Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/8094
Registreeritud	15.12.2023
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Kärt Voor (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (82707 tm).

Failid

EIS Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud.msg

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.asice

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.pdf

Väljatöötamise kavatsus.pdf

September 2023

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekkimise põhjus

Kehtiva veeseaduse (§ 104 lg 1) kohaselt on kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus kohustatud

korraldama asulareovee kogumise ja selle nõuetekohase puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist. Lisaks VeeSi § 104 lg 7 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel oma halduspiirkonnas

kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri ning VeeSi § 250 lg 5 kohaselt on lisaks KeA-le KOVil õigus äraveo eeskirja nõuete täitmise üle teostada järelevalvet. Hoolimata kehtestatud eeskirjadest esineb probleeme reovee äraveo teenuse (purgimisteenuse) korraldamisel. Näiteks

puudub paljudel KOVidel ülevaade, kas kogumismahutitesse kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt reoveepuhastisse, kes osutab äraveoteenust ja millised on ühiskanalisatsiooniga

katmata aladel (edaspidi kanaliseerimata alad) tekkiva reovee kogused. Ei ole teada, kui palju purgitavast reoveest ei jõua purglasse ning seetõttu on järelevalve puudulik ja on oht, et reovesi jääb nõuetekohaselt puhastamata ning saastab keskkonda.

Keskkonnaministeerium koostas 2020. aastal analüüsi, mille eesmärk oli saada ülevaade, kuidas purgimisteenus on korraldatud, millised on peamised probleemid ja pakkuda välja

lahendus kohtkäitluse valdkonna korrastamiseks ja paremaks juhtimiseks. Selleks vaadati üle Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud olukorra parandamiseks, kaardistati Eestis olevad purglad ja purgijad (reovee äravedajad) ning anti

hinnang kohalike omavalitsuste kehtivatele reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjadele. Analüüsi koostamisel suheldi ja küsiti arvamust ka purgijatelt, vee-ettevõtete esindajatelt ning

kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidelt. Peamised reovee kohtkäitluse ja äraveo probleemid, mis vajavad seaduse tasemel

lahendust

1. Pole teada, kas kanaliseerimata aladel tekkiv reovesi kogutakse

nõuetekohaselt ning jõuab reoveepuhastisse.

Kanaliseerimata aladel on asulareovee kogumise korraldamine KOVi kohustus. Praegu puudub

süstematiseeritud ülevaade kanaliseerimata kinnistutest, mis annaks infot purgimisteenusega

kaetud ja katmata aladest ja tagaks järelevalve kohtkäitluses tekkiva reovee üle. Asulareovee

puhastamise direktiivist tuleneb kohustus omada ülevaadet kohtkäitlussüsteemidest (artikkel 3)

ja direktiivi muutmise eelnõus (2022) on see nõue täiendatud kujul (artikkel 4), mille kohaselt

liikmesriikidel peab olema kohtkäitlussüsteemide kohta register ja korrapärane järelevalve

aastaks 2025.

Enamikul KOVidel puudub aga kohtkäitlussüsteemidest ülevaade. Minuomavalitsus.ee

andmetel puudub 79 KOVist ülevaade kohtkäitlussüsteemidest 57 KOVil. (Omavalitsuste

küsitlus 2021. a kohta. Rahandusministeerium)

Ülevaade kohtkäitlussüsteemidest tagab paremaid andmeid reoveepuhastite ja

purgimissõlmede asukohtade ning reostuskoormuse planeerimiseks. Piirkondade ülevaade on

oluline ka reovee kogumisalade hindamiseks ja moodustamiseks ning investeeringute

hindamiseks. Reovee kohtkäitlussüsteemide ja purgijate ülevaate puudumise tõttu on

järelevalve raskendatud, pole teada, kas kogu piirkond on kaetud purgimisteenusega ja kas

purgijal on kokkulepe nõuetekohase purglaga. Kohtkäitlussüsteemidest ülevaate puudumise

tõttu ei ole teada, kui palju ja millises piirkonnas reovett tekib ning kas vesi on nõuetekohaselt

kogutud. Kohati puudub reovee kohtkäitlejatel ka teadmine, kes osutab tema piirkonnas

purgimisteenust, mistõttu tekib oht, et teenus tellitakse isikult, kel ei ole kokkulepet purglaga,

ja reovesi jääb nõuetekohaselt käitlemata. Mõnes piirkonnas puudub purgija, mistõttu tuleb

teenus tellida ebamõistlikult kaugelt või jääb reovesi vedamata ja nõuetekohaselt puhastamata.

Näiteks, eeskirjades sätestatud purgija registreerimise kohustus KOVis eeldab seaduslikku

alust, mida kehtivas õiguses ei ole. Vaja on luua õiguslik alus purgijate registreerimiseks.

Mõned KOVid on oma kohtkäitluse eeskirjas sätestanud, et purgija taotleb teenuse osutamiseks

KOVilt loa (või registreeringu), registreerib ennast äriregistris või Eesti Majanduse

Tegevusalade Klassifikaatorite (EMTAK) registris. Purgimisteenuse osutamiseks KOVilt loa

või registreeringu taotlemise kohustuse on sätestanud 12 KOVi, 21 KOVi on kehtestanud

purgijale äriregistris registreerimise kohustuse ning 28 KOVi on sätestanud purgijale kohustuse

registreerida oma tegevus Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorite (EMTAK) registris.

Mõnes KOVis on kehtestatud nõue, et reovee kohtkäitlusrajatise omanik taotleb KOVist loa

reovee kohtkäitlemiseks. Sellise reovee kohtkäitlusloa taotlemise kohustuse on 2020. a aprilli

seisuga oma eeskirjas sätestanud 14 omavalitsust 79-st.

2. Purgimisteenuse hind on oluliselt kõrgem kui ühiskanalisatsiooni teenuse hind.

Purgimisteenuse hinna peamised koostisosad on reovee kogus, reovee purgimise hind

konkreetses purglas ja kohtkäitlussüsteemi kaugus purglast. Kuna tegemist on vabaturu

teenusega, võib hind sisaldada ka lisatingimusi, nagu teenuse osutamise ajavahemik. Kõrge

hind võib kallutada purgijaid ja maaomanikke reovett juhtima selleks mitte ettenähtud kohta ja

reovesi jääb nõuetekohaselt puhastamata.

Turuhinnast kõrgemat hinda põhjustab ka see asjaolu, et ühes teeninduspiirkonnas ei ole tihti

rohkem kui üks teenusepakkuja. See annab võimaluse küsida turuhinnast kõrgemat hinda.

Oluline on tagada, et reovee kohtkäitlust ja äravedu reguleerivaid üldnõudeid kohaldatakse

kogu riigis ühetaoliselt, kuid samas võimaldatakse ka paindlikkust kohalikest oludest lähtudes.

Kohtkäitlejale peab olema teenus kättesaadav ja parima võimaliku hinnaga. Avatud turu oludes

ja purglate korrashoiu korral tagatakse parim võimalik purgimisteenuse hind.

Üheks hinna oluliseks komponendiks on veetava reovee vahemaa. Purgimisuuringust selgub,

et puhastite/või purglate planeerimisel on jäänud arvestamata kohtkäitluses tegelikult tekkivad

reoveekogused. Seetõttu on paljud purglad kasutusest väljas või reoveepuhasti ei ole

projekteeritud võtma vastu purgitavat reovett. Eestis oli 2020. aasta mai seisuga 95 purglat,

millest kasutusel oli 58. Ülejäänud purglaid ei kasutatud peamiselt põhjusel, et purgitav reovesi

võis olla ohuks puhasti tööprotsessile või purgla ei vastanud nõuetele.

Kohtkäitluses tekkinud reovesi on KOVi vastutusalas ning KOV peab tagama, et tema

piirkonna reovett ei veetaks ebamõistlikult kaugele.

VeeSi § 105 lg-te 1 ja 22 kohaselt tuleb reoveekogumisalale koormusega 1000 inimekvivalent i

(ie) või rohkem rajada purgimissõlm ja alla 1000 ie on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud

rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Näiteks: Fekto OÜ, kes osutab teenuseid põhiliselt Tartumaal, Harjumaal, Kesk-Eestis,

Lõuna Eestis, Viljandimaal ja kasutab Tartu Veevärk ASi, Emajõe Veevärk ASi,

Valga Vesi ASi, Viljandi Vesi ASi, Jõgeva Veevärk OÜ ja Otepää Vesi ASi purglaid, on oma

kodulehel avaldanud hinnad, mis sõltuvad reovee mahust ja ka teenuse osutamise

ajavahemikust. Sellest tabelist nähtub, et keskmine 1m3 purgimise hind on 14,33 eurot

(2020. a sisuga).

Tapa Vesi AS on hinna kujundamisel eraldi välja toonud purgimise, transpordi ja auto hinna.

Vaadates hindade tabelit, võib järeldada, et kohtkäitlejal, kes tellib teenuse näiteks 5m3 mahuti

tühjendamiseks ja vedu on kokku 30 km, tuleb teenuse eest tasuda 54,5 eurot. Seega 1m3 hind

teenuse tellijale on sellisel juhul 10,9€. Kui vedada sama kogust 10 km, oleks kogu teenustasu

36,5 eurot ehk 1m3 hind oleks 7,3 eurot.

Kohila Maja OÜ reovee äraveo hinnakirja järgi on Kohila valla piires 1 m3 tühjendamise hind

ca 6,6 eurot.

Eesti keskmine ühiskanalisatsiooni juhitava m3 hind on 2,12€, kõikudes 1,80€ ja 3,15€ vahel.

Kui arvestada keskmist veetarbimist 100l päevas inimese kohta (3m3 kuus ja 36 m3 aastas) ja

keskmise leibkonnaks on 2,5 inimest, mis teeb aastakuluks 90m3 ja aastakulu

ühiskanalisatsiooni peale on leibkonnal keskmiselt 190 eurot. Purgimisteenuse hinna kohta

andmed on lünklikud, kuna paljud purgijad või vee-ettevõtted ei ole avaldanud infot

purgimisteenuse või reovee äraveo hinna kohta. Olemasolevate andmete alusel võib öelda, et

kohtkäitleja, kes kasutab 10 m3 kogumismahutit sama tarbimise juures tellib purgimisteenust

aastas 9 korda. Kui vahemaa purglaga on kokku 30 km, siis tuleb ühe korra teenuse eest tasuda

vahemikus 54,5 - 105 €. K Sellisel juhul on purgimisteenuse aastakulu on leibkonnal keskmiselt

720 eurot.

2. Sihtrühm

Probleemid mõjutavad kinnistu omanikke, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem,, purgijaid, vee-ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi.

2019. a seisuga on 83% elanikest ühendatud ühiskanalisatsiooniga ja sellest võib järeldada, et

17% ehk 225 000 elanikku kasutab reovee käitlemiseks kohtkäitluse süsteeme. Nendest

ca 25 000 elanikku asuvad reoveekogumisaladel üle 2000ie (inimekvivalenti) ja nendes

piirkondades purgimisteenuse kättesaadavust korraldab vee-ettevõtja

ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga(ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 47, mis jõustub

jaanuar 2025). Kuid ülejäänud aladel, mis teeb 200 000 elanikku ja ca 80 000 kinnistu

omanikku, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem.

Purglaid haldavaid vee-ettevõtteid oli Eestis 2020. a seisuga 49 ning purgimisteenuse osutajaid ehk purgijaid oli vähemalt 132, kellest 34 oli leping või kokkulepe purgimiseks rohkem kui ühe

purglaga. Kõikide purgijate ja vee-ettevõtete vahel oli 2020. a mai seisuga sõlmitud purgimiseks ca 201 kokkulepet. Reovee kohtkäitluse ja äraveo reguleerimine on kõigi 79 omavalitsuse kohustus ning

2020. aprilli seisuga oli 72 omavalitsust kehtestanud veeseaduses nõutud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja.

Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada elanike elu, tervist ja vara.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Veeseaduse muutmise eesmärk on kaardistada kohtkäitlussüsteemid ja purgijad, mille tulemusena tagatakse kõikides piirkondades, kus kasutatakse kohtkäitlussüteeme reovee

kogumiseks, purgimisteenus, järelevalve ja investeeringute vajaduste hindamiseks korrektsed andmed ning hoitakse ära võimalik keskkonnareostus.

Sihtrühmadele tagatakse:

• 79 kohalikule omavalitusele ühtsemad ja selgemad nõuded ning õiguslikud alused reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade koostamiseks;

• 132 purgijale selgemad ning ühtsemad reeglid purgimisteenuse osutamiseks ning purglate kasutamiseks;

• 49 purglat haldavale vee-ettevõttele kindlustunne, et puhastisse juhitakse reovett, mis sobib puhasti tööprotsessile;

• parandatakse ca 200 000 Eesti elanikule nõuetekohase purgimisteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti;

• parandatakse ca 200 000 Eesti elaniku elukvaliteeti reostamata keskkonna ja puhta joogivee tarbimise kaudu.

Oluline on tagada, et reovee kohtkäitlust ja äravedu reguleerivaid üldnõudeid kohaldatakse

kogu riigis ühetaoliselt, kuid samas võimaldatakse ka paindlikkust kohalikest oludest lähtudes.

Üldnõuete kehtestamine tagab:

• purgijatele võimaluse teenust osutada ja purglaid kasutada. Avatud turg võimaldab teenust pakkuda erinevatel teenusepakkujatel ja konkurentsi elavnemisel kujuneb parim

võimalik purgimisteenuse hind;

• vee-ettevõtetele kindlustunde, et purgitav reovesi vastaks nõuetele ja purglasse ei veetaks näiteks jäätmeid;

• KOVile selgemaid reegleid kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamiseks, et need tagaksid vee-ettevõtjatele ja purgijatele kindlustunde.

Selleks, et kohtkäitluses tekkivreovesi saaks nõuetekohaselt puhastatud, oleks tagatud järelevalve ja oleks olemas vajalik info investeeringute planeerimiseks, tuleb lisaks üldnõuete kehtestamisele teha järgmist:

• reovee purgijate tegevus tuleb registreerida ja purgijate nimekiri teha kättesaadavaks

KOVi kodulehel;

• tagada ühiskanalisatsioonita kinnistutele purgimisteenus – selleks tuleb kaardistada

alad, kus puudub teenus, ja asutada kohtkäitlussüsteemide register;

• piirkonnas, kus puudub purgija, peab KOV ise korraldama reovee teenuse osutamise;

• tuleb tagada mõistlik vahemaa purglate ja kinnistute vahel, kus asuvad kohtkäitlussüsteemid ;

o kaardistada purglate asukohad ja seisukord; o planeerida investeeringuid.

Kohtkäitlejale muutub teenus kättesaadavamaks parima võimaliku hinnaga. Avatud turg ja

lähimasse purglasse reovee vedamine tagab parima võimaliku purgimisteenuse hinna.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

1. Veeseadus.

• VeeSi § 105 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb reoveekogumisalale koormusega 1000 ie või rohkem rajada purgimissõlm ja alla 1000 ie korral on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub

kaugemal kui 30 kilomeetrit.

• VeeSi § 104 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle nõuetekohase puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist.

• VeeSi § 104 lg 7 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel oma halduspiirkonnas kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri ning VeeSi § 250 lg 5 kohaselt

on lisaks KeA-le KOVil õigus äraveoeeskirja nõuete täitmise üle teostada järelevalvet.

• VeeSi § 124 sätestab reovee puhastamise tingimused. Reovesi tuleb puhastada

kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada

purgimissõlme. Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal,

kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee

lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku

omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud

purgimissõlme.

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus

• ÜVVKSi § 47reguleerib purgimisteenuse korraldamist reoveekogumisaladel üle

2000 ie (jõustumine juuli 2023).

3. Kohalike omavalitsuste reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjad.

4. Kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad.

• Kavades käsitletakse alasid, kuhu ei rajata ühiskanalisatsiooni ja kus tuleb

kasutusele võtta reovee kogumismahutid või omapuhastid ning kus asuvad

purgimissõlmed.

5. Asulareovee puhastamise direktiivi eelnõu (2022) näeb ette kohtkäitlussüsteemide

registri loomise (artikkel 4) ja korrapärase järelevalve aastaks 2025.

5. Tehtud uuringud

Reovee purgimisteenuse korraldamise analüüs

Keskkonnaministeerium korraldas 2020. aastal analüüsi, mille eesmärk oli saada ülevaade, kuidas purgimisteenus on korraldatud, millised on peamised probleemid ja pakkuda välja

lahendus reovee kohtkäitluse valdkonna korrastamiseks ning paremaks juhtimiseks. Selleks vaadati üle EVELi ja ELVLi ettepanekud olukorra parandamiseks, kaardistati Eestis olevad purglad ja purgijad ning anti hinnang kohalike omavalitsuste kehtivatele reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskirjadele. Analüüsi koostamisel suheldi ja küsiti arvamust ka purgijatelt, vee-

ettevõtete esindajatelt ning kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidelt. Uuring valmis 2021. aastal.

Uuring on saadaval Kliimaministeeriumi kodulehel https://kliimaministeerium.ee/merendus- veekeskkond/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2

Uuringus jõuti järeldusele, et purgimisteenuse korrastamine on vajalik ja probleemid on

tingitud esmalt sellest, et reovee kohtkäitluse ja äraveo reeglid on KOVides väga erinevad ning

puudub ülevaade kohtkäitlussüsteemidest, purgijatest ning purgitavatest reovee mahtudest.

Süsteemi korrastamist tuleb alustada meetmetega, mis loovad eelnimetatud ülevaate ja ühtse

süsteemi. Kui nimetatud info puudub või on puudulik, siis on keeruline planeerida õigesti

puhasteid ja investeeringuid ning sätestada piirkonna eripärast lähtuvaid nõudeid. Probleemid

on seotud ühtse õigusliku regulatsiooni puudumisega seaduse tasemel. Reovee kohtkäitluse ja

äraveo reguleerimine peaks jääma kohaliku omavalitsuse tasemele ning selleks peaks kohalik

omavalitsus ka edaspidi kehtestama reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, küll aga tuleks

veeseadusega kehtestada ühtsed nõuded, mis peavad olema sätestatud reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskirjas. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri peaks sätestama vähemalt järgmist:

• nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele;

• nõuded reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamiseks ja hooldamiseks;

• nõuded purgimisteenuse osutamiseks;

• nõuded purgimise kohta.

Lisaks tuleb kehtestada nõuded, mis tagavad nõuetekohase reovee kohtkäitluse ja äraveo:

• tuleb registreerida purgimisteenuse osutajate ehk purgijate tegevus;

• asutada tuleb kohtkäitlussüsteemide register;

• kui piirkonnas puudub purgija, peab KOV ise korraldama reovee teenuse osutamise;

• kohtkäitleja vastutab ning peab veenduma, et reovesi antakse üle purgijale, kellel on reovee äraveo osutamiseks vastava KOVi registreering, nõusolek või luba;

• teha kättesaadavaks info purgijate kohta, kellel on purgimisteenuse osutamiseks registreering.

6. Kaasatud osalised

Probleemid ja võimalikud lahendused on tuvastatud koostöös kohalike omavalituste, vee-

ettevõtete, EVELi ja ELVLi, Keskkonnaameti ja purgijatega. Reovee purgimisteenuse korraldamise analüüsi koostamiseks vaadati üle EVELi ja ELVLi

ettepanekud olukorra parandamiseks (Kliimaministeeriumis registreeritud kirjavahetus nr 17-12/19/4804), kaardistati Eestis olevad purglad ja purgijad ning anti hinnang kohalike

omavalitsuste kehtivatele reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjadele. Analüüsi koostamisel küsiti arvamust purgijatelt, purglaid haldavatelt vee-ettevõtete esindajatelt ning kõikide kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidelt.

Analüüsi koostamiseks ja olukorra kaardistamiseks tehti purgijatest valim ning järelepäring

saadeti 29 purgijale. Valimisse valiti üle Eesti 16 purgijat, kes osutavad teenust mitmes omavalitsuses või omavad lepingut rohkem kui ühe purglaga, ja 13 purgijat, kes osutavad teenust ühes piirkonnas või kasutavad purgimiseks ainult ühte purglat.

14. mail 2021 peeti analüüsitulemusi tutvustav seminar, kuhu olid kutsutud vee-ettevõtete

esindajad, kõigi kohalike omavalitsute esindajad, kõik teadaolevad purgijad, Keskkonnaameti esindajad, EVELi esindajad ja liikmed ning ELVLi esindajad ja liikmed. Kõik kutsutud osalejad

tutvustavast seminarist osa ei võtnud, aga peale analüüsi avalikustamist edastati kõikidele kutsututele teavitus analüüsi valmimise kohta ning seda koos lingiga, millelt analüüsi saab kätte.

27. mail 2021 tutvustati töö tulemusi kohalike omavalitsuste koolituspäeval.

Lisaks on mitmed uuringus lahendamist vajavad probleemid kerkinud üles ka muude koolituste, teabepäevade ja kohtumiste käigus.

Kliimaministeeriumi koostatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja juhendi kohta on oma

seisukoha esitanud ka Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna vanemnõunik

Ago Pelisaar. Tema hinnangul on purgija KOVis registreerimise eelduseks seadusliku aluse

olemasolu. Seisukoht on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris

numbriga 17-12/21/5550.

24.09.2021 esitas EVEL täiendavad seisukohad seoses valminud purgimise korralduse

analüüsiga. Tagasiside andmiseks töötas EVEL läbi analüüsi lk-del 28–31 toodud järeldused

ning esitas oma arvamuse ja ettepanekud seoses veeseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuse koostamisega.

EVEL nõustus analüüsi järgmiste järeldustega:

• kui info on puudulik, siis on pea võimatu planeerida puhasteid ja investeeringuid ning

sätestada piirkonna eripärast lähtuvaid nõudeid;

• seaduse tasemel tuleks luua alused, millest peaks KOV reovee kohtkäitlemise

reguleerimisel lähtuma, aga et eesmärk oleks selgem, siis võiks punktid veidi pikemalt

lahti kirjutada;

• purgijale tuleks seada nõuded, mis tagavad nõuetekohase reovee äraveo ja kindlustunde

vee-ettevõttele, ning nõuded ei tohi hakata piirama vabaturgu;

• KOV peaks asutama reovee kohtkäitlussüsteemide registri.

EVEL kahtles selles, kas purgijatele KOVi nõusolekut või luba on üldse vaja, kui

purgimisteenuse pakkujal on kokkulepe vee-ettevõtjaga. Lisaks ei nõustunud EVEL

ettepanekuga, mille kohaselt on vee-ettevõte kohustatud sõlmima lepingu purgijaga, kellele on

KOV andnud loa oma territooriumil teenuse osutamiseks. Kiri on registreeritud

Kliimaministeeriumi dokumendiregistris numbriga 1-4/21/4692.

12. oktoobril 2021 toimus reovee purgimisteenuse korralduse analüüsi tulemuste ning

veeseaduse VTK koostamise üle arutelu Konkurentsiametiga. Kohtumisel jõuti järeldusele, et

purgimisteenuse turu täielikuks piiramiseks puudub vajadus ja pigem tuleks tagada vabaturg,

aga kuna reovee valesti käitlemine võib saastata keskkonda ning tekitada ohtu inimese elule,

tervisele ning varale, on turu piiramine teatud määral vajalik.

Lisaks oli Konkurentsiamet seisukohal, et olukorras, kus purgijal on KOVi nõusolek teenuse

osutamiseks, aga sellegi poolest ei saa kasutada purglat, kuhu on määratud vastavalt ÜVVK

arengukavale reovee purgimine ja tekib nn ebavõrdne kohtlemine, tuleb purgijal pöörduda

Konkurentsiametisse.

7. veebruaril 2023 toimus (VTK) tutvustamine EVELi liikmetele ja toimus arutelu. Arutelu

käigus avaldas EVEL arvamust, et kohtkäitlussüsteemide register tuleks lahendada riiklikult.

12. aprillil 2023 toimus EVELi üldkoosolek, kus täiendatud VTK oli uuesti tutvustatud EVELi

liikmetele.

16.mail 2023 toimus VTK tutvustus CleanEST projekti raames toimuval teabepäeval, mis oli

suunatud Ida- ja Lääne-Virumaa KOVidele.

7. september 2023 toimus VTK tutvustus Rapla KOVi korraldatud infopäeval „Hajaasustuse

reovee kohtkäitlus“.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

• Avalikkuse teavitamine JAH

• Rahastuse suurendamine JAH

• Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

• Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

• Muu (palun täpsusta) EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Avalikkuse teavitamine ei lahendaks probleeme. Avalikkuse teavitamine panustaks küll elanike teadmistesse, millised õigusaktid reguleerivad reovee kohtkäitlust ning äravedu, ja

võib-olla pööraks elanikud ka rohkem tähelepanu sellele, kellelt reovee äravedu tellitakse, aga see ei lahenda esitatud probleeme ega aita saavutada seatud eesmärke. Samuti ei lahenda see

probleemi, mis on seotud purglate olemasolu ja korrasolekuga. Rahastuse suurendamine võib küll motiveerida KOVe rohkem panustama reovee kohtkäitluse

ja äraveo valdkonda või tegema investeeringuid purglatesse ja puhastitesse, aga kui kõik KOVid seda ei tee, siis ei lahenda see probleeme ega täida eesmärke. Kui üks KOV rahastuse

suurendamise tulemusel loob näiteks kohtkäitlussüsteemide registri, milles saadud info põhjal teeb purglas ja puhastis vastavad investeeringud, nii et puhasti võimsus vastab piirkonna vajadustele, siis sellest ei piisa, kui kõrval asuvas KOVis purgla puudub või sealse puhasti

koormus ei vasta sealse piirkonna vajadustele. Selle tulemusel võib sattuda ka investeeringud teinud KOVi puhasti suurema koormuse alla. Rahastuse suurendamine võib lahendada

probleeme vaid piirkonniti, see tõttu on vaja lahendust reguleerida õiguslikult. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ei lahendaks probleeme. Kui

jätta kõik nagu praegu, siis ei kogune infot selle kohta, kas kinnistutel, mis ei ole ühiskanalisatsiooniga liitunud tekkiv reovesi saab nõuetekohaselt kogutud ning jõuab

reoveepuhastisse. Samuti ei parane purglate olukord. Senist regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada.

Veeseaduse § 104 lg 7 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. VeeSi § 250 lg 5 kohaselt on lisaks KeA-le KOVil õigus

VeeS § 104 lg 7 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostada järelevalvet. Olemasolevad sätted ei reguleeri piirkonna ülevaate jaoks vajalike tegevusi ega taga järelevalvet, seetõttu vajavad täiendamist.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Mitteregulatiivsed lahendused ei aitaks probleeme lahendada. Avalikkuse, purgijate, KOVide

ja vee-ettevõtete teavitamine parandaks küll teadlikkust, kuid ei lahenda probleeme lõplikult.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Välisriikide regulatiivsete valikute analüüsimiseks saadeti ELi liikmesriikidele järgmised küsimused:

1. Kas teil on riiklike või piirkondlike õigusaktide nõudeid reovee kogumismahutite ja

üksikute puhastusseadmete kasutamiseks? Kui jah, siis kas need nõuded on kogu riigis

ühesugused või on piirkondlikud erinevused lubatud? 2. Kuidas kogutakse ja säilitatakse teavet reovee kogumismahutite ja üksikute

puhastusseadmete seisundi ja omanike kohta? Kas seda tehakse riiklikul või piirkondlikul tasandil?

3. Samuti oleksime huvitatud teie riiklikest nõuetest purgimisteenuse pakkujatele. Kas

selle teenuse osutamiseks on vaja eriluba ja kes need load väljastab?

Küsimustele vastas 13 riiki. Vastustest võib kokkuvõtvalt järeldada, et pea kõigis 13 riigis on reovee kohtkäitlemisele sätestatud riigi tasemel üldised nõuded ja mitmes riigis on antud omavalitusele õigus või kohustus lisanõuete sätestamiseks

Näiteks Soomes on keskkonnakaitseseaduses sätestatud põhilised reovee puhastusnõuded. Olmereovett tuleb puhastada selliselt, et keskkonnamõju (koormus keskkonnale) vastaks

nõuetele. Kuna Soome omavalitsused on pädevad asutused reovee puhastamisel ja ärajuhtimisel, saavad nad oma valla reostustundlikel aladel olmereovee puhastamise kohta kehtestada rangemaid nõudeid.

Horvaatias on reovee kohtkäitlussüsteemide (võimsusega kuni 50 ie) kasutamine reguleeritud riiklikul tasandil, aga otsuse reovee ärajuhtimise kohta (milline kohtkäitlussüsteem paigaldada)

teeb kohaliku omavalitsuse üksus või mõnel juhul ka veemajanduse eest vastutav minister, olenevalt reoveekogumisalast ja omavalitsusüksuste halduspiiridest.

Saksamaal käsitletakse üksikute reovee kogumise mahutite sisu hoopis jäätmena.

Teavet reovee kohtkäitlussüsteemide kohta kogutakse pea kõikides riikides kohaliku omavalituse tasandil ja enamikul juhtudel andmeid ka säilitatakse kohalikul tasandil, aga näiteks Belgias, Taanis, Sloveenias ja Iirimaal edastatakse kogutud andmed riiklikkuse

andmebaasi/registrisse. Andmete kogumises tooks esile Iirimaa, kus majaomanikud peavad 2012. aasta veeteenuste

seaduse kohaselt registreerima ise oma kohtkäitlussüsteemid vastavas infosüsteemis. Veeteenistused üle kogu riigi peavad pidama registrit kohtkäitlussüsteemide kohta oma teeninduspiirkonnas. Veeteenistused on kohaliku omavalituse asutused, mis asuvad igas Iirimaa

maakonnas. Reovee äraveo veokite registreerimise/loa väljastamise puhul on riigiti erinevused kõige

suuremad. 13 vastanud riigist 9 peab olema reovee äraveoks vastav registreering/luba. 6 riigi puhul peab reovee äraveo sõiduk omama luba/registreeringut jäätmete veoks või käsitletakse kohtkäitlussüsteemis tekkivat reovett jäätmena.

Esile võib tuua Sloveenia ja Horvaatia lahendused, kus on teistest riikidest märgatavalt erinevad korraldused.

Sloveenias toimub kohtkäitlusrajatistest reovee ja -sette kogumine ning eemaldamine veeteenuse raames. Sette peab vee-ettevõte töötlema reoveepuhasti juures, kus on settekäitlus. Horvaatias on reovee kohtkäitlussüsteemide omanikel kohustus teostada süsteemide hooldust

ühisveeteenuse ehk vee-ettevõtte kaudu. Samuti on omanikel kohustus tellida kohtkäitlusrajatise tühjendamine kas avaliku veeteenuse osutajalt ehk vee-ettevõttelt või hanke

korras valitud teenusepakkujalt.

Horvaatias võib vee-ettevõtja anda kohtkäitlussüsteemide tühjendamise ja reovee äraveo

avalike teenuste hankelepingu kaudu teisele teenuspakkujale.

Lätis on kohtkäitlussüsteemide registripidamise kohustus KOVidel, samuti on kohtkäitlussüsteemi omanikul kohustus lisada kasutatavate süsteemide kohta andmeid otse andmebaasi. Süsteemi miinuseks on see, et need omanikud, kellel ei ole asi korras ja pole raha

seda korda teha, ei julge oma andmeid andmebaasi lisada. Plussiks on see, et KOVidel on parem ülevaade just kohalikul tasemel. Järelevalve kohustus on KOVil.

Leedus on kohtkäitlussüsteemide registripidamine lahendatud riiklikult. Andmeid

kohtkäitlussüsteemide kohta lisab andmebaasi purgija. Samuti on võimalus andmeid

andmebaasi lisada ka kohtkäitlussüsteemi omanikul, kuid see ei ole kohustuslik. Andmebaas

võimaldab tellida purgija otse süsteemist. KOVidel on kohustus omada ülevaadet oma

territooriumist ja andmebaas on neile abiks. Ülevaade kohtkäitlussüsteemidest on oluline just

ÜVK planeerimisel, et vältida olukordi, kui on veetud mitu km toru, aga liitujaid on ainult paar

maja. Järelevalve on samuti lahendatud riiklikult, kuid tulevikus näevad seda KOVi

kohustusena.

Täpsem ülevaade riikide kaupa on esitatud käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse lisas 1.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Kliimaministeeriumi pakutavad probleemide lahendamise variandid

1. Kohtkäitluse ja äraveo eeskirja üldnõuete sätestamine seaduse tasandil

Kuna täna ühtsed alused seaduse tasandil reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade reguleerimiseks puuduvad, siis tuleb luua alused, millest KOV reovee kohtkäitlemise

reguleerimisel peaks lähtuma. Seetõttu tuleb täiendada VeeSi § 104, et sätestada üldised nõuded reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohta.

2. Purgijate registreerimise kohustus

Purgijate registreerimise kohustus tuleb kehtestada seaduse tasemel ja selle alternatiiv ei ole

senise praktika jätkumine, kuna see ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Alternatiivide analüüs:

1. Keskkonnaametis registreerimise kohustus (keskkonnaotsuste infosüsteem ehk

KOTKAS) Purgijate Keskkonnaametis registreerimisel tuleks eeskuju võtta jäätmekäitlusest. Nimelt

sätestab jäätmeseadus, et Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes osutab KOVi territooriumil korraldatud jäätmeveo teenust. Selleks, et tekiks purgijate Keskkonnaametis registreerimise kohustus, tuleb täiendada

veeseaduse § 196 lg-t 2, lisades purgimismisteenuse pakkumise veekeskkonnariskiga tegevuste hulka, millel on registreerimise kohustus.

Keskkonnaametis registreeritud purgija ja purgijale seatud nõuded oleks kättesaadavad keskkonnalubade ja aruannete menetlemise infosüsteemis KOTKAS. Registreeringus peaks kindlasti kirjas olema teenuse osutamise piirkond.

Selline lahendus lisab töökoormust Keskkonnaametile, aga seda registreerimiskohutust pooldab nii ELVL kui ka EVEL.

Selle alternatiivi suurim väljakutse on purgijale lisatingimuste seadmine, kuna Keskkonnaamet ei tunne piisavalt erinevaid piirkondi. Selleks, et tagada võimalus seada eritingimusi piirkonna eripärast lähtudes, samas ka minimaalset töökoormust silmas pidades, peaks KOV oma

eeskirjas kehtestama piirkonna eripärast lähtuvad eritingimused ning purgijale registreeringut väljastades peab Keskkonnaamet neid tingimusi arvesse võtma.

2. KOVis registreerimise kohustus

Praegu see osaliselt juba on nii, et purgijad registreeritakse KOVis, kuna aga seda ei tehta

ühtsetel alustel, siis süsteem ei toimi. Selle lahenduse toimivalt rakendamine eeldab samuti veeseaduse muudatust, mille alusel tekib kohustus registreerida kõik purgijad KOVis.

See lahendus annaks KOVile ülevaate, kes tema piirkonnas purgimisteenust osutavad ning millisesse purglasse reovesi veetakse. Purgijate KOVis registreerimise oluline eelis on see, et KOV saab oma halduspiirkonnas toimuvast ülevaate ja järelevalve muutub lihtsamaks.

Kuna KOV kehtestab reovee äraveo eeskirja, siis just KOV on kõige paremini kursis, millistele tingimustele peab purgija vastama ja milliseid eritingimusi on piirkonna eripärast lähtudes vaja

purgijale seada. Kui purgija registreerimisel märkida täpne piirkond, kus hakkab purgija teenust pakkuma, siis on teada, kas kogu ala on teenusega kaetud. Infot purgijate kohta saab jagada KOVi elanikele,

et oleks kohe teada, kelle poole peaksid nad pöörduma. Samuti kontrollib KOV registreerimisel, kas purgijal on sõlmitud leping vee-ettevõtjaga purgla kasutamiseks. Nii on võimalik jälgida,

kas purgijal on olemas kehtiv leping. Kuna KOV on oma halduspiirkonnas esmane järelevalvaja, siis järelevalve teostamiseks oleks info kohe kättesaadav.

See lahendus suurendab küll KOVi töökoormust, aga kuna tänases õigusruumis kinnitab KOV

enda haldusterritooriumil vee-ettevõtja ning määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga purglate asukohad, siis sellest lähtudes peab KOVile jääma õigus (või seadma

kohustuse) anda luba või nõusolek oma haldusterritooriumil purgimisteenuse osutamiseks. 3. Vee-ettevõttes registreerimise kohustus

Purgijate registreerimine vee-ettevõtetes toimuks vee-ettevõtte ja purgija vahel kokkuleppe sõlmimise hetkel.

Selle lahenduse plussiks on see, et vee-ettevõte saab määrata, millise piirkonna või iseloomuga reovett ta vastu võtab, aga oluline negatiivne külg on, et KOVil puudub ülevaade, kas terve tema haldusterritoorium on purgimisteenusega kaetud. Lisaks raskendaks see lahendus

järelevalvet, kuna info ei ole kohe järelevalvajale kättesaadav ja selline infovahetus omakorda suurendaks järelevalve teostajate (KOVi ja Keskkonnaameti järelevalve osakonna)

töökoormust. 4. EMTAKis või MTRis registreerimise kohustus

Purgijate EMTAKis registreerimiseks peab muutma veeseadust, mille tulemusel tekib kohustus kõik purgijad registreerida EMTAKis. Töökoormust see Keskkonnaametile, vee-ettevõtetele

ning KOVidele ei tekita. EMTAKist on võimalik teha päring, et saada ülevaade kõikidest registreeritud purgijatest, aga see ei anna ülevaadet, millises piirkonnas purgija tegutseb ja millisesse purglasse purgib. See lahendus panustab küll purgijate arvele võtmisse, kuid selle

lahenduse puhul puudub KOVil võimalus reguleerida tingimusi ja kaardistada teeninduspiirkondi. Purgijate kohta andmeid on vaja just kohalikul tasemel ja puudub vajadus

tsentraalse regulatsiooni järgi.

5. Äriregistris registreerimise kohustus

Äriregistril on teine eesmärk, tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust

ettevõtjate, ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Selle alternatiivi üks puudus seisneb selles, kui purgimine ei ole ettevõtte põhitegevusala, ei kajastu see äriregistri väljavõttes, sest äriseadustiku kohaselt peab ettevõtja teatama

äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse

kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit ehk EMTAKit. EMTAKis registreerimist käsitleme

neljanda alternatiivina. Selle alternatiivi suurim probleem on, et puudub võimalus purgijatele eritingimuste kehtestamiseks.

Alternatiivide analüüsist nähtub, et sobivaim lahendus on purgijate registreerimine KOVis. KOVis purgijate registreerimise korral on töökoormuse ja ülejäänud eesmärkide täitmise suhe

kõige optimaalsem. Selleks, et kohtkäitleja saaks teenust tellida KOVis registreeritud purgimisteenuse osutajalt, peab KOV tegema kättesaadavaks need purgijad, kel on

purgimisteenuse osutamiseks vastav registreering, luba või nõusolek.

3. Kohtkäitlussüsteemide registri loomise kohustus

Asulareovee puhastamise direktiivi eelnõus (2022) on liikmesriikidel kohustus luua kohtkäitlussüsteemide kohta register ja tagada korrapärane järelevalve aastaks 2025. See tõttu

tuleb kohtkäitlussüsteemide registreerimise kohustus kehtestada seaduse tasemel ja kohtkäitlussüsteemide registreerimata jätmine ei ole alternatiiv. Selleks, et kogu kohtkäitlus

toimiks ning reovesi saaks nõuetekohaselt puhastatud ning oleks tagatud järelevalvevõimalus ,

tuleks luua register, milles oleksid registreeritud kinnistu tasemel reoveekogumise kohtkäitlussüsteemid, nagu reoveemahutid ja omapuhastid. Ülevaate loomine

kohtkäitlussüsteemidest on võtmeküsimus ning ülimalt vajalik just eelkõige seetõttu, et puhastamata reovee keskkonda juhtimisel võivad olla tõsised tagajärjed. Lisaks on see info vajalik ka puhastite ning investeeringute planeerimisel ja purgimisteenuse korraldamiseks.

Veeseadusega on antud asulareovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse ja äraveo korraldamine KOVile. Registri loomiseks on kaks alternatiivi, kas riigi või KOVi tasemel.

1. Registri loomise ja pidamise korraldab KOV

Üheks võimaluseks on luua kohtkäitlussüsteemide register KOVi tasemel. KOV koondab oma

territooriumil asuvate kinnistute kohta infot. Oma töö lihtsustamiseks võib KOV kaaluda ka kogu registri pidamise kohustuse delegeerimist vee-ettevõtetele, kuna kohtkäitlussüsteemidest

olev reovesi jõuab lõpuks või peaks jõudma vee-ettevõtteni ja enamik vee-ettevõtteid kuuluvad KOVile. Sellise lahenduse puhul oleks ühiskanalisatsiooniga liitunud ja mitte liitunud kinnistute info ühes süsteemis ja kui kinnistu liitub ühiskanalisatsiooniga, saab tema olekut

süsteemis lihtsalt muuta ning ei pea registrite vahel infot vahetama. Registritevaheline infovahetus tekitab omakorda töökoormust ning muid riske. Sellist süsteemi on võimalik

rakendada näiteks Viimsi vallas, kus on määratud üks ühiskanalisatsiooni teenust osutav vee- ettevõte. Eestis on ca 150 vee-ettevõtet ja siiski tuleb arvestada, et mõnes KOVis on mitu vee-ettevõtet

ja registri pidamise kohustuse delegeerimine vee-ettevõttele ei pruugi olla võimalik. Kui ühe valla territooriumil on mitu kanalisatsiooniteenust pakkuvat vee-ettevõtet, siis ühe võimalusena

tuleks kogu ühiskanalisatsiooniga liitumata valla territoorium ühe või mitme vee-ettevõtte vahel ära jagada ja kui territoorium ära jagatakse, siis võib tekkida vajadus ka mitme registri pidamiseks.

Registripidamise delegeerimine on esile toodud lihtsalt ühe võimalusena, mida KOV võib rakendada, et vähendada oma töökoormust. Oluline on, et purgimisteenuse korrastamisel jääks

KOVile võimalus oma võimalustest ning eripärast lähtudes valida sobivaim lahendus. Registri pidamise delegeerimisel on oluline, et KOVil kui järelevalve teostajal oleks tagatud pidev ligipääs registrisse.

Kui KOV loob ühiskanalisatsiooniga liitunutest eraldi reovee kohtkäitlussüsteemidest registri ja haldab seda ise, siis sinna peaks olema tagatud ligipääs vee-ettevõttele, kes kasutaks registris

olevat infot oma töö tarbeks ning ühiskanalisatsiooniga liitumise korral eemaldada kohtkäitlussüsteem registrist.

Sellise registri loomine on alguses väga ajamahukas, kuid algandmed on KOVIdel selleks olemas. Üheks võimaluseks on võrrelda jäätmevaldajate registri ja vee-ettevõttelt saadud

ühiskanalisatsiooniga liitunute nimekirja või ehitisregistri andmeid. Põhjus, miks kõrvutada jäätmevaldajate registrit vee-ettevõttelt saadud nimekirjaga, seisneb selles, et reeglina seal, kus tekib olmejäätmeid, tekib ka reovett.

Lisaks on KOV oma haldusterritooriumil ehitisregistri pidaja ning ka seal märgitakse, kas elamu on ühendatud ühiskanalisatsiooniga või mitte.

Kõige lihtsam on alustada alevitest, alevikest ja küladest, kus puudub ühiskanalisatsioon. Piirkonnas, kus ühiskanalisatsioon puudub, ei saa olla muud reovee käitlemise lahendust kui

kohtkäitlus ja need ehitistega kinnistud tulebki kanda reovee kohtkäitlejate registrisse. Näide:

Harjumaal Kiili vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 13 küla (Kiili alev, Kangru ja Luige alevik ning Arusta, Kurevere, Lähtse, Metsanurga, Mõisaküla, Nabala, Paekna, Piissoo, Sausti, Sookaera,

Sõgula, Sõmeru, Vaela küla). 2018. a veekasutuse aastaaruandest nähtub, et 2018. aastal pakuti

ühiskanalisatsiooniteenust Kiili alevis, Vaela külas, Mõisaküla külas, Luige alevikus, Kangru alevikus, Sausti külas, Lähtse külas ja Nabala külas. Siit saab järeldada, et teenust ei pakuta

Arusta, Kurevere, Metsanurga, Sookaera, Sõgula ja Sõmeru külas ning sealsed hoonestatud kinnistud peaks automaatselt olema kantud reoveekohtkäitlussüsteemide registrisse. Nii saab kätte algandmed ning hiljem saab teha korrektuure.

Reovee kohtkäitlussüsteemide registri loomiseks võib kasutada sarnase kasutusotstarbega ja

laialdase levikuga tarkvara KOVGIS EVALD (edaspidi EVALD) või mõnda muud tarkvara näiteksExcel. 2020 a seisuga on tarkvaralahendus EVALD kasutusel pea igas Eesti KOVis, v.a Ruhnu vallas, Vormsi vallas, Loksa linnas ja Rae vallas (vt joonis 16). Kõige massilisemalt

kasutatakse sellest tarkvarast jäätmekäitluse moodulit jäätmevaldajate registri pidamiseks, mis omakorda on aluseks korraldatud jäätmeveo toimimisele, sh automaatseks andmevahetuseks

registrite ja vedajate vahel. Nimelt peab jäätmeseaduse kohaselt KOV asutama jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra.

Joonis nr 16. Tarkvaralahenduse KOVGIS EVALD kasutajad

Kuna EVALD on võimalike kasutajate sihtgrupi töölaual ja selleks, et analüüsida reovee kohtkäitlussüsteemide registri loomise võimalusi ning maksumust, kohtuti EVALDi esindajaga.

Tuginedes senisele jäätmevaldajate registri ja teiste KOVGIS EVALDi tooteperekonna moodulite loomise praktikale, võiks EVALDi esindaja sõnul kaaluda tulevase reovee

kohtkäitlussüsteemide registri tarkavaralahenduse loomist klientide ehk KOVide soovil. Sellisel juhul kannaks ettevõte ise kõik vajalikud arenduskulud ja enamikel KOVidel võiks jääda sobiva toote valmimisel ühekordse liitumiskulu maksumuseks vahemik

ca 1500–3000 eurot (käibemaksuga) ja järgnev iga-aastane hooldus/majutus/arenduskulu oleks 350–750 eurot. Üle 20 000 elanikuga KOVide korral väljuksid summad eeltoodust ehk siis

hinda mõjutab otseselt KOVi elanike arv. Kõik eeltoodu hakkab ootuspäraselt toimima vaid juhul, kui valmiv toode sihtgrupile sobib, st kasutusotstarve ja maksumus on omavahel tasakaalus. Kõik ülejäänud EVALDi tooteperekonna moodulid on loodud samasuguse

äriloogikaga. EVALD on küll KOVides väga laialt levinud, aga paljud KOVid väljendasid selle

tarkvaralahenduse kohta rahulolematust. Kui kasutuses olev tarkvara ei rahulda KOVide vajadusi või ei ole kasutajasõbralik, siis selle probleemi lahendamiseks tooks esile võimaluse,

et registri sobivaima lahenduse võiksid KOVid välja töötada koostöös ja näiteks ELVLi

eestvedamisel. Siin tooks näitena esile elektroonilise veoselehe infosüsteemi (ELVIS), mis loodi Eesti Metsa-

ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) eestvedamisel. ELVISt kasutavad metsamaterjali ja puidu töötlemisega seotud ettevõtted ja isikud (metsamaterjali omanik – saatja, metsamaterjali transportija, metsamaterjali mõõtja, metsamaterjali vastuvõtja-tööstus). Tänaseks on seda

hakatud kasutama lisaks ümarpuidu vedudele ka hakkepuidu, pelletite jm puittoodete veol. ELVIS võimaldab materjali omanikul (müüjal) tellida vedu, materjali transportijal koostada

transpordiks vajalikud elektroonilised veoselehed ja materjali saajal koorma vastuvõtmise järel ka mõõtmistulemused sisestada – kõik osalised saavad neid puudutava info kohta koostada muidugi ka ülevaatlikke raporteid.

Infosüsteem ELVIS on hea näide sellest, kuidas liit lahendas sektoris esile kerkinud probleemi. Olukorra lahendamisel tasub õppida nende valdkondade kogemustest, kus on sarnased

tarkvarad või registrid juba loodud.

Kui KOV on reovee kohtkäitlussüsteemide registri loonud, siis KOVile hiljem olulist koormust

juurde ei tule. KOVi ülesandeks jääks lisada registrisse uued kohtkäitlussüsteemid või kustutada likvideeritud süsteemid ühiskanalisatsiooni liitumise korral ning vajaduse korral

ülevaate saamiseks teha ja edastada registri väljavõte riigile. Info saab lihtsalt ja kohe kätte ning puudub vajadus järelepärimiskirjade koostamiseks. Selle lahenduse puhul on peamiseks miinuseks andmete ebaühtlus ehk igal KOVil võib olla kasutusel oma süsteem, mis raskendab

andmete koondamist riikliku vaate loomiseks.

2. Register luuakse riiklikult Käesoleva VTK järeldustes on põhjendatud riikliku registri loomine. Kui register luuakse riiklikult, tagatakse üleriigiline ühtne vaade kohtkäitlussüsteemide kohta, mis lihtsustab

aruandlust ja järelevalvet. Riiklik register peab võimaldama ligipääsu KOVidele, riigiasutustele, kodanikele ja

teenusepakkujatele ehk purgijatele. Selline lahendus tagab KOVidele ülevaate kohtkäitlussüsteemidest, vähendab koormust ja lihtsustab järelevalvet. Registri loomiseks tuleks võimaluse korral kasutada juba olemasolevaid süsteeme ja

andmebaase. Üheks võimaluseks on kasutada ehitisregistrit. Ehitisregistris on juba praegu registreeritud uued kohtkäitlussüsteemid, kuid puudu on andmed vanade süsteemide kohta või

on andmed lisatud korrastamata kujul. Seetõttu tuleks leida lahendus andmete korrastamiseks.

Kuna eeldus on juba olemas – ehitisregister –, siis nõuab selline lahendus väiksemat ressurssi.

Lahenduse eeliseks on üleriigilise ühtse vaate saamine kohtkäitluse kohta, mis lihtsustab

aruandlust ja järelevalvet. Samuti KOVid on ehitisregistri kasutajad ja saavad andmetele ligi

ning soovi korral saavad neid allalaadida või luua otseühendus ehitisregistriga (EVALDi liides)

ja kasutada oma süsteemides. Eelnevast ja alternatiivide analüüsist nähtub, et sobivaim

lahendus on luua register riiklikult.

4. Kohtkäitlussüsteemide registreerimise kohustus

Sõltumata sellest, kas register luuakse KOVide tasemel või riiklikult, tuleb tagada, et sinna

jõuaksid vajalikud andmed ja andmete sisestamine peab olema reguleeritud seaduse tasemel.

Kohtkäitlussüsteeme võivad registris registreerida kas kinnistu omanikud, kelle kinnistul asub

kohtkäitlussüsteem, purgijad või KOVid.

1. Kohtkäitlussüsteemi registreerivad kinnistu omanikud, kelle kinnistul asub

kohtkäitlussüsteem.

Sellise lahenduse puhul langeks kinnistu omanikutele kohustus registreerida kinnistul asuva

kohtkäitlussüsteemi registris. Üheks võimaluseks on kasutada selleks eesti.ee rakendust, mille

kaudu saab liikuda ehitisregistrisse või logida otse ehitisregistrisse ehr.ee Lisavõimalus peab

jääma neile, kes ei saa või ei oska digiriigi lahendusi kasutada ja selleks oleks

kohtkäitlussüsteemi registreerimine KOVis kohapeal. Selline lahendus lisab ühekordse

koormuse kinnistu omanikele ja KOVidele, kuid kohustus jääb kinnistu omanikele.

2. Kohtkäitlussüsteeme registreerivad purgijad

Purgijate kaudu registreerimine lisab neile töökoormust ja see võib kajastuda niigi kõrges

purgimisteenuse hinnas. Lisaks registreerivad nad ainult need kohad, kuhu neid tellitakse ja

seetõttu jääb osa kinnistuid registrisse kandmata ja nii jäävad andmed puudulikuks.

3. Kohtkäitlussüsteeme registreerivad KOVid

Sellise lahenduse puhul tuleb KOVidel leida ressurss külastada kõiki omavalitsusüksuse

kinnistuid ja kanda andmed registrisse. See lisab KOVidele lühiajaliselt väga suure koormuse,

kuna andmekorjet ei saa ajas hajutada ja see tuleb teha kindlas ajaraamis. Hinnanguliselt jääb

kohtkäitlussüsteemide arv kohaliku omavalitsuse üksustes vahemikku 0–1424, erandiks on

Tallinn, kus kohtkäitlussüsteeme on 5325. Vahemikus 0–350 kohtkäitlussüsteemi on

39 omavalitsusüksuses, 350–1000 on 36 omavalitsusüksuses, 3 omavalitsusüksuses on

kohtkäitlussüsteemide arv 1000–1500.

(Lisa 2)

Eelnevast ja alternatiivide analüüsist nähtub, et sobivaim lahendus on lisada registreerimise

kohustus kinnistu omanikele..

5. Korrapärase järelevalve kohustus

Asulareovee puhastamise direktiivi eelnõus (2022) on liikmesriikidel kohustus tagada korrapärane järelevalve aastaks 2025. Lisaks tuleb omada ülevaadet kohtkäitlussüsteemide nõuetele vastavusest aastaks 2030. VeeSi § 104 lg 7 järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus

kehtestata oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri ning selles sätestatu järelevalveõigus on samuti antud KOVile VeeSi § 250 lg 5 alusel, kuid kohustatud asutus on

KeA. Kuna ülejäänud õiguslik raamistik toetab lähenemist, et kohustused kohtkäitluses tekkiva reovee üle on KOVil, siis tuleks ka järelevalvekohustus suunata KOVile. KeA on teinud kohalikul tasemel juba aastaid ettevalmistavat tööd, et järelevalvekohustus jääks KOVi kanda.

KeA ja KOVi spetsialistid on teinud ühisreide, jagatud on materjale selle kohta, kuidas kontrollida kohtkäitlussüsteeme. Riiklik kohtkäitlejate register annab ülevaate

kohtkäitlussüsteemidest ja nende seisukorrast. KOVil tuleb tagada, et kõikide kinnistute andmed jõuavad riiklikku registrisse.

1. Järelevalvekohustus on KOVil

Kuna kõigi reovee kogumist puudutavate küsimuste lahendamine on suunatud kohalikule

tasemele, siis tuleb ka järelevalve suunata KOVile. Muudatusega võib alguses suureneda

töökoormus, kuid hiljem peaks see vähenema. Hinnanguliselt jääb kohtkäitlussüsteemide arv

kohaliku omavalitsuse üksustes vahemikku 0–1424, erandiks on Tallinn, kus

kohtkäitlussüsteeme on 5325. Vahemikus 0–350 kohtkäitlussüsteemi on

39 omavalitsusüksuses, 350–1000 on 36 omavalitsusüksuses, 3 omavalitsusüksuses on

kohtkäitlussüsteemide arv 1000–1500.

Elanike arvust moodustavad kohtkäitlejad 26 omavalitsuses alla 10%. Täpsed andmed on

toodud lisas 2. Kohtkäitlussüsteemidest suurem osa on korras ja nendega tegelema ei pea.

Hinnanguliselt võib ligi 16% kohtkäitlussüsteemidest olla sellised, mis vajavad suuremat

tähelepanu. (Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuuri aruanne, 2014.)

Kui järelevalve hajutada kümne aasta peale (omapuhasti eluiga on 15–20 aastat) ehk iga kohtkäitlussüsteemi kontrollitakse regulaarsusega üks kord kümne aasta jooksul, siis selliselt kulub süsteemi ülevalhoidmiseks keskmiselt 1-2 tööpäeva kuus, sõltuvalt KOVist. (Lisa 2)

2. Järelevalvekohustus on Keskkonnaametil

Praegu on Keskkonnametil ressurssi reageerida ainult probleemsetele juhtumitele, mitte korraliseks järelevalveks. Kuna olemasoleva regulatsiooni põhjal võib järeldada, et järelevalveks piisab olemasoleva süsteemi täiendamisest, siis ultima ratio põhimõtet järgides ei

ole mõistlik jätkata vanaviisi. Korralist järelevalvet on võimalik teostada KOVi tasandil ja sellest piisab esile kerkinud probleemide lahendamiseks.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 järgi kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule

omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud

kulud kaetakse riigieelarvest. VTK on tugevas puutumuses ELi õigusega. Asulareovee puhastamise direktiivi eesmärk on

kaitsta keskkonda reovete valesti käitlemisest tuleneva kahju eest. Asulareovee puhastamise direktiivi artikli 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõik linnastud varustatakse asulareovee kogumissüsteemidega, aga kui kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna sellest ei

oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, kasutatakse individuaalseid või muid asjakohaseid süsteeme, mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme. Plaanitav

regulatsioon viiks seega Eesti õiguse asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ja eesmärgiga paremini kooskõlla.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Kavandatav muudatus 1: kohtkäitluse ja äraveo eeskirja üldnõuete loomine seaduse

tasandil

Üldnõuete kehtestamise hindamiseks analüüsiti Kliimaministeeriumi koostatud reovee

kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhendit (edaspidi eeskirja juhend) ja KOVide

kehtestatud eeskirju ning võrreldi neid tegeliku olukorraga. Analüüsi eesmärk oli saada

ülevaade, kas ja millised nõuded on KOV purgijatele ja purgimise kohta kehtestanud, millised

nõuded täidavad oma eesmärki ja millised nõuded tuleks ühtlustada ehk seaduse tasandil

kehtestada.

Mitmed eeskirja juhendi nõuded tulenevadki juba kehtivatest seadustest, aga teiste jaoks(mis ei

tulene seadustest) tuleks kehtestada seaduse tasandil volitusnorm.

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri peaks sätestama vähemalt järgmist:

1. nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele;

2. nõuded reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamiseks ja hooldamiseks;

3. nõuded purgimisteenuse osutamiseks;

4. nõuded purgimise kohta.

Sihtrühm 1. Sihtrühma kuuluvad 79 kohalikku omavalitsust.

Kaasnev mõju: KOVid peavad üle vaatama ja vajaduse korral muutma või täiendama oma

territooriumil kehtivat reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ja see toob ajutiselt kaasa KOVide

koormuse suurenemise.

Kuna KOVid reguleerivad ettevõtlust viisil, mis eeldab seadusliku aluse olemasolu, siis

planeeritav muudatus loob vajalikud alused purgimisteenuse osutajate tegevuse

reguleerimiseks.

Muudatuse mõju avaldamise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 2. Sihtrühma kuulub 17% Eesti elanikest ehk vähemalt 200 000 elanikku, kellel on

oma reovee kohtkäitlussüsteem.

Kaasnev mõju: kohtkäitlejad peavad ka praegu käitlema reovett nõuetekohaselt ning

kohtkäitlussüsteemid peavad vastama veeseaduses ja ehitusseadustikus ning nende alamaktides

kehtestatud nõuetele ja uues olukorras ei pea kohtkäitlejad midagi täiendavalt tegema või

täiendavalt maksma, v.a juhul, kui KOV seab lisatingimusi või piiranguid piirkonna eripärast

lähtudes, aga lisakohustuste või piirangute seadmine peab olema põhjendatud. Nõuete

võimalikust mittetäitmisest rakenduvad sanktsioonid edasi vanaviisi. Muudatuse mõju on

sihtrühmale positiivne, kuna koondab piirkonna eripärast lähtudes reovee kohtkäitlusele seatud

nõuded, aga samas ühtlustab nõuded teiste omavalitustega. Lisaks väheneb ka keskkonna

reostuse tekkimise oht, mis vähendab omakorda riski sihtrühmale.

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ulatuslikult ja ei tohiks põhjustada

kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldamise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 3. Sihtrühma kuulub vähemalt 132 purgijat.

Kaasnev mõju: kõik purgijad peavad ka täna käitlema reovett nõuetekohaselt, järgides

kehtestatud seadusi ning kohalike omavalitsuste reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirju. Seega

ei too muudatus sihtrühmale kaasa olulisis kohustusi, aga muudatus tagaks sihtrühmale

selgemad ning ühtsemad teenuse osutamise alused, kuna KOVide kehtestatud eeskirjad on

kehtestatud samadest alustest lähtudes. Muudatuse mõju on sihtrühmale positiivne, kuna

koondab omavalituse piirkonna eripärast lähtuvad reovee kohtkäitluse nõuded, aga samas

ühtlustab nõuded teiste omavalitsustega. Muudatus mõjutab kõige enam neid purgijaid, kes

veavad reovett üle omavalituse piiride või osutavad teenust mitmes omavalitsuses (kuna täna

puudub põhjalik ülevaade purgijatest, siis ei ole võimalik esitada purgijate arvu, kes osutavad

teenust mitmes omavalituses). Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu

ulatuslikult ega tohiks põhjustada kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldamise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 4. Sihtrühma kuulub vähemalt 49 vee-ettevõtet.

Kaasnev mõju: purglaid haldavaid vee-ettevõtteid oli Eestis 2020. a seisuga 49. Muudatuse

mõju sihtrühmale on minimaalne, kuna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri reguleerib

peamiselt reovee kohtkäitlejate ja purgijate tegevust. Kaudne mõju sihtrühmale tuleneb sellest,

et kui reovett kogutakse ning purgitakse kehtestatud nõuete kohaselt, siis see tagab omakorda

vee-ettevõttele kindlustunde, et purgitav reovesi vastab nõuetele ja hallatava puhasti

nõuetekohase toimimise ning nõuetekohase reovee puhastamise.

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ning ei põhjusta kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldamise sagedus ja ulatus on väike.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja

seda ei ole vaja täiendavalt analüüsida.

Kavandatav muudatus 2: lisada seadusesse õiguslik regulatsioon, et sätestada purgijate

registreerimise ja avalikustamise kohustus KOVile.

Selleks, et tagada purgijate registreerimise ühtsed reeglid, tuleb luua kohustuslik purgijate

registreerimise üldnõue seaduse tasandil, sest tänane olukord takistab järelevalvet ega taga

kindlustunnet, et purgitav reovesi puhastatakse nõuetekohaselt. Purgija peab purgimisteenuse

osutamise registreerima KOVis, mille territooriumilt reovesi ära veetakse ja KOV peab andma

purgijale selleks nõusoleku või loa ning avalikustama need purgijad, kellel on purgimisteenuse

osutamiseks vastav registreering.

2020. a seisuga on 72 KOVist viis kehtestanud nõude, et purgija peab ennast registreerima nii

EMTAKis, äriregistris kui ka KOVis. 23 KOVi on kehtestanud nõude, et purgija peab ennast

registreerima EMTAKis ja äriregistris. 21 KOVi on kehtestanud nõude, et purgija peab ennast

registreerima ainult äriregistris ja 16 KOVi ei ole kehtestanud ühtegi purgija

registreerimisnõuet. Tänane õigusruum ja purgijate registreerimissüsteem ei taga ülevaadet

purgijatest, nende tegevuspiirkondadest ja kasutatavatest purglatest.

Täna puudub vajadus vabaturu täielikuks piiramiseks, aga kuna reovee valesti käitlemisel

võivad olla tõsised tagajärjed (keskkonnareostus ning oht inimese elule, tervisele ja varale), siis

on vaja piirata turgu sellisel määral, et purgija peab oma tegevuse registreerima KOVis, mille

territooriumilt reovett ära veab. Kuna pole oluline, millise nõuetele vastava purgimissõidukiga

reovesi purglasse jõuab, siis purgijatele nõusoleku andmine ei tähenda ühele või mõnele

kindlale pakkujale teenuse osutamise eelise andmist, vaid iga nõuetele vastav purgija saab

võimaluse teenuse osutamiseks. KOV seab oma haldusterritooriumil purgijale sellised nõuded,

mis tagavad nõuetekohase reovee äraveo ja kindlustunde vee-ettevõttele. Oluline on märkida,

et nõuded ei tohi hakata põhjendamatult piirama vabaturgu.

Purgijale teenuse osutamiseks nõusoleku andmisel peab KOV määrama, millises piirkonnas on

purgijal õigus teenust osutada ja millisesse purglasse reovesi vedada (lähtudes ÜVK

arengukavast ja/või halduslepingust). See tagab, et reovesi puhastatakse puhastis, kus on

arvestatud purgitava reovee koormusega.

Oluline põhjus purgijate registreerimiseks on ka see, et see annab KOVile ülevaate, mil määral

on tema haldusterritoorium purgimisteenusega kaetud, sest piirkonnas, kus puudub

äraveoteenuse osutaja, tuleb KOVil ise reovee teenuse osutamine korraldada, mida täna ka ca

viis omavalitsust juba teevad.

Sihtrühm 1. Sihtrühma kuuluvad kõik 79 kohalikku omavalitsust.

Kaasnev mõju: muudatuse tulemusel peavad kõik KOVid oma reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskirjas sätestama tingimused, millele peab purgija vastama, et saada KOVilt nõusolek või

luba KOVi haldusterritooriumil purgimisteenuse osutamiseks. Kuna osad KOVid juba

reguleerivad täna ettevõtlust viisil, mis eeldab seadusliku aluse olemasolu, siis planeeritav

muudatus loob vajalikud alused purgimisteenuse osutajate tegevuse reguleerimiseks.

Muudatuse tulemusel tekib KOVidel ülevaade, kes osutab nende haldusterritooriumil

purgimisteenust ja kas teenus on tagatud kõikides piirkondades, kus kasutatakse reovee

kohtkäitlussüsteeme. Muudatuse kaudne mõju võib olla see, et teenuseta piirkondade

ilmnemisel tuleb leida vastavale piirkonnale teenusepakkuja. Positiivne mõju on aga see, et

KOVi territooriumil saavad tegutseda ainult need reovee äravedajad, kes on teadlikud

kohalikest nõuetest ja nende osutatav teenus vastab kohalikele nõuetele.

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ulatuslikult ega tohiks põhjustada

kohanemisraskusi. Muutus on kõige suurem nendes KOVides (16 KOVi), kus täna puudub

purgijate registreerimise nõue.

Muudatuse mõju avaldamise sagedus ja ulatus on väike, kuna purgijate registreerimine on

teatud ajavahemiku jooksul ühekordne tegevus (KOV ise määrab, milline on purgijale

väljastatud nõusoleku tähtaeg). Kõikide purgijate ja vee-ettevõtete vahel oli 2020. a mai seisuga

sõlmitud purgimiseks ca 201 kokkulepet ja see teeb ca 2,5 kokkulepet KOVi kohta. Muidugi

on mõnes piirkonnas purgimisteenuse osutajaid rohkem ja mõnes KOVis sellevõrra

nõusolekute andmise koormus suurem, aga siin tooks näitena esile Viimsi valla. Viimis vallas

on antud 2020. a mai seisuga neli vedajakaarti. Viimsi Vallavalituse esindaja sõnul ei ole nende

kaartide andmine suur koormus. Selleks peab kontrollima valla reovee ja kohtkäitluse eeskirjas

purgijale sätestatud nõuete täitmist ja kui need nõuded on täidetud, siis väljastatakse

vedajakaart, mis peab olema teenuse osutamisel sõidukis nähtaval kohal.

Sihtrühm 3. Sihtrühma kuulub vähemalt 132 purgijat.

Kaasnev mõju: muudatus tekitab sihtrühmale ühekordse töökoormuse, aga samas suurendab

purgijate teadmisi piirkonnas purgimisteenusele ja purgimisele seatud nõuetest ning annab

võimaluse sõlmida kokkuleppe purglat haldava vee-ettevõttega. Muudatuse kaudne mõju võib

ilmneda selles, kui purgijal on raskusi seatud nõuete täitmisega ja ta ei saa vastavat KOVi

nõusolekut enne, kui täidab kõiki seatud tingimusi. Positiivne mõju on aga see, et kui purgijad

vastavad tingimustele, siis see tagab KOVile ja vee-ettevõtetele kindluse, et reovesi veetakse ja

kogutakse nõuetekohaselt. Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu

ulatuslikult ega tohiks põhjustada kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 4. Sihtrühma kuulub vähemalt 49 vee-ettevõtet.

Kaasnev mõju: muudatuse mõju sihtrühmale on positiivne, kuna vee-ettevõte peab sõlmima

kokkulepped vaid nende purgijatega, kellel on olemas vastav registreering KOVis ja see tagab

vee-ettevõttele kindlustunde, et purgija veab puhastisse nõuetele vastavat reovett ja kindlaks

määratud piirkonnast. Lisaks saab vee-ettevõte purgijaga lepingu sõlmimisel seada eritingimusi

näiteks reovee vastuvõtu aegade või koguste kohta, mis aitab ühtlustada puhastile lisanduvat

koormust ja suurendab veelgi vee-ettevõtete kindlustunnet. Sihtrühma senine toimimine

võrreldes varasemaga ei muutu ega põhjusta kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja

seda ei ole vaja täiendavalt analüüsida.

Kavandatav muudatus 3. Lahendada kohtkäitlussüsteemide registri loomine riiklikult.

Kohtkäitluse ülevaate nõue tuleneb kehtivast asulareovee puhastamise direktiivist (artikkel 3).

2022. a asulareovee direktiivi eelnõus on toodud nõue, et liikmesriikidel peab olema

kohtkäitlussüsteemidest register ja korrapärane järelevalve aastaks 2025 (artikkel 4). Lisaks

peavad kohtkäitlussüsteemid aastaks 2030 vastama standarditele. Luues registri riiklikult ,

tagatakse üleriigiline ühtne vaade kohtkäitluse kohta, mis lihtsustab aruandlust ja järelevalvet .

Sellest lähtudes peab kohtkäitlusregister sisaldama vähemalt järgmist infot:

• kohtkäitlussüsteemi asukoht kinnistu tasemel;

• kohtkäitlussüsteemi tüüp ja maht;

• kohtkäitlussüsteemi tühjendamise sagedus;

• kohtkäitlussüsteemi seisukord ja vanus.

Registri loomiseks tuleks võimaluse korral kasutada juba olemasolevad süsteemid ja andmebaasid. Üheks võimaluseks on kasutada ehitisregistrit. Ehitisregistris on juba praegu registreeritud uued kohtkäitlussüsteemid, kuid puudu on andmed vanade süsteemide kohta või

on andmed lisatud korrastamata kujul. Seetõttu tuleks leida lahendus andmete korrastamiseks

Purgijatele nõuete seadmisel, süsteemi toimimiseks ja investeeringute planeerimiseks on

oluline, et KOV omab ülevaadet kohtkäitlejate reovee käitlemisviisidest ja kogustest. Iga

kohtkäitlussüsteem on oma KOVi vastutusalas ning KOV peab tagama, et tema piirkonna

reovett puhastataks puhastis, kus on ÜVK arengukavas kavandatud reovesi puhastada, ja

puhastid suudaks toime tulla purgitava reoveega. Lisaks ei tohiks purgimissõlmed asuda liiga

kaugel.

Ilma reovee kohtkäitlussüsteemide registrita on raske tagada, et purgimisteenust pakutakse igal

pool, kus see on vajalik. Samuti on register vajalik vee-ettevõtetele, kel on võimalus

registriandmete alusel prognoosida reovee kogused ja puhastite projekteerimisel arvestada

tegeliku olukorraga.

Sihtrühm 1. Sihtrühma kuuluvad kõik 79 kohalikku omavalitsust.

Kaasnev mõju. Muudatusega ei kaasne KOVidele koormust. Registri abil on võimalik

tuvastada kohtkäitlussüsteemide asukohta ja purgimisteenusega katmata piirkondi. Register

aitab tagada VeeSi § 104 lg 1 kohustust korraldada asulareovee kogumine ja selle nõuetekohane

puhastamine enne heitveena suublasse juhtimist. Registri andmed on olulised investeeringute

planeerimisel.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 2. Sihtrühma kuulub 17% Eesti elanikest ehk vähemalt 200 000 elanikku, kes

omavad reovee kohtkäitlussüsteemi.

Kaasnev mõju: muudatuse mõju sihtrühmale on positiivne, kuna sihtrühmale tagatakse

purgimisteenus. Purgimisteenus on kättesaadav ja konkurentsi elavnemisel parima hinnaga.

Lisaks suureneb sihtrühma kindlustunne, et reovee kohtkäitlussüsteemidest on KOVil ülevaade

ja tagatud järelevalve. Põhjavee reostamise risk on maandatud.

Muudatuse kaudne mõju on see, et kui ilmneb mittevastavaid kohtkäitlussüsteeme, siis tuleb

need korrastada ja sellega kaasneb kohtkäitlejatele kulu.

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ega tohiks põhjustada

kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 3. Sihtrühma kuulub vähemalt 132 purgijat.

Kaasnev mõju: muudatuse tulemusel purgijate töökoormus ei muutu. Muudatuse mõju on

sihtrühmale positiivne, kuna kohtkäitlusregistri olemasolu korrastab turgu ja enam ei saa

tegutseda teenusepakkujad, kes kulude kokkuhoiu eesmärgil juhivad reovee selleks mitte

ettenähtud kohta ja reovesi jääb nõuetekohaselt puhastamata.

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ulatuslikult ega tohiks põhjustada

kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 4. Sihtrühma kuulub vähemalt 49 vee-ettevõtet.

Kaasnev mõju: muudatuse mõju sihtrühma töökoormusele on minimaalne või olematu, kuna

registri asutamine ning haldamine on riigi ülesanne. Muudatuse mõju on sihtrühmale positiivne

– loob kindlustunde ning aitab paremini planeerida puhastiga seotud tegevusi. Nimelt saab vee-

ettevõte registriandmete põhjal prognoosida õigeid reoveekoguseid, mis tulevad

kohtkäitlussüsteemidest.

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ega põhjusta kohanemisraskusi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike

Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja

seda ei ole vaja täiendavalt analüüsida.

Kavandatav muudatus 4. Lisada kinnistu omanikele, kelle kinnistul asub

kohtkäitlussüsteem, kohustus registreerida oma kohtkäitlussüsteem riiklikus registris.

Selleks, et riiklik register täidaks oma funktsiooni, on vaja tagada andmekorjet. Inimesed, kes

ei kasuta ühiskanalisatsiooni, peavad oma kohtkäitlussüsteemi (reoveemahutid, omapuhastid)

registreerima registris. Üheks võimaluseks on kasutada selleks eesti.ee rakendust, mille kaudu

saab liikuda ehitisregistrisse või logida otse ehitisregistrisse ehr.ee. Lisavõimalus peab jääma

neile, kes ei saa või ei oska digiriigi lahendusi kasutada, ja selleks oleks kohtkäitlussüsteemi

registreerimine KOVis kohapeal. Selline lahendus lisab ühekordse koormuse kinnistu

omanikele, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem ja KOVidele, kuid kohustus jääb kinnistu

omanikele..

Sihtrühm 1. Sihtrühma kuuluvad kõik 79 kohalikku omavalitsust.

Kaasnev mõju: muudatus tekitab sihtrühmale ühekordse töökoormuse. Tuleb aidata neid

kinnistu omanikke, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem ja kes ei oska ise registrisse

andmeid kanda. Võimaluse korral pakkuda abi kohapeal registreerimisel.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 2. Sihtrühma kuulub vähemalt 80 000 kinnistu omanikku, kelle kinnistul asub

kohtkäitlussüsteem

Ühekordne tegevus, mille käigus tuleb registreerida kohtkäitlussüsteem registris. Positiivne

mõju on see, et KOVile jõuab info kohtkäitlussüsteemide olemasolust ja piirkonnast. KOVil on

kohustus leida igasse kohta teenusepakkuja. Lisaks on kindlus, et kohtkäitlussüsteemid on

kontrolli all ega reosta keskkonda ja põhjavett. Põhjavee reostamise risk on maandatud.

Purgijad saavad ülevaate klientide hulga kohta ning elavneb loomulik konkurents valdkonnas

ja see omakorda avaldub purgimisteenuse hinnas. Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja

ulatus on väike.

Sihtrühm 3. Sihtrühma kuulub vähemalt 132 reovee äravedajat ehk purgijat.

Purgijad saavad infot klientide olemasolust ja hulgast, mis elavdab konkurentsi valdkonnas.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 4. Sihtrühma kuulub vähemalt 49 vee-ettevõtet.

Positiivne mõju avaldub purgitava reovee koguste kohta, mille abil saab põhjendada ja

planeerida õigete koormustega reoveepuhasteid.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Kavandatav muudatus 5. Lisada järelevalvekohustus KOVile

Kuna õiguslik raamistik toetab lähenemist, et kohustused ja õigused kohtkäitluses tekkiva

reovee üle on KOVil, siis tuleks ka järelevalvekohustus suunata KOVile. Keskkonnaameti

töökoormus ei muutu, kuna juba praegu reageeritakse ainult probleemsetele olukordadele ja

korrapärast järelevalvet ei ole.

Sihtrühm 1. Sihtrühma kuuluvad kõik 79 kohalikku omavalitsust.

Kaasnev mõju: muudatusega võib alguses suureneda töökoormus, kuid hiljem peaks see

vähenema. Hinnanguliselt jääb kohtkäitlussüsteemide arv kohaliku omavalitsuse üksustes

vahemikku 0–1424, erandiks on Tallinn, kus kohtkäitlussüsteeme on 5325. Vahemikus 0–350

kohtkäitlussüsteemi on 39 omavalitsusüksuses, 350–1000 on 36 omavalitsusüksuses,

3 omavalitsusüksuses on kohtkäitlussüsteemide arv 1000–1500.

Elanike arvust moodustavad kohtkäitlejad 26 omavalitsuses alla 10%. Täpsed andmed on

toodud lisas 2. Kohtkäitlussüsteemidest suurem osa on korras ja nendega tegelema ei pea.

Hinnanguliselt võib ligi 16% kohtkäitlussüsteemidest olla sellised, mis vajavad suuremat

tähelepanu. (Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuuri aruanne, 2014.)

Kui järelevalve hajutada kümne aasta peale (omapuhasti eluiga on 15–20 aastat) ehk iga

kohtkäitlussüsteemi kontrollitakse regulaarsusega üks kord kümne aasta jooksul, siis selliselt

kulub süsteemi ülevalhoidmiseks keskmiselt 1-2 tööpäeva kuus, sõltuvalt KOVist. (Lisa 2)

Muudatuse mõju avaldamise sagedus ja ulatus on keskmine.

Sihtrühm 2. Sihtrühma kuulub 17% Eesti elanikest ehk vähemalt 200 000 elanikku, kes

omavad reovee kohtkäitlussüsteemi.

Olulist muudatust sihtrühmale ei kaasne, kuna järelevalvet teostatakse ka praegu kehtiva

seaduse järgi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 3. Sihtrühma kuulub vähemalt 132 purgijat.

Olulist muudatust sihtrühmale ei kaasne, kuna järelevalvet tehakse ka praegu kehtiva seaduse

järgi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

Sihtrühm 4. Sihtrühma kuulub vähemalt 49 vee-ettevõtet.

Olulist muudatust sihtrühmale ei kaasne, kuna järelevalvet on võimalik teha ka praegu kehtiva

seaduse järgi.

Muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Reovee purgijate koormus suureneb seoses teenuse registreerimisega KOVides. Kinnistu omanikud, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem peavad registreerima oma süsteemid riiklikus registris, kuid see on ühekordne tegevus.

Vee-ettevõtete koormus võib suureneda purgitava reovee koguse suurenemise tõttu. Seoses

reoveekoguste tuvastamisega võib kaasneda vee-ettevõtetele kohustus rajada puudu olevad purgimissõlmed või korrastada olemasolevad.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatustega kaasneb koormus riigile ja KOVidele.

Eelnõu rakendamisega kaasneb riigile kohtkäitlusregistri IT arenduse kulu. Arenduseks kasutatakse olemasolevad süsteemid, et hoida kulu minimaalsena. Eelnõu rakendamine

panustab tõhusamasse järelevalvesse ning reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamisest tuleva keskkonnamõju vähenemisse.

Eelnõu rakendamisel suurenevad KOVide kulud seoses töökoormuse suurenemisega, mis tuleneb purgimisteenuse pakkujate registreerimisest, osaliselt reovee kohtkäitlussüsteemide

registrisse esmaste andmete koondamisest ja kohtkäitlussüsteemide järelevalve teostamisest. Purgimisteenuse pakkujaid on KOVides eeldatavasti keskmiselt 2-3 ja nende registreerimine

on teatud aja tagant (KOV ise määrab aja) ühekordne tegevus. Samuti on ühekordne tegevus esmane kohtkäitlussüsteemide registri andmete koondamine. Täpseid kulusid on raske hinnata, aga keskmises KOVis võiks tööaega kuluda ühel ametnikul ca 2-3 tundi kuus. Edaspidi

järelevalve teostamiseks 1-2 päeva kuus, sõltuvalt KOVi suurusest. Kulud on ette nähtud kanda KOVi eelarvest.

14. Edasine mõjude analüüs

Mõjude eelanalüüsi kohasel ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju. Seaduseelnõu

koostamisel hinnatakse mõjusid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ vastavalt HÕNTE §-le 46.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Veeseaduse muutmine

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

15.3. Selgitus Muudatused on võimalik teha kehtiva veeseaduse struktuuris, mistõttu ei

ole uue tervikteksti väljatöötamine vajalik.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Muudatused puudutavad veeseadust

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Konkurentsiametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Vee- ettevõtete Liidule.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Mõjude eelanalüüsi kohaselt ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju.

19. Kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja

kooskõlastamisele saatmise eeldatav aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni ei koostata.

20. Eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise eeldatav aeg

III-IV kv 2023

21. Õigusakti eeldatav jõustumisaeg November 2024

22. Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed

Liisi Arm

([email protected])

Lisa 1. Ülevaade välisriikides sätestatud regulatsioonidest, mis on seotud reovee

kohtkäitlemise ja äraveoga

Sloveenia

1. Sloveenia riiklik regulatsioon nõuab, et ühiskanalisatsiooniga kaetud alal peab ehitise arendaja või omanik (kinnistu, kus tekib reovesi) tagama, et reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Nõuded reovee kohtkäitlussüsteemide kohta on sätestatud

asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise määrusega. Nõuded on määratud vastavalt sellele, kas kohtkäitlusrajatis asub reoveekogumisalal või mitte.

Kohtkäitlusrajatist võib kasutada reoveekogumisalal, kui kohtkäitlusrajatise võimsus on alla 50 ie, kanalisatsiooniühenduse kaugus on üle 100 m või kanalisatsiooniühenduse ehitamine ei ole tehniliselt teostatav või kanalisatsiooniühenduse rajamine tooks kaasa

ebaproportsionaalseid kulusid. Nimetatud juhtudel võib kasutada selliseid seadmeid nagu kogumismahutid ja septikud. Määruse järgi peavad väljaspool reoveekogumisala

asuvate rajatiste omanikud kasutama alla 50 ie võimusega kohtkäitlussüsteeme. Riigi tasandil reguleerib nõudeid eelnimetatud määrus, samas kui omavalitsuste tasandil reguleerivad avaliku teenuse osutamise nõudeid omavalitsuse määrused.

2. Väikeste puhastite (võimusega alla 50 ie) registrit haldab riigi tasemel Sloveenia

Keskkonnaagentuur (register sisaldab andmeid väikepuhasti asukoha, samuti selle kohta, kas neid opereeritakse vastavalt asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise määrusele). Uute väikeste puhastite nõuetekohase toimivuse kindlaksmääramiseks on

ette nähtud esialgsed mõõtmised. Avaliku teenuse osutaja (kohaliku omavalitsuse valitud vee-ettevõtja) peab tagama väikeste puhastite regulaarse visuaalse kontrolli.

Vee-ettevõte peab säilitama dokumendid kohtkäitlusrajatiste kohta (väikesed alla 50 ie puhastid ja septikud). Riiklikku infosüsteemi kogutakse andmeid kinnistul paiknevate objektide kohta (avalik kanalisatsioon, väikesed puhastid, septik, veetoru), mida

koguvad vee-ettevõtted regulaarsete iga-aastaste aruandluskohustuste raames.

3. Reovee ja -sette kogumine ning eemaldamine kohtkäitlusrajatistest toimub vee-teenuse raames. Sette peab vee-ettevõte töötlema reoveepuhasti juures, kus on settekäitlus. Reoveepuhasti, kuhu juhitakse ühiskanalisatsiooni vesi või kuhu veetakse reovesi

kohtkäitlusrajatistest, operaatoril peab olema keskkonnaluba.

Taani

1. Taanis peab kõigil väikestel reoveepuhastitel (võimsusega kuni 50 ie) ja septikutel

olema CE-sertifikaat. Juhised on kogu riigis ühesugused, kuid reoveesüsteemi kinnitab (annab loa paigaldada) kohalik omavalitsus vastavalt riiklikule määrusele. Omavalitsus

võib kehtestada lisanõudmisi, kui need on keskkonnahuvides vajalikud – näiteks minimaalse tühjendussageduse. Kui omanik soovib jätkata vana (ilma sertifikaadita) mahuti/septiku kasutamist, siis omavalitsus hindab selle seisukorda ja seab lisanõuded

või kohustab paigaldama uue, CE-sertifikaadiga mahuti/septiku.

2. Taanis on riiklik andmebass (PULS), kus on registreeritud kõik Taani reoveeväljalasud. Omavalitsustel peab olema register kõigi reoveesüsteemide kohta ja omavalitsused edastavad andmed riiklikusse andmebaasi.

3. Riiklikke nõudeid reovee äravedajatele ehk purgijatele pole sätestatud.

Taani reoveejuhend (Danish Wastewater Guidance the Danish EPA) sätestab nõuded ja

tingimused väikeste puhastite (kuni 50 ie) ja septikute paigaldamiseks ja omavalitsuse õigused lisatingimuste sätestamiseks.

Küpros

1. Reovee põhja- ja pinnavette juhtimist reguleerib Küprosel veereostuse kontrolli seadus,

ministrite määrused ja muud määrused. Keskkonnaosakond (põllumajandus-, maaelu- ja keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv ametiasutus) vastutab vee ja

pinnase reostuse kontrolli ja vältimise eest ning seda rakendatakse lubade ja inspekteerimissüsteemi kaudu.

Väikestes kogukondades, kus elab alla 2000 inimese, on individuaalsed sanitaarsüsteemid (septikud ja kogumiskaevud). Septikute jäägid transporditakse

asulareovee puhastisse veoautodega. Suuremates rajatistes (hotellid, haiglad, sõjaväelaagrid jne) käideldakse reovett kohapeal väikestes reoveepuhastites. Samuti kogutakse mõne väikese reoveekogumisala reovesi kogumissüsteemidesse ja

töödeldakse vajaduse korral asulareovee puhastites.

Üksikute puhastusseadmete puhul väljastatakse keskkonnaluba, lähtudes väikesemahuliste reoveepuhastusjaamade <2 000 p.e. (Nr 379/2015) ministeeriumi määrusest. Iga luba kehtib viis aastat. Operaatorite kohustused (heitkoguste piirnormid,

seirenõuded, aruanded, arvestuse pidamine jne) on kehtestatud samuti eelnimetatud ministeeriumi määruses.

Ministeeriumi määrus määrab heitvee kasutamise piirväärtused põllumajanduses heitvee kasutamiseks niisutatavate põllukultuuride tüübi järgi. Seirekohustusi

määratakse juurde siis, kui heitvesi suunatakse põhjavette ja sel juhul võetakse arvesse põhjavee direktiivis 2006/118/EÜ sätestatud nõudeid.

Samuti hindab keskkonnaosakond keskkonnamõju hindamise seaduse (nr 127 (I)/2018) kohaselt kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhasti projekteerimise, ehitamise ja

käitamisega ning väikepuhastitega seotud kavandatavate arendustegevuste võimalikke keskkonnamõjusid ja väljastab keskkonnaarvamuse. Arvamus väljastatakse enne

planeerimisloa / heakskiitmistunnistuse väljastamist ja arvamus seab keskkonnakaitse jaoks konkreetsed tingimused, sealhulgas tingimused infrastruktuuri kohta.

2. Teavet reovee kogumismahutite ja üksikute puhastusseadmete seisundi ja omanike kohta kogutakse ja säilitatakse planeerimis- ja ehituslubade väljastamise protsessis ning

seejärel käitajate kontrollimise ja esitatud aastaaruannete põhjal. Vastavalt kohalike omavalitsuste seadusele (L.111/1985), ühenduste seadusele

(L. 86 (I) 1999) ja ühenduste määrustele (Νο.294/2002) vastutavad kohalikud omavalitsused oma territooriumil asuvate eraisikute kanalisatsioonisüsteemide seire

eest.

3. Küprosel on asutatud jäätmekäitluse registrisüsteem ja keskkonnaosakonna väljastatud

registreerimistunnistused on vajalikud jäätmete, sealhulgas reovee kogumiseks ja veoks. Hiljuti asutati elektrooniline jäätmearhiiv, kuhu peavad jäätmekäitluse kohta

andmeid esitama kõik jäätmekäitlejad.

Belgia

1. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks – Flandria, Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkond, mis omakorda jagunevad 589 vallaks. Igal piirkonnal on oma seaduslikud

nõuded reovee kogumismahutite ja üksikute puhastusseadmete kasutamiseks. Praegu ei ole Brüsseli piirkonna omapuhastite jaoks eraldi õigusakte. Sellegipoolest rakendatakse Brüsseli piirkonnas samu tingimusi, mis Valloonia piirkonnas. Need tingimused

lisatakse keskkonnalubadesse.1

2. Piirkondlikul tasandil väljastatakse igale puhastusseadmele keskkonnaluba. Keskkonnalubade teave on saadaval lubade andmepangas.

3. Kõik jäätmekogujad (purgimisteenuse osutajad) peavad olema registreeritud2

Iirimaa 1. 2012. aasta veeteenuste seaduse3 (muudatuse) kohaselt peavad majaomanikud ise oma

süsteemid registreerima vastavas infosüsteemis4. Veeteenistused üle kogu riigi peavad

pidama registrit olmereovee puhastussüsteemide kohta oma tööpiirkonnas. Veeteenistused on kohaliku omavalituse asutused, mis asuvad igas Iirimaa maakonnas.

Olmereovee puhastussüsteemide tegevusjuhend5 annab juhiseid olmereovee puhastussüsteemide asukoha iseloomustamise, projekteerimise, käitamise ja hooldamise kohta. See on loodud selleks, et aidata ametiasutustel, arendajatel, tootjatel,

disaineritel, paigaldajatel ja operaatoritel erinevate süsteemidega tegeleda. 2. Veeteenistused üle kogu riigi peavad riikliku kontrollikava osana tegema mitmeid

olmereovee puhastussüsteemide ülevaatusi (oma piirkonnas), et kontrollida puhastussüsteemide seisukorda. Kontrollimise tulemused salvestatakse üleriigilisse andmebaasi ja aruanne tulemuste kohta avaldatakse igal aastal olmereovee

puhastussüsteemide ülevaatuse aruandega.

3. Reovee äraveo veokite jaoks on vajalik jäätmete kogumise luba, mida haldab riiklik

jäätmete kogumise lubade amet (NWCPO).

Ungari

1. Ungaris reguleerib reovee kohtkäitlussüsteemide (k.a septikute) kasutamist valituse

määrus. Kasutatavate kohtkäitlussüsteemide tüüp sõltub kohalikest

keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

2. Andmeid reovee kogumismahutite, omapuhastite ja süsteemide omanike kohta

koguvad igal aastal omavalitsused.

3. Ungari valituse määrus sätestab nõuded avalike teenuste osutamiseks ja mitte kommunaalettevõtete poolt kogutava reovee kohta. Purgimisteenust võib osutada mitte kommunaalettevõte, kel on Veeameti poolt heaks kiidetud luba. Veeamet vastutab

1 Valloonia Valituse määrus on leitav siit: link

http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/arrete/2016/12/01/2016206423/justel. 2 Sellelt lingilt leiab kogu teabe registreerimise kohta (ainult prantsuse või hollandi keeles):

https://environnement.brussels/thematiques/dechets-ressources/gestion-des-dechets/agrements-et-

enregistrements/collecteur-negocia-0. 3 https://www.irishstatutebook.ie/eli/2012/act/2/enacted/en/print#sec4. 4 https://www.protectourwater.ie/. 5 https://www.epa.ie/publications/compliance--enforcement/waste-water/2021-code-of-practice-for-domestic-

waste-water-treatment-systems.php.

keskkonnaohutuse eest ja teavitab tegevusest ametiasutusi. Veeamet on kohalikest

omavalitsustest täiesti sõltumatud.

Holland

1. Hollandis kehtestatakse kohtkäitlussüsteemide kasutamise nõuded riigi tasemel.

2. Infot kohtkäitlussüsteemide kohta kogutakse ja säilitatakse piirkondlikul tasandil. Info

kogumine ja säilitamine toimub väikeste siseveekogude jaoks veeametite loasüsteemi

alusel ning suurte siseveekogude ja Põhjamere jaoks kogub andmeid Rijkswaterstaat.

99,5% Hollandi majapidamistest on ühendatud asulareoveepuhastiga, seega pole reovee

kohtkäitlussüsteemid suur probleem.

3. Kanalisatsiooniauto teenuse osutajad lähtuvad jäätmekäitlusnõuetest.

Saksamaa

1. Saksamaal on üksikute reoveemahutite sisu seaduslikult jäätmed, mistõttu kehtivad

suletud tsükli käitlemise seaduse nõuded. Piirkondlike õigusaktidega (Länder) on

reguleeritud, millisel juhul on asjakohane kasutada kohtkäitlussüsteeme.

Reoveemääruses (riiklik tasand) on kehtestatud miinimumnõuded reovee

puhastamiseks üksikutes puhastites.

2. Teavet kohtkäitlussüsteemide kohta kogutakse ja säilitatakse maakondade tasandil.

3. Reovee äraveo teenuse osutamiseks on vajalik luba ja selle eest vastutavad enamikul

juhtudel kohalikud jäätmeametid. Jäätmekogujate, vedajate, edasimüüjate ja maaklerite

kohustusi reguleerib muuhulgas suletud tsükli käitlusseadus

(Kreislaufwirtschaftsgesetz) §-d 53–556.

Kreeka 1. Individuaalsete reoveemahutite kohta esitatavad nõuded sisalduvad mitmetes riiklikes

õigusaktides ja riiklikes juhenddokumentides:

• ministri otsus olme- ja tööstusreovee kõrvaldamise kohta;

• ministri otsusega kehtestatud ehitusmäärus;

• ministri otsusega kehtestatud „Puhastatud reovee taaskasutamise meetmed, tingimused ja kord ning muud sätted”;

• väikeasulate reoveekäitluse juhend, mille on koostanud ja avaldanud Keskkonna- ja Energeetikaministeerium.

Väikeste reoveekäitlussüsteemide rajamisega seotud standardid sisalduvad samuti riiklikes õigusaktides.

2. Kohtkäitlussüsteemide ehitamise tingimused sisalduvad ehitusloas ja neid kontrollivad kohalike omavalituste asutused. Süsteemide omanikud vastutavad süsteemide käitamise

ja korrashoiu eest. Riiklik register kohtkäitlussüsteemide kohta puudub. Sellegipoolest

6 https://www.lung.mv-

regierung.de/insite/cms/umwelt/abfall/info_abfall/anzeige_53_55/anzeige_engl_pol_seiten/anzeige_53_55_engl.

htm.

kogutakse andmeid reoveekogumisalade kohta, kuhu ei ole vajalikku

ühiskanalisatsiooni ehitatud ja kus kasutatakse kohtkäitlussüsteeme (andmeid kogub Kreeka keskkonnaministeeriumi reoveekontrolli ja -planeerimise osakond).

3. Reovee äraveoks eraldi keskkonnaluba ei väljastata, väljastatakse vaid sõiduki

registreerimis- ja kutseload.

Prantsusmaa 1. Reovee kohtkäitlusega seotud eeskirjad ja õigusaktid on kehtestatud Prantsusmaal

ministri määrusega ja need on kogu riigis ühesugused.

2. 2005. aastaks pidid Prantsusmaa omavalitsused ja omavalitsuste ühendused looma

teenistuse, et tagada reovee kohtkäitlussüsteemide regulaarne kontroll. SPANC on avalik teenus, mida korraldab kohalik omavalitsus või omavalitsuste ühendus ja mis tagab õigusaktidega sätestatud ülesanded: kohtkäitlussüsteemide kontrollimine ja

vajaduse korral paigaldiste hooldus, rekonstrueerimine ja/või taastamine ning kogutud reovee/sette käitlemine.

3. Reovee kohtkäitluse äreveo teenuse osutaja peab oma tegevuse kooskõlastama

omavalitsusega, kus kohtkäitlussüsteemid asuvad. Seejärel avaldatakse heakskiidetud

reovee äravedajate nimekiri iga omavalitsuse prefektuuri veebilehel.

Austria 1. Austria veeseaduses on säte, mis reguleerib heitvee veekogudesse heitmist. See säte

kehtib teatud juhtudel ka omapuhastite kohta. Lisaks kehtivad konkreetsete

tööstussektorite jaoks erieeskirjad koos piirväärtustega. Omapuhastite puhul universaalseid piirväärtusi ei ole ja on juhtumipõhine otsus.

Parimast võimalikust tehnikast kehtivad ÖNORM B2505 ja ÖNORM B 2502-1, mis on rahvusvahelised standardid üksikute puhastusseadmete jaoks. Need sisaldavad heitvee veekogudesse juhtimise piirväärtusi. Infiltratsiooni korral võivad piirväärtused olla

rangemad. Mis puudutab reovee kogumismahuteid, siis neid ei reguleeri Austria veeseadus, kuni

need on veekindlad. Veekindlate reovee kogumismahutite kasutamist reguleerib ehitusseadus, mille eest vastutavad liiduriigid. Lisaks on säte purglate kohta asulareoveepuhastites. Mahutitesse kogutud reovett tuleb

puhastada asulareoveepuhastites ja asulareoveepuhastitesse on seda lubatud juhtida ainult spetsiaalsetes vastuvõtupunktides ehk purglates. Seda lisamõju tuleb arvestada ka

puhastite võimsuse määramisel.

2. Omapuhastite eest vastutab kohaliku tasandi pädev veeasutus (piirkonna haldusasutus).

Veekindlate reovee kogumismahutite eest vastutab kohalikul omavalituse tasandi ehitusamet.

3. Reovee sõidukite ja äraveo kohta eraldi nõudeid Austria veeseaduses ei ole. Nagu

eelnevalt sai öeldud, siis asulareoveepuhastitesse reovee juhtimine on lubatud ainult

spetsiaalsetes vastuvõtupunktides ehk purglates. Seega reguleerib Austria veeseadus ainult reovee ärajuhtimist.

Horvaatia

1. Horvaatias on reovee kohtkäitlussüsteemide (võimsusega kuni 50 ie) kasutamine reguleeritud riiklikul tasandil. Otsuse reovee ärajuhtimise kohta (milline

kohtkäitlussüsteem paigaldada) teeb kohaliku omavalitsuse üksus või veemajanduse eest vastutav minister, olenevalt reoveekogumisalast ja kohalike omavalitsusüksuste halduspiiridest. Kuni 50 ie reoveepuhastite ehk omapuhastite puhul määratakse reovee

ärajuhtimise otsusega kindlaks:

• piirkonnad, kus on lubatud juhtida omapuhastite heitvett;

• heitvee keskkonda juhtimise tingimused, mis on kooskõlas riiklike heitvee piirväärtustega;

• tingimused sette kõrvaldamiseks;

• lubatud tehnilised lahendused – nii ajutised lahendused kuni ühiskanalisatsiooniga liitumiseni kui ka püsilahendused.

Reovee ärajuhtimise otsuse tegemisel tuleb lähtuda reoveekogumialast ja piirkonna

eripärast (näiteks nõutav reoveepuhastuse tase, pinnase iseärasused, heitvee vastuvõtuvõimalused, jne), kuigi see pole selgesõnaliselt ette nähtud. 2019. aastal jõustus uus veeseadus, mis on Horvaatia veemajandust reguleeriv

alusseadus, ning seda toetavate põhimääruste ühtlustamise alased tegevused, millega loodetakse seda valdkonda täpsemalt reguleerida.

2. Kohtkäitlusrajatiste ja reovee ärajuhtimise otsuse üle teostab järelevalvet veeõiguste

inspektsioon ja veevalvur, kes on vee-ettevõtte töötaja. Lisaks teeb nimetatud veevalvur

järelevalvet kohtkäitlusrajatiste rajamise üle, mis ehitusmääruse järgi ei nõua ehitusluba.

Üle 50 ie üksikute asulareoveesüsteemide jaoks, mis ei nõua reovee ärajuhtimise otsuseid, on vaja hankida veeluba. Veelube annab välja Hrvatske vode (veemajanduse eest vastutav riiklik avalik-õiguslik asutus), kes sätestab vastavalt riiklikele eeskirjadele

nii reovee keskkonda juhtimise tingimused kui ka saastaja kohustused. Järelevalvet veelubade tingimuste ja kohustuste täitmise üle teostavad veeõiguste inspektsioon ja

veejärelevalve raames Hrvatske vode töötajad. Järelevalvet kõigi üksikute reoveesüsteemide hoolduse üle teostab seaduse kohaselt veevalvur. Hrvatske vode kogub andmeid reoveekogumisalade koormuste kohta, et

koostada aruandeid asulareovee puhastamise direktiivi artikli 15 alusel. Eraldi kohtkäitlussüsteemide kohta andmekogumist ei toimu (võimalik, et mõnel ühisveevärgi

pakkujal on sisemised registrid, kuid Hrvatske vodel pole selle kohta praegu teavet). Horvaatia viib praegu ellu veeteenuse reformi, et koondada veeteenuste osutamise valdkondi (st teeninduspiirkondi), mis peaksid kaasa aitama nn tehnilisele

tugevnemisele ja avalike veeteenuste pakkujate tõhusamale toimimisele ning seega on ka veemajanduse eeskirjade täitmise kontroll tõhusam.

3. Reovee kohtkäitlussüsteemide omanikel on kohustus hooldada süsteeme

ühisveeteenuse ehk vee-ettevõtte kaudu. Samuti on omanikel kohustus tellida

kohtkäitlusrajatise tühjendamine:

- avaliku veeteenuse osutajalt ehk vee-ettevõttelt või

- hanke korras valitud teenusepakkujalt (veehalduri järelevalve all).

Vee-ettevõtja võib anda kohtkäitlussüsteemide tühjendamise ja reovee äraveo avalike

teenuste hankelepingu kaudu teisele teenuspakkujale.

Soome

1. Soome keskkonnakaitseseaduses on peatükk 16 „Reovee puhastamine ja

kanalisatsioonist väljapoole juhtimine“ ning selle paragrahvis 154b on sätestatud

põhilised reovee puhastusnõuded. Olmereovett tuleb puhastada selliselt, et

keskkonnamõju (koormus keskkonnale) väheneks vastavalt nõuetele.

Kuna omavalitsused on pädevad asutused reovee puhastamise ja ärajuhtimise

valdkonnas, saavad nad oma valla reostustundlikel aladel olmereovee puhastamisele

kehtestada rangemad nõuded.

2. Kinnistuomanikel peab olema puhastussüsteemi toimimise ja hoolduse kirjeldus. Need

kirjeldusdokumendid tuleb esitada kohaliku omavalitsuse asutusele, kui asutus neid

nõuab.

3. Soome jäätmeseaduses (646/2011) on kirjas, et kõik, kes kavatsevad tegeleda

kutsealaselt jäätmeveoga, peavad esitama taotluse tegevuse kooskõlastamiseks

jäätmekäitlusregistris. Taotlus esitatakse majandusarengu-, transpordi- ja

keskkonnakeskusele.

Lisa 2. Järelevalvele kuuluv tööaeg omavalitsuseti.

Elanike

arv

ÜK

teenusega

liitumata

elanike arv

ÜK teenusega

liitumata

majapidamiste

arv (arvutuslik)

ÜK

teenusega

liitumata

elanikke (%)

Kontroll-

käigule kuluv

aeg (2 tundi)

Keskmine

tööaeg kuus

(h)

Alutaguse vald 2953 1210 475 41,0 950 7,9

Anija vald 4848 430 168 8,9 336 2,8

Antsla vald 2673 764 303 28,6 606 5,1

Elva vald 10519 2552 1011 24,3 2022 16,9

Haapsalu linn 11213 354 139 3,2 278 2,3

Haljala vald 2360 342 134 14,5 268 2,2

Harku vald 12606 1396 555 11,1 1110 9,3

Hiiumaa vald 5313 504 197 9,5 394 3,3

Häädemeeste vald 3324 2052 816 61,7 1632 13,6

Jõelähtme vald 5673 1638 648 28,9 1296 10,8

Jõgeva vald 9376 956 376 10,2 752 6,3

Jõhvi vald 10746 1031 412 9,6 824 6,9

Järva vald 5903 1204 474 20,4 948 7,9

Kadrina vald 3221 255 98 7,9 196 1,6

Kambja vald 9814 3574 1424 36,4 2848 23,7

Kanepi vald 2294 655 259 28,6 518 4,3

Kastre vald 3234 998 395 30,9 790 6,6

Kehtna vald 3882 740 293 19,1 586 4,9

Keila linn 10078 101 40 1,0 80 0,7

Kiili vald 5544 731 288 13,2 576 4,8

Kohila vald 6190 2487 989 40,2 1978 16,5

Kohtla-Järve linn 32391 434 173 1,3 346 2,9

Kose vald 5315 555 216 10,4 432 3,6

Kuusalu vald 3372 1009 399 29,9 798 6,7

Loksa linn 2467 412 164 16,7 328 2,7

Luunja vald 3908 1408 560 36,0 1120 9,3

Lääne-Harju vald 9476 2361 939 24,9 1878 15,7

Lääne-Nigula vald 4087 889 348 21,8 696 5,8

Lääneranna vald 2905 528 206 18,2 412 3,4

Lüganuse vald 7398 2281 908 30,8 1816 15,1

Maardu linn 15284 107 42 0,7 84 0,7

Muhu vald 422 180 70 42,7 140 1,2

Mulgi vald 4765 1087 431 22,8 862 7,2

Mustvee vald 3163 1248 495 39,5 990 8,3

Märjamaa vald 4554 916 363 20,1 726 6,1

Narva linn 53424 161 64 0,3 128 1,1

Narva-Jõesuu 4035 629 247 15,6 494 4,1

Nõo vald 3369 837 331 24,8 662 5,5

Otepää vald 4122 457 178 11,1 356 3,0

Elanike

arv

ÜK

teenusega

liitumata

elanike arv

ÜK teenusega

liitumata

majapidamiste

arv (arvutuslik)

ÜK

teenusega

liitumata

elanikke (%)

Kontrollkäigul

e kuluv aeg (2

tundi)

Keskmine

tööaeg kuus

(h)

Paide linn 8978 207 81 2,3 162 1,4

Peipsiääre vald 2058 163 64 7,9 128 1,1 Põhja-Pärnumaa vald 5723 955 377 16,7 754 6,3

Põhja-Sakala vald 4718 897 355 19,0 710 5,9

Põltsamaa vald 7080 1089 431 15,4 862 7,2

Põlva vald 8929 751 294 8,4 588 4,9

Pärnu linn 46367 1716 681 3,7 1362 11,4

Raasiku vald 3928 1369 546 34,9 1092 9,1

Rae vald 20365 2320 921 11,4 1842 15,4

Rakvere linn 14984 300 120 2,0 240 2,0

Rakvere vald 4169 409 160 9,8 320 2,7

Rapla vald 8831 861 339 9,7 678 5,7

Ruhnu vald 140 77 30 55,0 60 0,5

Rõuge vald 1943 737 291 37,9 582 4,9

Räpina vald 3649 934 370 25,6 740 6,2

Saarde vald 2977 703 278 23,6 556 4,6

Saaremaa vald 19588 1686 661 8,6 1322 11,0

Saku vald 9582 3365 1342 35,1 2684 22,4

Saue vald 18305 1527 606 8,3 1212 10,1

Setomaa vald 1081 159 63 14,7 126 1,1

Sillamäe linn 12230 0 0 0,0 0 0,0

Tallinn 457091 13313 5325 2,9 10650 88,8

Tapa vald 9000 715 282 7,9 564 4,7

Tartu linn 93996 1485 591 1,6 1182 9,9

Tartu vald 6519 1920 761 29,5 1522 12,7

Toila vald 2940 1393 553 47,4 1106 9,2

Tori vald 5653 1146 455 20,3 910 7,6

Tõrva vald 4433 759 300 17,1 600 5,0

Türi vald 8542 1771 703 20,7 1406 11,7

Valga vald 13689 1837 730 13,4 1460 12,2

Viimsi vald 21119 1401 553 6,6 1106 9,2

Viljandi linn 16875 102 40 0,6 80 0,7

Viljandi vald 8023 2117 834 26,4 1668 13,9

Vinni vald 4272 1429 565 33,5 1130 9,4

Viru-Nigula 4434 375 148 8,5 296 2,5

Vormsi vald 128 50 20 39,1 40 0,3

Võru linn 11533 346 138 3,0 276 2,3

Võru vald 5804 1710 675 29,5 1350 11,3

Väike-Maarja vald 4011 773 304 19,3 608 5,1

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine	06.02.2024	50	8-2/8094	Väljaminev kiri	jm	Kliimaministeerium

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Failid

Digiallkirjad

Seosed