Toetuse kasutamise tegevusaruanne
Lepingu nr: Justiitsministeeriumi kantsleri 16.03.2023 käskkiri nr 11 „2023. aasta riigieelarveline tegevustoetus“ , mille kohaselt Eesti Üürnike Liidule eraldati 2023. aastaks riigieelarveline toetus 25 000.- (kakskümmend viis tuhat) EUR.
Aruande esitaja: MTÜ Eesti Üürnike Liit (edaspidi EÜL)
Toetuse kasutamise periood: 1. jaanuar 2023. aasta kuni 31. detsember 2023. aasta.
Läbiviidud tegevuste kirjeldus
5. jaanuaril viibis EÜL liikmete delegatsioon poliitik Edgar Savisaare matusel, kus mälestati teda kui üht Üürnike Liidu asutajat 1994. aastal. Matusele järgnenud koosviibimisel meenutati ka Savisaare kaasvõitlejate - EÜL liikmete/asutajate ja tänaseks lahkunud Aino Runge, Peeter Tedre, Enno Selirand jmt tegevust. Otsustati nende alustatut jätkata ja ühiskonnas jätkuvalt ülal hoida sundüürnike kui omandireformis enim kannatanud elanikkonna grupi (vt Tallinna Ülikooli teadlaste – juht professor Erik Terk – uuring „Omandireform Eestis. Õig(l)us. Majandus. Inimene“ , 2022) seni lahendamata kompensatsiooninõudmiste teemat.
Jaanuar – kokkulepete sõlmimine EÜL lepinguliste töötajatega ja tööülesannete edastamine (tegevjuht, arendusjuht, IT-tehnoloog, raamatupidaja).
Veebruar, märts – EÜL liikmed osalesid meediaprojektis, mille kohaselt valmistati ette ja edastati meediale artiklid meie seisukohtadega. Kuid nagu viimasel ajal kombeks, Eesti ajakirjandus kahjuks boikoteerib omandireformi ebaõigluse teemat, sundüürnike esindajate artikleid ei avaldatud. Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent, majandusteadlane Vello Rekkaro saatis oma koostaud materjali „Täna ei saa tagastada eilset vara“ Maalehele ja EÜL juhatuse liige Thea Grepp edastas oma ettevalmistatud teksti „Kodu ja õigusriik“ Eesti Päevalehe konkursile „Kuidas lahendada sotsiaalseid valukohti“. Kumbki väljaanne sundüürnike sõnavõtte ei avaldanud. (Kuid autorid ei jätnud jonni ja 29. juunil avaldas Thea Greppi artikli poliitiline ajaleht Kesknädal.)
Kuna 2022. aastal EÜL rahastust ei saanud, ei suudetud 2023. aastal aktiivses kasutuses hoida EÜL pikaajalist kodulehte www.kodueest.ee . Seni olime seal üles riputanud nii koostööpartnerite kui ka Liidu enda koostatud infomaterjale. Seoses kodulehe hangumisega (isegi sellisel kujul kodulehe ülal hoidmiseks tegi Liit 2023. aastal suuri pingutusi) olime sunnitud infot jagama vaid meililisti kaudu, kust EÜL liikmed said informatsiooni. Samal viisil edastasime laiemale ringile ka meedias ilmunud või ilmumata meid huvitavad artiklid.
Märtsis toimus juhatuse ja aktiivliikmete koosolek, kus pandi paika aastane tegevuskava ja tutvustati töötajate ülesandeid liikmetele. Osales 14 inimest (pluss 3-liikmeline juhatus). Järgnes juhatuse koosolek, kus sõnastati täpsemalt eelarve. Põhiline oli soov informeerida ühiskonda, kontakteeruda vastavate riigiinstitutsioonidega ning nõustada olemasolevate kontaktide kaudu sundüürnikke ja nn tavaüürnikke.
Jaanuarist detsembrini toimus järjepidev nõustamine, peamiselt mobiiltelefonitsi, aga ka meili teel ja Facebookis. See oli aastane põhitegevus meediasuhtluse kõrval. EÜL telefonis oli üle 400 (sund)üürniku kontakti, millest suur osa ka mitmeid kordi helistas ja uudiseid päris; lisaks veel tavaüürnikud, kes küsisid nõu oma lepinguliste suhete ja seaduslike õiguste kohta.
Aprillis / mais võttis EÜL-ga kontakti riigikogu valimistel esmakordselt osalenud ühendus KOOS. Vastavalt demokraatlikule valimisõigusele ja õigusele olla valitud otsustas KOOS kaardistada Eesti teravamad murepunktid ja nende hulka kuulus ka sundüürnike seniste erakondade poolt lahendamata kompensatsiooniküsimus omandireformis oma kodudest ilma jäetud inimestele. EÜL ei näinud võimalust keelduda või loobuda oma teema tutvustamisest ka ühenduse KOOS valijatele või seal kandideerinutele (kes on kõik Eesti Vabariigi kodanikud) ja osaliselt ka ise kokku puutunud kodu kaotamise ohuga. Toimus vestlus YouTube kaamera ees, mis on avalikult netis leitav. EÜL saatis selle informatsiooni laiali ka oma liikmetele meililisti kaudu.
Maikuus tegi intervjuu EÜL tegevjuhiga portaal dokole.ee , kus EÜL sai võimaluse vene keeles oma teemat laiemalt tutvustada. Ka selle artikli saatsime laiali meililisti kaudu seal registreerunud EÜL liikmetele.
Kuna EÜL meiliaadress on
[email protected] , muutus 2023. aastal selle omanik (AS Telia asemel Norra firma), mistõttu lisandus suur töö ka juurdunud meiliaadressi säilitamisel ja rahastamisel. Tänu IT tehnoloogi tööle see ka õnnestus.
9. juunil ilmus EÜL 2023. aasta esimene suur sisuturunduslik lehekülg Õhtulehes „13. juuni 2023 – Eesti omandireformi ohvrite 32. leinapäev“. Oma vormilt oli see otsene pöördumine riigikogu aseesimehe Jüri Ratase, peaminister Kaja Kallase ja president Alar Karise poole. EÜL arendusjuht Heimar Lenk püüdis lisaks selle lehekülje ettevalmistamisele saada sundüürnike leinapäeva teemat sisse ka mitmesse väljaandesse, võttes kontakti erinevate meediakanalite ja ajakirjanduse esindajaga, kuid enamasti need boikoteerisid omandireformi lahendamata seisu. Kahjuks kõneleb see meedia hirmust tegelda Eesti kodanike-maksumaksjate elu tõsiselt puudutavate teemadega.
Vaid portaal Delfi/Eesti Päevaleht avaldas H. Lenki artikli „Omandireform oli ülekohtune ja kodudest välja tõstetud inimesed maksavad siiani karmi hinda“ 17. juunil 2023. a.
Juulis-augustis alustas EÜL-le küll ootamatult tööd Facebooki grupp „Sundüürnikud“, kuid lülitusime hoogsalt selle grupi tegevusse. 2. augustil koosolekul Lasnamäel osalesime juba kohapeal ja hiljem kuni aasta lõpuni olime aktiivsed sel Facebooki kontol korduvate postituste kaudu. Detsembri lõpuks 2023 oli selles grupis 424 liiget, koosolekul osales 200 inimest.
Osa grupi liikmeid võttis ühendust otse EÜL-ga, tehes ettepaneku luua ka EÜL-i Facebooki konto, kuna Liidu koduleht ei toimi. Selle ettepaneku realiseerumine lükkub tulevikku.
Juulis-augustis saatis EÜL kirjad peaminister Kaja Kallasele ja president Alar Karisele, soovides kohtuda delegatsiooni tasemel ning meenutades, et oodatakse ka vastuseid 13. juunil Õhtulehes ilmunud pöördumisele.
25. augustil peaminister vastas EÜL-i pöördumisele rahandusminister Mart Võrklaeva kaudu. President Alar Karis lubas kirjalikult teatada, kui tal on aega sundüürnikke Kadriorus vastu võtta. Kahjuks 2023. aasta lõpuga Vabariigi President nii kaugele ei jõudnud.
Septembris levitas EÜL kõikvõimalikul moel rahandusministeeriumi vastust meie pöördumisele. See hr Võrklaeva allkirjaga dokument jäigi 2023. aastal ainsaks Vabariigi Valitsuse seisukohaks sundüürnike teemal.
6. oktoobril ilmus Õhtulehes teine EÜL poolt koostatud sisuturunduslik lehekülg „Kes suudaks vastata sundüürnikele“, alapealkirjaga „Lähiajaloo mädapaise siiani avamata ja mürgitab õigusriigi tervist edasi“. Sama materjal ilmus ka internetireklaamina, mitte lihtsalt ühe sisuturunduslik artiklina, mistõttu ta on Google otsingus hästi leitav. Lehekülg saadeti laiali EÜL liikmete meililisti kaudu ja riputati üles ka Facebooki Sundüürnike gruppi.
Novembris toimus taas juhatuse ja aktiivliikmete koosolek (osales 12 inimest), kus tehti kokkuvõtteid lõppevast tööaastast ja peeti edasisi plaane. Ühe ettepanekuna lubas EÜL koondada oma ajaloolisi materjale kodulehelt n-ö pilvesse, et jäädvustada meie aastakümnete pikkune töö, millest 2024. aasta 16. aprillil saab 30 aastat – päev, mil loodi Eesti Üürnike Liit (käesoleva aruande alguses nimetatud poliitikute algatusel).
Detsembris koostati kolmas sisuturunduslik lehekülg Õhtulehe jaoks „Süütame küünla kaotatud kodu mälestuseks“, alapealkirjaga „Ülekohtuse omandireformi haavad veritsevad 2024. aastal edasi“ . Ka see artikkel (ilmus 29. detsembril) saadeti EÜL meililisti ning on leitav Facebooki grupis Sundüürnikud.
Pidevalt aasta ringi toimus EÜL arvutialane riistvara korrashoid IT teenuste kaudu; samuti toimus aktiivne (koos)töö kodukontorites (tegevjuht, arendusjuht, raamatupidaja). Toimusid ka sagedased väiksemad kokkusaamised juhatuse liikmete vahel jooksvate küsimuste lahendamiseks. Peamised kulud tegevustoetuse jagamisel olidki kodukontori-, transpordi-, side-, IT- ja sisuturunduse ostmise kulud; aga ka töötajate hüvitiskulud.
Tegevuste olulisemad tulemused
Oleme tänulikud 2022. a riigikogu otsusele meile eraldatud tegevustoetuse eest, mille abil saime Eesti ühiskonnas taas nõuda oma seaduslikke õigusi, meenutada seadusevastaselt tehtud ülekohut (omandireformi seaduse paragrahv 2 lõige 2 – ei tohi tekitada uut ülekohut) ja hoiatada valitsust samade vigade tegemise eest tulevikus. Suure hulga süütute kodanike (75 000 inimest, s.o 22 500 perekonda – vt eespool nimetatud Erik Terki juhitud teadlaste uurimustöö) kodude äravõtmine riikliku sunniga ei ole asi, mis õnnestub rahva mälust niisama lihtsalt kustutada. Eesti Üürnike Liit andis ka 2023. aastal selle mälu püsimiseks oma väärika panuse.
Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)?
2023. aastal ei korraldanud EÜL suuremat sundüürnike koosolekut, sest pärast 2019. aasta Rahvusraamatukogus toimunud suurejoonelist kohtumist peaministri ja valitsusliikmetega ei ole sundüürnike küsimuses riiklikult edasi liigutud, kui välja arvata eelpool korduvalt nimetatud teadlaste uurimus, mille tellis 2020. aastal Vabariigi Valitsus. Kuid selle uurimuse alusel ei ole Valitsus sundüürnike küsimuse lahendamiseks vajalikke samme astunud. Seetõttu pole ka tuhandetele sundüürnikele, kes oma kodu kaotasid, midagi rõõmustavat öelda.
Küll aga otsustas EÜL juhatus, et suurema koosoleku asemel, kus osaleb mõnikümmend või mõnisada inimest, on efektiivsem suhelda meedias sisuturunduse kaudu, sest näiteks Õhtuleht levib kümnete tuhandete lugejateni. Vastukaja, mis EÜL juhatuse liikmeteni jõudis tänu ostetud reklaamlehekülgedele, oli positiivne.
Eesti Üürnike Liidu tegevus 2023. aastal tõestas, et tuhandete Eesti inimeste mure on meil jätkuvalt meeles. Me näitasime, et astume pidevalt samme, et nende kodanike kodumuret lahendada, kaasates selleks nii riigikogu, valitsuse, presidendi institutsiooni kui ka meedia, rääkimata lähikontaktidest ja otsesest suhtlusest sadade sundüürnikega.
Aruande koostamise kuupäev:
15. jaanuar 2024
Aruande koostanud:
Urmi Reinde
Tegevjuht
55655948
[email protected]