Leping

1

TÖÖVÕTULEPINGU NR x-x/xxxx ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tõnis Saar (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Riia tn 24a, 51010, keda esindab Pille Kaldmaa (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on Töövõtja poolt uuringu „Kauplustest toime pandud varguste menetluspraktikast“ teostamine lähtudes väikeostu dokumendist. Uuringu eesmärk on kirjeldada kaubandusettevõtetest toime pandud varguste menetluspraktikat, kaasnevat ressursikulu ja ettevõtete ootusi riigile. Uuring sisaldab kaht osa: I osas kirjeldatakse varguste menetlemist sündmuskohal ning kaubandusettevõtete ootusi riigile; II osas kirjeldatakse varguste menetlemisega kaasnevat ressursikulu õiguskaitse- asutustele (edaspidi „Tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud toodud Tellija 05.05.2023 pakkumuskutses ja Töövõtja 25.05.2023 esitatud pakkumuses. Pooled on Tööde tingimusi läbirääkimiste käigus täpsustanud. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu

sõlmimisest arvates järgmiselt: 2.1.1. töö I osa peab valmima kolme kuu jooksul jooksul lepingu sõlmimisest; 2.1.2. töö II osa peab valmima kuue kuu jooksul kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest.

2.2. Tööde teostamise ajakava on toodud Töövõtja 25.05.2023 pakkumuses, kuid Tööde algust ja nende kestust arvestatakse alates lepingu sõlmimisest.

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on 26 557,20 eurot

(kakskümmend kuus tuhat viissada viiskümmend seitse eurot ja 20 senti) koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“).

3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist.

3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja: 4.1.1. esitama Tellijale aruandluse peale tööde I osa valmimist.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Andri Ahven,

tel +372 512 0961, e-post [email protected] või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Made Rästas,

tel +372 5623 9496, e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – lepingu objekti kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – küsimused intervjueeritavatele. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/

2

toovotulepingute_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Tellija poolt sätestatud tingimustega, sh lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 620 8100 Tel: 646 4488 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

3

LISA 1

TÖÖVÕTULEPINGULE NR ……

LEPINGU OBJEKTI KIRJELDUS Uuringu eesmärk on kirjeldada kaubandusettevõtetest toime pandud varguste menetluspraktikat, kaasnevat ressursikulu ja ettevõtete ootusi riigile. Uuring sisaldab kaht osa:

I. kirjeldatakse varguste menetlemist sündmuskohal ning kaubandusettevõtete ootusi riigile; II. kirjeldatakse varguste menetlemisega kaasnevat ressursikulu õiguskaitseasutustele.

Uuring peab vastama järgmistele kauplusevarguseid puudutavatele küsimustele.

1. Mille poolest erineb kauplusevarguste menetlemine eri variantide puhul (sh ajakulu ühele vargusele): a)

kauplus teatab kohe igast vargusest; b) kauplus teatab ühekorraga mitmest eri ajal toime pandud

vargusest?

2. Milline on keskmine ressursikulu (sh ajakulu sündmuskohal) väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses

ning arvestades erinevaid menetlusliike ja erinevaid lahendeid?

3. Milline on tüüpilise menetluse kestus erinevates etappides väärteomenetluses (teate saamisest lahendi

tegemiseni) ja kriminaalmenetluses (teate saamisest kriminaalasja prokuratuuri saatmiseni)?

4. Millised on kaubandusettevõtete ja neid teenindavate turvafirmade kogemused koostööst politseiga ja

teiste õiguskaitseasutustega?

5. Milliseid võimalusi näevad intervjueeritavad menetluse lihtsustamiseks?

6. Milliseid võimalusi näevad intervjueeritavad korduvate (süstemaatiliste) varguste efektiivsemaks

ennetamiseks?

7. Millised on kaubandusettevõtete ootused riigile varguste menetlemisel? Millisena näevad

kaubandusettevõtted enda rolli?

Uuringu aruanne peab sisaldama vastuseid ülaltoodud küsimustele ning ettepanekuid varguste efektiivseks

menetlemiseks (sh menetlusliik, kannatanute roll ja ootused).

Uuring hõlmab eeskätt Harjumaal tegutsevaid suuri toidu- ja esmatarbekaupu müüvaid kaubandus-ettevõtteid

(konkreetsed ettevõtted täpsustatakse kokkuleppel töö tellijaga).

Uuringu I osas kirjeldatakse kauplusevarguste menetlemise käiku sündmuskohal ning kaubandus-ettevõtete ootusi

riigile. Selleks intervjueeritakse vähemalt viit varguseid menetlevat politseiametnikku (lisaks sündmuskohal

juhtumeid menetlevatele politseiametnikele võidakse tulenevalt uuringu eesmärkidest hõlmata ka kuritegude

uurijaid ning väärteokaristusi määravaid politseiametnikke), vähemalt viie kaubandusettevõtte esindajaid ning

vähemalt kahe kaubandusettevõtetele teenust pakkuva turvafirma esindajaid. Intervjuude vorm pole ette määratud

ning ei eeldata nende läbiviimist individuaalselt, vaid vastavalt otstarbekusele võib neid läbi viia ka nt

fookusgruppides. Lisaks kasutatakse vastavalt võimalustele kirjalikke materjale ja statistikat. Detailsed küsimused

intervjueeritavatele on toodud lisas 2.

Uuringu II osa hõlmab peaasjalikult ametnike küsitlemist (nt intervjuud fookusgruppides), et Harjumaa näitel

kirjeldada ressursikulu varguste menetlemisel väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses, sh erinevate

menetlusliikide ja erinevate lahendite puhul (karistamine, muu mõjutusvahendi kohaldamine, menetluse

lõpetamine) ning kohtumenetluse korral kuni kohtuotsuse jõustumiseni (k.a); samuti täitemenetluses rahaliste

sissenõuete menetlemisega kaasnevaid kulusid. Kriminaalmenetluses arvestatakse lisaks ressursikulu ka menetluse oportuniteediga (KrMS § 202) lõpetamise korral kuni niisuguse menetlusotsuse tegemiseni (k.a).

4

LISA 2

KÜSIMUSED INTERVJUEERITAVATELE

I. Küsimused politseiametnikele

Intervjueeritakse kauplusevarguseid sündmuskohal menetlevaid ametnikke Põhja prefektuuris.

1. Millised on peamised erinevused varguste menetlemisel üksikuna (kauplus teatab kohe igast vargusest) vs.

mitme juhtumi korraga menetlemisel (kauplus teatab ühekorraga mitmest eri ajal toime pandud vargusest)?

2. Millised asjaolud eeskätt määravad, kas väärteo puhul lahendatakse juhtum kohapeal kiirmenetluses või

läheb see üldmenetlusse?

3. Mida arvestatakse, kui hinnatakse võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel (VTMS

§ 30)? Lõpetamiste õiguslik alus selgub statistikast; siinkohal pakuvad huvi muud asjaolud (nt isiku vanus,

tekitatud kahju, varguse motiivid, toimetulek, sõltuvusprobleemid, varasemad rikkumised, jm).

4. Millest lähtutakse väärteomenetluses karistuse liigi ja määra valikul? Kuidas kujuneb rahatrahvi suurus?

5. Milliste asjaolude põhjal saab hinnata, kas varguse peamiseks motiiviks oli kauba edasimüük või varastati

enda tarbeks?

6. Ametnike ettepanekud, kuidas varguste menetlemist efektiivsemaks muuta. Eeskätt pakub huvi, kuidas seda

võiks teha süstemaatiliste varguste korral.

7. Ametnike ettepanekud süstemaatiliste varguste ennetamiseks ja vähendamiseks.

8. Ametnike hinnangud väärtegude/kuritegude piiri (200 eurot) võimaliku tõstmise mõju kohta nii varguste

ennetamise aspektist kui ka menetluskoormuse aspektist. Palume põhjendada.

II. Küsimused kaubandusettevõtete esindajatele

Intervjueeritakse toidu- ja esmatarbekaupu müüvate kaubandusettevõtete esindajaid (täpsustatakse kokkuleppel

töö tellijaga).

Kesksed küsimused, millele tuleb saada vastused:

 kauplustes varguste ennetamise ja varaste tabamise võimalused;

 vargustest teatamine, ajakulu juhtumite vormistamisel;

 kogemused politseiga ja teiste õiguskaitseasutustega;

 ootused riigile.

1. Varguste „tüübid“, nt peamiste motiivide, toimepanemise viisi, kauba liigi ja toimepanijate järgi.

2. Milliste asjaolude põhjal saab hinnata, kas varguse peamiseks motiiviks oli kauba edasimüük või varastati

enda tarbeks?

3. Kas on statistikat või hinnanguid viimase 1–3 aasta kohta (nt varguste arv, politseile teatamine, menetluste

tulemused, kahjude hüvitamine, varastatud kaubad, kahjusummad, varguste motiivid/organiseeritus,

kaasnevad kulud, jm)? [Arvestada, kas andmed sisaldavad ärisaladust.]

4. Kas on viimasel aasta jooksul on olukord vargustega muutunud (kui jah, siis milles see avaldub ja mis

võivad olla muutuste põhjused)?

5. Millised võtted on kauplustes varguste ennetamisel kõige efektiivsemad? Kas nähakse võimalusi

(kulu)efektiivsuse suurendamiseks?

5

6. Kui kauplusse ilmub varem varastanud isik (nn sarivaras), siis kuidas reageeritakse? Kas püütakse

võimalikku vargust ära hoida (nt nähtavalt jälgides) või lastakse sel toimuda ja varas peetakse kinni pärast

kassat? Millised on kaalutlused kummagi variandi puhul?

7. Milline on tüüpilise varguse korral ajakulu kaupluse jaoks? Mis on kõige aeganõudvam; kuidas võiks

menetlust lihtsustada?

8. Mis on peamised motiivid vargusest politseile teatamisel vs. teatamata jätmisel? Nt millist rolli omab kahju

suurus, kas kaup saadi kahjustamata tagasi, varguse motiiv, kas varas tabati või pole tema isik teada, tabatud

varga sotsiaalne olukord, muud asjaolud?

9. Millist praktikat ettevõte peamiselt kasutab ning millised on siinjuures kaalutlused?

a) Vargusest teatatakse vahetult selle järel

b) Teatatakse mitmest vargusest ühekorraga

10. Kuidas erinevad varguse läbi kannatanud ettevõtte jaoks väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus? Nt kas

erineb ajakulu juhtumi vormistamisele, lõpplahenduseni kuluv aeg, kahju heastamine?

11. Millised on kogemused politseiga ja teiste õiguskaitseasutustega? Kuidas hinnatakse politsei

reageerimiskiirust, menetlustoimingute läbiviimist, infovahetust? Millega ollakse rahul, millega mitte?

12. Mida varguse läbi kannatanud ettevõte ootab politseilt ja teistelt õiguskaitseasutustelt; millist infot ja millist

lahendust soovitakse? Mida kõige vähem soovitakse?

13. Millised võiks olla realistlikud variandid varguste efektiivsemaks ennetamiseks ja tõkestamiseks? (Pole

tõenäoline, et politsei ressursid varguste menetlemisel lähiajal kasvaks. Ka ei saa eeldada tavapäraste

karistuste efektiivsuse kiiret tõusu ega vanglakaristuse suuremas mahus kasutamist ja/või pikema vangistuse

mõistmist.)

14. Ettepanekud, kuidas varguste menetlemist efektiivsemaks muuta. Eeskätt pakub huvi, kuidas seda võiks teha

süstemaatiliste varguste korral.

15. Hinnangud väärtegude/kuritegude piiri (200 eurot) võimaliku tõstmise mõju kohta nii varguste ennetamise

aspektist kui ka menetluskoormuse aspektist. Palume põhjendada.

III. Küsimused turvafirmade esindajatele

Intervjueeritakse kaubandusettevõtteid teenindavate turvafirmade esindajaid (täpsustatakse kokkuleppel töö

tellijaga).

Kesksed küsimused, millele tuleb saada vastused:

 kauplustes varguste ennetamise ja varaste tabamise võimalused;

 ajakulu juhtumite vormistamisel.

1. Varguste „tüübid“, nt peamiste motiivide, toimepanemise viisi, kauba liigi ja toimepanijate järgi.

2. Milliste asjaolude põhjal saab hinnata, kas varguse peamiseks motiiviks oli kauba edasimüük või varastati

enda tarbeks?

3. Kas on statistikat või hinnanguid viimase 1–3 aasta kohta (nt varguste arv, politseile teatamine, menetluste

tulemused, kahjude hüvitamine, varastatud kaubad, kahjusummad, varguste motiivid/organiseeritus,

kaasnevad kulud, jm)? [Arvestada, kas andmed sisaldavad ärisaladust.]

4. Kas on viimasel aasta jooksul on olukord vargustega muutunud (kui jah, siis milles see avaldub ja mis

võivad olla muutuste põhjused)?

5. Millised võtted on kauplustes varguste ennetamisel kõige efektiivsemad? Kas nähakse võimalusi

(kulu)efektiivsuse suurendamiseks?

6

6. Kui kauplusse ilmub varem varastanud isik (nn sarivaras), siis kuidas reageeritakse? Kas püütakse

võimalikku vargust ära hoida (nt nähtavalt jälgides) või lastakse sel toimuda ja varas peetakse kinni pärast

kassat? Millised on kaalutlused kummagi variandi puhul?

7. Milline on tüüpilise varguse korral ajakulu turvafirma jaoks? Mis on kõige aeganõudvam; kuidas võiks

menetlust lihtsustada?

8. Kas turvafirma jaoks on väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses erinev ajakulu?

9. Millised on kogemused politseiga ja teiste õiguskaitseasutustega? Kuidas hinnatakse politsei

reageerimiskiirust, menetlustoimingute läbiviimist, infovahetust? Millega ollakse rahul, millega mitte?

10. Millised võiks olla realistlikud variandid varguste efektiivsemaks ennetamiseks ja tõkestamiseks? (Pole

tõenäoline, et politsei ressursid varguste menetlemisel lähiajal kasvaks. Ka ei saa eeldada tavapäraste

karistuste efektiivsuse kiiret tõusu ega vanglakaristuse suuremas mahus kasutamist ja/või pikema vangistuse

mõistmist.)

11. Ettepanekud, kuidas varguste menetlemist efektiivsemaks muuta. Eeskätt pakub huvi, kuidas seda võiks teha

süstemaatiliste varguste korral.

12. Hinnangud väärtegude/kuritegude piiri (200 eurot) võimaliku tõstmise mõju kohta nii varguste ennetamise

aspektist kui ka menetluskoormuse aspektist. Palume põhjendada.