Bioloogiline
piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas
bioloogilises keskkonnas (inimese kehas, nt uriinis või veres). Plii puhul mõõdetakse
bioloogilise piirnormi kontrollimiseks plii sisaldust töötaja verest.
Seni kehtinud plii määruses ei olnud pliile siduvat bioloogilist piirnormi kehtestatud, vaid
kehtisid erinevad kohustused, mida tuli tööandjal täita, kui plii sisaldus töötaja veres ületas
teatud piirnormi. Tööandja erinevad kohustused, mis on seotud plii sisalduse määradega, jäävad
plii määrusesse alles ja kehtivad ka edaspidi, kuid lisaks kehtestatakse plii kohustuslik siduv
bioloogiline piirnorm, mida ei tohi töötaja verenäitajad ületada.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks plii määruse § 4 lõige 5, mis sätestas tähtaja
töötervishoiuteenistusele töötajate tervisekontrolli ja bioloogilise seire andmete säilitamiseks
40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet pliiga. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise
tähtaeg on juba sätestatud üldise reeglina TTOS-is, kuhu lisatakse erand kantserogeenide,
mutageenide ning reproduktiivtoksiliste ainetega (sh plii) kokkupuutunud töötaja
tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamiseks. Seetõttu puudub vajadus kahe
dubleeriva sätte järele andmete säilitamise tähtaja kohta. Erand, mis on sätestatud plii määruses,
eemaldatakse.
TTOS-i § 131 lõike 16 kohaselt säilitab tööandja töötervishoiuteenuse osutamise
korraldamisega seotud andmeid kümme aastat osutamisest arvates ja töötervishoiuteenuse
osutaja säilitab andmeid 30 aastat osutamisest arvates. Plii määruse kohaselt pidi
töötervishoiuteenuse osutaja säilitama töötaja tervisekontrolliga seotud andmeid 40 aastat peale
17
viimast kokkupuudet pliiga. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et reproduktiivtoksiliste
ainetega kokkupuute korral tuleb säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid
tööandjal viis aastat peale töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega.
Reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötaja terviseandmete säilitamise tähtaeg
sätestatakse TTOS-i § 131 lõikega 17, mis lisatakse teise menetluses oleva eelnõuga.20
Andmeid säilitab edaspidi tööandja, kuivõrd tööandjal on vahetu ülevaade töökeskkonnas
toimuvast ja mõju töökeskkonna kujundamisele, mistõttu on tööandjal võimalik fikseerida
töötaja viimane kokkupuude keemiliste ohuteguritega. Töötervishoiuteenuse osutajal seevastu
puudub ülevaade, millal lõppeb töötajal kokkupuude keemilise ohuteguriga, kui tööandja sellest
töötervishoiuteenuse osutajat eraldi ei teavita.
TTOS-i § 131 lõike 14 kohaselt edastab töötervishoiuarst tööandjale töötaja terviseandmed, mis
on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning
töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud töötervishoiuarsti ettepanekutega
töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks või töötajate tervise edendamiseks. Tööandjal ei
ole õigust saada diagnooside andmeid. Seetõttu ei teki olukorda, kus tööandja hakkab säilitama
töötajate delikaatseid terviseandmeid. Tööandja säilitab üldised andmed selle kohta, kas töötaja
saab, arvestades tema terviseseisundit, töökohal jätkata. See võimaldab tööandjal saada
indikatsiooni selle kohta, et töökeskkond on olnud ohutu ega pole kahjustanud töötaja tervist.
Euroopa Komisjoni mõju hindamise aruandes nähtub, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud
andmete lühem säilitustähtaeg reproduktiivtoksiliste ainete puhul on seotud nendest
põhjustatud tervisemõju avaldumisega. Reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute korral
avaldub tervisemõju statistilise keskmise kohaselt vahetult pärast kokkupuudet või veerand
aastat pärast kokkupuudet. Näiteks, kantserogeeni ja mutageeni puhul ei ole välistatud, et mõju
tervisele avaldub kohe, kuid statistilise keskmise kohaselt muutuvad tervisenäitajad alles kahe
aasta pärast ja hiljemalt on tervisemõju avaldunud 40 aastat peale kokkupuudet keemilise
ohuteguriga.21 Seega ei ole vajalik säilitada reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral
töötajate andmeid 40 aastat.
Punktiga 5 täiendatakse normitehnilist viidet seoses direktiiviga (EL) 2022/431, mida üle
võetakse.
Eelnõu §-iga 5 sätestatakse muudatuste jõustumisaeg. Eelnõu § 1 jõustub üldises korras.
Liikmesriikidel tuleb direktiivi (EL) 2022/431 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid
riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 5. aprilliks 2024. Seega on eelnõu §-des 2-4
sätestatud muudatused kavandatud jõustuma 5. aprillil 2024.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
(EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ning Euroopa
Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega
kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.
20 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse
ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609, kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 21 Commission staff working document, impact assessment, Brussels, 22.9.2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0183
18
4. Määruse mõjud
Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ja ei too
kaasa mõjusid. Eelnõu § 1 lõike 2 muudatusi bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 ei ole
vaja hinnata, kuna tegemist on õigusselgust parandavate ja tehniliste muudatustega ning ei too
kaasa mõjusid.
Muudatus 1: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 muutmine
Muudatustega täpsustakse eriabinõusid ja ohutustasemeid tööstuslike protsesside korral, kui
esineb kokkupuude 2.-4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega.
Lisanduvad eriabinõude täpsustused, et ala/tööruum, mille suhtes tuleb ohutusmeetmeid
rakendada on kontrollitud ala; keemiline või füüsikaline meetod, mida kasutatakse vedelates
jäätmetes eluvõimeliste organismide ning heitvee kahjutuks muutmiseks, peab olema
valideeritud; õhuvahetus toimub vaid läbi HEPA filtrite; ala tuleb õhukindlalt sulgeda
fumigatsiooniks; jälgitavalt alalt lahkumisele eelnevalt peavad töötajad käima duši all; 4.
ohutustaseme korral peavad vastavaks otstarbeks olema rajatud suletud süsteemid, mis asuvad
kontrollitud alal ning, et tarbitud pesuvesi kogutakse ja muudetakse kahjutuks enne selle
äravoolu laskmist.
Muudatuse tulemusel peavad tööandjad, kellel on 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste
ohuteguritega kokkupuute oht, tööstuslike protsesside korral vaatama üle, et eriabinõud, mis
kasutusel on, vastaksid määruse lisas 2 nimetatud tingimustele ning vajadusel võtma vastavad
eriabinõud tarvitusele. Näiteks peab tööandja vaatama üle, et meetodid, millega vedelates
jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud ning kui
selgub, et mitte, siis võtma seejärel kasutusel vaid need keemilised ja füüsikalised meetodid,
mis on valideeritud. Kavandatava muudatusega soovitakse hoida ära bioloogiliste
ohuteguritega kokkupuudet ning keskkonna reostamist.
Mõju majandusele
Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja
tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides
kokku puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega. Sektorid, mille
tööandjaid antud muudatus peamiselt puudutab, on teadus- ja arendustegevus; põllumajandus;
metsamajandus; toiduainete tootmine; joogitootmine; puidutöötlemine; veevarustus;
kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus ning ravimitootmine. 2023. aastal tegutses nendes
sektorites kokku Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel ligikaudu 10 000 ettevõtet, moodustades
kõikidest ettevõtetest 4,7%. Tööinspektsioonile on alates 2019. aastast laekunud vaid 6
bioloogiliste ohutegurite käitlemise teadet. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib
seega pidada väikeseks.
Muudatuse tulemusel peavad tööandjad, kelle töötajatel on 2.-4. ohurühma kuuluvate
bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, tööstuslike protsesside korral vaatama üle, et
eriabinõud, mis kasutusel on, vastaksid määruse lisas 2 nimetatud nõuetele. Näiteks peab
19
tööandja vaatama, et meetodid, millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning
heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud ning kui selgub, et mitte, siis võtma seejärel
kasutusele vaid need keemilised ja füüsikalised meetodid, mis on valideeritud. Kuigi eelnõuga
määruse lisas 2 tehtavad muudatused võivad teatud tööandjatele kaasa tuua lisakulutusi, on
muudatuste mõju positiivne, kuna eesmärk on vältida töökohal kokkupuudet bioloogiliste
ohuteguritega, mis on omakorda seotud ka töötajate tervisega ning hoida seeläbi ka keskkonda.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum tööprotsesside kontroll ja võtta kasutusele
uued valideeritud meetodid ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandja ei ole oma
senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja
töökeskkonna ohutus.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on muuta töökeskkond
ohutumaks ja kaitsta seeläbi töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike
ja mõju ulatus on väike, kuna eriabinõusid tuleb rakendada vaid nende tööstuslikke protsesside
korral, kus on kokkupuude 2.-4. ohurühma kuuluva bioloogilise ohuteguriga. Mõju sagedus on
sihtrühma jaoks samuti väike.
Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes töötavad ettevõttes, kus tööstuslike protsesside käigus
puututakse kokku bioloogiliste ohuteguritega
Muudatustest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab töötajad, kes töökeskkonnas võivad tööstuslike protsesside käigus kokku
puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega. Sektorid, mille töötajaid antud
muudatus peamiselt puudutab, on teadus- ja arendustegevus; põllumajandus; metsamajandus;
toiduainete tootmine; joogitootmine; puidutöötlemine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja
saastekäitlus ning ravimitootmine. 2023. aastal oli nendes sektorites kokku Eesti Maksu- ja
Tolliameti andmetel kuus keskmiselt ligikaudu 50 000 hõivatut, moodustades kõikidest
hõivatutest 7,4%. Samas on Tööinspektsioonile alates 2019. aastast laekunud vaid 6
bioloogiliste ohutegurite käitlemise teadet (nendest kaks 2., 3., 4. ohurühma esmakordse töö
alustamise teadet), mistõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust pidada väikeseks.
Töötajatele, kes töötavad ettevõtetes, kus tööstuslike protsesside käigus on oht kokku puutuda
2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega, avaldab eriabinõude täiendamine
positiivset sotsiaalset mõju, kuna kaitseb töötajate tervist ning aitab ennetada töötajate
haigestumist bioloogilistest teguritest põhjustatud haigustesse. Suureneb töötaja kindlustunne,
et töötamine on ohutu ja töötaja tervist hoidev.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
20
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid bioloogiliste
ohuteguritega kokkupuutel ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid.
Muudatus 2: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 muutmine
Muudatusega määruse lisas 3 lisatakse bioloogiliste ohutegurite loendisse Euroopa nahkhiire
lüssaviiruse 2. tüüp, mis kuulub 3. ohurühma ning millel on lisatud märge „V“. Uue bioloogilise
ohuteguri lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb Euroopa
nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja nakatumisohu
laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele
vajalikud ennetusabinõud. Kavandatava muudatusega soovitakse muuta töökeskkond
turvalisemaks ja kaitsta töötajate tervist.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides
kokku bioloogiliste ohuteguritega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab töötajaid, kelle töökeskkonnas või -protsessides on võimalik kokku puutuda
bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga. Tegevusala,
kus nimetatud ohuteguriga kokkupuude on kõige tõenäolisem, on põllumajandus,
metsamajandus ja kalapüük – 2022. aastal tegevusalal 17 800 hõivatut (2,6% kõikidest
hõivatutest). Siinkohal tuleb aga arvesse võtta, et antud ohuteguriga on võimalik nakatuda vaid
juhul, kui saadakse haigelt nahkhiirelt hammustada või satub kuidagi muud moodi haige looma
sülg haava. Seega võib järeldada, et lüssaviiruse ülekandumine inimesele on väga väikese
tõenäosusega sündmus. Tervisekassa andmetel ei ole Eestis olnud ühtegi lüssaviirusega
nakatumise juhtumit. Samuti ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestis nahkhiirtel
marutaudi tuvastatud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib pidada väikeseks.
Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal bioloogiliste ohuteguritega
kokkupuutumisele võib vähendada tööst põhjustatud haigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis
omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma majanduslikule toimetulekule.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus on väike, kuna loetellu lisandub
vaid üks bioloogiline ohutegur, millega kokkupuute tõenäosus on väga väike. Mõju sagedus on
sihtrühma jaoks väike.
Mõju majandusele
21
Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja
tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides
kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga.
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus nimetatud ohuteguriga
kokkupuude on kõige tõenäolisem, oli 2023. aastal Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel 6800
ettevõtet, moodustades kõikidest ettevõtetest umbes 3%. Samas ettevõtteid, mille
töökeskkonnas esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, on
eelduslikult väga vähe. Samas ei ole Tervisekassa andmetel Eestis olnud ühtegi lüssaviirusega
nakatumise juhtumit. Lisaks ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestis nahkhiirtel
marutaudi tuvastatud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib seega pidada väikeseks.
Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb
Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja
nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel
tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samas on tööandjatele juba nimekirjas olemasolevate
bioloogiliste ohuteguritega seoses samasugused kohustused kehtestatud ning töökeskkonnas
riskianalüüsi läbiviimine on tuttav protsess. Kuigi muudatus võib teatud tööandjatele kaasa tuua
lisakulutusi, on muudatuse mõju positiivne, kuna eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks
ning kaitsta töötajate tervist. Töötajate haigestumise ennetamine hoiab ära vajaduse leida
asendajaid või lisatööjõudu.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum töökeskkonna kontroll ja võtta kasutusele
abinõud ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandja ei ole oma senises
majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja seega
on tekkivad kulutused pikas perspektiivis kasulikud ka tööandjale.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on väike, kuna
lisandub vaid üks bioloogiline ohutegur, millega kokkupuute tõenäosus on Eestis väike. Mõju
sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike.
Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Tööinspektsioon, mistõttu on mõjutatud sihtrühma
suurus väike. Tööinspektsiooni ülesanne on teha riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja
tööohutust reguleerivate õigusaktide töökeskkonnas täitmise üle ning kehtiva regulatsiooni
alusel on tööandjad kohustatud teatama Tööinspektsioonile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne
esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega. Muudatusega
22
lisandub bioloogiliste ohutegurite hulka Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp. Eelnevast
lähtudes võib muudatus vähesel määral suurendada Tööinspektsiooni töökoormust.
Töökeskkonnaalane järelevalve käigus tuleb tunda (sh anda vajaduse korral nõu töökeskkonnas
esineva bioloogiliste ohuteguri kohta) ja kontrollida uut bioloogilist ohutegurit – Euroopa
nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüpi ning laekuda võib uus teatiseid bioloogiliste ohutegurite
käitlemise kohta. Kuid võttes arvesse, et alates 2019. aastast on bioloogiliste ohutegurite
käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile vaid 6 ning bioloogiliste ohutegurite loetellu
lisandub vaid üks uus bioloogiline ohutegur, võib mõju ulatust Tööinspektsiooni jaoks pidada
väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus võib suurendada vähesel määral
Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse, et alates 2019. aastast on bioloogiliste
ohutegurite käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 6 ning bioloogiliste ohutegurite
loetellu lisandub vaid üks uus bioloogiline ohutegur, on mõju ulatus Tööinspektsiooni jaoks
väike. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike.
Muudatus 3: reproduktiivtoksiliste ainete lisamine töökeskkonnas kasutatavate ohtlike
kemikaalide nimekirja ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide muutmine
Muudatusega täpsustatakse töökeskkonnas kasutatavate ohtlike kemikaalide nimekirja ning
seeläbi täienevad ohtlike kemikaalide käitlemisele ja neid sisaldavate materjalide kasutamisele
kohaldatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Reproduktiivtoksilised ained on juba praegu
vastavalt tähistatud ohtlike kemikaalide määruse lisas22, eelnõuga lisatakse osadele
kemikaalidele reproduktiivtoksilisuse märge „R“. Lisaks muudetakse ohtlike kemikaalide
piirnorme ja täiendatakse märkeid ainetega kokkupuute ohtlikkuse kohta ning sätestatakse
siduv bioloogiline piirnorm pliile.
Eelnõuga kavandatav muudatus aitab eelduslikult vähendada riigi tervishoiukulusid, mis on
seotud ravi ja taastusraviga, samuti vähendada neist tingitud töövõimetuse ja ennetähtaegselt
pensionile jäämisega seotud kulutusi ning kutsehaiguseks tunnistatud haiguste eest makstavaid
hüvitisi.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides
kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
22 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. Lisa.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2014/VV_132m_lisa.pdf#
23
Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kelle töökeskkonnas või -protsessides on võimalik kokku
puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna teatud
reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide hulka,
võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile on alates
2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid 32
ning kokkupuutujaid on viie aasta peale kokku 240. Peamised tegevusalad, kus nimetatud
ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute arv Eestis on vastavalt
123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest hõivatutest), kuid võttes
arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik mõjutatud töötajate hulk tunduvalt
väiksem. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda tegelikult ohtlike
kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu ning samuti võib reproduktiivtoksiliste ainete
nimekirja lisamine suurendada kokkupuutujate arvu. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust
võib siiski pidada väikeseks.
Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike kemikaalidega
kokkupuutumisele ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täiendamine võivad vähendada
kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma
majanduslikule toimetulekule.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine,
kuna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täiendamine suurendab tõenäosust, et töötajad ei
haigestu tööst põhjustatud haigustesse (sh. kutsehaigustesse). Mõju sagedus on sihtrühma jaoks
väike.
Mõju majandusele
Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja
tööprotsessides kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides
kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna teatud
reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide hulka,
võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile on alates
2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid
29 ettevõttelt, kelle peamised tegevusalad on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli 2022. aastal
töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7% kõikidest registreeritud
24
ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet (10,8% kõikidest
registreeritud ettevõtetest). Võttes aga arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik
mõjutatud ettevõtete hulk tunduvalt väiksem. On võimalik, et muudatus toob kaasa mõningase
mõjutatud ettevõtete hulga suurenemise, kuid kuna viimase viie aasta jooksul on kokku
laekunud vaid 32 teadet (mõnelt ettevõttelt mitu teadet) ja teatud osa reproduktiivtoksilistest
ainetest on juba nimekirjas kehtiva seaduse kohaselt olemas, võib eeldada, et muudatus ei
mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud töökeskkonnas ohtlike kemikaalide
käitlemise kogemust. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda tegelikku
ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu ning ohtlike kemikaalide nimekirja täiendamine
võib selliste töötajate arvu veelgi suurendada.
Muudatus toob osadele tööandjatele kaasa vajaduse vaadata üle töökeskkond, sealhulgas tuleb
üle vaadata, milliseid aineid kasutatakse töökeskkonnas üldiselt, hinnata riske ja korraldada
uued mõõtmised õhus sisalduvatele ainetele. Tööandjad peavad arvestama, et töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad
edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Muudatusega tekib tööandjal
kohustus korraldada töötajatele väljaõpe, kui töökeskkonnas puututakse kokku
reproduktiivtoksiliste ainetega, sh neid aineid sisaldavate uute ohtlike ravimitega. Uue
kohustusena tuleb tööandjal hakata reproduktiivtoksiliste ainetega töökeskkonnas kokkupuute
korral pidama töötajate üle arvestust ehk tuleb koostada töötajate nimekiri, milles on
jäädvustatud kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise ainega
kokku puutub. Tööandja peab hoidma nimekirja kantud töötaja andmed ajakohasena ja
säilitama neid vähemalt viis aastat pärast sellise ainega kokkupuute lõppu. Samuti tuleb
reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele korraldada tervisekontroll enne,
kui nad alustavad tööd töökeskkonnas, kus nendega kokku puututakse. Muudatus toob seega
tööandjatele teatud määral kaasa küll lisakohustusi ja -kulutusi, kuid kuna muudatuse eesmärk
on töötajate tervise efektiivsem kaitse, on mõju tööandjatele positiivne. Töötaja haigestumise
ennetamine hoiab ära ka vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum töökeskkonna kontroll ja korraldada
varasemast rohkematele töötajatele tervisekontrolle ning seega võivad kaasneda kulutused,
millega tööandjad ei ole oma senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja
huvides tema töötajate tervis ja seega on tekkivad kulutused pikas perspektiivis kasulikud ka
tööandjale.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate
tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on keskmine. Kuigi
nendele tööandjatele, kelle töötajad ohtlike kemikaalidega kokku puutuvad, kohalduvad
muudatusega lisakohustused, on teatud tegevused juba kehtiva seaduse alusel kohustuslikud.
Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna peamine koormus langeb määruse vastuvõtmise
aega, kui tööandjad peavad uute nõuete kohaselt töökeskkonna üle hindama.
Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
25
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Tööinspektsioon, mistõttu on mõjutatud sihtrühma
suurus väike. Praegu kehtiva regulatsiooni alusel peavad tööandjad teavitama Tööinspektsiooni
vähemalt 30 päeva enne kantserogeenide või mutageenidega esmakordselt töö alustamist.
Muudatusega laieneb kohustus teavitada ka siis, kui tööd alustatakse reproduktiivtoksiliste
ainete. Sealhulgas peab Tööinspektsioon praegu kehtiva regulatsiooni alusel tegema ka
järelevalvet kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu, kokkupuute
laadi, kestuse ja kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite
kohta. Muudatusega laieneb kohustus teha järelevalvet ka reproduktiivtoksiliste ainete korral.
Eelnevast lähtudes võib muudatus vähesel määral suurendada Tööinspektsiooni töökoormust,
kuid võttes arvesse, et teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi
ohtlike kemikaalide hulka, ning alates 2019. aastast on kantserogeensete või mutageensete
kemikaalide käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 32, võib mõju ulatust
Tööinspektsiooni jaoks pidada väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang
Muudatus võib suurendada vähesel määral Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse,
et teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide
hulka, ning alates 2019. aastast on kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise
teateid laekunud Tööinspektsioonile 32, on mõju ulatus Tööinspektsiooni jaoks väike.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määruse eelnõu § 1 jõustub üldises korras. Eelnõu §-id 2-4 jõustuvad 5. aprillil 2024.
Lisaks on erisused jõustumistähtaegades esitatud ohtlike kemikaalide määruse lisas osadele
kemikaalide piirnormidele ning esitatud määruse lisas vastavate ainete juures. Sel moel on
tööandjatel selgemalt näha ainete ja piirnormide jõustumise aegu ja võimalik võtta
töökeskkonnas õigeks ajaks meetmeid.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile
TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti
Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule,
Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise
26
Ühingu PARE, Terviseametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, EcoMetal AS-le,
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusele, Eesti
Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Haiglate
Liidule, Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Ringimajanduse Ettevõtete
Liidule, MTÜ Ravimitootjate Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.
1
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa ja Sotsiaalministri 9. mai
2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eelnõu seletuskirja lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431 ja Eesti õigusaktide vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide
ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
Direktiiv (EL) 2022/431 Vastavus riigisisestele õigusaktidele Vastavus kehtivale
õigusele Määruse eelnõu
Artikkel 1
1) Pealkiri asendatakse järgmisega:
„EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU 29. aprilli 2004. aasta
DIREKTIIV 2004/37/EÜ töötajate
kaitse kohta tööl kantserogeenide,
mutageenide ja reproduktiivtoksiliste
ainetega kokkupuutest tulenevate
ohtude eest (kuues üksikdirektiiv
nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ
artikli 16 lõike 1 tähenduses)“.
Direktiivi (EL)
2022/431 punkt 1
muudab kehtiva
Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi
2004/37/EÜ
pealkirja. Tegemist
on sättega, mis ei
eelda liikmesriigi
õigusesse
ülevõtmist.
2) artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva direktiivi eesmärk on
kaitsta töötajaid nende tervist ja
ohutust ähvardavate ohtude eest, mis
tulenevad või võivad tuleneda
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega
Ei ole vaja üle võtta
2
kokkupuutumisest tööl, sealhulgas
ennetada selliseid ohte,“.
3) artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmised punktid:
„ba) „reproduktiivtoksiline aine“ –
aine või segu, mis vastab 1A või 1B
kategooria reproduktiivsust
kahjustavaks aineks klassifitseerimise
kriteeriumidele, mis on esitatud
määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas;
Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2:
„Määrust kohaldatakse, kui käideldav
aine või segu selles sisalduva aine alusel
on klassifitseeritav Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,
mis käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse
direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ
ja tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),
kohaselt 1A või 1B kategooria
kantserogeeniks või mutageeniks, või
kui aine või segu on nimetatud
käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb
§-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 1 lg 2
täiendatakse sõnadega
„reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja
sõnastatakse järgnevalt:
„(2) Määrust kohaldatakse, kui
käideldav aine või segu selles sisalduva
aine alusel on klassifitseeritav Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja
segude klassifitseerimist, märgistamist
ja pakendamist ning millega
muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja
1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust
(EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353,
31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt
1A või 1B kategooria kantserogeeniks,
mutageeniks või
reproduktiivtoksiliseks aineks, või kui
aine või segu on nimetatud käesoleva
määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2
loetletud tööprotsesside käigus.“
3
bb) „toimeläveta reproduktiivtoksiline
aine“ – reproduktiivtoksiline aine,
millel ei ole töötajate tervisele ohutut
kokkupuute taset ja mis on sellisena
tähistatud III lisa märgete veerus;
bc) „toimelävega
reproduktiivtoksiline aine“ –
reproduktiivtoksiline aine, millel on
ohutu kokkupuute tase, millest
madalamale jääva kogusega
kokkupuude ei kujuta endast ohtu
töötaja tervisele, ja mis on sellisena
tähistatud III lisa märgete veerus;“
Ei vasta
Kantserogeenide määrust täiendatakse
§-ga 11 järgmises sõnastuses:
Kantserogeenide määruse § 4
täiendatakse lõigetega 41 ja 43
järgmises sõnastuses:
„(41) Toimeläveta
reproduktiivtoksiline aine on
reproduktiivtoksiline aine, mis on
töötaja tervisele ohtlik, olenemata
kogusest, millega ta kokku puutub.
[---]
(43) Toimelävega reproduktiivtoksiline
aine on reproduktiivtoksiline aine, mis
on töötaja tervisele ohtlik alates teatud
kogusest, millega töötaja selle ainega
kokku puutub.“
b) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) „piirnorm“ – töötaja
hingamispiirkonna õhus
kindlaksmääratud vaatlusperioodi
jooksul esineva kantserogeeni,
mutageeni või reproduktiivtoksilise
aine kontsentratsiooni aegkaalutud
keskmine piirväärtus vastavalt III lisas
esitatule, kui ei ole määratud teisiti;“
Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a
määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja
neid sisaldavate materjalide kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite
piirnormid“ (edaspidi ohtlike
kemikaalide määrus) lisas toodud
kasutatud oskussõnade tähendusena:
„Piirnorm: Ohtliku kemikaali suurim
lubatud keskmine sisaldus
töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud
8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena.“
Vastab
4
„Lühiajalise kokkupuute piirnorm:
Ohtliku kemikaali suurim lubatud
keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud
15-minutilise kokkupuuteaja
keskmisena, kui pole näidatud teisiti.“
c) lisatakse järgmised punktid:
„d) „bioloogiline piirnorm“ –
asjakohase aine, selle ainevahetuse või
toime näitaja piirväärtus vastavas
bioloogilises keskkonnas;
Ei vasta Vabariigi Valitsuse 20.06.2000. a
määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete
ühendite kasutamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ (edaspidi plii
määrus) § 4 täiendatakse lõikega 22
järgmises sõnastuses:
„(22) Bioloogiline piirnorm on
asjakohase aine, selle ainevahetuse või
toime näitaja piirväärtus vastavas
bioloogilises keskkonnas.“
e) „tervisekontroll“ – üksiktöötaja
hindamine, et teha kindlaks tema
tervislik seisund seoses konkreetsete
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega
kokkupuutumise tõttu töökohal.“
Kantserogeenide määruse § 12 lõige 1:
„Tööandja tagab, tuginedes
töökeskkonna riskide hindamise
tulemusele, et töötajad, kelle tervist
võivad mõjutada kantserogeenid või
mutageenid, läbivad tervisekontrolli
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
sätestatud korras.“.
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 1
täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilised ained“ ja
sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja
tagab, tuginedes töökeskkonna riskide
hindamise tulemusele, et töötajad,
kelle tervist võivad mõjutada
kantserogeenid, mutageenid või
reproduktiivtoksilised ained, läbivad
tervisekontrolli töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses sätestatud
korras.“.
4) artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2:
„Määrust kohaldatakse, kui käideldav
aine või segu selles sisalduva aine alusel
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 1 lõiget 2
täiendatakse sõnadega
„reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja
5
„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse
tööprotsesside suhtes, mille käigus
töötajad oma töö tõttu puutuvad kokku
või võivad kokku puutuda
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega.“;
on klassifitseeritav Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,
mis käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse
direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ
ja tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),
kohaselt 1A või 1B kategooria
kantserogeeniks või mutageeniks, või
kui aine või segu on nimetatud
käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb
§-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“
sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määrust
kohaldatakse, kui käideldav aine või
segu selles sisalduva aine alusel on
klassifitseeritav Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,
mis käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse
direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ
ja tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ)
nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008,
lk 1–1355), kohaselt 1A või
1B kategooria kantserogeeniks,
mutageeniks või reproduktiiv-
toksiliseks aineks, või kui aine või segu
on nimetatud käesoleva määruse §-s 2
või vabaneb §-s 2 loetletud
tööprotsesside käigus.“
b) lõike 2 esimene ja teine lõik
asendatakse järgmisega:
„2. Igasuguse tööprotsessi puhul,
millega võib kaasneda
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega
kokkupuute ohte, tuleb kindlaks
määrata kokkupuute iseloom, aste ja
kestus, et oleks võimalik hinnata kõiki
ohte töötajate tervisele ja tööohutusele
ning näha ette rakendatavad
meetmed.“
Kantserogeenide määrus § 3 lõige 1:
„Kõikide tööprotsesside puhul, kus
esineb töötajate kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute oht, peab
tööandja töökeskkonna riskianalüüsi
käigus kindlaks määrama kokkupuute
laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest
tulenevalt hindama riski töötajate
tervisele ja ohutusele ning võtma
tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“
Vastab osaliselt
Kantserogeenide määruse § 3 lõiget 1
täiendatakse sõnadega
„reproduktiivtoksiliste ainetega” ja
sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kõikide
tööprotsesside puhul, kus esineb
töötajate kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega kokkupuute oht, peab
tööandja töökeskkonna riskianalüüsi
käigus kindlaks määrama kokkupuute
laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest
tulenevalt hindama riski töötajate
tervisele ja ohutusele ning võtma
6
Hindamist tuleb korrata regulaarselt ja
alati siis, kui toimub mis tahes
muudatus tingimustes, mis võivad
mõjutada töötajate kokkupuudet
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega.“
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
(TTOS) § 134 lõige 4: „Tööandja
uuendab riskianalüüsi, kui:
1) töötingimused või töökeskkond on
oluliselt muutunud;
2) töövahendeid või tehnoloogiat on
vahetatud või uuendatud;
3) on ilmnenud uued andmed ohuteguri
mõju kohta inimese tervisele;
4) õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu
on riskitase esialgse tasemega võrreldes
muutunud;
5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli
käigus tuvastanud töötaja tööga seotud
haigestumise;
6) tööinspektor on järelevalve käigus
tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole
piisavalt hinnatud töökeskkonnas
esinevaid riske, sealhulgas ei ole
mõõdetud ohutegurite parameetreid, või
ei ole ette nähtud abinõusid ohtude
maandamiseks.“
tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“
c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Ohu hindamise käigus peavad
tööandjad erilist tähelepanu pöörama
eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja
tööohutust puudutavatele mõjudele
ning võtma muu hulgas arvesse, et
Kantserogeenide määruse § 3 lõige 3:
„(3) Tööandja peab erilist tähelepanu
pöörama riskitundlike töötajate, nagu
rasedate, rinnaga toitvate naiste ja
alaealiste töötajate osalemisele
tööprotsessis ning arvestama nende
Vastab
7
selliseid töötajaid ei ole soovitav
panna täitma tööülesandeid
piirkondades, kus nad võivad kokku
puutuda kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega.“
ohutuse tagamiseks õigusaktidega
sätestatud piiranguid.“
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a
määrus nr 95 „Töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga
toitvate naiste tööks“ § 6 lõige 2:
(2) Tööandja on kohustatud naistöötaja
terviseriskide hindamisel arvestama
eelkõige järgmiste keemiliste
ohuteguritega:
1) ained ja segud, mis vastavad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja
segude klassifitseerimist, märgistamist
ja pakendamist ning millega
muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja
1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust
(EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353,
31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt ühe
või mitme ohulausega ühe või mitme
järgmise ohuklassi ja ohukategooria
kriteeriumidele: mutageensus
sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2
(H340, H341); kantserogeensus,
kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i,
H351); reproduktiivtoksilisus,
kategooria 1A, 1B või 2 või imetamisele
ja imetamise kaudu avaldatava toime
täiendav kategooria (H360, H360D,
H360FD, H360Fd, H360Df, H361,
8
H361d, H361fd, H362); mürgisus
sihtelundi suhtes – ühekordne
kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370,
H371);
2) elavhõbe või selle ühendid;
3) rakkude jagunemist pidurdavad
ained, näiteks tsütostaatilised ravimid,
eriti koostoime korral ioniseeriva
kiirgusega;
4) süsinikmonooksiid;
5) orgaanilised lahustid;
6) naha kaudu tervist kahjustavad
kemikaalid.
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a
määrus nr 94 „Töökeskkonna
ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul
alaealise töötamine on keelatud“ § 2
punktid 13–15:
„Tööandja ei tohi alaealisega
töölepingut sõlmida ega lubada teda
tööle, mis ohustab alaealise tervist
eelkõige järgmiste töökeskkonnas
toimivate keemiliste ohutegurite tõttu,
mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis
käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse
direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ
ja tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
9
(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),
kohaselt vastavad ühe või mitme
ohulausega ühe või mitme järgmise
ohuklassi ja ohukategooria
kriteeriumidele:
[---]
13) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B
või 2 (H350, H350i, H351);
14) mutageensus sugurakkudele,
kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341);
15) reproduktiivtoksilisus, kategooria
1A või 1B (H360, H360F, H360FD,
H360Fd, H360D, H360Df).“
TTOS-i § 134 lõiked 1, 2 ja 3:
(1) Tööandja selgitab töökeskkonna
riskianalüüsi koostamisel välja
töökeskkonna ohutegurid, mõõdab
vajaduse korral nende parameetrid ning
hindab riske töötaja tervisele ja
ohutusele.
(2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava,
milles nähakse ette kõikidel ettevõtte
tegevusaladel ja juhtimistasanditel
rakendatavad abinõud töötajate
terviseriski vältimiseks ja
vähendamiseks, samuti abinõude
rakendamise ajakava ja rakendajad.
Tööandja eraldab tegevuskava
täitmiseks vajalikud vahendid.
10
(3) Riskianalüüsis tuleb arvestada
töötaja ealisi, soolisi ja tervisest
tulenevaid iseärasusi, sealhulgas
eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja
101 nimetatud töötajatele, ning
töökohtade ja töövahendite kasutamise
ja töökorraldusega seotud riske.
5) artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tööandja peab vähendama
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine kasutust
töökohal, asendades selle nii suures
ulatuses, kui see on tehniliselt
võimalik, aine, segu või protsessiga,
mis oma kasutustingimustes vastavalt
olukorrale kas ei ole töötajate tervisele
ja tööohutusele ohtlik või on vähem
ohtlik.“
Kantserogeenide määruse § 4 lõige 1:
„Kui töökeskkonna riskianalüüsi
tulemused näitavad, et kantserogeenid
või mutageenid võivad ohustada
töötajate tervist, tuleb võimaluse piires
vältida töötajate kokkupuudet nende
ainetega, piirates nende ainete
kasutamist, asendades need töötajatele
ohutumate kemikaalidega või kasutades
ohutumat tehnoloogiat.“
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 1
täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilised ained“ ja
sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui
töökeskkonna riskianalüüsi tulemused
näitavad, et kantserogeenid,
mutageenid või reproduktiivtoksilised
ained võivad ohustada töötajate tervist,
tuleb võimaluse piires vältida töötajate
kokkupuudet nende ainetega, piirates
nende ainete kasutamist, asendades
need töötajatele ohutumate
kemikaalidega või kasutades ohutumat
tehnoloogiat.“
6) artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse
järgmisega:
„2. Kui tehniliselt ei ole võimalik
asendada kantserogeeni, mutageeni
või reproduktiivtoksilist ainet aine,
segu või protsessiga, mis oma
kasutustingimustes vastavalt
Kantserogeenide määrus § 4 lõige 3:
„Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada
kantserogeene või mutageene
ohutumate kemikaalidega või kasutada
ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja
Vastab osaliselt
Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 3
täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilisi aineid” ja
sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui
tehniliselt ei ole võimalik asendada
11
olukorrale kas ei ole tervisele ja
tööohutusele ohtlik või on vähem
ohtlik, siis tagab tööandja, et
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilist ainet
valmistatakse ja kasutatakse nii suures
ulatuses, kui see on tehniliselt
võimalik, suletud süsteemis.
3. Kui suletud süsteem ei ole
tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et
töötajate kokkupuude kantserogeeni,
mutageeni või toimeläveta
reproduktiivtoksilise ainega viiakse
nii madalale tasemele, kui see on
tehniliselt võimalik.
3a. Kui toimelävega
reproduktiivtoksilist ainet ei ole
tehniliselt võimalik kasutada või
valmistada suletud süsteemis, tagab
tööandja, et töötajatel selle
toimelävega reproduktiivtoksilise
ainega kokkupuutest tulenev oht
viiakse miinimumini.
tagama tehniliste võimaluste piires
nende käitlemise suletud süsteemis.“
Kantserogeenide määrus § 4 lõige 4:
„Kui lõikes 3 nimetatud suletud
süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt
võimalik, peab tööandja tagama, et
töötajate kokkupuude kantserogeenide
või mutageenidega oleks minimeeritud
ning vastava kemikaali tekitatav
ohutegur ei ületaks sätestatud
töökeskkonna piirnormi.“
Vastab osaliselt
Ei vasta
kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid ohutumate
kemikaalidega või kasutada ohutumat
tehnoloogiat, peab tööandja tagama
tehniliste võimaluste piires nende
käitlemise suletud süsteemis.“
Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 4
täiendatakse sõnadega „või
toimeläveta reproduktiivtoksilisi
aineid” ja sõnastatakse järgnevalt:
„(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud
süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt
võimalik, peab tööandja tagama, et
töötajate kokkupuude kantserogeenide,
mutageenide või toimeläveta
reproduktiivtoksiliste ainetega oleks
minimeeritud ning vastava kemikaali
tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud
töökeskkonna piirnormi.
Kantserogeenide määruse § 4
täiendatakse lõikega 42 järgmises
sõnastuses: „(42) Kui toimelävega
reproduktiivtoksilist ainet ei ole
tehniliselt võimalik kasutada või
valmistada suletud süsteemis, tagab
tööandja, et toimelävega
repoduktiivtoksilise ainega
12
3b. Muude reproduktiivtoksiliste
ainete kui toimeläveta ja toimelävega
reproduktiivtoksiliste ainete suhtes
kohaldab tööandja käesoleva artikli
lõiget 3a. Sellisel juhul võtab tööandja
artiklis 3 osutatud ohtude hindamisel
nõuetekohaselt arvesse võimalust, et
sellise reproduktiivtoksilise aine puhul
ei pruugi olla olemas töötajate
tervisele ohutut kokkupuute taset, ning
kehtestab sellega seoses asjakohased
meetmed.
TTOS-i § 134 lõiked 1 ja 2:
(1) Tööandja selgitab töökeskkonna
riskianalüüsi koostamisel välja
töökeskkonna ohutegurid, mõõdab
vajaduse korral nende parameetrid ning
hindab riske töötaja tervisele ja
ohutusele.
(2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava,
milles nähakse ette kõikidel ettevõtte
tegevusaladel ja juhtimistasanditel
rakendatavad abinõud töötajate
terviseriski vältimiseks ja
vähendamiseks, samuti abinõude
rakendamise ajakava ja rakendajad.
Tööandja eraldab tegevuskava
täitmiseks vajalikud vahendid.
TTOS-i § 121 lõiked 1 ja 2:
(1) Tööandja ennetustegevus on
meetmete kavandamine ja rakendamine
terviseriskide vältimiseks või
vähendamiseks ettevõtte töö kõikides
etappides ning töötaja kehalise, vaimse
ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Vastab osaliselt
kokkupuutest tulenev oht töötajale
viiakse miinimumini.“
Kantserogeenide määruse § 4
täiendatakse lõikega 44 järgmises
sõnastuses: „(44) Kui
reproduktiivtoksiline aine ei ole lõikes
41 või 43 nimetatud aine, tuleb
tööandjal lähtuda lõikest 42 ning võtta
asjakohased meetmed, et minimeerida
selle ainega kokkupuutest tulenev oht
töötaja tervisele, arvestades, et sellise
reproduktiivtoksilise aine puhul ei
pruugi olla kogust, millega
kokkupuutel oleks aine töötaja
tervisele ohutu.”
13
(2) Tööandja rakendab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid
järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete
alusel:
1) riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende
tekkekohas või kui see ei ole võimalik,
nende vähendamine vastuvõetava
tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või
vähem ohtlikuga;
5) töö, töökoha ja töökorralduse
kohandamine töötajale võimalikult
sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite
kohandamine tehnika arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite
eelistamine isikukaitsevahendite
kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika
väljatöötamine, mis hõlmab
tehnoloogiat, töökorraldust,
töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja
töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
Kantserogeenide määruse § 3 lg 1:
„Kõikide tööprotsesside puhul, kus
esineb töötajate kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute oht, peab
tööandja töökeskkonna riskianalüüsi
käigus kindlaks määrama kokkupuute
14
4. Kokkupuude ei tohi ületada III lisas
kantserogeenile, mutageenile või
reproduktiivtoksilisele ainele
sätestatud piirnormi.“;
laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest
tulenevalt hindama riski töötajate
tervisele ja ohutusele ning võtma
tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“
Ohtlike kemikaalide määruse § 1
lõige 1: „(1) Määrus kehtestab
töökeskkonna ohtlike kemikaalide ja
neid sisaldavate materjalide kasutamise
nõuded ja töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid eesmärgiga
kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate
töötajate tervist.“
TTOS-i § 3 lõige 3:
„(3) Töökeskkonna keemiliste
ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6
lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste
ohutegurite parameetrid ei tohi ületada
piirnorme.“
Vastab
b) lõiget 5 muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav osa asendatakse
järgmisega:
„5. Kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine kasutamisel
kohaldab tööandja kõiki järgmisi
meetmeid:“;
Kantserogeenide määruse § 4 lõige 5
(sissejuhatav lause): „Kantserogeenide
või mutageenide kasutamisel peab
tööandja rakendama järgmisi
meetmeid:“
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5
sissejuhatavat lauset täiendatakse
sõnadega „või reproduktiivtoksiliste
ainete“ ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainete
kasutamisel peab tööandja rakendama
järgmisi meetmeid:“
ii) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine koguste
piiramine töökohal;“
Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5
punkt 1: „töökeskkonnas hoitava või
käideldava kantserogeeni või mutageeni
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 5
punkti 1 täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilise aine“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
15
koguse piiramine vajamineva
miinimumini;“
„1) töökeskkonnas hoitava või
käideldava kantserogeeni, mutageeni
või reproduktiivtoksilise aine koguse
piiramine vajamineva miinimumini,“
iii) punktid c, d ja e asendatakse
järgmisega:
„c) tööprotsesside ja tehnilise kontrolli
meetmete kavandamine selliselt, et
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine vabanemine
töökohal oleks välditud või
miinimumini viidud;
d) kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainete
eemaldamine nende tekkimise kohas,
kohtäratõmbe süsteem või
üldventilatsioon, kõik meetodid, mis
on asjakohased ning kooskõlas
vajadusega kaitsta rahvatervist ja
keskkonda;
e) kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainete
olemasolevate asjakohaste
Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5
punktid 3–5:
3) tööprotsessi kavandamine nii, et
kantserogeeni või mutageeni pihkumine
töökeskkonda oleks välditud või, kui
vältimine ei ole võimalik, viidud
miinimumini koos kontrollmeetmete
rakendamisega;
4) kantserogeeni või mutageeni
eemaldamine nende võimalikust
pihkumise kohast kohtäratõmbe,
üldventilatsiooni või teiste asjakohaste
meetmete abil;
5) seiremeetodite kasutamine
kantserogeeni või mutageeni pihkumise
õigeaegseks avastamiseks;
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5
punkte 3–5 täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilise aine“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„3) tööprotsessi kavandamine nii, et
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine pihkumine
töökeskkonda oleks välditud või, kui
vältimine ei ole võimalik, viidud
miinimumini koos kontrollmeetmete
rakendamisega;
4) kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine
eemaldamine nende võimalikust
pihkumise kohast kohtäratõmbe,
üldventilatsiooni või teiste asjakohaste
meetmete abil;
5) seiremeetodite kasutamine
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise aine pihkumise
õigeaegseks avastamiseks;“
16
mõõtmismeetodite kasutamine, eriti
selleks, et varakult avastada
ettenägematust sündmusest või
õnnetusest tulenevad erakorralised
kokkupuuted kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega;“;
iv) punkt j asendatakse järgmisega:
„j) ohupiirkondade märgistamine ning
asjakohaste hoiatus- ja ohutusmärkide,
sealhulgas siltide „suitsetamine
keelatud“ kasutamine piirkondades,
kus töötajad puutuvad või võivad
kokku puutuda kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega;“
Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5
punkt 9:
9) ohualade märgistamine ja
nõuetekohaste ohutusmärkide, sh
keelumärgi «Suitsetamise keeld»
kasutamine piirkondades, kus töötajad
puutuvad või võivad kokku puutuda
kantserogeeni või mutageeniga;
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5
punkti 9 täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilise ainega“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„9) ohualade märgistamine ja
nõuetekohaste ohutusmärkide, sh
keelumärgi „Suitsetamise keeld“
kasutamine piirkondades, kus töötajad
puutuvad või võivad kokku puutuda
kantserogeeni, mutageeniga või
reproduktiivtoksilise ainega;“
7) artikli 6 esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmistega:
„a) kasutatavad tööprotsessid ja/või
tööstuslikud protsessid ning
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainete
kasutamise põhjused;
b) valmistatavate või kasutatavate
kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate
ainete või segude kogused;“.
Kantserogeenide määruse § 8 lõike 1
punktid 3 ja 4:
3) tööprotsesside või tehnoloogiate
loetelu, mille puhul kasutatakse
kantserogeene või mutageene ja nende
kasutamise põhjendused;
4) valmistatavate või kasutatavate
kantserogeene või mutageene
sisaldavate ainete või segude kogused;
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 8 lõike 1
punkte 3 ja 4 täiendatakse sõnadega
„või reproduktiivtoksilisi aineid“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„3) tööprotsesside või tehnoloogiate
loetelu, mille puhul kasutatakse
kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid ja nende
kasutamise põhjendused;
4) valmistatavate või kasutatavate
kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate
ainete või segude kogused;“
17
8) artikli 10 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a) sissejuhatav osa asendatakse
järgmisega:
„1. Tööandjad on kõikide
tööprotsesside puhul, mille juures
esineb kantserogeenide, mutageenide
või
reproduktiivtoksiliste ainetega
saastatuse oht, kohustatud võtma
asjakohaseid meetmeid tagamaks, et:“
b) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) töötajad ei söö, joo ega suitseta
tööpiirkondades, kus esineb
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega
saastatuse oht;“.
Kantserogeenide määruse § 7
sissejuhatav lause ja punkt 1:
Tööandja peab töötajate võimaliku
kantserogeenide või mutageenidega
kokkupuute vältimiseks võtma
tarvitusele järgmised tööhügieeni
abinõud:
1) keelama söömise, joomise ja
suitsetamise piirkondades, kus esineb
kantserogeenide või mutageenidega
saastatuse oht;
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 7
sissejuhatavat lauset ja punkti 1
täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksiliste ainetega“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„Tööandja peab töötajate võimaliku
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega
kokkupuute vältimiseks võtma
tarvitusele järgmised tööhügieeni
abinõud:
1) keelama söömise, joomise ja
suitsetamise piirkondades, kus esineb
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega
saastatuse oht;“
9) artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teine lõik asendatakse
järgmisega:
„Koolitust tuleb:
– kohandada uue või muutunud ohu
arvessevõtmiseks, eelkõige juhul, kui
töötajad puutuvad või võivad kokku
puutuda uute või mitmete erinevate
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega,
sealhulgas nende ainetega, mis
sisalduvad ohtlikes ravimites, või
Kantserogeenide määruse § 9 lõige 2:
„(2) Väljaõpet tuleb korrata, kui
tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi,
mis puudutavad kasutatavaid
kantserogeene või mutageene, seadmeid
või tehnoloogiat.“
Ei vasta Kantserogeenide määruse § 9
täiendatakse lõikega 11 järgmises
sõnastuses:
„(11) Väljaõpet tuleb kohandada uue
või muutunud ohu arvesse võtmiseks,
eelkõige juhul, kui töötaja puutub või
võib kokku puutuda uue või mitme
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise ainega,
sealhulgas ainetega, mis sisalduvad
18
juhul, kui tööga seotud asjaolud
muutuvad,
– regulaarselt korraldada
tervishoiuasutustes kõigile töötajatele,
kes puutuvad kokku kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega, eriti kui kasutatakse neid
aineid sisaldavaid uusi ohtlikke
ravimeid ja
– vajaduse korral regulaarselt korrata
muudes tegevuspaikades.“;
ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga
seotud asjaolud muutuvad.“;
Kantserogeenide määruse § 9 lõige 2
sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väljaõpet tuleb vajaduse korral
regulaarselt korrata.“;
Kantserogeenide määruse § 9
täiendatakse lõikega 3 järgmises
sõnastuses:
„(3) Tervishoiuasutustes tuleb
väljaõpet regulaarselt korraldada
töötajatele, kes puutuvad kokku
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti
kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid
uusi ohtlikke ravimeid.“;
lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Tööandjad teavitavad töötajaid
kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid
sisaldavatest seadmetest ja nendega
seotud konteineritest ja tagavad, et
kõik kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavad
konteinerid, pakendid ja seadmed
kannavad selgeid ja loetavaid silte
Kantserogeenide määruse § 10 lõige 1:
„(1) Tööandja teavitab töötajaid
ettevõttes kasutatavatest kantserogeene
või mutageene sisaldavatest seadmetest
ja konteineritest ning tagab, et kõik neid
aineid sisaldavad seadmed, konteinerid
ja pakendid kannavad selgesti loetavat
märgistust ning hästi nähtavaid
hoiatusmärke.“
Vastab osaliselt
Kantserogeenide määruse § 10 lõiget 1
täiendatakse sõnadega
„reproduktiivtoksilisi aineid“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tööandja teavitab töötajaid
ettevõttes kasutatavatest
kantserogeene, mutageene või
reproduktiivtoksilisi aineid
sisaldavatest seadmetest ja
konteineritest ning tagab, et kõik neid
19
ning on märgistatud hästi nähtavate
hoiatus- ja ohumärkidega.
Kui IIIa lisas on kehtestatud
bioloogiline piirnorm, tuleb kõnealuse
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise ainega
töötamiseks läbida kohustuslik
tervisekontroll vastavalt viidatud lisas
sätestatud korrale. Selline nõue
tehakse töötajatele teatavaks enne, kui
neile antakse tööülesanne, mis on
seotud ohuga puutuda kokku
kõnealuse kantserogeeni, mutageeni
või reproduktiivtoksilise ainega.“
Kantserogeenide määruse § 9 lõige 1
punkt 3: „(1) Tööandja peab
kantserogeenide või mutageenidega
kokkupuutuvatele töötajatele tagama
asjakohase väljaõppe, mis peab
hõlmama eelkõige järgmist:
[---]
3) kasutatavate ohumärguannete
tundmine;“
Direktiivi (EL) 2022/431 IIIa lisas on
kehtestatud bioloogiline piirnorm pliile.
Plii on märgitud ohtlike kemikaalide
määruse lisas reproduktiivtoksilise
ainena, seega tuleb enne pliiga töötamist
läbida kohustuslik tervisekontroll.
TTOS-i § 131 lõiked 5 ja 7:
„(5) Sõltumata riskide hindamise
tulemustest tuleb tervisekontroll
korraldada öötöötajale ja töötajale, kes
puutub kokku plii ja selle ühenditega
ning asbestitolmuga.
(7) Tööandja korraldab töötaja
tervisekontrolli enne bioloogiliste
ohutegurite, kantserogeenide,
mutageenide, plii ja selle ühendite ning
asbestitolmuga kokkupuute algust ja
Vastab
aineid sisaldavad seadmed, konteinerid
ja pakendid kannavad selgesti loetavat
märgistust ning hästi nähtavaid
hoiatusmärke.“
20
öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle
asumist.“
TTOS-i 133 lõike 1 punktid 1, 2 ja 3:
„(1) Tööandja juhendab töötajat enne
tööle asumist. Juhendamise käigus
tehakse eelkõige teatavaks:
1) ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja
töökeskkonnaspetsialisti
kontaktandmed;
2) töökeskkonna riskide hindamise
tulemused, sealhulgas töötaja
töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid
ja tervisekahjustuste vältimiseks
rakendatavad abinõud;
3) tehtava töö ja kasutatava töövahendi
ohutusnõuded;“
Plii määruse § 3 lõike 1 punkt 1:
„(1) Töötervishoiuarst kontrollib pliiga
kokkupuutuva töötaja tervist:
1) enne sellise töö alustamist, kus
töötaja puutub kokku plii ja selle
ioonsete ühenditega;“
10) artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 3 esimene lõik asendatakse
järgmisega:
„3. Kui töötajal avastatakse
tervisehäire, mis on oletatavalt
tekkinud kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
Kantserogeenide määruse § 12 lõige 2:
„(2) Kui tervisekontrolli käigus
avastatakse ühel töötajal kantserogeeni
või mutageeniga kokkupuute tagajärjel
tekkinud tervisehäire, peavad
tervisekontrolli läbima ka teised
töötajad, kes töötavad samalaadsetes
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 2
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui tervisekontrolli käigus
avastatakse töötajal tervisehäire, mis
võib olla tekkinud kantserogeeni,
mutageeni või reproduktiivtoksilise
ainega kokkupuute tagajärjel või kui
21
ainetega kokkupuute tagajärjel, või
kui leitakse, et on ületatud bioloogilist
piirnormi, võib töötajate
tervisekontrolli eest vastutav arst või
ametiasutus nõuda, et teised
samamoodi kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainetega kokku puutunud töötajad
läbiksid tervisekontrolli.“
tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada
ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.“
TTOS-i § 134 lõige 4 punkt 5:
„(4) Tööandja uuendab riskianalüüsi,
kui:
[---]
5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli
käigus tuvastanud töötaja tööga seotud
haigestumise;“
leitakse, et ainele kehtestatud
bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb
tööandjal töötervishoiuarsti otsuse
alusel saata teised samamoodi
kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega kokku
puutunud töötajad tervisekontrolli.“
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Tervisekontrolli korral koostatakse
töötaja tervisekaart ja tervisekontrolli
eest vastutav arst või ametiasutus teeb
ettepaneku, missuguseid
kaitsemeetmeid või ohutusabinõusid
iga töötaja puhul tuleks rakendada.
Tervisekontrolli osaks võivad olla
bioseire ja sellega seotud nõuded.“;
Bioloogiline piirnorm on Eesti õiguses
määratud ainult pliile. Plii määruse § 3
lõige 3:
(3) Töötaja tervisekontrolli osad on:
1) töö- ja terviseanamnees;
2) terviseuuring, mille käigus tuleb
pöörata erilist tähelepanu pliist
kahjustuda võivale vereloomele, mao- ja
seedetraktile, neerudele, perifeersele ja
kesknärvisüsteemile;
3) vereanalüüs koos hematokriti
määramisega;
4) uriinianalüüs;
5) töötaja tööohutusalane nõustamine.
Tervise- ja tööministri 15.12.2022. a
määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse
osutamise kord“ § 4 lõiked 2–6:
[---]
(2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab
töötaja lisas 1 esitatud tervisekontrolli
kaardil tervisedeklaratsiooni osa ning
Vastab
22
kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
(3) Töötervishoiuarst, olles tutvunud
töökeskkonna riskianalüüsiga, vajaduse
korral töötaja töökeskkonna ja
töökorraldusega töökohal ning töötaja
terviseandmetega, määrab vajalikud
terviseuuringud ja analüüsid, kaasates
vajaduse korral teisi eriarste või
spetsialiste.
(4) Töötervishoiuarst kannab
tervisekontrolli kaardile
terviseuuringute ja analüüside
tulemused, otsuse töökeskkonna või
töökorralduse töötajale sobivuse kohta
ning ettepanekud tööandjale ja töötajale.
(5) Töötervishoiuarst teeb töötajale
teatavaks tema terviseuuringute ja
analüüside tulemused ning väljastab
lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse.
(6) Töötervishoiuarst väljastab
tööandjale lisas 2 esitatud terviskontrolli
otsuse, milles esitab vajaduse korral
ettepanekud töötaja töökeskkonna või
töökorralduse muutmiseks ja töötaja
tervise edendamiseks.
TTOS-i § 131 lõige 13:
(13) Tööandja rakendab
23
töötervishoiuarsti ettepanekuid
töökeskkonna ja töötingimuste
parandamiseks ja töötajate tervise
edendamiseks, kui sellega ei kaasne
tööandjale ebaproportsionaalselt suuri
kulusid. Tööandja lisab ettepanekud
vajaduse korral riskianalüüsi
tegevuskavasse.
Ohtlike kemikaalide määruse § 11
lõige 1: „(1) Tööandja tagab, tuginedes
töökeskkonna riskide hindamise
tulemusele, et töötajad, kelle tervist võib
mõjutada ohtlik kemikaal või ohtlikku
kemikaali sisaldav materjal, läbivad
tervisekontrolli töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses sätestatud korras.
Vajadusel korraldatakse bioloogiline
seire, mille käigus määratakse töötaja
veres või uriinis kemikaali või tema
metaboliidi sisaldus.“
c) lõike 8 esimene lõik asendatakse
järgmisega:
„8. Kõikidest vastavalt liikmesriigi
õigusele või tavadele kindlaks tehtud
vähktõvejuhtumitest, kahjulikust
toimest täiskasvanud mees- ja
naistöötajate suguvõimele ja
viljakusele ning järglaste arengut
mõjutavast toksilisusest, mis
tulenevad töökeskkonnas
TTOS-i § 23. Kutsehaigus ja tööga
seotud haigus:
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on
põhjustanud kutsehaiguste loetelus
nimetatud töökeskkonna ohutegur või
töö laad. Kutsehaiguste loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav
minister.
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus
või tööst põhjustatud haigus.
Vastab osaliselt Kutsehaiguste määruse § 6 punkti 58
täiendatakse sõnadega „ja
reproduktiivtoksilisteks aineteks“ ning
sõnastatakse järgmiselt:
„58) keemilised ained, mis
klassifitseeritakse 1. kategooria
kantserogeenideks, mutageenideks ja
reproduktiivtoksilisteks aineteks
vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EÜ)
24
kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise ainega
kokkupuutest, teatatakse pädevale
asutusele.“
(3) Tööst põhjustatud haigus on
töökeskkonna ohuteguri põhjustatud
haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(4) Töötajal tööga seotud haigust
kahtlustav arst saadab töötaja
töötervishoiuarsti juurde.
(5) Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud
haiguse diagnoosib töötervishoiuarst,
kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi
ning kogub andmed töötaja praeguste ja
varasemate tööolude ja töö laadi kohta,
kaasates vajaduse korral teisi
tervishoiuteenuse osutajaid. Selleks
töötervishoiuarst:
1) nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate
tervisekontrollide andmed ja
töökeskkonna riskianalüüsi tulemused
või riskianalüüsi puudumise korral
seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi
kohta;
2) vestleb tööandjaga ja vajaduse korral
külastab töökeskkonda;
3) vestleb töötajaga ja vajaduse korral
küsib töötajalt täiendavaid
terviseandmeid.
(6) Kutsehaigestumisest teatab
töötervishoiuarst kirjalikult või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas
nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja
segude klassifitseerimist, märgistamist
ja pakendamist ning millega
muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja
1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust
(EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353,
31.12.2008, lk 1–1355);“.
25
vormis hiljemalt viie päeva jooksul
pärast haiguse diagnoosimist tööandjale,
Tööinspektsioonile ja töötaja
töötervishoiuarsti juurde suunanud
arstile.
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest
teatab töötervishoiuarst kirjalikult või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis hiljemalt viie päeva jooksul
pärast haiguse diagnoosimist
Tööinspektsioonile, esitades järgmised
andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;
2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
4) tööandja ja tema aadressi.
(8) Tööinspektsioon edastab
Terviseametile hiljemalt iga aasta
1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta
kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud
haigestumiste statistilised andmed.
Sotsiaalministri 09.05.2005. a määrus
nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ (edaspidi
kutsehaiguste määrus) § 6 punkt 58:
Kutsehaigused, mis on põhjustatud
järgmistest töökeskkonna keemilistest
ohuteguritest:
[---]
18) plii ja selle ühendid;
26
[---]
58) keemilised ained, mis
klassifitseeritakse 1. kategooria
kantserogeenideks ja mutageenideks
vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008,
mis käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse
direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ
ja tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355);
[---]
60) muud keemilised ohutegurid, mida
ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis
võivad põhjustada haigestumist.
11) artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kantserogeenide ja mutageenidega
kokkupuute korral säilitatakse
artikli 12 punktis c nimetatud loetelu
ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja
tervisekaarti vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele või tavale vähemalt
40 aastat pärast kokkupuute lõppu.
Kantserogeenide määruse § 11 lõiked 1
ja 3:
(1) Tööandja peab pidama töö tõttu
kantserogeenidest või mutageenidest
ohustatud töötajate nimekirja.
(3) Andmeid nimekirja kantud töötaja
kohta peab tööandja hoidma
ajakohasena ja säilitama vähemalt 40
aastat pärast töötaja viimast
kokkupuudet kantserogeeni või
mutageeniga.
Vastab osaliselt
TTOS-i § 131 täiendatakse lõikega 17
järgmises sõnastuses:
„(17) Tööandja säilitab töötervishoiu-
teenuse osutamisega seotud andmeid
40 aastat töötaja viimasest
kokkupuutest kantserogeeni või
mutageeniga ja viis aastat töötaja
viimasest kokkupuutest
reproduktiivtoksilise ainega.“.
27
1a. Reproduktiivtoksiliste ainetega
kokkupuute korral säilitatakse
artikli 12 punktis c nimetatud loetelu
ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja
tervisekaarti vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele või tavale vähemalt viis
aastat pärast kokkupuute lõppu.“
Kantserogeenide määruse § 11 lõiget 1
täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilistest ainetest“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tööandja peab pidama töö tõttu
kantserogeenidest, mutageenidest või
reproduktiivtoksilistest ainetest
ohustatud töötajate nimekirja.“
Kantserogeenide määruse § 11 lõiget 3
täiendatakse pärast tekstiosa
„kantserogeeni või mutageeniga“
tekstiosaga „ja vähemalt viis aastat
pärast töötaja viimast kokkupuudet
reproduktiivtoksilise ainega“ ning
sõnastatakse järgmiselt: „Andmeid
nimekirja kantud töötaja kohta peab
tööandja hoidma ajakohasena ja
säilitama vähemalt 40 aastat pärast
töötaja viimast kokkupuudet
kantserogeeni või mutageeniga ja
vähemalt viis aastat pärast töötaja
viimast kokkupuudet
reproduktiivtoksilise ainega.“ 12) artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Parlament ja nõukogu
sätestavad Euroopa Liidu toimimise
lepingu (ELi toimimise leping) artikli
153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras
Ei ole vaja üle võtta
28
olemasoleva teabe, sealhulgas
teaduslike ja tehniliste andmete alusel
direktiividega piirnormid kõigile
sellistele kantserogeenidele,
mutageenidele ja
reproduktiivtoksilistele ainetele, mille
puhul see on võimalik, ja vajaduse
korral teised kõnesolevaga otseselt
seotud sätted.“
b) lisatakse järgmised lõiked:
„3. Euroopa Parlament ja nõukogu
sätestavad ELi toimimise lepingu
artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud
korras olemasoleva teabe, sealhulgas
teaduslike ja tehniliste andmete alusel
direktiividega bioloogilised
piirnormid koos muu asjakohase
teabega tervisekontrolli kohta.
4. Bioloogilised piirnormid ja muu
tervisekontrolli alane teave nähakse
ette IIIa lisas
Ohtlike kemikaalide määruse lisas on
sätestatud keemiliste ohutegurite
piirnormid ja lisaks kantserogeenide
määruses nõuded tervisekontrollile.
Vastab
13) lisatakse järgmine artikkel:
Artikkel 16a
Toimeläveta reproduktiivtoksiliste
ja toimelävega
reproduktiivtoksiliste ainete
kindlaks määramine
Ei ole vaja üle võtta
29
Euroopa Parlament ja nõukogu
määravad ELi toimimise lepingu
artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud
korras olemasolevate teaduslike ja
tehniliste andmete põhjal käesoleva
direktiivi III lisa märgete veerus
kindlaks, kas reproduktiivtoksiline
aine on toimeläveta
reproduktiivtoksiline aine või
toimelävega reproduktiivtoksiline
aine.
14) artikli 17 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas
artikliga 17a vastu delegeeritud
õigusakte II lisas üksnes tehniliste
muudatuste tegemiseks, et võtta
arvesse tehnika arengut, muudatusi
rahvusvahelistes normides või
spetsifikaatides ning kantserogeenide,
mutageenide või reproduktiivtoksiliste
ainete valdkonnas tehtud uusi
avastusi.“
Ei ole vaja üle võtta
15) artikkel 18a asendatakse järgmisega:
Artikkel 18a
Hindamine
Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17a
osutatud hindamisega seonduvalt
hindab komisjon käesoleva direktiivi
rakendamise järgmise hindamise
käigus ka vajadust muuta
Ei ole vaja üle võtta
30
sissehingatava kristallilise
ränidioksiiditolmu kokkupuute
piirnormi. Komisjon algatab selle
protsessi 2022. aastal ja esitab seejärel
käesoleva direktiivi hilisema
läbivaatamise käigus asjakohasel
juhul kõnealuse ainega seotud
vajalikud muudatusettepanekud.
Hiljemalt 11. juuliks 2022 hindab
komisjon võimalust muuta käesolevat
direktiivi, et lisada sätted kaadmiumi
ja selle anorgaaniliste ühendite õhu
kaudu leviva tööalase kokkupuute
piirnormi ja bioloogilise piirnormi
kombinatsiooni kohta.
Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab
komisjon asjakohasel juhul, pärast
konsulteerimist tööohutuse ja
töötervishoiu nõuandekomiteega ning
võttes arvesse eri asutuste,
sidusrühmade ja Maailma
Terviseorganisatsiooni olemasolevaid
soovitusi selliste esmatähtsate
kantserogeenide, mutageenide ja
reproduktiivtoksiliste ainete kohta,
mille jaoks on vaja kehtestada
piirnormid, tegevuskava tööalase
kokkupuute uute või läbivaadatud
piirnormide kehtestamiseks vähemalt
31
25 aine, ainerühma või protsessi
käigus tekkiva aine puhul.
Asjakohasel juhul ja võttes arvesse
nimetatud tegevuskava ja uusimaid
teaduslikke teadmisi ning pärast
tööohutuse ja töötervishoiu
nõuandekomiteega konsulteerimist,
esitab komisjon viivitamata artikli 16
kohased seadusandlikud ettepanekud.
Asjakohasel juhul ja hiljemalt
5. aprilliks 2025 ning võttes arvesse
uusimaid teaduslikke teadmisi ja
pärast konsulteerimist asjaomaste
sidusrühmadega, töötab komisjon
välja määratluse ja koostab
soovitusliku loendi ohtlike ravimite
või neis sisalduvate ainete kohta, mis
vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008
I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria
kantserogeensete ainete
klassifitseerimise kriteeriumidele.
Hiljemalt 31. detsembriks 2022
valmistab komisjon pärast
asjakohaseid konsultatsioone
asjaomaste sidusrühmadega ette liidu
suunised, mis käsitlevad ohtlike
ravimite valmistamist, manustamist ja
kasutusest kõrvaldamist töökohal.
Suunised avaldatakse Euroopa
32
Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti
(EU-OSHA) veebisaidil ja asjaomased
pädevad asutused levitavad neid
kõigis liikmesriikides.
Asjakohasel juhul, pärast tööohutuse
ja töötervishoiu nõuandekomitee
arvamuse saamist, määrab komisjon
kindlaks kõrgeima ja madalaima
riskitaseme, võttes arvesse mõnes
liikmesriigis praegu kehtivat
kantserogeenide piirnormide
kehtestamise metoodikat ning
tööohutuse ja töötervishoiu
nõuandekomitee arvamust. Hiljemalt
12 kuud pärast tööohutuse ja
töötervishoiu nõuandekomitee
arvamuse saamist valmistab komisjon
pärast asjakohaseid konsultatsioone
asjaomaste sidusrühmadega ette liidu
suunised riskipõhiste piirnormide
kehtestamise metoodika kohta.
Suunised avaldatakse EU-OSHA
veebisaidil ja asjaomased pädevad
asutused levitavad neid kõigis
liikmesriikides.
Võttes arvesse uusimaid teaduslikke
teadmisi ja pärast konsulteerimist
asjaomaste sidusrühmadega, teeb
komisjon hiljemalt 31. detsembriks
2024. aastaks asjakohasel juhul
33
ettepaneku koobalti piirnormi ja
anorgaaniliste koobaltiühendite
kohta.“
II lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:
1. Kantserogeenide, mutageenide või
reproduktiivtoksiliste ainetega kokku
puutunud töötajate tervisekontrolli
eest vastutav arst ja/või ametiasutus
peab iga töötaja puhul teadma tema
kokkupuute tingimusi ja asjaolusid.
Kantserogeenide määruse § 12 lõige 1:
(1) Tööandja tagab, tuginedes
töökeskkonna riskide hindamise
tulemusele, et töötajad, kelle tervist
võivad mõjutada kantserogeenid või
mutageenid, läbivad tervisekontrolli
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
sätestatud korras.
(2) Kui tervisekontrolli käigus
diagnoositakse töötajal haigus või
tuvastatakse tööst tingitud tervisehäire,
peab tööandja korraldama
tervisekontrolli ka kõigile teistele
samalaadsetes tingimustes töötavatele
töötajatele.
Töö- ja terviseministri 15. detsembri
2022. a määrus nr 87
„Töötervishoiuteenuse osutamise kord“
§ 3 lõige 2:
(2) Ettevõtte töötervishoiu olukorra
analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst
asjakohaste andmete olemasolu korral
aluseks:
1) töökeskkonna riskide hindamise
tulemused;
Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 1
täiendatakse sõnadega „või
reproduktiivtoksilised ained“ ja
sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja
tagab, tuginedes töökeskkonna riskide
hindamise tulemusele, et töötajad,
kelle tervist võivad mõjutada
kantserogeenid, mutageenid või
reproduktiivtoksilised ained, läbivad
tervisekontrolli töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses sätestatud
korras.“
34
2) töötajate terviseandmed, sealhulgas
tervisekontrolli tulemused, töötajate
tööga seotud haigestumiste andmed,
ajutise töövõimetuse andmed ja
töötajate terviseseisundit kirjeldavate
küsimustike andmed;
3) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste
uurimise andmed.
III lisa muudetakse vastavalt
käesoleva direktiivi lisale.
Ei vasta Kajastub allpool
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva
direktiivi järgimiseks vajalikud õigus-
ja haldusnormid hiljemalt 5. aprilliks
2024. Nad edastavad kõnealuste
normide teksti viivitamata
komisjonile. Kui liikmesriigid need
normid vastu võtavad, lisavad nad
nende ametlikul avaldamisel nendesse
või nende juurde viite käesolevale
direktiivile. Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad
komisjonile käesoleva direktiiviga
reguleeritavas valdkonnas nende poolt
vastu võetud põhiliste õigusnormide
teksti.
Ei ole vaja üle võtta
Artikkel 3
Jõustumine
35
Käesolev direktiiv jõustub
kahekümnendal päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Ei ole vaja üle võtta
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud
liikmesriikidele.
Ei ole vaja üle võtta
LISA
Direktiivi 2004/37/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.
1) III lisa punkti A muudetakse järgmiselt:
a) benseeni käsitlev rida asendatakse järgmisega:
Benseen (CASi nr 71–43-2)
0,66 mg/m3, 0,2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Märkus: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
Üleminekumeede: piirnorm 1 ppm
(3,25 mg/m3) kuni 5. aprillini 2024.
Piirnorm 0,5 ppm (1,65 mg/m3 alates
5. aprillist 2024 kuni 5. aprillini 2026.
Benseen (CASi nr 71-43-2)
1,5 mg/m3, 0,5 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm), 9 mg/m3,
3 ppm (lühiajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkus: naha kaudu kergesti imenduv
aine (A), kantserogeenne aine (C)
Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa
asendatakse käesoleva määruse lisaga
ja muudetakse mõjur benseeni (CASi
nr 71-43-2) piirnormi.
Benseen (CASi nr 71–43-2)
0,66 mg/m3, 0,2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Kehtib alates 06.04.2026
1,5 mg/m3, 0,5 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm), 9 mg/m3, 3 ppm
(lühiajalise kokkupuute piirnorm)
Kehtib kuni: 05.04.2026
Märkus: A, C
36
Ohtlike kemikaalide määruse § 111
täiendatakse lõikega 10 järgmises
sõnastuses:
„(10) Määruse lisas nimetatud aine
„benseen“ piirnorm 0,66 mg/m3
jõustub 6. aprillil 2026. a.“
b) lisatakse järgmised read:
Akrüülnitriil (CASi nr 107–13-1)
1 mg/m3, 0,45 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm), 4 mg/m3,
1,8 ppm (lühiajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkus: Võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust. Aine võib põhjustada naha
sensibiliseerumist.
Üleminekumeede: Piirnorme
kohaldatakse alates 5. aprillist 2026.
Akrüülnitriil (CASi nr 107-13-1)
4,5 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm), 13 mg/m3,
6 ppm (lühiajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkus: A, C
Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa
asendatakse käesoleva määruse lisaga
ja muudetakse mõjur akrüülnitriil
(CASi nr 107-13-1) piirnormi.
Akrüülnitriil (CASi nr 107–13-1)
4,5 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm), 13 mg/m3,
6 ppm (lühiajalise kokkupuute
piirnorm)
Kehtib kuni 04.04.2026
Märkus: A, C, S (sensibiliseeriv)
Akrüülnitriil (CASi nr 107–13-1)
1 mg/m3, 0,45 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm), 4 mg/m3,
1,8 ppm (lühiajalise kokkupuute
piirnorm)
Kehtib alates 05.04.2026
Märkus: A, C, S
37
Ohtlike kemikaalide määruse § 111
täiendatakse lõikega 11 järgmises
sõnastuses:
„(11) Määruse lisas nimetatud aine
„akrüülnitriil“ piirnorm 1 mg/m3
jõustub 5. aprillil 2026. a..“
Nikliühendid (CASi nr puudub)
0,01 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkus: sissehingatav kopsu
alveoolidesse jõudev fraktsioon,
mõõdetuna niklina.
Üleminekumeede: Piirnormi
kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2025.
0,05 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkus: sissehingatav fraktsioon,
mõõdetuna niklina
Üleminekumeede: piirnormi
kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2025.
Kuni selle kuupäevani kohaldatakse
piirnormi 0,1 mg/m3.
Märkus: Aine võib põhjustada naha ja
hingamisteede sensibiliseerumist.
Nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja
lahustuvad ühendid (arvutatud niklile)
0,01 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkus: S, C
Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa
asendatakse käesoleva määruse lisaga,
muudetakse mõjur „nikli ühendid,
oksiid, karbonaat ja lahustuvad
ühendid“ (CASi nr puudub) nime,
piirnormi ja lisatakse märge.
Nikliühendid (CASi nr puudub)
(arvutatud niklile) 0,01 mg/m3
(pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkus: S, C, 1
Kehtib alates 18.01.2025.
Nikliühendid (CASi nr puudub)
(mõõdetuna niklile) 0,05 mg/m3
(pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkus: S, C, 31 (sissehingatav
fraktsioon)
Kehtib alates 18.01.2025.
Nikliühendid (CASi nr puudub)
(arvutatud niklile) 0,1 mg/m3
(pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkus: S, C, 31 (sissehingatav
fraktsioon)
Kehtib kuni 17.01.2025
38
Ohtlike kemikaalide määruse § 111
täiendatakse lõikega 12 järgmises
sõnastuses:
„(12) Määruse lisas nimetatud aine
„nikliühendid“ piirnorm 0,01 mg/m3,
mis on kopsu alveoolidesse jõudev
fraktsioon, mõõdetuna niklina jõustub
alates 18.01.2025; piirnorm
0,05 mg/m3, mis on sissehingatav
fraktsioon jõustub 18.01.2025 ning
kuni 17.01.2025 kehtib sissehingatava
fraktsiooni piirnormina 0,1 mg/m3.
Anorgaaniline plii ja selle ühendid
0,15 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Plii ja anorgaanilised ühendid,
(arvutatud pliile) kogu tolm
(7439-92-1, metall) 0,1 mg/m3
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
peentolm 0,05 mg/m3 (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Märkused: Reproduktiivtoksiline aine
(R), 1 (Peentolm koosneb alla
2,5-mikromeetrise läbimõõduga
osakestest, mis võivad jõuda koos
sissehingatava õhuga
kopsualveoolidesse (respireeritav
fraktsioon).)
Vastab
N,N-dimetüülatseetamiid (CASi
nr 127-19-5) 36 mg/m3, 10 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
72 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
N,N -dimetüülatsetamiid (CASi
nr 127-19-5) 36 mg/m3, 10 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
72 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
Vastab
39
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
Märkused: A, S, R
Nitrobenseen (CASi nr 98-95-3)
1 mg/m3 0,2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnrom)
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
Nitrobenseen (CASi nr 98-95-3)
1 mg/m3 0,2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnrom)
Märkused: A
Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa
asendatakse käesoleva määruse lisaga,
mõjurile „nitrobenseen“ (CASi
nr 98-95-3) lisatakse märge „R“.
Märkused: A, R
N,N-dimetüülformamiid (CASi
nr 68-12-2) 15 mg/m3, 5 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
30 mg/m3, 10 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
Dimetüülformamiid (CASi
nr 68-12-2) 15 mg/m3, 5 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
30 mg/m3, 10 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
Märkused: A, R
Vastab
2-metoksüetanool (CASi nr 109-86-4) 1
ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
2 -metoksüetanool (metüültsellosolv,
o-metüületüleenglükool) (CASi
nr 109-86-4) 1 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Märkused: A, R
Vastab
2-metoksüetüülatsetaat (CAS 110-49-6)
1 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
2-metoksüetüülatsetaat (CASi
nr 110-49-6) 1 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Märkused: A, R
Vastab
40
2-etoksüetanool (CASi nr 110-80-5)
8 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
2-etoksüetanool (CASi nr 110-80-5)
8 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Märkused: A, R
Vastab
2-etoksüetüülatsetaat (CASi
nr 111-15-9) 11 mg/m3, 2 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
2-etoksüetüülatsetaat (CASi
nr 111-15-9) 11 mg/m3, 2 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkused: A, R
Vastab
1-metüül-2-pürrolidoon (CASi
nr 872-50-4) 40 mg/m3, 10 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
80 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
Märkused: võib kokkupuutel nahaga
oluliselt suurendada kogu organismi
koormatust.
N-metüül-2-pürrolidoon (CASi
nr 872-50-4) 40 mg/m3, 10 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
80 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
Märkused: A
Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa
asendatakse käesoleva määruse lisaga,
mõjurile „N-metüül-2-pürrolidoon“
(CASi nr 98-95-3) märge.
Märkused: A, R
Elavhõbe ja kahevalentsed
anorgaanilised elavhõbeühendid,
sealhulgas elavhõbeoksiid ja
elavhõbekloriid (mõõdetud
elavhõbedana) (CASi nr puudub)
0,02 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Elavhõbe ja kahevalentsed
anorgaanilised
elavhõbeühendid, sealhulgas
elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid
(mõõdetud elavhõbedana) (CASi
nr puudub) 0,02 mg/m3 (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Vastab
41
Märkused: 27 (elavhõbeda ja selle
kahevalentsete anorgaaniliste
elavhõbedaühenditega kokkupuute
mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid
bioloogilise seire meetodeid, mis
täiendavad ohtlike
ainete piirnorme töökeskkonnas.)
Bisfenool A;
4,4´-isopropülideendifenool) (CASi
nr 80-05-7) 2 mg/m3 (pikaajalise
kokkupuute piirnorm)
Märkused: sissehingatav fraktsioon
Bisfenool A;
(4,4-isopropülideendifenool)
(CASi nr 80-05-7) 2 mg/m3
(pikaajalise kokkupuute piirnorm)
Märkused: 1 (Peentolm koosneb alla
2,5-mikromeetrise läbimõõduga
osakestest, mis võivad jõuda koos
sissehingatava õhuga kopsu
alveoolidesse (respireeritav
fraktsioon).)
Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa
asendatakse käesoleva määruse lisaga,
muudetakse mõjuri „bisfenool A;
(4,4-isopropülideendifenool)
(CASi nr 80-05-7) märget.
Märkused: 31 (sissehingatav
fraktsioon)
Süsinikmonooksiid (CASi nr 630-08-0)
23 mg/m3, 20 ppm (pikaajalise
kokkupuute piirnorm); 117 mg/m3,
100 ppm (lühiajalise kokkupuute
piirnorm).
Süsinikmonooksiid (CASi
nr 630-08-0) 23 mg/m3, 20 ppm
(pikaajalise kokkupuute piirnorm);
117 mg/m3, 100 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm).
Märkused: R, 9 (Lämmastikdioksiidil
ja süsinikmonooksiidil on
heitgaasides koos kantserogeensete
ainetega eraldi määratud piirnormid.
Bensiini- ja vedelgaasimootorite
heitgaaside indikaator on
süsinikmonooksiid, diiselmootoritel
Vastab
42
lämmastikdioksiid. Nende puhul ei
arvestata aditiivset efekti.)
2) lisatakse järgmine lisa:
IIIa LISA
Bioloogilised piirnormid ja tervisekontrolliga seotud meetmed
(artikli 16 lõige 4)
1. Plii ja selle ioonsed ühendid
1.1. Bioseire sisaldab vere pliisisalduse
mõõtmist (PbB), kasutades
absorptsioonspektromeetriat või
samaväärseid tulemusi andvat meetodit.
Siduv bioloogiline piirnorm on:
70 μg Pb/100 ml vere kohta
Plii määruse § 4 lõiked 1 ja 2:
(1) Bioloogilist seiret tuleb korraldada
vähemalt üks kord poole aasta
jooksul. Bioloogilist seiret võib
korraldada üks kord aastas, kui:
1) eelmisel kahel mõõtmisel oli õhu
pliisisaldus 75–100 µg/m3;
2) ühegi töötaja veres ei ületa
pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml.
(2) Bioloogilise seire käigus
määratakse töötaja vere pliisisaldus.
Vastab osaliselt
Plii määruse § 4 lõiget 2 täiendatakse
pärast sõna „pliisisaldus“ tekstiosaga
„(PbB), kasutades absorptsioon-
spektromeetriat või samaväärseid
tulemusi andvat meetodit“ ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Bioloogilise seire käigus
määratakse töötaja vere pliisisaldus
(PbB), kasutades absorptsioon-
spektromeetriat või samaväärseid
tulemusi andvat meetodit.“
Plii määruse § 4 täiendatakse lõikega 21
järgmises sõnastuses:
„(21) Plii siduv bioloogiline piirnorm
on 70 μg Pb/100 ml vere kohta.“
1.2. Tervisekontroll tehakse juhul, kui
esineb kokkupuude sellise
pliisisaldusega õhus, mis ületab
0,075 mg/m3, arvutatuna aegkaalutud
keskmisena 40 tunni jooksul nädalas, või
kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase
ületab 40 μg Pb/100 ml vere kohta.“
Plii määruse § 4 lõige 4:
(4) Kui töötaja vere pliisisaldus ületab
40 µg Pb / 100 ml, kui ALAU on alla
20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle
20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla
6 Euroopa ühiku (EU), rakendatakse
järgmisi abinõusid:
Vastab
43
1) tööandja peab koostöös
töötervishoiuarstiga kõrvaldama
nimetatud näitajate ületamise
põhjused;
2) kolme kuu möödudes tuleb
määrata töötaja vere pliisisaldus;
3) töötervishoiuarst võib suunata
töötajad tööle, kus töökeskkonna õhus
on väiksem pliisisaldus;
4) kõik töötajad, kes töötavad sama
laadi oludes, peavad läbima
tervisekontrolli.
Plii määrus § 5 lõige 1:
(1) Kui pliisisaldus töökeskkonna
õhus suureneb üle 75 µg/m3, peab
tööandja:
1) informeerima sellest viivitamata
töötajaid;
2) selgitama pliisisalduse
suurenemise põhjused;
3) korraldama töötajate bioloogilise
seire ja tervisekontrolli;
4) rakendama õhu pliisisalduse
vähendamise abinõusid;
5) mõõtma õhu pliisisaldust
rakendatud abinõude tõhususe
kontrollimiseks.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala kohta
Euroopa Parlament ja nõukogu on ühisel
seisukohal, et ohtlikud ravimid, mis
sisaldavad üht või mitut ainet, mis
Ohtlikud ravimid jäävad direktiivi
kohaldamisalasse, kuna direktiiv
kohaldub igal juhul kõikidele
Ei ole vaja üle võtta,
seejuures vastab
osaliselt
Kantserogeenide määruse § 1 lõiget 2
täiendatakse sõnadega
44
vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008
kohaselt kantserogeenseks (1A või 1B
kategooria), mutageenseks (1A või 1B
kategooria) või reproduktiivtoksiliseks
(1A või 1B kategooria) aineks
klassifitseerimise kriteeriumidele,
kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ
kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt
kohaldatakse ohtlike ravimite suhtes
kõiki direktiivi 2004/37/EÜ nõudeid.
tööprotsessidele ja igale
töökeskkonnale, kus on oht kokku
puutuda mutageenide,
kantserogeenide ja
reproduktiivtoksiliste ainetega, sh kui
need ohtlikud kemikaalid sisalduvad
ravimites.
Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2:
„Määrust kohaldatakse, kui käideldav
aine või segu selles sisalduva aine
alusel on klassifitseeritav Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja
segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning
millega muudetakse direktiive
67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja
tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ)
nr 1907/2006 (ELT L 353,
31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt
1A või 1B kategooria kantserogeeniks
või mutageeniks, või kui aine või segu
on nimetatud käesoleva määruse §-s 2
või vabaneb §-s 2 loetletud
tööprotsesside käigus.“
„reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja
sõnastatakse järgnevalt:
„(2) Määrust kohaldatakse, kui
käideldav aine või segu selles sisalduva
aine alusel on klassifitseeritav Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja
segude klassifitseerimist, märgistamist
ja pakendamist ning millega
muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja
1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust
(EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353,
31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt
1A või 1B kategooria kantserogeeniks,
mutageeniks või
reproduktiivtoksiliseks aineks, või kui
aine või segu on nimetatud käesoleva
määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2
loetletud tööprotsesside käigus.“
1
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2
Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 ja Eesti õigusaktide täiendav vastavustabel
Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1833 24. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III,
V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas
Direktiiv (EL) 2019/1833 Vastavus riigisisestele õigusaktidele Vastavus kehtivale
õigusele Määruse eelnõu
Artikkel 1
Direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI
lisa asendatakse käesoleva direktiivi
lisa tekstiga.
Vastab osaliselt
Eelnõu § 1 punkt 2, määrused lisad 1–
3 asendatakse käesoleva määruse
lisadega 1–3.
Direktiivi 2000/54/EÜ I lisa asendatakse järgmisega:
„I LISA
TEGEVUSALADE
SOOVITUSLIK LOEND
(Artikli 4 lõige 2)
Sissejuhatav märkus
Kui käesoleva direktiivi artikli 3 ja
artikli 4 lõike 2 kohaselt tehtud
riskihindamine näitab tahtmatut
kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega,
tuleb võib-olla käsitleda muid
tegevusalasid, mida ei ole
käesolevasse lisasse kantud.
1. Töö toiduainetetööstuse ettevõtetes.
2. Töö põllumajanduses.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 144
„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ (edaspidi
bioloogiliste ohutegurite määrus) § 4.
Ennetusabinõude rakendamine
(1) Kui töökeskkonna riskianalüüsi
tulemustest selgub, et töökeskkonda
mõjutavad või võivad mõjutada ainult 1.
ohurühma tegurid ning arvestatavat ohtu
töötajate tervisele ei ole, ei pea tööandja
rakendama §-des 5–16 nimetatud
ennetusabinõusid, kuid peab järgima
üldisi töötervishoiu, tööohutuse ja
hügieeni nõudeid.
Vastab osaliselt Muudetakse määruse § 4 lõike 2
punkti 2 sõnastust-
Eelnõu §1 punkt 1:
1) Määruse paragrahvi 4 lõike 2
punktis 2 asendatakse tekstiosa
„põllumajandustooteid tootvas
ettevõttes“ mõistega
„põllumajanduses“.
2
3. Töö tegevusaladel, kus puututakse
kokku loomade ja/või loomset päritolu
saadustega.
4. Töö tervishoiu alal, sealhulgas
isolaatorites ning lahkamis- ja
surnukambrites.
5. Töö kliinilistes, veterinaar- ja
diagnostikalaborites, välja arvatud
mikrobioloogia diagnostikalaborites.
6. Töö jäätmekäitlusettevõtetes.
7. Töö reoveepuhastusrajatistes.“
(2) Kui töötaja ei ole oma
tööülesannete täitmisel bioloogiliste
ohuteguritega otseses kokkupuutes, kuid
võib riskianalüüsi tulemusel olla
töötingimuste või töö laadi tõttu neist
ohustatud, peab tööandja rakendama §-
des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid.
Selliste tööde hulka kuuluvad muu
hulgas:
1) töö toidutoorme ja toidu käitlemise
ettevõttes;
2) töö põllumajandustooteid tootvas
ettevõttes ja metsatöö;
3) töö, mille ajal puututakse kokku
loomadega, loomsete saaduste ja
nendest valmistatud toodetega;
4) töö tervishoiuasutuses, sealhulgas
isolatsiooniruumides ja surnukuuris;
hooldekodus;
5) töö kliinilises, veterinaar- ja
diagnostikalaboris, välja arvatud
diagnostilises mikrobioloogialaboris;
6) töö jäätmekäitluskohas;
7) töö reoveepuhastis.
Direktiivi 2000/54/EÜ III lisa asendatakse järgmisega:
III LISA ÜHENDUSE LIIGITUS
Artikli 2 teine lõik ja artikkel 18
VIIRUSED (*)
Vabariigi Valitsuse määruse
„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ lisa 3.
Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 6, määruse lisad 1–3
asendatakse käesoleva määruse
lisadega 1–3.
Bioloogiliste ohutegurite loetelu on
välja toodud eelnõu lisas 3, kuhu on
3
Direktiivi III lisa sisaldab
uuendatud bioloogiliste ohutegurite
loetelu.
lisatud „Euroopa nahkhiire
lüssaviiruse 2.tüüp“.
Direktiivi 2000/54/EÜ V lisa asendatakse järgmisega:
V LISA
JUHISED OHUTUSMEETMETE
JA OHUTUSTASEMETE KOHTA
(Artikli 15 lõige 3 ning artikli 16
lõige 1 punktid a ja b)
Vabariigi Valitsuse määruse
„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ lisa 1.
Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 2, määruse lisad 1–3
asendatakse käesoleva määruse
lisadega 1–3.
Ohutusmeetmed ja ohutustasemed on
välja toodud eelnõu lisas 1.
Direktiivi 2000/54/EÜ VI lisa asendatakse järgmisega:
„VI LISA
OHUTUSMEETMED
TÖÖSTUSPROTSESSIDE PUHUL
(Artikli 4 lõige 1 ja artikli 16 lõike 2
punkt a)
Vabariigi Valitsuse määruse
„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ lisa 2.
Vastab osaliselt
Eelnõu § 1 punkt 2, määruse lisad 1–3
asendatakse käesoleva määruse
lisadega 1–3.
Ohutusmeetmed ja ohutustasemed on
välja toodud eelnõu lisas 2.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-0124 - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.02.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f30270f-f7b2-4ae2-ac25-ab9c3c7805aa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f30270f-f7b2-4ae2-ac25-ab9c3c7805aa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main