Kliimaministeerium_kiri

Adressaatide nimekiri:

● Kliimaministeeriumi osakonnad

● Keskkonnaamet

● Keskkonnaagentuur

● Transpordiamet

● Riigimetsa Majandamise Keskus

● Keskkonnainvesteeringute Keskus

● OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

● Riigikogu

● Eesti Vabariigi õiguskantsler

● Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

● Justiitsministeerium

● Sotsiaalministeerium

● Siseministeerium

● Haridus- ja Teadusministeerium

● Maa-Amet

● Eesti Linnade ja Valdade Liit: [email protected]

● Tartu Keskkonnahariduse Keskus: [email protected]

● Eesti Keskkonnaühenduste Koda: [email protected]

● MTÜ Eesti Looduskaitse Selts: [email protected]

● MTÜ Eesti Roheline Liikumine: [email protected]

● SA Eestimaa Looduse Fond: [email protected]

● MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected]

● MTÜ Eesti Maavarade Ühing: [email protected]

● SA Keskkonnaõiguse Keskus: [email protected]

● SA REC Estonia: [email protected]

● Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus: [email protected]

● Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: [email protected]

● Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit: [email protected]

● Heidelberg Materials Kunda AS: [email protected]

● Eesti Energia AS: [email protected]

● Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon: [email protected]

● OÜ Eesti Pandipakend: [email protected]

● Eesti Keemiatööstuse Liit: [email protected]

● Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit: [email protected]

● Eesti Vee-ettevõtete Liit: [email protected]

● MTÜ Ehedad Elamused Lahemaal: [email protected]

● Eesti Erametsaliit: [email protected]

● Eesti Metsaselts: [email protected]

● Eesti Terioloogia Selts: [email protected]

● Eesti Metsa Abiks: [email protected]

● Päästame Eesti Metsad MTÜ: [email protected]

● Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus: [email protected]

● Eesti Märgalade Ühing: [email protected]

● Kotkaklubi: [email protected]

● Eesti Turbaliit: [email protected]

● Eesti Keskkonnahariduse Ühing: [email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

vastavalt nimekirjale

30.05.2024 nr 1-14/24/2747

Arhusi konventsiooni rakendamise aruande

koostamisest

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades otsustamises üldsuse osalemise ning neis

asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) osapoolte kaheksanda

kohtumise eel peavad konventsiooniosalised, sh Eesti, esitama konventsioonis sätestatu

rakendamise kohta aruande. Tagamaks aruande koostamisel võimalikult laiapõhjalist osalust ning

arvestades samuti asjaolu, et keskkonda puudutavaid otsuseid tehakse väga erinevates

valdkondades, palume Teil tutvuda kirjale lisatud küsimustikuga.

Oleksime tänulikud, kui leiaksite võimaluse vastata Teie asutuse/üksuse suhtes asjakohastele

küsimustele ning edastada need küsimustikus märgitud e-posti aadressile 16. augustiks 2024.

Laekunud informatsiooni arvestades koostab Kliimaministeerium Århusi konventsioonis sätestatu

rakendamise aruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Lisad: 1. Esialgne küsimustik

2. Adressaatide nimekiri

Mari-Liis Kupri, 626 0717

[email protected]

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse

osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni

rakendamise aruande koostamine

Eelkonsultatsioon ja info kogumine

Taustainfo

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus

kohtu poole pöördumise konventsioon (nn Århusi konventsioon) on alla kirjutatud 1998. aastal ÜRO

Euroopa keskkonnakomisjoni (UNECE) egiidi all Århusis, Taanis. Konventsioon jõustus oktoobris

2001. Eesti Vabariik ratifitseeris konventsiooni 2001. aastal (konventsiooni eestikeelne tekst on

kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27132). Praeguseks on

konventsioonil 47 osalist Euroopast, Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast. Konventsiooni ametlik

kodulehekülg asub aadressil: http://www.unece.org/env/pp/welcome.html.

Konventsioon käsitleb keskkonna-alase informatsiooni avalikustamist ja üldsusele kättesaadavaks

tegemist, üldsuse informeerimist ja kaasamist keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse

(keskkonna saastamise või kasutamise lubade menetlusse, keskkonna-alaste õigusaktide, poliitikate,

strateegiate jms koostamisse) ning üldsuse esindajatele nii info kättesaadavuse ja kaasamise alaste

õiguste kaitseks kui muude keskkonna-alaste õigusnormide rikkumiste vaidlustamiseks vajalikku

kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate

organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse.

Saamaks regulaarselt ülevaadet, kuidas konventsiooniosalised konventsioonis sätestatud õigusi

riigisiseselt tagavad, on osapooled leppinud kokku regulaarse aruandlustsükli, mis eelneb iga 4 aasta

tagant toimuvale osapoolte kohtumisele.

Eelmine aruandlustsükkel läbiti aastatel 2021-2021. Kuivõrd järgmine, 8. osapoolte kohtumine

toimub 2025. aastal, tuleb konventsiooniosalistel 2025. aasta veebruaris esitada konventsiooni

rakendamise uus aruanne. Aruande koostamisel tuleb aluseks võtta 2020. aastal esitatud aruanne ning

sinna sisse viia vajalikud muudatused. 2021. aastal esitatud aruanne on kättesaadav

Kliimaministeeriumi kodulehel Århusi konventsiooni rubriigis

(https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/el-ja-rahvusvaheline-koostoo/rahvusvaheline-

koostoo#arhusi-konventsioon).

Tagamaks võimalikult laiapõhjalise kaasatuse ja informatsiooni objektiivsuse Eesti Vabariigi nimel

aruande koostamisel, palub Kliimaministeerium asjasse puutuvatelt institutsioonidelt infot

konventsiooni käsitlevatel teemadel. Lisaks alltoodud suunavatele küsimustele (millest kõik ei pruugi

olla konkreetsele institutsioonile asjakohased) palume esitada ka mistahes muu asjakohane

informatsioon.

Vastused käesolevale küsimustikule palume saata Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikule

Mari-Liis Kuprile ([email protected]) hiljemalt 16. augustiks 2024.

Laekunud informatsiooni arvestades töötab Kliimaministeerium välja aruande esimese versiooni, mis

saadetakse elektrooniliselt infot esitanud organisatsioonidele ning avalikustatakse ministeeriumi

kodulehel oktoobris 2024. Aruande esimesele versioonile on kõigil huvitatutel seejärel veelkord

võimalik esitada märkusi, muudatusettepanekuid ja arvamusi.

Küsimustik

1. Üldsuse abistamine ja juhendamine keskkonnainfo taotlemisel, keskkonnaasjade otsustamises

osalemisel ja neis asjus kohtu poole pöördumisel (konventsiooni artikkel 3, lg 2). Palun

kirjeldage oma institutsiooni praktikat ja kogemust. Kas olete selles osas koolitanud enda või

teiste asutuste töötajaid või avalikkust?

2. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmine (artikkel 3 lg 3). Palun kirjeldage, milliseid

samme olete ise ette võtnud (või kus osalenud)?

3. Toetus valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VVOd, artikkel 3 lg 4).

1) Kas VVOde loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud?

2) Kas ja kuidas kaasatakse VVOsid püsivatesse, otsuseid tegevatesse organitesse?

3) Kas VVOd saavad valitsussektorilt toetust (nii rahalist toetust kui tunnustust)?

4. Üldsuse kaasamine rahvusvahelistesse keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse (artikkel 3

lg 7).

1) Kas VVOde esindajaid on kaasatud rahvusvaheliste ürituste delegatsioonidesse?

2) Kuidas hindate, kas VVOsid peaks rohkem kaasama ja kas nad oleksid huvitatud kaasatud

olemisest rahvusvaheliste keskkonna-alaste foorumite töös (konventsioonid,

mitmepoolsed keskkonna-alased lepingud)? Kui jah, siis kuidas?

5. Oma õigusi kasutavate isikute karistamise, tagakiusamise ja ahistamise keeld (artikkel 3 lg 8).

Kas Teil on informatsiooni juhtumitest, kus seda keeldu on rikutud (nt nõutud VVOdelt sisse

nende tegevuse tõttu tekkinud menetluslike viivituste tõttu tekkinud kahju vms)?

6. Teabenõuete esitamine ja vastamine (artikkel 4).

1) Kui palju teabenõudeid keskmiselt aasta jooksul Teie institutsioonis menetletakse, palju

on keeldumisi?

2) Kas teabenõudele vastamise eest on nõutud tasu?

3) Millised on peamised probleemid teabenõuetega seoses?

7. Keskkonnainfo olemasolu ja kvaliteet (artikkel 5 lg 1).

1) Palun kirjeldage oma institutsioonis kogutavat ja säilitatavat keskkonda puudutavat

informatsiooni, suhteid teiste asutustega info vahetamisel ja info edastamise korraldust,

info kvaliteedi tagamise mehhanisme, info kogumise intervalle (sh kas on reaalajas info

kogumist ja edastamist).

2) Kas olemasolevate andmete kohta on koostatud metaandmeid ja vastavaid andmebaase?

3) Kas Teie institutsioonil on info edastamisel (eri)kohustusi inimese tervisele avalduva ohu

ilmnemisel (ja selle järgselt)?

8. Keskkonnainfo levitamine (artikkel 5 lõiked 4 – 8).

1) Kas Teie institutsioon on koostanud keskkonna-alast informatsiooni sisaldavaid

ülevaateid, aruandeid, trükiseid, analüüse jmt?

2) Kas need on tehtud avalikkusele kättesaadavaks?

9. Üldsuse kaasamine olulise keskkonnamõjuga tegevuste lubamise otsustamisse, eelkõige

keskkonna saastamiseks, kasutamiseks või muul viisil mõjutamiseks (nt ehitustegevus)

vajalike lubade väljastamise menetlusse (artikkel 6).

1) Millistes Teie valdkonnaga seotud menetlustes kaasatakse üldsust ja kas see on piisav,

eesmärgipärane ja otstarbekas ning kas muudel tegevustel ei ole potentsiaalselt olulist

keskkonnamõju?

2) Kas kaasatavate isikute ring on kuidagi piiratud (teatud kriteeriumid, kellel on õigus

esitada ettepanekuid ja märkusi)?

3) Kuidas informeeritakse kaasatavaid ja kas selline informeerimine on piisav, osalemisele

ärgitav ja otstarbekas?

4) Kas kaasamisele seatud ajalised tähtajad on mõistlikud ja kas neid järgitakse?

5) Kas kaasamine toimub varases otsustamise etapis, kui võimaliku otsuse sisu on veel

lahtine ning kas kaasamise tulemusi arvestatakse (sh kas ettepanekute esitajatele

vastatakse)?

10. Üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade, programmide, strateegiate jms koostamisel

(artikkel 7).

1) Millised on Teie valdkonnas sellised üldise ja laiema mõjuga dokumendid, mille

koostamisse on kaasatud/olete olnud kaasatud avalikkuse esindajaid?

2) Milline on olnud kaasamise mõju?

11. Üldsuse osalemine õigusaktide väljatöötamisel (artikkel 8). Milline on olnud Teie

institutsiooni praktika ja kogemus üldsuse kaasamisel õigusaktide väljatöötamisse? Milline

on olnud kaasamise mõju?

12. Õigus pöörduda kohtusse (artikkel 9).

1) Milline on Teie hinnang sellele, kuidas Eesti kohtud on kohaldanud Århusi konventsiooni

artikli 9 lõikes 2 sätestatud keskkonnakaitseliste VVOde kaebeõigust?

2) Kas haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlus on Teie arvates otstarbekas ja

efektiivne keskkonda mõjutavate otsuste suhtes?

3) Kui palju on Teie institutsioonis menetletud vaideid ja puututud kokku

halduskohtumenetlusega?

4) Kas avalikkuselt laekunud kaebuse või taotluse alusel on Teie institutsioonis algatatud

menetlusi (teenistuslik järelevalve, distsiplinaarmenetlus, väärteomenetlus,

kriminaalmenetlus)?

5) Kas avalikkusel on oma õiguste kaitsmiseks kohtus rahalisi või muid takistusi?

Palun esitage mistahes muu info, mis võiks olla asjakohane (sh märkused, ettepanekud,

kommentaarid 2021. aasta aruande kohta).