Selgitused

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Rahandusministeerium 31.05.2024 nr 7-7/24-293

[email protected]

Riigikohus esitab käesolevaga selgitused RES/RE 2025-2028 lisataotluste juurde.

Riigikohtul on 4-aastaseks eelarvestrateegia perioodiks kokku 2 lisataotlust kogusummas 471

993 eurot. Mõlemad taotlused on lühiajaliste vajaduste katteks ning ei suurenda pikaajaliselt

jooksvaid kulutusi.

Kõik RES/RE 2025-2028 lisataotluste andmed on lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastanud digitaalselt)

Üllar Kaljumäe

Riigikohtu direktor

Lisatud:

1. RES 2025-2028 Riigikohus Lisataotluse tabel

2. Andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustööd (1 lk)

3. Noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027

RES/RE 2025-2028 lisataotlus: andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi (KISAI)

ettevalmistustööd

Riigikohus taotleb aastateks 2025-2026 ühekordseid vahendeid andmepõhise intelligentse

kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustöödeks järgnevalt:

2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku

(EUR)

Andmepõhise

intelligentne

kohtuinfosüsteemi

(KISAI) ettevalmistustööd

140 490 140 490 0 0 280 980

Eesti kohtud kasutavad alates 2017. aastast, mil I ja II kohtuastmes kasutusel olnud

kohtuinfosüsteemi võttis kasutusele ka Riigikohus, ühtset kohtuinfosüsteemi (KIS). Kuni 2017.

aastani kasutas Riigikohus oma infosüsteemi. Praeguse infosüsteemi näol, vaatamata

pidevatele, sageli ka edukatele püüdlustele seda arendada (selgesti eristuvad versioonid KIS ja

KIS2, pärast KIS2 arendustes eelmisest pigem selge erinevusega uusversioon puudub), on

tegemist lõppkokkuvõtteks oma võimekuse piiridel oleva lahendusega. Selle kõige suuremaks

puudujäägiks on dokumendipõhine loogika – kohtu tööprotsessid, mis algusaastatel olidki

organiseeritud paberdokumentatsioonil ja -ringlusel, on asendunud valdavalt elektroonilise

dokumentatsiooniga ja -ringlusega. Olemasolev kohtuinfosüsteem praktiliselt ei loo

lisaväärtust, (ka) sel põhjusel on kohtu põhiprotsessid jätkuvalt väga inimressursikesksed. See

omakorda tähendab ebaefektiivsust, aga ka ebaproportsionaalselt suurt hulka toetavaid

teenuseid ja mittejuriidilise kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Kohtute uue arengukavaga, mille väljatöötamist korraldab Riigikohus, on seatud sihiks 2030.

aastaks üle minna andmepõhisele menetlus- ja töökorraldusele õigusemõistmises, milleks tuleb

kasutusele võtta ka selliseid tööprotsesse toetav uus elektrooniline töövahend. Alates

menetlusosalisest peab suhtlus kohtuga olema andmepõhine. Sellise töövahendi üks

olulisemaid ülesandeid on õigusemõistmiseks lisaväärtuse loomine andmetöötluse ja selle

põhjal konkreetse kohtuasja lahendamist abistavate analüüside, kokkuvõtete, üldistuste,

varasema praktikaga võrdluste jmt genereerimisega. Kohtunik peab saama sellist tuge mitte

abstraktselt, vaid konkreetselt iga tema poolt läbi viidud menetluse vajadusi arvestavalt. Selle

tulemusena on oodatav nii inimtöö mahu, kui selleks kuluva aja vähenemine kohtuniku otsuste

eelselt - nii menetlusliku vahe- kui ka asja lahendava lõppotsuse vaates. Kohtumenetluse

kvaliteet tõuseb, kohtumenetlus muutub oluliselt kiiremaks, selle kuluefektiivsus paraneb

tuntavalt, mitte üksnes kohtu korralduse eest vastutavale riigile, vaid ka kõigile teistele

õigusemõistmisega seotud isikutele.

2025. ja 2026. aastaks on seatud eesmärgiks kokku leppida tuleviku andmepõhised

õigusemõistmise tööprotsessid ja andmemudel kohtusüsteemi piires, aga samuti

menetlusosalise (füüsiline ja juriidiline isik) komponent ning minimaalselt kirjeldada nõuded

õigusemõistmisega seotud teistele põhitegutsejatele (prokuratuur, advokatuur jt). Samuti

koostada lähteülesanne uue infosüsteemi hankeks. 2025. ja 2026 aasta eesmärkide

saavutamiseks on kavandatud vahendid kuni 1000 / inimtöötundi / aastas töö eest tasustamiseks

(keskmine tasumäär 70 + maksukulu / töötund, kokku 93 660 eurot) ja kuni 46 830 euro piires

muid kulusid (töötoad, teiste riikide praktikast õppimine jmt).

RES/RE 2025-2028 lisataotlus: noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027

Riigikohus taotleb aastateks 2025-2027 täiendavaid vahendeid noorkohtunike koolituseks

järgnevalt:

2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku

(EUR)

Noorkohtunike

koolitusvajaduse ajutine

kasv

73 701 72 689 44 623 0 191 013

Noorkohtunike koolituse on kohtute seadusest tulenevalt kohustuslik. Seoses 1990-ndatel

alustanud kohtunike jõudmisega pensioniikka on noorkohtunike hulk Eesti kohtutes alates

2022. aastast hüppeliselt kasvanud. Eesti kohtutes oli 20.05.2024 seisuga komplekteeritud 251

kohtuniku teenistuskohta. Seisuga 20. mai 2024 oli kohtutes tööl 57 kohtunikku, kelle tööstaaž

oli kuni 3 aastat (22,7% kohtunike üldarvust). Käesoleval aastal lisandub veel 9 uut kohtunikku.

Kohtunike pensionile siirdumise kõrghetk ongi aastatel 2024-2025 ning noorkohtunike osakaal

kohtusüsteemis omakorda suurim 2025-2026 ja jõuab minimaalselt 29-31%. Et aga tsiviil- ja

alates eelmisest aastast ka haldusasjade hulk kohtusüsteemis on kasvutrendis, võib

noorkohtunike osakaal veelgi suureneda ja saavutada 33-35% osakaalu kohtunikkonnast.

Hiljuti läbiviidud analüüsi tulemusena1 on noorkohtuniku esimese tööaasta kohtuasjade

lahendamise jõudlus 65-68% kogenud kohtuniku jõudlusega võrreldes ja kolmandaks aastaks

saavutab jõudluse 92-96%. Kohtuasjade lahendamise jõudlus mõjutab kohtuasjade

menetlusaega – mida väiksem on jõudlus, seda pikem menetlusaeg. Noorkohtunike jõudlus on

seda parem, mida rohkem noorkohtunik saab ametisse asumise esimestel aastatel neile

orienteeritud koolitusi. Riigikohus on 2023 aasta II pooles ja 2024. aasta alguses juurutanud

tulemuslikult uue koolitusprogrammi tsiviilvaldkonna kohtunikele (tsiviilvaldkonna

kohtunikud moodustavad u 45% I ja II esimese kohtuastme kohtunikest ja noorkohtunikest),

praegu toimub koolitusprogrammide uuendamine ka haldus- ja süüteovaldkonna kohtunikele.

Riigikohtul puuduvad aga vahendid suurendamaks koolitusmahtusid.

Noorkohtunike madalamat jõudlust on võimalik kompenseerida ka kohtunike arvu

suurendamisega. Jõudluse erinevuse kompenseerimiseks tuleks perioodil 2024-2027 iga 2

pensionile siirduva kohtuniku asemele võtta teenistusse 3 noorkohtunikku. Ühe esimese astme

kohtuniku aastane palgakulu on 2024. aastal 89 720 eurot. Riigikohus taotleb koolituste mahu

suurendamiseks aga maksimaalselt 73 701 eurot/aastas. Teadaolevalt siirdub 2024. ja 2025.

aastal pensionile 17 kohtunikku – jõudluse erinevusest tuleks nende asemel menetlusliku

efektiivsuse säilitamiseks võtta tööle aga kolmandiku ehk 6 võrra rohkem kohtunikke. See

tähendaks kaheaastases võrdluses ja lähtudes I astme kohtuniku 2024. aasta palgatasemest, et

investeering koolitusse on otseselt rahalises võrdluses 4 korda kulutõhusam. Tegelikult aga on

koolituse mõju oluliselt laialdasem, sest see ei piirduks üksnes konkreetse 17 kohtuniku

jõudluse kompenseerimisega, vaid mõjutaks positiivselt ka praeguseks ametis olevate 57

noorkohtuniku jõudlust. Kohtumenetluse aeglustumine ei ole aga üksnes kliendirahulolu

küsimus, vaid see mõjutab sageli otseselt ka majandustegevust2.

1 Vt Kohtute Haldamise Nõukoja 24.mai 2024. aasta istungi materjalid 2 Vt nt õlitehase tegevusloa juhtum