Sotsiaalministeerium_arvamuse küsimine

EELNÕU

16.05.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seadus (iseseisev õendusabi ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 102 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab tema juures ööpäevaringset

erihooldusteenust saavatele isikutele iseseisva õendusabi ulatuses, mille eest Tervisekassa on

tasu maksmise kohustuse üle võtnud.“;

2) paragrahvi 102 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse sõna „Sotsiaalkindlustusameti“ sõnaga „Tervisekassa“;

2) paragrahvi 52 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise

käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu ja

riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagama

iseseisva õendusabi kättesaadavuse. Samuti on seaduses kehtestatud iseseisva õendusabi osutamise

minimaalne maht (tunnid). Lisaks jäigalt kehtestatud teenusemahule ei ole seni reguleeritud

erihooldusteenuse osutamisel pakutavat õendusabi andva õe ülesandeid, mistõttu on osutatav teenus

erihooldusteenuse osutajate juures erinev ja sõltub suuresti konkreetse tervishoiuteenuse osutaja

tõlgendusest. Kehtivad normid ei vasta enam ööpäevaringset erihooldusteenust saavate isikute

vajadustele.

Tervisekassa (edaspidi TerK) on koostöös Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM),

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA), Eesti Õdede Liidu ja erihoolekandeteenuse osutajatega

töötanud välja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi kirjelduse,

milles loetletakse kõik nimetatud teenuse raames tehtavad tegevused. Kirjeldus lisatakse TerK-i ja

tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitava lepingu juurde.

Kindel raamistik annab kõigile osapooltele selguse, milliseid tegevusi edaspidi iseseisva õendusabi

osutajalt oodatakse. Uus teenus lisatakse TerK-i tervishoiuteenuste loetellu, mis tagab

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi ühtse sisu ja kvaliteedi ning annab

selguse ja kindluse nii erihooldusteenuse saajatele ja osutajatele kui ka tervishoiuteenuse

korraldajatele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud SoM-i hoolekande osakonna nõunik Liisa Päeske

([email protected], tel 5780 2943) ja sama osakonna hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht

Tarmo Kurves ([email protected], tel 5919 0941). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Lagle

Kalberg Sotsiaalkindlustusametist ning Mari Kalbin, Aivar Koppas ja Katrina Koha Tervisekassast.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoM-i õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu

([email protected], tel 5855 3153). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud SoM-i analüüsi ja statistika

osakonna analüütik Marion Rummo ([email protected], tel 5866 8621). Eelnõu on

keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja

Virge Tammaru ([email protected], tel 5919 9274).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus: RT I, 14.12.2023, 4;

2) tervishoiuteenuste korraldamise seadus: RT I, 20.03.2024, 6.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on muuta ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva

õendusabi korraldus paindlikumaks, võimaldades reguleerida teenuse mahtu ja sisu vastavalt

sihtrühma vajadustele. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning teenuse sisu

ja mahtu vastavalt vajadusele uuendada.

Lisaks paindlikkusele on eelnõu eesmärk luua ühtne arusaam ja raamistik teenuse sisust, tagades

seeläbi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi kvaliteedi ja

parema seotuse tervishoiuteenuste üldise korraldamisega. Selle saavutamiseks viiakse teenuse

korraldamine ja rahastamine TerK-i. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev

õendusabi lisatakse TerK-i tervishoiuteenuste loetellu.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse koostamine (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine)1, mis esitati

27. juunil 2022. a kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutava õendusabi korralduse muudatus oli üks viidatud väljatöötamiskavatsuses

käsitletud teemadest. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel selle teema kohta märkusi ei

esitatud. Eelnõu vastab väljatöötamiskavatsuses kirjeldatule.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS).

Punktiga 1 muudetakse SHS § 102 lõike 4 sõnastust ja sätestatakse, et ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja tagab tema juures ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele isikutele

iseseisva õendusabi selles ulatuses, mille eest TerK on tasu maksmise kohustuse üle võtnud. Kehtiva

SHS § 102 lõike 4 kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagama iseseisva

õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks on sama

paragrahvi lõigetes 5–7 täpsustatud iseseisva õendusabi mahtusid olenevalt ööpäevaringset

erihooldusteenust saavatest isikutest. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse SHS § 102 lõiked 5–7

kehtetuks.

Kehtiva korra kohaselt rahastab SKA riigieelarvest ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel

õendusabi. Erihoolekandeteenuse osutajatel on võimalus tagada õendusabi kättesaadavus ise teenust

osutades, registreerides end tervishoiuteenuse osutajana, või seda lepingu alusel tervishoiuteenuse

1 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/488639f8-4fbe-4cc7-b34b-

514c40f2b292.

3

osutajalt sisse osta (see jääb ka edaspidi nii). Õendusabi osutajate palgaraha katab SKA praegu

erihoolekandeteenuste eelarvest. Erihoolekandeteenuste eest makstav tasu (maksimaalne

maksumus) ei ole tõusnud oodatud tempos. Erihoolekandeteenuse osutajatel ei ole piisavalt

vahendeid, et maksta õele tervishoiutöötajate palgakokkulepetega kooskõlas olevat tasu, mis

omakorda toob kaasa õendusabi kvaliteedi halvenemise.

Alates 2020. aastast rahastatakse õendusabi väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust

pakkuvates hoolekandeasutustes TerK-i lepingu alusel, mis sõlmitakse nõuetele vastavat

tegevusluba omava juriidilise isikuga. SoM tegi 2022. aastal TerK-i juhatusele ettepaneku töötada

välja ka ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi sisukirjeldus ja

korraldusmudel ning lisada see TerK-i tervishoiuteenuste nimekirja, et tagada õendusabi

korraldamisel ühtsed alused ja kvaliteet ning parem seotus tervishoiuteenuste üldise korraldamisega.

Kavandatava muudatuse eesmärk on muuta teenuse korraldamine vastavalt sihtrühma vajadustele

paindlikumaks ning kohandada õendusabi pakkumist ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel,

võttes arvesse sihtrühma eripära. Praegu sätestab SHS teenuse mahu tundides ja teenust saavate

isikute arvu, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja eripärast lähtudes (nt olenevalt

teenusesaajate diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla õendusabi

vajalik oluliselt suuremas või väiksemas mahus olenevalt ööpäevaringset erihooldusteenust

saavatest isikutest (äärmusliku abi- ja toetusvajadusega, autismispektri häirega, ebastabiilse

remissiooniga, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud).

Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal tekib kohustus tagada teenusesaajatele ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel iseseisev õendusabi selles ulatuses, mille eest TerK on tasu maksmise

kohustuse üle võtnud. Nimetatud kohustus tagab kõikidele ööpäevaringse erihooldusteenuse

saajatele vajaliku õendusabi nende vajadustele vastavas mahus.

Asudes tasuma õendusabi eest TerK-i tervishoiuteenuste loetelu alusel, loob TerK uue

teenusemudeli, kus vastastikused õigused ja kohustused lepitakse kokku TerK-i ja tervishoiuteenuse

osutaja vahel sõlmitavas lepingus. Lepingulise reguleerimise eesmärk on luua selgus

erihoolekandeteenuse osutamisel pakutava õendusabi sisu puudutavas, millega tagatakse teenuse

ühtlane kvaliteet ja nõuetekohasus ning tekib võimalus teenuse sisus vajaduse korral paindlikult

muudatusi teha, arvestades nii teenuseosutajate kui ka teenusesaajate huve.

Punktiga 2 tunnistatakse SHS § 102 lõiked 5–7 kehtetuks. Viidatud sätete näol on tegemist

eranditega sama paragrahvi lõikes 4 sätesatud iseseisva õendusabi mahu üldreeglist (vt eelmise

punkti selgitust). Lõigetes 5–7 on iseseisva õendusabi mahtusid täpsustatud olenevalt

ööpäevaringset erihooldusteenust saavatest isikutest järgmiselt: a) ebastabiilse remissiooniga raske,

sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud – 30 isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas; b)

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud – 20 isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas

ja c) ainult intellektipuudega isikud (sh kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud) – 40 isiku

kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

Edaspidi reguleeritakse teenuse maht tervishoiuteenuste loetelus. TerK-i kaudu rahastatava

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi maht on esialgu

planeeritud arvestusega, et ühe täiskoormusega õe kohta on 40 teenusesaajat ning see hõlmab kõiki

ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate sihtrühmi. Selle mahu arvutas TerK välja ööpäevaringset

erihooldusteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate tagasiside põhjal. Aasta jooksul jälgitakse

teenuse kasutamist ja hinnatakse vajadust, et teha kindlaks, kas mõni ööpäevaringset

erihooldusteenust saavate isikute rühm vajab rohkem või vähem õe teenust. Kui selgub varem, et

4

vajadus õendustegevuste järele on suurem, on TerK-il võimalik selle eest tasuda teiste

tervishoiuteenuste loetelus sätestatud teenuste (nt eriõe vastuvõtt, õe vastuvõtt, koduõendusteenus

vms) kaudu. Õe töökoormust arvestatakse vastavalt igas tegevuskohas majandustegevuse registris

registreeritud voodikohtade arvule. Selle alusel arvutatakse vajalik õdede töökoormus ja sõlmitakse

vastav leping.

Paragrahviga 2 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS).

Punktiga 1 muudetakse TTKS § 26 lõike 3 sõnastust ja sätestatakse, et sõltumata isiku

ravikindlustusega hõlmatusest rahastatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus

osutatud iseseisvat õendusabi SKA asemel TerK-i kaudu.

Eelnõu kohaselt võtab TerK 1. jaanuarist 2025. a SKA-lt üle ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldamise ja rahastamise, mistõttu on vajalik muuta

varem SKA-l olnud rahastaja rolli.

Punktiga 2 muudetakse TTKS § 52 lõike 11 sõnastust. SHS-is sätestatud ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse tulevikus

riigieelarvest TerK-i kaudu ja riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud vahenditest TerK-i

tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Kehtiva seaduse kohaselt

rahastatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse (ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektri

häirega inimesele, ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele,

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilise remissiooniga inimesele ja ööpäevaringne

erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud inimesele) osutamisel pakutavat

iseseisvat õendusabi SKA kaudu teenuste maksimaalse maksumuse hulgas.

Teenuste maksimaalse maksumuse kehtestab SHS § 72 lõike 5 punkti 1 alusel minister määrusega.

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ § 2

lõigetes 5–7 on kehtestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalsed maksumused, mis on

olenevalt teenusest 2024. aastal vahemikus 824–5521 eurot kuus. Õendusabi korraldamise ja

rahastamise üleminekuga TerK-i väheneb alates 1. jaanuarist 2025. a maksimaalne maksumus

õenduskomponendi võrra (v.a ravimite manustamiskordadeks jaotamise kulu).

Tabelis 1 on välja toodud erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 1. jaanuarist 2025. a

kehtivad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste muutuse vahe eurodes.

Tabel 1. Erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 01.01.2025 kehtivad maksimaalsed

maksumused ühes kuus ning maksumuste muutus

Teenus Teenuse

maksimaalne

maksumus kuni

31.12.2024

Teenuse

maksimaalne

maksumus alates

01.01.2025

Maksumuse

muutus (praegu vs.

01.01.2025), eurot

Ööpäevaringne erihooldusteenus 824 783

41

Ööpäevaringne erihooldusteenus

(kuni 10 või 12 inimest üksuses)

926 885 41

Ööpäevaringne erihooldusteenus

(kuni 6 inimest üksuses)

992 967 25

Ööpäevaringne erihooldusteenus

(pideva ja intensiivse äärmuslikult

kahjustava käitumisega autistid)

5521 5458 63

5

Teenus Teenuse

maksimaalne

maksumus kuni

31.12.2024

Teenuse

maksimaalne

maksumus alates

01.01.2025

Maksumuse

muutus (praegu vs.

01.01.2025), eurot

Ööpäevaringne erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikule

1278 1237 41

Ööpäevaringne erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikule (kuni 10 või 12 inimest

üksuses)

1490 1442 48

Ööpäevaringne erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikule (kuni 6 inimest üksuses)

1648 1603 45

Ööpäevaringne erihooldusteenus

ebastabiilse remissiooniga isikule

1176 1117 59

Ööpäevaringne erihooldusteenus

ebastabiilse remissiooniga isikule

(kuni 10 või 12 inimest üksuses)

1305 1249 56

Ööpäevaringne erihooldusteenus

ebastabiilse remissiooniga isikule

(kuni 6 inimest üksuses)

1461 1407 54

Ööpäevaringne erihooldusteenus

kohtumäärusega

hoolekandeasutusse paigutatud

isikule

2553 2404 149

Lisaks tehakse viidatud sotsiaalkaitseministri määruses muudatused (ööpäevaringse

erihooldusteenuse puhul jäetakse maksimaalsest maksumusest välja teenust saavate isikute

personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvikute

kulu ning lisatakse kulu, mis on seotud isiku personaalsesse raviplaani kuuluvate ravimite

manustamiskordadeks jaotamisega), mis on vormistatud käesoleva seletuskirja lisas esitatud

määruse kavandis. Isiku personaalsesse raviplaani kuuluvate ravimite manustamiskordadeks

jaotamise kuluks on arvestatud 6,1 eurot kuus inimese kohta (see tugineb SKA 2024. a veebruaris

apteegiteenuse osutajatele saadetud päringule ravimite personaalse jaendamise teenuse hinna kohta),

kokku 168 726 eurot, mis kaetakse tulevikus tabelis 1 loetletud ööpäevaringsete erihooldusteenuste

maksimaalses maksumuses, sest TerK-i kaetav õendusabi eest makstav tasu seda ei sisalda.

Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab SHS § 100 lõike 2 punkti 4 kohaselt järgima

tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi. Erihooldusteenuse osutaja valib viisi,

kuidas korraldada isiku personaalse raviplaani järgimine, sealhulgas ravimite manustamiskordadeks

jagamine. Näiteks on võimalik kasutada apteekide pakutavat ravimite personaalse jaendamise

teenust2. Farmatseut kontrollib teenusesaaja raviskeemi, võrreldes seda raviarsti määratud ravimite

ja annustega ning õe tellimusega. Vea korral võtab ta ühendust õe või arstiga. Igal annusepakendil

on trükitud teenusesaaja nimi, kellaaeg, ravimi nimi ja annus.

TerK-i tehtud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi kirjelduse alusel on

komponendipõhiselt välja arvutatud teenuse isikupõhine maksumus, mis on 100,75 eurot kuus. Hind

2 Vaata tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja

kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“.

6

sisaldab alljärgnevaid komponente: 1) personalikulu 90,40 eurot; 2) meditsiinilised tarvikud

(korduvkasutusega, ühekordse kasutusega, ravimid, isikukaitsevahendid) 6,67 eurot ja 3) muud

kulud (arvuti töökoht, IT-ressurss, õe tööriided, ohtlike jäätmete utiliseerimine) 3,68 eurot.

Võttes arvesse seisuga 06.02.2024 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate koguarvu 2359 inimest,

kelle puhul on tagatud õendusabi, on TerK-i korraldatava teenuse kogumaksumuseks

2 851 922 eurot. Eelnõu kohaselt rahastatakse alates 1. jaanuarist 2025. a ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel pakutavat iseseisvat õendusabi riigieelarvest TerK-i kaudu ja

riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud vahenditest. See tähendab, et seni SKA eelarvesse

ettenähtud õendusabi rahastamiseks mõeldud summad (1 366 892, 09 €) nähakse riigieelarvega ette

TerK-ile. Sellest arvestatakse maha 168 726 eurot, mis on isiku personaalsesse raviplaani kuuluvate

ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu. 2025. aastal plaanitakse riigieelarvega TerK-ile

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi rahastamiseks 1 198 166 eurot.

Lisaks rahastab TerK viidatud teenuse osutamist riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud

vahendite arvelt. 2025. aastal planeeritakse selleks 1 653 756 eurot.

Paragrahvis 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata seaduseelnõus esitatud muudatuste mõju

erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, tervishoiuteenuse osutajatele, SKA-le, TerK-ile

ja riigieelarvele. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne

mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati

nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud

sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse saajad

2023. aastal sai ööpäevaringset erihooldusteenust 2487 inimest, mis moodustab 0,2% 18-aastasest

ja vanemast elanikkonnast (Statistikaameti andmetel 2023. a alguses 1 096 773 elanikku3).

Muudatus mõjutab teenusesaajate jaoks iseseisva õendusabi kättesaadavust ja kvaliteeti ning seeläbi

ka tervist ja heaolu. Muudatuse eesmärk on muuta iseseisva õendusabi korraldamine sihtrühma

vajadustele vastavamaks, arvestades sihtrühma eripärasid. Praegu on ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise mahud vastavalt sihtrühmale küll SHS-is reguleeritud, kuid need ei

3 Statistikaamet, 2024. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021

(08.05.2024). Arvestatud on 1. jaanuari rahvaarvu, kuna aastakeskmist rahvastikku ei ole 2023. aasta kohta veel

avaldatud.

7

lähtu muudest eripäradest (nt teenusesaaja diagnoos või abivajaduse ulatus), mistõttu võib õendusabi

olla vajalik suuremas või väiksemas mahus. Edaspidi reguleeritakse õendusabi maht

tervishoiuteenuste loetelus. Õendusabi maht on esialgu planeeritud 40 teenusesaajale ühe õe

täiskoormuse kohta, hõlmates kõiki ööpäev läbi pakutava erihooldusteenuse sihtrühmi. See

tähendab SHS-iga võrreldes teatud teenusesaajate jaoks küll väiksemat mahtu, kuid ebasoovitava

mõju vähendamiseks jälgitakse aasta jooksul teenuse kasutamist ja hinnatakse vajadust, et teha

kindlaks, kas mõni ööpäevaringset erihooldusteenust saavate isikute rühm vajab õendusabi rohkem

või vähem. Kui selgub, et vajadus õendustegevuste järele on suurem kui esialgu planeeritud üks

täiskohaga õde 40 teenusesaaja kohta, on TerK-il võimalik selle eest tasuda teiste teenuste (nt eriõe

vastuvõtt, õe vastuvõtt, koduõendusteenus vms) kaudu. Seega on süsteem selles osas paindlik ning

ebasoovitav mõju teenusesaajale on hinnanguliselt väike.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise

sagedus on väike, kuna iseseisva õendusabi leping sõlmitakse TerK-iga eeldatavasti pikemaks

perioodiks. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda teenusesaajate jaoks

esialgu väike ebasoovitav mõju, mis on aga paindlikul teenuse osutamisel kiiresti maandatav.

Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.

Mõju majandusele

Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad, sealhulgas need, kellel on tervishoiuteenuse

osutamiseks tegevusluba

2023. aasta SoM-i hoolekandestatistika aruande „Erihoolekandeteenused“ esialgsetel andmetel on

42 erihoolekande struktuuriüksust (allasutused arvestatud eraldi) märkinud, et on teinud 2023. aastal

kulutusi sisse ostetud õendusabiteenusele. Kokku osutas 2023. aastal ööpäevaringseid

erihooldusteenuseid SKA andmetel 87 struktuuriüksust, seega oli ennast tervishoiuteenuse osutajaks

registreerinud või muul moel õendusabi korraldanud üksusi 45. Kõikidest statistilisse profiili

kuuluvatest tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeettevõtetest (Statistikaameti andmetel 2023. aastal

2604 ettevõtet4) moodustavad need üksused veidi alla 2%.

SHS-is nõutud iseseisva õendusabi kättesaadavuse tagamiseks võib ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja registreerida end tervishoiuteenuse osutajana või osta teenust lepingu

alusel. Õendusabi rahastatakse SKA kaudu teenuste maksimaalse maksumuse hulgas. Muudatuse

tulemusel saab erihoolekandeteenuse osutaja end endiselt registreerida tervishoiuteenuse osutajana

või osta teenust lepingu alusel, kuid selleks, et saada õendusabi osutamise eest tasu, peab

tervishoiuteenuse osutajal olema õendusabi osutamiseks leping TerK-iga. Seega, kui

erihoolekandeteenuse osutaja ise on tervishoiuteenuse osutaja, sõlmib ta lepingu TerK-iga.

TerK tasub õendusabi eest tervishoiuteenuste loetelu alusel ning loob uue teenusemudeli, kus TerK-

i ja tervishoiuteenuse osutaja vahel lepitakse kokku vastastikused õigused ja kohustused.

Erihoolekandeteenuse osutaja, kes omab tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusluba, saab võrreldes

praegusega paindlikumalt ja sihtrühma vajadustest lähtuvalt iseseisvat õendusabi planeerida. Kui

varem olid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutavale iseseisvale õendusabile

seaduses määratud vaid kättesaadavuse nõuded ehk teenuse maht tundides, tekib muudatuse

4 Statistikaamet, 2024. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala järgi. Kättesaadav: ER021:

STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika

andmebaas (08.05.2024).

8

tulemusel loodava uue teenusemudeli ja sõlmitava lepingu põhjal võimalus teha teenuse sisus

vajaduse korral paindlikult muudatusi, arvestades nii teenuseosutajate kui ka teenusesaajate huve.

Kui erihoolekandeteenuse osutaja omab ise tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, kaasneb talle

muudatusega TerK-iga lepingu sõlmimisel halduskoormus ja kohustus esitada arveid TerK-ilt

rahastuse saamiseks. Võib aga eeldada, et paljudega teenuseosutajatest on TerK-il ka praegu

lepinguline suhe, mistõttu on nad TerK-i rahastussüsteemi ja dokumenteerimisnõuetega juba kokku

puutunud.

Nende erihoolekandeteenuse osutajate jaoks, kes ka praegu õendusabi sisse ostavad, muutub

eeldatavasti nende tagatava iseseisva õendusabi kvaliteet, kuna selleks, et saada rahastust õendusabi

osutamiseks, peab tervishoiuteenuse osutajal olema sõlmitud leping TerK-iga.

Erihoolekandeteenuse osutajatele tasub SKA maksimaalse maksumuse sees endiselt isiku

personaalsesse raviplaani kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu, hoolimata

sellest, kas ravimid on teenusesaajale määratud või mitte. Ülejäänud õendusabi osutamisega seotud

osa võetakse erihoolekandeteenuse maksimaalsest maksumusest välja (v.a ravimite

manustamiskordadeks jaotamise kulu) ja rahastus toimub TerK-i kaudu. Kuna ka varem oli summa

SKA eelarves planeeritud õendusabi rahastamiseks, ei mõjuta summa üleviimine TerK-i eelarvesse

teenuse muude kulude katmist.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise

sagedus on väike, kuna iseseisva õendusabi leping sõlmitakse TerK-iga eeldatavasti pikemaks

perioodiks. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav

mõju halduskoormuse näol. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.

Mõju sihtrühm 2 – õendusabi osutajad, välja arvatud erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on

tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusluba (käsitletud eelmise sihtrühma all)

2023. aasta SoM-i hoolekandestatistika aruande „Erihoolekandeteenused“ esialgsetel andmetel on

42 erihoolekande struktuuriüksust (allasutused arvestatud eraldi) märkinud, et on teinud 2023. aastal

kulutusi sisse ostetud õendusabiteenusele. Seega puudutab muudatus umbes sama suurt hulka

õendusabi osutajaid. Kõikidest tervishoiuteenuse osutajatest (2022. a 14495) moodustavad

erihoolekandeteenust osutavatele asutustele õendusabi osutavad asutused hinnanguliselt veidi alla

3%.

Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele õendusabi osutajatele. Edaspidi

peab neil rahastuse saamiseks olema leping TerK-iga, millega kaasneb kohustus esitada TerK-ilt

rahastuse saamiseks arveid. Võib aga eeldada, et paljudega neist on TerK-il ka praegu lepinguline

suhe, mistõttu on nad TerK-i rahastussüsteemi ja dokumenteerimisnõuetega juba tuttavad.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise

sagedus on väike, kuna õendusabi leping sõlmitakse TerK-iga eeldatavasti pikemaks perioodiks.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju

halduskoormuse näol. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.

5 Tervise Arengu Instituut, 2024. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad omaniku liigi, tervishoiutöötajate arvu ja

maakonna järgi. Kättesaadav: TTO15: Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad omaniku liigi, tervishoiutöötajate arvu ja

maakonna järgi. PxWeb (tai.ee) (16.05.2024).

9

Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm 1 – SKA

Muudatus mõjutab SKA-d.

Töökorralduslikus mõttes kaasnevad SKA-le minimaalsed mõjud seoses maksimaalsete

maksumuste muutmisega. Muudatuse tulemusel nähakse seni SKA eelarves ette nähtud iseseisva

õendusabi rahastamiseks mõeldud summad riigieelarvega ette TerK-i eelarves. Edaspidi katab SKA

tervishoiuga seoses ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse arvelt vaid isiku

personaalsesse raviplaani kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu.

Muudatustega ei kaasne SKA-le IT-arenduste kulu.

Muudatuse riigivalitsemist puudutava mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna sihtrühma käitumises

erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatusega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus on ühekordne. Mõjutatud sihtrühma suurus on

väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline.

Mõju sihtrühm 2 – TerK ja riigieelarve

Muudatus mõjutab TerK-i. Iseseisva õendusabi saajate hulka lisanduvad erihoolekandeteenuse

saajad, kelle jaoks loob TerK uue teenusemudeli, kuid lähtub juba välja töötatud tööprotsessist ja

kasutab olemasolevaid süsteeme. Muudatus tähendab TerK-i jaoks eeldatavasti töökoormuse

mõningast kasvu, mis tuleb uute lepingupartnerite lisandumisega.

Samuti kaasneb muudatusega TerK-i ja riigieelarve kulude kasv, mis võttes aluseks ööpäevaringse

erihooldusteenuse saajate koguarvu, on TerK-i arvestuste kohaselt 2 851 922 eurot. Eelnõu kohaselt

rahastatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutavat

iseseisvat õendusabi riigieelarvest TerK-i kaudu ja riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud

vahenditest.

Muudatuse riigivalitsemist puudutava mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma

käitumises kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude erihoolekandeteenuse osutajatega iseseisva

õendusabi lepingute sõlmimisega on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TTKS-i muudatuse kohaselt hakkab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel teenusesaajatele

pakutavat õendusabi rahastama TerK. Selleks töötatakse välja pearahapõhisel rahastusel põhinev

rahastusmudel. Tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitavas lepingus lepitakse kokku konkreetsed

õendusteenused, mida teenuseosutaja peab isiku kohta makstava piirhinna raames osutama.

Teenuseosutaja hakkab TerK-ile esitama igakuiseid isikupõhiseid raviarveid, millel kajastuvad

konkreetsel perioodil inimesele osutatud õendusteenused. Ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel isikutele pakutava õendusabi andmed on aluseks tervishoiuteenuste loetelus oleva

teenuse sisu ja hinna edasisele kujundamisele.

10

TerK lähtub oma tegevuses Tervisekassa seadusest ning selles sätestatud eesmärkidest ja

ülesannetest. TerK-ile esitatud raviarvetel olev info kantakse TerK-i andmekogusse vastavalt selle

andmekoosseisudele selliselt, nagu praegu tehakse teiste raviarvetega. Täpsem isikuandmete

koosseis on sätestatud tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa

andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lõikes 4.

Raviarvele kantav andmekoosseis on sätestatud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9

„Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja

tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 8. peatükis ja tervishoiuteenuse

osutajaga sõlmitavas lepingus. Eelnõu vastuvõtmine seadusena uut regulatsiooni andmete

kogumisel ega töötlemisel kaasa ei too. Isikuandmete töötlemine TerK-is toimub sarnaselt kõigi

teiste tervishoiuteenusega, mille eest TerK ravikindlustuse seaduse alusel tasu maksmise kohustuse

üle võtab või mille eest ta muu seaduse alusel tasub.

Andmekaitsealane mõju on minimaalne. Andmetöötlus toimub tervishoiuteenuse osutaja ja TerK-i

andmekogu vahel. Andmekaitsealane mõju on minimaalne, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik

senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne),

mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Seega rakendatakse ka andmekaitse

üldmääruse artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine) –

vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul avaram või piiratum ja töötlustoimingud on

kontrollitud.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustuses dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine ja saata

õigusaktides sätestatud kujul andmed tervise infosüsteemi eelnõu muudatusi kaasa ei too.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Eelnõu kohaselt rahastatakse alates 1. jaanuarist 2025. a ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutavat iseseisvat õendusabi riigieelarvest TerK-i kaudu ja riigieelarves TerK-i

eelarvesse ettenähtud vahenditest.

See tähendab, et seni SKA ööpäevaringsete erihooldusteenuste korraldamiseks ettenähtud

maksimaalseid maksumusi vähendatakse õendusabi rahastamiseks ettenähtud summade võrra,

misjärel nähakse 2025. aasta riigieelarvega TerK-ile ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel

pakutava õendusabi rahastamiseks otse riigieelarvest ette 1 198 166 eurot. Lisaks rahastab TerK

viidatud teenuse osutamist riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud vahendite arvelt. 2025. aastal

planeeritakse selleks 1 653 756 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses ei ole vaja kehtetuks tunnistada kehtivaid ega kehtestada uusi rakendusakte, kuid

seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“;

2) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise

metoodika“ (kajastatakse teenuse piirhinna kujunemise metoodikat);

3) Vabariigi Valitsuse määrus „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (täiendatakse uue

teenusega).

11

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“

muutmise kavand on esitatud seletuskirja lisas. Teiste määruste kavandid valmistab TerK ette

hiljem, need peab heaks kiitma TerK-i nõukogu ja seejärel saadetakse need eelnõude infosüsteemi

kaudu kooskõlastamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Võttes arvesse, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel

pakutava õendusabi korraldus ja rahastamine muutub, on seda kohane teha uue eelarveaasta algusest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Ravimiametile,

Terviseametile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale,

Õiguskantslerile, Eesti Tegevusjuhendajate Liidule, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste

Liidule.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Rahandusministeerium

Meie 31.05.2024 nr 1.2-2/58-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastada või arvamust avaldada 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 Lisaadressaadid: Tervisekassa Terviseamet Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Õiguskantsler Eesti Õdede Liit Eesti Tegevusjuhendajate Liit Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit Ravimiamet

2 Liisa Päeske [email protected]

Seletuskirja lisa KAVAND

SOTSIAALKAITSEMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 § 79 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kogukonnas elamise teenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu.“; 3) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite kulu ja isiku personaalsesse raviplaani kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.