Üldkasuliku töö ja elektroonilise valvega seotud justiitsministri määruste muutmine

Üldkasuliku töö ja elektroonilise valvega seotud justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi üldkasuliku töö määrus) muutmise eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele toimikule, ajakohastada määrus lähtudes praktikast, suurendada üldkasuliku töö kasutamise võimalusi ja toetada üldkasuliku töö täitmist suurema paindlikkuse kaudu.

Määruse „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi elektroonilise valve määrus) muutmise eesmärk on ajakohastada määrus lähtudes praktikast. Määrust muudetakse lähtudes asjaolust, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) mõttes, kuivõrd elektroonilist valvet on võimalik kohaldada ka vahistamise asendamisel ning ajutise lähenemiskeelu ja lähenemiskeelu kohaldamisel. Määruse muutmisel on arvesse võetud tehnoloogia arengut, võimaldades kasutada erinevaid elektroonilise valve seadmeid. Määruse ajakohastamisel on lähtutud juhtumikorralduse ajakulu optimeerimisest, võimaldades juhtumikorraldusse kaasata kriminaalhooldusosakonnas töötavad ametnikud. Määruse muudatused aitavad rakendada kriminaalhooldajaid elektroonilise valve alustega ning tegeleda ennekõike sisulise tööga – sisutöö kriminaalhooldusalusega, ajakavade koostamine, liikumiste kontrollimine süsteemis, häirete kontrollimine süsteemis. Vajalik on oma tegevusi kombineerida, mistõttu võib esineda vajadus juhtumikorraldusse kaasata ka kriminaalhooldusosakonnas töötavad ametnikud, kes saavad vajadusel abistada isikute liikumiste asukohtade kontrollimistega või elektroonilise seadme paigaldamise/eemaldamisega.

Määrusega muudetakse justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 23.07.2021, 5 ja justiitsministri 22. veebruari 2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.01.2011, 7.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse nõunikud Mariel Männiste ([email protected]; 5143171) ja Greete Jalast ([email protected]; 58843617). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleltoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]; 58569469).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kahest paragrahvist. §-s 1 sätestatakse üldkasuliku töö määruses tehtavad muudatused ning §-s 2 elektroonilise valve määruses tehtavad muudatused.

§ 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 punktidega 7 ja 8. Punktiga 7 selgitatakse, et kriminaalhooldusosakondade pädevuses on ka üldkasuliku töö korraldamine juhul, kui on sõlmitud koostööleping. Koostööleping sõlmitakse tööobjekti kriminaalhooldusosakonna poolseks kasutamiseks. Koostöölepingu järgi kohustub kriminaalhooldusosakond korraldama lepingu esemeks oleval tööobjektil kokkulepitud tingimustel ning kooskõlas määrusega üldkasuliku töö täitmist.

Punkti 8 lisamine on oluline, kuna määruse § 151 võimaldab üldkasuliku töö tunde asendada. Sättega antakse kriminaalhooldusosakondade pädevusse uute kuritegude toimepanemise riske vähendavate tegevuste toimepanemine. Pädevuse täpsustamine on oluline, et viia kehtiv õigus vastavusse praktikaga. Kriminaalhooldusametnikud peavad riskipõhiseid vestlusi, mille eesmärk on vähendada uute kuritegude toimepanemist.

§ 1 punktiga 2 muudetakse kehtiva määruse sõnastus üldisemaks, jättes välja nõude leida üldkasuliku töö tööandjad kindlast piirkonnast. Muudetakse ka lepingu sõlmija sõnastust - senise kriminaalhooldusosakonna juhataja asemel nimetatakse vanglateenistust üldisemalt. Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamine on vanglateenistuse ülesanne. Vanglateenistus otsib tööandjaid ja sõlmib koostöölepinguid. Seega ei pea piirduma vaid oma piirkonna tööandjatega.

§ 1 punktiga 3 muudetakse kehtiva määruse sõnastus üldisemaks, kuivõrd töö aitab võtta vastutust teo tagajärgede eest. Süüteo tagajärgede likvideerimise eesmärk seab tööandja valikule liialt suured ootused. Lähtudes üldkasuliku töö korraldusest ja praktikast, aitab vastutuse võtmine teo tagajärgede eest likvideerida ka süüteo tagajärgi.

§ 1 punktiga 4 täiendatakse kehtiva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud üldkasuliku töö tööandjale esitatavaid tingimusi. Kui kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja tegevus olema seotud eakate või puuetega inimeste eest hoolitsemisega, siis eelnõu lisab muud abivajavad inimesed, luues seeläbi alternatiivseid võimalusi, millega tuleb ja saab tööandja valikul arvestada. Eakad ja puuetega inimesed ei ole alati abivajavad inimesed ning vastupidi.

§ 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 4 lõike 1 punkt 5, kuna kõikide tehtavate tööde eest makstakse kellelegi kuskil palka. Tegu on piirava punktiga. Kõnealuse punkti kehtetuks tunnistamisega suurendatakse üldkasuliku töö tegemise kohtade valikut, toetades kriminaalhooldusaluste karistuse täitmist.

§ 1 punktiga 6 lisatakse kehtiva määruse § 4 lõikesse 1 punktid 6 ja 7, suurendades seeläbi tööandjate valikut, lisades nii loomade eest hoolitsemise või nende kaitsmise kui ka keskkonna hoidmise, edendamise ja heastamise võimalused.

§ 1 punktiga 7 muudetakse kehtiva määruse § 5 sissejuhatavat lauseosa, kuna kriminaalhooldusosakond ei kuulu enam alates 01.02.2024 eri vanglate koosseisu, vaid on ühtne organisatsioon. Seega kaob ära vajadus pidada kriminaalhooldusosakonna põhist nimekirja. Samuti toetab muudatus üleriigiliste lepingute sõlmimist ja haldamist.

§ 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse kehtiva määruse § 7 pealkirja ja tunnistatakse kehtetuks paragrahvi teine lõige. Üldkasuliku töö tegemine ei eelda isiku nõusolekut. Määruse § 7 lõike 1 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö tegemise korda ning kohtueelse ettekande vormi kohaselt tuleb ametnikul esitada õigusrikkuja arvamus võimalike kohustuste ja karistuse alternatiivide kohta ning teatama tema koostöövalmidusest neid täita.

§ 1 punkti 10 muudatusega laiendatakse selle määruse tähenduses kriminaalhooldusametniku mõistet, hõlmates mõistega ka nooremametnikud. Üldkasulik töö võidakse määrata ka väärteoasjades karistusena ning sel juhul tegelevad asjaomaste kriminaalhooldusalustega valdavalt nooremametnikud. Kuna kõik üldkasulikku tööd reguleerivad normid on koondatud üldkasuliku töö määrusesse, on mõistlik laiendada kriminaalhooldusametniku mõistet vaid selle määruse tähenduses.

§ 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 2, sest kriminaalhooldusseaduse § 25 sätestab kriminaalhooldaja nimetamise. Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. § 1 punktiga 12 muudetakse kehtiva määruse § 9 punkti 6, jättes sättest välja üldkasuliku töö tegemisel õiguste ja kohustuste selgitamise kohta kriminaalhooldusaluselt allkirja võtmise nõude. Ametnikele jääb endiselt õiguste ja kohustuste selgitamise kohustus, kuid puudub vajadus selgituskohustuse täitmist kriminaalhooldusaluse allkirjaga kinnitada. Õigused ja kohustused tulenevad lahendist ja allkirja andmine või mitteandmine ei too endaga kaasa lisakohustusi.

§ 1 punktiga 13 tehtava muudatusega võetakse kriminaalhooldusametnikelt kohustus esitada tööandjale esialgne jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude kaupa. Tööandjad muutuvad ning ei ole mõistlik tööandjale esialgset jaotuskava esitada. Konkreetsele tööandjale edastatakse ajakava ja arvestusleht. Ajakava sisaldab informatsiooni planeeritud tööpäevade ja tööaegade kohta. Arvestusleht on aga tööandja täidetav dokument, mis kajastab kriminaalhooldusaluse reaalselt töötatud tunde. § 1 punktiga 14 tehtava muudatusega tagatakse kriminaalhooldusametniku võimalikult kiire tagasiside, jättes ta samas koormamata viivitamatu tagasisidestamise nõudega. § 1 punktiga 15 tehtav muudatus toetab üldkasuliku töö täitmist suurema paindlikkuse kaudu. Kriminaalhooldusametnik koostab ajakava võimaluse korral jaotuskava järgides, kuid seda võib teha ka jaotuskava arvestamata. Näiteks olukorras, kus kriminaalhooldusalune soovib puhkuse ajal teha rohkem töötunde kui jaotuskava ette näeb, tuleks see võimalus anda. Samas tagatakse muudatusega, et suurema paindlikkusega ei lõpetataks asenduskaristuse täitmist varasemal ajal – eelnõuga

muudetava § 12 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb viimase kuu üldkasulik töö teha jaotuskavas ettenähtud viimase kuu jooksul. § 1 punktiga 16 lisatakse ajakavale peale üldkasuliku töö tegija nime ja kontaktandmete ka tema isikukood ja kehtiva isikut tõendava dokumendi number. Andmete töötlemise õiguslik alus on isikuandmete kaitse seaduse § 15. Isikukoodi ja kehtiva isikut tõendava dokumendi numbri lisamine aitab tööandjal kindlaks teha, kas asenduskaristust täidab õige inimene. Kuna tööandja edastab kriminaalhooldusametnikule dokumendi, milles kinnitab üldkasuliku töö tegija sooritusi, siis on vajalik, et tööandja oleks veendunud, et üldkasulikku tööd teeb õige isik. Niiviisi tuvastatakse ka võimalik süüdistatava kõrvalehoidmine üldkasutatava töö tegemisest. § 1 punktiga 17 lisatakse kehtiva määruse § 12 lõike 2 punkti 8 sõnad „vajaduse korral“, mis avardab üldkasuliku töö paindliku sooritamise võimalusi. Teatud tööde puhul pole oluline töö tegemise aega kellaajaliselt kindlaks määrata, vaid oluline on tagada, et töö on etteantud tundide jooksul valmis saanud. § 1 punktidega 18–21 kaotatakse üldkasuliku töö tegemise ajakavas asjaosaliste allkirjastamise kohustus. Ajakava koostatakse koostöös või kooskõlastatult üldkasuliku töö tegija, juhendaja ja kriminaalhooldusametnikuga, mistõttu ei ole vaja ajakava kinnitada allkirjaga. Nii ajakava kui ka jaotuskava koostamine, tutvustamine ja saatmise info fikseeritakse vangiregistris. Kriminaalhooldusalusele saadetakse (või antakse või tehakse kättesaadavaks) jaotuskava elektrooniliselt või paberile trükituna.

§ 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks määruse § 13. Kriminaalhooldusametnik võib saata kriminaalhooldusalust üldkasuliku töö tegemise kohta ka ilma õigusnormita. Praktikas seda ei tehta, pigem on tegemist kohaliku omavalitsuse ülesandega. § 1 punktiga 23 tehtavate muudatustega loetletakse olukorrad, mil juhendaja peab kriminaalhooldusametnikku teavitama. Kehtivas määruses sätestatud viivitamatu teatamise asemel nähakse eelnõuga ette juhendaja kohustus teavitada olukordadest esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval. Tööandjatel on keeruline viivitamata kriminaalhooldusametnikke teavitada, kuid kohustuse täitmata jätmine võib viia tööandjaga koostöö lõppemiseni. Muudatus annab teatava paindlikkuse. Samuti kaotatakse eelnõuga kriminaalhooldusametnike kohustus minna kohe töökohale rikkumise asjaolusid välja selgitama. § 1 punktiga 24 täiendatakse kehtiva määruse paragrahvi 14 lõikega 21, sätestades, et kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigeks ajaks töökohale, teavitab juhendaja sellest kõige hiljem arvestuslehte esitades. Kriminaalhooldusametnikud lähtuvad kriminaalhooldusaluse töötundide arvestamisel arvestuslehest. Ebapraktiline on kohustada juhendajaid teavitama kriminaalhooldusametnikke, kui teave saadakse koos arvestuslehega. § 1 punktiga 25 muudetakse kehtiva määruse § 17 lõike 1 sõnastus selgemaks. Kriminaalhooldusametnik valib nüüdsest rikkumisele reageerimise viisi. Kehtiv säte kohustas kriminaalhooldusametnikku tegema kirjaliku hoiatuse. § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõike 12 punkt 6, kuna hoiatuse allkirjastamise kohustus puudub. § 1 punktiga 27 täiendatakse kehtiva määruse § 17 lõiget 2 sõnaga „kehtiv“. Muudatus on vajalik, sest kriminaalhooldusametnik peab tegema erakorralise ettekande, kui kriminaalhooldusalusel on kaks kehtivat kirjalikku hoiatust ning kriminaalhooldusalune on pannud toime rikkumise. § 1 punktiga 28 täiendatakse kehtiva määruse §-i 17 lõikega 13. Lisatava lõike kohaselt tuleb isikule hoiatust tutvustada ning kriminaalhooldusametnikul on kohustus fikseerida hoiatus vangiregistris. § 1 punktidega 29 ja 30 muudetakse kehtiva määruse § 19 lõikeid 1 ja 2. Muudatuse kohaselt tuleb kriminaalhooldusametnikku teavitada, kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi neljateistkümnest päevast pikema perioodi ulatuses. Kui üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi tuleb muuta lühema kui neljateistkümne päeva ulatuses, muudetakse seda kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel.

Lisaks asendatakse lõikes 2 sõna „viivitamata“ sõnadega „esimesel võimalusel“ ning selgitatakse, et juhendaja teavitab kriminaalhooldusametnikku esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval. § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 20, kuna üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada üldkasuliku töö üldist tähtaega. Juhul kui kriminaalhooldusalusele on määratud maksimaalne üldkasuliku töö üldine tähtaeg, siis peatamine seda ei mõjuta, ning juhul, kui tähtaja pikendamine on võimalik, saab seda teha ka ilma eelneva üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseta. Ametnik arvestab ajakava koostamisel kriminaalhooldusalusega. Kui kriminaalhooldusalune ei saa üldkasuliku töö tunde konkreetsel perioodil sooritada, siis ametnik arvestab sellega ilma kohtusse pöördumata. Seetõttu tuleb kõnealune säte tuginedes praktikale ning halduskoormuse vähendamise eesmärgil kehtetuks tunnistada. § 1 punktiga 32 luuakse kehtiva määruse § 21 lõikesse 1 toimikupidamise alternatiiv: toimikut peetakse digitaalselt või paberil. Muudatusega eemaldatakse viide kriminaalhooldusregistri põhimäärusele, kuna seda määrust ei ole (kehtetu). Normi täiendatakse selgitades, et kui peetakse dokumenditoimikut, siis peab see vastama digitaalsele toimikule.

§ 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 21 lõige 2, kuna dokumenditoimikus kajastatava ettekirjutamine ei ole otstarbekas. Vabariigi Valitsuse 01.03.2018.a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisas 1 on nimetatud dokumendid ja andmed, mis tuleb ÜKT (samuti kõigi teiste aluste) järgi digitoimikusse kanda. § 2 punktiga 1 jäetakse kehtiva määruse § 1 punktist 2, § 2 punktist 3 ja § 5 lõikest 1 välja sõna „kohustuse“. Sätete sõnastust muudetakse üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus KarS § 75 lg 2 p 9, KarS § 751 mõttes. Elektroonilist valvet on võimalik kohaldada vangistuse asendamisel KarS § 691 alusel. Samuti on võimalik elektroonilist valvet kohaldada vahistamise asendamisel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 1371 alusel, ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel KrMS § 1411 alusel ja lähenemiskeelu kohaldamisel KrMS § 3101 alusel. § 2 punktiga 2 muudetakse kehtiva määruse § 2 p 11 sätte sõnastus üldisemaks. Elektroonilise järelevalve kohaldamine eeldab arvamust kohaldamise võimalikkuse kohta. Elektroonilist järelevalvet võib rakendada ka tulevikus lähenemiskeeldude puhul (elektrooniline järelevalve kui kannatanu kaitse üks võimalik viis), näiteks võib kohaldada ka oportuniteediga. § 2 punktiga 3 muudetakse kehtiva määruse § 5 lõikeid 2, 3 ja 4. Lõike 2 muudatusega lisatakse normi alternatiiv. Elektroonilise valve seadmete olemasolu tagatakse kohtulahendi jõustumise või seadme paigaldamise ajaks. Kohtulahendi jõustumise ajal ei pruugi kriminaalhooldusosakonnas olla elektroonilise valve seadet. Oluline on, et paigaldamise ajal on elektroonilise valve seade olemas. Lõike 3 sõnastust muudetakse üldisemaks, arvestades seda, et seadet ei tule enam alati kriminaalhooldusaluse jala külge kinnitada. Samuti on kriminaalhooldusametnikul vajadusel võimalik valida, millal seade paigaldatakse. Lõikes 4 muudetakse sõnastust üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Kutse antakse isikule üle vanglas. Vanglates on dokument, kuhu pannakse kirja, mis isikutele üle anti ning puudub dokumendi allkirjastamise vajadus. Lisatakse juurde „võimaluse korral”, kuna alati ei ole võimalik kutset saata, näiteks olukorras, kus lahend jõustatakse kohe. § 2 punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse § 51 lõike 2 punkte 1, 2 ja 3. Lõige 2 näeb ette tingimused, mis peavad olema täidetud liikumisvabaduse piirangu kontrollimiseks kasutatavate elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eelnõus toodud muudatusega neid tingimusi täiendatakse. Punktis 1 tehtava muudatusega nähakse ette, et ei tohi esineda muid asjaolusid, mis takistavad isikul nimetatud elukohas elamist. Näiteks on olnud juhtumeid, kus kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu elukoht on elektroonilise valve seadme paigaldamiseks küll sobiv, kuid isikul puuduvad piisavad vahendid, et kontrollitud elukohas elada.

Punktis 2 täiendatakse lauset sõnaga „stabiilne“, kuivõrd praktikas on ilmnenud, et ainult elukoha elektrienergiaga varustatusest ei pruugi elektroonilise valve seadme töötamiseks piisata. Probleeme on tekitanud näiteks vanad elektrisüsteemid, kus tekib pidevalt võrgu ülekoormus, mis takistab sellise elektroonilise valve seadme tööd, mis peab pidevalt vooluvõrgus olema. Punkti 3 muudatusega lisatakse tingimus, mille kohaselt peab GSM-i levi olema elektroonilise valve seadme toimimiseks piisav. Seda, kas levi on seadme toimimiseks piisav, kontrollib kriminaalhooldusametnik, kes kontrollib ka elukoha sobivust. Ainuüksi asjaolust, et elukoht asub GSM- i levialas, ei pruugi elektroonilise järelevalve teostamiseks piisata. Kui elukohas ei ole piisavat levi, siis ei saa elektroonilise valve seade ühendust ega toimu reaalajas andmevahetust, mis takistab elektroonilise valve täitmise kontrollimist. § 2 punkti 5 muudatusega sõnastatakse kehtiva määruse § 6 lõige 2 ümber selliselt, et säte tagaks kriminaalhooldusametnikule võimaluse koostada elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta arvamus ka lähenemiskeelu korral. Kehtiva määruse sõnastus piirab arvamuse koostamise vaid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetuga. § 2 punkti 6 muudatusega sätestatakse, et esimesel kohtumisel tuleb koostada elektroonilise valve kohaldamise ajakava kuni järgmise kohtumiseni. Muudatus võimaldab ajakava elektroonilise valve alguses paremini planeerida, sest kohe ei pruugi olla võimalik ega mõistlik ajakava 10 päevaks planeerida, kuna arvesse võetavad asjaolud alles selguvad. § 2 punktiga 7 muudetakse kehtiva määruse § 7 lõike 1 punkti 5. Punkti 5 muudatusega lisatakse sättesse kriminaalhooldusametniku kohustus selgitada kriminaalhooldusalusele ka elektroonilise valve seadme kaotamise tagajärgi. § 2 punktiga 8 muudetakse kehtiva määruse § 7 lõike 1 punkti 6. Punkti 6 muudatusega loobutakse selgitamise kohta allkirja võtmise nõudest. Ametnikele jääb sättes toodud asjaolude selgitamise kohustus, kuid selle täitmist ei pea kinnitama allkirjaga. Õigused ja kohustused tulenevad lahendist ja allkirja andmine või mitteandmine ei muuda midagi, kui kriminaalhooldusalune neid rikub. § 2 punktiga 9 eemaldatakse määrusest viide kriminaalhooldustalitusele, kuna nimetatud talitust ei eksisteeri. § 2 punktiga 10 täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 1 sättega, mis ühtlustab praktikat. Elektroonilise valve kohaldamisel võib ajakava olla koostatud põhimõttel, et kriminaalhooldusalune peab viibima ööpäev ringi oma elukohas. Varasemalt oli antud põhimõte välja toodud ainult vahistamise asemel. § 2 punktiga 11 täiendatakse kehtiva määruse §-i 8 lõikega 12. Muudatusega sätestatakse, et kui kohaldatakse ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, siis ajakava ei koostata. Lähenemiskeelu puhul kohaldatakse elektroonilist valvet ennekõike kannatanu huvide kaitseks. Kriminaalhooldusalune liigub tavapäraselt ning tema igapäevast liikumist ei piirata. Elektroonilise valve süsteemi on sisestatud tsoon või tsoonid, kuhu isik minna ei tohi. Kui isik läheb sellisesse tsooni või sellistesse tsoonidesse, siis annab süsteem vastavat häiret. Valvekeskus teavitab häirest häirekeskust, kuna isikule on seatud lähenemiskeeld. Lähenemiskeelu rikkumine on karistatav, seega teavitab kriminaalhooldusametnik prokuratuuri häirest. § 2 punktiga 12 tehtava muudatusega jäetakse kehtiva määruse § 8 lõikest 2 välja konkreetselt nimetatud viibimiskohad, nagu kool ja töökoht. Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja toonitada, et kriminaalhooldusalune lähtub ajakavast. § 2 punktiga 13 muudetakse kehtiva määruse § 8 lõiget 3. Määruse § 8 lõike 3 punkti 1 muudatusega jäetakse sättest välja sõna „regulaarne“. Ajakavas on esitatud kõikide tegevuste algus ja lõpp, seega puudub vajadus regulaarseid tegevusi eraldi nimetada. Samuti jäetakse sättest välja sõna „lõunavaheaeg“. Kui kriminaalhooldusalune lõunatab töökohal, siis puudub vajadus see ajakavasse märkida. Kui kriminaalhooldusalune lõunatab töökohast eemal, siis tuleb see eraldi tegevusena ajakavas fikseerida. Lisaks muudetakse sätte sõnastust avatumaks, et tagada

kriminaalhooldusametnikule juhtumikorraldusest tulenev kaalutlusõigus võimaldada kriminaalhooldusalusele ka muid liikumisi. Punkti 3 muudatuse kohaselt ei tule ajakavas enam märkida konkreetset transpordivahendit, vaid kokkulepitud liikumisviis. Muudatusega muutub liikumise korraldamine paindlikumaks. Transpordivahend on liiga kitsas mõiste, mistõttu kriminaalhooldusalused ei tohiks praegusel ajal näiteks jalgsi liikuda. Kitsendus jäetakse välja ja võimaldatakse kasutada erinevaid liikumisviise. § 2 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 8 lõike 3 punktid 4–9, kuna ametnik võimaldab liikumisi juhtumikorraldusest ja oma kaalutlusotsusest lähtudes. Kriminaalhooldusametnik koostab ajakava koostöös kriminaalhooldusalusega, arvestades võimaluse korral viimase elukorraldust ja soove. § 2 punktiga 15 muudetakse kehtiva määruse § 8 lõikeid 31–5. Lõikega 31 täpsustatakse, et GPS- jälgimisseadme kasutamise korral võib elektroonilise valve ajakava sisaldada ainult lubatud, keelatud või kohustuslikke tsoone. Kriminaalhooldaja otsustab kriminaalhooldusaluse riske arvestades, kui detailne ajakava kriminaalhooldusalusele koostada tuleb. Näiteks lähenemiskeelu puhul on oluline kontrollida, et kriminaalhooldusalune ei läheneks ohvrile, seega ei ole detailse ajakava koostamine vajalik ning piisab ainult tsoonide määramisest. Lõike 4 muudatusega jäetakse sättest välja allkirjastamise kohustus. Kuna ajakava koostatakse koostöös kriminaalhooldusalusega, siis on kriminaalhooldusalune sellega nõus ja sellest teadlik ning seetõttu puudub vajadus kokkuleppe allkirjastamiseks. Ajakava paberil või elektrooniline väljastamine fikseeritakse vangiregistris. Kehtiva määruse § 8 lõikes 5 tehtavate muudatustega rõhutatakse ajakava muutmise erandlikkust. Säte võimaldab ajakava muuta erandjuhtudel, samuti selgitatakse sättes üldiselt, mida tuleb erandjuhtumiks pidada. Näiteks loetakse erandjuhtumiks arstivisiite, erakorralisi terviseprobleeme, lähedase matust. Arusaadavalt ei saa sättes ammendavalt kõiki erandjuhtumeid loetleda. § 2 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 8 lõige 6. § 2 punktiga 17 täiendatakse kehtiva määruse §-i 8 lõikega 7. Muudatusega laiendatakse kriminaalhooldusaluse liikumise kontrollimise võimalust: liikumist ei kontrollita ainult elektroonilise valve ajakava muudatuse tegemisel, vaid ka siis, kui kriminaalhooldusalusel võimaldatakse liikuda. Kriminaalhooldusametnikul ei ole õigust kontrollida taotletud liikumise olemasolu mitte ainult erandjuhtudel, vaid ka kahtluse korral. § 2 punktiga 18 parandatakse ära kehtiva määruse § 9 pealkirjas olnud kirjaviga. § 2 punktidega 19 ja 20 jäetakse kehtiva määruse § 9 lõike 1 punktidest 1 ja 3 välja kitsendused, mille kohaselt saab kriminaalhooldusaluse külge kinnitatav seade olla ainult jala külge kinnitatav seade. Punktist 1 eemaldatakse ka viide üks kord kasutatavale võrule. § 2 punktiga 21 jäetakse kehtiva määruse § 10 lõikest 1 välja viide kriminaalhooldustalitusele, kuna nimetatud talitust ei eksisteeri, ning kitsendus, mille kohaselt on elektroonilise valve seadme paigaldamist võimalik kokku leppida ainult telefoni teel või esimesel kohtumisel kriminaalhooldusosakonnas. § 2 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 10 lõige 3. Muudatusega kaotatakse nõue, mille kohaselt peab elektroonilise valve seadmete paigaldamisel osalema kaks kriminaalhooldusametnikku või kriminaalhooldusametnik koos vanglaametnikuga. Seadme paigaldamiseks piisab ühest kriminaalhooldusametnikust ning seega puudub vajadus seda määrusega reguleerida. § 2 punktiga 23 muudetakse kehtiva määruse §-i 11 lõikeid. Lõikega 1 laiendatakse elektroonilise valve seadme paigaldajate ringi. Lisaks kriminaalhooldusametnikule võib seadmeid paigaldada kriminaalhooldusosakonna ametnik, näiteks

nooremametnik. Samuti jäetakse välja viide ainult koduvalveseadmele, sest säte reguleerib erinevate valveseadmete paigaldamist. Lõikega 2 täpsustatakse sätte sõnastust. Elektroonilise valve seadmete erisuse tõttu ei pruugi seade olla ainult jalavõru ega kinnitamist vajav seade. Seadmete paigaldamine toimub vastavalt teenusepakkuja juhistele. Lõike 3 muudatusega eemaldatakse sättest kitsendus, mille kohaselt saab elektroonilise valve seade olla ainult jalavõru. Elektroonilise valve seadme erisuse tõttu ei pruugi seade olla ainult jalavõru ega kinnitamist vajav seade. Lõikega 4 nähakse elektroonilise valve seadme paigaldajale ette kohustus tutvustada elektroonilise valve seadmete töötamise põhimõtteid ja näidata, kuidas seadet kasutada. Lõikega 5 muudetakse sätet üldisemaks, jättes piiramata aega, millal seadmed arvutivõrguga ühendatakse, et nende nõuetekohast töötamist kontrollida. Praktikas ühendatakse seadmed arvututivõrguga enne nende paigaldama minemist. § 2 punktiga 24 muudetakse kehtiva määruse § 12 pealkirja sõnastust üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Samamoodi muudetakse ka § 12 sõnastust üldisemaks ning laiendatakse elektroonilise valve eemaldajate ringi. § 2 punktiga 25 muudetakse kehtiva määruse 3. jao pealkirja sõnastust üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. § 2 punktiga 26 muudetakse kehtiva määruse § 13 pealkirja ja lõigete sõnastust üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Lõike 1 muudatusega ajakohastatakse kehtivat määrust. Praegu kontrollib elektroonilise valve kohustuse täitmist vahetult Tartu Vangla järelevalvekorralduse üksus. Lõike 2 sõnastust muudetakse korrektsemaks, võttes arvesse, et kõik elektroonilise valve süsteemi tulnud häired ei ole rikkumised. Valveametnik reageerib elektroonilise valve süsteemi tulnud häirele, kuid ei võta seisukohta selle kohta, kas tegemist on rikkumisega või mitte. Lõike 3 sõnastust muudetakse samuti korrektsemaks. Valveametnik reageerib häirele olenevalt asjaoludest. Valveametnik vaatab häire üle ning märgib ära häire põhjuse ning reageerimise viisi. Põhjus on kriminaalhooldusametniku jaoks oluline, et teha otsus häire rikkumiseks lugemise kohta. § 2 punktiga 27 muudetakse kehtiva määruse §-i 14. Pealkirja sõnastus muudetakse üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Lõige 1 kehtestatakse uues sõnastuses, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Lõike 1 punktides sätestatakse olukorrad, mis on käsitatavad elektroonilise valve jämeda rikkumisena. Lõike 1 punktiga 1 selgitatakse, et elektroonilise valve täitmise jämedaks rikkumiseks loetakse ükskõik millise elektroonilise valve seadme lõhkumist, signaali järeletegemist, järeletegemise katset või signaali takistamist. Lõike 1 punkti 2 kohaselt on elektroonilise valve täitmise jäme rikkumine oma tegevuse või tegevusetusega elektroonilise valve seadme toimimise takistamine. Seejuures peetakse silmas ka seadmeid, mida on vaja näiteks laadida, kuid kriminaalhooldusalune ei lae seadmeid.. Samuti on jämedaks rikkumiseks olukord, kus kriminaalhooldusalune eemaldab tahtlikult elektrivõrgust seadme, mis peab olema kogu aeg elektrivõrgus. Lõike 1 punkti 3 kohaselt on elektroonilise valve jäme rikkumine olukord, kus kriminaalhooldusalune lahkub elukohast ajakavavälisel ajal. Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse sõnastust, mis viitas kriminaalhooldusaluse soovile elektroonilise valve kohustusele edaspidi mitte alluda. Olukord, kus kriminaalhooldusalune lahkub elukohast ajakavavälisel ajal, näitab, et kriminaalhooldusalune ei soovi täita elektroonilist valvet.

Lõike 1 punktist 4 on välja jäetud viide jalavõrule, kuivõrd võru asukoht on muutunud. Jäme rikkumine on olukord, kus isik üritab seadmeid eemaldada ka kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või seadme lõhkumise teel või muus viisil. Isiku tegevus, millega soovib mitte alluda elektroonilisele järelevalvele. Lõike 1 punkti 5 kohaselt on GPS-jälgimisseadme kasutamise korral jäme rikkumine tahtlik sisenemine keelatud tsooni. Tuleb tähele panna, et jämedaks rikkumiseks on keelatud tsooni sisenemine, tsoonist lahkumine ei ole elektroonilise valve täitmise mõttes oluline.

Paragrahvi 14 lõike 2 muudatusega täpsustatakse, et elektroonilise valve nõuete rikkumine on

ajakavast kõrvalekaldumine. GPS-jälgimisseadme kasutamise korral loetakse rikkumiseks tahtlikku

keelatud tsooni sisenemist.

Paragrahvi 14 lõikes 3 sätestatakse, mida ei loeta elektroonilise valve rikkumiseks.

Lõike 3 punkist 1 jäetakse välja tsoonidega seonduv, kuna kriminaalhooldusametnikul puudub

pädevus lubada kriminaalhooldusalust keelatud tsooni. Lisatakse, et enne nõustumist on

kriminaalhooldusametnik kohustatud välja selgitama juhtumiga seotud asjaolud.

Lõike 3 punktiga 2 lisatakse, et enne nõustumist on kriminaalhooldusametnik kohustatud välja

selgitama juhtumiga seotud asjaolud.

Lõike 3 punkti 3 uue sõnastusega ei loeta elektroonilise valve nõuete rikkumiseks tehnilist riket, mida

ei ole kriminaalhooldusalune põhjustanud. Kehtiva määrusega võrreldes ei käsitleta sättes enam

elektrikatkestusi: elektrikatkestused ei mõjuta elektroonilise valve seadmete tööd, kõikidel seadmetel

on aku, mis hoiab seadet teatud aja töös. Ei ole põhjendatud karistada inimesi selle eest, et nad

elavad piirkonnas, kus on probleeme, elektrivarustusega, seda eriti sügiseti ja kevadeti. Tehnilise rikke

all mõistetakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune näeb, et seade teeb midagi tavapäratult või

näiteks võru tuleb kinnitusest lahti. Kriminaalhooldusalune peab sellisest olukorrast teavitama

valveametnikku.

§ 2 punktiga 28 muudetakse määruse §-i 15.

Määruse § 15 pealkirja sõnastust muudetakse korrektsemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve

ei ole ainult kohustus. Valveametnik reageerib võimalikele jämedatele rikkumiste häiretele

eelisjärjekorras.Sealjuures teatab valvekeskus häire tekkimise põhjuse ning kriminaalhooldusaluse

selgituse.

Lõiget 1 muudetakse, kuna valveametnik otsustab elektroonilise valve häire peale reageerimise viisi

olenevalt häirest. Valvekeskus reageerib häirele, sealjuures teatab häire tekkimise põhjuse ning

kriminaalhooldusaluse selgituse. Valveametnik reageerib võimalikele jämedatele rikkumiste häiretele

eelisjärjekorras.

Lõiget 2 täiendatakse, kuna valveametnik suhtleb vahetult kriminaalhooldusalusega, selgitades välja

häire asjaolud. Häire asjaolud kirjutatakse elektroonilise järelevalve süsteemis tekkinud häire juurde.

Paragrahvi täiendatakse lõigetega 4–6. Lõikega 4 lisatakse, et valveametnik fikseerib häire asjaolud ja

reageerimise viisi elektroonilise valve süsteemis, mitte kriminaalhoolduse infosüsteemis. Vajaduse

korral informeerib ta häirest politseid. Kriminaalhooldusametnik saab süsteemist häire kohta teabe e-

kirja teel, seetõttu ei pea valvekeskus teda eraldi teavitama. Lõikega 5 lisatakse, et valveametnik

helistab häirekeskusesse ning annab viivitamata teada, kui kriminaalhooldusalune on sisenenud

keelatud tsooni. Tegemist on olukorraga, kus kellegi teise elu või tervis võib olla ohus. Lõikega 6

täiendatakse, et ajakava muutmist reguleerib määruse § 8. Määruses toonitatakse, et valveametnikul

puudub pädevus ajakava muutmiseks.

§ 2 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 16. Säte tunnistatakse kehtetuks, sest

valveametnikul ei ole sättes toodud õigusi ega pädevust. Nii ei saa valveametnik teha suulist märkust

kohustuse rikkumise kohta. Valveametnik ei tea, kas tegemist on rikkumisega või mitte, seda otsustab

kriminaalhooldusametnik. Valveametnik ei tee ka kontrollkülastust kriminaalhooldusaluse elu- või

töökohta. Seda teeb kriminaalhooldusalusele määratud kriminaalhooldaja. Valveametnikul puudub

pädevus kohustada kriminaalhooldusalust ajakava järgima ega teha muid kehtiva määruse § 16 lõikes

3 sätestatud tegevusi.

Kehtiva määruse § 16 lõiked 4 ja 5 on eelnõuga tõstetud määruse §-i 15.

§ 2 punktiga 30 muudetakse määruse §-i 17.

Lõikes 1 sätestatakse, et kriminaalhooldusaluse osalust tehnilise rikkumise toimumises kontrollib

kriminaalhooldusametnik, mitte valveametnik. Lõikes 2 nähakse ette, et rikke kõrvaldamise viisi ja aja

otsustab kriminaalhooldusametnik rikkest olenevalt ning lõikes 3 sätestatakse, et

kriminaalhooldusametnik otsustab rikkest ja seadmest olenevalt, kus ja kuidas seadme asendamine

toimub. Lõikes 4 kasutatakse kehtivas määruses kasutatava termini „katkine seade“ asemel mõistet

„tehnilise rikkega seade“ ning sätestatakse, et tehnilise rikkega seade asendatakse esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

§ 2 punktiga 31 muudetakse kehtiva määruse 4. jao pealkirja sõnastust üldisemaks, võttes arvesse,

et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus.

§ 2 punktiga 32 muudetakse kehtiva määruse § 18. Paragrahvi pealkirja sõnastust üldistatakse,

võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus.

Samuti muudetakse üldisemaks § 18 lõike 1 sõnastus, kuna elektrooniline valve ei ole ainult kohustus.

Lõike 2 muudatusega sätestatakse, et kriminaalhooldusosakonnas töötaval ametnikul on õigus

kontrollimiseks külastada ajakavas märgitud viibimiskohti ning sinna helistada. Lisaks laiendatakse

öisel ajal kontrollkülastusest ette teatamise võimalusi. See tähendab, et teavitamiseks võib kasutada

ka muid mõistlikke kanaleid, kuid arvestada tuleb sellega, et e-maili saatmine öisel ajal ei pruugi olla

mõistlik, kuna ei saa eeldada, et kriminaalhooldusalune öisel ajal oma e-kirju loeb.

Eelnõuga loobutakse kehtiva määruse § 18 lõikes 3 sätestatud kohustusest, et kontrollkäigu ajal peab

kriminaalhooldusametnik suhtuma kriminaalhooldusalusesse ja tema eraellu lugupidavalt. Ametnikel

on alati kohustus suhtuda lugupidavalt kriminaalhooldusalusesse sealhulgas viimase eraelusse.

§ 2 punktiga 33 muudetakse kehtiva määruse §-i 19. Paragrahvi pealkiri muudetakse üldisemaks,

võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Elektroonilise valve süsteemi saabuvad

häired. Kõik häired ei ole rikkumised, kuid kriminaalhooldusametnik peab vaatama üle kõik häired,

veendumaks, et tegemist ei ole rikkumistega. Vajaduse korral võtab kriminaalhooldusametnik

kriminaalhooldusaluselt häire kohta suulisi või kirjalikke seletusi.

§ 2 punktiga 34 muudetakse § 20 pealkirja sõnastust üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline

valve ei ole ainult kohustus.

§ 2 punktiga 35 täpsustatakse kehtiva määruse § 20 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust, võttes

arvesse, et elektroonilise valve rikkumise võib toime panna ka isik, kelle puhul on vahistamine

asendatud elektroonilise valvega. Neile saab samuti teha suulise või kirjaliku hoiatuse. Erandiks on

lähenemiskeelu rikkumine, mille korral ei saa kasutada kõnesolevas lõikes nimetatud rikkumistele

reageerimise võimalusi. Teavitamine annab prokurörile teadmised, elektrooniline järelevalve ei ole

täitnud eesmärki.

§ 2 punktiga 36 muudetakse kehtiva määruse § 20 lõike 1 punkti 3 sõnastust üldisemaks.

Rikkumistele reageerimine on ametniku kaalutlusotsus, mida kehtiva määruse sõnastus oluliselt piirab,

sest kohustab ametnikku rikkumisele reageerima ainult otsuse täitmisele pööramise ettepaneku

tegemisega. Seetõttu muudetakse sätte sõnastust üldisemaks, tagades ametnikele sisulise

kaalutlusotsuse tegemise võimaluse. Ametnike kaalutlusotsus on piiratud asenduskaristuse korral

(KarS § 691 lg 2) ning vahistamise asendamisel elektroonilise valvega (KrMS § 1371 lg 8).

§ 2 punktiga 37 täiendatakse kehtiva määruse § 20 lõike 4 esimest lauset. Muudatusega lisatakse

sättesse sõna „kehtiv“. Kriminaalhooldusametnik peab koostama erakorralise ettekande, kui

kriminaalhooldusalusele on tehtud kaks kehtivat kirjalikku hoiatust ning ta on toime pannud rikkumise.

§ 2 punktiga 38 täiendatakse kehtiva määruse §-i 20 lõikega 51. Muudatusega pannakse ametnikule

kohustus teavitada lähenemiskeelu rikkumisest prokuratuuri. Muudatus tagab kannatanute kaitse.

§ 2 punktiga 39 täiendatakse kehtiva määruse § 20 lõiget 6 pärast sõnu „esitatakse kohtule“

sõnadega „või prokuratuurile“, kuna erakorralist ettekannet on võimalik esitada nii kohtule kui ka

prokuratuurile.

§ 2 punktiga 40 muudetakse kehtiva määruse § 21 lõiget 31. Muudatusega parandatakse kirjaviga

ning nimetatakse sätte subjektidena ka kriminaalhooldusalused, kellele on kohaldatud ajutist

lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu.

§ 2 punktiga 41 muudetakse kehtiva määruse § 21 lõiget 32. KarS § 691 lõikes 1, mis sätestab

vangistuse asendamise elektroonilise valvega, on varasem kuuekuuline vangistus asendatud

üheaastase vangistusega. KarS-i muudatusest tulenevalt tehakse sama muudatus ka kehtivas

määruses.

§ 2 punktiga 42 muudetakse kehtiva määruse § 22 lõiget 1. Sätte sõnastust muudetakse üldisemaks,

sest kasutatakse erinevaid valveseadmeid ja kõiki neid ei kinnitata jala külge. Sättega laiendatakse ka

seadme eemaldajate ringi: eelnõu kohaselt võivad seda lisaks kriminaalhooldusametnikule teha ka

kriminaalhooldusosakonnas töötavad ametnikud (näiteks nooremametnikud).

§ 2 punktiga 43 muudetakse kehtiva määruse 5. jao pealkirja sõnastust üldisemaks, võttes arvesse,

et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus.

§ 2 punktiga 44 muudetakse määruse §-i 23. Paragrahvi pealkirja sõnatust muudetakse üldisemaks,

võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus.

Lõige 1 muudatusega laiendatakse elektroonilise valve seadme eemaldajate ringi. Lisaks

kriminaalhooldusametnikule võivad seadme eemaldada ka teised kriminaalhooldusosakonna

ametnikud (näiteks nooremametnikud)k.

Lõigetesse 2 ja 3 tehtava muudatusega muudetakse sõnastust üldisemaks, võttes arvesse, et

elektrooniline valve ei ole ainult kohustus. Termin „katseaeg“ asendatakse terminiga „käitumiskontroll“,

sest isik jääb kriminaalhooldusele just seoses käitumiskontrolliga, mitte katseajal viibimisega. Samuti

korrastatakse sätte sõnastust ja asendatakse kriminaalhooldusregister vangiregistriga, sest

kriminaalhooldusregistrit enam ei ole.

§ 2 punktiga 45 muudetakse määruse lisa sõnastust määruses tehtavatest muudatustest ajendatuna.

Lisa sõnastust muudetakse üldisemaks, võttes arvesse, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus.

Ühtlasi parandatakse selle sõnastust, võttes arvesse elektroonilise valve seadmete eri võimalusi, kuna

praegusel ajal kasutatakse ka selliseid elektroonilise valve seadmeid, mida ei kinnitata jala külge.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus

Üldkasuliku töö määruse muudatusega võimaldatakse üleminekut digitaalsele toimikule, ajakohastatakse määrus lähtudes praktikast ja suurendatakse üldkasuliku töö kasutamise võimalusi ning seejuures toetatakse üldkasuliku töö täitmist suurema paindlikkuse kaudu.

Elektroonilise valve määruse muudatusega ajakohastatakse määrus lähtudes praktikast. Määrust muudetakse lähtudes asjaolust, et elektrooniline valve ei ole ainult kohustus karistusseadustiku mõttes. Elektroonilist valvet on võimalik kohaldada ka vahistamise asendamisel ning ajutise lähenemiskeelu ja lähenemiskeelu kohaldamisel. Muutmisel on arvesse võetud tehnoloogia arengut, võimaldades kasutada erinevaid elektroonilise valve seadmeid. Määruse ajakohastamisel on lähtutud juhtumikorralduse ajakulu optimeerimisest, võimaldades juhtumikorraldusse kaasata kriminaalhooldusosakonnas töötavad ametnikud. Määruse muudatused aitavad rakendada kriminaalhooldajaid elektroonilise valve alustega ning tegeleda ennekõike sisulise tööga – sisutöö

kriminaalhooldusalusega, ajakavade koostamine, liikumiste kontrollimine süsteemis, häirete kontrollimine süsteemis. Vajalik on oma tegevusi kombineerida, mistõttu võib esineda vajadus juhtumikorraldusse kaasata ka kriminaalhooldusosakonnas töötavad ametnikud, kes saavad vajadusel abistada isikute liikumiste asukohtade kontrollimistega või elektroonilise seadme paigaldamise/eemaldamisega.

Sihtrühm

Muudatuse sihtrühmad on nii üldkasuliku töö kui ka elektroonilise valve ettevalmistamise, täitmise ja järelevalvega tegelevad ametnikud ning üldkasulikku tööd tegevad ja elektroonilist valvet kasutavad kriminaalhooldusalused, kahtlustatavad, süüdistatavad ja süüdimõistetud.

Kaasnev mõju

Määruse muudatus ei too kaasa negatiivseid mõjusid. Muudatuse mõju on valdkonda ajakohastada ning võimaldada suuremat paindlikkust. Üldkasulikku tööd reguleerivast määrusest kaotatakse nii ajakava kui ka jaotuskava asjaosaliste poolse allkirjastamise kohustus, millega kiirendatakse dokumendi liikumise protsessi. Elektroonilist valvet reguleeriva määruse sõnastus muudetakse üldisemaks, kuivõrd elektrooniline valve ei ole ainult kohustus karistusseadustiku mõistes, vaid elektroonilist valvet saab rakendada ka vahistamise asendamisel ning ajutise lähenemiskeelu ja lähenemiskeelu kohaldamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega eeldatavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrused jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei too kaasa olulisi töökorralduslikke muutusi. Seega puudub vajadus kehtestada lühemat või pikemat jõustumise aega.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu ei esitatud kooskõlastamiseks EIS-i, kuna eelnõu ei mõjuta teisi ministeeriume, mistõttu ei ole vaja muudatusi teiste ministeeriumidega kooskõlastada. Vanglad on muudatustest teadlikud.

Rait Kuuse

asekantsler

MINISTRI MÄÄRUS

Üldkasuliku töö ja elektroonilise valvega seotud justiitsministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 419 lõike 5, § 4191 lõike 5 ja väärteomenetluse seadustiku § 2071 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord” muutmine Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruses nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) üldkasuliku töö korraldamine § 3 lõikes 2 sätestatud koostöölepingu alusel; 8) uue kuriteo toimepanemise riski vähendavate tegevuste korraldamine.“; 2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib vanglateenistus tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) aitaks võtta vastutust teo tagajärgede eest;“; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) aitaks kaasa eakate, puuetega inimeste või abivajavate inimeste eest hoolitsemisele;“; 5) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) aitaks kaasa loomade eest hoolitsemisele või nende kaitsmisele; 7) aitaks kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja kaitsmisele või keskkonna hea seisundi hoidmisele või säästva arengu edendamisele või keskkonnale kahju tekitamise vältimisele või keskkonnale tekitatud kahju heastamisele.“; 7) paragrahvi 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus peetakse üldkasuliku töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:“; 8) paragrahvi 7 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Selgitamiskohustus“; 9) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

08.02.2024 nr 7

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva määruse tähenduses kohaldatakse kriminaalhooldusametniku kohta sätestatut ka nooremametnikele.“; 11) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 9 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel.“; 13) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale ajakava ja arvestuslehe viie tööpäeva jooksul kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest arvates.“; 14) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna „viivitamata“ sõnaga „viivituseta“; 15) paragrahvi 12 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik võimaluse korral jaotuskava järgi ning koostöös või kooskõlastatult kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga. Esialgse jaotuskava viimase kuu üldkasuliku töö tunde võib teha ainult esialgses jaotuskavas ette nähtud viimase kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajakavas märgitakse:“; 16) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkasuliku töö tegija nimi, isikukood, kehtiva isikut tõendava dokumendi number, kontaktandmed;“; 17) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõnu „ajad kuupäeva ja“ sõnadega „vajaduse korral“; 18) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) üldkasuliku töö tegija, juhendaja ja kriminaalhooldusametniku kinnituse kuupäev.“; 19) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ajakava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse ajakava elektrooniliselt või tema soovil paberil.“; 20) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö tegija kinnituse kuupäev.“; 21) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Jaotuskava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse jaotuskava elektrooniliselt või tema soovil paberil.“; 22) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui kriminaalhooldusalune ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest kriminaalhooldusametnikule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval. Vajaduse ja võimaluse korral läheb kriminaalhooldusametnik töökohale rikkumise asjaolude selgitamiseks.“; 24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigel ajal töökohale, teatab juhendaja sellest kõige hiljem arvestuslehega.“; 25) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad § 16 lõigetes 1– 3 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumise, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning reageerib rikkumisele.“; 26) paragrahvi 17 lõike 12 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „teha kuni kaks“ sõnaga „kehtivat“; 28) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kriminaalhooldusametnik tutvustab kriminaalhooldusalusele kirjalikku hoiatust.“; 29) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna „seitsmest“ sõnaga „neljateistkümnest“; 30) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi on vaja muuta neljateistkümnest päevast lühema perioodi ulatuses, tehakse seda kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud teavitama kriminaalhooldusametnikku esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval.“; 31) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt või paberil. Paberil peetav toimik peab vastama digitaalsele toimikule.“; 33) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Justiitsministri 22. veebruari 2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ muutmine Justiitsministri 22. veebruari 2007.a määruses nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktist 2, § 2 punktist 3 ja § 5 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kohustuse“; 2) paragrahvi 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) arvamuse andmine elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta;“; 3) paragrahvi 5 lõiked 2, 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kriminaalhooldusosakond tagab elektroonilise valve seadme olemasolu kohtulahendi jõustumise või seadme paigaldamise ajaks. (3) Võimaluse ja põhjendatud vajaduse korral paigaldatakse elektroonilise valve seade kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule vanglast vabastamise ajal. (4) Elektroonilise valve kohaldamisel kahtlustatavale või süüdistatavale vahistamise asemel ja süüdimõistetule, kes viibib vanglas, saadab kriminaalhooldusosakond võimaluse korral kutse vanglasse. Kutses märgitakse, et kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu on kohustatud seoses talle määratud või mõistetud elektroonilise valve täitmisega ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme

tööpäeva jooksul vanglast vabastamise päevast arvates. Kutse antakse kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule vanglas.“; 4) paragrahvi 51 lõike 2 punktid 1, 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks ning ei tohi esineda muid asjaolusid, mis takistavad nimetatud elukohas elamist; 2) elukohas peab olema tagatud stabiilne elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma globaalse mobiilsidesüsteemi (edaspidi GSM) levialas ning levi peab olema elektroonilise valve seadme toimimiseks piisav;“; 5) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võimaluse korral nimetatakse kriminaalhooldusametnik, kes on koostanud kriminaalhooldaja arvamuse süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kohta või andnud arvamuse elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta.“; 6) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „kümnepäevaseks ajavahemikuks“ sõnadega „kuni järgmise kohtumiseni“; 7) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „eemaldamise“ sõnaga „kaotamise“; 8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: 6) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja temale pandud kohustuste täitmisel ning millised on kontrollnõuete rikkumise ja kohustuste täitmata jätmise tagajärjed.“; 9) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või -talituse“; 10) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ajakava võib olla koostatud põhimõttel, et kriminaalhooldusalune peab viibima ööpäev ringi oma elukohas.“; 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui kriminaalhooldusalusele on kohaldatud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, siis ajakava ei koostata.“; 12) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „tööl või koolis või mujal“; 13) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 1-3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Elektroonilise valve ajakava peab sisaldama järgmisi osi: 1) minutilise täpsusega fikseeritud töö, õppimise või kriminaalhooldusametniku lubatud muu tegevuse algus ja lõpp; 2) minutilise täpsusega fikseeritud aeg igapäevaseks elukohast lahkumiseks ja elukohta saabumiseks; 3) ajavahemik tööle või mujale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kohta jõudmiseks ja tagasi elukohta saabumiseks kokkulepitud viisil.“; 14) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 4-9 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 8 lõiked 31–5 sõnastatakse järgmiselt: „(31) GPS-jälgimisseadme kasutamise korral võib elektroonilise valve ajakava sisaldada ainult kaardil tähistatud lubatud tsoone, kuhu võib siseneda, või keelatud tsoone, kuhu on keelatud siseneda igal ajal või teatud kellaajal, või kohustuslikke tsoone, kus peab viibima ja kust ei tohi lahkuda igal ajal või teatud kellaajal.“

(4) Ajakava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse ajakava elektrooniliselt või tema soovil paberil. (5) Erandjuhul muudetakse ajakava kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse eelneval kokkuleppel. Erandjuhuks loetakse liikumist, mis on hädavajalik ning mida ei olnud ajakava koostamisel ette näha.“; 16) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kahtluse korral kontrollib kriminaalhooldusametnik taotletud liikumise aluse olemasolu või õigsust, nõudes vajaduse korral kriminaalhooldusaluselt kirjalikke tõendeid.“; 18) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Elektroonilise valve seadmed ja seadmete valik“; 19) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kriminaalhooldusaluse külge kinnitatavat seadet, mis peab sidet koduvalveseadmega või asukohamääramist võimaldava seadmega; 20) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: 3) GPS-jälgimisseadet – aktiivjälgimisseadet, mis võimaldab kindlaks teha kriminaalhooldusaluse asukoha reaalajas. GPS-jälgimisseade võib koosneda ühest või mitmest osast ning mitmeosalise seadme korral võidakse paigaldada üks osa kriminaalhooldusaluse külge ning teine osa elukohta (koduvalveseade) või on teine osa kaasaskantav.“; 21) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „kas telefoni teel või esimesel kohtumisel kriminaalhooldusosakonnas või -talituses“; 22) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 11 lõiked 1–5 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriminaalhooldusosakonna ametnik valib koos kriminaalhooldusalusega elamiskohas elektroonilise valve seadmele sobiva koha, arvestades, et seadet saaks ühendada elektrivõrku, samuti et seade asuks tugeval ja siledal pinnal kohas, kus seadet tahtmatult ei liigutataks. (2) Kriminaalhooldusosakonna ametnik paigaldab elektroonilise valve seadmed teenusepakkuja juhiste järgi, tekitamata hooldusalusele ülemäärast ebamugavust. Paigaldamise lõpus kontrollib ametnik kinnituse vastupidavust. (3) Kriminaalhooldusosakonna ametnik seadistab maksimaalse liikumisraadiuse, kontrollides koos kriminaalhooldusalusega tema elukoha kaugemate kohtade vahemaa sobivust määratud raadiusega. (4) Kriminaalhooldusosakonna ametnik tutvustab kriminaalhooldusalusele elektroonilise valve seadmete töötamise põhimõtteid ja näitab, kuidas seadmeid kasutada. (5) Elektroonilise valve seadmed ühendatakse arvutivõrguga ja seejärel kontrollitakse nende nõuetekohast töötamist.“; 24) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: "§ 12. Elektroonilise valve täitmise tähtaja arvestamine Elektroonilise valve täitmise tähtaega hakatakse arvestama elektroonilise valve seadmete paigaldamisest alates. Elektroonilise valve täitmine lõpeb, kui kriminaalhooldusosakonna ametnik eemaldab seadmed pärast kohtu määratud tähtaja möödumist.“; 25) määruse 3. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Elektroonilise valve täitmise vahetu kontrollimine, elektroonilise valve täitmise rikkumine ja rikkumisele reageerimine“;

26) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13. Elektroonilise valve täitmise vahetu kontroll (1) Kriminaalhooldusalusepoolset elektroonilise valve ajakavast kinnipidamist kontrollib vahetult vangla üksus (edaspidi valveametnik). (2) Valveametnik reageerib elektroonilise valve süsteemi tulnud häirele viivitamata. (3) Valveametnik märgib häirele reageerimise viisi ja tulemuse elektroonilise valve infosüsteemi, nimetades lühidalt ka häire põhjuse.“;

27) paragrahvi 14 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Elektroonilise valve täitmise rikkumine (1) Elektroonilise valve täitmise jäme rikkumine on: 1) elektroonilise valve seadme lõhkumine, signaali järeletegemine, järeletegemise katse või signaali takistamine; 2) oma tegevuse või tegevusetusega elektroonilise valve seadme toimimise takistamine; 3) kriminaalhooldusaluse lahkumine elukohast ajakavavälisel ajal; 4) kriminaalhooldusaluse külge kinnitatava seadme eemaldamine kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või seadme lõhkumise teel või muul viisil; 5) GPS-jälgimisseadme kasutamise korral tahtlik sisenemine keelatud tsooni. (2) Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks loetakse elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine, sealhulgas varasem elukohta jõudmine. GPS-jälgimisseadme kasutamise korral loetakse rikkumiseks ka see, kui kriminaalhooldusalune rikub tahtlikult tsooni kohta kehtestatud nõudeid. (3) Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks ei loeta järgmisi juhtumeid: 1) kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest valveametnikku ette ja kriminaalhooldusametnik nõustub pärast asjaolude väljaselgitamist varasema saabumise või hilinemisega; 2) kui kriminaalhooldusalune informeerib erakorralise juhtumi puhul selle toimumisest valveametnikku kohe ning kriminaalhooldusametnik nõustub pärast asjaolude väljaselgitamist sellega; 3) kui valveametnikule teatatakse elektroonilise valve seadme tehnilisest rikkest, mida ei ole põhjustanud kriminaalhooldusalune.“;

28) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Elektroonilise valve täitmise häirele reageerimine valveametniku poolt (1) Valveametnik otsustab elektroonilise valve häire reageerimise viisi olenevalt häirest. Käesoleva määruse § 14 lõikes 1 loetletud jämedatele rikkumistele reageeritakse eelisjärjekorras. (2) Valveametnik helistab koduvalveseadme numbril või kriminaalhooldusaluse isiklikul telefoninumbril või muul telefoninumbril, et selgitada välja esmased häire asjaolud. (3) Valveametnik fikseerib häire asjaolud ja reageerimise viisi elektroonilise valve süsteemis. Vajaduse korral informeerib ta häirest politseid. (4) Valveametnik helistab viivitamata häirekeskusesse, kui kriminaalhooldusalune on sisenenud keelatud tsooni. (5) Valveametnik ei anna kriminaalhooldusalusele luba ajakava muutmiseks.“;

29) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui valveametnik on saanud informatsiooni elektroonilise valve seadme tehnilise rikke kohta, teavitab ta sellest kriminaalhooldusametnikku, kes kontrollib kriminaalhooldusaluse osalust tehnilise rikke toimumises. (2) Kui tehniline rike on seotud kriminaalhooldusalusest sõltumatute asjaoludega, otsustab kriminaalhooldusametnik rikke kõrvaldamise viisi ja aja. (3) Tehnilise rikkega seade asendatakse uuega kas kriminaalhooldusosakonnas või kriminaalhooldusaluse elukohas. (4) Tehnilise rikkega seade asendatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Ajavahemik, mis jääb seadme rikke tekkimise ja uue seadme paigaldamise vahele, loetakse elektroonilise valve aja hulka.“; 31) määruse 4. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kriminaalhooldusametniku ülesanded elektroonilise valve täitmisel“; 32) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Elektroonilise valve täitmise jälgimine (1) Kriminaalhooldusametnik, kelle järelevalve alla on määratud elektroonilise valvega kriminaalhooldusalune, võib kontrollida elektroonilise valve täitmist igal ajal, kuid ta on kohustatud seda tegema kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse regulaarsete või muude kohtumiste toimumise ajal. (2) Kriminaalhooldusosakonna ametnikul on õigus kontrollimiseks külastada ajakavas märgitud viibimiskohti ja sinna helistada igal ajal, sealhulgas öisel ajal. Kontrollkülastustest ei teatata kriminaalhooldusalusele ette, välja arvatud öisel ajal. Kontrollkülastusest ajavahemikul kella 23.00-st kuni 6.00-ni tuleb 30 minutit varem ette teatada.“; 33) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Kriminaalhooldusametniku ülesanded elektroonilise valve häire korral Kui kriminaalhooldusametnik avastab kriminaalhooldusalusega kohtumise eel või muul ajal kontrollimise käigus kriminaalhooldusaluse elektroonilise valve süsteemis häire, mis võib osutuda kriminaalhooldusalusepoolseks elektroonilise valve nõuete rikkumiseks, on ta kohustatud kriminaalhooldusalusega kohtumisel või muul ajal välja selgitama häire asjaolud, vajaduse korral võtma kriminaalhooldusaluselt suulisi või kirjalikke seletusi ning otsustama lisameetmete võtmise.“; 34) paragrahvi 20 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Kriminaalhooldusametniku pädevus elektroonilise valve rikkumise korral“; 35) paragrahvi 20 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Elektroonilise valve rikkumise korral, välja arvatud lähenemiskeelu rikkumise korral, võib kriminaalhooldusametnik:“; 36) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) koostada kohtule erakorralise ettekande;“; 37) paragrahvi 20 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „kuni kaks“ sõnaga „kehtivat“; 38) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui kriminaalhooldusalune, kellele on kohaldatud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, paneb toime käesoleva määruse § 14 lõike 1 punktis 5 loetletud jämeda rikkumise, teavitab kriminaalhooldusametnik rikkumisest prokuratuuri.“; 39) paragrahvi 20 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „esitatakse kohtule“ sõnadega „või prokuratuurile“; 40) paragrahvi 21 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt: „(31) Kui kriminaalhooldusalusele on elektrooniline valve määratud vahistamise asemel või on talle kohaldatud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, ei saa tema elektroonilise valve tähtaega lühendada või pikendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel. Elektroonilise valve tähtaja lühendamise või pikendamise aluste tekkimise korral või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõusoleku tagasi võtmise korral pöördub kriminaalhooldusametnik esmalt prokuröri poole ning seejärel esitab kohtule erakorralise ettekande.“; 41) paragrahvi 21 lõikes 32 asendatakse sõna „kuuekuulise“ sõnaga „üheaastase“. 42) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalhooldusalune vastutab tema külge paigaldatud elektroonilise valve seadme allesoleku eest kuni elektroonilise valve seadme eemaldamiseni kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt ning tagab abinõud seadme purunemise takistamiseks. Selle kohta võetakse seadme paigaldamisel kriminaalhooldusaluselt käesoleva määruse lisas kehtestatud vormil allkiri.“

43) määruse 5. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Elektroonilise valve täitmise lõppemine“;

44) paragrahv 23 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 23. Elektroonilise valve täitmise lõppemine (1) Elektroonilise valve seadme eemaldab kriminaalhooldusosakonna ametnik kriminaalhooldusaluse elukohas elektroonilise valve täitmise lõppemise päeval või sellele eelneval tööpäeval, kui tähtaeg saabub puhkepäeval. (2) Kui elektroonilise valve täitmise lõppemisel jätkub kriminaalhooldusaluse käitumiskontroll, tehakse märge elektroonilise valve täitmise lõppemise kohta vangiregistrisse. (3) Kui elektroonilise valve täitmine lõpeb, välja arvatud kui elektroonilise valve täitmise lõppemisel jätkub kriminaalhooldusalusele määratud käitumiskontroll, koostab kriminaalhooldusametnik ettekande kriminaalhoolduse lõppemise kohta, lähtudes „Kriminaalhooldusseaduse“ §-s 301 sätestatud kriminaalhoolduse lõppemise ettekande nõuetest.“; 45) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler Lisa Kriminaalhooldusaluse varaline vastutus elektroonilise valve seadme lõhkumise, purunemise või kadumise korral

Justiitsministri 22. veebruari 2007. a

määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve kord“ Lisa

(muudetud sõnastuses)

Kriminaalhooldusaluse varaline vastutus elektroonilise valve seadme lõhkumise, purunemise

või kadumise korral

Käesolevaga võtab kriminaalhooldusalune ........................................................................,

(eesnimi, perekonnanimi, isikukood)

kellele on määratud elektrooniline valve …………….. kohtulahendi

................................... nr ............. alusel, jõustunud ..................................,

tähtajaga .............................kuud,

tähtaeg algab .............................. ja lõppeb .............................. ning millele järgneb

katseaeg kuni ..............................,

endale järgmise kohustuse:

1) alluda elektroonilisele valvele ausalt ja nõuetekohaselt, kasutades elektroonilise valve

seadmeid reeglite kohaselt;

2) tagada elektroonilise valve seadmete allesolek kuni elektroonilise valve seadme eemaldamiseni

kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt;

3) vältida elektroonilise valve seadmete rikkumist ja purunemist nii tahtmatult kui tahtlikult.

Kui elektroonilise valve seadmete komplekt või mõni osa seadmetest, mis on antud

kriminaalhooldusaluse vastutusele, läheb kaduma või on rikutud või purustatud ning kui

kriminaalhooldusalune on tahtlikult tekitanud olukorra seadmete kadumiseks, seadmeid tahtlikult

rikkunud või on need tema süül purunenud, on kriminaalhooldusalusel rahaline vastutus kogu kadunud

või rikutud või purustatud seadmete või nende osa väärtuses ning see nõutakse

kriminaalhooldusaluselt välja vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §-dele 1043 ja 1045.

Kriminaalhooldusaluse ...............................................................................................

(eesnimi, perekonnanimi, isikukood)

külge ning elukohta (ja/või mõnda teise kohta) aadressil ..................................

.................................................................................................................................

paigaldatud seadmete numbrid on: ................................................ning nende

hüvitamisväärtus on ....................................eurot.

Käesolevaga kinnitan, et olen aru saanud mulle pandud varalisest

vastutusest ....................................................................................................................

(kriminaalhooldusaluse nimi, allkiri, kuupäev)

Seadmed paigaldas ......................................................................................................

(kriminaalhooldusosakonna ametniku nimi, allkiri, kuupäev)