11111 Lagedi jaama tee ja 11112 Lagedi-Jüri tee VK katendite taastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaspar Mutso

OÜ Esprii

[email protected]

Kaisla 3

13516, Tallinn, Harju maakond

Teie 18.04.2024

Meie 08.05.2024 nr 7.1-2/24/6694-2

Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste

projekteerimiseks riigiteede tee piirides ja riigitee nr

11111 katendi taastamisele riigiteede maaüksuste

piires ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Harjumaal

Olete taotlenud Transpordiameti nõudeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste rajamise käigus riigitee nr

11111 Lagedi Jaama tee km 0,76 katendi taastamise projektile Lagedi alevikus Rae vallas Harjumaal.

Taotlusele olete lisanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste ehitusprojekti asendiplaani, OÜ Ekore töö

nr PP-292/24 (edaspidi ÜVK Projekt).

Juhime tähelepanu, et Transpordiamet ei ole väljastanud nõudeid ega ei ole kooskõlastanud seda ÜVK

Projekti.

Esitatud ÜVK Projekti järgi jäävad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitised riigiteede nr 11111 Lagedi

jaama tee km 0,64-0,76 ja nr 11112 Lagedi – Jüri tee km 1,24 tee piiridesse ja tee kaitsevööndisse.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning

Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded ühisveevärgi ja kanalisatsiooniehitiste (edaspidi

tehnovõrgud) ja riigiteede katendi taastamise projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede tee piirides

(teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

informatsiooni, asjaolude ja nõuetega:

1. Üldised nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks:

1.1. Tehnovõrkude projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja

riigiteede tee piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).

1.2. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti

tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub:

https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud .

1.3. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist

„Tööohutus ehitusplatsil“, asub: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tooohutus_ehitusplatsil või

https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#valdkonnalesed-norm--2

1.4. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem)

on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil).

1.5. Kavandades ehitisi (sh kaevud, mahutid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis

tuleb juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid).

1.6. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud).

Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa

olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks

andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle

võimatuks.

2 (2)

1.7. Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia sh kinnisel

meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee

asfaltkatte servast.

1.8. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.

1.9. Tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid kui

kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale (kinnistule).

1.10. Tehnovõrkude projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde

tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.

2. Märkused esitatud ÜVK Projekti asendiplaani kohta:

2.1. Torustike lõik KVK-1 – KVK-2 palume nihutada munitsipaalmaale (Jüri tee L3; 65301:001:6107)

ohutule kaugusele ja nii, et arvestades tehnovõrgu sügavust ja võimaliku varisemisnurka 53°, et

varisemisnurk ei ulatuks riigitee muldkehasse ja kruuskattega tugipeenrasse.

2.2. Sõlmede V-1; KV-2 ja V-4 juures palume lahtikaevel ette näha kaeviku toestus riigitee poolses servas,

nii, et varisemisnurk ei ulatuks riigitee muldkehasse ja kruuskattega tugipeenrasse.

3. Nõuded riigitee katendi taastamise projektile:

3.1. Tee ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt ehitusseadustikule, liiklusseadusele, kehtivatele

normidele ja standarditele, Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).

3.2. Esitada riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele.

3.3. Kaeviku varisemisnurgaks võib võtta 53° ja katendikihtide astmeteks 30 cm. Tagasitäide alumistes

kihtides näha ette olemasolev või samaväärne. Katendi dreenkihil piisab filtratsioonimoodul 0,5

m/ööp.

3.4. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.

3.5. Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded palun võtta kehtivast standardist EVS 901-3;2021 ning

nõue FNaCl4 peab olema täidetud asfaltsegudel ja pindamiskillustikul kuna libedustõrjet tehakse

kloriididega.

3.6. Riigitee katendi taastamise projekti juurde tuleb panna tehnovõrkude omaniku garantiikiri kus

tehnovõrgu omanik kinnitab ja annab Transpordiametile teekonstruktsioonide taastamise ehitustöödele

5 aastase garantii ning tagab teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise

oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel.

Väljastatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle

kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: PP292_PP_VK-4-01_ap_260324.dwg; __nouded_tehnovorkude_teemaale_kavandamisel.pdf;

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel

MA 2018-015

1

SISUKORD

1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2

2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2

3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6

4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7

Tabel 1 ................................................................................................................................. 8

Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10

Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11

Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12

Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13

Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides

14

2

1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased

nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi

teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja

toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise

vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada

teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel.

1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas

elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende

juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti

kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele.

1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui:

1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle

kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab

tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil;

1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd

ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee

muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus;

1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid.

2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks

andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või

muudaks selle võimatuks.

2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete

konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku

kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise

kulud kannab tehnovõrgu omanik.

2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise

vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide

paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle

jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde

käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid

lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega.

2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu

teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus

alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult

otstarbekaima lahenduse välja selgitamist.

2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus

puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee

konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele.

Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa

olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud

kujaga.

2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on

tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee

3

mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded).

Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi

ei ole.

2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida.

Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel

meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli

paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega

kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad

taastada vastavalt endisele olukorrale.

2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal

tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama

Tabelis 1 toodud nõuetele.

2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi

Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete

asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu

(sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja

nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid,

haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded,

müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist.

2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa

ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse.

2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks

teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1

toodud nõuetele.

2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse

näidised on toodud juhendi Lisas 3.

2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:

2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1

m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused,

kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest

on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel

truubi põhjast.

2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või

nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal

kui 2,0 m.).

2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu

ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt

(teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja

Maanteeameti juhistest.

2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise

projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel

(https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee

truubi tüüpjoonistest.

2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS §

99 lg 3 alusel.

2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi

p 4 toodud nõuetega.

4

2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole

(1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning

raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega.

Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida.

Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus.

2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi

truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite

kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m.

2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla

või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta

paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu

ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus.

2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud

nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle

rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas

juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest.

2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad,

hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale

kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse

majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“

lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega

külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.

Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada

projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas.

2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega

külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi

paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti

kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse

võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4.

2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid

mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis

ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti

kaevamata.

2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on

aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti

igakordsetele nõuetele.

2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS-

EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN

50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et

sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab

olema minimaalselt 7 m.

2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori

22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning

elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine

puudutavast osast.

2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1

toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine.

2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub

teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt

tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all.

5

2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale

võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi.

6

3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE

3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt

määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei

tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad

tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile

kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis.

3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda

Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides.

3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee

kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata

(liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti

Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis.

3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded

topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik

„Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks

esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune.

3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks.

Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või

analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest

vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja.

3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga

trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all,

lahtine kaeve jne).

3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi

riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja

maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee

teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute

puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast.

3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised

lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt

kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava

tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid,

puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või

muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava

peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50.

3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa

isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud

juhendi Lisas 6.

3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua

andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta.

7

4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL

4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda

Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee

maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt

kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses,

riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest.

4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku

kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks.

4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse

liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi.

4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik.

4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse

leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine

toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa

ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist.

4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning

teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama

teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5

aastase garantiiperioodi vältel.

4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis

kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde

nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi.

4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi.

4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla

ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis –

„Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele.

4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku

teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal)

teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde

valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded

projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad

nõuded“.

4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile

ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel

tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui

tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt

määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed

lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5.

8

Tabel 1

K aa

b li

k an

al is

at si

o o

n ,

si d

ek aa

b el

v õ

i

el ek

tr ik

aa b

el k

u n i

1 1

0 k

V

E

le k ti

rk aa

b el

1 1

0 k

V +

v õ

i g

aa si

to ru

st ik

K an

al is

at si

o o

n it

o ru

st ik

v õ

i k

au g

k ü tt

et o ru

st ik

V ee

to ru

st ik

M aa

p ar

an d

u ss

ü st

ee m

i

v õ

i sa

d em

ev ee

t o

ru st

ik

Vähim sügavus riigi põhimaantee või

arendushuviga tee katte ja mulde all 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x

Vähim sügavus tugi- või

kõrvalmaantee katte ja mulde all 1,5 m 1,5 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,5 m

1,8 x

Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel

teega või kraaviga teemaal

(survetugevus/rõngasjäikus)

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16 kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja

ristumisel teega või kraaviga

(survetugevus/rõngasjäikus)

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

Vähim sügavus teemaal, mulde

nõlvast kuni 1 m kaugusel 1,2 m**

ei ole

lubatud

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,2 m

1,8 m x

Vähim sügavus teemaal, mulde

nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi

põhjas

1,0 m** 1,0 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,0 m

1,8 m x

Vähim sügavus teemaal ristumisel

kraaviga, kraavi või muu

vooluveekogu ning truubi põhjast

1,0 m 1,0 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,0 m

1,8 m x

Vähim kaugus teemaal paiknevast

truubist ja truubi otsast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x

Vähim kaugus silla, tunneli või

viadukti konstruktsioonidest 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus

teemaal paikneva kraavi

välisnõlvast***

1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus tee

nõlva alumisest joonest*** 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus

teekattest mulde nõlva

puudumisel***

3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x

Vähim sügavus liiklusmärgi posti,

torupiirde posti või ulukitara posti

juures

2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x

Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde

või ulukitara postist teemaal juhul kui

sügavuse nõue ei ole täidetud

1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Näitajad

teemaale paigaldamisel

Tehnovõrk

9

Vähim sügavus valgustimasti,

märgikonsooli jms vundamendi

asukohas või teepiirde all (kinnise

meetodi puhul)

2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x

Vähim kaugus valgustimastist,

märgikonsoolist, teepiirdest jms

teemaal juhul kui sügavuse nõue ei

ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise

meetod)*

2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x

* adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla.

** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel

kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m.

*** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde

varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1)

x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga

10

Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal.

Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad

Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest.

teemaa piir (1) teemaa piir (3) teemaa piir (2)

kate

alused

mulle

katend

piiririba

teekraav

(1)

(2) (2)

11

Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine.

Katete taastamise lahenduse näidisjoonised

12

Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks.

Eeldatav

liiklussagedus

50 km/h 70 km/h 90 km/h

0-50 = VI klass

Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

50- 500 = V klass Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

Ümberpööramist

võimaldav tasku või

mahasõit

500-3000 = IV klass Peatumine riigitee

peenral*

AKÖL< 1500 teepeenral.

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku või

mahasõit

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

3000-6000 = III

klass

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

või mahasõit

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

6000 - edasi Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

Ümberpööramist

võimaldav plats

Ümberpööramist

võimaldav plats

*Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa

rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit

Selgitused tabelile:

1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva

päästeauto korral > 3,5 meetrit

2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule

manööverdamine toimub riigiteel.

3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed

4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut,

Täiendavad juhised:

- Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks

ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms.

- Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud.

- Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012).

13

Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel

K aa

b li

k an

al is

at si

o o

n ,

si d

ek aa

b el

v õ

i

el ek

tr ik

aa b

el k

u n i

1 1

0 k

V

E le

k ti

rk aa

b el

1 1

0 k

V +

v õ

i

g aa

si to

ru st

ik

K an

al is

at si

o o

n it

o ru

st ik

v õ

i k

au g

k ü tt

et o ru

st ik

V ee

to ru

st ik

M aa

p ar

an d

u ss

ü st

ee m

i

v õ

i sa

d em

ev ee

t o

ru st

ik

Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm

Horisontaalne paiknemine lõikumisel

teega 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm

Kaugus tee konstruktsioonidest või

muudest tee-elementidest või -rajatistest 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm

* Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud,

sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi.

Lubatud

hälbed projektist

teemaale paigaldamisel

Tehnovõrk

14

Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides

1. Üldist:

1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja

neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on

õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või -

rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks.

1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide

(kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse

lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud

kannab tehnovõrgu omanik.

1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku

kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on

aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*.

1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku

tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult

kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja

omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul

kasutusõiguse alal teehoiu teostamist.

1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või

tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või

rajatiste kahjustamise eest.

1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6)

kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus

kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või

muul avalikul eesmärgil.

1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline.

2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks :

2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn

formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“.

2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus,

kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne).

2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot,

muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr.

2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk

vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel

teha märge „A3“).

2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.).

2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning

katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt

eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks.

2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d):

2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km

21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus);

2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega);

2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt);

2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada

joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.).

15

2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib

erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil

tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul

kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis.

2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ

vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada

olemasoleva IKÕ muutmise lahendus.

2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga

alljärgnevalt:

2.10.1. Leppemärgid

- katastriüksuse piirid;

- IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise

rajamiseks;

- IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks;

- muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid.

2.10.2. Tabel:

- järjekorra number tabelis;

- IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil;

- riigi omandis oleva kinnistu registriosa number;

- katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

- asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

- ala pindala ruutmeetrites.

Tabeli näidis:

Jrk nr IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu

registriosa

number

Katastriüksuse tunnus, nimi

ja sihtotstarve;

Asukoht

riigitee (nr ja

nimi) suhtes

(lõigu algus ja

lõpp km);

Ala pindala

ruutmeetrites

m2

1. Pos 1 29501:010:0146;

17 Keila-Haapsalu tee

transpordimaa

17 Keila-

Haapsalu km

12,11-12,36

200 m2

2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga

käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee

kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest):

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418

015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F

UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1

2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem

(mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga.

2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse

eelselt pdf formaadis.

3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited):

3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise

horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust

tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga,

on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks

võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala

näidata raadiuse asemel nurgapunktina.

3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu

piirini.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaspar Mutso

OÜ Esprii

[email protected]

Kaisla 3

13516, Tallinn, Harju maakond

Teie 18.04.2024

Meie 08.05.2024 nr 7.1-2/24/6694-2

Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste

projekteerimiseks riigiteede tee piirides ja riigitee nr

11111 katendi taastamisele riigiteede maaüksuste

piires ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Harjumaal

Olete taotlenud Transpordiameti nõudeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste rajamise käigus riigitee nr

11111 Lagedi Jaama tee km 0,76 katendi taastamise projektile Lagedi alevikus Rae vallas Harjumaal.

Taotlusele olete lisanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste ehitusprojekti asendiplaani, OÜ Ekore töö

nr PP-292/24 (edaspidi ÜVK Projekt).

Juhime tähelepanu, et Transpordiamet ei ole väljastanud nõudeid ega ei ole kooskõlastanud seda ÜVK

Projekti.

Esitatud ÜVK Projekti järgi jäävad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitised riigiteede nr 11111 Lagedi

jaama tee km 0,64-0,76 ja nr 11112 Lagedi – Jüri tee km 1,24 tee piiridesse ja tee kaitsevööndisse.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning

Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded ühisveevärgi ja kanalisatsiooniehitiste (edaspidi

tehnovõrgud) ja riigiteede katendi taastamise projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede tee piirides

(teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

informatsiooni, asjaolude ja nõuetega:

1. Üldised nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks:

1.1. Tehnovõrkude projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja

riigiteede tee piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).

1.2. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti

tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub:

https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud .

1.3. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist

„Tööohutus ehitusplatsil“, asub: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tooohutus_ehitusplatsil või

https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#valdkonnalesed-norm--2

1.4. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem)

on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil).

1.5. Kavandades ehitisi (sh kaevud, mahutid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis

tuleb juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid).

1.6. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud).

Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa

olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks

andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle

võimatuks.

2 (2)

1.7. Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia sh kinnisel

meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee

asfaltkatte servast.

1.8. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.

1.9. Tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid kui

kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale (kinnistule).

1.10. Tehnovõrkude projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde

tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.

2. Märkused esitatud ÜVK Projekti asendiplaani kohta:

2.1. Torustike lõik KVK-1 – KVK-2 palume nihutada munitsipaalmaale (Jüri tee L3; 65301:001:6107)

ohutule kaugusele ja nii, et arvestades tehnovõrgu sügavust ja võimaliku varisemisnurka 53°, et

varisemisnurk ei ulatuks riigitee muldkehasse ja kruuskattega tugipeenrasse.

2.2. Sõlmede V-1; KV-2 ja V-4 juures palume lahtikaevel ette näha kaeviku toestus riigitee poolses servas,

nii, et varisemisnurk ei ulatuks riigitee muldkehasse ja kruuskattega tugipeenrasse.

3. Nõuded riigitee katendi taastamise projektile:

3.1. Tee ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt ehitusseadustikule, liiklusseadusele, kehtivatele

normidele ja standarditele, Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).

3.2. Esitada riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele.

3.3. Kaeviku varisemisnurgaks võib võtta 53° ja katendikihtide astmeteks 30 cm. Tagasitäide alumistes

kihtides näha ette olemasolev või samaväärne. Katendi dreenkihil piisab filtratsioonimoodul 0,5

m/ööp.

3.4. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.

3.5. Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded palun võtta kehtivast standardist EVS 901-3;2021 ning

nõue FNaCl4 peab olema täidetud asfaltsegudel ja pindamiskillustikul kuna libedustõrjet tehakse

kloriididega.

3.6. Riigitee katendi taastamise projekti juurde tuleb panna tehnovõrkude omaniku garantiikiri kus

tehnovõrgu omanik kinnitab ja annab Transpordiametile teekonstruktsioonide taastamise ehitustöödele

5 aastase garantii ning tagab teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise

oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel.

Väljastatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle

kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: PP292_PP_VK-4-01_ap_260324.dwg; __nouded_tehnovorkude_teemaale_kavandamisel.pdf;

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel

MA 2018-015

1

SISUKORD

1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2

2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2

3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6

4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7

Tabel 1 ................................................................................................................................. 8

Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10

Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11

Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12

Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13

Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides

14

2

1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased

nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi

teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja

toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise

vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada

teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel.

1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas

elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende

juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti

kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele.

1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui:

1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle

kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab

tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil;

1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd

ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee

muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus;

1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid.

2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks

andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või

muudaks selle võimatuks.

2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete

konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku

kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise

kulud kannab tehnovõrgu omanik.

2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise

vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide

paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle

jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde

käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid

lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega.

2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu

teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus

alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult

otstarbekaima lahenduse välja selgitamist.

2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus

puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee

konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele.

Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa

olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud

kujaga.

2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on

tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee

3

mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded).

Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi

ei ole.

2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida.

Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel

meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli

paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega

kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad

taastada vastavalt endisele olukorrale.

2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal

tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama

Tabelis 1 toodud nõuetele.

2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi

Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete

asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu

(sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja

nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid,

haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded,

müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist.

2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa

ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse.

2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks

teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1

toodud nõuetele.

2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse

näidised on toodud juhendi Lisas 3.

2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:

2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1

m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused,

kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest

on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel

truubi põhjast.

2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või

nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal

kui 2,0 m.).

2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu

ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt

(teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja

Maanteeameti juhistest.

2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise

projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel

(https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee

truubi tüüpjoonistest.

2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS §

99 lg 3 alusel.

2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi

p 4 toodud nõuetega.

4

2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole

(1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning

raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega.

Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida.

Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus.

2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi

truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite

kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m.

2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla

või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta

paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu

ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus.

2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud

nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle

rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas

juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest.

2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad,

hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale

kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse

majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“

lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega

külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.

Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada

projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas.

2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega

külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi

paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti

kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse

võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4.

2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid

mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis

ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti

kaevamata.

2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on

aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti

igakordsetele nõuetele.

2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS-

EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN

50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et

sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab

olema minimaalselt 7 m.

2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori

22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning

elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine

puudutavast osast.

2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1

toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine.

2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub

teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt

tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all.

5

2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale

võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi.

6

3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE

3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt

määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei

tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad

tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile

kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis.

3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda

Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides.

3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee

kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata

(liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti

Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis.

3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded

topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik

„Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks

esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune.

3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks.

Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või

analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest

vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja.

3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga

trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all,

lahtine kaeve jne).

3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi

riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja

maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee

teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute

puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast.

3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised

lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt

kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava

tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid,

puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või

muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava

peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50.

3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa

isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud

juhendi Lisas 6.

3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua

andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta.

7

4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL

4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda

Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee

maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt

kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses,

riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest.

4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku

kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks.

4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse

liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi.

4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik.

4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse

leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine

toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa

ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist.

4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning

teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama

teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5

aastase garantiiperioodi vältel.

4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis

kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde

nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi.

4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi.

4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla

ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis –

„Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele.

4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku

teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal)

teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde

valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded

projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad

nõuded“.

4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile

ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel

tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui

tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt

määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed

lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5.

8

Tabel 1

K aa

b li

k an

al is

at si

o o

n ,

si d

ek aa

b el

v õ

i

el ek

tr ik

aa b

el k

u n i

1 1

0 k

V

E

le k ti

rk aa

b el

1 1

0 k

V +

v õ

i g

aa si

to ru

st ik

K an

al is

at si

o o

n it

o ru

st ik

v õ

i k

au g

k ü tt

et o ru

st ik

V ee

to ru

st ik

M aa

p ar

an d

u ss

ü st

ee m

i

v õ

i sa

d em

ev ee

t o

ru st

ik

Vähim sügavus riigi põhimaantee või

arendushuviga tee katte ja mulde all 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x

Vähim sügavus tugi- või

kõrvalmaantee katte ja mulde all 1,5 m 1,5 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,5 m

1,8 x

Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel

teega või kraaviga teemaal

(survetugevus/rõngasjäikus)

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16 kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja

ristumisel teega või kraaviga

(survetugevus/rõngasjäikus)

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

Vähim sügavus teemaal, mulde

nõlvast kuni 1 m kaugusel 1,2 m**

ei ole

lubatud

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,2 m

1,8 m x

Vähim sügavus teemaal, mulde

nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi

põhjas

1,0 m** 1,0 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,0 m

1,8 m x

Vähim sügavus teemaal ristumisel

kraaviga, kraavi või muu

vooluveekogu ning truubi põhjast

1,0 m 1,0 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,0 m

1,8 m x

Vähim kaugus teemaal paiknevast

truubist ja truubi otsast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x

Vähim kaugus silla, tunneli või

viadukti konstruktsioonidest 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus

teemaal paikneva kraavi

välisnõlvast***

1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus tee

nõlva alumisest joonest*** 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus

teekattest mulde nõlva

puudumisel***

3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x

Vähim sügavus liiklusmärgi posti,

torupiirde posti või ulukitara posti

juures

2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x

Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde

või ulukitara postist teemaal juhul kui

sügavuse nõue ei ole täidetud

1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Näitajad

teemaale paigaldamisel

Tehnovõrk

9

Vähim sügavus valgustimasti,

märgikonsooli jms vundamendi

asukohas või teepiirde all (kinnise

meetodi puhul)

2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x

Vähim kaugus valgustimastist,

märgikonsoolist, teepiirdest jms

teemaal juhul kui sügavuse nõue ei

ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise

meetod)*

2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x

* adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla.

** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel

kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m.

*** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde

varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1)

x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga

10

Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal.

Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad

Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest.

teemaa piir (1) teemaa piir (3) teemaa piir (2)

kate

alused

mulle

katend

piiririba

teekraav

(1)

(2) (2)

11

Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine.

Katete taastamise lahenduse näidisjoonised

12

Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks.

Eeldatav

liiklussagedus

50 km/h 70 km/h 90 km/h

0-50 = VI klass

Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

50- 500 = V klass Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

Ümberpööramist

võimaldav tasku või

mahasõit

500-3000 = IV klass Peatumine riigitee

peenral*

AKÖL< 1500 teepeenral.

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku või

mahasõit

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

3000-6000 = III

klass

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

või mahasõit

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

6000 - edasi Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

Ümberpööramist

võimaldav plats

Ümberpööramist

võimaldav plats

*Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa

rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit

Selgitused tabelile:

1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva

päästeauto korral > 3,5 meetrit

2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule

manööverdamine toimub riigiteel.

3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed

4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut,

Täiendavad juhised:

- Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks

ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms.

- Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud.

- Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012).

13

Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel

K aa

b li

k an

al is

at si

o o

n ,

si d

ek aa

b el

v õ

i

el ek

tr ik

aa b

el k

u n i

1 1

0 k

V

E le

k ti

rk aa

b el

1 1

0 k

V +

v õ

i

g aa

si to

ru st

ik

K an

al is

at si

o o

n it

o ru

st ik

v õ

i k

au g

k ü tt

et o ru

st ik

V ee

to ru

st ik

M aa

p ar

an d

u ss

ü st

ee m

i

v õ

i sa

d em

ev ee

t o

ru st

ik

Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm

Horisontaalne paiknemine lõikumisel

teega 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm

Kaugus tee konstruktsioonidest või

muudest tee-elementidest või -rajatistest 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm

* Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud,

sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi.

Lubatud

hälbed projektist

teemaale paigaldamisel

Tehnovõrk

14

Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides

1. Üldist:

1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja

neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on

õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või -

rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks.

1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide

(kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse

lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud

kannab tehnovõrgu omanik.

1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku

kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on

aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*.

1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku

tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult

kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja

omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul

kasutusõiguse alal teehoiu teostamist.

1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või

tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või

rajatiste kahjustamise eest.

1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6)

kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus

kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või

muul avalikul eesmärgil.

1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline.

2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks :

2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn

formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“.

2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus,

kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne).

2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot,

muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr.

2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk

vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel

teha märge „A3“).

2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.).

2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning

katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt

eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks.

2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d):

2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km

21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus);

2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega);

2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt);

2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada

joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.).

15

2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib

erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil

tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul

kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis.

2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ

vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada

olemasoleva IKÕ muutmise lahendus.

2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga

alljärgnevalt:

2.10.1. Leppemärgid

- katastriüksuse piirid;

- IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise

rajamiseks;

- IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks;

- muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid.

2.10.2. Tabel:

- järjekorra number tabelis;

- IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil;

- riigi omandis oleva kinnistu registriosa number;

- katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

- asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

- ala pindala ruutmeetrites.

Tabeli näidis:

Jrk nr IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu

registriosa

number

Katastriüksuse tunnus, nimi

ja sihtotstarve;

Asukoht

riigitee (nr ja

nimi) suhtes

(lõigu algus ja

lõpp km);

Ala pindala

ruutmeetrites

m2

1. Pos 1 29501:010:0146;

17 Keila-Haapsalu tee

transpordimaa

17 Keila-

Haapsalu km

12,11-12,36

200 m2

2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga

käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee

kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest):

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418

015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F

UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1

2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem

(mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga.

2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse

eelselt pdf formaadis.

3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited):

3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise

horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust

tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga,

on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks

võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala

näidata raadiuse asemel nurgapunktina.

3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu

piirini.