Vastused küsimustele

Reisile minnes või reisilt tulles võib inimene võtta kaasa ravimeid isiklikuks tarbimiseks:
• Narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid:
• Schengeni alas kuni ühe kuu ravivajaduse ulatuses ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides reisides on vaja ka Schengeni tunnistust.
- Väljaspoole Schengeni ala reisides võib narkootilisi või psühhotroopsed ravimeid Eestist kaasa võtta arsti poolt välja kirjutatud koguses. Kindlasti tuleb koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimite vajaduse kohta/paberretsepti koopia/elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk.
Otselennuga nt Egiptusesse minnes või sealt naastes piisab arsti teatise või retsepti koopia kaasa võtmisest
• Teiste ravimite puhul (käsimüügi- ja retseptiravimid) on Ravimiameti luba vaja juhul, kui: kaasa võetakse üle kümne erineva käsimüügiravimi, mõnda käsimüügiravimit on rohkem kui viis pakendit või mõne käsimüügiravimi pakend on väga suur. Retseptiravimeid võib reisile kaasa võtta patsiendile arsti poolt välja kirjutatud koguses. Kaasavõetavate retseptiravimite puhul tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk
Retseptiravimite puhul soovitame alati retsepti koopia või väljatrüki kaasa võtta.

Ravimiametil pole ametlikku ülevaadet kõikide riikide kohta, mis jäävad väljaspoole Schengeni ala. Riigid võivad vastavalt vajadusele muuta ka riiki sisenemise tingimusi ilma, et sellest teisi riike teavitaksid. Seetõttu on oluline, et reisija tutvuks sihtriigi reeglitega enne reisile minekut.



Ravimite puhul, millel on antud müügiluba, on ravimiga kaasnevad ohud viidud võimalikult madalaks, need on ravimi infolehes kirjeldatud. Kui ravimi ohutu kasutamine on võimalik vaid arsti järelevalve all, siis on ravim klassifitseeritud retseptiravimiks. Mõnes riigis võivad küll Eestis retseptiravimina müüdavad ravimid olla käsimüügis, kuid patsiendiohutuse seisukohast on oluline, et retseptiravimeid kasutakse üksnes pärast oma raviarstiga konsulteerimist.
Lisaks on kogu ravimi käitlemisahel alates ravimi toimeaine tootjast kuni apteegini rangelt kontrollitud. Seda selleks, et tagada müügiloale vastava ravimi tootmine ning patsiendini jõudmine just sama kvaliteetse ja ohutuna nagu see müügiloaga on määratud. Kõik see teenib inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärki. Sellele aitab kaasa ka, kui inimesed ostavad vajalikud ravimid apteegist ega kasuta retseptiravimeid arsti korralduseta määratud raviskeemist kõrvale kaldudes.
Kolmandatest riikidest, sh Egiptusest, Türgist jne inimeste poolt reisilt kaasa toodud ravimeid ei ole mõistlik enda ravimiseks soetada, sest need võivad olla:
• madalama kvaliteediga ja ebaefektiivsed, sest neil ei ole Euroopas müügiluba, need ei ole toodetud Euroopas kehtiva hea tootmistava järgides ega pruugi vastata pakendil lubatud koostisele ja omadustele;
• teadmata koostisega, sest nende suhtes ei ole rakendatud topelt laboratoorseid kontrolle nagu Euroopas turustatavate ravimite puhul (nt on ravimiamet selgi aastal pidanud turult kõrvaldama mitu partiid 3. riikides toodetud kvaliteedinõuetele mittevastavaid ravimeid, mida on ajutiselt lubatud müügiloaga ravimite tarneraskuste leevendamiseks meil kasutada);
• halvema ohutusprofiiliga, sest nii enne kui pärast turule lubamist ei ole nõutud sama põhjalikke kliinilisi uuringuid ja ohutusandmete seiret nagu Euroopas;
• vale säilitamise tõttu kõlbmatuks muutunud. Näiteks lõunamaades on kõrge temperatuur peamine tegur, mis ravimi kvaliteeti ja selle läbi kõlblikkusaega, ohutust ja toimet negatiivselt mõjutab;
• need võivad olla võltsitud, sest nende ehtsust ei ole erinevalt Euroopas turustatavatest ravimitest võimalik kontrollida, kuna puuduvad turvaelemendid.

Mõnes riigis võidakse ravimeid müüa väljaspool apteeki ehk n-ö mustal turul. Väljastpoolt apteeki ravimeid soetades riskib inimene oma tervisega, sest teadmata kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutusega ravimite kasutamisel ei saa kunagi olla kindel ravitulemuses. Väljastpoolt apteeki ostetud ravim võib olla vähenenud toimega või toime võib sootuks puududa. Lisaks võivad selliste ravimite kasutamisel ilmneda soovimatud tervist kahjustavad koos- ja kõrvaltoimed.  

Türgist ja mujalt kolmandatest riikidest ravimeid kaasa tuues võtab inimene kogu vastutuse ravimi kvaliteedi ning kasutamise tulemuse eest enda peale – seda ei saa talle keelata, aga samas soovitada ka ei saa. Küll aga ei saa lubada selliste ravimite teistele edasi andmist, sest nii seatakse ohtu juba teise heauskse inimese elu ja tervis.

Reisile minnes või reisilt tulles võib inimene võtta kaasa ravimeid isiklikuks tarbimiseks:
• Narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid:
• Schengeni alas kuni ühe kuu ravivajaduse ulatuses ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides reisides on vaja ka Schengeni tunnistust.
- Väljaspoole Schengeni ala reisides võib narkootilisi või psühhotroopsed ravimeid Eestist kaasa võtta arsti poolt välja kirjutatud koguses. Kindlasti tuleb koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimite vajaduse kohta/paberretsepti koopia/elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk.
Otselennuga nt Egiptusesse minnes või sealt naastes piisab arsti teatise või retsepti koopia kaasa võtmisest
• Teiste ravimite puhul (käsimüügi- ja retseptiravimid) on Ravimiameti luba vaja juhul, kui: kaasa võetakse üle kümne erineva käsimüügiravimi, mõnda käsimüügiravimit on rohkem kui viis pakendit või mõne käsimüügiravimi pakend on väga suur. Retseptiravimeid võib reisile kaasa võtta patsiendile arsti poolt välja kirjutatud koguses. Kaasavõetavate retseptiravimite puhul tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk
Retseptiravimite puhul soovitame alati retsepti koopia või väljatrüki kaasa võtta.

Ravimiametil pole ametlikku ülevaadet kõikide riikide kohta, mis jäävad väljaspoole Schengeni ala. Riigid võivad vastavalt vajadusele muuta ka riiki sisenemise tingimusi ilma, et sellest teisi riike teavitaksid. Seetõttu on oluline, et reisija tutvuks sihtriigi reeglitega enne reisile minekut.



Ravimite puhul, millel on antud müügiluba, on ravimiga kaasnevad ohud viidud võimalikult madalaks, need on ravimi infolehes kirjeldatud. Kui ravimi ohutu kasutamine on võimalik vaid arsti järelevalve all, siis on ravim klassifitseeritud retseptiravimiks. Mõnes riigis võivad küll Eestis retseptiravimina müüdavad ravimid olla käsimüügis, kuid patsiendiohutuse seisukohast on oluline, et retseptiravimeid kasutakse üksnes pärast oma raviarstiga konsulteerimist.
Lisaks on kogu ravimi käitlemisahel alates ravimi toimeaine tootjast kuni apteegini rangelt kontrollitud. Seda selleks, et tagada müügiloale vastava ravimi tootmine ning patsiendini jõudmine just sama kvaliteetse ja ohutuna nagu see müügiloaga on määratud. Kõik see teenib inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärki. Sellele aitab kaasa ka, kui inimesed ostavad vajalikud ravimid apteegist ega kasuta retseptiravimeid arsti korralduseta määratud raviskeemist kõrvale kaldudes.
Kolmandatest riikidest, sh Egiptusest, Türgist jne inimeste poolt reisilt kaasa toodud ravimeid ei ole mõistlik enda ravimiseks soetada, sest need võivad olla:
• madalama kvaliteediga ja ebaefektiivsed, sest neil ei ole Euroopas müügiluba, need ei ole toodetud Euroopas kehtiva hea tootmistava järgides ega pruugi vastata pakendil lubatud koostisele ja omadustele;
• teadmata koostisega, sest nende suhtes ei ole rakendatud topelt laboratoorseid kontrolle nagu Euroopas turustatavate ravimite puhul (nt on ravimiamet selgi aastal pidanud turult kõrvaldama mitu partiid 3. riikides toodetud kvaliteedinõuetele mittevastavaid ravimeid, mida on ajutiselt lubatud müügiloaga ravimite tarneraskuste leevendamiseks meil kasutada);
• halvema ohutusprofiiliga, sest nii enne kui pärast turule lubamist ei ole nõutud sama põhjalikke kliinilisi uuringuid ja ohutusandmete seiret nagu Euroopas;
• vale säilitamise tõttu kõlbmatuks muutunud. Näiteks lõunamaades on kõrge temperatuur peamine tegur, mis ravimi kvaliteeti ja selle läbi kõlblikkusaega, ohutust ja toimet negatiivselt mõjutab;
• need võivad olla võltsitud, sest nende ehtsust ei ole erinevalt Euroopas turustatavatest ravimitest võimalik kontrollida, kuna puuduvad turvaelemendid.

Mõnes riigis võidakse ravimeid müüa väljaspool apteeki ehk n-ö mustal turul. Väljastpoolt apteeki ravimeid soetades riskib inimene oma tervisega, sest teadmata kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutusega ravimite kasutamisel ei saa kunagi olla kindel ravitulemuses. Väljastpoolt apteeki ostetud ravim võib olla vähenenud toimega või toime võib sootuks puududa. Lisaks võivad selliste ravimite kasutamisel ilmneda soovimatud tervist kahjustavad koos- ja kõrvaltoimed.  

Türgist ja mujalt kolmandatest riikidest ravimeid kaasa tuues võtab inimene kogu vastutuse ravimi kvaliteedi ning kasutamise tulemuse eest enda peale – seda ei saa talle keelata, aga samas soovitada ka ei saa. Küll aga ei saa lubada selliste ravimite teistele edasi andmist, sest nii seatakse ohtu juba teise heauskse inimese elu ja tervis.