Otsus

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea külas Vaigu ja Tipu maaüksustele detailplaneeringu

koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse otsus detailplaneeringu algatamiseks 22.

detsember 2021 nr 682.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

 hoonestusealade ja ehitusõiguse määramine kruntidele;

 heakorrastuse, haljastuse lahendamine;

 juurdepääsuteede, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;

 tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine;

 keskkonnatingimuste (müra, vibratsioon, saaste, insolatsioon) määramine;

 muudest seadusest tulenevate kujade, kitsenduste ja servituutide määramine.

Planeeritava maa-ala pindala on umbes 1,3 hektarit. Vaigu kinnistu omanik on Märt Baumer,

Tipu kinnistu omanikud on Jacqueline Ann Baumer ja Märt Baumer.

Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija

Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimis-seaduses

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus

sätestatud põhimõtteid: „Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru

maakonna rannikuala. Piirkond on atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud

ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

4

avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga

asustuseks.“

Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega

jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta.

Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I

klassi väärtuslikul maastiku-alal Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala

A2 ehk II tasandi asustuse arengualal.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe

ranna-ala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele

ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva

detailplaneeringuga. Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri annavad juhised maa-ala

edasiseks kasutamiseks.

A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused,

mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja

looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus

on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu

on piirkondlikult koondunud teenused.

Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi.

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu

määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Detailplaneering vastab kehtivale

Vihula valla üldplaneeringule.

Vihula valla üldplaneeringus paikneb planeeringuala miljööväärtuslikul hoonestusalal ning

detailplaneeringu kohustusega maa-alal. Miljööväärtuslike hoonestusalade säilitamiseks on

üldplaneeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid kui ülejäänud valla

territooriumile. Vainupea külas on miljööväärtusliku hoonestusala piires lubatud minimaalne

elamukrundi suurus 0,25 ha. Antud juhul ületab mõlema kinnistu pindala minimaalset

lubatud pindala.

Üldplaneeringus on Vaigu kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud elamumaa, Tipu

kinnistule maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Tipu kinnistu maakasutuse sihtotstarve

muudeti ära Mihklirahva detailplaneeringu elluviimisel maaüksuse jagamise etapis.

Koostatava detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Vihula valla üldplaneeringule.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

5

OÜ Projekteerimiskeskus koostas 2006. aastal Mihklirahva detailplaneeringu, mille käigus

moodustati kuus kinnistut, sealhulgas ka Tipu kinnistu. Vihula Vallavolikogu kehtestas

Mihklirahva kinnistu detailplaneeringu otsusega nr 93, 14.12.2006.

3. MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED

Vaigu maaüksuse katastritunnus on 88703:002:2390, maaüksuse pindala on 7712 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Tipu maaüksuse katastritunnus on 88703:002:0170, maaüksuse pindala on 2561 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Planeeringuala piirneb lääne pool 100% elamumaa sihtotstarbega Siimu (katastritunnus

88703:003:1900) ja 100%maatulundusmaa sihtotstarbega Tooma maaüksustega

(katastritunnus 88703:002:1231). Lõuna pool asuvad Samma kinnistu (katastritunnus

88703:002:0057) ja Tuule (katastritunnus 88703:002:0075) elamumaa kasutusotstarbega

kinnistud. Ida pool asub transpordimaa kasutusotstarbega maaüksus 17173 Vainupea ranna

tee (katastritunnus 88703:002:2660) ja põhja pool asub transpordimaa kasutusotstarbega

Juurdepääsu maaüksus (katastritunnus 88703:002:0171). Põhja pool asub ka elamumaa

kasutusotstarbega Kraavi kinnistu (katastritunnus 88703:002:0169).

4. LÄHTEOLUKORD

Planeeringuala asub Haljala vallas Vainupea küla keskosas. Vaigu kinnistul paikneb

üksikelamu koos abihoonetega. Lisaks on kinnistul olemas salvkaev. Tipu maaüksusel

paikneb saun.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt õuemaast, rohumaast ja metsamaast. Maapind on

langusega ida ning põhja poole. Kaugus planeeringualast kuni Soome laheni on keskmiselt

180-200 meetrit.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik 17173 Vainupea ranna tee katastriüksuselt.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

6

5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

5.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast

seadusandlusest.

Vainupea on põline suvituskoht, kuid paljud perekonnad elavad siin ka aastaringselt. Järjest

rohkem soovitakse luua kohapeale ka töökohti. Kinnistute omanikud soovivad Vainupeal

kasvatada ja treenida hobuseid ning on sellel eesmärgil soetanud lähimbrusesse mitmeid

kinnistuid.

Vaigu ja Tipu kinnistutele soovivad omanikud rajada elamu koos abihoonete ja

tehnovõrkudega. Ehituslikust seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega selleks

sobival maa-alal. Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Vainupea külla juurde kaks

heakorrastatud, otstarbekalt planeeritud ja aastaringses kasutuses olev krunt.

5.2. Maa-ala sihtotstarve

Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntimiseks. Säilivad olemasolevate

kinnistute piirid.

Pos 1 - Vaigu maaüksuse pindala on 7712 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus

on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.

Pos 2 - Tipu maaüksuse pindala on 4344 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on

100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.

Kinnistuid hakatakse kasutama ühe õuealana.

5.3. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritavad hoonestusalad ning hoonete

soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad 4-8 meetri kaugusel piirist. Pos 1

maksimaalne täisehitusprotsent on 10% ja Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent on 7%.

Positsioonile 1 võib ehitada kuni 800 m² hooneid. Kinnistule võib ehitada ühe elamu ja kuni

5 abihoonet. Elamu võib olla kuni 9 m kõrge ja abihooned kuni 7,5 meetrit kõrged. Elamu ja

2 abihoonet võivad olla kuni kahekorruselised, kolm abihoonet võivad olla ühekorruselised.

Uusi hooneid võib ehitada riigitee Vainupea ranna tee nr 17173 katendist 8 meetri kaugusele

või kaugemale. Uusi hooneid ei tohi ehitada riigitee külgnähtavuse alasse (8 m katendist).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

7

Positsioonile 2 võib ehitada kuni 300 m² hooneid. Kinnistule võib ehitada ühe elamu ja kuni

2 abihoonet Elamu võib olla kuni 9 m kõrge ja abihooned kuni 7,5 meetrit kõrged. Elamu ja

üks abihoone võivad olla kuni kahekorruselised, üks abihoone võib olla ühekorruseline.

Hooned võib mõlemale kinnistule ehitada ühe maa-aluse korrusega.

Hooned projekteeritakse minimaalselt TP3 klassi nõuetele vastavad.

Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Tähtis on

hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned

projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Suuremate

hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Vainupeale. Hoonete värvilahendused

määratakse projektiga.

Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise

käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb

kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse tervise-

ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete

kasutamisele seatavatele nõuetele.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest

lähtudes võib uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter,

vee- ja kanalisatsioonitrasse kaugemale kui 2 meetrit.

Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt

siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga

ning arvestades tellija vajadusi.

Kinnistute omanikel on plaanis hakata kinnistuid kasutama ühtse õuealana. Juhul, kui Tipu

kinnistut hakatakse kasutama iseseisvalt, tuleb sellele kõigepealt välja ehitada mahasõit ja

tee Juurdepääsu kinnistule kooskõlas Mihklirahva detailplaneeringuga ning alles siis anda

välja ehitusload hoonete ehitamiseks Tipu kinnistule. Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb

korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Positsioonile 1 ehitatavatel hoonetes tuleb võtta

kasutusele abinõud normmürataseme tagamiseks, sest need paiknevad riigiteele lähedal.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

8

Eluruumide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada müra summutavaid ehitusmaterjale,

minimaalselt kolmekordseid pakettaknaid jne. Kinnistule võib rajada müratakistajatena

toimivaid piirdeid. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Planeeringualal paiknevate kruntide piirded võib üldjuhul rajada kruntide piiridele. Pos 1

läänepiirile võib piirde rajada minimaalselt 8 meetri kaugusele (sh väljapoole külgnähtavuse

ala) riigimaantee katendist. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega.

Piirded rajatakse hoonetega sobivas stiilis ning riigimaantee pool võib piirde kõrgus olla

kuni 1,60 meetrit (müra takistav eesmärk). Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu või

metalli. Lubatud on hekkpiirded, lubatud ei ole keskkonda mittesobivad piirded.

Maantee kaitsevööndisse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, kooskõlastada

Transpordiametiga. Riigitee ristumiskoha projekteerimisel väljastab nõuded projekti

koostamiseks Transpordiamet EhS § 99 lg 3 alusel. Tee ehitusprojekti võib koostada vaid

vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Arendusega seotud ja nähtavust piiravad

takistused (haljastus jne) kõrvalda enne Positsioonile 1 (Vaigu kinnistu) ehituslubade

väljastamist.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringus. Ehitusprojektid

koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev, side- ja elektrikaablid),

välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja

poolt.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Transpordiamet väljastas 11.01.2022 kirja

nr 7.2-2/22/324-2 “Seisukohtade väljastamine Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks”. Nimetatud seisukohad, kehtivad seadused (näiteks Ehitusseadustik),

Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 “Tee projekteerimise normid” ja selle

lisa “Maanteede projekteerimisnormid” on detailplaneeringu lahutamatu osa. Lisaks arvestab

planeeringulahendus osaliselt kehtima jääva Mihklirahva detailplaneeringuga ja käeosleva

planeeringulahenduse koostamiseks Haljala Vallavalitsuse poolt väljastatud dokumentidega.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

9

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 17173 Vainupea ranna tee km 0,175-0,284 ning riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 60 sõidukit. 17173 Vainupea ranna tee kaitsevööndi

laius on 30 äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigiteel nr 17173 Vainupea ranna tee on

lubatud sõidukiirus 20 km/h. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil

olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb

arvestada müratõkete rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on

sõiduteega külgnev ala, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 20 km/h

(projekteerimise lähtetase rahuldav) peab maanteel olema tagatud külgnähtavus 8 m.

Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on

peatumiskohustusega ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 5m. Peatee liitumisnähtavus

põhitee lubatud kiiruse 20 km/h korral on nõutud nähtavus mõlemas suunas 60 m.

Mahasõidu nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” tähistatud

nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki nähtavust

piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt

teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste laasimine (võra tõstmine),

vajadusel ka puude raie.

Juurdepääs Vaigu kinnistule (Pos 1) on olemas riigimaanteelt 17173 Vainupea ranna tee.

Juurdepääs rekonstrueeritakse. Tipu kinnistule (Pos 2) rajatakse vajadusel (vt punkt 5.3

Ehitusõigus) juurdepääs Juurdepääsu kinnistult vastavalt osaliselt kehtima jäävale

Mihklirahva detailplaneeringule.

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine on

keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha

nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada Positsioonile 1 kasutades

olemasolevat juurdepääsu ning Positsioonile 2 mööda Juurdepääsuteele rajatavat teed või

Pos 1 kaudu. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku nõusolek.

Juurdepääsu kinnistu on planeeritud Mihklirahva detailplaneeringuga ning puudub vajadus

kehtivat Mihklirahva detailplaneeringu lahendust juurdepääsu kinnistu osas muuta.

Juurdepääsu kinnistule ehitatakse varem planeeritud tee välja koos Mihklirahva ja Kraavi

kinnistute hoonestamisega, sest Tipu kinnistut kasutatakse koos Vaigu kinnistuga ühtse

õuealana. Tipu kinnistule saavad autod vajadusel sõita mööda Vaigu kinnistut. Seetõttu

puudub käesoleval ajal vajadus Juurdepääsu kinnistule planeeritud mahasõit ja tee välja

ehitada.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

10

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Planeeringualal saab parkida vähemalt 6 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal

kokku vastab EVS 843:2003 standardile “Linnatänavad”.

Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude

võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud

isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud

Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Tee

omanik teavitas planeeringu koostajat maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta

endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra leevendamiseks või vähendada

olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal.

Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda Transpordiametist

taotleda nõuded projekti koostamiseks. Projekti koostaja võib olla teehoiutööde tegevusluba

omav projekteerija. Transpordiameti seisukohad on detailplaneeringu lahutamatu osa.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja

taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate

ning planeeritud riigimaantee, tehnovõrkude ja looduslike objektide kitsendusalad ja

servituudialad. Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1. Heakorrastus

Kõrghaljastusest kasvab kasvab planeeringualal kõige rohkem kaski ja kuuski.

Pos 1 kõrghaljastuse moodustavad väike metsatukk kinnistu lõunaosas ning õuemaal

kasvavad viljapuud, leht- ja okaspuud ning põõsad. Kõlvikuliselt on tegemist õuemaaga ning

metsa- ja rohumaaga.

Positsioonil 2 on peamiselt rohu- ja metsamaa kõlvikud, õuelal paikneb saun.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

11

Õueala haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega

haljastusprojektiga või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning

parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine,

hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga,

mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude

kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 6

Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala

kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2. Kattega alad

Juurdepääs Positsioonile 1 kaetakse esialgu killustikuga. Positsioonile 1 planeeritakse

katendiga alad, kuhu saab transpordivahendeid parkida. Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 2

(kivi, asfalt vms) valitakse projekteerimise etapis. Juurdepääs Positsioonile 2 vt ptk 6

Liikluskorraldus.

8.3. Piirded

Planeeringuala võib ümbritseda kuni 1,6 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Täpsem

kirjeldus vt ptk 5.3 Ehitusõigus. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete

rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel

lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust.

9. KESKKONNAKAITSE

Haljala Vallavalitsuse 22. 12. 2021 korraldusest nr 682 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning eelhinnangu või keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ei ole põhjendatud. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte

planeeritaval alal ei paikne. Planeeringualast 240 meetrit lääne pool asub Natura 2000

kaitseala.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

12

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse

§ 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade

omanikud, korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või

korteri omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest,

kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.

Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteinerid peavad

olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi

ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete

äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud

sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete

konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

10. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev, elektri jaotuskilp ja 0,4 kV elektriõhuliin.

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis.

Tehnovõrgud“.

10.1. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas detailplaneeringu koostamiseks 20. jaanuaril 2022 a. tehnilised

tingimused nr 398265. Planeeringujoonisele on kantud olemasolevad ja planeeritavad

elektriseadmed.

Pos nr 1 elektriliitumise olemasolev võimsus on 25 amprit. Olemasolevad õhuliinid

ehitatakse ümber tellija kulul. Kõik uued trassid rajatakse samuti tellija kulul (esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega. Ümberehitamise käigus tuleb tagada

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

13

elektrivarustus siiani õhuliini kaudu elektrivarustuse saanud või planeeringutega ette nähtud

tarbijatele (näiteks Siimu, Mihklirahva jne).

Kehtestatud detailplaneeringu alusel Positsioonile 2 elektrienergia saamiseks esitada kliendil

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et

oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.

Kaitsevööndid ja planeeritavad tehnovõrgud on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja

“Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

10.2. Side

AS Telia Eesti väljastas detailplaneeringu koostamiseks 28. jaanuaril 2022 a tehnilised

tingimused nr 36022649. Eltel Networks ehitas piirkonda välja valguskaablil baseeruva

sidelahenduse. Vaigu kinnistule hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada

valguskaabli asukohaga. Lisaks on võimalik lahendada sidevarustus satelliit– või mobiilside

baasil.

10.3. Veevarustus

Positsioonil 1 on olemas salvkaev, omanik soovib selle säilitada ning ehitada ka puurkaevu.

Positsiooni 2 läbib olemasolev veetrass. Positsioonile 2 saab veevarustuse rajada Vaigu

kinnistule (Pos 2) rajatavast puurkaevust. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike

läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab

projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm.

Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

14

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest “Nõuded salvkaevu

konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu

või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja

salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja

salvkaevu lammutamise teatise vormid” nr 43 (hakkas kehtima 17.07.2015).

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei avaldaks

negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019.a jõustunud määruse nr 61

“Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele,

sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taodelda ehitusluba. Enne

hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning kasutusluba

taotletud.

10.4 Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Planeeringualale (Pos 1 ja

Pos 2) rajatakse omapuhasti koos imbväljakuga. Planeeringualale on võimalik paigaldada

septik koos imbväljakuga, sest planeeringualal on Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas

geoloogilise kaardi järgi põhjavesi hästi kaitstud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

15

KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see

tingimus ei ole täidetud, tuleb Pos-le 1 paigaldada kogumismahuti.

Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Omapuhasti tühjendamine toimub Võsu puhastusseadmetesse.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;

3. EVS 12566-3:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

4. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;

7. KKM määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Septiku rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis.

Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

10.5. Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Planeeringualale

soovitakse rajada tiik. Sademevett ei tohi juhtida maanteele.

10.6. Küte

Pos 1 ja Pos 2 küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse

kütte baasil.

10.7. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks

kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

16

11. TULEOHUTUS

11.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

11.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)

Max hoonete kõrgus: 9,0 m

Max ehitisealune pind Pos 1 800 m 2

Max ehitisealune pind Pos 2 300 m 2

11.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest üldiselt kaugemal kui 8 meetrit. Lähim hoone Positsioonile 2 planeeritud

hoonestusalale paikneb 8 meetri kaugusel Siimu kinnistul.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga

planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

11.4. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

17

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett

nõudvast tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja

mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

11.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb mööda riigimaanteed 17173 Vainupea ranna tee ja Juurdepääsutee

kinnistult. Juurdepääsuteel paiknev värav krundile peab olema vähemalt 4 m laiune.

Kruntidel paiknevatele ja planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus peavad võimaldama

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode

parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

11.6. Väline tulekustutusvesi

Planeeringualale rajatavast tiigist saab võtta tulekustutusvett. Lisaks saab paigaldada

hoonetesse kodusprinklerid. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R.

Kreutzwaldi tänav 5a.

12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

 naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

 sissepääsude turvamisega;

 riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

 piirete rajamisega;

 selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

 territooriumi jälgitavuse tagamisega;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

18

 hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

 konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

 maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

19

13. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele.

Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes seadusandlusest ja

omanike soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema

kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu

omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri

käskkirjaga nr 1.1-4/30;

8. Vihula valla üldplaneering;

9. Haljala valla arengukava aastateks 2018-2030.

Koostas: Riiu Efert

30. märts 2022.a.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Merje Verhovitš

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.08.2022 nr 7-1/61-17

Meie 26.08.2022 nr 7.2-2/22/17232-2

Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Haljala valla Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistute

detailplaneeringu eelnõu (katastritunnused vastavalt 88703:002:2390 ja 88703:002:0170, edaspidi

planeering).

Planeeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine, vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste

asukoha määramine, kitsenduste ja vajalike servituutide seadmine.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 17173 Vainupea ranna tee (edaspidi riigitee) km 0,175-0,284.

Oleme väljastanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks 11.01.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/324-

2 (edaspidi seisukohad), millega on planeeringu koostamisel valdavalt arvestatud, kuid siiski

palume planeeringut korrigeerida järgmiselt.

1. Meie hinnangul on planeeringus korrektselt ning üheselt mõistetavalt lahendamata Tipu kinnistu juurdepääs. Tipu kinnistule puudub juurdepääs nii riigi- kui ka kohalikult teelt (Kalda tee, kohalik tee nr 8870152). Oma seisukohtade p 1 oleme sätestanud: Juurdepääsuna Vaigu kinnistule kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km ca 0,21; juurdepääs Tipu kinnistule kavandada riigitee km ca 0,28 läbi Juurdepääsu kinnistu (88703:002:0171), kust tuleb juurdepääs tagada ka Mihklirahva (88703:002:0167) ning Kraavi (88703:002:0169) kinnistutele. Meie seisukohtades kirjeldatud lahendus Tipu kinnistu juurdepääsu osas riigiteelt läbi Juurdepääsu kinnistu ühtib ka kehtiva Mihklirahva katastriüksuse detailplaneeringu lahendusega (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 14.12.2006 otsusega nr 93). Planeeringu seletuskirja p 5.3. „Ehitusõigus“ käsitletakse Tipu kinnistu juurdepääsu järgmiselt: Kinnistute omanikel on plaanis hakata kinnistuid kasutama ühtse õuealana. Juhul, kui Tipu kinnistut hakatakse kasutama iseseisvalt, tuleb sellele kõigepealt välja ehitada mahasõit ja tee Juurdepääsu kinnistule kooskõlas Mihklirahva detailplaneeringuga ning alles siis anda välja ehitusload hoonete ehitamiseks Tipu kinnistule. Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Planeeringu seletuskirja p 6. „Liikluskorraldus“ on Tipu kinnistu juurdepääsu käsitletud järgmiselt: Tipu kinnistule (Pos 2) rajatakse vajadusel (vt punkt 5.3 Ehitusõigus) juurdepääs Juurdepääsu kinnistult vastavalt osaliselt kehtima jäävale Mihklirahva detailplaneeringule. /…/ Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada /…/ positsioonile 2 mööda Juurdepääsuteele rajatavat teed või Pos 1 kaudu. /…/ Juurdepääsu kinnistule ehitatakse varem planeeritud tee välja koos Mihklirahva ja Kraavi kinnistute hoonestamisega, sest Tipu kinnistut kasutatakse koos Vaigu kinnistuga ühtse õuealana.

2 (4)

Tipu kinnistule saavad autod vajadusel sõita mööda Vaigu kinnistut. Seetõttu puudub käesoleval ajal vajadus Juurdepääsu kinnistule planeeritud mahasõit ja tee välja ehitada. Riigitee ristumiskoht ning juurdepääs Juurdepääsu kinnistule on kavandatud Mihklirahva detailplaneeringuga, mis on kehtestatud 2006. aastal. Käesoleva planeeringuga määrata kohustus Tipu kinnistule juurdepääsutee ehitamiseks Juurdepääsu kinnistu kaudu Mihklirahva detailplaneeringuga kavandatud Mihklirahva ja Kraavi kinnistute hoonestamise käigus ei ole realistlik, arvestades, et Mihklirahva detailplaneeringut ei ole selle kehtestamisele järgnenud 16 aasta jooksul Mihklirahva ja Kraavi kinnistu osas realiseerima hakatud. Juhime tähelepanu, et hetkel kehtivate seaduste ning normide kohaselt on võimalik kavandada juurdepääs Mihklirahva kinnistule otse riigiteelt ning Kraavi kinnistule kohalikult teelt (Kalda tee, kohalik tee nr 8870152) ning Juurdepääsu kinnistule kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud riigitee ristumiskoht ning juurdepääsutee oleksid vajalikud vaid Tipu kinnistu teenindamiseks. Planeeringu seletuskirjas on kirjeldatud alternatiivse juurdepääsuna Tipu kinnistule juurdepääs läbi Vaigu kinnistu eeldusel, et Vaigu ja Tipu kinnistut hakatakse kasutama ühtse õuealana. Käesoleval kujul planeeringu seletuskirjas kirjeldatud lahendus Tipu kinnistule juurdepääsu tagamiseks läbi Vaigu kinnistu (mida pole samas kajastatud planeeringu põhijoonisel) ei ole jätkusuutlik ka oma ruumilise lahenduse mõttes – Vaigu kinnistu ristumiskoht asub kavandatava Vaigu kinnistu hooviala servas ning siit juurdepääsu tagamine Tipu kinnistule eeldab liikumist vahetult läbi Vaigu kinnistu kavandatud hooviala ning kavandatud elumaja akende alt, sh kasutaks seda juurdepääsu ka Tipu kinnistu hoonete ning tiigi rajamiseks vajalik ehitustehnika. Arvestades juba keskkonnas reaalselt nähtavat alternatiivset meiega mitte kooskõlastatud mahasõitu riigitee ca km 0,272 Vaigu kinnistule (Joonis 1), on meil alust eeldada, et Tipu kinnistule (vähemalt ehitusaegne) reaalne juurdepääs hakkab toimuma siiski pigem sellest asukohast.

Joonis 1. Riigitee nr 17173 ca km 0,272 mahasõit Vaigu kinnistule

Meil ei ole vastuväiteid Tipu kinnistule juurdepääsu kavandamiseks Vaigu kinnistu kaudu, kuid selle eelduseks on konkreetne ning üheselt mõistetav planeeringu lahendus, kus:

- planeeringu põhijoonisel on näidatud juurdepääsutee riigiteelt Tipu kinnistule läbi Vaigu kinnistu.

- planeeringuga seatakse Vaigu kinnistule Tipu kinnistule juurdepääsu tagamiseks reaalservituut Tipu kinnistu igakordse omaniku kasuks. Vastav reaalservituut peab olema seatud enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustuslike ehitiste ja rajatiste ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale asutusele.

2. Meie seisukohtade p 14 sätestab, et riigitee ristumiskoha ümberehituse (sh ka rekonstrueerimise) korral (ehitusseadustik § 99 lg 3) tuleb taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks. Planeeringu seletuskirja p 6. „Liikluskorraldus“ …. Juurdepääs Vaigu kinnistule (Pos 1) on olemas riigimaanteelt 17173 Vainupea ranna tee. Juurdepääs rekonstrueeritakse. Planeeringu seletuskirja p 8.2. „Kattega alad“ on kirjas: Juurdepääs Positsioonile 1

3 (4)

kaetakse esialgu killustikuga. Positsioonile 1 planeeritakse katendiga alad, kuhu saab transpordivahendeid parkida. Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 2 (kivi, asfalt, vms) valitakse projekteerimise etapis. Samas on planeeringu põhijoonisel Vaigu kinnistu (Pos 1) osas kujutatud hooviala tingmärgi selgituseks „olemasolev katendiga ala“. Juhime tähelepanu, et riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning uue ristumiskoha rajamiseks või olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimiseks vajalike nõuete (sh kasutatavate materjalide määramine) seadmine on meie pädevuses. Planeeringu seletuskirjas kirjeldatud (vt väljavõte ülal) riigitee ristumiskoha rekonstrueerimise lahendus ei ole meile vastuvõetav. Oleme valmis sõlmima huvitatud isikuga (Vaigu kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) riigitee km 0,21 ristumiskoha rekonstrueerimiseks lepingu meie näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on huvitatud isiku vabas vormis ja digitaalselt allkirjastatud avaldus koos geodeetilise alusplaaniga, mis tuleb meile edastada [email protected] Vastavalt meie seisukohtade p 9 peab Vaigu kinnistu ristumiskoht olema rekonstrueeritud ning meile üle antud enne Vaigu (ja/või Tipu) kinnistule mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule.

3. Oma seisukohtade p 9 oleme sätestanud: Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud tee (Juurdepääsu kinnistu, katastritunnusega 88703:002:0171) tuleb rajada, Vaigu kinnistu ristumiskoht tuleb rekonstrueerida ning olemasolevad nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Palume käsitleda planeeringu realiseerimisega seonduvaid tegevusi ning nende ajalist järgnevust planeeringu seletuskirjas vastavas (ala-)peatükis. Hetkel on planeeringuga kavandatavate tegevuste realiseerimine kirjeldatud seletuskirja erinevates kohtades, kohati vastandlikult ning selle sisu jälgimine on keeruline. Planeeringu seletuskirjast võib nt välja lugeda, et juhul kui (jättes täpsustamata, millisel juhul ning millal) Tipu kinnistut arendatakse Vaigu kinnistust eraldiseisvalt, tuleb eelnevalt välja ehitada riigitee ristumiskoht ja juurdepääsutee Juurdepääsu kinnistul. Teises kohas viidatakse, et Juurdepääsutee kinnistu ristumiskoha väljaehitamine on ette nähtud 2006. aastal kehtestatud Mihklirahva detailplaneeringu realiseerimise käigus (mida pole aga 16 aasta jooksul alustatud). Samas märgitakse seletuskirjas, et Juurdepääsutee kinnistule ristumiskoha ja tee rajamine ei ole käesoleva planeeringu realiseerimiseks vajalik, sest Tipu ja Vaigu kinnistuid kavatsetakse kasutada ühtse õuealana ja Tipu kinnistule pääseb läbi Vaigu kinnistu. Planeeringu seletuskirjas märgitakse, et Vaigu kinnistu ristumiskoht rekonstrueeritakse, kuid jääb selgusetuks, kes, millal ning millistel tingimustel seda teeb (vt ka käesoleva kirja p 2).

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4, 7 ja 17 jätame planeeringu kooskõlastamata.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Vaigu ja Tipu SELETUSKIRI

2. Vaigu Tipu Vainupea DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2022-05-13

4 (4)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]