| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 4-1/2572-1 |
| Registreeritud | 31.05.2024 |
| Sünkroonitud | 03.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE (RO, KOV) |
| Sari | 4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikohus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikohus |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Rahandusministeerium 31.05.2024 nr 7-7/24-293
Riigikohus esitab käesolevaga selgitused RES/RE 2025-2028 lisataotluste juurde.
Riigikohtul on 4-aastaseks eelarvestrateegia perioodiks kokku 2 lisataotlust kogusummas 471
993 eurot. Mõlemad taotlused on lühiajaliste vajaduste katteks ning ei suurenda pikaajaliselt
jooksvaid kulutusi.
Kõik RES/RE 2025-2028 lisataotluste andmed on lisatud.
Lugupidamisega
(allkirjastanud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
Lisatud:
1. RES 2025-2028 Riigikohus Lisataotluse tabel
2. Andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustööd (1 lk)
3. Noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027
RES/RE 2025-2028 lisataotlus: andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI)
ettevalmistustööd
Riigikohus taotleb aastateks 2025-2026 ühekordseid vahendeid andmepõhise intelligentse
kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustöödeks järgnevalt:
2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku
(EUR)
Andmepõhise
intelligentne
kohtuinfosüsteemi
(KISAI) ettevalmistustööd
140 490 140 490 0 0 280 980
Eesti kohtud kasutavad alates 2017. aastast, mil I ja II kohtuastmes kasutusel olnud
kohtuinfosüsteemi võttis kasutusele ka Riigikohus, ühtset kohtuinfosüsteemi (KIS). Kuni 2017.
aastani kasutas Riigikohus oma infosüsteemi. Praeguse infosüsteemi näol, vaatamata
pidevatele, sageli ka edukatele püüdlustele seda arendada (selgesti eristuvad versioonid KIS ja
KIS2, pärast KIS2 arendustes eelmisest pigem selge erinevusega uusversioon puudub), on
tegemist lõppkokkuvõtteks oma võimekuse piiridel oleva lahendusega. Selle kõige suuremaks
puudujäägiks on dokumendipõhine loogika – kohtu tööprotsessid, mis algusaastatel olidki
organiseeritud paberdokumentatsioonil ja -ringlusel, on asendunud valdavalt elektroonilise
dokumentatsiooniga ja -ringlusega. Olemasolev kohtuinfosüsteem praktiliselt ei loo
lisaväärtust, (ka) sel põhjusel on kohtu põhiprotsessid jätkuvalt väga inimressursikesksed. See
omakorda tähendab ebaefektiivsust, aga ka ebaproportsionaalselt suurt hulka toetavaid
teenuseid ja mittejuriidilise kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Kohtute uue arengukavaga, mille väljatöötamist korraldab Riigikohus, on seatud sihiks 2030.
aastaks üle minna andmepõhisele menetlus- ja töökorraldusele õigusemõistmises, milleks tuleb
kasutusele võtta ka selliseid tööprotsesse toetav uus elektrooniline töövahend. Alates
menetlusosalisest peab suhtlus kohtuga olema andmepõhine. Sellise töövahendi üks
olulisemaid ülesandeid on õigusemõistmiseks lisaväärtuse loomine andmetöötluse ja selle
põhjal konkreetse kohtuasja lahendamist abistavate analüüside, kokkuvõtete, üldistuste,
varasema praktikaga võrdluste jmt genereerimisega. Kohtunik peab saama sellist tuge mitte
abstraktselt, vaid konkreetselt iga tema poolt läbi viidud menetluse vajadusi arvestavalt. Selle
tulemusena on oodatav nii inimtöö mahu, kui selleks kuluva aja vähenemine kohtuniku otsuste
eelselt - nii menetlusliku vahe- kui ka asja lahendava lõppotsuse vaates. Kohtumenetluse
kvaliteet tõuseb, kohtumenetlus muutub oluliselt kiiremaks, selle kuluefektiivsus paraneb
tuntavalt, mitte üksnes kohtu korralduse eest vastutavale riigile, vaid ka kõigile teistele
õigusemõistmisega seotud isikutele.
2025. ja 2026. aastaks on seatud eesmärgiks kokku leppida tuleviku andmepõhised
õigusemõistmise tööprotsessid ja andmemudel kohtusüsteemi piires, aga samuti
menetlusosalise (füüsiline ja juriidiline isik) komponent ning minimaalselt kirjeldada nõuded
õigusemõistmisega seotud teistele põhitegutsejatele (prokuratuur, advokatuur jt). Samuti
koostada lähteülesanne uue infosüsteemi hankeks. 2025. ja 2026 aasta eesmärkide
saavutamiseks on kavandatud vahendid kuni 1000 / inimtöötundi / aastas töö eest tasustamiseks
(keskmine tasumäär 70 + maksukulu / töötund, kokku 93 660 eurot) ja kuni 46 830 euro piires
muid kulusid (töötoad, teiste riikide praktikast õppimine jmt).
RES/RE 2025-2028 lisataotlus: noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027
Riigikohus taotleb aastateks 2025-2027 täiendavaid vahendeid noorkohtunike koolituseks
järgnevalt:
2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku
(EUR)
Noorkohtunike
koolitusvajaduse ajutine
kasv
73 701 72 689 44 623 0 191 013
Noorkohtunike koolituse on kohtute seadusest tulenevalt kohustuslik. Seoses 1990-ndatel
alustanud kohtunike jõudmisega pensioniikka on noorkohtunike hulk Eesti kohtutes alates
2022. aastast hüppeliselt kasvanud. Eesti kohtutes oli 20.05.2024 seisuga komplekteeritud 251
kohtuniku teenistuskohta. Seisuga 20. mai 2024 oli kohtutes tööl 57 kohtunikku, kelle tööstaaž
oli kuni 3 aastat (22,7% kohtunike üldarvust). Käesoleval aastal lisandub veel 9 uut kohtunikku.
Kohtunike pensionile siirdumise kõrghetk ongi aastatel 2024-2025 ning noorkohtunike osakaal
kohtusüsteemis omakorda suurim 2025-2026 ja jõuab minimaalselt 29-31%. Et aga tsiviil- ja
alates eelmisest aastast ka haldusasjade hulk kohtusüsteemis on kasvutrendis, võib
noorkohtunike osakaal veelgi suureneda ja saavutada 33-35% osakaalu kohtunikkonnast.
Hiljuti läbiviidud analüüsi tulemusena1 on noorkohtuniku esimese tööaasta kohtuasjade
lahendamise jõudlus 65-68% kogenud kohtuniku jõudlusega võrreldes ja kolmandaks aastaks
saavutab jõudluse 92-96%. Kohtuasjade lahendamise jõudlus mõjutab kohtuasjade
menetlusaega – mida väiksem on jõudlus, seda pikem menetlusaeg. Noorkohtunike jõudlus on
seda parem, mida rohkem noorkohtunik saab ametisse asumise esimestel aastatel neile
orienteeritud koolitusi. Riigikohus on 2023 aasta II pooles ja 2024. aasta alguses juurutanud
tulemuslikult uue koolitusprogrammi tsiviilvaldkonna kohtunikele (tsiviilvaldkonna
kohtunikud moodustavad u 45% I ja II esimese kohtuastme kohtunikest ja noorkohtunikest),
praegu toimub koolitusprogrammide uuendamine ka haldus- ja süüteovaldkonna kohtunikele.
Riigikohtul puuduvad aga vahendid suurendamaks koolitusmahtusid.
Noorkohtunike madalamat jõudlust on võimalik kompenseerida ka kohtunike arvu
suurendamisega. Jõudluse erinevuse kompenseerimiseks tuleks perioodil 2024-2027 iga 2
pensionile siirduva kohtuniku asemele võtta teenistusse 3 noorkohtunikku. Ühe esimese astme
kohtuniku aastane palgakulu on 2024. aastal 89 720 eurot. Riigikohus taotleb koolituste mahu
suurendamiseks aga maksimaalselt 73 701 eurot/aastas. Teadaolevalt siirdub 2024. ja 2025.
aastal pensionile 17 kohtunikku – jõudluse erinevusest tuleks nende asemel menetlusliku
efektiivsuse säilitamiseks võtta tööle aga kolmandiku ehk 6 võrra rohkem kohtunikke. See
tähendaks kaheaastases võrdluses ja lähtudes I astme kohtuniku 2024. aasta palgatasemest, et
investeering koolitusse on otseselt rahalises võrdluses 4 korda kulutõhusam. Tegelikult aga on
koolituse mõju oluliselt laialdasem, sest see ei piirduks üksnes konkreetse 17 kohtuniku
jõudluse kompenseerimisega, vaid mõjutaks positiivselt ka praeguseks ametis olevate 57
noorkohtuniku jõudlust. Kohtumenetluse aeglustumine ei ole aga üksnes kliendirahulolu
küsimus, vaid see mõjutab sageli otseselt ka majandustegevust2.
1 Vt Kohtute Haldamise Nõukoja 24.mai 2024. aasta istungi materjalid 2 Vt nt õlitehase tegevusloa juhtum
Tere!
Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Selgitused RES/RE 2025-2028 lisataotluste juurde, mis on registreeritud 31.05.2024, numbriga 7-7/24-293-1.
Kontaktinfo
Riigikohus
Lossi 17
50093 Tartu
e-post: [email protected]
telefon: 7309002, 7309037
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Rahandusministeerium 31.05.2024 nr 7-7/24-293
Riigikohus esitab käesolevaga selgitused RES/RE 2025-2028 lisataotluste juurde.
Riigikohtul on 4-aastaseks eelarvestrateegia perioodiks kokku 2 lisataotlust kogusummas 471
993 eurot. Mõlemad taotlused on lühiajaliste vajaduste katteks ning ei suurenda pikaajaliselt
jooksvaid kulutusi.
Kõik RES/RE 2025-2028 lisataotluste andmed on lisatud.
Lugupidamisega
(allkirjastanud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
Lisatud:
1. RES 2025-2028 Riigikohus Lisataotluse tabel
2. Andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustööd (1 lk)
3. Noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027
RES/RE 2025-2028 lisataotlus: andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI)
ettevalmistustööd
Riigikohus taotleb aastateks 2025-2026 ühekordseid vahendeid andmepõhise intelligentse
kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustöödeks järgnevalt:
2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku
(EUR)
Andmepõhise
intelligentne
kohtuinfosüsteemi
(KISAI) ettevalmistustööd
140 490 140 490 0 0 280 980
Eesti kohtud kasutavad alates 2017. aastast, mil I ja II kohtuastmes kasutusel olnud
kohtuinfosüsteemi võttis kasutusele ka Riigikohus, ühtset kohtuinfosüsteemi (KIS). Kuni 2017.
aastani kasutas Riigikohus oma infosüsteemi. Praeguse infosüsteemi näol, vaatamata
pidevatele, sageli ka edukatele püüdlustele seda arendada (selgesti eristuvad versioonid KIS ja
KIS2, pärast KIS2 arendustes eelmisest pigem selge erinevusega uusversioon puudub), on
tegemist lõppkokkuvõtteks oma võimekuse piiridel oleva lahendusega. Selle kõige suuremaks
puudujäägiks on dokumendipõhine loogika – kohtu tööprotsessid, mis algusaastatel olidki
organiseeritud paberdokumentatsioonil ja -ringlusel, on asendunud valdavalt elektroonilise
dokumentatsiooniga ja -ringlusega. Olemasolev kohtuinfosüsteem praktiliselt ei loo
lisaväärtust, (ka) sel põhjusel on kohtu põhiprotsessid jätkuvalt väga inimressursikesksed. See
omakorda tähendab ebaefektiivsust, aga ka ebaproportsionaalselt suurt hulka toetavaid
teenuseid ja mittejuriidilise kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Kohtute uue arengukavaga, mille väljatöötamist korraldab Riigikohus, on seatud sihiks 2030.
aastaks üle minna andmepõhisele menetlus- ja töökorraldusele õigusemõistmises, milleks tuleb
kasutusele võtta ka selliseid tööprotsesse toetav uus elektrooniline töövahend. Alates
menetlusosalisest peab suhtlus kohtuga olema andmepõhine. Sellise töövahendi üks
olulisemaid ülesandeid on õigusemõistmiseks lisaväärtuse loomine andmetöötluse ja selle
põhjal konkreetse kohtuasja lahendamist abistavate analüüside, kokkuvõtete, üldistuste,
varasema praktikaga võrdluste jmt genereerimisega. Kohtunik peab saama sellist tuge mitte
abstraktselt, vaid konkreetselt iga tema poolt läbi viidud menetluse vajadusi arvestavalt. Selle
tulemusena on oodatav nii inimtöö mahu, kui selleks kuluva aja vähenemine kohtuniku otsuste
eelselt - nii menetlusliku vahe- kui ka asja lahendava lõppotsuse vaates. Kohtumenetluse
kvaliteet tõuseb, kohtumenetlus muutub oluliselt kiiremaks, selle kuluefektiivsus paraneb
tuntavalt, mitte üksnes kohtu korralduse eest vastutavale riigile, vaid ka kõigile teistele
õigusemõistmisega seotud isikutele.
2025. ja 2026. aastaks on seatud eesmärgiks kokku leppida tuleviku andmepõhised
õigusemõistmise tööprotsessid ja andmemudel kohtusüsteemi piires, aga samuti
menetlusosalise (füüsiline ja juriidiline isik) komponent ning minimaalselt kirjeldada nõuded
õigusemõistmisega seotud teistele põhitegutsejatele (prokuratuur, advokatuur jt). Samuti
koostada lähteülesanne uue infosüsteemi hankeks. 2025. ja 2026 aasta eesmärkide
saavutamiseks on kavandatud vahendid kuni 1000 / inimtöötundi / aastas töö eest tasustamiseks
(keskmine tasumäär 70 + maksukulu / töötund, kokku 93 660 eurot) ja kuni 46 830 euro piires
muid kulusid (töötoad, teiste riikide praktikast õppimine jmt).
RES/RE 2025-2028 lisataotlus: noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027
Riigikohus taotleb aastateks 2025-2027 täiendavaid vahendeid noorkohtunike koolituseks
järgnevalt:
2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku
(EUR)
Noorkohtunike
koolitusvajaduse ajutine
kasv
73 701 72 689 44 623 0 191 013
Noorkohtunike koolituse on kohtute seadusest tulenevalt kohustuslik. Seoses 1990-ndatel
alustanud kohtunike jõudmisega pensioniikka on noorkohtunike hulk Eesti kohtutes alates
2022. aastast hüppeliselt kasvanud. Eesti kohtutes oli 20.05.2024 seisuga komplekteeritud 251
kohtuniku teenistuskohta. Seisuga 20. mai 2024 oli kohtutes tööl 57 kohtunikku, kelle tööstaaž
oli kuni 3 aastat (22,7% kohtunike üldarvust). Käesoleval aastal lisandub veel 9 uut kohtunikku.
Kohtunike pensionile siirdumise kõrghetk ongi aastatel 2024-2025 ning noorkohtunike osakaal
kohtusüsteemis omakorda suurim 2025-2026 ja jõuab minimaalselt 29-31%. Et aga tsiviil- ja
alates eelmisest aastast ka haldusasjade hulk kohtusüsteemis on kasvutrendis, võib
noorkohtunike osakaal veelgi suureneda ja saavutada 33-35% osakaalu kohtunikkonnast.
Hiljuti läbiviidud analüüsi tulemusena1 on noorkohtuniku esimese tööaasta kohtuasjade
lahendamise jõudlus 65-68% kogenud kohtuniku jõudlusega võrreldes ja kolmandaks aastaks
saavutab jõudluse 92-96%. Kohtuasjade lahendamise jõudlus mõjutab kohtuasjade
menetlusaega – mida väiksem on jõudlus, seda pikem menetlusaeg. Noorkohtunike jõudlus on
seda parem, mida rohkem noorkohtunik saab ametisse asumise esimestel aastatel neile
orienteeritud koolitusi. Riigikohus on 2023 aasta II pooles ja 2024. aasta alguses juurutanud
tulemuslikult uue koolitusprogrammi tsiviilvaldkonna kohtunikele (tsiviilvaldkonna
kohtunikud moodustavad u 45% I ja II esimese kohtuastme kohtunikest ja noorkohtunikest),
praegu toimub koolitusprogrammide uuendamine ka haldus- ja süüteovaldkonna kohtunikele.
Riigikohtul puuduvad aga vahendid suurendamaks koolitusmahtusid.
Noorkohtunike madalamat jõudlust on võimalik kompenseerida ka kohtunike arvu
suurendamisega. Jõudluse erinevuse kompenseerimiseks tuleks perioodil 2024-2027 iga 2
pensionile siirduva kohtuniku asemele võtta teenistusse 3 noorkohtunikku. Ühe esimese astme
kohtuniku aastane palgakulu on 2024. aastal 89 720 eurot. Riigikohus taotleb koolituste mahu
suurendamiseks aga maksimaalselt 73 701 eurot/aastas. Teadaolevalt siirdub 2024. ja 2025.
aastal pensionile 17 kohtunikku – jõudluse erinevusest tuleks nende asemel menetlusliku
efektiivsuse säilitamiseks võtta tööle aga kolmandiku ehk 6 võrra rohkem kohtunikke. See
tähendaks kaheaastases võrdluses ja lähtudes I astme kohtuniku 2024. aasta palgatasemest, et
investeering koolitusse on otseselt rahalises võrdluses 4 korda kulutõhusam. Tegelikult aga on
koolituse mõju oluliselt laialdasem, sest see ei piirduks üksnes konkreetse 17 kohtuniku
jõudluse kompenseerimisega, vaid mõjutaks positiivselt ka praeguseks ametis olevate 57
noorkohtuniku jõudlust. Kohtumenetluse aeglustumine ei ole aga üksnes kliendirahulolu
küsimus, vaid see mõjutab sageli otseselt ka majandustegevust2.
1 Vt Kohtute Haldamise Nõukoja 24.mai 2024. aasta istungi materjalid 2 Vt nt õlitehase tegevusloa juhtum