Üldkoosoleku otsus

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

(registrikood: 11948506)

ERAKORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Sepise tn 7, 11415, Eesti Vabariik.

OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 24.05.2024. a, Tallinnas

AKTSIONÄRID Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel

esindab osalust valitseva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrina majandus-

ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist

33,3%), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Kati Kusmin.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus korraline üldkoosolek 19.04.2024 otsustas :

- nimetada isiku kirjaliku nõusoleku (Lisa 2) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

ettepaneku (Lisa 3) alusel Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogu liikmeks Aare

Järvan, isikukood 36707292727, volituste alguskuupäev 20.04.2024, ja

- kutsuda alates 21.05.2024 Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogust seoses volituste

lõppemisega tagasi Kaido Kepp, isikukood 37401022739, volituste kehtivuse viimane päev

20.05.2024.

Kuivõrd korralisel üldkoosolekul ei osalenud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindaja,

on korralise üldkoosoleku otsus allkirjastatud üksnes aktsionäri Eesti Vabariik esindaja poolt.

Tulenevalt ÄS § 305 lg 1 ja 2 ei pea aktsionäride koosoleku protokoll nõukogu liikme

tagasikutsumiseks ega uue nõukogu liikme määramiseks olema notariaalselt tõestatud, kui kõik

aktsionärid otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.

Aktsionärid on seisukohal, et 19.04.2024 korralisel üldkoosolekul tehtud otsused Kaido Keppi

nõukogust tagasi kutsumise ning Aare Järvani nimetamise kohta nõukogu liikmeks, tuleb üle

kinnitada uue samasisulise otsusega, mille allkirjastavad kõik aktsionärid.

Lähtudes ÄS § 298 lõike 1 punktist 4, § 319 lg 1, § 304 lg 7 ning § 305 lg 1 ja 2 ning kooskõlas

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirjaga:

AKTSIASELTSI ERAKORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS

1. Nimetada isiku kirjaliku nõusoleku ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

ettepaneku alusel Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogu liikmeks Aare

Järvan, isikukood 36707292727, volituste alguskuupäev 20.04.2024.

2. Kutsuda alates 21.05.2024 Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogust seoses

volituste lõppemisega tagasi Kaido Kepp, isikukood 37401022739, volituste kehtivuse

viimane päev 20.05.2024.

Otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid, otsused on vastu võetud 100% poolthäältega.

Aktsionäride esindajate allkirjad:

Eesti Vabariik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Riisalo Kati Kusmin

Lisa 1 – Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsus 19.04.2024 (sisaldab Aare Järvani kirjalikku

nõusolekut).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

(registrikood: 11948506)

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Sepise tn 7, 11415, Eesti Vabariik.

OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 19.04.2024. a kell 12:30 kuni 13:00 ministeeriumide ühishoones, aadressil

Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

AKTSIONÄRID

Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida üldkoosolekul

esindas seaduse alusel osalust valitseva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ministrina majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist

33,3%), mille esindaja üldkoosolekul ei osalenud.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 1 ja aktsiaseltsi põhikirjale, on üldkoosolek otsustusvõimeline.

Tutvunud Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2023. a majandusaasta aruandega ja audiitori

järeldusotsusega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku

§ 298 lõike 1 punktidest 4 ja 7, § 319 lg 1 ja § 334 ning kooskõlas Aktsiaseltsi KredEx

Krediidikindlustus põhikirjaga:

AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS

1. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2023. aasta majandusaasta aruanne

(Lisa 1).

2. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023

oli 1 470 108 eurot, millest 2023. aasta puhaskasum moodustas 1 450 793 eurot. Jätta

jaotamata kasum jaotamata.

3. Nimetada isiku kirjaliku nõusoleku (Lisa 2) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

ettepaneku (Lisa 3) alusel Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogu liikmeks

Aare Järvan, isikukood 36707292727, volituste alguskuupäev 20.04.2024.

4. Kutsuda alates 21.05.2024 Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogust seoses

volituste lõppemisega tagasi Kaido Kepp, isikukood 37401022739, volituste kehtivuse

viimane päev 20.05.2024.

Kõigi otsuste poolt hääletas koosolekul osalenud aktsionär, otsused on vastu võetud koosolekul

osalenud aktsionäri poolthäältega.

Eesti Vabariik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Riisalo

Majandus- ja infotehnoloogiaminister

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

Majandusaasta algus: 01.01.2023

Majandusaasta lõpp: 31.12.2023

Registrikood: 11948506

Põhitegevusala: kahjukindlustus

EMTAK koodid: 65121

Aadress: Sepise 7, 11415 Tallinn

Telefon: +372 6 674 100

Elektronpost: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee

Tegevjuht: Signe Rähesoo

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE 2023 ..................................................................................................... 3

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2023 ................................................................................ 11

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023 ................................................................ 18

KOONDKASUMIARUANNE ............................................................................................ 18

FINANTSSEISUNDI ARUANNE ....................................................................................... 19

RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................... 20

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................... 21

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 22

Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid ................................................. 22

Lisa 2. Riskide juhtimine ...................................................................................................... 38

Lisa 3. Tulem investeeringutelt ............................................................................................ 48

Lisa 4. Muud tulud ................................................................................................................ 48

Lisa 5. Muud tegevuskulud .................................................................................................. 48

Lisa 6. Immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguse varad ............................................... 49

Lisa 7. Nõuded ...................................................................................................................... 50

Lisa 8. Finantsinvesteeringud ............................................................................................... 50

Lisa 9. Raha ja raha ekvivalendid ......................................................................................... 51

Lisa 10. Omakapital .............................................................................................................. 51

Lisa 11. Riigi edasikindlustuse kahjureserv ......................................................................... 52

Lisa 12. Kindlustus-ja edasikindlustuslepingud ................................................................... 52

Lisa 13. Muud kohustised ..................................................................................................... 53

Lisa 14. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus .......................................................... 54

Lisa 15. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ..................................... 55

Lisa 16. Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes ............................................. 56

Lisa 17. Tingimuslikud kohustised ....................................................................................... 59

Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................. 60

Juhatuse liikmete allkirjad 2023. a majandusaasta aruandele .................................................. 62

Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 63

Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 64

Audiitoriaruanne ....................................................................................................................... 65

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

3

TEGEVUSARUANNE 2023

Tegutsemise eesmärk

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on asutatud 2009. aastal eesmärgiga

pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenuseid, mis võimaldavad maandada nii ostu-

müügitehingutega seotud krediidiriske, kui ka ostjate asukohamaast tulenevaid poliitilisi riske.

Tegevusluba on Aktsiaseltsile väljastatud 2010. aasta mais. Aktsiaselts hüvitab kahju, mis tuleneb

müüdud kauba või teenuse eest tasumata jätmisest ostja poolt.

Aktsiaselts näeb oma klientidena eelkõige Eesti eksportööre, Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks

eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust

krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust suurendamaks ettevõtjate

konkurentsivõimet välisturgudel ning julgustades neid sisenema uutele eksportturgudele.

Aktsiaselts moodustab ühe osa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) grupi

(so Sihtasutus, Aktsiaselts ja AS SmartCap) pakutavast väärtuspakkumisest Eesti

ettevõtluskeskkonna arendamisel, mistõttu on Aktsiaseltsil mitmeid ühiseid eesmärke ja tegevusi

Sihtasutusega. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3

aktsiatest) ja Sihtasutus (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad

filiaalid.

Pakutavad kindlustusteenused

Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:

• Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus

• Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus

Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud

arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.

• Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus

Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks,

mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 2 aastat. Tavapäraselt on

tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad

olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine toimub graafiku alusel. Aktsiaselts

pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt ekspordi riikliku tagamise

seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja OECD kehtestatud reegleid.

• Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus

Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste

müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 2 aastat (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

4

Olulisemad sündmused ja tegevused

Tegevuskeskkonna üldine areng

Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest 2019. aastal on majanduses olukord olnud turbulentne.

Üks negatiivne mõjur on asendunud teisega ja 2023. aastal on majandusseisaku ilmingud hõlmanud

üha laiemat geograafilist areaali. 2023. aastal mõjutasid Eesti majandust enim kõrge, aasta II poolest

alates vaikselt taltunud, inflatsioon; 2022. aasta suvel alanud baasintressimäärade tempokas tõstmine

keskpankade poolt viimaste aegadega võrreldes ennenägematult kõrgele tasemele; kõrged

energiakandjate hinnad; majanduskasvu tõsine aeglustumine ja majanduslanguse jõudmine Eesti

tähtsamatele eksporditurgudele.

COVID-19 pandeemia mõjul tekkinud muutused ülemaailmsetes tarneahelates on suuresti uude

normaalsusesse loksunud, kuid pandeemia tõttu rakendatud toetusmeetmete lõppemise tõttu on

väiksema jätkusuutlikkusega ja kohanemisraskustega Euroopa ettevõtete seas valla pääsenud hoogne

pankrotilaine. Paljud need ettevõtted, mis ei suutnud kohaneda pandeemia järgse muutunud

majandusolukorraga, on olnud sunnitud tegevuse lõpetama. Pandeemiaaegsed toetusmeetmed

lükkasid konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumist ajutiselt edasi, kuid seda massiivsem on

pankrottide arv 2023. ja ilmselt ka 2024. aastal. See üle-euroopaline tendents omas mõju ka

Aktsiaseltsi kahjujuhtumite arvule ja hüvitiste kogusummale aastal 2023.

Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu, mis sai alguse 2022. a. veebruaris, täiendavat

tuntavat negatiivset mõju 2023. ei avaldanud ega avalda eeldatavalt ka 2024. aastal, kuna juba 2022.

aastal võeti ette sammud Eesti ja Venemaa vaheliste majandussidemete piiramiseks. Aktsiaselts

lõpetas oma teenuste pakkumise Venemaa ostjatega seotud riskide kindlustamiseseks vahetult pärast

agressiooni algust ning 2023. aasta selles osas muudatusi kaasa ei toonud. Samuti ei paku Aktsiaselts

võimalust kindlustada Valgevene ostjatega seotud riske.

Eesti väga kõrge inflatsioon 2022. aastal (ligi 20%) ilmutas 2023. aastal taandumise märke.

Teoreetiliselt oleks pidanud inflatsioon tooma kaasa kindlustusseltsile tulubaasi kasvu seoses hindade

tõusu mõjul paisunud kindlustatud käibe mahtudega, kuid kindlustusvõtjate kindlustatud käibed on

pigem langenud, mis tähendab, et hinnatõus ei ole kompenseerinud mahtude tükilist kukkumist.

Negatiivset mõju on avaldanud Eesti põhilistel eksporditurgudel aset leidnud majanduse jahtumine

ja tellimuste vähenemine. Tuntavalt negatiivsete mõjuritena saab välja tuua turgudest Rootsi

(majanduslangus 0,2% 2023. a., SEK`i nõrgenemine) ja Soome, sektoritest ehituse ning

ehitusmaterjalide tootmise ja müügi, sh moodulmajade tootmine.

Keskpangad jätkasid 2023. aastal inflatsiooni ohjeldamiseks rahapoliitika karmistamist, mille

tulemusena on baasintressid kerkinud järsult harjumatult kõrgele tasemele. Kõrgete intressidega ja

heitliku välisnõudlusega kaasnenud majandusaktiivsuse nõrgenemine on avaldunud suuremal määral

euroalal, s.h. Eestis.

Eesti eksport oli eelkõige nõrga välisnõudluse ja transiitkaubanduse kadumise tõttu 2023. aastal

selges languses. 2023 kevadel oodatud konjunktuuri paranemise ootus on ekspertide arvamuse

kohaselt lükkunud 2024. aastasse, mis koos ettevõtete uute oludega kohanemisega peaks taastama ka

ekspordi kasvu. Ekspordi reaalkasvuks ootab Rahandusministeerium sügisese prognoosi kohaselt

2023. aastal -5,1% ja 2024. aastal 1,8%.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

5

Töötleva tööstuse olukord on endiselt keeruline. Toodangumahud on olnud aastases võrdluses

languses alates 2022. aasta juunist ning langenud on paljude tööstusharude toodangumahud.

Tööstussektori kindlust tulevikuväljavaate osas peegeldav euroala ostujuhtide indeks (PMI) väljendas

2023. aasta viimases kvartalis selgelt pessimismi. Tööstussektori ekspordiootused lähiperioodiks on

tagasihoidlikud. Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul on langenud

vähemalt viimase 23 aasta madalaimale tasemele.

Ehitussektori tegevust mõjutavad tegurid – näiteks ehitus- ja kinnisvarahindade kasv – on tõenäoliselt

stabiliseerumas. Ehituse ning eluaseme hindade varasem väga kiire kasv aeglustus 2023. aasta II

pooles. Järgnevatel aastatel oodatakse Rahandusministeeriumi (RM) sügisese prognoosi kohaselt

ehitussektori reaalse lisandväärtuse mõneprotsendilist kasvu.

Kogu majanduse arengut iseloomustav sisemajanduse kogutoodang (SKT) on erinevate Eesti

institutsioonide poolt prognoositud olema 2023. aastal vahemikus 0% (Luminor) kuni -2% (RM ja

Swedbank). 2024. aastal eeldatakse Eesti SKT kasvu 2% (Swedbank) kuni 4% (Luminor). 2024.

aastal viib majanduse kasvule ostujõu paranemine nii Eestis kui eksporditurgudel.

Krediidikindlustusandjate rahvusvaheline turg on väga kontsentreeritud ja turuosaliste vaates

stabiilne. AU Group andmete põhjal domineerivad turul 2022. aasta lõpu seisuga endiselt 3 suurt

globaalset teenusepakkujat – suurimana Allianz Trade (end Euler Hermes, ca 30% turust), Atradius

(ca 24% turus), ja Coface (ca 16% turust) omades kolme peale kokku rohkem kui 70% turust

(globaalsetesse turunumbritesse ei ole arvatud Hiina riiklikku krediidikindlustusandjat Sinosure).

Ülejäänud 30% sisse mahuvad ka riiklikud ekspordiagentuurid nagu Aktsiaselts.

Krediidikindlustuse mahud on pärast kukkumist 2020. aastal, taastunud ja ületasid 2021. aastal

kriisieelseid mahte (ICISA). 2022. aasta tulemusi hinnatakse ajaloo rekordiks – teenitud

kindlustusmaksete mahud kasvasid keskmiselt 15% (AU Group), suurimate turuosaliste

kombineeritud suhted jäid tasemele 60-70%. 2021. ja 2022. aastat iseloomustab ajaloo madalaim

kahjude maht (ICISA, AU Group). Aktsiaselts on tunnetanud teravalt erasektori

krediidikindlustusandjate agressiivsust Eesti turul.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) on 2022. aasta

augustis avaldanud, et krediidikindlustus on reaalmajandusele süsteemselt oluline toode (eriti SME

sektoris) ja võimendab eksporti ca 30% ulatuses.

Lääne-Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete kogukäibest ja 60% ettevõtete

krediiditingimustel teostatud ekspordi käibest (ESRB, 2020 andmete põhjal).

Krediidikindlustust puudutav Eesti turu statistika on Aktsiaseltsile raskesti kättesaadav, sest

erasektori krediidikindlustusandjad tegutsevad Eestis ülepiiriliselt, peamiselt kindlustusmaaklerite

vahendusel.

Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2023. aastal 2,5-3% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti

päritolu kaupade ja teenuste ekspordist moodustab Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive

hinnanguliselt 3-3,5%.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

6

Kindlustustegevus

Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive kahanes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 20%, 670 miljoni

eurole. Sellest oli kindlustatud eksporditehingute käive 520 miljonit eurot (78%), mis kahanes

eelmise aastaga võrreldes 6%. Seega kindlustatud ekspordi käive langes märgatavalt aeglasemalt kui

kindlustatud Eesti-sisene käive. Strateegia alusel toetab Aktsiaselts eelkõige Eesti eksportööre.

Aastaga kahanes Eesti-sisene kindlustatud käive 46% (150 mln euroni). Languse tingisid nii

ebasoodne majanduslik olukord Eesti eksporditurgudel, majanduslangus Eestis kui ka teravnenud

konkurents Eesti krediidikindlustusturul.

Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2,5-3% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade

ekspordist moodustas Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive hinnanguliselt 3-3,5%. Aktsiaseltsis

kindlustatud käibe puhul on peamised sihtriigid samad Eesti ettevõtjate peamiste ekspordi

sihtriikidega. Enim kindlustati krediite seonduvalt arvetega, mille Eesti eksportöörid väljastasid

Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis asuvatele ostjatele. Käibe pingereas järgnesid neile sihtriigid Norra

ja Itaalia. Väiksematest ja kaugematest riikidest kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste

abil näiteks Jordaania, Kõrgõzstani, Araabia Ühendemiraatide, Malaisia, Ecuadori ja Singapuri

ostjate makseriske. 2023. aasta lõpu seisuga oli Aktsiaselts kindlustanud ka 280 tuhat euro ulatuses

Ukraina ostjatega seotud krediite. Ukraina ostjad tegutsesid puidu- ja keemiasektoris ja paiknesid

sõjategevusest vähemmõjutatud regioonides.

Sihtriikide TOP’is oli suurimaks tõusjaks Rootsi, millele järgnes määratud krediidilimiitide

suurenemise poolest Norra. Suurimateks langejateks olid Läti, Poola ja Ühendkuningriik.

Määratud krediidilimiitide portfelli muutused olid suuresti kooskõlas kindlustatud käibe muutustega.

Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kahanes aasta baasil 12% (319 mln eurolt 282 mln

0 5 000 000 10 000 000 15 000 000 20 000 000 25 000 000 30 000 000 35 000 000 40 000 000 45 000 000

Saksamaa

Prantsusmaa

Taani

Poola

Itaalia

Norra

Läti

Leedu

Rootsi

Soome

Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP, eurodes

31.12.2022 31.12.2023

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

7

euroni). Seejuures kahanesid nii Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (langus

32%) kui ka välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (langus 4%).

Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2023. aasta lõpuks kindlustatud üle 2 800 ostja makseriski.

Majandusaasta lõpu seisuga oli ostjatele määratud krediidilimiite ostjatele arvuliselt kokku 3 301.

Väljastatud krediidilimiitidest oli 78% (2022. a 72%) seotud välisriikide ostjate kindlustamisega 62

välisriigis (2022. a 66 riigis).

Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel on kindlustatud 6% määratud krediidilimiitidest (2022. a

9%). Ülejäänud krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist

edasikindlustust.

2023. aastal hüvitas Aktsiaselts kahjusid kokku 1,2 mln euro väärtuses (2022. a 1,7 mln eurot). Sellest

summast oli 83% (2022. a 56%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvete tõttu tekkinud kahjudega.

Suurimad väljamakstud kindlustushüvitised (kumbki 0,2 mln €) maksti välja Poola ja Saksa ettevõtete

maksejõuetusega seoses.

Investeerimistegevus

Aktsiaseltsi investeerimisportfelli turuväärtus langes alla selle nominaalväärtuse 2022. aasta I

kvartalis ja jäi kerget alla nominaali ka 31.12.2023 seisuga. Aruandeaasta lõpuks kujunes

investeerimisportfelli aastaseks tootluseks 7,1%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli maht oli

31.12.2023 seisuga 16,7 miljonit eurot, millest 13,3 miljonit moodustasid võlakirjad ja 3,5 miljonit

investeerimisfondid.

Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid, edasikindlustusandja (riigi)

deposiidi vahendeid investeerimistegevusse kaasatud ei olnud. Aktsiaselts lähtus investeerimisel

tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja

madala riskisusega võlakirjadesse ning ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse ja

võlakirjafondidesse.

Aktsiaseltsi investeeringute juhtimise tegevuspõhimõtete eesmärk on tagada lähtumine mõistlikkuse

põhimõttest, mille rakendamine on kohustuslik tulenevalt kindlustusandjate tegevuse aluseid

määratlevatest õigusaktidest.

Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud

mitmesuguseid piiranguid varade jaotusele ja varaklassidele investeerimisportfellis. Näiteks on

sätestatud piirmäärad instrumentide sektoripõhisele jaotusele, riikide valitsuste võlakirjade lubatavale

osakaalule investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade

tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning

paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav.

Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiate varaklassiga seotud positsioonidesse on

lubatud paigutada üksnes kuni 20% omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli

kaasatud vahenditest. Valuutariski maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid

paigutada üldjuhul vaid eurodes väljastatud instrumentidesse. Aktsiaselts aktsepteerib kaudset

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

8

valuutariski aktsiafondide koosseisus. 2023. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad

eurodes.

Finantstulemus

2023. aastal kogutud brutokindlustusmaksed kokku ulatusid 1,8 miljoni euroni, vähenedes aastaga

24,0%. Kindlustustegevuse tulemiks peale edasikindlustust kujunes 0,6 miljonit eurot. Omavahendite

ja kattevara investeerimistegevusest teenitud kasum jäi 1,4 miljoni euro tasemele.

Aruandeperioodil esines 24 kahju väljamakset kokku brutosummas 1,2 miljonit eurot.

Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed

kulud kokku 0,6 mln eurot. Muud tegevuskulud moodustasid 0,6 miljonit eurot.

Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 1,5 miljoni euro suuruse kasumiga.

Omakapital oli aasta lõpu seisuga 20,8 miljonit eurot ning bilansimaht 38,1 miljonit eurot.

Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell)

kogumahus 37,0 miljonit eurot. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 54,7% ulatuses lühiajalistel

tähtajalistel hoiustel ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud aktsiate varaklassiga seotud

positsioonidesse ja võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi

kasumi/kahjumi.

tuhandetes eurodes 2023 2022

Tulu kindlustustegevusest, bruto 1 827 2 398

Kulud kindlustustegevusest, esinenud kahjunõuded -1 194 -1 673

Kulud kindlustustegevusest, tegevuskulud -41 -49

Netokulud edasikindlustusest -35 -206

Tulem kindlustustegevusest 590 446

Neto kahjusuhe 33,9% 44,0%

Bruto kulusuhe 48,2% 23,9%

Kombineeritud suhe 82,1% 67,9%

31.12.2023 31.12.2022

Finantsvarad 36 922 35 965

Bilansimaht 38 136 37 619

Omakapital 20 763 19 312

Neto kahjusuhe esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest / neto tulu

kindlustustegevusest

Bruto kulusuhe tegevuskulud-muud tulud / tulu kindlustustegevusest

Kombineeritud suhe neto kahjusuhe + bruto kulusuhe

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

9

Juhtimine

Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ning juhatus. Aktsiaseltsis on

moodustatud auditikomitee. Info nimetatud organite koosseisu, tegevuse ja juhatuse liikmete

vastutusalade kohta on toodud käesoleva aruande osaks olevas ühingujuhtimise aruandes (vt

edaspidi).

Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud nelja võtmefunktsiooni - riskijuhtimise, siseauditi,

aktuaari ja vastavuskontrolli funktsiooni kaudu. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse

aluseid määratlevate õigusaktide nõuetele. Riskijuhtimissüsteem toimib kolme kaitseliini põhimõttel.

Personal

Majandusaasta jooksul leidis Aktsiaseltsi personali hulgas aset mitmeid liikumisi ja ajakohastati ka

struktuur. Asendati mõned töötajad, kellega töösuhe lõppes. Koondati üks töötaja seoses töömahu

vähenemisega krediidianalüüsi valdkonnas ning juurde loodi ärianalüütiku ametikoht.

Aktsiaseltsi organisatsiooniline struktuur tagab riskijuhtimise toimimise kolme kaitseliini põhimõttel,

mis on eelduseks selge kontrollikeskkonna eksisteerimisele. Kindlustusvõtjate ostjatele

krediidilimiitide määramine on eraldatud tegevuste raporteerimisest, jälgimisest ja õiglase hinnangu

andmisest.

2023. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis täistööajaga kokku 11 töötajat. Tööjõukulud 2023. aastal

moodustasid kokku 0,6 mln eurot.

Audiitori poolt osutatud teenused

Aruandeperioodil ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud.

Vastutustundlik ettevõtlus

2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. 2019. aastal allkirjastas

Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

rakendamiseks.

Aktsiaselts arvestab tegevuses sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega eelkõige läbi asjakohase

kliendistrateegia kehtestamise, töökeskkonnast hoolimise ning vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtetest lähtuva juhtimiskultuuri rakendamise. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

10

vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside

läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi.

Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja

keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes

äritehingutes.

Suunad aastaks 2024

Lähtuvalt omaniku ootusest jätkab Aktsiaselts 2024. aastal oma teenuste tutvustamist Eesti

eksportööridele, julgustades neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel

turgudel. Tasakaalustatult pakutakse krediidikindlustuse lahendusi ka ettevõtjatele, kelle käive on

riigisisene. Koostöös välise teenusepakkujaga on kavandatud mitmed initsiatiivid, et olla rohkem

nähtavad avalikus ruumis ja tuua erinevate meediakanalite vahendusel sihtgruppideni infot

Aktsiaseltsi olulistest tegvustest, tutvustada Aktsiaseltsi tulemusi ja teenuseid. Eesmärk on kinnistada

olemasolevat partnervõrgustikku ja seda laiendada, et koostöös jõuda sihtgrupiks olevate

ettevõtjateni. Samuti on oluline realiseerida sünergiaid Sihtasutuse grupis sees. Aktsiaselts soovib

olla usaldusväärne ja kvaliteetset teenust pakkuv ning oma valdkonnas kompetentne partner.

Teenuste tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas

kliendibaasi ja ärimahtude kasvu. Muude detailsemate eesmärkide kõrval on eraldiseisvalt fookuses

pikaajalise tehingute krediidikindlustuse võimaluste tutvustamine.

Majandusaasta aruande koostamise ajal valitseb maailmas jätkuvalt suur ebastabiilsus ja prognooside

tegemine on seetõttu keeruline. Aktsiaselts on oma eesmärkide seadmisel olnud mõõdukalt

optimistlik. Muutused majanduskeskkonnas avaldavad Aktsiaseltsi tulemustele vahetut mõju ning

Aktsiaselts püüab suunamuutustele reageerida paindlikult. Aktsiaseltsi missiooniks on pakkuda Eesti

ettevõtjatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses majanduskonjunktuuris ja anda

sellega hoogu majanduslanguse tsüklist väljumisele.

2024. aasta II pooles on muuhulgas plaanis läbi vaadata ja ajakohastada Aktsiaseltsi strateegia ja Eesti

Vabariigiga sõlmitud edasikindlustusleping. Aktsiaseltsi teenuste portfellis ei ole ette näha

muudatusi.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

11

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2023

Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus

(edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea

ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes.

Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni

väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid.

Üldkoosolek

Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu

jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub

erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel.

Aktsiaseltsi aktsionärid 2023. aastal olid Eesti Vabariik ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. 2023. aasta aprillis toimus aktsionäride korraline üldkoosolek.

Lisaks sellele pidasid aktsionärid kahel korral koosolekuid seoses vajadusega nimetada ja/või tagasi

kutsuda nõukogu liikmeid, määrata kindlaks nõukogu liikmete arv ning valida nõukogule esimees.

Aasta alguses toimunud esimesel üldkoosolekul esindas osaluse valitsejat ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaminister, hiljem majandus- ja infotehnoloogiaminister. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutust esindas üldkoosolekul juhatuse liige. Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda

üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha

ettepanekuid. Korralisel üldkoosolekul osalesid ka Aktsiaseltsi nõukogu esimees ning juhatuse

esimees. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi, mis tooks kaasa

aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.

Korralisel üldkoosolekul 2023. aasta aprillis kinnitati Aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta aruanne.

Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Aktsiaseltsi jaotamata kasum

seisuga 31. detsember 2022 oli 90 993 eurot, millest 2022. aasta puhaskahjum moodustas 1 383 413

eurot. Üldkoosolek tegi otsuse jätta jaotamata kasum jaotamata.

Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest.

Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist

puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muu hulgas ette üldkoosoleku

kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt

üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi

veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine

Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud

teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on

kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul

ebaproportsionaalne.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

12

Nõukogu

Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu

määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada

äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 02.01.2023 otsusega

määrati nõukogu liikmete arvuks viis.

2023. aastal kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Ivo Kuldmäe (Baltijas Apdrošināšanas

Nams AAS nõukogu liige) ja liikmed Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige, Aktsiaseltsi

nõukogus kuni 31.07.2023), Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse liige), Paul Kalle

(Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige) ning Martti Kalvik (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsioonivaldkonna strateegilise planeerimise

juht). Kristjan Värtoni teine ametiaeg lõppes 31.07.2023, tema volitusi edasiseks ei pikendatud ning

28.07.2023 otsusega määras üldkoosolek nõukogu liikmete arvuks alates 01.08.2023 neli.

Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud

Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist

ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse

raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning

olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia.

Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek.

Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid

mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid

vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib

täpsemalt nõukogu töökord.

2023. aastal on nõukogu koosolekud toimunud kuuel korral. Kolmel korral on nõukogu liikmed

otsuse teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata ning ühel korral on nõukogu

vastavalt ÄS § 323 lg 6, etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul

vastuvõetud otsuse.

Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes

riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja

punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse

määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta.

Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle

kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra

alusel.

Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot

kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele

makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2023. aastal

nõukogu liikmetele tasusid summas 32 452 eurot.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

13

Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud

ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest.

Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud

tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse

astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide

ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning

täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt

vähemalt sagedusega kord aastas. 2023. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte

ei tuvastatud.

Seoses asjaoluga, et nõukogu liige Kaido Kepp on ühtlasi IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige,

on Aktsiaselts teadvustanud huvide konflikti ohtu. Sisuline huvide konflikt on välditud, sest IIZI

Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotuse järgi ei vastuta Kaido Kepp

IIZI Kindlustusmaakler AS-is kindlustuse turustamise ja vahendustegevuse eest, vaid

finantsarvestuse ja personalivaldkonna eest. Kaido Kepp on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik

huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest olukorras, kus

IIZI Kindlustusmaakler AS ning Aktsiaselts peaksid omama ärilist puutumust ja see võib tekitada

huvide konflikti olukorra.

Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.

Nõukogu organid

Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada

auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja p 3.6.1. Auditikomitee on

nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,

järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri

määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi

asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu

töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid

mõnevõrra täpsustatud.

Auditikomitee liikmeteks olid 2023. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige

Paul Kalle (kuni 14.02.2023 auditikomitee esimees), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise

ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas (varasem finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas, praegune Tallinna

strateegiakeskuse osaluspoliitika ekspert, alates 15.02.2023 Aktsiaseltsi auditikomitee esimees).

Nõukogu liikmetest kuulus auditikomiteesse Paul Kalle.

Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Üldkoosolek on

21.12.2017 otsustanud, et nõukogu liikmest auditikomitee liikmele makstakse täiendavat tasu

kalendrikuude eest, mil nõukogu liige osales auditikomitee koosolekul, 25% Aktsiaseltsi nõukogu

liikme tasust.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

14

Auditikomitee liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud

Aktsiaseltsi nõukogu: auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe

tasu 600 eurot kuus, tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee

koosolekul.

Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.

Juhatus

Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt,

kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes

eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli

toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise-

regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure).

Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt

võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe

nõukogu.

Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2023. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees), Ivika Kolk (kuni

02.07.2023) ja Katrin Savi (alates 03.07.2023).

Juhatuse liikmete ülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitud

juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid 2023. aastal

üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud,

talitluspidevus, teenuste arendus, kahjukäsitlus ning IT juhtimine.

Juhatuse liikme Ivika Kolgi vastutusalaks oli kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning

teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on

kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse

turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse

võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete

täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud isiku ülesanded olid

kuni 02.07.2023 Ivika Kolgi vastutusala osaks.

Katrin Savi nimetati juhatuse liikmeks Ivika Kolgi asemele ning ta võttis üle kõik seni Ivika Kolgi

vastutusalas olnud ülesanded, ühtlasi määras nõukogu Katrin Savi alates 03.07.2023 KindlTS § 103¹

lg 1 nimetatud isikuks.

Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga

sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades

tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab

Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele

eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

15

liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse

liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses.

Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on

juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme

lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja

tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist

puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse

liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib

juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud

tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu

maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga

võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise

kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral

ebatäpseks või ebaõigeks. Aktsiaseltsis kehtestatud tasustamise korra kohaselt kuulub juhatuse

liikmele määratud tulemustasust 30% edasilükkamisele ja see makstakse välja pärast kolme aasta

möödumist tulemustasu maksmise otsuse tegemisest tingimusel, et kolmeaastase edasilükkamise

perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja

maksmata jätmise.

2023. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 162 000 eurot

(2022. aastal 172 441 eurot). Tasude vähenemine oli põhjustatud asjaolust, et juhatuse liige Ivika

Kolk viibis märkimisväärselt pika perioodi jooksul ajutise töövõimetuse tõttu juhatuse liikme

ülesannete täitmisest eemal, mistõttu ei makstud talle sel perioodil juhatuse liikme tasu.

Tulemustasusid juhatuse liikmetele 2023. aastal ei makstud, välja arvatud varasematele juhatuse

liikmetele varem määratud tulemustasu edasilükkunud osade väljamaksed. Välja maksti alates

01.12.2017 kuni 31.01.2021 Aktsiaseltsi juhatuse esimehena tegutsenud Erki Aamerile ja perioodil

16.08.2019 kuni 06.01.2021 juhatuse liikmena tegutsenud Rauno Mürgile nõukogu 09.04.2020 otsuse

alusel määratud tulemustasu (vastavalt 2,5 kordne ja ühekordne kuutasu) edasilükkunud osa (30%).

Ivika Kolgile maksti lahkumishüvitist tema kahe kuu tasu ulatuses.

2023. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud. Juhatuse

liikmed ei tegutsenud 2023. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega täitnud muid

tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmed deklareerivad

isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas.

Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud

tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele

pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2023.

aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

16

Teabe avaldamine

Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata

aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri,

keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse.

Lähtuvalt RVS § 97 lg 8 hoiab Aktsiaselts oma veebilehel avalikuna nõutavat teavet, otsuseid,

ülevaateid ja aruandeid vähemalt viis aastat pärast nende avalikustamist. Aktsiaselts avaldab oma

veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne eraldi peatükina);

vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, ülevaade kvartali

majandustegevusest); ÄS § 333 kohased nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu

on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja;

üldkoosoleku otsused (sh nõukogu koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused);

juhatuse koosseisu; andmed audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated

Aktsiaseltsi tegevust puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu

liikmetele makstud tasude kohta avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande

koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike

kasusaajate kohta.

Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras

ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja

finantseisundi aruanded, milles muuhulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust,

toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele

finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta

aruande koostamise eest vastutab juhatus.

Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist.

Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised

auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse

võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi

üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja

olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta,

samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11

nimetatud täiendav aruanne.

2023. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud majandus-

aasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja esindaja

osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul, millel auditikomitee majandusaasta aruande läbi vaatas.

Pärast auditikomitee koosolekut vaatas auditeeritud majandusaasta aruande läbi nõukogu ning

koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

17

juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek.

Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis

käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

18

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023

KOONDKASUMIARUANNE

Eurodes

Lisa 2023

2022

korrigeeritud

Tulu kindlustustegevusest 1 827 206 2 398 186

Kulud kindlustustegevusest -1 235 174 -1 721 294

Esinenud kahjud ja kindlustusteenuse kulud -1 194 248 -1 672 611

Kindlustuslepingute sõlmimiskulud -40 926 -48 683

Kindlustusteenuse tulem enne edasikindlustust 592 032 676 892

Netokulud edasikindlustusest -34 695 -206 453

Kindlustusteenuse tulem 557 337 470 439

Kindlustuslepingute finantskulud, neto 56 601 -47 807

Edasikindlustuslepingute finantstulu -24 891 23 743

Neto finantstulem 31 710 -24 064

Tulem kindlustustegevusest 589 047 446 375

Tulud investeeringutelt 3 1 366 877 -1 424 852

Muud investeeringute kulud -70 775 -64 302

Tulem investeeringutelt 1 296 102 -1 489 154

Muu finantskulu -3 053 -618

Muud tegevuskulud 5 -555 380 -455 362

Muud tulud 4 124 077 224 543

KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUTAMIST 1 450 793 -1 274 216

TULUMAKSUKULU

0 -101 050

ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 1 450 793 -1 375 266

ARUANDEAASTA KOONDKASUM (-KAHJUM) 1 450 793 -1 375 266

Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

19

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Eurodes

Lisa 31.12.2023

31.12.2022

korrigeeritud

01.01.2022

korrigeeritud

VARAD

Raha ja raha ekvivalendid 9,14 8 361 004 9 996 159 16 052 717

Muud nõuded 7 24 625 294 1 525

Finantsinvesteeringud 8,14,15 28 561 181 25 968 806 21 600 267

Varad edasikindlustuslepingutest 16 769 388 1 359 410 1 568 972

Viitlaekumised ja ettemakstud

perioodide kulud 7 359 690 218 162 200 477

Kasutamisõiguse varad 6 52 728 66 484 9 194

Immateriaalne põhivara 6 7 729 9 703 300

VARAD KOKKU 38 136 345 37 619 017 39 433 448

KOHUSTISED

Riigi edasikindlustuse kahjureserv 11,18 15 011 364 14 816 198 14 864 755

Kohustised kindlustuslepingutest 12 2 103 274 3 046 995 3 140 707

Muud kohustised 13 204 195 376 585 309 237

Rendikohustised 13 54 228 66 749 9 351

Kohustised kokku 17 373 062 18 306 527 18 324 050

OMAKAPITAL

Aktsiakapital 10 19 173 600 19 173 600 19 173 600

Kohustuslik reservkapital 10 136 318 136 318 114 136

Jaotamata kasum (-kahjum) 1 453 365 2 572 1 821 662

Omakapital kokku 20 763 283 19 312 490 21 109 398

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

KOKKU 38 136 345 37 619 017 39 433 448

Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

20

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Eurodes

Lisa 2023 2022

Rahavood äritegevusest

Laekunud kindlustusmaksed 1 927 591 2 842 947

Makstud kindlustustegevuse kulud -1 270 610 -1 193 441

Tasutud edasikindlustusmaksed -427 615 -524 918

Laekumised edasikindlustusmaksetest 105 010 20 195

Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud -1 248 477 -1 719 268

Tagasilaekunud regressid 251 807 681 892

Laekunud muust tegevusest 148 765 178 707

Kokku rahavood äritegevusest -513 529 286 113

Rahavood investeerimistegevusest

Laekunud intressid 3 654 261 314 495

Investeeringud võlakirjadesse ja muudesse

intressikandvatesse väärtpaberitesse -7 256 347 -1 284 471

Laekunud võlakirjade ja muude intressikandvate

väärtpaberite müügist 5 480 460 2 000 000

Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -11 850 000 -10 850 000

Laekunud tähtajalistest hoiustest 11 850 000 4 000 000

Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 121 626 - 5 819 976

Rahavood finantseerimistegevusest

Väljamakstud dividendid 0 -421 642

Makstud ettevõtte tulumaks 0 -101 050

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 0 -522 692

RAHAVOOD KOKKU -1 635 155 -6 056 555

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 996 159 16 052 714

Muutus raha ja raha ekvivalentide jääkides -1 635 155 -6 056 555

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 8 361 004 9 996 159

Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

21

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Eurodes

Aktsiakapital

Kohustuslik Jaotamata

Kokku reservkapital kasum

Seisuga 31.12.2021 19 173 600 114 136 1 918 230 21 205 966

Korrigeerimine seoses IFRS 17

esmakordse rakendamisega 0 0 -96 568 -96 568

Korrigeeritud saldo seisuga 01.01.2022 19 173 600 114 136 1 821 662 21 109 398

Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) 0 0 -1 375 266 -1 375 266

Dividendid 0 0 -421 642 -421 642

Reservkapitali muutus 0 22 182 -22 182 0

Seisuga 31.12.2022 (korrigeeritud) 19 173 600 136 318 2 572 19 312 490

Aruandeperioodi koondkasum 0 0 1 450 793 1 450 793

Seisuga 31.12.2023 19 173 600 136 318 1 453 365 20 763 283

Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 10.

Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

22

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid

Eesti Vabariigi äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks

kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride

üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta

kinnitamata ning nõuda uue aruande koostamist.

1. Koostamise alused

Aktsiaseltsi raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamise

Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele

ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (IFRS EL) poolt ja jõustunud 2023

aasta kohta.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkusuutlikkuse

põhimõtteid võtab Aktsiaselts arvesse kõikides tegevustes, protsessides ja otsustes.

Raamatupidamisaruannete koostamisel lähtub Aktsiaselts soetusmaksumuse printsiibist, välja

arvatud teatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi

kasumi/kahjumi ning regressinõuete puhul, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt

regressinõuete laekumisele.

Juhtkonna hinnangud

Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS

EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis

mõjutavad aruandekuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning

tingimuslike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad

eelmiste perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel

asjaoludel põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse

üle otsuseid, mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna

parima teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda.

Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike

hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud

aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja

järgmisi aruandeaastaid.

Alates 01. jaanuarist 2023 rakendatud IFRS 17 ja IFRS 9 on kaasa toonud suurimad muutused

hinnangutes ja eeldustes. Raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tehtavad otsused, millel võib olla

mõju raamatupidamises kajastatud summadele, on järgmised:

- kindlustus- ja edasikindlustuslepingute klassifitseerimine: kas lepinguga kaasneb oluline

kindlustusrisk;

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

23

- kindlustus- ja edasikindlustuslepingute gruppidesse jaotamise tase: lepingute portfellide

kindlaksmääramine, mis on esmasel kajastamisel kahjumlikud ja lepingute portfellide

kindlaksmääramine, millel ei ole märkimisväärset võimalust hiljem kahjumlikuks muutuda;

- kindlustus- ja edasikindlustuslepingute mõõtmine: otsustamine, millist meetodit kasutada;

- kindlustus- ja edasikindlustuslepingute mõõtmine: sisendite määramine kahjude kujunemise

arvutuses, kasutatud diskontomäärad;

- finantsvarade klassifikatsioon: ärimudel, mille raames vara hoitakse ja lepingujärgsed rahavood;

- finantsvarade väärtuse languse mõõtmine: sisendite määramine, sealhulgas kaetavate

rahavoogude hindamisel kasutatud peamised eeldused

2. Arvestus- ja esitusvaluuta

Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta

on euro.

3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud

Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud

Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on

seisuga 31.12.2023 ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa

Keskpanga sulgemiskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on

koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna.

4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid

summasid ning üleöödeposiitide saldosid.

Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil.

5. Finantskohustised

Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi.

Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele ostetud

kaupade või teenuste eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli

jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende

õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud

soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul

nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes

maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud,

lõpetatud või aegunud.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

24

6. Rendiarvestus

Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti.

Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada

kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida

ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni.

Aktsiaselts kui rentnik

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva

tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.

Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara

mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse

algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning

taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on

maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi

lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile

rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib

kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu

kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate

materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest

tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud

ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud

rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole

võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts

diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid.

Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda

renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.

Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:

▪ fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)

▪ trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel)

▪ väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)

▪ garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus)

▪ indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui

tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

25

garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas

soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse

rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud

rendimaksed).

Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises

maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes,

kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks

vastavalt IFRS 16’le. Selleks on kontoriruumid aadressil Sepise tn 7. Selle kasutusõiguse vara

jääkväärtus oli 52,7 tuh eurot.

7. Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid,

litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise

soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude teenimisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed

varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse

koondkasumiaruandes administratiivkulude all.

8. Ettevõtte tulumaks

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu

makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt

makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat

maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele

ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide

ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Dividendide

väljamaksetele, mille madalamat maksumäära kasutada ei saa, kehtib maksumäär 20% (20/80

netoväljamaksest).

Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste

ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid

ja -kohustisi.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning -kohustisena

dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse

või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide

väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja

dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 17.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

26

9. Riigi edasikindlustuse kahjureserv

Riiklikust eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi

riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine Aktsiaseltsi juures,

kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi

poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud

komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud

kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riigi edasikindlustuse tingimustele vastavatest

kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras deposiidi

vahenditest.

10. Reservkapital

10.1 Kohustuslik reservkapital

Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas

sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku

otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist,

samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi

eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.

Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse

reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservi kohta

avalikustatakse aastaaruande lisas 10.

10.2 Tasandusreserv

Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit.

Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne

suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni

nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest

kasumist. Viimastel aastatel ei ole tasandusreservi moodustatud, kuna kahjunõuetes pole olulisi

kõikumisi olnud, seega pole vajalik nõuete volatiilsust täiendava reservi abil maandada.

11. Aruandekuupäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad

asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruandekuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul,

kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

12. Eraldised

Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast

sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad

Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

27

tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või

summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna

hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.

Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt

aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks

kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast

aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete

nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu

kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

13. Hüvitised töötajatele

Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt

õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks kajastatakse tekkepõhiselt

tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele

kehtestatud.

14. Arvestuspõhimõtete muudatused

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis

tähendab, et ettevõte kasutab järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi.

Arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi muudetakse üksnes siis, kui seda nõuavad uued või muudetud

rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ja nende tõlgendused või kui uus

raamatupidamis- põhimõte ja/või esitusviis annab objektiivsema ülevaate ettevõtte finantsseisundist,

finantstulemustest ja rahavoogudest.

Aktsiaselts on kasutusele võtnud IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ ja IFRS 9 „Finantsinstrumendid“

standardid, mis asendavad vastavalt IFRS 4 „Kindlustuslepingud“ ja IAS 39 „Finantsinstrumendid“.

Esimest korda rakendab Aktsiaselts uusi standardeid alates 1. jaanuarist 2023. Uued standardid

muudavad esmakordsel rakendamisel oluliselt kindlustus- ja edasikindlustuslepingute ning

finantsinstrumentide raamatupidamisarvestust ja mõjutavad oluliselt ka ettevõtte

raamatupidamisaruannet. Muutuvad hindamismudelid, kindlustuslepingute liigitamise alused,

edasikindlustuslepingute kajastamine ning portfelli rühmitamise nõuded. Eeldatavasti vähenevad nii

varad kui kohustused, kuna kindlustusmaksete nõuded ja sõlmimiskulud liigitatakse varade alt ümber

kindlustuskohustiseks. Oluliselt mõjutab IFRS 17 standardi esmakordne rakendamine ka teabe

esitamise põhimõtteid.

Ettevõte on hinnanud IFRS 17 ja IFRS 9 esialgse rakendamise hinnangulist mõju finantsaruannetele.

IFRS 17 „Kindlustuslepingud“

IFRS 17 kehtib 1. jaanuar 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda rakendatakse

tagasiulatuvalt, võrdlusandmeid korrigeeritakse alates 1. jaanuarist 2022. Aktsiaselts rakendab IFRS

17 esimest korda 1. jaanuaril 2023 alanud aruandeperioodile. Uus standard tõi kaasa olulisi muudatusi

kindlustus-ja edasikindlustuslepingute arvestuses.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

28

IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ asendab standardi IFRS 4 „Kindlustuslepingud“ ning kehtestab

kindlustuslepingute, edasikindlustuslepingute ja investeerimislepingute, milles on kaalutlusõigusega

osalusfunktsioonid (contracts with direct participating features) kajastamise, mõõtmise, esitamise ja

avalikustamise põhimõtted. Standard võtab kasutusele mudeli, mis mõõdab lepingute grupid,

lähtudes Aktsiaseltsi hinnangutest tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse kohta, mis eeldatavasti

tekivad, kui Aktsiaselts täidab lepinguid, ja otsesest riskikorrigerimisest.

IFRS 17 kohaselt esindab tulu kindlustuslepingutest igal aruandeperioodil muutusi ülejäänud

kindlustuskaitse kohustises (Liability for remaning coverage – edaspidi „LRC“) , mis on seotud

teenustega, mille eest Aktsiaselts ootab tasu saamist.

Aktsiaselts kasutab lihtsustatud ehk PAA (premium-allocation approach) meetodit

kindlustuslepingute mõõtmisel, kuna omandatud lepingute grupid kvalifitseeruvad PAA meetodi

jaoks. LRC mõõtmisel on PAA sarnane Aktsiaseltsi varasemate raamatupidamispõhimõtetega.

Toimunud kahjude kohustise (Liability of incurred claims - edaspidi „LIC“) mõõtmisel diskonteerib

Aktsiaselts nüüd tulevasi rahavoogusid (välja arvatud juhul, kui eeldatakse, et need tekivad ühe aasta

jooksul või sellest lühemal perioodil alates nõuete tekkimise kuupäevast) ning lisab mittefinantsriski

jaoks otsese riskikorrigeerimise.

Varasemalt kajastati ja esitati kõik kindlustuslepingute sõlmimiskulud eraldi varadena seotud

kindlustuslepingutega (kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud) kuni nende kulude sisaldamiseni

koondkasumiaruandes. IFRS 17 kohaselt, kui lepingud on mõõdetud PAA alusel ja iga lepingute

grupis olevate lepingute lepinguperiood on üks aasta või lühem, võib kindlustusandja valida

kindlustuse sõlmimisega seotud rahavoogude kuludes kajastamise kohe, kui need tekivad, selle

asemel, et neid arvesse võtta LRC mõõtmisel. Aktsiaselts on valinud kindlustuse sõlmimisega seotud

rahavoogude kuludes kajastamise kohe, kui need tekivad.

IFRS 17 rakendamisest tulenevad muudatused raamatupidamispõhimõtetes on rakendatud ulatuses,

mis on praktiliselt teostatavad, kasutades täielikku tagasiulatuvat meetodit. Täielik tagasiulatuv

meetod on rakendatud kõikide kindlustuslepingute ja edasikindlustuslepingute gruppide puhul.

Täieliku tagasiulatuva meetodi kohaselt on Aktsiaselts 1. jaanuaril 2022:

- identifitseerinud, kajastanud ja mõõtnud iga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute gruppi, nagu

oleks IFRS 17 alati rakendatud.

- varasemalt kajastatud saldod, mis ei oleks eksisteerinud, kui IFRS 17 oleks alati rakendatud,

elimineerinud. Nende hulka kuulusid mõned kindlustuslepingute kapitaliseeritud

sõlmimisväljaminekud, kindlustusega seotud nõuded ja kohustused. IFRS 17 kohaselt on need lisatud

kindlustuslepingute mõõtmisesse.

- kajastanud kõiki sellest tulenevaid netoerinevusi omakapitalis.

IFRS 17 standard toob kaasa mõningaid ümberklassifitseerimisi kindlustus- ja edasi-

kindlustuslepingute varade, kindlustus-, edasikindlustus- ja investeerimislepingute kohustuste,

muude varade, muude kohustuste ja kindlustusvõtjate kontode vahel, mis ei mõjuta omakapitali.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

29

Aktsiaselts täiustas 2022. aastal arendatud aktuaares aruandluse ja finantsaruandluse protsesse ka

2023. aastal seoses uute rahvusvaheliste finantsstandardite IFRS 17 Kindlustuslepingud ja IFRS 9

Finantsinstrumendid kasutusele võtmiseks uute nõudmiste kohaselt.

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud

Kõik kindlustus- ja edasikindlustuslepingud vastavad IFRS 17 kindlustuslepingute mõistele.

Kindlustusleping on leping, milles üks osapool võtab vastu olulise kindlustusriski teiselt poolelt.

Kindlustusrisk, nagu standard määratleb, on risk, välja arvatud finantsrisk, mis on kindlustusvõtjalt

üle kantud lepingu väljastajale. IFRS 17 määratleb kindlustuslepinguna ka investeerimislepingu,

millel on kaalutlusõigusega osalusfunktsioon. Kaalutlusõiguse osalusfunktsiooniga

investeerimisleping on leping, mille puhul kindlustusvõtja saab täiendava makse, mille väärtus või

tähtaeg on lepingu väljastaja otsustada. 31.12.2023 seisuga ei olnud ettevõttel kaalutlusõiguse

osalusfunktsiooniga kindlustuslepinguid. Aktsiaseltsil ei ole lepinguid, mis omavad õiguslikku vormi

kindlustuslepingutena, kuid ei kanna olulist kindlustusriski (nimetatud "investeerimislepinguteks").

Standard määratleb, et pärast lepingute klassifitseerimist standardi alla hindab üksus, kas nendes

lepingutes on mingeid sisemisi tuletisinstrumente, eristuvaid investeerimiskomponente või eristuvat

vara või mittekindlustusteenust. Investeerimiskomponent on eristuv, kui see pole tugevalt seotud

kindlustuslepinguga ning kui kindlustusvõtja saab samadel tingimustel ja tingimustega samaväärse

lepingu osta samas jurisdiktsioonis. Eristamata investeerimiskomponent on defineeritud kui summa,

mida edasikindlustusleping nõuab, et edasikindlustusandja peab kindlustusvõtjale igal juhul tagasi

maksma, olenemata sellest, kas kindlustatud sündmus toimub. Investeerimiskomponent arvutatakse

edasikindlustusmaksete protsentuaalse kasumiosana, millest on maha arvatud edasikindlustuse

vahendustasu ja halduskulud. Hetkel on investeerimiskomponent rakendatav ainult valitud

edasikindlustuslepingutes ning see määratakse edasikindlustuslepingu tingimustes ja parameetrites.

Lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse portfell hõlmab kindlustuslepinguid, milles on määratud

igale ostjale maksimaalne krediidilimiit ja kus kindlustusvõtja võib ühe krediidilimiidi piires teha

mitu müügitehingut. Nende poliiside maksimaalne kehtivusperiood on 13 kuud.

Edasikindlustamiseks kasutas Aktsiaselts aruandeaastal quota share põhimõttel edasikindlustust.

Edasikindlustusleping oli sõlmitud kahe edasikindlustusandjaga: Swiss Re ja Atradius Crédito y

Caución. Suuremate riskide katmiseks kasutas Aktsiaselts lisaks excess of loss on retention

kindlustuskaitset. Edasikindlustuslepingus sisaldus kasumi jagamise tingimus.

Suhteliselt madalat kahjusust silmas pidades on edasikindlustuslahendus piisavalt konservatiivne.

Täiendav excess of loss on retention kindlustuskaitse pakub kaitset üksikutest väga suure mahuga

krediidilimiitidest tulenevate võimalike suurte kahjude vastu. Aktsiaselts ei loovuta põhjendamatult

suurt osa kogutud kindlustusmaksetest edasikindlustusandjale ning samas omab täiendavat

edasikindlustuskaitset suuremahuliste kahjude vastu.

Komponentide eraldamine kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest

Aktsiaselts hindab oma tooteid selleks, et määrata, kas mõned komponendid on eristuvad ja neid tuleb

eraldada ning kajastada vastavalt teistele raamatupidamisstandarditele. Kui need mittekindlustusega

seotud komponendid ei ole eristuvad, arvestatakse neid koos kindlustuskomponendiga IFRS 17

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

30

alusel. Aktsiaselts hindas IFRS 17 reguleerimisalasse kuuluvaid lepinguid ja jõudis järeldusele, et

eraldatavaid komponente ei ole.

Kindlustus -ja edasikindlustuslepingute andmete kogumine ja arvele võtmine

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud kogutakse mõõtmise eesmärgil gruppidesse. Kindlustus-

lepingute grupid määratakse kindlustuslepingute portfellide identifitseerimise teel. Portfellid

koosnevad sarnaste riskidega kindlustuslepingutest, mida hallatakse koos, ja jagatakse

aastakohortideks (st. väljastamise aja järgi) ja iga aastakohort on jaotatud kolmeks grupiks vastavalt

nende kasumlikkusele: - lepingud, mis on sõlmimisel kahjumlikud:

- lepingud, millel sõlmimisel pole märkimisväärset võimalust hljem kahjumlikuks muutuda;

- ülejäänud lepingud igas aastakohordis.

Kindlustuslepingu kajastamisel lisatakse see olemasolevasse kindlustuslepingute gruppi või kui

kindlustusleping ei kvalifitseeru olemasolevasse gruppi, moodustab see kindlustusleping uue grupi,

kuhu tulevikus lisatakse teised kindlustuslepingud. Kindlustuslepingute gruppe moodustatakse

esialgsel kajastamisel ja nende koosseisu ei muudeta pärast seda, kui kõik kindlustuslepingud on

gruppi lisatud.

Edasikindlustuslepingute gruppe moodustatakse nii, et igas grupis on üks edasikindlustusleping.

Mõned edasikindlustuslepingud hõlmavad aluslepinguid, mis kuuluvad erinevatesse gruppidesse.

Aktsiaselts on jõudnud järelduseni, et edasikindlustuslepingute liigitamine gruppidesse ühekaupa

peegeldab Aktsiaseltsi õigusi ja kohustusi, arvestades, et erinevad kindlustuskatted aeguvad koos ega

ole eraldi müüdavad. Seetõttu ei eraldata edasikindlustuslepingut mitmeks kindlustuskomponendiks,

mis on seotud erinevate alusgruppidega. Aktsiaselts kaalub fakte ja muid asjaolusid, et teha kindlaks,

kas edasikindlustuslepingute grupp on kahjumlik:

- hinnakujunduse informatsioon;

- sarnaste edasikindlustuslepingute tulemused, mida on kajastatud;

- keskkonnategurid, nt turukogemuse või regulatsioonide muutus

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute andmete kogumine ja kajastamine

Aktsiaseltsi väljastatud kindlustuslepingud kajastatakse portfellides, mis koosnevad lepingutest,

millega kaasnevad sarnased riskid ja neid hallatakse koos. Kuna Aktsiaselts osutab ühte liiki teenust

(krediidikindlustus), siis on lubatud grupeerida kindlustuslepingud ühte gruppi - otsene

kindlustustegevus. Antud gruppi kuuluvad nii lühi- kui pikaajalised kindlustuspoliisid ning

portfellideks jagamine toimub poliiside väljastamise aasta ning kindlustuskatte perioodi algusaasta

alusel. Aktsiaseltsi väljastatud kindlustuslepingud kajastatakse kõige varem:

- katteperioodi algusest (st perioodi, mille jooksul Aktsiaselts teenuseid osutab);

- perioodil, mil saabub sissemakse tähtaeg kindlustusvõtjalt või lepingujärgse maksetähtaja

puudumisel kindlustusvõtjalt saadud laekumise ajal;

- kui faktid ja asjaolud näitavad, et leping on koormav.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

31

Kindlustuslepingu kajastamisel lisatakse see olemasolevasse kindlustuslepingute portfelli või kui

kindlustusleping ei kvalifitseeru olemasolevasse portfelli, moodustab see uue portfelli, kuhu lisatakse

tulevased kindlustuslepingud. Kindlustuslepingute portfellid moodustatakse esmasel arvele võtmisel

ja nende koosseisu ei muudeta.

Edasikindlustuslepingute grupid kajastatakse järgmisel kuupäeval:

- Aktsiaseltsi poolt algatatud proportsionaalse katvusega edasikindlustuslepingud: mis tahes

aluslepingu esmase esialgse kajastamise kuupäeval. See kehtib Aktsiaseltsi kvootosalusega

edasikindlustuslepingute kohta.

- Muud algatatud edasikindlustuslepingud: edasikindlustuslepingute grupi katteperioodi alguse

kuupäeval.

Aktsiaseltsil ei ole kahjumlikke ega potentsiaalselt kahjumlikke kindlustus- või

edasikindlustuslepinguid.

Lepingupiirid

Rahavood kuuluvad kindlustuslepingu piiridesse juhul, kui need tekivad olulistest õigustest ja

kohustustest, mis eksisteerivad aruandeperioodi jooksul ning millega Aktsiaselts võib

kindlustusvõtjat sundida tasuma kindlustusmakseid või kui lepinguperioodil esineb oluline kohustus

osutada teenuseid (sh kohustus anda kindlustuskaitse).

Oluline teenuse osutamise kohustus lõppeb juhul, kui:

- Aktsiaseltsil on praktiline võime hinnata konkreetse kindlustusvõtja riske uuesti ning saab määrata

hinna või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab neid uuesti hinnatud riske; või

- Aktsiaseltsil on praktiline võime hinnata portfelli, milles kindlustusleping sisaldub, riske ja saab

määrata hinna või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab selle portfelli riske ning kindlustusmaksete

hinnakujunduses kuni ümberhindamise kuupäevani ei võeta arvesse riske, mis on seotud

ümberhindamise kuupäevale järgnevate perioodidega.

Rahavood on edasikindlustuslepingu piires juhul, kui need tulenevad olulistest õigustest ja

kohustustest, mis eksisteerivad aruandeperioodi jooksul, millesse Aktsiaselts on sunnitud maksma

tasu edasikindlustajale või Aktsiaseltsil on oluline õigus saada teenuseid edasikindlustajalt.

Oluline õigus teenuseid saada edasikindlustajalt lõppeb juhul, kui edasikindlustajal on:

- praktiline võime hinnata edasikindlustusandjale üleantud riske uuesti ning saab määrata hinda või

hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab neid uuesti hinnatud riske; või

- oluline õigus edasikindlustuskaitset lõpetada.

Lepingu piiri hinnatakse iga aruandeperioodi lõpus, et arvestada muutuste mõju Aktsiaseltsile

olulistele õigustele ja kohustustele ning seetõttu võivad need aja jooksul muutuda.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

32

Mõõtmise meetod

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute LRC mõõtmiseks kasutab Aktsiaselts PAA meetodit. Kõikide

lepingute kindlustuskaitse periood on üks aasta või lühem, seega on täidetud PAA kõlblikkuse

kriteeriumid.

Iga kindlustuslepingute grupi esialgse kajastamise käigus mõõdetakse LRC jääkväärtust esialgse

kajastamise ajal saadud kindlustusmakse alusel ning seda korrigeeritakse mis tahes summaga, mis

tuleneb varasemalt grupi suhtes kajastatud varade või kohustuste kajastamise lõpetamisest.

Aktsiaselts on valinud kindlustuslepingute sõlmimisega seotud rahavoogude kuludes kajastamise

nende tekkimisel, seega ei sisaldu need LRC mõõtmises.

Pärast esmast kajastamist suurendatakse LRC jääkväärtust saadud kindlustusmakse võrra ning

vähendatakse kindlustusteenuste osutamise eest kajastatud tuluga kindlustuslepingutest. Iga

kindlustuslepingute grupi esialgse kajastamise käigus eeldab Aktsiaselts, et teenuste iga osa

osutamise ja sellega seotud kindlustusmakse maksetähtpäeva vaheline aeg ei ole pikem kui aasta.

Sellest tulenevalt on Aktsiaselts valinud mitte kohandada LRC-d, et arvesse võtta raha ajaväärtust ja

finantsriski mõju.

Kui kindlustusperioodi jooksul igal ajahetkel viitavad faktid ja asjaolud, et kindlustuslepingute grupp

on kahjumlik, siis kajastab Aktsiaselts kahjumit koondkasumiaruandes ja suurendab LRC-d ulatuses,

milles LRC-ga seotud täitmise rahavoogude praegused hinnangud ületavad LRC jääkväärtust.

Kindlustuslepingute täitmise rahavood diskonteeritakse (kehtivate määrade alusel), kui

diskonteeritakse ka LIC-i. Aktsiaselts kajastab kindlustuslepingute grupi LIC-i samas ulatuses nagu

kindlustuslepingu täitmisega seotud rahavood, mis tulenevad tekkinud kahjudest. Tulevased

rahavood on diskonteeritud (kehtivate määrade alusel), välja arvatud juhul, kui need makstakse

eeldatavasti ühe aasta või lühema perioodi jooksul alates nõude tekkimise kuupäevast.

Aktsiaselts rakendab edasikindlustuslepingute grupi mõõtmiseks samu arvestusmeetodeid, mida

vajaduse korral kohandatakse, et kajastada kindlustuslepingutest erinevaid tunnuseid.

Kui edasikindlustuslepingute grupi mõõtmisel PAA meetodi alusel tekib kahjumi hüvitamise

komponent, siis Aktsiaselts kohandab järelejäänud kindlustusperioodi katvuse jaoks vara jääkväärtust

vastavalt. Aktsiaselts kajastab diskontomäärade ja finantsriskide muutust kasumiaruandes.

Kindlustuslepingute täitmise rahavoogude mõõtmise ja hindamise meetod

Kindlustuslepingu reguleerimisalasse kuuluvate täitmise rahavoogude hindamisel arvestab

Aktsiaselts erapooletult kõigi võimalike tulemuste vahemikku, täpsustades rahavoogude summa, iga

stsenaariumi ajastust ja tõenäosust, mis kajastab mõõtmise kuupäeval kehtivaid tingimusi, kasutades

tõenäosusega kaalutud keskmist ootust, mis esindab kõigi võimalike stsenaariumide keskmist.

Võimalike stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutab Aktsiaselts kogu talle kättesaadavat

mõistlikku ja toetavat informatsiooni, sealhulgas informatsiooni minevikusündmuste, praeguste

tingimuste ja tulevikuprognooside kohta, kui sellega ei kaasne ebamõistlikke kulusid või pingutusi.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

33

Tulevaste rahavoogude hindamisel võtab Aktsiaselts arvesse järgmised elemendid kindlustuslepingu

piirides:

- Kindlustusmaksed ja nendest kindlustusmaksetest tulenevad täiendavad rahavood;

- Raporteeritud, kuid veel tasumata nõuded, tekkinud, kuid veel teatamata nõuded, oodatavad

tulevased kahjunõuded ning võimalikud rahavood olemasolevate kindlustuslepingutega kaetud

tulevastest nõuete sissenõudmistest;

- Kindlustuslepingute täitmisele otseselt omistatavad fikseeritud ja muutuvad üldkulud, sealhulgas

kaudsed kulud nagu raamatupidamine, personal, infotehnoloogia ja toetus, hoonete kulum, üür,

hooldus ja kommunaalkulud;

- Lepingu alusel spetsiifiliselt kindlustusvõtjale omistatavad muud kulud.

Rahavoogude hindamisel on kaasatud otse jälgitavad turumuutujad ja turuvälised muutujad, nagu

keskmised kahjude kulud.

Diskontomäär

Diskontomäär on määr, mida kasutatakse raha ajaväärtuse kajastamiseks tulevastes rahavoogudes.

Seda saab konstrueerida, kasutades ühte kahest metoodikast: ülalt-alla või alt-üles. Ülalt-alla meetodil

on diskontomäär tuletatud varade portfelli sisemisest tootlusest (IRR). Alt-üles lähenemisviisi puhul

põhineb diskontomäära arvutamine riskivabal määral, mis põhineb EIOPA RFR kõveral koos

volatiilsuse korrigeerimisega. Lõpliku diskontomäära saamiseks lisatakse riskivabale intressimäärale

likviidsusrisk. Likviidsusrisk kajastab hüvitist, mida investor nõuaks lunastamisvõimalusi kaaluva

kindlustuslepingu ja võrdlusvara likviidsuse erinevuste korral. Aktsiaselts otsustas kasutada alt-üles

lähenemist kõigi IFRS 17 alusel mõõdetud portfellide puhul.

Tulevaste rahavoogude diskonteerimine-tulukõverad:

Aasta

EIOPA EUR RFR

Spot + VA praegune

Allahindlustegur -

praegune

EIOPA EUR RFR Spot +

VA

eelmine

Allahindlustegur -

eelmine

1 3.56% 0.98268 3.37% 0.98358

2 2.89% 0.95816 3.49% 0.94991

3 2.64% 0.93696 3.39% 0.91997

4 2.55% 0.91564 3.34% 0.89131

5 2.52% 0.89393 3.32% 0.86328

6 2.52% 0.87203 3.30% 0.83647

7 2.53% 0.85004 3.28% 0.81071

8 2.55% 0.82797 3.28% 0.78524

9 2.57% 0.80599 3.28% 0.76021

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

34

Riski korrigeerimine (RA)

Riskikorrigeerimine (RA) on korrigeerimine, mille Aktsiaselts teeb tulevaste rahavoogude

nüüdisväärtuse hindamisel, et kajastada hüvitist, mida ta vajaks mittefinantsriskidest tulenevate

rahavoogude väärtuse ja ajastuse ebakindluse riski kandmiseks. LRC riskikorrigeerimine on vajalik

vaid kahjumliku kindlustuslepingute grupi puhul (Aktsiaseltsil puuduvad kahjumlikud

kindlustuslepingud) ja sellepärast ei kajastu RA LRC-s. LIC-i arvutamisel määratakse

mittefinantsriski korrigeerimine usaldusnivoo tehnikat kasutades. Mittefinantsriski korrigeerimise

muudatused alates algsaldodest kuni lõppsaldodeni jaotatakse kindlustusteenuse komponendiks ja

kindlustuse finantseerimise komponendiks. RA arvutamisel kasutatakse Solventsus II riskimarginaali

meetodit rakendades järgmisi muudatusi: riskide ulatuses piiramine LIC-ist tulenevate riskidega,

riskihorisondi pikendamine ühelt aastalt lõpliku perioodini, 70% usaldustaseme rakendamine.

Kajastamise lõpetamine ja lepingu muutmine

Aktsiaselts lõpetab lepingu kajastamise, kui see on lõppenud – st. kui lepingus nimetatud kohustused

aeguvad või need on täidetud või tühistatud.

Aktsiaselts lõpetab lepingu kajastamise ka juhul, kui selle tingimusi muudetakse viisil, mis oleks

oluliselt muutnud lepingu kajastamist, arvestusega, et uued tingimused oleksid alati olemas olnud.

Sellisel juhul kajastatakse muudetud tingimustel põhinev uus leping. Kui lepingu muutmine ei too

kaasa kajastamise lõpetamist, käsitleb Aktsiaselts muudatusest tingitud rahavoogude muutusi kui

muutusi täitmise rahavoogude hinnangutes.

Esitusviis

Kindlustuslepingute portfellid, mis on varad ja kohustused, ning edasikindlustuslepingute portfellid,

mis on varad ja kohustused, esitatakse finantsseisundi aruandes eraldi. Kõik kajastatud rahavoogude

varad või kohustused, mis tekivad enne lepingute grupi kajastamist, arvatakse vastavate

lepinguportfellide bilansilisesse jääkväärtusesse.

Aktsiaselts jaotab koondkasumiaruandes kajastatud summad kindlustusteenuse tulemiks enne

edasikindlustust, mis hõlmab tulu kindlustuslepingutest ja kindlustusteenuse kulusid.

Edasikindlustuslepingute tulud ja kulud esitatakse eraldi kindlustuslepingute tuludest ja kuludest.

Edasikindlustuslepingutest tulenevad tulud ja kulud esitatakse kindlustusteenuste tulemis

netosummana edasikindlustuse netokulude näol.

Kõik muudatused mittefinantsriskiga seotud riski korrigeerimises sisalduvad kindlustusteenuste

tulemis.

Tulud kindlustuslepingutest ja kindlustusteenuse kulud kajastatakse järgmiselt.

Tulud kindlustuslepingutest

PAA alusel mõõdetavate lepingute puhul on kindlustustulu igal perioodil oodatavate

kindlustusmaksete summa teenuste osutamise eest selles perioodis. Aktsiaselts allokeerib oodatavaid

kindlusmakseid igale perioodile aja möödumise printsiibi alusel.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

35

Kindlustusteenuse kulud

Kindlustuslepingutest tulenevad kindlustusteenuse kulud kajastatakse koondkasumiaruandes

üldjuhul nende tekkimisel. Need koosnevad järgmistest elementidest:

- tekkinud kahjud ja muud kindlustusteenuste kulud;

- kahjumid kahjumlikest lepingutest ning nende kahjumite tagasipööramine, kui sellised tekivad;

- LIC-i korrigeerimised, mis ei tulene raha ajaväärtuse, finantsriski ja nende muutuste mõjust.

Edasikindlustuslepingute netokulud

Edasikindlustuslepingute netokulud hõlmavad makstud edasikindlustusmaksete jaotust, millest on

maha arvatud edasikindlustajatelt sisse nõutud summad.

Aktsiaselts kajastab makstud edasikindlustusmaksete jaotust koondkasumiaruandes, kui ta saab

teenuseid edasikindlustuslepingutest. Iga perioodi eest makstud edasikindlustusmaksete jaotus on

perioodi jooksul teenuste saamise eest oodatavate kindlustusmaksete summa. Otsese äritegevuse

tulemust mõjutavad kaks peamist tegurit: muutused allahindluskõverates ja allahindluse vabastamine.

Kuna ülekande valuutaks on alati Euro, siis vahetuskursside muutuseid arvesse ei võeta. Lisaks on

omandatud edasikindlustuse puhul kaasatud muutused edasikindlustusandjate maksejõuetuse riskis.

Kindlustuslepingute finantstulud ja -kulud hõlmavad kindlustus-ja edasikindlustuslepingute gruppide

bilansilise jääkväärtuse muutusi, mis tulenevad raha ajaväärtuse mõjust, finantsriskist ja nende

muutustest.

IFRS 9 „Finantsinstrumendid“

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023, rakendatakse edasiulatuvalt.

Lubatud on varasem rakendamine.

Seoses 2020. aasta juunis välja antud standardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ muudatusega muutis

IASB standardit IFRS 4 „Kindlustuslepingud“ lubades kindlustusandjatel rakendada IFRS 9 alates

1. jaanuarist 2023 koos IFRS 17-ga. Seni on kindlustusseltsid kasutanud ajutist erandit IFRS 9

kohaldamisel kindlustustegevusele. Sellest tulenevalt rakendab Aktsiaselts nendele tegevustele IFRS

9 esimest korda 1. jaanuarist 2023. Arvestades, et enamik finantsvarasid on klassifitseeritud õiglases

väärtuses enne ja pärast IFRS 9 rakendamist, hindas Aktsiaseltsi juhtkond, et finantsvarade

klassifitseerimine ei ole muutunud ja ei ole oodata olulist mõju ettevõtte omakapitalile. IFRS 9

„Finantsinstrumendid“ on asendanud standardi IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja

mõõtmine“, muutes finantsvarade liigitamise ja mõõtmise põhimõtteid ja võttes kasutusele uue

väärtuse languse mudeli, mis põhineb eeldataval, mitte kantud krediidikahjul. IFRS 9 rakendamine

ei ole avaldanud olulist mõju Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandele, kuna finantsinvesteeringuid

mõõdeti juba varem õiglases väärtuses

IFRS 9 kohaselt tuleb finantsvarad klassifitseerida ühte kolmest mõõtmiskategooriast:

• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

36

• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande ja

• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Omakapitaliinstrumendid tuleb alati kajastada õiglases väärtuses. Samas võib juhtkond teha

tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, eeldusel,

et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil. Kui omakapitaliinstrumenti hoitakse kauplemiseesmärgil,

tuleb selle õiglase väärtuse muutused kajastada kasumiaruandes.

Enamus IAS 39 nõudeid finantskohustuste klassifitseerimiseks ja mõõtmiseks kanti muutmata kujul

üle IFRS 9-sse. Peamiseks muudatuseks on see, et finantskohustuste puhul, mis on määratud

kajastamiseks õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, peab ettevõte enda krediidiriski muutusest

tulenevad õiglase väärtuse muutused kajastama muus koondkasumiaruandes.

IFRS 9 kehtestab uue mudeli väärtuse languse kahjumite kajastamiseks – oodatava krediidikahjumi

mudeli. See on „kolmetasandiline“ lähenemine, mille aluseks on finantsvarade krediidikvaliteedi

muutumine pärast esialgset arvelevõtmist. Praktikas tähendavad uued reeglid seda, et ettevõtetel tuleb

finantsvarade, mille osas ei ole väärtuse languse tunnuseid, arvele võtmisel kajastada koheselt

kahjum, mis on võrdne 12-kuulise oodatava krediidikahjumiga (nõuded ostjatele puhul kogu nende

eluea jooksul oodatava krediidikahjumiga). Kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine, tuleb

väärtuse langust mõõta, kasutades kogu eluea jooksul oodatavat krediidikahjumit, mitte 12 kuu

jooksul oodatavat krediidikahjumit. Mudel sisaldab lihtsustusi rendi- ja ostjatele nõuete osas.

IFRS 9 arvestuspõhimõtete esmakordne rakendamine

IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendamine alates 1. jaanuarist 2022 tõi kaasa arvestuspõhimõtete

muutusi, kuigi ei põhjustanud olulisi korrigeerimisi finantsaruandes. Uued arvestuspõhimõtted on

kirjeldatud käesolevas lisas peatüki Finantsinstrumendid juures. Vastavalt IFRS 9 ülemineku

reeglitele võrdlusandmeid ei muudetud. Aktsiaseltsi juhtkond hindas 1. jaanuaril 2022 (esmase

rakendamise kuupäeval), millised ärimudelid on asjakohased Aktsiaseltsi finantsvaradele ning leidis,

et finantsvarade kategooriad ei ole muutunud uue standardi kasutuselevõtmise tulemusena.

Ettevõttel on järgnevad finantsvarade tüübid, mis kuuluvad IFRS 9 uue oodatava krediidikahjumi

mudeli alla:

• nõuded kindlustusteenuse osutamisest;

• pangadeposiidid;

• raha ja raha ekvivalendid.

Aktsiaselts vaatas üle väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse

metoodika muutuse tulemusel ei tekkinud olulisi muutusi allahindluse reservis 1. jaanuari 2022

seisuga, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud.

Aktsiaselts kajastab alati nõuetele ostjate vastu moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende

kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava

krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

37

Aktsiaseltsi ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega

seotud tegurite, üldiste majandustingimuste ning vajadusel raha ajaväärtusega. Eeldatavad

krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid.

Järgmises tabelis on teave avatusest krediidiriskile ning oodatavad krediidikahjumid nõuded ostjate

ja kliendilepingute varade osas:

31.12.2023 Oodatav

kahjumimäär

Kokku

nõuded

ostjate vastu

Nõuete eluajal

oodatav

krediidikahjum

Maksejõuetuks

muutunud

Ei ole üle tähtaja 0% - 0 Ei

1-30 päeva üle tähtaja 0% 4 028 0 Ei

31-60 päeva üle tähtaja 0% - 0 Ei

61-90 päeva üle tähtaja 0% - 0 Ei

Üle 90 päeva tähtaja 0% - 0 Ei

Kokku 4 028 -

31.12.2022 Oodatav

kahjumimäär

Kokku

nõuded

ostjate vastu

Nõuete eluajal

oodatav

krediidikahjum

Maksejõuetuks

muutunud

Ei ole üle tähtaja 0% - - Ei

1-30 päeva üle tähtaja 0% 4 062 - Ei

31-60 päeva üle tähtaja 0% - - Ei

61-90 päeva üle tähtaja 0% - - Ei

Üle 90 päeva tähtaja 0% - - Ei

Kokku 4 062 -

15. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse

Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1. jaanuari 2023 algavatele

aruandeperioodidele ja lubatud on varasem rakendamine. Aktsiaselts ei ole ühtki neist uutest ja

muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja Aktsiaseltsi hinnangul ei avalda need

jõustudes ettevõtte raamatupidamise aruandele olulist mõju.

- „Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks“ (IAS 1 muudatused);

- „Eritingimustega pikaajalised kohustised“ (IAS 1 muudatused);

- „Tarnijate rahastamise kokkulepped“ (IAS 7 ja IFRS 7 muudatused);

- „Rendikohustis müügi-tagasirenditehingutes“ (IFRS 16 muudatused);

- „Vahetatavuse puudumine“ (IAS 21 muudatused).

Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole

eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

38

Lisa 2. Riskide juhtimine

Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute

sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele

nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide

tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia

lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi

selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise.

Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene

kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin)

(joonis 1).

Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid

(sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk.

Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist

kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni

aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord

aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA).

Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia

on kehtestanud nõukogu.

Kindlustusrisk

Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Ainus klientidele

pakutav kindlustusteenus on krediidikindlustus. Muud liiki kindlustusteenuseid Aktsiaselts ei osuta.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

39

Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud

krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt

raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda

kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid).

Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise-

eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele

on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas.

Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide

hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt

krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga

reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata.

Krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis üldjuhul kliendigrupi

põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt

ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused

teis(t)ele ettevõtja(te)le.

Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus

annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist,

suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat

negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele.

Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise

seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i

kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning

edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is

või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus.

Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse

teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele.

Järgnevalt on esitatud kindlustusriski sensitiivsusanalüüs erinevate riskitegurite muutuste võimaliku

mõju kohta Aktsiaseltsi majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile (arvutus on näitlik):

Riskitegur Tulem 2023 a

(tuh eurot)

Võimalik

muutus

Mõju 2023 a

tulemile (tuh

eurot)

Mõju

omakapitalile

(%)

Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 271 vähenemine 5% -64 -0,3

Kogukahju (neto) 740 suurenemine 20% -148 -0,7

Tegevuskulud 1 160 suurenemine 5% -58 -0,3

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

40

Riskitegur Tulem 2022 a

(tuh eurot)

Võimalik

muutus

Mõju 2022 a

tulemile (tuh

eurot)

Mõju

omakapitalile

(%)

Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 561 vähenemine 5% -78 -0,4

Kogukahju (neto) 864 suurenemine 20% -173 -0,9

Tegevuskulud 1 045 suurenemine 5% -52 -0,3

Kindlustusriskiportfell on piiratud ka üksikutes lepingutes sätestatud maksimaalsete

hüvitamiskohustustega. Alljärgnevalt on ära toodud riskiparameetrite võimalike muutuste mõju

Aktsiaseltsi tulemile ja omakapitalile seisuga 31.12.2023:

Tegurid Tulem 2023 a

(tuh eurot)

Võimalik

muutus

Mõju 2023 a

tulemile (tuh

eurot)

Mõju oma-

kapitalile, %

Esinenud kahjunõuded bruto enne

edasikindlustuslepingute riski

maandamist

1 241 muutus +/- 5% +/- 62 +/- 0,3%

Esinenud kahjunõuded neto pärast

edasikindlustuslepingute riski

maandamist

740 muutus +/- 5% -/1 37 +/- 0,2%

Tegevuskulud 1 182 muutus +/- 5% +/- 59 +/- 0,3%

2023. aasta lõpul moodustas kodumaiste ostjate suhtes sõlmitud krediidikindlustus 22,0% (28,4%

31.12.2022) kogu kindlustatud krediidiriskist. Riigi tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht, mis

hõlmab kindlustatud ostjaid väljaspool „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ 1 lisas

nimetatud riikides, moodustas 5,7% kindlustatud mahust.

1 Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 10.12.2021 (2021/C 497/02)

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

41

Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2023 oli alljärgnev:

Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2022 oli alljärgnev:

Kahjusid on perioodil 2011-2023 välja makstud 205 korral kogusummas 10.8 mln eurot.

Üle 100 000 euro suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud 25, neist neli 2023.

aastal. 31.12.2023 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 2,4 mln eurot. Juhtkond

Eesti 22.0%

Soome 14.8%

Rootsi 9.4%

Leedu 7.7%

Läti 7.1%

Norra 5.1%

Itaalia 4.6%

Poola 3.4%

Taani 3.1%

Prantsusmaa 2.9%

muud 20.0%

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

42

hindab eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata

riskide eraldise moodustamiseks ei näe. Samas tulenevalt ajas reserveerimisprotsessi olemuslikust

ebakindlusest ja muutuvatest teguritest ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud.

Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist on

võimalik kogu Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus ära katta vahenditega kontol.

Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide

maksehäirete raporteerimise tagajärjel.

Likviidsusrisk

Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel

teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse

tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu.

Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole

vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel,

kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta

vahenditega kontol.

Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt.

Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide

maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus

kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud

kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on ajalooliselt olnud

pigem väike ning valmisolek nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega.

Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi

hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib

arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni LIC ja

LRC osas.

Finantsvarade, kohustiste ja kindlustustehniliste kohustiste ajaline jaotus:

31.12.2023 Lepingulised rahavood

tuh eurot Bilansiline

maksumus 0-6 kuud

6-12

kuud

1-2

aastat

2-5

aastat

üle 5

aasta Kokku

Finantsvarad 37 10 11 1 6 9 37

Finantskohustised 31 31 0 0 0 0 31

Rendikohustised 53 7 7 27 13 0 53

Kindlustuslepingute

kohustis 2 0,5 0,5 1 0 0 2

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

43

31.12.2022 Lepingulised rahavood

tuh eurot Bilansiline

maksumus 0-6 kuud

6-12

kuud

1-2

aastat

2-5

aastat

üle 5

aasta Kokku

Finantsvarad 36 12 14 1 4 5 36

Finantskohustised 50 50 0 0 0 0 50

Rendikohustised 66 7 7 26 26 0 66

Kindlustuslepingute

kohustis 3 1 1 1 0 0 3

Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid, väärtpaberid ja aktsiad realiseeritakse tähtaja saabumisel.

Tegelike rahavoogude ajastus võib olla erinev tulenevalt ennetähtaegsetest maksetest, lepingu

muudatustest või muudest asjaoludest tingitult.

Finantskohustised summas 30 861 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi

tarnijatele (vt lisa 13,14).

Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 2,1 mln euro ulatuses, mille osas on

ülevaade antud lisades 12. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille arvelt

makstakse tulevikus välja riigi edasikindlustusega väljastatud kindlustuslepingutest tulenevaid

võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2023 oli 15,0 mln eurot (lisa 11). Deposiidi

näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise seaduse

(ERTS) alusel. Riigi edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktis 10.

Krediidirisk

Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi bilansis kajastatavad rahalised nõuded

vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte

on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled

on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis

eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Muud

krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta. Riski

juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded

tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite

vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku

tegutsemist.

Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa

Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale.

Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba

väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded

Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega.

Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Eestiga. Täpsem ülevaade on esitatud allpool

toodud diagrammis 31.12.2023 seisuga.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

44

Ja 31.12.2022 seisuga:

Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Eesti finantssektoriga. Aktsiaseltsi rahalistest

vahendistest 20,2 mln eurot hoitakse 31.12.2023 seisuga Eestis registreeritud pankades ja

pangafiliaalides kas deposiidina või arvelduskontol.

Eesti 53.2%

Soome 11.5%

Iirimaa 8.7%

Leedu 4.0%

muud 22.7%

Eesti 67.0%

Soome 4.5%

Saksamaa 4.0%

Tšehhi 3.4%

Leedu 2.4%

Rumeenia 2.3%

muud 16.4%

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

45

Moody´s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad seisuga 31.12.2023 alljärgnevalt:

tuh eurot 31.12.2023 osakaal 31.12.2022 osakaal

Aa3 7 315 19% 2 077 6%

A1 1 389 4% 0 0%

A2 991 3% 920 2%

A3 3 452 9% 4 359 12%

Baa1 2 998 8% 3 919 11%

Baa2 8 332 22% 11 966 32%

Baa3 1 995 5% 4 363 12%

Reitinguta 11 910 31% 9 583 26%

KOKKU 38 382 100% 37 187 100%

Aktsiaseltsi edasikindlustusandjatest on Swiss Re Moody’s reitinguga Aa3 ja Atradius Re A1.

Finantsvaradest 38% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses

muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest

kuulusid seisuga 31.12.2023 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse

kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu.

31.12.2023 seisuga oli 4,1% finantsvaradest investeeritud aktsiafondidesse ning 4,6%

võlakirjafondidesse. Aktsiafondidesse investeerimisega alustati 2022.a. IV kvartalis ning

võlakirjafondidesse investeerimisega 2023.a. I kvartalis.

Tururisk

Tururiskina defineerib Aktsiaselts vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel

turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige

investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all

peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist

finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha

pangakontol hoidmise eest.

Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate

toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk.

Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu

seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale

tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida.

Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara.

Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud

investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest

eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et

hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

46

Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset

hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine

on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult

kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on

sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting.

Aktsiafondidest on lubatud investeerida vaid ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse

ja/või ESG märgisega aktiivselt juhitud aktsiafondidesse, mis on kaubeldavad EL-s asuval

reguleeritud väärtpaberiturul. Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest

vahenditest 53,8% arvelduskontol hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk

puudub. Võlakirjadesse oli aruandeperioodi lõpu seisuga paigutatud 37,5%, aktsiafondidesse 4,1% ja

võlakirjafondidesse 4,6% vahenditest.

Riskitegur Turuväärtus

31.12.2022 (tuh

eurot)

Võimalik muutus Mõju

tulemile

(tuh

eurot)

Mõju

omakapitalile

(%)

Võlakirjad 12 845 Intressimäära muutus 1% +/-353 +/-1,8

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad

vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu

on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui

euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised,

sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud

kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2023

seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada üldjuhul

ainult eurodes väljastatud instrumentidesse. Aktsiaselts aktsepteerib aktsiafondide koosseisus kaudset

valuutariski (fondide kauplemisvaluuta on euro, kuid eurotsooni väliste instrumentide valuutariski

maandamine ei ole nõutav).

Operatsioonirisk

Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või

süsteemide ebaadekvaatsusest või mittetoimimisest oodatud viisil või välistest sündmustest. Kahju

võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski realiseerumine).

Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on operatsiooniriski juhtimisel

fookuses eelkõige inimliku vea tõttu rahalise kao tekkimise riski vähendamine ja vajalike

infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine.

Riskitegur Turuväärtus

31.12.2023 (tuh

eurot)

Võimalik muutus Mõju

tulemile

(tuh eurot)

Mõju

omakapitalile

(%)

Võlakirjad 13 250 Intressimäära muutus 1% +/-521 +/-2,5

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

47

Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille

eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem.

Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui avastatakse töötaja poolt tahtlikult või tahtmatult

(töötaja lohakuse või hooletuse tõttu) tehtud viga või töötaja poolt toime pandud pettus või kui IT

süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja Aktsiaseltsi

tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 72 tundi või kui esineb muu ette planeerimata sündmus,

mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse.

Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle.

Mainerisk

Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid

julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse

vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine

klientide ja koostööpartnerite seas.

Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende

riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste

kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele

intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga

intsidendi kohta.

Kapitali juhtimine

Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning

kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse.

Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustusandja kohustatud igal hetkel omama vähemalt

solventsuskapitalinõude ulatuses nõuetekohaseid omavahendeid ja miinimumkapitalinõude ulatuses

nõuetekohaseid põhiomavahendeid. Vastavalt seadusele peavad krediidikindlustusega tegeleva

kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 4 mln eurot.

Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2023 seisuga moodustas 20,8 mln eurot. Aktsiaseltsi

solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on samuti tugev ning vastab igati seaduses ning

muudes regulatiivsetes dokumentides kehtestatud nõuetele.

Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi

poolt edasikindlustaja deposiit riigi edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute

alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Antud deposiidi

saldo seisuga 31.12.2023 oli 15,0 mln eurot (vt lisa 11).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

48

Lisa 3. Tulem investeeringutelt

2023 2022

Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi:

Intressitulu võlakirjadelt 322 536 283 602

Kasum/kahjum võlakirjade ja aktsiate väärtuse

muutusest 946 217 -1 764 571

Kasum/kahjum võlakirjade müügist 5 287 -425

Kokku 1 274 040 -1 481 394

Muud finantsvarad: Intressitulu deposiitidelt 45 022 54 492

Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 47 815 2 050

Kokku 92 837 56 542

Investeerimistegevuse juhtimise kulud -70 775 -64 302

Tulem investeeringutest kokku 1 296 102 -1 489 154

Lisa 4. Muud tulud

2023 2022

Tulud krediidiraportitest 122 959 144 603

Muu tulu 1 118 79 940

KOKKU 124 077 224 543

Lisa 5. Muud tegevuskulud

2023 2022

Tööjõukulud 382 520 309 605

Ostetud teenused 139 935 134 801

Muud tegevuskulud 32 925 10 956

KOKKU 555 380 455 362

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

49

Lisa 6. Immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguse varad

Immateriaalne põhivara

Arvuti tarkvara

Soetusmaksumus 31.12.2021 26 832

Soetamine 9 867

Soetusmaksumus 31.12.2022 36 699

Soetamine 0

Soetusmaksumus 31.12.2023 36 699

Akumuleeritud kulum 31.12.2021 26 532

Arvestatud kulum 465

Akumuleeritud kulum 31.12.2022 26 997

Arvestatud kulum 1 973

Akumuleeritud kulum 31.12.2023 28 970

Jääkmaksumus 31.12.2022 9 702

Jääkmaksumus 31.12.2023 7 729

Kasutamisõiguse varad

Rendipind (kontor)

Soetusmaksumus 31.12.2021 69 874

Müük -69 874

Soetamine 68 776

Soetusmaksumus 31.12.2022 68 776

Müük 0

Soetamine 0

Soetusmaksumus 31.12.2023 68 776

Akumuleeritud kulum 31.12.2021 60 680

Arvestatud kulum -58 388

Akumuleeritud kulum 31.12.2022 2 292

Arvestatud kulum 13 756

Akumuleeritud kulum 31.12.2023 16 048

Jääkmaksumus 31.12.2022 66 484

Jääkmaksumus 31.12.2023 52 728

Kasutusõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil

Sepise tn 7. Diskontomäärana kasutati 5%.

Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2023 seisuga ei olnud (2022. aastal

puudusid samuti kapitaliseeritud väljaminekud).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

50

Lisa 7. Nõuded

Muud nõuded

31.12.2023 31.12.2022

Krediidiraportite tasud 5 083 294

Muud nõuded 19 542 0

KOKKU 24 625 294

Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid (2022. a. ei kantud kuludesse

ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid). Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud.

Viitlaekumised ja ettemakstud tulud

31.12.2023 31.12.2022

Intresside viitlaekumine 306 467 177 996

Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 53 223 40 166

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 359 690 218 162

Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid (2022. a. 1 898 eurot).

Lisa 8. Finantsinvesteeringud

Seisuga 31.12.2023 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning

võlakirjadest ja fondiosakutest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi.

Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg

infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud

hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast

kuulusid Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad ja fondiosakud seisuga 31.12.2023

esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel

noteeritud hindu ning tähtajalised deposiidid teise tasemesse.

31.12.2023 31.12.2022

Tähtajalised deposiidid (vt lisa 14) 11 850 000 11 850 000

Võlakirjad ja fondiosakud (vt lisad 14 ja 15) 16 711 181 14 118 806

Finantsinvesteeringud kokku 28 561 181 25 968 806

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

51

Lisa 9. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2023 ja

31.12.2022 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes.

31.12.2023 31.12.2022

Raha arvelduskontol (vt lisad 14) 8 361 004 9 996 159

KOKKU 8 361 004 9 996 159

Lisa 10. Omakapital

31.12.2023 31.12.2022

Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600

Aktsiate arv 191 736 191 736

Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100.00 100.00

Kohustuslik reservkapital 136 318 136 318

Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja

maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100,00 eurot. Vastavalt

äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja

Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga

ettenähtud õigused.

Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest

puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi

puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

52

Lisa 11. Riigi edasikindlustuse kahjureserv

2023 2022

Saldo 01.01 14 816 198 14 864 755

Laekunud regressid 40 000 226 585

Kogutud kindlustusmaksed riikliku tagatisega lepingutest 70 865 222 741

Komisjonitasu riigi edasikindlustajalt -10 630 -33 411

Tulud investeeringutest 237 458 -20 971

Välja makstud kahjud -142 528 -443 501

Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 18) 15 011 364 14 816 198

Varad riigi edasikindlustusest

Varad edasikindlustusest (LRC) -10 853 -17 336

Varad edasikindlustusest (LIC) 500 969 690 412

Kokku varad riigi edasikindlustusest

(vt lisa 18) 490 116 673 076

Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 14 521 248 14 143 122

Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi

riikliku tagamise seaduses ette nähtud seaduse tasandil edasikindlustusandja deposiidi loomine

kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt

edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustusmakse, millest on maha arvatud komisjonitasu,

samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste

tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid.

Lisa 12. Kindlustus-ja edasikindlustuslepingud

(eurodes) 31.12.2023 31.12.2022

Kindlustuslepingud Varad edasikindlustuslepingutest 769 388 1 359 410

Kohustised kindlustuslepingutest 2 103 274 3 046 995

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

53

Lisa 13. Muud kohustised

31.12.2023 31.12.2022

Võlad tarnijatele 30 860 50 363

Võlad töövõtjatele 104 543 31 074

Muud kohustised 40 790 264 182

Kokku 176 193 345 619

Käibemaksu kohustis 537 3 269

Tulumaksu kohustis 9 826 9 991

Sotsiaalmaksu kohustis 17 639 17 706

Kokku 28 002 30 966

Muud kohustised kindlustustegevusest kokku 204 195 376 585

Kohustused rendilepingutest 54 228 66 749

KOKKU 258 423 443 334

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

54

Lisa 14. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus

Bilansiline väärtus Õiglane väärtus

Laenud ja

nõuded

Finantsvarad

õiglases

väärtuses

muutusega läbi

kasumiaruande

Finants-

kohustised

korrigeeritud

soetus-

maksumuses

Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku

31.12.2023

Finantsvarad

Tähtajalised

deposiidid (vt lisa 8) 11 850 000 0 0 11 850 000 - - - -

Võlakirjad, aktsiad

(vt lisad 8, 15) 0 16 711 181 0 16 711 181 16 711 181 0 - 16 711 181

Raha ja raha

ekvivalendid (vt lisa

9)

8 361 004 0 0 8 361 004 - - - -

Finantsvarad

kokku 20 211 004 16 711 181 0 36 922 185 16 711 181 0 - 16 711 181

Finantskohustused

Muud

finantskohustused

(vt lisad 2 ja 13)

0 0 30 861 30 861 - - - -

Finantskohustused

kokku 0 0 30 861 30 861 - - - -

31.12.2022

Finantsvarad

Tähtajalised

deposiidid (vt

lisa 8)

11 850 000 0 0 11 850 000 - - - -

Võlakirjad

(vt lisad 8, 15) 0 14 118 806 0 14 118 806 14 118 806 0 - 14 118 806

Raha ja raha

ekvivalendid (vt lisa

9)

9 996 159 0 0 9 996 159 - - - -

Finantsvarad

kokku 21 846 159 14 118 806 0 35 964 965 14 118 806 0 - 14 118 806

Finantskohustused

Muud

finantskohustused

(vt lisad 2 ja 13)

0 0 50 363 50 363 - - - -

Finantskohustused

kokku 0 0 50 363 50 363 - - - -

Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi on Aktsiaseltsil 2 103 274 euro ulatuses. Kohustisena on

kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille osas on ülevaade toodud lisas 11.

Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine bilansis amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade

ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2023. Nõuded klientidele ja

muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest

on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende

õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei

kanna intressi.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

55

Lisa 15. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid

Võlakirjade, fondiosakute ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute

lõikes

31.12.2023 Osakaal 31.12.2022 Osakaal

Aa3 3 230 850 19% 0 0%

A2 1 914 415 11% 920 167 7%

A3 1 440 620 19% 1 483 290 10%

Baa1 3 175 414 19% 3 018 930 21%

Baa2 2 182 219 13% 3 059 655 22%

Baa3 1 306 900 8% 4 362 967 31%

Reitinguta 3 460 763 21% 1 273 797 9%

Kokku 16 711 181 100% 14 118 806 100%

Võlakirjade, fondiosakute ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus

pikkuse järgi

31.12.2023 Osakaal 31.12.2022 Osakaal

0-5 aastat 7 414 798 44% 8 739 639 62%

üle 5 aasta 9 296 383 56% 5 379 167 38%

Kokku 16 711 181 100% 14 118 806 100%

Kuni 12 kuu lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 496 610 eurot. Jaotuse tegemisel on

lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

56

Lisa 16. Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes

A. Toimunud kahjude ja tuleviku väljamaksete kohustise analüüs

2023

Kohustis tuleviku

väljamakseteks Toimunud kahjude kohustis

Välja arvatud kahju

komponent

Tulevaste

rahavoogude

nüüdisväärtuses

hinnang

Riski-

korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 42 268 2 572 660 252 235 2 867 163

Kindlustustulu -1 827 206 0 0 -1 827 206

Kindlustusteenuse kulud N/A 10 632 -4 036 6 594

Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud 0 871 651 83 747 955 398

Muudatused tekkinud nõuetega seotud

kohustustes 0 -861 021 -87 783 -948 804

Kindlustusteenuse tulem -1 827 206 10 631 -4 036 -1 820 612

Kindlustuslepingute finantstulud või

kulud N/A 51 639 4 961 56 601

Kokku muutused

koondkasumiaruandes -1 827 206 62 270 925 -1 764 011

Rahavood 1 812 851 -893 925 -85 887 833 039

Laekunud kindlustusmaksed 1 812 851 - - 1 812 851

Makstud hüvitised ja muud kulud 0 -893 925 -85 887 -979 813

Lõppsaldo 73 790 1 741 005 167 273 1 982 068

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

57

2022

Kohustis tuleviku

väljamakseteks Toimunud kahjude kohustis

Välja arvatud kahju

komponent

Tulevaste

rahavoogude

nüüdisväärtuses

hinnang

Riski-

korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 149 305 2 743 129 248 274 3 140 708

Kindlustustulu -2 398 186 0 0 -2 398 186

Kindlustusteenuse kulud N/A 940 389 119 708 1 060 097

Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud 0 1 216 555 121 533 1 338 089

Muudatused tekkinud nõuetega seotud

kohustustes 0 -276 167 -1 825 -277 992

Kindlustusteenuse tulem -2 398 186 940 389 119 708 -1 338 089

Kindlustuslepingute finantstulud või

kulud N/A -43 465 -4 342 -47 807

Kokku muutused

koondkasumiaruandes -2 398 186 896 924 115 366 -1 385 896

Rahavood 2 407 657 -1 067 392 -106 532 1 233 633

Laekunud kindlustusmaksed 2 407 657 - - 2 407 657

Makstud hüvitised ja muud kulud 0 -1 067 392 -106 632 -1 174 024

Lõppsaldo 158 777 2 572 660 257 008 2 988 445

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

58

B. Toimunud kahjude ja tuleviku väljamaksete kohustise edasikindlustuslepingute analüüs

2023

Kohustis tuleviku

väljamakseteks Toimunud kahjude kohustis

Välja arvatud kahju

komponent

Tulevaste

rahavoogude

nüüdisväärtuses

hinnang

Riski-

korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 123 796 -1 230 285 -115 362 -1 221 851

Kindlustusmaksete

edasikindlustustaja osa 393 935 0 0 393 935

Kindlustusteenuse kulud N/A 67 527 16 404 83 930

Tekkinud kahjude ja kulude

edasikindlustaja osa 0 -283 178 -26 783 -309 961

Muutused tekkinud nõuete varas 0 368 989 43 187 412 175

Investeeringu komponendid 14 302 -18 284 0 -3 982

NDIC - jooksev periood 49 278 -18 284 0 30 994

NDIC - makstud/LIC-le üle

kantud -34 976 0 0 -34 976

Netotulu/-kulu edasikindlustusest 408 237 67 527 16 404 492 167

Edasikindlustuslepingute finantstulud

või kulud 0 -22 740 -2 151 -24 891

Kasum või kahjum

edasikindlustustegevusest 408 237 44 787 14 253 467 277

Rahavood -416 038 333 096 31 504 -51 437

Tasutud edasikindlustuse preemiad -416 038 0 0 -416 038

Laekunud tagasimaksed 0 333 096 31 504 364 601

Lõppsaldo 152 619 -852 402 -69 605 -769 388

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

59

2022

Kohustis tuleviku

väljamakseteks Toimunud kahjude kohustis

Välja arvatud

kahju komponent

Tulevaste

rahavoogude

nüüdisväärtuses

hinnang

Riski-

korrigeerimine KOKKU

Algsaldo -84 289 -1 366 010 -123 783 -1 574 081

Kindlustusmaksete

edasikindlustustaja osa 772 820 0 0 772 820

Kindlustusteenuse kulud N/A -415 058 -48 595 -463 653

Tekkinud kahjude ja kulude

edasikindlustaja osa 0 -515 237 -51 130 -566 367

Muutused tekkinud nõuete varas 0 144 188 2 535 146 722

Investeeringu komponendid 0 -44 009 0 -3 258

NDIC - jooksev periood 0 0 0 30 994

NDIC - makstud/LIC-le üle

kantud 0 0 0 -34 976

Netotulu/-kulu edasikindlustusest 0 -415 058 -48 595 -43 653

Edasikindlustuslepingute finantstulud

või kulud 0 21 600 2 143 23 743

Kasum või kahjum

edasikindlustustegevusest 0 -393 459 -46 452 -439 910

Rahavood 0 529 208 52 516 581 724

Tasutud edasikindlustuse preemiad -757 297 0 0 -757 297

Laekunud tagasimaksed 0 529 208 52 516 581 724

Lõppsaldo -28 015 -1 230 261 -117 718 -1 375 994

Lisa 17. Tingimuslikud kohustised

Tulumaksukohustis

31.12.2023 31.12.2022

Tulumaksukohustis 294 022 18 199

Kokku tulumaksukohustis 294 022 18 199

Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 moodustas 1 470 108 eurot (31.12.2022

korrigeeritud 19 315 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda

kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 294 022 eurot (31.12.2022 korrigeeritud 3

863 eurot), seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 1 176 086 eurot (31.12.2022

korrigeeritud 15 452 eurot).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

60

Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks loetakse:

1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt ühingujuhtimise aruanne)

2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid

3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid

4. Riigiettevõtteid

Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega

Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeperioodil 162,0 tuhat eurot.

Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 32,5 tuhat eurot.

Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse

liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida makstakse

kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid on nii

kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka konkreetsete

majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms). Tulemustasusid

ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega. Tulemustasu arvestatakse

bruto kuutasu kordsetes.

Juhatuse liikme tagasi kutsumisel Aktsiaseltsi algatusel enne juhatuse liikme volituse lõppemist, võib

juhatuse liikmele maksta kompensatsioon kuni kolme kuupalga ulatuses.

Muud tehingud seotud osapooltega.

Aktsiaselts on aruandeperioodil ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt:

Ostetud teenused 2023 2022

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 84 166 78 793

Rahandusministeerium 0 50

Riigiettevõtted 93 1 655

KOKKU 84 259 80 498

Riigi edasikindlustuse deposiidi kohta ülevaade lisa 1 punktis 10 ning lisas 11.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

61

Nõuded ja kohustised aruandeperioodil tehtud tehingutest seisuga 31.12.2023 olid alljärgnevad:

31.12.2023 31.12.2022

Nõuded

Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 9) 490 102 671 698

KOKKU 490 116 671 698

31.12.2023 31.12.2022

Kohustised

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 8 665 7 491

Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 13) 14 773 906 14 816 198

Riigiettevõtted 0 12

Juhatuse liikmed 27 691 2 556

KOKKU 14 810 262 14 826 257

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

62

Juhatuse liikmete allkirjad 2023. a majandusaasta aruandele

Juhatus on koostanud Aktsiaseltsi 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja

raamatupidamise aastaaruande.

Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 21.03.2023

Katrin Savi juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 21.03.2023

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

63

Kasumi jaotamise ettepanek

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 oli 1 470 108

eurot, millest 2023. aasta puhaskasum moodustas 1 450 793 eurot.

Juhatus teeb ettepaneku jätta jaotamata kasum jaotamata.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

64

Tegevusalade loetelu

AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt:

Eurodes 2023 2022

Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 1 827 206 2 398 183

KOKKU 1 827 206 2 398 183

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2023

65

Audiitoriaruanne

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5

Tallinn 10117

Estonia

Telephone +372 6 268 700

Fax +372 6 268 777

Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele

Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud AS KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta.

Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Arvamuse alus

Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Toimunud kahjude kohustise mõõtmine

Täiendav informatsioon raamatupidamise aastaaruande lisades 1 ja 16.

Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti

Ettevõtte finantsseisundi aruandes on seisuga 31.12.2023 kajastatud kohustised kindlustuslepingutest summas 2 103 274 eurot, millest 1 908 278 eurot moodustab toimunud kahjude kohustis. Toimunud kahjude kohustis koosneb hinnangust tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusele summas 1 741 005 eurot ja riskikorrigeerimisest summas 167 273 eurot.

Tulevaste rahavoogude hindamine hõlmab kõiki toimunud kahjudega seotud rahavoogusid, mis koosnevad välja maksmata kahjudest, kahjukäsitluskuludest ja tegevuskuludest. Välja maksmata kahjude tulevaste rahavoogude hindamisel võetakse arvesse ajaloolist kogemust, kuid ajalooliselt on kahjude suurused märkimisväärselt varieerunud.

Koostöös aktuaaridega hõlmasid meie auditi protseduurid selles valdkonnas muuhulgas järgnevat:

• hindasime, kas tulevaste rahavoogude leidmiseks kasutatud meetod ja hinnangud on asjakohased ning vastavuses finantsaruandluse raamistikuga;

• omandasime arusaama tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatud diskontomäära osas ja hindamise selle asjakohasust;

• omandasime arusaama kasutatud riskikorrigeerimise osas ja hindasime selle asjakohasust;

• testisime toimunud kahjude kohustise arvutuse matemaatilist korrektsust;

2

Samuti on ettevõtte kindlustuslepingute portfell mõjutatud paljudest ekspordi sihtkohtadest, mis eeldab oluliste eelduste tegemist muuhulgas majanduslike ja sotsiaalsete arengute kohta. Tulevaste rahavoogude diskonteerimisel leitav nüüdisväärtus eeldab oluliste hinnangute andmist ka diskontomäära osas.

Vastavalt IFRS 17 põhimõtetele tuleb tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusele lisada ka riskikorrigeerimine, et kajastada mittefinantsriskidest tulenevat ebakindluse riski rahavoogude väärtuse ja ajastuse osas.

Tulenevalt toimunud kahjude kohustise mõõtmiseks vajalike oluliste juhtkonna hinnangute andmisest ja nendega kaasnevast ebakindlusest ning kompleksete mudelite kasutamisest nõudis see valdkond meilt auditi ajal kõrgendatud tähelepanu.

• testisime toimud kahjude arvutuses kasutatud sisendite täpsust ja kõikehõlmavust;

• hindasime, kas raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon on piisav ja asjakohane.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet ja ühingujuhtimise aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

3

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;

• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

4

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 23.07.2020 auditeerima AS KredEx Krediidikindlustus seisuga 31.12.2023 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame katkematult kokku 14 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010 – 31.12.2023.

Me kinnitame, et:

• meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;

• me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 21. märts 2024

/digitaalselt allkirjastatud/

Liina Randmann

Vandeaudiitori number 661

/digitaalselt allkirjastatud/

Veiko Kompus

Vandeaudiitori number 707

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine

KredExi ja EASi kaubamärkide alt.

Enterprise Estonia and KredEx have merged. The legal name of the joint

organisation is Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, translated as

Estonian Business and Innovation Agency, but during the transition period,

services will continue to be provided under the KredEx and Enterprise Estonia brands.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012

KMKR / VAT EE100698600

EAS

Sepise tn 7, 11415 Tallinn Estonia

+372 672 9700

[email protected]

www.eas.ee

KredEx

Sepise tn 7, 11415 Tallinn Estonia

+372 667 4100

[email protected]

www.kredex.ee

Signe Rähesoo

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Hobujaama tn 4

10151 Tallinn

[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 1-1/24/1520

Lugupeetud Signe Rähesoo

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kui Kredex Krediidikindlustuse AS aktsionär annab

teada oma ettepanekust nimetada äriühingu nõukogu liikmeks Aare Järvan (isikukood:

36707292727).

Palume algatada Aare Järvani nimetamiseks nõukogu liikme sobivusmenetlus

Finantsinspektsioonis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kati Kusmin

juhatuse esimees

Koostas

Doris Raudsepp

assistent

+372 5561 8736, [email protected]