Äriühingute äriregistrist kustutamisest pankrotimääruse alusel



Kalle Laanet
Justiitsminister
Justiitsministeerium
[email protected] 14.12.2023 nr 3-1/30

Äriühingute äriregistrist kustutamisest pankrotimääruse alusel

Lugupeetav justiitsminister Kalle Laanet

Käesolevaga palume Teil tagada õigusselgus pankrotimäärusega või pankrotimenetlust lõpetava määrusega äriregistrist kustutamisele määratud äriühingute äriregistrist kustutamisel. Viimasel ajal on registripidaja keeldunud äriühingute äriregistrist kustutamisest juhul, kui äriühingule on registrisse kantud kommertspant. Registripidaja on selgitanud, et ettevõtja kustutamisel äriregistrist peab kommertspandi kustutama. Ettevõtjat ei või äriregistrist kustutada enne kommertspandi kustutamist (kommertspandiseaduse § 18 lg 3). Kommertspant kustutatakse registrist pantija avalduse põhjal, millele on lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek, või pandipidaja avalduse põhjal (kommertspandiseaduse § 18 lg 2). Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud.

Leiame, et taoline seisukoht on vastuolus pankrotiseaduse § 29 lg 8 („Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. /…/“), § 130 lg 8 („Kui pankrotimenetlus on lõpetatud käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel ja juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, likvideeritakse juriidilisest isikust võlgnik.“) ja § 160 lg 3 („Kui juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, otsustab kohus juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise menetluse lõpetamise määrusega. Haldur likvideerib juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul nimetatud määruse jõustumisest arvates ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.“) sätestatuga vastavalt pankrotiseaduse seletuskirjas1 selgitatule, et juriidilise isiku pankroti puhul on menetlus sageli suunatud juriidilise isiku likvideerimisele, ning sellest põhimõttest lähtuvalt on kujundatud kogu pankrotimenetluse regulatsioon.

Liiati, kui pankrotimenetlus on lõppenud lõpparuande kinnitamisega, siis on kohus andnud avalikult teada võimalusest vastuväidete esitamiseks, haldur on lõppearuande kinnitamise järgselt vabastatud ja tal ei ole enam õigust võlgnikuks olnud äriühingu nimel teha tehinguid ka notari juures ega ole ka võlgnikul raha ei notari tasude ega halduri tasu maksmiseks (pankrotivara on võlausaldajatele välja makstud ning menetluses ei ole vahendeid). Paraku ei ole ka nõusolekuid alati võimalik saada (näiteks ei ole pandipidaja kontaktne (asub välisriigis vms) või on pandipidajaks võlgniku endise juhtkonnaga seotud pahatahtlik isik), mistõttu luuakse registripidaja jäiga kitsalt kommertspandiseaduse §-st 18 lähtuva seisukohaga reaalne võimalus „igaveste“ ühingute tekkimiseks koos sellega kaasnevate tasustamata kohustustega likvideerimisülesande saanud halduritele.

Ilmselt ei erista kohtunikuabid likvideerimismenetlust ja pankrotimenetlust ning seda, et pankrotiseadusest tulenev kustutamine on erinorm, mille puhul ei ole vaja läbi viia tavapärast likvideerimist. Erinormiks olemisele viitavad ka pankrotiseaduse § 29 lg 8 ja § 160 lg 3 kohaselt ajutise halduri või halduri võlgniku registrist kustutamise avalduses antavad kinnitused, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. See tähendab, et ka näiteks pankrotimenetluse raugemisega lõppemise ajaks pooleli olevad täite- või kohtumenetlused ei saa olla äriühingu likvideerimist takistavaks asjaoluks.

Lisaks sätestab ka 1.02.2023 kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 11, et kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Muudatus tehti äriseadustiku eelnõu menetlemisel nimelt sellepärast, et ei jääks kestma menetlusi, milles osalemiseks ei ole varatul äriühingul vahendeid ega registrisse äriühinguid, mida ei olegi võimalik registrist kustutada.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Terje Eipre
Koja esimees

Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619



Kalle Laanet
Justiitsminister
Justiitsministeerium
[email protected] 14.12.2023 nr 3-1/30

Äriühingute äriregistrist kustutamisest pankrotimääruse alusel

Lugupeetav justiitsminister Kalle Laanet

Käesolevaga palume Teil tagada õigusselgus pankrotimäärusega või pankrotimenetlust lõpetava määrusega äriregistrist kustutamisele määratud äriühingute äriregistrist kustutamisel. Viimasel ajal on registripidaja keeldunud äriühingute äriregistrist kustutamisest juhul, kui äriühingule on registrisse kantud kommertspant. Registripidaja on selgitanud, et ettevõtja kustutamisel äriregistrist peab kommertspandi kustutama. Ettevõtjat ei või äriregistrist kustutada enne kommertspandi kustutamist (kommertspandiseaduse § 18 lg 3). Kommertspant kustutatakse registrist pantija avalduse põhjal, millele on lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek, või pandipidaja avalduse põhjal (kommertspandiseaduse § 18 lg 2). Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud.

Leiame, et taoline seisukoht on vastuolus pankrotiseaduse § 29 lg 8 („Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. /…/“), § 130 lg 8 („Kui pankrotimenetlus on lõpetatud käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel ja juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, likvideeritakse juriidilisest isikust võlgnik.“) ja § 160 lg 3 („Kui juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, otsustab kohus juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise menetluse lõpetamise määrusega. Haldur likvideerib juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul nimetatud määruse jõustumisest arvates ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole.“) sätestatuga vastavalt pankrotiseaduse seletuskirjas1 selgitatule, et juriidilise isiku pankroti puhul on menetlus sageli suunatud juriidilise isiku likvideerimisele, ning sellest põhimõttest lähtuvalt on kujundatud kogu pankrotimenetluse regulatsioon.

Liiati, kui pankrotimenetlus on lõppenud lõpparuande kinnitamisega, siis on kohus andnud avalikult teada võimalusest vastuväidete esitamiseks, haldur on lõppearuande kinnitamise järgselt vabastatud ja tal ei ole enam õigust võlgnikuks olnud äriühingu nimel teha tehinguid ka notari juures ega ole ka võlgnikul raha ei notari tasude ega halduri tasu maksmiseks (pankrotivara on võlausaldajatele välja makstud ning menetluses ei ole vahendeid). Paraku ei ole ka nõusolekuid alati võimalik saada (näiteks ei ole pandipidaja kontaktne (asub välisriigis vms) või on pandipidajaks võlgniku endise juhtkonnaga seotud pahatahtlik isik), mistõttu luuakse registripidaja jäiga kitsalt kommertspandiseaduse §-st 18 lähtuva seisukohaga reaalne võimalus „igaveste“ ühingute tekkimiseks koos sellega kaasnevate tasustamata kohustustega likvideerimisülesande saanud halduritele.

Ilmselt ei erista kohtunikuabid likvideerimismenetlust ja pankrotimenetlust ning seda, et pankrotiseadusest tulenev kustutamine on erinorm, mille puhul ei ole vaja läbi viia tavapärast likvideerimist. Erinormiks olemisele viitavad ka pankrotiseaduse § 29 lg 8 ja § 160 lg 3 kohaselt ajutise halduri või halduri võlgniku registrist kustutamise avalduses antavad kinnitused, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. See tähendab, et ka näiteks pankrotimenetluse raugemisega lõppemise ajaks pooleli olevad täite- või kohtumenetlused ei saa olla äriühingu likvideerimist takistavaks asjaoluks.

Lisaks sätestab ka 1.02.2023 kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 11, et kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Muudatus tehti äriseadustiku eelnõu menetlemisel nimelt sellepärast, et ei jääks kestma menetlusi, milles osalemiseks ei ole varatul äriühingul vahendeid ega registrisse äriühinguid, mida ei olegi võimalik registrist kustutada.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Terje Eipre
Koja esimees

Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619