Kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu tutvustamine

E-kiri.eml

1.1-7/1084

Edastan tutvumiseks eelnõu.

Lugupidamisega

--
Maiu Kauber
Spetsialist (eelnõude koostamine)
[email protected]

Teavituskiri_Omanikud_Polvamaa.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TARVI SITS PNOEE-37503164714 2024-05-30 06:31:21

Teavituskiri_Omanikud_Põlvamaa.pdf

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958

Lp. mälestise omanik.

30.05.2024 nr 1.1-7/1084 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 29 mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 5 kultuurimälestise nimetust.

Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 13 juuniks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet

2 (8)

LISA 1 Eelnõu

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha:

1. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Räpina mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 23819, asukoht Põlva maakond, Räpina vald, Räpina linn, Pargi tn 28, KÜ 70501:005:0147, 70501:005:0029, 70501:005:0011, 70801:001:1109, 70801:001:1110, 70801:001:1170) lahutamatu osaga:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23820 Räpina mõisa pargipaviljon

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punkt 165

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 punkti 165.

3. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Põlva kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 23781, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Kesk tn 2, KÜ 62001:001:0035) lahutamatu osaga:

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 punkti 127.

5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Tilsi mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 23738, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Tilsi küla, Tilsi mõis, KÜ 38501:003:0087, 38501:003:0076, 38501:003:0122, 38501:003:0093, 38501:003:0885, 38501:003:0850, 38501:001:0081, 38501:001:0082, 62201:001:0991, 62201:001:1048) lahutamatute osadega:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23739 Tilsi mõisa pargigrott kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punkt 84

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23782 Põlva kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punkt 127

3 (8)

23744 Tilsi mõisa piirdemüür ja väravapostid

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punkt 89

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punktid 84 ja 89.

7. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kanepi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 23678, asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Kanepi alevik, A. Weizenbergi tn 2a, KÜ 28501:003:0997) lahutamatu osaga:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23679 Kanepi kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punkt 24

8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 punkti 24.

9. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kärsa õigeusu kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23670, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Kärsa küla, Kärsa kirik, KÜ 11701:005:1166) lahutamatu osaga:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

5071

Kärsa kiriku interjöör seina- ja tahvel- maalidega, Dolf Mayer, 1992 (õli, lõuend, fresko?)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 499

10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punkti 499. 11. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Ahja mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 23657, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Ahja alevik, Allika tn 7 // Tartu mnt 23 // 23a // 23b, KÜ 11701:003:0059, 11701:003:0057, 11701:003:0058, 11701:003:0556, 11701:003:0594, 11701:003:0587, 11701:003:0061, 11701:003:0064, 11701:003:0055, 11701:004:0382, 11701:003:0566, 11701:001:0085, 11701:001:0086, 11701:001:0126) lahutamatu osaga:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23658 Ahja mõisa piirdemüürid kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 punkt 3

12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 punkti 3.

13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kanepi-Mäe kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4185, asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Kanepi alevik, Mäekalmistu, KÜ 28501:003:0074, 28501:003:0939, 28501:003:0100, 28501:003:0783, 28501:003:0895, 28501:003:0784, 28501:003:0031, 28501:003:0773,

4 (8)

28501:003:0740, 28401:001:0134, 28501:003:0058, 28501:003:0875) lahutamatute osadega:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

5076

Hauamonument "Lootus", A. Weizenberg, 1897 (pronks, graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 3

5105

Rist Gusta Kasuka perekonna haual, Riia töö(?), 19.saj (malm) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 72

14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 3 ja 72.

15. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Põlva kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4201, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Pärna tn 1a, KÜ 62001:003:0023, 62001:003:0100, 62001:003:0190, 62001:003:0110, 62001:003:0004, 62201:001:0876, 62201:001:1278, 62001:003:0006, 62001:003:0310, 62201:001:1036) lahutamatu osaga:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

5801

Rist Gustav v. Glasenappi haual, 1862 (malm)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 527

16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punkti 527.

17. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Vabadussõja mälestussammas“ (kultuurimälestiste registri nr 27145, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Kesk tänav T2. KÜ 62101:001:0077) lahutamatu osaga:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15979

Reljeef Põlva vabadussambalt, A.Eller, 1922 (pronks)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 115

18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punkti 115.

19. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 5 punktis 272 kunstimälestise „Ikonostaas, Teodor Šišelovski, Staraja- Russa, 1832 (õli, puit, kullatud)“ (kultuurimälestiste registri nr 5332, asukoht Põlva maakond, Räpina vald, EAÕK Räpina kirik, Apteegi tn.7) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kiriku ikonostaas ehisdekooriga konstruktsioon ja ikoonid“.

5 (8)

20. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kunstimälestise „„Ikonostaas, Teodor Šišelovski, Staraja-Russa, 1832 (õli, puit, kullatud)“ (kultuurimälestiste registri nr 5332, asukoht Põlva maakond, Räpina vald, EAÕK Räpina kirik, Apteegi tn.7) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub kultuurimälestise „Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kiriku ikonostaas ehisdekooriga konstruktsioon ja ikoonid“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

5256

Ikoon "Nikolai Imetegija" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit, messingkate hõbetatud ja kullatud)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 196

5257

Ikoon "Jumalaema Kristuslapsega" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit, messingkate hõbetatud ja kullatud)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 197

5258

Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit, messingkate hõbetatud ja kullatud)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 198

5259

Ikoon "Pühakud Sakarias ja Eliisabet" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit, messingkate hõbetatud ja kullatud)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 199

5260

Ikoon "Jumalaema uinumine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 200

5261

Ikoon "Taevaminemine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 201

5262

Ikoon "Jumalaema sündimine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 202

5263

Ikoon "Püha õhtusöömaaeg" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 203

5264

Ikoon "Kristuse sündimine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 204

5265

Ikoon "Püha vaimu väljavalamine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 205

5266

Ikoon "Maarja kuulutus" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 206

6 (8)

5302

Ikoon "Peaingel Gaabriel" ikonostaasi uksel, 19.saj. (õli, lõuend)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 242

5303

Ikoon "Risti ülendamine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, vineer)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 243

5304

Ikoon "Sissesõit Jeruusalemma" ikonostaasil,19.saj. (õli, vineer)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 244

5305

Ikoon "Kristus ristil" ikonostaasil, 19.saj. (õli, vineer)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 245

5306

Ikoon "Vana Testamendi Kolmainsus" ikonostaasil, 19.saj. (õli, vineer)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 246

5307

Ikoon "Issandamuutmine" ikonostaasil, 19.saj. (õli, vineer)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 247

5323

Ikoon "Peaingel Miikael" ikonostaasi uksel, 19.saj. (õli, puit)

kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 263

21. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 196-206,

242- 247 ja 263.

22. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 17 punkt 141 ehitismälestise „Rosma küla kauplus-elamu II“ (kultuurimälestiste registri nr 23796, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Rosma küla, Veski tee 6, KÜ 61903:002:0042) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu-ärihoone“.

23. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 17 punkt 142 ehitismälestise „Rosma küla kauplus-elamu II ait- kelder“ (kultuurimälestiste registri nr 23797, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Rosma küla, Veski tee 6, KÜ 61903:002:0042) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ait-kelder“.

24. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 määruse „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ nr 17 punkt 25 ehitismälestise „Kanepi koolimaja“ (kultuurimälestiste registri nr 23680, asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Kanepi alevik, Kooli tn 3 // 5, KÜ 28501:003:0053) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kanepi köstrimaja“.

25. Muudan kultuuriministri määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punkt 402 kunstimälestise „Žirandool kolme tulega, 19.saj. (messing)“ (kultuurimälestiste registri nr 5365, asukoht Põlva maakond, Räpina vald, EAÕK Võõpsu kirik, Turu tn. 3) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Laualühter kolme tulega, 19.saj (messing)“.

7 (8)

26. Muudan kultuuriministri määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punkt 361 kunstimälestise „Tornikell, ? (pronks)“ (kultuurimälestiste registri nr 5388, asukoht Põlva maakond, Räpina vald, EAÕK Võõpsu kirik, Turu tn. 3) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tornikell (pronks)“.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest.

I. Asjaolud

1.1. Käskkirjas nimetatud Põlva maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–2007. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.

1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Põlva maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.

1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 29 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole.

1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi, erinevusi nimetuste andmisel.

1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse kuue kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too.

1.6.Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 30. mail 2024.a. eelnõu tutvumiseks Põlva maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 13. juuni 2024.a.

1.7.Tähtaegselt laekus … arvamust või küsimust. II. Mälestiste koosseis ja piir

2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 33 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.

2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Kanepi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 23678) lahutamatuks osaks „Kanepi kirikuaia piirdemüür (kultuurimälestiste registri nr 23679) ning jääb mälestise „Kanepi kirikuaed“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.

8 (8)

2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu. III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. ... 4.2. …

V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Mälestiste kultuuriväärtus

5.1. Eelpool toodud 29 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub.

Avalik huvi

5.2. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende lõpetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.

5.3. Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles. Kaitsevöönd

5.4. Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.5. Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puuduvad enamasti liituvatel mälestistel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised).

Mõju

5.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 33. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega. Nii puudub vajadus mälestise osade eraldi käsitlemiseks, nende üle eraldi arvestuse pidamiseks ja erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. …