Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu läbirääkimiste kohta

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja

. juuni 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu läbirääkimiste kohta.

1. Kiita heaks siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta,

mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle.

1.1. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu ning sellele lisatud läbirääkimisjuhise id,

mille eesmärk on anda Euroopa Komisjonile mandaat läbirääkimiste alustamiseks

Ühendkuningriigiga noorte liikuvust käsitleva leppe üle. Ühtne lähenemine on

oluline, et tagada EL-i liikmesriikide noortele võrdsed võimalused ja praeguse

koostööraamistikuga võrreldes soodsamad tingimused õppimiseks ja

õppepraktikaks Ühendkuningriigis.

1.2. Peame oluliseks, et kavandatav noorte liikuvuse kokkulepe keskenduks

esmatähtsana õppimise ja õppepraktika võimaluste parandamisele vastastikususe

põhimõttel ning noorte töötamise soodustamine kavandatava liikuvuse ajal oleks

teisejärguline eesmärk.

1.3. Eesti toetab põhimõtet, et lepinguga hõlmatud noored peavad vastama EL- i

saabumise ja viibimise üldistele tingimustele, et tagada siseturvalisus ning mitte

koormata vastuvõtvate liikmesriikide sotsiaalsüsteemi.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning

teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär

1

Seletuskiri

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu läbirääkimiste kohta

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta:

- Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu

üle, COM(2024) 169

Otsuse eelnõuga antakse Euroopa Komisjonile luba pidada läbirääkimisi Suurbritannia ja

Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (edaspidi Ühendkuningriik) lepingu sõlmimiseks noorte

liikuvuse valdkonnas. Liikuvuse“ all on mõeldud füüsilise isiku elamist, st alalist viibimist

riigis.

Läbirääkimiste ja lisalepingu sõlmimise vajadus on tingitud Ühendkuningriigi lahkumisest

Euroopa Liidust (edaspidi EL). Alates 1. jaanuarist 2021 toimib EL-i ja Ühendkuningr iigi

vahel kaubandus- ja koostöölepe. Kehtiv leping tegeleb suuresti isikute sisenemisega ja

ajutise viibimisega ärilistel eesmärkidel, mis on piiritletud konkreetse tegevusega (nt teenuse

osutamine). Kehtiv lepe näeb siiski ette ka sotsiaalkindlustuse koordineerimist, mis toetab

liikuvust EL-i ja Ühendkuningriigi vahel riigisisese õiguse alusel, kuid noorte liikuvuse

soodustamist EL riikide ja Ühendkuningriigi vahel ei ole eraldi eesmärgina käsitletud.

Praegune koostööraamistik on seega puudulik ja mõjutab negatiivselt noorte võimalusi saada

kogemusi välismaal ning osaleda koostööprojektides noorte, hariduse ja teaduse

valdkondades. Ühendkuningriik on juba pöördunud mõnede liikmesriikide poole

kavatsusega sõlmida kahepoolseid noorte liikuvust käsitlevaid kokkuleppeid (nt luues eraldi

noorte viisakava), kuid see võib viia EL-i liikmesriikide ja nende noorte ebavõrdse

kohtlemiseni. Seetõttu soovib Euroopa Komisjon astuda EL-i nimel läbirääkimistesse

Ühendkuningriigiga, et sõlmida noorte liikuvust puudutav kaubandus- ja koostööleppe

lisaleping viisil, mis võimaldaks kohelda EL-i liikmesriikide kodanikke ühtsel alusel ja

oluliselt parandada noorte liikuvuse tingimusi.

Antud EL Nõukogu otsusega antakse mandaat läbirääkimiste alustamiseks ja kinnitatakse

üldised läbirääkimissuunised. Eesti toetab läbirääkimiste alustamist Ühendkuningriigiga

noorte liikumise soodustamiseks EL-i ja Ühendkuningriigi vahel, et saavutada EL-i

kodanikele võrdsed tingimused ja võimalused õppimiseks või õppepraktikaks ning

õppetasude vähendamine õppimiseks Ühendkuningriigis.

Eesti noorte huvi Ühendkuningriigi ülikoolides õppimiseks on jätkuvalt suur - 2021/2022

õppeaastal õppis seal 615 eestlast. Aastatel 2021–2023 taotles tähtajalist elamis luba

õppimiseks Eestis 16 Ühendkuningriigi kodanikku (keskmiselt 5,3 elamisloa õppimiseks

taotlust aastas).

2

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete

osakond ning piirivalve- ja rändepoliitika osakond. Valdkonna eest vastutab Siseministeer iumi

sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]).

2. Taust

1. veebruaril 2020 astus Ühendkuningriik välja EL-ist1, mille tõttu sõlmiti EL-i ja

Ühendkuningriigi vaheliste suhete reguleerimiseks kaubandus- ja koostööleping2, mis jõustus

1. mail 2021. Ülemineku perioodi (1. veebruar 2020 – 31. detsember 2020) lõppedes lõppes ka

isikute vaba liikumine EL-i ja Ühendkuningriigi vahel.

Kuivõrd „liikuvuse“ all mõistetakse füüsilise isiku elamist, st alalist viibimist riigis, siis sellest

tulenevalt ei käsitleta antud teemat selgesõnaliselt ka sõlmitud kaubandus- ja koostöö lepingus.

Samas sisaldab antud leping sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid sätteid (artiklid

488 – 491 ning eraldi sõlmitud sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokoll), mis toetavad

isikute liikuvuse võimalust mõlema lepingu osapoole – ehk EL-i ja Ühendkuningriigi – õiguse

alusel. Teisalt märgitakse EL-i ja Ühendkuningriigi poolt avaldatud poliitilises

deklaratsioonis3, et pooled on nõus arutama tingimusi oma territooriumile sisenemiseks ja seal

viibimiseks sellistel eesmärkidel nagu näiteks teadustöö, õppimine, koolitus ning

noortevahetus.“ (§ 51).

Ühendkuningriigi lahkumise järel EL-ist on oluliselt vähenenud võimalused mõlemapoolseks

noorte-, haridus- ja kultuurivahetuseks. EL-i noortel, kes soovivad EL-i haridusprogrammide

raames sooritada Ühendkuningriigis õppepraktikat või õpipoisiõpet, on vajaliku viisa

taotlemine komplitseeritud. Puudub regulatsioon õppepraktika, tööpraktika või õpipoisiõppe

käsitamise kohta.

Kokkuvõtvalt on viimastel aastatel EL-i ja Ühendkuningriigi vaheline isikute, sealhulgas

noorte liikumine oluliselt vähenenud. 2023. aasta juunis lõppenud õppeaastal lahkus

Ühendkuningriigist 87 000 EL-i kodanikku rohkem kui sinna saabus. Eeskätt on see olukord

mõjutanud EL-i ja Ühendkuningriigi noorte võimalusi osaleda noorte-, kultuuri-, haridus- ,

teadus- ja koolitusvahetustes. Olukorra parandamiseks pöördus Ühendkuningriik 2023. aastal

mitme liikmesriigi poole kavatsusega pidada läbirääkimisi noorte liikuvust käsitlevate

kokkulepete üle, mis põhinevad Ühendkuningriigi noorte liikuvuse viisakaval. See

lähenemisviis tooks kaasa EL-i kodanike erineva kohtlemise.

3. Otsuse eelnõu sisu ja menetlemise seis

Hetkel reguleeritakse EL-i ja Ühendkuningriigi vahelist isikute liikuvust vastavate riiklike

(sisserände-)eeskirjadega.

1 ELT L 29, 31.1.2020, lk 7 2 Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja -Iiri

Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga p loodud erikomitee otsus nr

1/2021, 29. oktoober 2021, mis käsitleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist

[2021/2114] 3 Poliitiline deklaratsioon, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik

(ELT C 34, 31.1.2020, lk 1).

3

EL-is on Ühendkuningriigi kodanike liikuvus sätestatud järgmiselt:

- Liit on kehtestanud õigusaktid, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes

seadusliku rände valdkonnas. Mõnel juhul reguleeritakse nendega teatavatesse

kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal

elamise tingimusi. Kõige olulisemad õigusaktid on sinise kaardi direktiiv4, üliõpilas te,

praktikantide ja teadlaste direktiiv5 ning ühtse loa direktiiv6.

- Kolmandate riikide üliõpilased võivad töötada vähemalt 20 h nädalas või vastav tundide

arv kokku aastas sõltuvalt liikmesriigi õigusest.

- Kolmandate riikide üliõpilasi ei ole kohustust kohelda võrdselt EL kodanikega

õppemaksu, sotsiaaltoetuste jne osas. Üliõpilastele kohaldub üldiselt tervisekindlus tuse

nõue vastavalt liikmesriigi õigusele.

- Kolmandate riikide üliõpilastel on õigus jääda liikmesriiki kuni üheksaks kuuks töö

otsimise või ettevõtte asutamise eesmärgil.

- Ühendkuningriigi kodanikud võivad viibida liidus viisavabalt kuni 90 päeva 180-

päevase ajavahemiku jooksul (võimalus tegeleda sellel ajavahemikul tasustatava

tegevusega sõltub riigisisesest õigusest)7.

Eestis on eelpoolnimetatud EL direktiivid üle võetud välismaalaste seadusega.

- välismaalased võivad Eestis viibida seadusliku aluse olemasolul (s.t viisavaba

liikumine, Eesti või Schengeni liikmesriigi viisa või elamisluba) ja õppida, osaleda

õppepraktikal jne kuni 90 päeva 180-päeva jooksul.

- Eestis pikemaajaliseks viibimiseks ja õppimiseks on vajalik taotleda viisat (kuni 12

kuud) või elamisluba (planeeritud viibimise aeg pikem kui 12 kuud).

- Eestis õppijad võivad töötada Eestis, tingimusel, et töötamine ei takista välismaa lase

õppimist Eestis. Erinevalt Ühendkuningriigist, on Eestis ja teistes Euroopa Liidu

riikides antud õigus, pärast õppeprogrammi läbimist, jääda riiki kuni 270 päevaks töö

otsimise või ettevõtte alustamise eesmärgil.

- Eestis on kõrgkooli lõpetanutel õigus asuda Eestis tööle samadel tingimustel nagu Eesti

elanikel ja neile ei kohaldu välismaalastele üldiselt nõutav vähemalt Eesti keskmise

palga nõue või sisserände piirarv.

Ühendkuningriigis on EL-i kodanike liikuvus sätestatud järgmiselt:

- Ühendkuningriik kasutab praegu kõigi riikide puhul ühesugust sisserändesüsteemi, mis

pakub erinevaid viisavõimalusi üliõpilastele ja teatavatele töötajatele (eelkõige

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate

riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides

osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodan ikele

liikmesriig is elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriig is seaduslikult

elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad

riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodaniku d on sellest

nõudest vabastatud.

4

teadlased ja akadeemikud, oskustöölised, tervishoiutöötajad ja hooajatöötajad

põllumajandussektoris) ning teatavatel juhtudel ka vabatahtlikele. Au pair’ide jaoks ei

ole eraldi viisat.

- Õppimiseks viisat taotlevad välismaalased peavad tasuma nn tervishoiu lisatasu (Health

Surcharge) 1035 naela aastas.

- Kõrgkooli lõpetanud, kes viibivad Ühendkuningriigis, saavad taotleda õpingute järgset

viisat (post-graduate visa) üldjuhul kaheks, doktoriõppe lõpetanud kolmeks aastaks.

- Üliõpilastel on õigus töötada Ühendkuningriigis õpingute ajal üldjuhul kuni 20 h

nädalas, õpingute välisel perioodil täistööajaga.

- EL-i kodanikud võivad külastada (st mitte koolituse või töö eesmärgil)

Ühendkuningriiki viisavabalt ja viibida seal kuni kuus kuud.

Kavandatava EL-i ja Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu eesmärk on

kõrvaldada mõned peamistest takistustest noorte liikuvusele, mis tulenevad ülalmainitud EL-is

ja Ühendkuningriigis praegu kohaldatavatest õigusnormidest. Lepe oleks vastastikune, st sellest

saaksid kasu kõik EL-i kodanikud ja kõik Ühendkuningriigi kodanikud. Seeläbi on võimalik

vältida erineval alusel kohtlemist, mis tekiks juhul, kui vaid valitud liikmesriigid sõlmiks

kahepoolseid lepinguid Ühendkuningriigiga noorte liikuvuse edendamiseks.

Käesoleva nõukogu otsusega antakse Euroopa Komisjonile mandaat alustada EL-i nimel

läbirääkimisi Ühendkuningriigiga noorte liikuvust käsitleva leppe üle . Läbirääkijana on

Euroopa Komisjon kohustatud juhinduma kinnitatud läbirääkimiste juhistest (nõukogu otsuse

lisa 1) ning konsulteerima selleks määratud komiteega. Tasub rõhutada, et kavandatava

lepinguga ei anta Ühendkuningriigi kodanikele vaba liikumise põhivabaduse hüvesid (EL

kodanike vaba õigus asuda teise liikmesriiki elama, õppima, tööle, jne), mis kehtivad EL-i

liikmesriikidele.

Euroopa Komisjoni läbirääkimiste juhised keskenduvad järgmistele pidepunktidele:

- isikuline kohaldamisala piirdub noorte EL-i ja Ühendkuningriigi kodanikega, kes on

näiteks 18–30aastased;

- riigis viibimise aeg on piiratud mõistlikul määral (nt neli aastat);

- liikuvus ei ole seotud ühe eesmärgiga, vaid seda saab kasutada mitmesugus te l

eesmärkidel, nt töötamiseks, õppimiseks, koolituseks/praktikaks (sealhulgas EL-i

haridusprogrammi raames), teadusuuringuteks, vabatahtlikuks tegevuseks, muuks

tegevuseks või lihtsalt külastamiseks/reisimiseks riigis viibimise ajal;

- liikuvuse suhtes ei kohaldata kvoote;

- kohaldatakse ühiseid riiki lubamise tingimusi ja liikuvuslepinguga hõlmatud isik täidab

neid tingimusi kogu viibimisaja jooksul;

- taotluste tagasilükkamise asjakohased põhjused;

- asjaomased riiklikud asutused kontrollivad tingimuste täitmist ja tagasilükkamise

põhjuste puudumist vastuvõtumenetluses enne liikuvuse kasutamist;

- liikuvus EL-i kehtib ainult liikmesriigis, kes andis Ühendkuningriigi kodanikule loa, st

ühe liikmesriigi antud luba ei võimalda liidusisest liikuvust teise liikmesriiki;

5

- liikuvuslepinguga hõlmatud isikuid koheldakse võrdselt kodanikega vähemalt

töötingimuste, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja tööohutuse,

ühinemisvabaduse, teatavate hariduse ja kutseõppe aspektide, maksusoodustuste (kui

isik on maksuresident) ja tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste osas;

- tagatakse võrdne kohtlemine ka kõrghariduse õppemaksude puhul. See kehtib ka muude

viisavõimaluste kasutajate kohta;

- loobutakse Ühendkuningriigi tervishoiu lisatasu võtmisest liikuvuslepinguga hõlmatud

liidu kodanikelt;

- tingimused perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks liikuvuslepinguga hõlmatud

isiku poolt;

- uus leping ei tohi piirata kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud sotsiaalkindlus tuse

koordineerimise normide kohaldamist, topeltmaksustamise vältimise normide

kohaldamist, piire ületavate isikute kontrolli (sealhulgas reisihõlbustusmeetmeid) ning

piiri ületanud isiku registreerimisnõudeid.

Õiguslik alus: Menetlusõiguslik alus nõukogu otsusele, millega antakse luba alustada

läbirääkimisi EL-i ja Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle, on EL-i

toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4 (Komisjon või välisasjade ja julgeolekupoliit ika

kõrge esindaja võib välisasjade võib anda soovitusi nõukogule läbirääkimiste alustamiseks ja

nõukogu võtab vastu otsuse läbirääkimiste alustamiseks ning võib anda läbirääkijale juhiseid).

Noorte liikuvust käsitleva lepingu materiaalõigusliku aluse saab kindlaks määrata alles

läbirääkimiste lõpus, kui on esitatud lepingu kavand. Põhimõtteliselt kuulub vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajanev ala EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusse. EL-i toimimise

lepingu artikli 79 lõike 2 punktidega a ja b antakse EL-ile õigus võtta meetmeid liikmesriigis

seaduslikult elada soovivate (sealhulgas perekonna taasühinemise eesmärgil) kolmandate

riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ning EL on seoses

teatavate isikute kategooriatega seda õigust juba teostanud viisil, mis ei piira liikmesriik ide

õigust määrata kindlaks nende territooriumile töö otsimise eesmärgil siseneda lubatavate

kolmandate riikide kodanike arv.

Lepingu lõplik sisu selgub läbirääkimiste tulemusena ja Euroopa Komisjon taotleb lepingu

allkirjastamiseks mandaadi eraldiseisvalt. Kavandatav leping muutub allkirjastamise järel

eelmainitud EL-i ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu lisalepinguks.

Samas ei tohi antud leping piirata EL-i õiguse ja liikmesriikide õigusnormide kohaldamist,

millega nähakse ette seadusliku rände võimalused, st lepinguga tuleks mõlema lepinguosa lise

olemasolevate rändevõimaluste kõrvale luua täiendav rändevõimalus. Samuti ei tohi see piirata

liidu ja liikmesriikide alalise/pikaajalise elaniku staatuse saamist reguleerivate õigusnormide

kohaldamist.

Menetlemise hetkeseis: Esimene arutelu toimus UK töögrupis 26. aprillil 2024, hetkel pole

edasine menetlustempo ja eeldatav jõudmine liikmesriikide alaliste esindajate tasandile veel

teada. Läbirääkimisi saab alustada alles pärast üldvalimisi Ühendkuningriigis.

6

4. Eesti seisukohad ja põhjendused

4.1. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu ning sellele lisatud läbirääkimisjuhiseid, mille

eesmärk on anda Euroopa Komisjonile mandaat läbirääkimiste alustamiseks

Ühendkuningriigiga noorte liikuvust käsitleva leppe üle. Ühtne lähenemine on oluline, et

tagada EL-i liikmesriikide noortele võrdsed võimalused ja praeguse koostööraamistikuga

võrreldes soodsamad tingimused õppimiseks ja õppepraktikaks Ühendkuningriigis.

Selgitus: EL-i tasandil sõlmitav kokkulepe võimaldab Schengeni alal saavutada ühtsed reeglid

noorte, 18-30, liikuvuseks, aidates kaasa selgema ja parema õigusruumi kujundamisele. Leping

annaks Eesti nooretele samaväärsed võimalused õppida, töötada või saada praktikat

Ühendkuningriigis, nagu Ühendkuningriigi kodanikel Eestis või teistes EL-i riikides.

Eesti jaoks on EL-i tasandil lepingu sõlmimine olulisem, kuna Ühendkuningriigi kodanike arv,

kes õpivad Eestis, on väga väike võrreldes Eesti üliõpilastega Ühendkuningriigis.

EL-i üliõpilasi õppis 2021/2022 õppeaastal Ühendkuningriigis8 kokku üle 120 000. Neist valdav enamus oli üheksast EL-i liikmesriigist: Prantsusmaa (11 870), Itaalia (11 320),

Hispaania (10 325), Saksamaa (9915), Iiri (9855) Rumeenia (8915), Poola (7919), Kreeka (7100), Portugal (6170). Eesti üliõpilasi õppis Ühendkuningriigis samal ajal kokku 615. Ühendkuningriik on olnud Eesti kodanike jaoks atraktiivne sihtkoht õppimiseks. Eesti riiklike

skeemidega õpivad Ühendkuningriigis käesoleval õppeaastal noore õpetlase stipendiumiga (kõrghariduse esimesel astmel) 17 inimest ning Kristjan Jaagu stipendiumiga kraadiõppes

(magistrandid ja doktorandid) 8 inimest. Samuti käesoleval õppeaastal alanud õpirännetes (nii õppimine kui praktika) on Ühendkuningriigis osalenud 36 üliõpilast. Lisaks osaleb ka vähesel määral kutseõppureid praktikal, nt 2023. kalendriaastal alanud rännetes on Ühendkuningriigis

välispraktikal osalenud kokku 10 kutseõppurit.

Ühendkuningriigi kodanikel oli kehtivaid elamislube õppimiseks9 EL-is kokku 17 197 seisuga 31.12.2022 (s.t mitte ainult üliõpilased), millest peamised riigid olid Hispaania (u 8700), Prantsusmaa (1700), Poola (1200), Holland (1100), Rootsi (600).

EL-i tasandil ei ole sõlmitud nn noorte liikuvuse kokkuleppeid kolmandate riikidega v.a

ERASMUS+. Eestil on sõlmitud sarnased noorte liikuvuse lepped Austraalia10, Kanada11 ja

Uus-Meremaaga12. Näiteks Kanadaga sõlmitud kokkuleppe raames on Eestis külastas Eestist

2022. a kaks Kanada kodanikku, kuid Kanadat külastas kokkuleppe raames 51 Eesti kodanikku.

4.2. Peame oluliseks, et kavandatav noorte liikuvuse kokkulepe keskenduks esmatähtsana

õppimise ja õppepraktika võimaluste parandamisele vastastikususe põhimõttel ning

noorte töötamise soodustamine kavandatava liikuvuse ajal oleks teisejärguline eesmärk.

8 Ühendkuningriigi Kõrghariduse Statistika Agentuur (Higher Education Statistics Agency) 9 Kõikide elamislubade aluste koondstatistika lähtuvalt alusest, kehtivuse pikkusest ning kodakondsusest

(Eurostat, 31.12.2023 seisuga) 10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Austraalia valitsuse vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega

turismiviisade kohta 11 Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkulepe 12 Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitlev kokkulepe

7

Selgitus: kuna kavandatava lepinguga luuakse eriskeem, mis on eeldatavasti soodsam üldisest

riiki saabumise ja õppimise/töötamise süsteemist, siis on väga oluline, et läbiräägitav liikumisskeem jääks raamidesse, milleks see on kavandatud. Liikmesriigil on kohustused oma

kodanike tööhõive osas, mistõttu tehtavad soodustused ei tohiks moonutada Eesti tööjõuturgu. Kui Ühendkuningriigi kodanikud, kes on sisenenud loodava noorte liikumisskeemi alusel, soovivad jätkata Eestis või mõnes teises liikmesriigis elamist, on neil võimalik taotleda

tavakorras elamisluba vastavalt eesmärgile, kas õppimiseks, töötamiseks, pererände eesmärgil, jne ning jätkata elamist liikmesriigis teisel õiguslikul alusel. Liikmesriikidel säilib õigus teha

lihtsustusi sisserände reeglites, et soodustada teatud välismaalaste kategooriate riiki elama asumist, mistõttu suurema paindlikkuse eesmärgil ei ole põhjendatud sisserände reeglite reguleerimine väga ulatuslikult rahvusvaheliste lepetega. Eesti on juba teinud Ühendkuningr iigi

kodanikele soodsamaid erandeid Eestisse tööle asumise üldistest nõuetest ning Ühendkuningriigi kodanikud ei kuulu sisserände piirarvu alla. Samuti on Eesti teinud

soodustusi Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele, kes saavad asuda Eestis tööle ilma üldiselt kohalduva keskmise palga nõudeta.

4.3. Eesti toetab põhimõtet, et lepinguga hõlmatud noored peavad vastama EL-i

saabumise ja viibimise üldistele tingimustele, et tagada siseturvalisus ning mitte koormata

vastuvõtvate liikmesriikide sotsiaalsüsteemi.

Selgitus: Kavandatavas lepingus peab lähtuma ühtsetest minimaalsetest tingimustest EL-i

sisenemiseks, mis hõlmavad kehtivat reisidokumenti, tervisekindlustust, piisava id

elatusvahendeid või tagatist, et katta ära riiki saabumise, riigis elamise ja lahkumise kulud.

Liikmesriikidele peab jääma piisav paindlikkus ja võimalus keelduda isiku riiki lubamisest, kui

isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut.

5. Otsuse eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele

Selleks, et tagada kõikide EL-i liikmesriikide kodanike võrdne kohtlemine, on vajalik

läbirääkimistesse astumine terve EL-i nimel. Selleks on vajalik EL-i tasandi lähenemine, mida

ei ole võimalik saavutada liikmesriikide tasandil. Tulenevalt Euroopa Ülemkogu 2018. aasta

suunistest, võimaldaks EL-i tasandi tegutsemine saavutada olulisi hüvesid noorte liikuvuse

parandamise valdkonnas, nagu näiteks: liikuvuslepinguga hõlmatud isikute kvootide

puudumine; kaalutlusõigusel põhinevate viisataotlusmenetluste vältimine; liikuvusperiood i

pikkus kõlblikkusperioodi jooksul; riigis viibimise eesmärkide ring; võimalus, et

liikuvuslepinguga hõlmatud isikutega võivad kaasas olla lähedased pereliikmed; EL-i

kodanikke koheldakse paljudel juhtudel võrdselt Ühendkuningriigi kodanikega. Liikmesriik ide

paralleelsed läbirääkimised Ühendkuningriigiga neid eesmärke ja põhimõtteid ei tagaks, mille

tõttu võib hinnata algatust vastavaks subsidiaarsuse põhimõttele.

Kavandatav lepe annab noortele EL-i kodanikele selge, lihtsa ja kulutõhusa võimaluse

liikumiseks Ühendkuningriiki. See tooks asjaomastele kodanikele selgust, erinevalt praegusest

olukorrast, kus on mitu erinevat võimalust Ühendkuningriigi viisa taotlemiseks. Need

võimalused on piiratud (nt on kehtestatud kvoodid, lubatud viibimise aeg on liiga lühike, kaasa

ei tohi võtta pereliikmeid) ja kulukad (suured viisatasud, tervishoiu lisatasu). Samuti püütakse

konkreetselt kõrvaldada põhitakistusi, millega EL-i noored kokku puutuvad, (nt seoses

8

õppemaksudega või praktikaga EL-i õpingute raames), mida muud võimalused (nt

Ühendkuningriigi noorte liikuvuse kava) ei käsitle. Kavandatav lepe, mille läbirääkimise juurde

asutakse, ei lähe kaugemale kavandatavast eesmärgist, mille tõttu võib hinnata algatust

üldiselt vastavaks ka proportsionaalsuse põhimõttele. Täpsem proportsionaalsuse

hindamine on võimalik läbirääkimiste käigus konkreetsete meetmete arutamise l.

Läbirääkimiste tulemus esitatakse liikmesriikidele kinnitamiseks eraldi otsusena.

6. Otsuse majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud

Sihtrühm: Eesti ja Ühendkuningriigi noored, kes on vanusevahemikus 18 - 30 eluaastat. Seisuga

01.05.2024 on välismaalastel kokku kehtivaid elamislube õppimiseks Eestis 1477, neist

Ühendkuningriigi kodanikud omavad 10 kehtivat elamisluba (arvuliselt 28-ndal kohal). Seega

lepingu sihtrühm on väike.

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju ulatus: väike.

Lepinguga sätestatakse soodsamad tingimused noortele eelkõige õppimise ja praktika

eesmärgil. Arvestades, et Eesti ei asu Ühendkuningriigi vahetus naabruses ja Ühendkuningr iigi

kodanike arv Eestis on väike (seisuga 01.05.2024 on kehtivaid elukoha kandeid

rahvastikuregistris kokku 1477 inimest), ei ole eeldada, et lepingu sõlmimine võiks tuua kaasa

Ühendkuningriigi kodanike Eestisse asumise suurt kasvu. Samas, kuna lepinguga kavandatakse

üldisest liikumise tingimustest soodsamaid võimalusi, siis võib eeldada, et taoline noorte

liikuvuse lepe tõstab huvi Eestis ja EL-i riikide õppimise ning praktika vastu. Kuna võimalik

leping hõlmab ainult Ühendkuningriigi kodanikke ja riik ei ole ebaseadusliku rände lähteriigiks,

on ebasoovitava mõju avaldumine ebatõenäoline. Arvestades Eesti üliõpilaste järjepidevat huvi

hariduse omandamiseks, on noorte liikuvust käsitleva lepingu sõlmimine oluline Eesti vaatest.

Tervikuna on sotsiaalse, sh demograafilise mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus ning

ebasoovitava mõju esinemise risk väike.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Politsei ja Piirivalveamet ja Välisministeerium.

Lepingu sõlmimisega kaasneb viisade või elamislubade taotlemine õppimiseks või praktika

eesmärgil Eestisse saabumiseks ning järelevalve lepingu tingimuste täimise üle. Kuna ka hetkel

saavad Ühendkuningriigi kodanikud taotleda Eestisse elama, tööle ja õppima asumiseks

elamisluba või viisat ja külastada Eestit ka viisavaba liikumise raames, siis võib eeldada, et

lepingu sõlmimine võib suurendada vähesel määralt Ühendkuningriigi kodanike huvi Eestis

õppimiseks või praktikal osalemiseks. Aastatel 2021 – 2023 taotles tähtajalist elamis luba

õppimiseks Eestis 16 Ühendkuningriigi kodanikku (keskmiselt aastas u 5,3 elamis loa

9

õppimiseks taotlust aastas).

Võimalik leping ei too kaasa olulist täiendavat koormust 2024. a sügisest EL-s rakenduvale

uuele piiriületuste süsteemile (Entry/Exit süsteem), kuna EL riigi viisa või elamisluba vabastab

viisa või elamisloa valdajad Entry/Exit süsteemis registreerimise kohustusest. EL riikide

lühiajalise viisa või viisavabalt liikuvad välismaalased tuleb kanda Entry/Exit süsteemi ja

seetõttu noorte liikuvuse edendamisel võib lühiajalise viibimise ning viisa või elamis loa

kättesaamise korral EL riikides, suurendada koormust rakenduvale süsteemile. Kuna Entry/Exit

süsteemi tuleb kanda viisavabalt liikuvad välismaalased või lühiajalise viisaga EL riikidesse

sisenejaid, peab süsteemi arendamisel arvestama üldise, tulenevalt ülemaailmastumisest jms

välismaalaste liikuvuse suurenemisest tingitud võimaliku koormuse kasvust, mistõttu võimalik

leping ei too kaasa täiendavat koormust loodavale Entry/Exit süsteemile ja järjekordadele EL

välispiiridel.

Seega mõju riigiasutuste töökoormusele on väike.

6.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: Ühendkuningriigi kodanikud, kes asuvad õppima või praktika eesmärgil Eestisse.

Leping hõlmab noorte, vanusevahemikus 18-30 eluaastat õppimist või praktika eesmärgil Eestis

lühiajalist töötamist, mistõttu need noored ei mõjuta oluliselt Eesti tööjõuturgu. Kuna kõikidele

kolmandate riikide kodanikele kohaldub EL-i õpi- ja teadusrände direktiiv, siis lepinguga ei

looda üldisemalt uusi tingimusi kolmandate riikide kodanike Eestisse õppima või praktikale

asumisel, v.a riigis viibimise tähtajad, võimalikud võrdse kohtlemise sätted. Kavandatava

lepinguga suurendatakse Ühendkuningriigi noorte huvi õppida või saada õppepraktikat Eestis

või teistes EL-i riikides ja Eesti noortele õppida või saada kogemust Ühendkuningriigis, mis

aitab kaasa kontaktide loomisele Ühendkuningriigis või Eestis ning seeläbi elavdada ka Eesti

majandust. Kuigi läbiräägitava lepinguga soodustatakse noorte liikuvust, avardab noorte

liikuvuse lihtsustamine ka lisaks ülikoolide vahelisi kontakte ja teadustöö tegemise võimalus i

osapoole haridus või teadusasutustes.

7. Kooskõlastus

Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel olid kaasatud Haridus- ja Teadusministeer ium,

Välisministeerium, Majandus– ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeer ium,

Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Tagasiside andsid Haridus- ja

Teadusministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer ium,

Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Tagasiside kajastub Lisas 1 –

Kaasamistabel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Taimar Peterkop

Riigikantselei [email protected]

03.06.2024 nr 5-1/24-2

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig i

vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu

läbirääkimiste kohta

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu läbirääkimiste kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu

läbirääkimiste kohta“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu

läbirääkimiste kohta“ eelnõu seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu

läbirääkimiste kohta“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 „Kaasamistabel“.

1

Lisa 1: Kooskõlastustabel „Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja

Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu läbirääkimiste

kohta“

Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeeriumi märge

Leppe eesmärk on õige ja toetust vääriv. Kuna UK pole seni avaldanud soovi ja huvi liituda EL

haridusprogrammidega (Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus), siis oleks noorte mobiilsuse kokkuleppe saavutamine UK ja EL vahel väga

tervitatav. Vajame EL poolset ühtset lähenemisviisi teemas. Leppe saavutamine on EL huvides, kuna

EL noori õpib UKs kordades rohkem kui UK noori ELis, sestap jääb arusaamatuks, miks on Komisjoni vaatest vajalik piirata noorte liikumist liidu sees.

Arvestatud märkustega ja täiendatud seletuskirja.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. Silmas tuleks pidada, et nii riiki sisenevatele kui ka riigist väljuvatele noortele kohalduksid

samad tingimused, näiteks õppemaksu kohaldamise korral.

2. Juhime tähelepanu, et „tööpraktika“ on Eesti õiguskorras kasutusel Eesti Töötukassa pakutava tööturuteenuse kontekstis, mistõttu ei

ole mõiste kasutamine seletuskirjas asjakohane. Soovitame kasutada selle asemel mõistet

„õppimise ja töötamisega seotud praktika“, kui mõeldud on praktikat laiemalt.

3. Meie jaoks on oluline, et lepe kohalduks ka

Ühendkuningriigis õppimise ja töötamisega seotud praktikale.

4. Võimalusel tuleks kaardistada, kui palju Eesti üliõpilasi õpivad Ühendkuningriigi ülikoolides, kuid kellel puudub Ühendkuningriigi

elamisluba põhjusel, et nende õppetöö toimub veebi teel.

Arvestatud märkuste ja ettepanekutega. KOM eesmärk on saada EL

üliõpilastele Ühenkuningriigis madalam õppemaks ja seetõttu on läbirääkimiste

mandaat ambitsioonikam ja laiaulatuslikum. Nõukogu otsuse lisa punkti 14 kohaselt

peaks leppega lubatud tegevused hõlmama

töötamist, õppimist, koolitust/praktikat jne.

Tööpraktika osas on seletuskirjas kasutatud terminit Ühendkuningriigi

mõistes läbirääkimiste mandaadist tulenevalt ning EL mõistes on parandatud terminit ja kasutatud

terminit „õppepraktika“. Kahjuks ei ole võimalik kaardistada

Ühendkuningriigi ülikoolides õppivaid Eesti üliõpilasi, kuna on ajamahukas ja eeldaks isikulist lähenemist.

Välisministeerium

Sooviksime täpsemalt teada, miks näeb ettepanek

ette vaid ühe liikmesriigiga liikumise piiramist, kui

noorte mobiilsuse eesmärgiks on soodustada noorte

võimalusi vabamalt õppida ja töötada. Eesti toetab

väga noorte mobiilsuse kokkuleppe saavutamist

UK ja EL vahel, sest tagaks liikmesriikide võrdse

Arvestatud. Kuna ränne on jagatud pädevuses ja liikmesriik annab elamisloa

õppimiseks/töötamiseks ning pikaajalised viisad on liikmesriikide

pädevuses ei saa Euroopa Komisjon mandaati sätestada ulatuslikumaid

2

kohtlemise. õigusi, kui õigusaktid seda ette näevad.

Kaitsepolitseiamet

Kooskõlastatud märkusteta. -

Politsei- ja Piirivalveamet

Kooskõlastatud märkusteta. -