Vastused küsimustele
| Dokumendiregister | Ravimiamet |
| Viit | JUH-8/1860-2 |
| Registreeritud | 02.06.2024 |
| Sünkroonitud | 03.06.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | JUH Juhtimine |
| Sari | JUH-8 Kirjavahetus pressiga |
| Toimik | JUH-8/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Delfi Meedia AS/Delfi |
| Saabumis/saatmisviis | Delfi Meedia AS/Delfi |
| Vastutaja | Carmen Katariina Sikk (RA) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Saatja: Carmen Katariina Sikk
Saatmisaeg: teisipäev, 30. aprill 2024 09:27
Adressaat: 'Kaili Malts' <[email protected]>
Teema: Vs: Faktikontrolli küsimused
Tere, Kaili!
Vabandame, et vastus viibis ja jõuan selle alles täna hommikul saata. Proovisime vastuse võimalikult lihtsalt toimetada, aga kuna tegu bioloogiliste protsesside selgitamisega, siis on see väljakutsuv. Anna julgelt teada, kui vajaksid lisaselgitusi.
Vastas Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik:
Lutsiferaas on osa molekulaarbioloogias aastakümneid tuntud ja väga levinud lutsiferaas-lutsiferiin-funktsionaalsuse testimise süsteemist. Lutsiferaas on ensüüm (suur valgumolekul), mis lõikab lutsiferiini (madalmolekulaarne ühend) ja lõikamise tulemusena lagundatakse lutsiferiin luminestsentsi kiirgavaks ühendiks. Seda kiirgust saab mõõta.
BioNTech on seda reportersüsteemi kasutanud näitamaks, et liposoomis organismi viidud mRNA suudab toimida ehk valku toota. Ehk siis lutsiferaasi mRNA on liposoomi jaoks justkui testkoorem enne, kui selle asemele pannakse mõnda muud valku kodeeriv mRNA.
Tuleb arvestada, et BioNTech tegeles mRNA vaktsiinide arendusega juba enne koroonapandeemiat ja seetõttu on loogiline, et neil oli see väga tavaline reportersüsteem juba varem kasutusel. Viidatud postituse ja artiklite põhjal võibki eeldada, et ära on kasutatud 2019. aaastal kuupäevi, mis on seotud lutsiferaasi kodeeriva mRNA-ga (analüüsisertifikaat) ja mitte SARS-CoV-2 viiruse valke kodeeriva mRNAga.
Seega pole mingit põhjust oletada, et BioNTechi katsed, mis on tehtud lutsiferaasi mRNA-ga, on toimunud just koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamist silmas pidades. Need katsed näitavad lihtsalt, et liposoom suudab mRNA rakku viia, nii et sellel oleva info põhjal valku toodetakse.
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsioonijuht
Tel 737 4140
Saatja: Kaili Malts <[email protected]>
Saatmisaeg: reede, 26. aprill 2024 14:33
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <[email protected]>
Teema: Faktikontrolli küsimused
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere!
Kirjutan jälle küsimusega COVID-19 vaktsiinide osas, äkki oskate mind aidata. Nimelt levib hetkel postitus, mis viitab "salastatud" dokumentidele, mis näitavad, et Covid-19 vastane vaktsiin töötati välja 2019. aasta mais ehk kuus kuud enne pandeemiat. Postituse leiate siit. See toetub prantsuskeelsetele artiklitele, need on siin ja siin.
Ma vaatasin need algallikad ja dokumendid ka läbi (dokument siin) ning mulle tundub, et siin on segi aetud Covid-19 vastu tehtud vaktsiin ning varem uuritud ja katsetatud koroonavaktsiinid. Kuid ehk on Ravimiametist võimalik kellelgi mulle see lahti seletada? Et ma igaks juhuks ise ei eksiks valdkonna spetsiifikas.
Ehk: Kas see on võimalik, et Covid-19 vaktsiine tehti juba pool aastat enne selle avastamist?
Kust see segadus võib tulla? Miks said teadlased niivõrd ruttu vaktsiini valmis?
Ilmselt on need küsimused ka kolme aasta jooksul läbi käidud, kuid tundub, et valeinfo leviku peatamiseks tasub need uuesti üle käia 🙂. Igatahes, kui oleks võimalik natuke eksperdi sisendit saada, aitaks see taas mu artiklit palju põhjalikumaks teha.
Kui soovid täpsustusi või muud infot, siis võid ikka minuga iga kell ühendust võtta.
Heade soovidega
Kaili Malts
Faktikontrolli ja valeinfo reporter
Delfi Meedia AS | Narva mnt 13, 10151 Tallinn
GSM +372 57880871 | E-mail: [email protected]
Delfi | Eesti Päevaleht | LP | Eesti Ekspress | Maaleht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|