Pärnumaa Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneering

Tallinn 2023-2024

Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

2

Nimetus: Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Reg nr 11213515

Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615 Tel +372 5660 5462 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 29.05.2024

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Pärnu maakonna planeering ...................................................................................... 7

2.2 Paikuse osavalla üldplaneering .................................................................................. 8

2.3 Koostatav Pärnu linna üldplaneering ......................................................................... 9

3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 14

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 14

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 15

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 16

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 16

4.4.2 Jääkreostus....................................................................................................... 17

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................. 17

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 17

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus.................................................................................. 18

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 20

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 20

4.10 Muud aspektid ......................................................................................................... 20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 21

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Optimal Projekt OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana. Eelhinnangut ajakohastati mais 2024 lähtuvalt täpsustunud planeeringueskiisist.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 33 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a kehtestatud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” ei sea kavandatavale tegevuse eelhinnangu kohustust. PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik ka PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul ka KeHJS, mille § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kuivõrd detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis tuleb läbi viia KSH eelhindamine.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Pärnu maakonna Pärnu linna Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Pärnu Linnavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärk Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis 4,57 ha suuruse maa-ala jagamine kolmeks elamumaa, üheks ärimaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. (Joonis 1)

Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide suurusteks 18 324–21 511 m2 ning koormusindeks vahemikus 108–153 korter/m2.

Elamumaa kruntidele antakse ehitusõigus 4-korruseliste hoonete ehitamiseks kõrgusega 16,0 meetrit, kus 4. korruse pind võib olla kuni 60% hoonealusest pinnast. Krundile pos nr 1 on lubatud rajada kuni 200 elamuühikut ja kruntidele pos nr 2 on lubatud rajada kuni 120 elamuühikut. Krundile pos nr 3 on antud ärimaa, üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe võimalused. Krundile antakse ehitusõigus kuni 2-korruselise hoone ehitamiseks.

Ehitisregistri andmetel ei paikne Staadioni tn 3 kinnistul käesoleva KSH eelhinnangu koostamise hetkel hooneid ega rajatisi.

Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–20361 kohaselt varustatakse ühisveevärki Paikuse alevis joogiveega Reiu veetöötlusjaamast. Paikuse alevi ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi suunatakse puhastamiseks Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama. Paikuse alev paikneb osaliselt Sindi reoveekogumisalal, Silla küla Silla reoveekogumisalal (771 ie) ning Seljametsa küla Seljametsa reoveekogumisalal (305 ie).

Juurdepääs planeeritavale alale on Staadioni tänavalt.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122021004?leiaKehtiv

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

6

Joonis 1. Detailplaneeringu asendiskeem.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonna planeering2

Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Planeeringuala kattub ETAK andmete kohase õuealaga, Pärnu maakonna planeeringu kohase muu tee, perspektiivse puhkete ja väärtusliku maastikuga Reiu jõe suudmeala.

Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega.

Pärnu maakonna planeering seab tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:

− maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

− hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente;

− uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega.

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

8

Pärnu maakonna planeering ei keela otseselt hoonete rajamist väärtuslikule maastikule. Juhul kui järgida Pärnu maakonna planeeringus esitatud tingimusi, siis ei ole detailplaneeringuga kavandatu vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga.

2.2 Paikuse osavalla üldplaneering3

Paikuse osavalla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8.

Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega alal E1 (Joonis 2), mille kohaselt on lubatud kuni 2-korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud.

Planeeringu algatamise ettepanek sisaldab kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) muutmist. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on määratud elamumaa sihtostarve E1, mille kohaselt on määratud kuni 2- korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Staadioni tn 3 kinnistu asub Paikuse keskuse ala ja on kõrghaljastatud. Keskuse alal asuvad lasteaed, kool, tervisekeskus ja muud elukondliku teenused. Keskuse alal on rajatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis annab võimaluse liikuda igapäevaselt jalgsi , jalgratta kui muu kergliikluse vahendiga seejuures autot kasutamata.

Arvestades Paikuse keskuse osa arengut ei ole kehtiv üldplaneering aastast 2009 enam ajakohane.

Koostamisel olev Pärnu linna üldplaneering arvestab kujunenud olukorda ja näeb ette võimaluse korterelamute rajamiseks, sh keskusala tihendamise võimaluse. Selle tulemusel elanike koondumisel keskusalale on otstarbekam, arvestades elanikele vajalike igapäevaste teenuste ja liikumisvõimaluste olemasolu.

Staadioni tn 3 kinnistule kolmekorruseliste kortermajade planeerimisel on võimalik kavandada avaliku linnaruumi ning säilitada enam kõrghaljastud ala.

3 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad- uldplaneeringud/1746-paikuse-valla-ueldplaneering

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

9

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti geoportaali planeeringute kaardikihist.

2.3 Koostatav Pärnu linna üldplaneering4

Käesoleva KSH eelhinnangu koostamise hetkel on koostamisel Pärnu linna üldplaneering, mis hõlmab ka Paikuse osavalla territooriumit. Üldplaneering on alles eskiisi staadiumis ning maakasutuse tingimused ei ole saanud veel linnavalitsuse heakskiitu. Seega on tegemist tööversiooniga, millele ei ole alust veel toetuda ning ei ole võimalik hinnata kas tegevus on koostatavale üldplaneeringule vastav.

4 https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

10

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneering.

Staadioni tn 3 (kü 62401:001:2059, maatulundusmaa 100%) piirneb põhja suunas kinnistutega Paide mnt 15 (kü 56801:001:0569, elamumaa 100%) ja Paide mnt 17 (kü 62401:001:2058, maatulundusmaa 100%), ida suunas kinnistuga 5680021 Staadioni tänav (kü 56801:001:1090, transpordimaa 100%), lõuna suunas kinnistuga Surju metskond 42 (kü 62401:001:0912, maatulundusmaa 100%) ning lääne suunas kinnistuga 5680019 Pööra tänav L1 (kü 56801:001:1064, transpordimaa 100%).

Maa-ameti ortofoto alusel on Staadioni tn 3 kinnistu looduslikus seisundis valdavalt metsamaa (Joonis 3).

Joonis 3. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol.

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–20365 kohaselt on Paikuse osavallas rajatud ühine veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem Pärnu ja Sindi linnadega. Paikuse alevik koos osa küladega on ühendatud tsentraalsesse veevõrku. Kõik korruselamud on Paikuse osavalla territooriumil tsentraalse kanalisatsiooniga.

Maa-ameti kaldaerofoto alusel, mis on tehtud 2023. a suvel, on detailplaneeringu ala peamiselt kaetud metsaga (Joonis 4).

5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/1004/Parnu%20linna%20UVKA%202022-2036_kava.pdf#

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

11

Joonis 4. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7551760_2023-06-09. Punase joonega märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 25.10.2023. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. (Joonis 5)

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I kategooria kaitsealused loomaliigid ning loodusdirektiivi elupaigatüübid. (Joonis 5)

Kavandatavast tegevusest u 443 m kaugusele jääb Natura 2000 loodusala (Pärnu jõe loodusala, Pärnu jõe loodusala). (Joonis 5)

Kavandatavast tegevusest u 443 m kaugusele jäävad III kategooria kaitsealuse loomaliigi hink (Cobitis taenia, KLO9120983) ja võldas (Cottus gobio, KLO9102675) elupaigad. (Joonis 5)

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jäävad järgmised II kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaigad: tiigilendlane (Myotis dasycneme, KLO9113965), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9114056), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9113966), põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9114055), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9114054) ja suurvidevlane (suurvidevlane, KLO9108756).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad puurkaevud. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb seitse puurkaevu (Joonis 5):

− PRK0020174 (u 96 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 10 m);

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

12

− PRK0006542 (u 215 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0006538 (u 266 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0004490 (u 273 m kaugusel, puurkaevu hooldusala ulatus 10 m);

− PRK0014010 (u 321 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0064648 (u 434 m kaugusel);

− PRK0066632 (u 473 m kaugusel).

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb viis pärandkultuuri objekti (Joonis 5):

− Sõmera talukoht (568:TAK:003, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 192 m kaugusel);

− Pärnu-Sindi kitsarööpmeline raudtee (568:RTR:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, u 213 m kaugusel);

− Pärnu-Paide vana tee (568:MNT:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, u 356 m kaugusel);

− Mullakuhjatised (568:???:001, seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%, u 402 m kaugusel);

− Paikuse kaitseliin (568:MMS:001, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 457 m kaugusel).

Kultuurimälestiste riikliku registri6 järgi jäävad planeeringualast 500 m raadiusesse järgmised kultuurimälestised:

− arheoloogiamälestis Sindi-Lodja III kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 27041), kinnismälestise kaitsevööndi ulatus 50 m;

− arheoloogiamälestis Sindi-Lodja II kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 27040), kinnismälestise kaitsevööndi ulatus 50 m;

− arheoloogiamälestis Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 27039), kinnismälestise kaitsevööndi ulatus 50 m.

Detailplaneeringu lääne osa ja planeeritava korterelamuga kattub elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 (vid 64971917) ja sellele seatud elektripaigaldise kaitsevöönd (10 m ulatuses kummalgi pool liini teljest). (Joonis 5)

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka (1:400 000 geoloogiline kaart).

6 https://register.muinas.ee

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

13

Joonis 5. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

14

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Kavandatavast tegevusest u 443 m kaugusele jääb Natura 2000 loodusala (Pärnu jõe loodusala, Pärnu jõe loodusala).

Pärnu jõe loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevust (korrusmajade ja ärihoone rajamine, mille käigus ei kaasne vee või saasteainete juhtimist Pärnu jõkke) ning paiknemist (planeeringuala ja loodusala vahele jäävad hoonestatud alad ja ulatuslik metsaala) loodusala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 25.10.2023. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad). Ala jääb olemasolevate elamute mõjualasse. Tegu on juba inimtegevusest mõjutatud keskkonnaga. Samas esineb alal käesoleval ajal kasutust isegi suurulukite poolt (põdra tegevusjäljed alal) ning tiheasustusala kontekstis on käesoleval ajal tegu arvestatava bioloogilise mitmekesisusega alaga. Alal paikneb ka mitmeid liigniiskeid lohke, mis võivad kevadisel ajal olla olulised kahepaiksete kudemise seisukohalt. Sellest lähtuvalt võib kavandatava tegevusega kaasnevana esineda ebasoodsa mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks metsaalasid säilitada võimalikult suurte tervikutena tagades nende omavahelised ühendused. Säilitada tuleb ka alustaimestikku. Vältida piirdeaedade rajamist. Maksimaalselt säilitada olemasolevaid liigniiskeid lohke, mida võib integreerida looduslähedaste sademeveelahendustega, kuid tagada tuleb sealjuures nende jätkuv sobivus kahepaiksetele (st lauged nõlvad, võimalusel päikesele avatus).

DP käigus on tellitud alal dendroloogiline inventeerimine7, mille kohaselt kasvab DP alal enam-vähem pooleks väärtuslik kuuse-männi segametsa kooslus ja vähemväärtuslik sookaasik. Töö käigus eristati kokku 6 erinevat puude rühma – kaks II väärtusklassi, kolm III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi rühm. Töö käigus anti järgmised soovitused:

1. Säilitada II väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed.

7 Elhuveig, L. 2023. Staadioni tn 3 dendroloogiline inventeerimine.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

15

2. Võimalusel säilitada III väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed. 3. Vajadusel eemaldada IV väärtusklassi rühma kuuluvad puittaimed. 4. Puude rühmas nr 1 erinevad soovitused (täpsemad soovitused uuringus). 5. Puude rühmas nr 2 erinevad soovitused (täpsemad soovitused uuringus). 6. Lõikus- ja raietööd teostada arboristi kutsetunnistust omava isiku poolt. Vastavate

spetsialistide andmed on leitavad Eesti Arboristide Ühingu kaudu. 7. Vältida raieid lindude peamisel pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini (Eesti

Ornitoloogiaühingu soovitus). 8. Puu mahavõtmise või puu seisundi parandamise tööde käigus on oluline tagada, et

säilitatavatele puudele ei tekitataks kahju ja/või ei rikutaks juurestiku kaitsealas juurestikku. Ettevaatusabinõude hulka peaksid kuuluma sobilikud mehhanismide paigaldamis-, kasutamis- ja demonteerimisvõtted, et vähendada juhusliku kahju riski haljastusele ja maapinna seisundi muutmist juurestiku kaitsealas.

9. Juurestiku kaitsealal asuvaid kände ei kaevata välja ega juurita, vaid need freesitakse (kui on vaja likvideerida), et vältida negatiivset mõju allesjäänud puudele.

10. Raie- ja hooldustöödel tekkinud orgaanilised jäätmed võib ehitusplatsilt ära viia või purustada ja ehitusplatsil kasutada. Kui ehitusplatsi olud võimaldavad, võib need jäätmed teatud liikidele mõeldud elupaigana (nt jäme tüvi või tüügas) töötlemata kujul platsile jätta, kui seda lubavad omavalitsuse eeskirjad. Jäätmeid ei tohi põletada, kui see võib ohustada säilitatavate puude võrasid.

11. Rakendada kaeve- ja ehitustöid planeerides ning teostades haljastuse kaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse“.

Planeeringu edasisel koostamisel tuleb dendroloogilise inventeerimisi tulemusi arvestada, sh tagada II väärusklassi puistute säilimine. See eeldaks tee ja hoonestusalade asukohtade muutmist võrreldes algatamisaegse eskiisiga. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale kui arvestatakse dendroloogilise hinnangu ja käesoleva eelhinnangu soovitusi.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja8 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/428062022101

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

16

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala ei kattu veekogudele seatud kitsendustega (Joonis 5).

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–20369 kohaselt on Paikuse osavallas rajatud ühine veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem Pärnu ja Sindi linnadega. Paikuse alevik koos osa küladega on ühendatud tsentraalsesse veevõrku. Kõik korruselamud on Paikuse osavalla territooriumil tsentraalse kanalisatsiooniga.

Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena.

Sademevee ära juhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Parklatest kogutud lumi tuleb paigutada kõvakattega alale. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/1004/Parnu%20linna%20UVKA%202022-2036_kava.pdf#

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

17

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega ja metsamaaga. Ei ole oodata, et kavandatava elamu suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba valgustatud (planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad), siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamute ehitust alale, mida juba ümbritsevad teised elamud. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

18

Eesti pinnase radooniriski kaardi10 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Asjaoluga tuleb arvestada hoonete edasisel projekteerimisel. Asjakohaste radoonikatisemeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist tervisemõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

Kuna tegu on Paikuse aleviku kontekstis suuremahulise arendustegevusega, siis võib tegevusega kaasneda mõju liikluskoormusele ja -võrgule. Mõju täpsustamiseks on koostatud liiklusuuring11. Liiklusuuringu kohaselt võib Staadioni tn 3 detailplaneeringu ellu viia olemasoleva teedevõrgu baasil. Olemasolev reguleerimata tee 59 – Staadioni tn ristmik suudab DP ala liikluse teenindada heal tasemel, perspektiivaastal 2043 on ristmiku teenindustase „B”. Alternatiivse juurdepääsu planeerimine Pööra tn kaudu on raskendatud. Peamine põhjus on olemasoleva Staadioni tn ristmiku ja Pööra tn ristmiku vahekaugus – 280 meetrit. Nende kahe ristmiku vahel asuvad veel kaks ristmikku (Teeveere ja Sõmera tänavad) ning ristmike arv ühe kilomeetri kohta on juba olemasolevas olukorras üle normide. Pööra tn ja Teeveere tn vaheline kaugus on 100 meetrit. Juhul, kui kasutada 3 sõidurajaga ristlõiget, kus keskmine sõidurada on vasakpööreteks, jääb normide kohase 30 meetrise kiiluosa kasutamisel vasakpöörderadade täisosade pikkuseks maksimaalselt 35 + 35 meetrit. 3. Tee 59 – Staadioni tn ristmikul oleva teoreetilise probleemi korral (läbilaskevõime piirang, liiklusõnnetus vms) on DP ala juurdepääsuks võimalik kasutada alternatiivset marsruuti Raudtee tänava ja kõrvalmaantee 19278 (Sindi-Lodja-Silla) kaudu.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide moodustamine korruselamute rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise staadiumis pole teada kavandatavate hoonete küttelahendus. Kuna Paikuse alevikus on kaugkütte piirkond, siis kliimamõjude seisukohalt oleks eelistatud lahenduseks kaugküttega ühinemine. Paikuse kaugküttepiirkond töötab käesoleval ajal biomassi katlamaja baasil, mille puhul kasvuhoonegaaside heide loetakse 0-ks. Arvestades arenduse suurust ja iseloomu ei saa siiski pidada olulist kliimamõju omavaks pidada ka lahendust, mille korral kortermajade küte lahendatakse kohtküttena. Kliimamõjude vaatest oleks sellisel juhul eelistatud soojuspumpadel põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast.

Korruselamute kavandamist tiheasustusalale võib üldiselt kliimamõjude vaates elamuarenduse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Pärnu kliimakava 2030 näeb ette linnaruumi tihendamist (eelduslikult kehtib põhimõte lisaks Pärnu linnale ka teistele tiheasustusaladele KOV territooriumil). Samas tuleb arvestada, et planeeringu elluviimisega

10 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

11 Inseneribüroo Stratum. 2023. Pärnu linn, Paikuse alev, Staadioni tn 3 kinnistu DP liiklusuuring. Töö nr 2023- T115.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

19

toimub maakasutuse muutus – senine süsinikku siduv metsamaa asendub süsinikku heitva tehisliku alaga ehk tegevusega kaasneb maakasutuse muutus süsinikku heitvas suunas. Arvestades planeeringuala suurust, siis muutus on väheoluline (kliimakava kohaselt metsamaa pindala käesoleval ajal 39 968 ha).

Kliimakava kohaselt tuleb kliima-energiapoliitika eesmärkides uusasumites teha terviklikumat kohaloomet ning luua planeeringuliselt ja linnakorralduses tingimused kodulähedaste teenuste pakkumiseks. Kohaloome peab sisaldama detailplaneeringu tasemel kõrghaljastuse määratlemist. Uusi elamukvartaleid peaks rajama koduse ja rohelise elukeskkonnana, mitte auto- ja parklakeskselt. Kliimakava kohaste eesmärkide täitmiseks on vaja planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata kõrghaljastuse võimalikult suurele säilitamisele ning kergliiklustaristu arendamisele minimaalselt planeeritava ala ulatuses (sh rataste parkimisvõimalused hoonetes). Hoonete ehitusmaterjalina tuleb eelistada puitu. Planeeringus tuleb jätta võimalus lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutamiseks (nt päikesepaneelid katustel).

Kliimakindluse vaatest on Pärnu territooriumil esinevad kliimariskid kujutatud Joonis 6. Antud planeeringuala jääb väljaspoole prognoositavaid üleujutuse riskipiirkondi. Kliimakava kohasteks oluliselt sagenevateks ja intensiivsemateks muutuvateks riskideks on kuumalained ja hoogsajud. Kuumasaarte tekke vältimiseks kavandataval elamualadel on väga oluline säilitada võimalikult suurel määral kõrghaljastust. Hoogsadudest tulenevate üleujutuste vältimiseks tuleb planeeringus minimeerida vett läbilaskmatute pindade osakaalu (kasutada kõvakattelistel aladel murukivi vms poolläbilaskvaid pinnakatteid) ning näha ette looduslähedased sademevee puhverlahendused ja/või kogumislahendused.

Joonis 6. Pärnu territooriumil esinevad kliimariskid vastavalt Pärnu kliimakavale.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

20

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Alal ei ole kehtestatud ja ala ei piirne aladega, kus oleks teisi detailplaneeringuid.

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

21

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6 (üldplaneeringut muutev detailplaneering).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate eluhoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Elhuveig, L. 2023. Staadioni tn 3 dendroloogiline inventeerimine.

Inseneribüroo Stratum. 2023. Pärnu linn, Paikuse alev, Staadioni tn 3 kinnistu DP liiklusuuring. Töö nr 2023-T115.

Koostatav Pärnu linna üldplaneering. Kättesaadav: https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/

Paikuse osavalla üldplaneering. Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8. Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine- ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad-uldplaneeringud/1746-paikuse-valla- ueldplaneering

Pärnu kliimakava 2030. Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022 määrusega nr 18

Pärnu maakonna planeering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 16.09.2021 nr 12). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062022101

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

1a

1 1b

2a 2b

1

3

4

MV 4,0

8,0

8,0

4,0 11,0

4,0

4,0

4,0

8,9

8,9

7,6

14,0

6,0

3,0 3,0

P

1

P10

Pos nr 4

LT 100% 2486 m2

- -

- -

P36

P26

P28

P78

P78

P28

10, 0

P78

4k

4k

3k

3k

3k 3k

Pos nr 1

EK 100% 23 172 m2

6450 m2 5

28 16,0 m

Pos nr 3

ÄK/HP/ÜK 100% 2120 m2

450 m2 1

21 8,0 m

7,6

10, 0

4,0

14,7

10,0

30,0

43,7 2

43,6 4k

4k

4k

4k

4k

4k

3k

3k

3k 3k

3k 3k

3k

3k

3k 3k

3k3k

Pos nr 2

EK 100% 17 962 m2

5500 m2 3

31 16,0 m

4,0 4,0

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

SÄILITATAVA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT (täpne asukoht täpsustatake ehitusprojekti koostamisel. Tagada piisav insolatsioon)

KOMPENSATSIOONIALA (Paikuse osavalla ÜP)

TINGMÄRGID

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAV

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU / PALLIVÄLJAKU VMS VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PANDUS

PLANEERITAV MAA-ALUNE PARKLA HOONETE VAHEL

TEHNOVÕRGU SERVITUUT

MV

1a

MADALPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

KESKPINGE ÕHULIIN

DRENAAŽITORUSTIK

LIKVIDEERITAVAD TEHNORAJATISED

KESKPINGE ÕHULIIN

PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED

KESKPINGE MAAKAABEL

ÕHULIINI POST

1

2

3

P28

P78

P78

P78

P28

PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV

STAADIONI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Arhitekt

Projektijuht

Tehnik

24.04.2024

M 1:1000

ESKIIS

AS-04

Töö nrPärnu linn

Arno Anton

Keia Kuus

Ive Punger

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas TIPPGEO Osaühing, 20.01.2023, töö nr 2022TG527; topo-geodeetiline alusplaan on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023.

PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: EK - korterelamu maa LT - tee ja tänava maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa HP - haljasala maa ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa

PLANEERITUD ÜLDPLANEERINGU JUHTOTSTARVE: E - elamuala L - liikluse maa-ala Ä - ärimaa P - puhkeala hoonete ehitamise õigusega A - üldkasutatav ala

PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE DP LIIKIDES, OSAKAALU % 3 - LUBATUD MAKSIMAALNE HOONETE EHITISEALUNE PINDALA 4 - TÄISEHITUS % 5 - PLANEERITUD KRUNDI SUURUS 6 - HOONETE ARV KRUNDIL 7 - PÕHIHOONE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST (m)

1 2 5 3 6 4 7

PARKIMISKORRUSE VÕIMALIK LAHENDUS:

1 23 172 EK 100%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

Arhitektuurinõuded

Po s

nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

su le

tu d

m aa

pe al

ne

si ht

ot st

ar ve

te k

au pa

ho on

et e

m aa

pe al

ne

EHITUSÕIGUSE TABEL

220;2206450 5 / 3**4* / -1 eh

iti se

al un

e pi

nd m

² 16,0 m

2

3

17 962

2120

5500 22 000

450

su ur

im k

or ru

se lis

us

ho on

e

põ hi

ho on

e kõ

rg us

(m )

m aa

pi nn

as t

ho on

et e

ar v

kr un

di l

põ hi

ho on

e / a

bi ho

on e

3 / 2**

1 / -

Kitsendused Servituudi vajadus

900

25 800

132;132

10 ; 10

ko rte

rit e

ar v

kr un

di l

200

120

-

Hoonestusviis:

Katusekalle:

Välisviimistluse materjalid:

Katusekatte materjal:

Piirded:

Haljastus:

lahtine

0 – 10°

puit, kivi, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat

rullmaterjal, kivi, plekk

lubatud on kasutada haljaspiirdeid kõrgusega kuni 1,2 m

planeeringualal tuleb säilitada olemasolevat

kõrghaljastust vähemalt 30%

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e

su le

tu d

m aa

-a lu

ne

si ht

ot st

ar ve

te k

au pa

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e

6600

540

7740

m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne

4* / -1 16,0 m

2 / -1 8,0 m

4 2486 - - - --- --

kr un

di k

as ut

am is

e

E 100%

E 100%

Ä/Üm/Üh

L 100%

ho on

es tu

sa la

su

ur us

m ²

16 830

10 620

725

EK 100%

ÄK/HP/ÜK

LT 100%

tä is

eh itu

se

os ak

aa l

28%

31%

21%

- -

pl an

ee rit

av as

t

pl an

ee rit

ud

ül dp

la ne

er in

gu ju

ht ot

st ar

ve

si ht

ot st

ar ve

õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m;

õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m;

** Abihoone on lubatud rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms). Ei ole lubatud muude eraldiseisvate abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena.

keskpinge maakaabli servituudi vajadus;

keskpinge maakaabli servituudi vajadus;

keskpinge maakaabli servituudi vajadus;

100%100%

ÜLEMINEK OLEMASOLEVALT ÕHULIINILT PLANEERITUD MAAKAABLILE Planeeringualas olemasolev õhuliin likvideeritakse ja asendatakse maakaabliga

ÜLEMINEK OLEMASOLEVALT ÕHULIINILT PLANEERITUD MAAKAABLILE Planeeringualas olemasolev õhuliin likvideeritakse ja asendatakse maakaabliga

ho on

et e

m aa

-a lu

ne eh

iti se

al un

e pi

nd m

²

-

6600

540

7740

* 4. korruse pind kuni 60% hoonealusest pinnast

Tallinn 2024

Töö nr

Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev STAADIONI TN 3 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU ESKIIS

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Pärnu Linnavalitsus, registrikood 75000064 Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu HUVITATUD ISIK: Miston Capital OÜ, registrikood 14590844 juhatuse liige Rivo Loginov esindaja Reino Lõhmus [email protected] 5912 5466 PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR registrikood. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] ARHITEKT-TEHNIK Keia Kuus

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..................................................................................... 3 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ................................................................. 3 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................................. 3

3.1. Planeeritava ala asukoht......................................................................................................... 3 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid ............................................................................................................................. 3 3.3. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................................... 4 3.4. Haljastus, liiklus ...................................................................................................................... 4 3.5. Tehnovarustus ........................................................................................................................ 4

4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ...................................................................................................................................................... 4 4.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................................... 4 4.2. Paikuse osavalla üldplaneering............................................................................................... 5

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV .................................................................................. 6 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused .......................................................... 6 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine..................................................................................... 6 5.3. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .......................................... 6 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid .............................................................................. 8

5.4.1. Haljastuse hinnang ........................................................................................................... 8 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................................... 9

5.5.1. Liiklusuuring ..................................................................................................................... 9 5.6. Tehnovõrgud ja -rajatised ..................................................................................................... 10

5.6.1. Elektrivarustus................................................................................................................ 10 5.7. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ................................................................ 10 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ......................................................... 10 5.9. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 11 5.10. Piirangud ............................................................................................................................ 11 5.11. Jäätmete käitlemine ja prognoos ........................................................................................ 11 5.12. Keskkonnalubade taotlemise vajadus ................................................................................. 11 5.13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded .............................................................................. 12

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000

III LISAD IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. 5. Arengukavad ja -strateegiad:

a. Pärnu linna 2035+ üldplaneering (koostamisel). 6. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud:

a. geodeetiline alusplaan on mõõdistatud TIPPGEO Osaühing poolt 20.01.2023, töö nr 2022TG527; b. Staadioni tn 3 detailplaneeringu liiklusuuringu koostas Osaühing Stratum 2023. a, töö nr 2023-

T115; c. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. a; d. Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

koostas LEMMA OÜ 21.12.2023. 7. Eesti standardid:

a. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 8. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:

a. Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määrusega nr 16 kehtestatud Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED Detailplaneeringu eesmärk on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis 4,57 ha suurusel maa- ala jagamine kolmeks elamumaa, üheks ärimaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud, maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate planeeringutega. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Planeeritava ala asukoht Planeeritav maa-ala asub Paikuse alevis Staadioni tänava ääres. Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega ning asub väljakujunenud Paikuse alevi hoonestatud äärealal, kuhu on rajatud väikeelamud, korterelamud, tootmishooned ja ühiskondlikud hooned. Juurdepääs planeeritavale alale on Staadioni tänavalt. 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu maakonnas Paikuse alevis Pärnu jõe läheduses jäädes Pärnu linna asustusüksusest 1,1 km kaugusele. Pärnu linna kesklinn jääb ca 8 km kaugusele. Planeeringuala piirneb idast ja läänest transpordimaa sihtotstarbelise katastriüksustega. Planeeringualast lõunasse ja põhja jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Põhjas asuvad kinnistud on hoonestatud üksikelamutega. Lõunasse jääv maatulundusmaa on kaetud metsaga. Kontaktvööndis olemasolevad korterelamud asuvad Paide mnt ääres, Pärnade puiesteel, Keraamika tänaval, Kastani tee ääres. Korterelamud on 2–3-korruselised. Staadioni tänava ääres asuvad mitmed laohooned, töökojad ja Paikuse kool ning spordikompleks. Paikuse kool on 3-korruseline ning 13 m kõrge. Laohooned ja töökojad on kuni 2-korruselised ja kuni 12 m kõrged. Piirkonna hoonestus on pärit peamiselt 80–90ndatest. Fassaadimaterjaliks on kasutatud krohvi ja plekki. Parkimine on lahendatud hoovialal. Piirkond on sobilik korterelamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetusläheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu - puhke-virgestusala. Lähimad bussipeatused asuvad ~300 – 380 m kaugusel planeeringualast. Planeeringuala paikneb Staadioni tänava ääres ning 160 m kaugusel Paide mnt. Riigi põhimaantee, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, asub kavandatavast alast 2,9 km kaugusel. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Pärnu linnaga ning Pärnu linna teiste asustusüksustega.

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

3.3. Maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Staadioni tn 3 62401:001:2059 45739 m² Maatulundusmaa 100%

Planeeringuala on hoonestamata. 3.4. Haljastus, liiklus Juurdepääs planeeringualale on Staadioni tänavalt, kus asub asfaltkattega sõidutee ja kergliiklustee. Planeeringualast läänes asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus, millel ei asu olemasolevaid teid. Planeeringuala maapinna kõrguste erinevus on kuni 1,5 meetrit. Pinnas on niiske. Loodeossa on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Planeeritav ala on kaetud kõrghaljastusega. Liikidest on enim levinud harilik mänd, harilik kuusk, sookask, raagremmelgas, hall lepp, harilik toomingas, harilik pihlakas, harilik paakspuu. 3.5. Tehnovarustus Planeeringuala lääneosa läbib keskpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on kogulaiusega 20 m. Staadioni tänaval asuvad tehnovõrgud:  madalpinge kaabel;  madalpinge õhuliin.

Pööra tänaval asuvad tehnovõrgud:  gaasitorustik.

4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA

ARENG 4.1. Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1- 4/74. Planeeringuala kattub ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmete kohase õuealaga, Pärnu maakonna planeeringu kohase muu tee, perspektiivse puhkete ja väärtusliku maastikuga Reiu jõe suudmeala. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Pärnu maakonna planeering seab tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:  maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;  hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja

elemente;  uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega. Pärnu maakonna planeering ei keela otseselt hoonete rajamist väärtuslikule maastikule. Juhul kui järgida Pärnu maakonna planeeringus esitatud tingimusi, siis ei ole detailplaneeringuga kavandatu vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga.

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

Joonis 1. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu kaardist.

4.2. Paikuse osavalla üldplaneering Paikuse osavalla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8. Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega alal E1, mille kohaselt on lubatud kuni 2-korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Planeeringu algatamise ettepanek sisaldab kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) muutmist. Joonis 2. Väljavõte Paikuse osavalla üldplaneeringu kaardist.

Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu muutmise põhjendus: Planeeringuala kaguosale ulatub üldplaneeringu kohane kompensatsiooniala ääreala. Kompensatsioonialad on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Eesmärk on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Kompensatsioonialad toetavad rohelist võrgustikku ja toimivad selle osana. Määratud kompensatsioonialale ulatub osaliselt kolm planeeritud korterelamut (korterelamute täpne asetus krundil selgub ehitusprojekti koostamisel). Planeeringulahendusega säilib avatud maastiku olemus, sest sõiduautode parkimine on enamjaolt viidud maa-alusele korrusele ning lubatud on ainult haljaspiirete rajamine. Samuti on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine planeeringualal

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

vähemalt 30% ulatuses. Seega võib järeldada, et planeeringulahendus ei avalda mõju kompensatsiooniala toimimist. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale lubatud 2- korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Kontaktvööndi analüüsist selgub, et piirkonnas asuvad mitmed 2–3-korruselised korterelamud üldplaneeringuga määratud E2, E3 ja E4 (lubatud eramud, paaris- ja ridaelamud) aladel. Uute korterelamute planeerimine on piirkonnale juba iseloomulik, arvestades ka naaberalale jäävat äri- ja tootmisala. Staadioni tn 3 kinnistu asub Paikuse keskuse alal. Keskuse alal asuvad lasteaed, kool, tervisekeskus ja muud elukondliku teenused. Piirkonda on rajatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis annab võimaluse liikuda igapäevaselt jalgsi, jalgratta kui muu kergliikluse vahendiga seejuures autot kasutamata. Arvestades Paikuse keskuse osa arengut ei ole kehtiv üldplaneering aastast 2009 enam ajakohane. Koostamisel olev Pärnu linna üldplaneering arvestab kujunenud olukorda ja näeb ette võimaluse korterelamute rajamiseks, sh keskusala tihendamise võimaluse. Selle tulemusel elanike koondumisel keskusalale on otstarbekam, arvestades elanikele vajalike igapäevaste teenuste ja liikumisvõimaluste olemasolu. Staadioni tn 3 kinnistule 4-korruseliste kortermajade planeerimisel on võimalik kavandada avaliku linnaruumi ning säilitada enam kõrghaljastud ala. Lähtudes eeltoodust on koostatud planeeringulahendus enam proportsionaalselt sobiv ning vajalik kui seda koostada kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt. 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused Koostatud detailplaneeringu sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistust Staadioni tn 3 suurusega 45 739 m². Planeeringulahenduses on ette nähtud kinnistu jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks ärimaa, üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Tabel 2. Krundijaotus.

Pos nr Suurus (m²) Planeeritud krundi kasutamise

sihtotstarve Planeeritud üldplaneeringu

juhtotstarve 1 23 172 korterelamu maa elamuala 2 17 962 korterelamu maa elamuala

3 2120 kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa ärimaa

4 2486 tee ja tänava maa liikluse maa-ala 5.3. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide suurusteks 17 962 – 23 172 m2 ning koormusindeks vahemikus 116 – 150 korter/m². Elamumaa kruntidele antakse ehitusõigus 4-korruseliste hoonete ehitamiseks kõrgusega 16,0 meetrit, kus 4. korruse pind võib olla kuni 60% hoonealusest pinnast. Krundile pos nr 1 on lubatud rajada kuni 200 elamuühikut ja kruntidele pos nr 2 on lubatud rajada kuni 120 elamuühikut. Krundile pos nr 3 on antud ärimaa, üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe võimalused. Krundile antakse ehitusõigus kuni 2-korruselise hoone ehitamiseks. Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m kaugusele. Kõik hooned koos ehituslike / arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Kahe korterelamu vaheline kaugus soovitatavalt planeerida üksteisest kaugemale, kui minimaalne lubatud 8 meetrit. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetega. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-03 Põhijoonis Tabel 3. Krundi ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Positsiooni number Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4

Krundi suurus 23 172 m² 17 962 m² 2120 m² 2486 m²

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

Positsiooni number Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve

EK 100% EK 100% ÄK/HP/ÜK 100% LT 100%

Üldplaneeringu juhtotstarve

Ek Ek Ä/Üm/Üh L

Krundi lubatud suurim ehitisealune pindala m² / täisehituse %

Maapealne 6450 m² / 28%; maa-alune 7740 m² / 33%

Maapealne 5500 m² / 31%; maa-alune 6600 m² / 37%

Maapealne 450 m² / 21%; maa-alune 540 m² / 25%

–

Hoonestusala suurus m²

16 890 m2 10 620 m2 860 m2 –

Lubatud suurim hoonete arv krundil (põhihoone / abi(kõrval)hoone)

5 / 3*;

3 / 2*;

1 / -;

–

Hoonete maksimaalne kõrgus m (arvestatuna planeeritavast maapinnast)

16,0 m

16,0 m

8,0 m

–

Maapinna kõrgus olemasolev

10,12 – 10,12 m abs 9,92 – 10,99 m abs 10,14 – 10,42 m abs

–

Planeeritud maapinna kõrgus

Täpsustub dp järgmises etapis

Täpsustub dp järgmises etapis

Täpsustub dp järgmises etapis

–

Hoonete suurim maapealne korruselisus / maa- aluseid korruseid

4** / -1 4** / -1 2 / -1 –

Planeeritud korterite arv

200 120 - –

Lubatud väikseim tulepüsivusklass

Määratakse ehitusprojektiga

Määratakse ehitusprojektiga

Määratakse ehitusprojektiga

–

Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned

Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või - varjualused vms

Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või - varjualused vms

Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või - varjualused vms

–

Olulisemad arhitektuurinõuded: välisviimistluse materjalid, piirded (materjal, kõrgus, tüüp).

Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 10° Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat Katusekatte materjal: rullmaterjal, kivi, plekk Piirded: lubatud on kasutada haljaspiirdeid kõrgusega kuni 1,2 m

–

Haljastus, osakaalu %

Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga.

Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga.

Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga.

–

Parkimiskohtade arv (tk); jalgrataste parkimine

200; 100 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi)

120; 60 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi)

10; 6 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi)

–

Piirangud Õhuliini kaitsevöönd - * Abihoone on lubatud rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms). Ei ole lubatud muude eraldiseisvate abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena. **4. korruse pind kuni 60% hoonealusest pinnast. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik hooned koos

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

ehituslike/arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsuse arhitektiga. 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid Lubatud on kasutada haljaspiireid kõrgusega kuni 1,2 meetrit. Keelatud on ehitada plank, kivi, võrk vms piirdeaedasid. Täpne lahendus antakse hoone ehitusprojekti staadiumis. Olemasolevat kõrghaljastust säilitada võimalikult palju. Planeeringualal tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust vähemalt 30%. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Haljastuse täpne lahendus antakse ehitusprojektide staadiumis. Planeeritud hoonestusalad on paigutatud selliselt, et säiliksid enamjaolt II väärtusklassi kuuluv haljastus. Krundile on planeeritud kompaktsed haljasalad, mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks. Ette tuleb näha terviklik ja kvaliteetne välialade lahendus, milles tuleb arvestada kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega (juurdepääsud puhkeala mänguväljak, prügimajandus, parkimislahendus) ja kavandada kinnistu haljastus. Korruselamu krundile kavandatakse laste mänguväljak arvestades erineva vanusegruppide vajadustega. Väärtuslik haljastus tuleb reeglina säilitada. Parklatest kogutud reostunud lund ei tohi ladustada haljasaladele, vaid tuleb paigutada kõvakattega alale. Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis. Hoonete ehitusprojekti staadiumis selgub likvideeritava kõrghaljastuse vajadus. Puude likvideerimisel lähtuda Pärnu Linnavolikogu 10.01.2019 määrus nr 5 „Raieloa andmise kord”. Raieloa taotlemisel selguvad raiutud puu käitlemise, puu asendusistutuse korraldamise, lõikamisaja vms tingimused. Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):  kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö

tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist;

 puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;

 kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid;

 puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne);

 pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. 5.4.1. Haljastuse hinnang Staadioni tn 3 maaüksuse dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. a. Väljavõte ekspertarvamusest: Uuritud alal kasvab enam-vähem pooleks väärtuslik kuuse-männi segametsa kooslus ja vähemväärtuslik sookaasik. Töö käigus eristati kokku 6 erinevat puude rühma – kaks II väärtusklassi, kolm III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi rühm. Soovitused:  säilitada II väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed;  võimalusel säilitada III väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed;  vajadusel eemaldada IV väärtusklassi rühma kuuluvad puittaimed;  puude rühmas nr 1: o valida välja puutumatuna säilitatavad looduslikud metsaalad ja loodavad hoonete vahelised

parkmetsa ilmelised alad; o eelistada planeerimisel suurema pindalaga (ja väiksema arvuga) metsaalade säilitamist

väikestele (ja suurema arvuga) aladele; o säilitada maksimaalselt jämedamad harilikud männid (d alates 40 cm), mille korp pakub elupaika

mitmetele liikidele;

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

9

o säilitada võimalusel rühmas nr 1a kasvavad jämedad harilikud männid, harilikud kuused ja sanglepad;

o säilitada võimalusel rühmas nr 1b kasvavad jämedad sookased;  puude rühmas nr 2: o säilitada noor harilik tamm; o võimalusel säilitada rühmas nr 2a kasvav hariliku männi noor järelkasv, üksteise kõrval

kasvavatest valida välja sirgete, tervete tüvedega kõige jämedamad puud (arvestada puude vahekauguseks min 1 – 1,5 m);

o võimalusel säilitada rühmas nr 2b kasvavad harilikud haavad, sh seenmädanikuga puud, mille õõnsused sobivad mitmetele linnuliikidele, juhul kui need jäävad käidavatest kohtadest eemale;

 vältida raieid lindude peamisel pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini (Eesti Ornitoloogiaühingu soovitus);

 rakendada kaeve- ja ehitustöid planeerides ning teostades haljastuse kaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse”.

5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liikluskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Staadioni tänavalt (katastritunnus: 56801:001:1090 transpordimaa 100%). Planeeringualale on kavandatud üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Transpordimaa pos nr 4, mis teenindab planeeritud korterelamuid, on kavandatud laiusega 14,0 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega kergliiklustee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 6,0 meetrit ning kõnnitee laiuseks 3,0 meetrit. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Korterelamute parkimiskohad on planeeritud enamasti elamute maa-alusele korrusele. Kuuel korterelamul on kavandatud kahe hoone peale ühised maa-alused parklad. Mõningad parkimiskohad on ette nähtud elamute hoovialale sissesõidu juurde. Täpne parkimiskohtade arv täpsustub detailplaneeringu järgmises etapis. Parklatest kogutud lumi tuleb paigutada kõvakattega alale. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus. Krundi pos nr

Liik Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv

1 korterelamu 200 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta

ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 220 220

2 korterelamu 120 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta

ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 132 132

3

Asutused 1/90 (EVS 843:2016 „Linnatänavad”

järgi)

900 / 90 = 10 10

Planeeritaval maa- alal kokku

362 362

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Jalgrataste parkimine Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Rattaparkla tuleb rajada piisava mahutavusega ja ilmastikukindlana. Hoones saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena või spetsiaalse rataste hoiuruumina. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” on krundil pos 1 jalgrataste parkimiskohtade arv 100 tk, krundil pos 2 60 tk ja krundil pos nr 3 6 tk. 5.5.1. Liiklusuuring Planeeringulahendusele on Osaühing Stratum koostanud 2023. a liiklushinnangu. Väljavõte liiklusuuringust:

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

10

Staadioni tn 3 detailplaneeringu võib ellu viia olemasoleva teedevõrgu baasil. Olemasolev reguleerimata tee 59 – Staadioni tn ristmik suudab DP ala liikluse teenindada heal tasemel, perspektiivaastal 2043 on ristmiku teenindustase „B”. Alternatiivse juurdepääsu planeerimine Pööra tn kaudu on raskendatud. Peamine põhjus on olemasoleva Staadioni tn ristmiku ja Pööra tn ristmiku vahekaugus – 280 meetrit. Nende kahe ristmiku vahel asuvad veel kaks ristmikku (Teeveere ja Sõmera tänavad) ning ristmike arv ühe kilomeetri kohta on juba olemasolevas olukorras üle normide. Pööra tn ja Teeveere tn vaheline kaugus on 100 meetrit. Juhul, kui kasutada 3 sõidurajaga ristlõiget, kus keskmine sõidurada on vasakpööreteks, jääb normide kohase 30 meetrise kiiluosa kasutamisel vasakpöörderadade täisosade pikkuseks maksimaalselt 35 + 35 meetrit. 3. Tee 59 – Staadioni tn ristmikul oleva teoreetilise probleemi korral (läbilaskevõime piirang, liiklusõnnetus vms) on DP ala juurdepääsuks võimalik kasutada alternatiivset marsruuti Raudtee tänava ja kõrvalmaantee 19278 (Sindi-Lodja-Silla) kaudu. 5.6. Tehnovõrgud ja -rajatised Tehnovõrkudelahendus koostatakse planeerimise järgmises etapis, arvestades olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 5.6.1. Elektrivarustus Planeeringualal asub olemasolev õhuliin PAIKUSE:PAI, mis on planeeritud likvideerida planeeringualal ning asendada see maakaabliga. Maakaabel paigutatakse paralleelselt kruntide piiriga. Planeeritud on teisaldada 228-meetrine õhuliini lõik. Õhuliini likvideerimine ja uue maakaabli asukoht on väljatoodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 5.7. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Planeeringuala läbiv lõuna- põhja suunaline kraav koos harukraavidega likvideeritakse ja sademevee äravooluks on planeeritud selle läänepiiril uus kraav. Sademevee kraavidele (säilitatavad, planeeritavad) tuleb tagada vaba juurdepääs nende hooldamiseks. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena. Sademevee ära juhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:  nähtavus;  juurdepääsuvõimalus;  territoriaalsus;  atraktiivsus;  vastupidavus;  valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:  krundid valgustada ja heakorrastada;  tagada hea nähtavus;  parkida sõidukid oma krundile;  kasutada vastupidavaid materjale;

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

11

 paigaldada selged viidad;  selgelt eristatavad juurdepääsud.

5.9. Keskkonnatingimused Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostaja LEMMA OÜ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:  detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

 planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

 planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

5.10. Piirangud Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud:  keskpinge õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m. 5.11. Jäätmete käitlemine ja prognoos Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määrusele nr 16 kehtestatud „Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri”. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Tagatud on ligipääs teenindustranspordile ja - personalile. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või määratud kogumispunktidesse. Prügi jaoks kavandada süvistatud mahutid elamumaa kruntidele juurdepääsu lähedusse. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. 5.12. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse ärihooned. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

12

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. 5.13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:  planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide

seadmisega. Maakorralduslikud toimingud teostab detailplaneeringust huvitatud isik omal kulul.  juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine,

projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;  transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 4 tasuta võõrandamine linnale;  hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;  planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;  ajaliselt nähakse ette projektdokumentatsioonide esitamist kohalikule omavalitsusele 3 aasta

jooksul ja kogu kompleksi valmimist 6 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel ja planeerimisseaduse § 81 lg 1 alusel

Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringust detailplaneeringu algatamise taotlemise

materjalid, nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning

korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise kohta.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Paikuse valla üldplaneeringu muutmiseks, asendades E1

tüüpi elamuala segahoonestusalaga, kuhu soovitakse anda ehitusõigus kuni üheksa korruselamu

ja ühe äri-või ühiskondliku otstarbega hoone ehitamiseks. Planeeringuala suurus on 4,57 hektarit.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest planeeritakse

elamurajoon. Samuti on KSH algatamise kaalumine kohustuslik, kuna detailplaneering teeb

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Ootame Teie seisukohta KSH mittealgatamise kohta ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta

alates käesoleva kirja kättesaamisest mitte hiljem kui 30 päeva jooksul..

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu

2. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu asukohaskeem

3. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu KSH eelhinnang

4. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis

5. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Koostöötegijad

31.05.2024 nr 8-4/9537-6

Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu

detailplaneeringust

Tallinn 2023-2024

Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

2

Nimetus: Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Reg nr 11213515

Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615 Tel +372 5660 5462 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 29.05.2024

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Pärnu maakonna planeering ...................................................................................... 7

2.2 Paikuse osavalla üldplaneering .................................................................................. 8

2.3 Koostatav Pärnu linna üldplaneering ......................................................................... 9

3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 14

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 14

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 15

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 16

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 16

4.4.2 Jääkreostus....................................................................................................... 17

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................. 17

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 17

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus.................................................................................. 18

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 20

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 20

4.10 Muud aspektid ......................................................................................................... 20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 21

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Optimal Projekt OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana. Eelhinnangut ajakohastati mais 2024 lähtuvalt täpsustunud planeeringueskiisist.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 33 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a kehtestatud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” ei sea kavandatavale tegevuse eelhinnangu kohustust. PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik ka PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul ka KeHJS, mille § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kuivõrd detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis tuleb läbi viia KSH eelhindamine.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Pärnu maakonna Pärnu linna Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Pärnu Linnavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärk Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis 4,57 ha suuruse maa-ala jagamine kolmeks elamumaa, üheks ärimaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. (Joonis 1)

Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide suurusteks 18 324–21 511 m2 ning koormusindeks vahemikus 108–153 korter/m2.

Elamumaa kruntidele antakse ehitusõigus 4-korruseliste hoonete ehitamiseks kõrgusega 16,0 meetrit, kus 4. korruse pind võib olla kuni 60% hoonealusest pinnast. Krundile pos nr 1 on lubatud rajada kuni 200 elamuühikut ja kruntidele pos nr 2 on lubatud rajada kuni 120 elamuühikut. Krundile pos nr 3 on antud ärimaa, üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe võimalused. Krundile antakse ehitusõigus kuni 2-korruselise hoone ehitamiseks.

Ehitisregistri andmetel ei paikne Staadioni tn 3 kinnistul käesoleva KSH eelhinnangu koostamise hetkel hooneid ega rajatisi.

Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–20361 kohaselt varustatakse ühisveevärki Paikuse alevis joogiveega Reiu veetöötlusjaamast. Paikuse alevi ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi suunatakse puhastamiseks Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama. Paikuse alev paikneb osaliselt Sindi reoveekogumisalal, Silla küla Silla reoveekogumisalal (771 ie) ning Seljametsa küla Seljametsa reoveekogumisalal (305 ie).

Juurdepääs planeeritavale alale on Staadioni tänavalt.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122021004?leiaKehtiv

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

6

Joonis 1. Detailplaneeringu asendiskeem.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonna planeering2

Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Planeeringuala kattub ETAK andmete kohase õuealaga, Pärnu maakonna planeeringu kohase muu tee, perspektiivse puhkete ja väärtusliku maastikuga Reiu jõe suudmeala.

Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega.

Pärnu maakonna planeering seab tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:

− maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

− hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente;

− uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega.

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

8

Pärnu maakonna planeering ei keela otseselt hoonete rajamist väärtuslikule maastikule. Juhul kui järgida Pärnu maakonna planeeringus esitatud tingimusi, siis ei ole detailplaneeringuga kavandatu vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga.

2.2 Paikuse osavalla üldplaneering3

Paikuse osavalla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8.

Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega alal E1 (Joonis 2), mille kohaselt on lubatud kuni 2-korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud.

Planeeringu algatamise ettepanek sisaldab kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) muutmist. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on määratud elamumaa sihtostarve E1, mille kohaselt on määratud kuni 2- korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Staadioni tn 3 kinnistu asub Paikuse keskuse ala ja on kõrghaljastatud. Keskuse alal asuvad lasteaed, kool, tervisekeskus ja muud elukondliku teenused. Keskuse alal on rajatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis annab võimaluse liikuda igapäevaselt jalgsi , jalgratta kui muu kergliikluse vahendiga seejuures autot kasutamata.

Arvestades Paikuse keskuse osa arengut ei ole kehtiv üldplaneering aastast 2009 enam ajakohane.

Koostamisel olev Pärnu linna üldplaneering arvestab kujunenud olukorda ja näeb ette võimaluse korterelamute rajamiseks, sh keskusala tihendamise võimaluse. Selle tulemusel elanike koondumisel keskusalale on otstarbekam, arvestades elanikele vajalike igapäevaste teenuste ja liikumisvõimaluste olemasolu.

Staadioni tn 3 kinnistule kolmekorruseliste kortermajade planeerimisel on võimalik kavandada avaliku linnaruumi ning säilitada enam kõrghaljastud ala.

3 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad- uldplaneeringud/1746-paikuse-valla-ueldplaneering

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

9

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti geoportaali planeeringute kaardikihist.

2.3 Koostatav Pärnu linna üldplaneering4

Käesoleva KSH eelhinnangu koostamise hetkel on koostamisel Pärnu linna üldplaneering, mis hõlmab ka Paikuse osavalla territooriumit. Üldplaneering on alles eskiisi staadiumis ning maakasutuse tingimused ei ole saanud veel linnavalitsuse heakskiitu. Seega on tegemist tööversiooniga, millele ei ole alust veel toetuda ning ei ole võimalik hinnata kas tegevus on koostatavale üldplaneeringule vastav.

4 https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

10

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneering.

Staadioni tn 3 (kü 62401:001:2059, maatulundusmaa 100%) piirneb põhja suunas kinnistutega Paide mnt 15 (kü 56801:001:0569, elamumaa 100%) ja Paide mnt 17 (kü 62401:001:2058, maatulundusmaa 100%), ida suunas kinnistuga 5680021 Staadioni tänav (kü 56801:001:1090, transpordimaa 100%), lõuna suunas kinnistuga Surju metskond 42 (kü 62401:001:0912, maatulundusmaa 100%) ning lääne suunas kinnistuga 5680019 Pööra tänav L1 (kü 56801:001:1064, transpordimaa 100%).

Maa-ameti ortofoto alusel on Staadioni tn 3 kinnistu looduslikus seisundis valdavalt metsamaa (Joonis 3).

Joonis 3. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol.

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–20365 kohaselt on Paikuse osavallas rajatud ühine veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem Pärnu ja Sindi linnadega. Paikuse alevik koos osa küladega on ühendatud tsentraalsesse veevõrku. Kõik korruselamud on Paikuse osavalla territooriumil tsentraalse kanalisatsiooniga.

Maa-ameti kaldaerofoto alusel, mis on tehtud 2023. a suvel, on detailplaneeringu ala peamiselt kaetud metsaga (Joonis 4).

5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/1004/Parnu%20linna%20UVKA%202022-2036_kava.pdf#

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

11

Joonis 4. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7551760_2023-06-09. Punase joonega märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 25.10.2023. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. (Joonis 5)

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I kategooria kaitsealused loomaliigid ning loodusdirektiivi elupaigatüübid. (Joonis 5)

Kavandatavast tegevusest u 443 m kaugusele jääb Natura 2000 loodusala (Pärnu jõe loodusala, Pärnu jõe loodusala). (Joonis 5)

Kavandatavast tegevusest u 443 m kaugusele jäävad III kategooria kaitsealuse loomaliigi hink (Cobitis taenia, KLO9120983) ja võldas (Cottus gobio, KLO9102675) elupaigad. (Joonis 5)

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jäävad järgmised II kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaigad: tiigilendlane (Myotis dasycneme, KLO9113965), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9114056), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9113966), põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9114055), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9114054) ja suurvidevlane (suurvidevlane, KLO9108756).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad puurkaevud. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb seitse puurkaevu (Joonis 5):

− PRK0020174 (u 96 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 10 m);

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

12

− PRK0006542 (u 215 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0006538 (u 266 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0004490 (u 273 m kaugusel, puurkaevu hooldusala ulatus 10 m);

− PRK0014010 (u 321 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0064648 (u 434 m kaugusel);

− PRK0066632 (u 473 m kaugusel).

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb viis pärandkultuuri objekti (Joonis 5):

− Sõmera talukoht (568:TAK:003, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 192 m kaugusel);

− Pärnu-Sindi kitsarööpmeline raudtee (568:RTR:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, u 213 m kaugusel);

− Pärnu-Paide vana tee (568:MNT:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, u 356 m kaugusel);

− Mullakuhjatised (568:???:001, seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%, u 402 m kaugusel);

− Paikuse kaitseliin (568:MMS:001, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 457 m kaugusel).

Kultuurimälestiste riikliku registri6 järgi jäävad planeeringualast 500 m raadiusesse järgmised kultuurimälestised:

− arheoloogiamälestis Sindi-Lodja III kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 27041), kinnismälestise kaitsevööndi ulatus 50 m;

− arheoloogiamälestis Sindi-Lodja II kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 27040), kinnismälestise kaitsevööndi ulatus 50 m;

− arheoloogiamälestis Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 27039), kinnismälestise kaitsevööndi ulatus 50 m.

Detailplaneeringu lääne osa ja planeeritava korterelamuga kattub elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 (vid 64971917) ja sellele seatud elektripaigaldise kaitsevöönd (10 m ulatuses kummalgi pool liini teljest). (Joonis 5)

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka (1:400 000 geoloogiline kaart).

6 https://register.muinas.ee

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

13

Joonis 5. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

14

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Kavandatavast tegevusest u 443 m kaugusele jääb Natura 2000 loodusala (Pärnu jõe loodusala, Pärnu jõe loodusala).

Pärnu jõe loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevust (korrusmajade ja ärihoone rajamine, mille käigus ei kaasne vee või saasteainete juhtimist Pärnu jõkke) ning paiknemist (planeeringuala ja loodusala vahele jäävad hoonestatud alad ja ulatuslik metsaala) loodusala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 25.10.2023. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad). Ala jääb olemasolevate elamute mõjualasse. Tegu on juba inimtegevusest mõjutatud keskkonnaga. Samas esineb alal käesoleval ajal kasutust isegi suurulukite poolt (põdra tegevusjäljed alal) ning tiheasustusala kontekstis on käesoleval ajal tegu arvestatava bioloogilise mitmekesisusega alaga. Alal paikneb ka mitmeid liigniiskeid lohke, mis võivad kevadisel ajal olla olulised kahepaiksete kudemise seisukohalt. Sellest lähtuvalt võib kavandatava tegevusega kaasnevana esineda ebasoodsa mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks metsaalasid säilitada võimalikult suurte tervikutena tagades nende omavahelised ühendused. Säilitada tuleb ka alustaimestikku. Vältida piirdeaedade rajamist. Maksimaalselt säilitada olemasolevaid liigniiskeid lohke, mida võib integreerida looduslähedaste sademeveelahendustega, kuid tagada tuleb sealjuures nende jätkuv sobivus kahepaiksetele (st lauged nõlvad, võimalusel päikesele avatus).

DP käigus on tellitud alal dendroloogiline inventeerimine7, mille kohaselt kasvab DP alal enam-vähem pooleks väärtuslik kuuse-männi segametsa kooslus ja vähemväärtuslik sookaasik. Töö käigus eristati kokku 6 erinevat puude rühma – kaks II väärtusklassi, kolm III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi rühm. Töö käigus anti järgmised soovitused:

1. Säilitada II väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed.

7 Elhuveig, L. 2023. Staadioni tn 3 dendroloogiline inventeerimine.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

15

2. Võimalusel säilitada III väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed. 3. Vajadusel eemaldada IV väärtusklassi rühma kuuluvad puittaimed. 4. Puude rühmas nr 1 erinevad soovitused (täpsemad soovitused uuringus). 5. Puude rühmas nr 2 erinevad soovitused (täpsemad soovitused uuringus). 6. Lõikus- ja raietööd teostada arboristi kutsetunnistust omava isiku poolt. Vastavate

spetsialistide andmed on leitavad Eesti Arboristide Ühingu kaudu. 7. Vältida raieid lindude peamisel pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini (Eesti

Ornitoloogiaühingu soovitus). 8. Puu mahavõtmise või puu seisundi parandamise tööde käigus on oluline tagada, et

säilitatavatele puudele ei tekitataks kahju ja/või ei rikutaks juurestiku kaitsealas juurestikku. Ettevaatusabinõude hulka peaksid kuuluma sobilikud mehhanismide paigaldamis-, kasutamis- ja demonteerimisvõtted, et vähendada juhusliku kahju riski haljastusele ja maapinna seisundi muutmist juurestiku kaitsealas.

9. Juurestiku kaitsealal asuvaid kände ei kaevata välja ega juurita, vaid need freesitakse (kui on vaja likvideerida), et vältida negatiivset mõju allesjäänud puudele.

10. Raie- ja hooldustöödel tekkinud orgaanilised jäätmed võib ehitusplatsilt ära viia või purustada ja ehitusplatsil kasutada. Kui ehitusplatsi olud võimaldavad, võib need jäätmed teatud liikidele mõeldud elupaigana (nt jäme tüvi või tüügas) töötlemata kujul platsile jätta, kui seda lubavad omavalitsuse eeskirjad. Jäätmeid ei tohi põletada, kui see võib ohustada säilitatavate puude võrasid.

11. Rakendada kaeve- ja ehitustöid planeerides ning teostades haljastuse kaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse“.

Planeeringu edasisel koostamisel tuleb dendroloogilise inventeerimisi tulemusi arvestada, sh tagada II väärusklassi puistute säilimine. See eeldaks tee ja hoonestusalade asukohtade muutmist võrreldes algatamisaegse eskiisiga. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale kui arvestatakse dendroloogilise hinnangu ja käesoleva eelhinnangu soovitusi.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja8 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/428062022101

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

16

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala ei kattu veekogudele seatud kitsendustega (Joonis 5).

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–20369 kohaselt on Paikuse osavallas rajatud ühine veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem Pärnu ja Sindi linnadega. Paikuse alevik koos osa küladega on ühendatud tsentraalsesse veevõrku. Kõik korruselamud on Paikuse osavalla territooriumil tsentraalse kanalisatsiooniga.

Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena.

Sademevee ära juhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Parklatest kogutud lumi tuleb paigutada kõvakattega alale. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/1004/Parnu%20linna%20UVKA%202022-2036_kava.pdf#

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

17

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega ja metsamaaga. Ei ole oodata, et kavandatava elamu suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba valgustatud (planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad), siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamute ehitust alale, mida juba ümbritsevad teised elamud. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

18

Eesti pinnase radooniriski kaardi10 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Asjaoluga tuleb arvestada hoonete edasisel projekteerimisel. Asjakohaste radoonikatisemeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist tervisemõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

Kuna tegu on Paikuse aleviku kontekstis suuremahulise arendustegevusega, siis võib tegevusega kaasneda mõju liikluskoormusele ja -võrgule. Mõju täpsustamiseks on koostatud liiklusuuring11. Liiklusuuringu kohaselt võib Staadioni tn 3 detailplaneeringu ellu viia olemasoleva teedevõrgu baasil. Olemasolev reguleerimata tee 59 – Staadioni tn ristmik suudab DP ala liikluse teenindada heal tasemel, perspektiivaastal 2043 on ristmiku teenindustase „B”. Alternatiivse juurdepääsu planeerimine Pööra tn kaudu on raskendatud. Peamine põhjus on olemasoleva Staadioni tn ristmiku ja Pööra tn ristmiku vahekaugus – 280 meetrit. Nende kahe ristmiku vahel asuvad veel kaks ristmikku (Teeveere ja Sõmera tänavad) ning ristmike arv ühe kilomeetri kohta on juba olemasolevas olukorras üle normide. Pööra tn ja Teeveere tn vaheline kaugus on 100 meetrit. Juhul, kui kasutada 3 sõidurajaga ristlõiget, kus keskmine sõidurada on vasakpööreteks, jääb normide kohase 30 meetrise kiiluosa kasutamisel vasakpöörderadade täisosade pikkuseks maksimaalselt 35 + 35 meetrit. 3. Tee 59 – Staadioni tn ristmikul oleva teoreetilise probleemi korral (läbilaskevõime piirang, liiklusõnnetus vms) on DP ala juurdepääsuks võimalik kasutada alternatiivset marsruuti Raudtee tänava ja kõrvalmaantee 19278 (Sindi-Lodja-Silla) kaudu.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide moodustamine korruselamute rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise staadiumis pole teada kavandatavate hoonete küttelahendus. Kuna Paikuse alevikus on kaugkütte piirkond, siis kliimamõjude seisukohalt oleks eelistatud lahenduseks kaugküttega ühinemine. Paikuse kaugküttepiirkond töötab käesoleval ajal biomassi katlamaja baasil, mille puhul kasvuhoonegaaside heide loetakse 0-ks. Arvestades arenduse suurust ja iseloomu ei saa siiski pidada olulist kliimamõju omavaks pidada ka lahendust, mille korral kortermajade küte lahendatakse kohtküttena. Kliimamõjude vaatest oleks sellisel juhul eelistatud soojuspumpadel põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast.

Korruselamute kavandamist tiheasustusalale võib üldiselt kliimamõjude vaates elamuarenduse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Pärnu kliimakava 2030 näeb ette linnaruumi tihendamist (eelduslikult kehtib põhimõte lisaks Pärnu linnale ka teistele tiheasustusaladele KOV territooriumil). Samas tuleb arvestada, et planeeringu elluviimisega

10 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

11 Inseneribüroo Stratum. 2023. Pärnu linn, Paikuse alev, Staadioni tn 3 kinnistu DP liiklusuuring. Töö nr 2023- T115.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

19

toimub maakasutuse muutus – senine süsinikku siduv metsamaa asendub süsinikku heitva tehisliku alaga ehk tegevusega kaasneb maakasutuse muutus süsinikku heitvas suunas. Arvestades planeeringuala suurust, siis muutus on väheoluline (kliimakava kohaselt metsamaa pindala käesoleval ajal 39 968 ha).

Kliimakava kohaselt tuleb kliima-energiapoliitika eesmärkides uusasumites teha terviklikumat kohaloomet ning luua planeeringuliselt ja linnakorralduses tingimused kodulähedaste teenuste pakkumiseks. Kohaloome peab sisaldama detailplaneeringu tasemel kõrghaljastuse määratlemist. Uusi elamukvartaleid peaks rajama koduse ja rohelise elukeskkonnana, mitte auto- ja parklakeskselt. Kliimakava kohaste eesmärkide täitmiseks on vaja planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata kõrghaljastuse võimalikult suurele säilitamisele ning kergliiklustaristu arendamisele minimaalselt planeeritava ala ulatuses (sh rataste parkimisvõimalused hoonetes). Hoonete ehitusmaterjalina tuleb eelistada puitu. Planeeringus tuleb jätta võimalus lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutamiseks (nt päikesepaneelid katustel).

Kliimakindluse vaatest on Pärnu territooriumil esinevad kliimariskid kujutatud Joonis 6. Antud planeeringuala jääb väljaspoole prognoositavaid üleujutuse riskipiirkondi. Kliimakava kohasteks oluliselt sagenevateks ja intensiivsemateks muutuvateks riskideks on kuumalained ja hoogsajud. Kuumasaarte tekke vältimiseks kavandataval elamualadel on väga oluline säilitada võimalikult suurel määral kõrghaljastust. Hoogsadudest tulenevate üleujutuste vältimiseks tuleb planeeringus minimeerida vett läbilaskmatute pindade osakaalu (kasutada kõvakattelistel aladel murukivi vms poolläbilaskvaid pinnakatteid) ning näha ette looduslähedased sademevee puhverlahendused ja/või kogumislahendused.

Joonis 6. Pärnu territooriumil esinevad kliimariskid vastavalt Pärnu kliimakavale.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

20

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Alal ei ole kehtestatud ja ala ei piirne aladega, kus oleks teisi detailplaneeringuid.

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

21

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6 (üldplaneeringut muutev detailplaneering).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate eluhoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.05.2024

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Elhuveig, L. 2023. Staadioni tn 3 dendroloogiline inventeerimine.

Inseneribüroo Stratum. 2023. Pärnu linn, Paikuse alev, Staadioni tn 3 kinnistu DP liiklusuuring. Töö nr 2023-T115.

Koostatav Pärnu linna üldplaneering. Kättesaadav: https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/

Paikuse osavalla üldplaneering. Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8. Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine- ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad-uldplaneeringud/1746-paikuse-valla- ueldplaneering

Pärnu kliimakava 2030. Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022 määrusega nr 18

Pärnu maakonna planeering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 16.09.2021 nr 12). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062022101

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

1a

1 1b

2a 2b

1

3

4

MV 4,0

8,0

8,0

4,0 11,0

4,0

4,0

4,0

8,9

8,9

7,6

14,0

6,0

3,0 3,0

P

1

P10

Pos nr 4

LT 100% 2486 m2

- -

- -

P36

P26

P28

P78

P78

P28

10, 0

P78

4k

4k

3k

3k

3k 3k

Pos nr 1

EK 100% 23 172 m2

6450 m2 5

28 16,0 m

Pos nr 3

ÄK/HP/ÜK 100% 2120 m2

450 m2 1

21 8,0 m

7,6

10, 0

4,0

14,7

10,0

30,0

43,7 2

43,6 4k

4k

4k

4k

4k

4k

3k

3k

3k 3k

3k 3k

3k

3k

3k 3k

3k3k

Pos nr 2

EK 100% 17 962 m2

5500 m2 3

31 16,0 m

4,0 4,0

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

SÄILITATAVA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT (täpne asukoht täpsustatake ehitusprojekti koostamisel. Tagada piisav insolatsioon)

KOMPENSATSIOONIALA (Paikuse osavalla ÜP)

TINGMÄRGID

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAV

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU / PALLIVÄLJAKU VMS VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PANDUS

PLANEERITAV MAA-ALUNE PARKLA HOONETE VAHEL

TEHNOVÕRGU SERVITUUT

MV

1a

MADALPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

KESKPINGE ÕHULIIN

DRENAAŽITORUSTIK

LIKVIDEERITAVAD TEHNORAJATISED

KESKPINGE ÕHULIIN

PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED

KESKPINGE MAAKAABEL

ÕHULIINI POST

1

2

3

P28

P78

P78

P78

P28

PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV

STAADIONI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Arhitekt

Projektijuht

Tehnik

24.04.2024

M 1:1000

ESKIIS

AS-04

Töö nrPärnu linn

Arno Anton

Keia Kuus

Ive Punger

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas TIPPGEO Osaühing, 20.01.2023, töö nr 2022TG527; topo-geodeetiline alusplaan on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023.

PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: EK - korterelamu maa LT - tee ja tänava maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa HP - haljasala maa ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa

PLANEERITUD ÜLDPLANEERINGU JUHTOTSTARVE: E - elamuala L - liikluse maa-ala Ä - ärimaa P - puhkeala hoonete ehitamise õigusega A - üldkasutatav ala

PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE DP LIIKIDES, OSAKAALU % 3 - LUBATUD MAKSIMAALNE HOONETE EHITISEALUNE PINDALA 4 - TÄISEHITUS % 5 - PLANEERITUD KRUNDI SUURUS 6 - HOONETE ARV KRUNDIL 7 - PÕHIHOONE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST (m)

1 2 5 3 6 4 7

PARKIMISKORRUSE VÕIMALIK LAHENDUS:

1 23 172 EK 100%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

Arhitektuurinõuded

Po s

nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

su le

tu d

m aa

pe al

ne

si ht

ot st

ar ve

te k

au pa

ho on

et e

m aa

pe al

ne

EHITUSÕIGUSE TABEL

220;2206450 5 / 3**4* / -1 eh

iti se

al un

e pi

nd m

² 16,0 m

2

3

17 962

2120

5500 22 000

450

su ur

im k

or ru

se lis

us

ho on

e

põ hi

ho on

e kõ

rg us

(m )

m aa

pi nn

as t

ho on

et e

ar v

kr un

di l

põ hi

ho on

e / a

bi ho

on e

3 / 2**

1 / -

Kitsendused Servituudi vajadus

900

25 800

132;132

10 ; 10

ko rte

rit e

ar v

kr un

di l

200

120

-

Hoonestusviis:

Katusekalle:

Välisviimistluse materjalid:

Katusekatte materjal:

Piirded:

Haljastus:

lahtine

0 – 10°

puit, kivi, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat

rullmaterjal, kivi, plekk

lubatud on kasutada haljaspiirdeid kõrgusega kuni 1,2 m

planeeringualal tuleb säilitada olemasolevat

kõrghaljastust vähemalt 30%

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e

su le

tu d

m aa

-a lu

ne

si ht

ot st

ar ve

te k

au pa

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e

6600

540

7740

m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne

4* / -1 16,0 m

2 / -1 8,0 m

4 2486 - - - --- --

kr un

di k

as ut

am is

e

E 100%

E 100%

Ä/Üm/Üh

L 100%

ho on

es tu

sa la

su

ur us

m ²

16 830

10 620

725

EK 100%

ÄK/HP/ÜK

LT 100%

tä is

eh itu

se

os ak

aa l

28%

31%

21%

- -

pl an

ee rit

av as

t

pl an

ee rit

ud

ül dp

la ne

er in

gu ju

ht ot

st ar

ve

si ht

ot st

ar ve

õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m;

õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m;

** Abihoone on lubatud rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms). Ei ole lubatud muude eraldiseisvate abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena.

keskpinge maakaabli servituudi vajadus;

keskpinge maakaabli servituudi vajadus;

keskpinge maakaabli servituudi vajadus;

100%100%

ÜLEMINEK OLEMASOLEVALT ÕHULIINILT PLANEERITUD MAAKAABLILE Planeeringualas olemasolev õhuliin likvideeritakse ja asendatakse maakaabliga

ÜLEMINEK OLEMASOLEVALT ÕHULIINILT PLANEERITUD MAAKAABLILE Planeeringualas olemasolev õhuliin likvideeritakse ja asendatakse maakaabliga

ho on

et e

m aa

-a lu

ne eh

iti se

al un

e pi

nd m

²

-

6600

540

7740

* 4. korruse pind kuni 60% hoonealusest pinnast

Tallinn 2024

Töö nr

Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev STAADIONI TN 3 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU ESKIIS

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Pärnu Linnavalitsus, registrikood 75000064 Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu HUVITATUD ISIK: Miston Capital OÜ, registrikood 14590844 juhatuse liige Rivo Loginov esindaja Reino Lõhmus [email protected] 5912 5466 PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR registrikood. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] ARHITEKT-TEHNIK Keia Kuus

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..................................................................................... 3 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ................................................................. 3 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................................. 3

3.1. Planeeritava ala asukoht......................................................................................................... 3 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid ............................................................................................................................. 3 3.3. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................................... 4 3.4. Haljastus, liiklus ...................................................................................................................... 4 3.5. Tehnovarustus ........................................................................................................................ 4

4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ...................................................................................................................................................... 4 4.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................................... 4 4.2. Paikuse osavalla üldplaneering............................................................................................... 5

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV .................................................................................. 6 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused .......................................................... 6 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine..................................................................................... 6 5.3. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .......................................... 6 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid .............................................................................. 8

5.4.1. Haljastuse hinnang ........................................................................................................... 8 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................................... 9

5.5.1. Liiklusuuring ..................................................................................................................... 9 5.6. Tehnovõrgud ja -rajatised ..................................................................................................... 10

5.6.1. Elektrivarustus................................................................................................................ 10 5.7. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ................................................................ 10 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ......................................................... 10 5.9. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 11 5.10. Piirangud ............................................................................................................................ 11 5.11. Jäätmete käitlemine ja prognoos ........................................................................................ 11 5.12. Keskkonnalubade taotlemise vajadus ................................................................................. 11 5.13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded .............................................................................. 12

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000

III LISAD IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. 5. Arengukavad ja -strateegiad:

a. Pärnu linna 2035+ üldplaneering (koostamisel). 6. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud:

a. geodeetiline alusplaan on mõõdistatud TIPPGEO Osaühing poolt 20.01.2023, töö nr 2022TG527; b. Staadioni tn 3 detailplaneeringu liiklusuuringu koostas Osaühing Stratum 2023. a, töö nr 2023-

T115; c. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. a; d. Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

koostas LEMMA OÜ 21.12.2023. 7. Eesti standardid:

a. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 8. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:

a. Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määrusega nr 16 kehtestatud Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED Detailplaneeringu eesmärk on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis 4,57 ha suurusel maa- ala jagamine kolmeks elamumaa, üheks ärimaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud, maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate planeeringutega. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Planeeritava ala asukoht Planeeritav maa-ala asub Paikuse alevis Staadioni tänava ääres. Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega ning asub väljakujunenud Paikuse alevi hoonestatud äärealal, kuhu on rajatud väikeelamud, korterelamud, tootmishooned ja ühiskondlikud hooned. Juurdepääs planeeritavale alale on Staadioni tänavalt. 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu maakonnas Paikuse alevis Pärnu jõe läheduses jäädes Pärnu linna asustusüksusest 1,1 km kaugusele. Pärnu linna kesklinn jääb ca 8 km kaugusele. Planeeringuala piirneb idast ja läänest transpordimaa sihtotstarbelise katastriüksustega. Planeeringualast lõunasse ja põhja jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Põhjas asuvad kinnistud on hoonestatud üksikelamutega. Lõunasse jääv maatulundusmaa on kaetud metsaga. Kontaktvööndis olemasolevad korterelamud asuvad Paide mnt ääres, Pärnade puiesteel, Keraamika tänaval, Kastani tee ääres. Korterelamud on 2–3-korruselised. Staadioni tänava ääres asuvad mitmed laohooned, töökojad ja Paikuse kool ning spordikompleks. Paikuse kool on 3-korruseline ning 13 m kõrge. Laohooned ja töökojad on kuni 2-korruselised ja kuni 12 m kõrged. Piirkonna hoonestus on pärit peamiselt 80–90ndatest. Fassaadimaterjaliks on kasutatud krohvi ja plekki. Parkimine on lahendatud hoovialal. Piirkond on sobilik korterelamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetusläheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu - puhke-virgestusala. Lähimad bussipeatused asuvad ~300 – 380 m kaugusel planeeringualast. Planeeringuala paikneb Staadioni tänava ääres ning 160 m kaugusel Paide mnt. Riigi põhimaantee, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, asub kavandatavast alast 2,9 km kaugusel. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Pärnu linnaga ning Pärnu linna teiste asustusüksustega.

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

3.3. Maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Staadioni tn 3 62401:001:2059 45739 m² Maatulundusmaa 100%

Planeeringuala on hoonestamata. 3.4. Haljastus, liiklus Juurdepääs planeeringualale on Staadioni tänavalt, kus asub asfaltkattega sõidutee ja kergliiklustee. Planeeringualast läänes asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus, millel ei asu olemasolevaid teid. Planeeringuala maapinna kõrguste erinevus on kuni 1,5 meetrit. Pinnas on niiske. Loodeossa on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Planeeritav ala on kaetud kõrghaljastusega. Liikidest on enim levinud harilik mänd, harilik kuusk, sookask, raagremmelgas, hall lepp, harilik toomingas, harilik pihlakas, harilik paakspuu. 3.5. Tehnovarustus Planeeringuala lääneosa läbib keskpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on kogulaiusega 20 m. Staadioni tänaval asuvad tehnovõrgud:  madalpinge kaabel;  madalpinge õhuliin.

Pööra tänaval asuvad tehnovõrgud:  gaasitorustik.

4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA

ARENG 4.1. Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1- 4/74. Planeeringuala kattub ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmete kohase õuealaga, Pärnu maakonna planeeringu kohase muu tee, perspektiivse puhkete ja väärtusliku maastikuga Reiu jõe suudmeala. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Pärnu maakonna planeering seab tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:  maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;  hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja

elemente;  uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega. Pärnu maakonna planeering ei keela otseselt hoonete rajamist väärtuslikule maastikule. Juhul kui järgida Pärnu maakonna planeeringus esitatud tingimusi, siis ei ole detailplaneeringuga kavandatu vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga.

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

Joonis 1. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu kaardist.

4.2. Paikuse osavalla üldplaneering Paikuse osavalla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8. Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega alal E1, mille kohaselt on lubatud kuni 2-korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Planeeringu algatamise ettepanek sisaldab kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) muutmist. Joonis 2. Väljavõte Paikuse osavalla üldplaneeringu kaardist.

Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu muutmise põhjendus: Planeeringuala kaguosale ulatub üldplaneeringu kohane kompensatsiooniala ääreala. Kompensatsioonialad on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Eesmärk on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Kompensatsioonialad toetavad rohelist võrgustikku ja toimivad selle osana. Määratud kompensatsioonialale ulatub osaliselt kolm planeeritud korterelamut (korterelamute täpne asetus krundil selgub ehitusprojekti koostamisel). Planeeringulahendusega säilib avatud maastiku olemus, sest sõiduautode parkimine on enamjaolt viidud maa-alusele korrusele ning lubatud on ainult haljaspiirete rajamine. Samuti on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine planeeringualal

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

vähemalt 30% ulatuses. Seega võib järeldada, et planeeringulahendus ei avalda mõju kompensatsiooniala toimimist. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale lubatud 2- korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Kontaktvööndi analüüsist selgub, et piirkonnas asuvad mitmed 2–3-korruselised korterelamud üldplaneeringuga määratud E2, E3 ja E4 (lubatud eramud, paaris- ja ridaelamud) aladel. Uute korterelamute planeerimine on piirkonnale juba iseloomulik, arvestades ka naaberalale jäävat äri- ja tootmisala. Staadioni tn 3 kinnistu asub Paikuse keskuse alal. Keskuse alal asuvad lasteaed, kool, tervisekeskus ja muud elukondliku teenused. Piirkonda on rajatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis annab võimaluse liikuda igapäevaselt jalgsi, jalgratta kui muu kergliikluse vahendiga seejuures autot kasutamata. Arvestades Paikuse keskuse osa arengut ei ole kehtiv üldplaneering aastast 2009 enam ajakohane. Koostamisel olev Pärnu linna üldplaneering arvestab kujunenud olukorda ja näeb ette võimaluse korterelamute rajamiseks, sh keskusala tihendamise võimaluse. Selle tulemusel elanike koondumisel keskusalale on otstarbekam, arvestades elanikele vajalike igapäevaste teenuste ja liikumisvõimaluste olemasolu. Staadioni tn 3 kinnistule 4-korruseliste kortermajade planeerimisel on võimalik kavandada avaliku linnaruumi ning säilitada enam kõrghaljastud ala. Lähtudes eeltoodust on koostatud planeeringulahendus enam proportsionaalselt sobiv ning vajalik kui seda koostada kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt. 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused Koostatud detailplaneeringu sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistust Staadioni tn 3 suurusega 45 739 m². Planeeringulahenduses on ette nähtud kinnistu jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks ärimaa, üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Tabel 2. Krundijaotus.

Pos nr Suurus (m²) Planeeritud krundi kasutamise

sihtotstarve Planeeritud üldplaneeringu

juhtotstarve 1 23 172 korterelamu maa elamuala 2 17 962 korterelamu maa elamuala

3 2120 kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa ärimaa

4 2486 tee ja tänava maa liikluse maa-ala 5.3. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide suurusteks 17 962 – 23 172 m2 ning koormusindeks vahemikus 116 – 150 korter/m². Elamumaa kruntidele antakse ehitusõigus 4-korruseliste hoonete ehitamiseks kõrgusega 16,0 meetrit, kus 4. korruse pind võib olla kuni 60% hoonealusest pinnast. Krundile pos nr 1 on lubatud rajada kuni 200 elamuühikut ja kruntidele pos nr 2 on lubatud rajada kuni 120 elamuühikut. Krundile pos nr 3 on antud ärimaa, üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe võimalused. Krundile antakse ehitusõigus kuni 2-korruselise hoone ehitamiseks. Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m kaugusele. Kõik hooned koos ehituslike / arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Kahe korterelamu vaheline kaugus soovitatavalt planeerida üksteisest kaugemale, kui minimaalne lubatud 8 meetrit. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetega. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-03 Põhijoonis Tabel 3. Krundi ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Positsiooni number Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4

Krundi suurus 23 172 m² 17 962 m² 2120 m² 2486 m²

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

Positsiooni number Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve

EK 100% EK 100% ÄK/HP/ÜK 100% LT 100%

Üldplaneeringu juhtotstarve

Ek Ek Ä/Üm/Üh L

Krundi lubatud suurim ehitisealune pindala m² / täisehituse %

Maapealne 6450 m² / 28%; maa-alune 7740 m² / 33%

Maapealne 5500 m² / 31%; maa-alune 6600 m² / 37%

Maapealne 450 m² / 21%; maa-alune 540 m² / 25%

–

Hoonestusala suurus m²

16 890 m2 10 620 m2 860 m2 –

Lubatud suurim hoonete arv krundil (põhihoone / abi(kõrval)hoone)

5 / 3*;

3 / 2*;

1 / -;

–

Hoonete maksimaalne kõrgus m (arvestatuna planeeritavast maapinnast)

16,0 m

16,0 m

8,0 m

–

Maapinna kõrgus olemasolev

10,12 – 10,12 m abs 9,92 – 10,99 m abs 10,14 – 10,42 m abs

–

Planeeritud maapinna kõrgus

Täpsustub dp järgmises etapis

Täpsustub dp järgmises etapis

Täpsustub dp järgmises etapis

–

Hoonete suurim maapealne korruselisus / maa- aluseid korruseid

4** / -1 4** / -1 2 / -1 –

Planeeritud korterite arv

200 120 - –

Lubatud väikseim tulepüsivusklass

Määratakse ehitusprojektiga

Määratakse ehitusprojektiga

Määratakse ehitusprojektiga

–

Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned

Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või - varjualused vms

Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või - varjualused vms

Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või - varjualused vms

–

Olulisemad arhitektuurinõuded: välisviimistluse materjalid, piirded (materjal, kõrgus, tüüp).

Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 10° Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat Katusekatte materjal: rullmaterjal, kivi, plekk Piirded: lubatud on kasutada haljaspiirdeid kõrgusega kuni 1,2 m

–

Haljastus, osakaalu %

Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga.

Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga.

Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga.

–

Parkimiskohtade arv (tk); jalgrataste parkimine

200; 100 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi)

120; 60 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi)

10; 6 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi)

–

Piirangud Õhuliini kaitsevöönd - * Abihoone on lubatud rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms). Ei ole lubatud muude eraldiseisvate abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena. **4. korruse pind kuni 60% hoonealusest pinnast. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik hooned koos

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

ehituslike/arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsuse arhitektiga. 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid Lubatud on kasutada haljaspiireid kõrgusega kuni 1,2 meetrit. Keelatud on ehitada plank, kivi, võrk vms piirdeaedasid. Täpne lahendus antakse hoone ehitusprojekti staadiumis. Olemasolevat kõrghaljastust säilitada võimalikult palju. Planeeringualal tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust vähemalt 30%. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Haljastuse täpne lahendus antakse ehitusprojektide staadiumis. Planeeritud hoonestusalad on paigutatud selliselt, et säiliksid enamjaolt II väärtusklassi kuuluv haljastus. Krundile on planeeritud kompaktsed haljasalad, mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks. Ette tuleb näha terviklik ja kvaliteetne välialade lahendus, milles tuleb arvestada kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega (juurdepääsud puhkeala mänguväljak, prügimajandus, parkimislahendus) ja kavandada kinnistu haljastus. Korruselamu krundile kavandatakse laste mänguväljak arvestades erineva vanusegruppide vajadustega. Väärtuslik haljastus tuleb reeglina säilitada. Parklatest kogutud reostunud lund ei tohi ladustada haljasaladele, vaid tuleb paigutada kõvakattega alale. Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis. Hoonete ehitusprojekti staadiumis selgub likvideeritava kõrghaljastuse vajadus. Puude likvideerimisel lähtuda Pärnu Linnavolikogu 10.01.2019 määrus nr 5 „Raieloa andmise kord”. Raieloa taotlemisel selguvad raiutud puu käitlemise, puu asendusistutuse korraldamise, lõikamisaja vms tingimused. Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):  kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö

tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist;

 puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;

 kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid;

 puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne);

 pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. 5.4.1. Haljastuse hinnang Staadioni tn 3 maaüksuse dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. a. Väljavõte ekspertarvamusest: Uuritud alal kasvab enam-vähem pooleks väärtuslik kuuse-männi segametsa kooslus ja vähemväärtuslik sookaasik. Töö käigus eristati kokku 6 erinevat puude rühma – kaks II väärtusklassi, kolm III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi rühm. Soovitused:  säilitada II väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed;  võimalusel säilitada III väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed;  vajadusel eemaldada IV väärtusklassi rühma kuuluvad puittaimed;  puude rühmas nr 1: o valida välja puutumatuna säilitatavad looduslikud metsaalad ja loodavad hoonete vahelised

parkmetsa ilmelised alad; o eelistada planeerimisel suurema pindalaga (ja väiksema arvuga) metsaalade säilitamist

väikestele (ja suurema arvuga) aladele; o säilitada maksimaalselt jämedamad harilikud männid (d alates 40 cm), mille korp pakub elupaika

mitmetele liikidele;

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

9

o säilitada võimalusel rühmas nr 1a kasvavad jämedad harilikud männid, harilikud kuused ja sanglepad;

o säilitada võimalusel rühmas nr 1b kasvavad jämedad sookased;  puude rühmas nr 2: o säilitada noor harilik tamm; o võimalusel säilitada rühmas nr 2a kasvav hariliku männi noor järelkasv, üksteise kõrval

kasvavatest valida välja sirgete, tervete tüvedega kõige jämedamad puud (arvestada puude vahekauguseks min 1 – 1,5 m);

o võimalusel säilitada rühmas nr 2b kasvavad harilikud haavad, sh seenmädanikuga puud, mille õõnsused sobivad mitmetele linnuliikidele, juhul kui need jäävad käidavatest kohtadest eemale;

 vältida raieid lindude peamisel pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini (Eesti Ornitoloogiaühingu soovitus);

 rakendada kaeve- ja ehitustöid planeerides ning teostades haljastuse kaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse”.

5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liikluskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Staadioni tänavalt (katastritunnus: 56801:001:1090 transpordimaa 100%). Planeeringualale on kavandatud üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Transpordimaa pos nr 4, mis teenindab planeeritud korterelamuid, on kavandatud laiusega 14,0 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega kergliiklustee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 6,0 meetrit ning kõnnitee laiuseks 3,0 meetrit. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Korterelamute parkimiskohad on planeeritud enamasti elamute maa-alusele korrusele. Kuuel korterelamul on kavandatud kahe hoone peale ühised maa-alused parklad. Mõningad parkimiskohad on ette nähtud elamute hoovialale sissesõidu juurde. Täpne parkimiskohtade arv täpsustub detailplaneeringu järgmises etapis. Parklatest kogutud lumi tuleb paigutada kõvakattega alale. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus. Krundi pos nr

Liik Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv

1 korterelamu 200 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta

ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 220 220

2 korterelamu 120 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta

ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 132 132

3

Asutused 1/90 (EVS 843:2016 „Linnatänavad”

järgi)

900 / 90 = 10 10

Planeeritaval maa- alal kokku

362 362

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Jalgrataste parkimine Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Rattaparkla tuleb rajada piisava mahutavusega ja ilmastikukindlana. Hoones saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena või spetsiaalse rataste hoiuruumina. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” on krundil pos 1 jalgrataste parkimiskohtade arv 100 tk, krundil pos 2 60 tk ja krundil pos nr 3 6 tk. 5.5.1. Liiklusuuring Planeeringulahendusele on Osaühing Stratum koostanud 2023. a liiklushinnangu. Väljavõte liiklusuuringust:

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

10

Staadioni tn 3 detailplaneeringu võib ellu viia olemasoleva teedevõrgu baasil. Olemasolev reguleerimata tee 59 – Staadioni tn ristmik suudab DP ala liikluse teenindada heal tasemel, perspektiivaastal 2043 on ristmiku teenindustase „B”. Alternatiivse juurdepääsu planeerimine Pööra tn kaudu on raskendatud. Peamine põhjus on olemasoleva Staadioni tn ristmiku ja Pööra tn ristmiku vahekaugus – 280 meetrit. Nende kahe ristmiku vahel asuvad veel kaks ristmikku (Teeveere ja Sõmera tänavad) ning ristmike arv ühe kilomeetri kohta on juba olemasolevas olukorras üle normide. Pööra tn ja Teeveere tn vaheline kaugus on 100 meetrit. Juhul, kui kasutada 3 sõidurajaga ristlõiget, kus keskmine sõidurada on vasakpööreteks, jääb normide kohase 30 meetrise kiiluosa kasutamisel vasakpöörderadade täisosade pikkuseks maksimaalselt 35 + 35 meetrit. 3. Tee 59 – Staadioni tn ristmikul oleva teoreetilise probleemi korral (läbilaskevõime piirang, liiklusõnnetus vms) on DP ala juurdepääsuks võimalik kasutada alternatiivset marsruuti Raudtee tänava ja kõrvalmaantee 19278 (Sindi-Lodja-Silla) kaudu. 5.6. Tehnovõrgud ja -rajatised Tehnovõrkudelahendus koostatakse planeerimise järgmises etapis, arvestades olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 5.6.1. Elektrivarustus Planeeringualal asub olemasolev õhuliin PAIKUSE:PAI, mis on planeeritud likvideerida planeeringualal ning asendada see maakaabliga. Maakaabel paigutatakse paralleelselt kruntide piiriga. Planeeritud on teisaldada 228-meetrine õhuliini lõik. Õhuliini likvideerimine ja uue maakaabli asukoht on väljatoodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 5.7. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Planeeringuala läbiv lõuna- põhja suunaline kraav koos harukraavidega likvideeritakse ja sademevee äravooluks on planeeritud selle läänepiiril uus kraav. Sademevee kraavidele (säilitatavad, planeeritavad) tuleb tagada vaba juurdepääs nende hooldamiseks. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena. Sademevee ära juhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:  nähtavus;  juurdepääsuvõimalus;  territoriaalsus;  atraktiivsus;  vastupidavus;  valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:  krundid valgustada ja heakorrastada;  tagada hea nähtavus;  parkida sõidukid oma krundile;  kasutada vastupidavaid materjale;

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

11

 paigaldada selged viidad;  selgelt eristatavad juurdepääsud.

5.9. Keskkonnatingimused Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostaja LEMMA OÜ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:  detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

 planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

 planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

5.10. Piirangud Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud:  keskpinge õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m. 5.11. Jäätmete käitlemine ja prognoos Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määrusele nr 16 kehtestatud „Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri”. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Tagatud on ligipääs teenindustranspordile ja - personalile. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või määratud kogumispunktidesse. Prügi jaoks kavandada süvistatud mahutid elamumaa kruntidele juurdepääsu lähedusse. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. 5.12. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse ärihooned. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

Paikuse alev Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu eskiis

12

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. 5.13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:  planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide

seadmisega. Maakorralduslikud toimingud teostab detailplaneeringust huvitatud isik omal kulul.  juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine,

projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;  transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 4 tasuta võõrandamine linnale;  hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;  planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;  ajaliselt nähakse ette projektdokumentatsioonide esitamist kohalikule omavalitsusele 3 aasta

jooksul ja kogu kompleksi valmimist 6 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel ja planeerimisseaduse § 81 lg 1 alusel

Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringust detailplaneeringu algatamise taotlemise

materjalid, nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning

korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise kohta.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Paikuse valla üldplaneeringu muutmiseks, asendades E1

tüüpi elamuala segahoonestusalaga, kuhu soovitakse anda ehitusõigus kuni üheksa korruselamu

ja ühe äri-või ühiskondliku otstarbega hoone ehitamiseks. Planeeringuala suurus on 4,57 hektarit.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest planeeritakse

elamurajoon. Samuti on KSH algatamise kaalumine kohustuslik, kuna detailplaneering teeb

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Ootame Teie seisukohta KSH mittealgatamise kohta ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta

alates käesoleva kirja kättesaamisest mitte hiljem kui 30 päeva jooksul..

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu

2. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu asukohaskeem

3. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu KSH eelhinnang

4. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis

5. Paikuse alevi Staadioni tn 3 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Koostöötegijad

31.05.2024 nr 8-4/9537-6

Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu

detailplaneeringust