| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 4-1/2595-1 |
| Registreeritud | 03.06.2024 |
| Sünkroonitud | 04.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE (RO, KOV) |
| Sari | 4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kultuuriministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
TULEMUSVALDKONNA „KULTUUR JA SPORT“ 2023. AASTA TULEMUSARUANNE
2
Tulemusvaldkond Kultuur ja sport
Valdkonna arengukava
„Kultuuri arengukava 2021–2030“
„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“
Tulemusvaldkonna eesmärk
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Programmid ja nende eesmärgid
Kultuuriprogramm 2023–2026: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Spordiprogramm 2023–2026: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.
3
Sisukord
Sisukord ................................................................................................................................................................. 3
Sissejuhatus .......................................................................................................................................................... 4
Tulemusvaldkonna üldinfo .................................................................................................................................. 5
Tulemusvaldkonna mõõdikud ............................................................................................................................. 6
Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .......................................................... 6
Tulemusvaldkonna eelarve täitmine................................................................................................................... 7
Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................................................. 7
Hindamised ja tõhustamiskavad ...................................................................................................................... 12
Ülevaade programmide elluviimisest ............................................................................................................... 13
Programm: Kultuuriprogramm 2023-2026 ...................................................................................................... 14
Programmi mõõdikud ........................................................................................................................................ 15
Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................................. 16
Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2023. aastal ........................................................................ 20
MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ...................................... 20
MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise ........................................................ 25
toetamine ja arendamine ............................................................................................................................... 25
MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja ................................................................. 27
rahvusvahelistumine ...................................................................................................................................... 27
Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ...................................................................... 30
Programm: Spordiprogramm 2023 – 2026 .................................................................................................... 32
Programmi mõõdikud ........................................................................................................................................ 32
Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................................. 32
Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2023. aastal ......................................................................... 33
MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine ........................................................................................................... 33
MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine ........................................................................... 36
Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ........................................................................ 38
4
Sissejuhatus
Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2023–2026 kinnitatud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eesmärkide saavutamisest, sh riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuskava elluviimisest ning tulemusvaldkonna eesmärki panustavate kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi eelarve täitmisest.
Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate selle elluviimisest. Seega saab spordivaldkonna tegevuste detailse ülevaate, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2023. dokumendist „Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal“1. Käesolevas aruandes tuuakse välja kultuurivaldkonna ja spordivaldkonna olulisemad positiivsed arengud ning ülevaade väljakutsetest. Tulenevalt sellest, et osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega, puuduvad nende täitmise andmed aastate kohta, millal vastavat uuringut läbi ei viidud.
Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh Eesti Kultuurikapital, oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes.
Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ning pakutavad teenused.
Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut.
1 Aruande elektroonilise versiooni koos lisaga leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/
Kultuuriprogrammis kajastuvad ka Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum.
5
Tulemusvaldkonna üldinfo
Tulemusvaldkonna eesmärk:
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid
Programm, sh vastutavad ministeeriumid
Kultuur ja sport Kultuuri arengukava 2021- 2030
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030
Kultuuriprogramm, Kultuuriministeerium
Spordiprogramm, Kultuuriministeerium
6
Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 1 Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes
Joonis 1. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes (ümardatult)
2 Viimane mõõdiku näitaja on aastast 2020, 73,8% 3 Eesti2035 mõõdik, sihttase 80%
Kultuuriprogramm; 378 015 000; 85%
Spordiprogramm ; 68 157 000; 15%
Lõplik eelarve 2023 (eurodes)
Kultuuriprogramm Spordiprogramm
Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas
2021 2022 2023 2023 2024 2030
Elanike kultuurielus osalemine, %2 - - - - - 803
Statistika- amet
Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16- 64 vanusegrupist, % - 45,2 -
Ei mõõdeta 50 66
Tervise Arengu Instituut
7
Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (eurodes)
Esialgne eelarve 2023 Lõplik eelarve 2023 Täitmine 2023 Kulud 351 921 868 446 172 251 350 364 418
Tulemusvaldkonna olukorra analüüs
Eesti 2035 sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused panustavad otseselt eelnimetatud aluspõhimõtete tagamiseks. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine ning kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad.
Eesti 2035 strateegiline siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne, vastutustundlik.
Eesti2035 ja Kultuur2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et Eesti elanikest 80% osaleb kultuurielus. 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Venemaa agressioon Ukrainas, selle mõjul tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kriisid on rakendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse parandamiseks, tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, kontserte, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Toetusmeede jõudis käesoleval õppeaastal 138 000 põhikooliõpilaseni (mahus 1,5 mln eurot).
2022. a viidi läbi elanike rahulolu-uuring kohalike omavalitsuste üksuste teenustega, mille kohaselt oli 63% kõigist küsitletud Eesti elanikest rahul kultuurse vaba aja veetmisega. 2023. jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist koos valdkonna laiapõhjalise kaasamisega. Riigikogu kultuurikomisjoni poolt algatati Eesti kultuurkapitali seaduse ja hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üheks eesmärgiks on toetada Eesti kultuuri oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut läbi loometöötasu sisseviimise, millega kaasnevad sotsiaalsed garantiid. Teiseks eesmärgiks on täiendavate kultuuriliselt oluliste ehitusobjektide finantseerimine lisaks Riigikogus varem kinnitatud riiklikelt tähtsate kultuuriobjektide nimekirjale.
Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. läbiviidud analüüsi kohaselt loodi 2021. a tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks ja detailsemaks muutmiseks muudeti etendusasutuse seadust, muudatused jõustusid 01.11.2022. 2023. aastal toimusid vooru järgselt täiendavad arutelud valdkonnaga rakendusakti täpsustamiseks ning 2024. aasta tegevustoetuste määramise aluseks olid
8
mitmed valdkonnaga kokku lepitud uuendused, näiteks kolme-aastased lepingud, eelarve realistlikkuse hindamine eraldi, täpsustatud hindamiskriteeriumid ja punktisüsteem ning toetuse saamiseks vajalik minimaalne lävend Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud ettepaneku töötada edasi voogedastusplatvormide regulatsiooniga, nn kohaliku sisu tasu loomisega, mille eesmärk on mitmekesisuse tagamine voogedastusplatvormidel ja lisavahendite leidmine Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks. Toetamaks loovisikuid otsustati 2024. aastaks suurendada Autorihüvitisfondi laenutushüvitiste mahtu 1 miljoni euroga. Samaväärselt oluline loovisikute toetamise süsteem on loovisikute toetamine riigieelarvest loomeliitude kaudu, kes maksavad antud vahenditest loovisikutele loometoetusi ning loomingulisi stipendiume.
Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERRi) täiendav toetamine vene- ja ingliskeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati 2023. aastal üks miljon eurot kvaliteetse venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks erameediakanalites ning kaks miljonit eurot ERRi vene- ja ingliskeelsete kanalite arendamiseks. Toetuse abil loodi meediamajades uusi töökohti, suurendati ja mitmekesistati ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetati meediaväljaannete levikut, mille tulemusena kasvas ka venekeelse elanikkonna hõlmatus Eesti infovälja. Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringust selgub, et Vene kanalite mainimine olulise infoallikana on aastaga langenud 33%-lt 11%-le ning usaldatavus 40%-lt 18%-le. Nende numbrite põhjal võib öelda, et töö Eesti inforuumi kaitsmisel on olnud tulemuslik. Ajakirjandusliku sisu tarbimise harjumuste ja hoiakute muutmine on pikaajaline protsess ning selleks, et venekeelse auditooriumi huvi ning usaldus Eestis toodetud kvaliteetse meediasisu vastu püsiks ja kasvaks, kavatseb Vabariigi Valitsus jätkata Eesti venekeelsete erameediakanalite toetamismeetmega ka 2024. aastal, jätkates ka ERRi vene- ja ingliskeelsete kanalite täiendavat toetamist. 2023.a. Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest teame, et need meetmed on muutnud venekeelsete Eesti elanike meedia tarbimise valikuid: on vähenenud Venemaa kanalite usaldusväärsus ja suurenenud Eesti meedia, sh Eesti riigi poolt toetatava venekeelse meedia roll muust rahvusest elanike inforuumis.
2023. a esimest korda läbiviidud kultuuripärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava teadlikkuse indeksi e pärandibaromeetri näitajaks 60 punkti (100 punktist), mis näitab koondhinnangut pärandist osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi tähenduse osas hoiakutele ja käitumisele. Eestimaalased peavad kultuuripärandit väga oluliseks ja näevad, et pärand teeb meid rikkamaks nii vaimult kui varaliselt; küll on arenemisruumi oma aja ja raha panustamisel pärandi hoiuks ja kordategemiseks.
Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks on väljatöötatud ja käivitamisel eraldi toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks.
2023. a toimunud XIII Noorte laulu- ja tantsupeost „Püha on maa“ võttis osa 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Pidu külastas ligi 90 000 inimest. See oli esimene pidu üle pika aja, kus kasutati taaskord taaskasutatavaid nõusid. Välja jagati 140 000 suppi korduvkasutatavatest nõudest - selle korraldus tundus veel aasta varem võimatu ülesandena, aga viidi läbi kogukondlikult ja naeratades. 2023. aastal viidi ellu raamatukogude valdkonna reformi kaks tegevust. Eesti Rahvusraamatukogule anti üle kõik Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded ning lõpetati Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena. Töötati välja ja rakendati ka rahvaraamatukogude arendusprojektide toetusmeede “Raamatukogude kiirendi”, et parandada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust. 2023. aastal toetati 46 raamatukogude projekti tegevusi kokku 500 000 euroga, millele kohalikud omavalitsused lisasid
9
omaltpoolt teise poole. Kiirendi arendustegevused on samuti olnud populaarsed: loengud, töötoad ja seminarid on kokku viinud teadmishimulised raamatukoguhoidjad arhitektide, disainerite ja teiste professionaalidega, kes on tänu sellele esimest korda sügavamalt mõtlemas raamatukogule kui erilisele avalikule ruumile.
Valminud analüüsi “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine” tulem andis sisendi rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse ettevalmistusel riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorraldamiseks. 2023. valmis ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs, et ette valmistada hange kõikidele Eesti inimestele ühtse raamatukogusüsteemi kasutuselevõtmiseks.
Ülevaade museaalide hoiustamise teenuse konsolideerimisest, sh pärandihoidlate rajamise hetkeseisust esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aastal. Pärandihoidlate rajamine on kultuuripärandi säilimiseks kriitiline, valdkonna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähendav reform, mida tuleb käsitleda investeeringuvajadusena riigi eelarvestrateegia protsessis vastavalt riigiülesele investeeringukavale.
2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. 2023. aastal kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 4 ja 2024. aasta esimeses pooles 2 uut kaitsekorda. Uute kaitsekordade kehtestamine on vajalik, kuna seni kehtivate põhimäärustega võrreldes annavad uued kaitsekorrad suurema paindlikkuse, on palju informatiivsemad ja täpsemad. Suurem selgus ja paindlikkus annab rohkem võimalusi ja lahendusi eelkõige omanikele, projekteerijatele kui ka ametnikele. Kultuuriministeeriumi juhtimisel algas 2023. projekt LIFE heritageHOME, mille eesmärk on leida lahendusi pärandhoonete energiatõhususe parandamiseks. Projekti maht on pea 1,5 miljonit eurot ning see kestab kolm aastat. LIFE heritageHOME on pärandhoonete omanikele suunatud teadusarendusprojekt, mis keskendub riikliku või kohaliku kaitse all olevatele ajalooliste hoonete renoveerimise väljakutsetele ja võimalustele. Projekt toetab kogu Eestit hõlmava LIFE IP BuildEST projekti elluviimist. Eesmärk on kaasata ka kaitse all olevad hooned renoveerimismaratoni viisil, mis hoiab energiakulu kokkuhoidu otsides hoonete eripära ja väärtuseid. Valmistati ette "Kultuuripärandi digitegevuskava 2023–2029", mille eesmärgiks on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. 2023. aastal taotleti ja saadi toetus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikafondidest 2024. aastal algavatele projektidele summas 5 286 613 eurot. Digiteeritud pärandi aktiivne kasutamine elavdab nii majanduskasvu kui on ka oluliseks julgeolekugarantiiks. Suurema ja vabama juurdepääsu võimaldamine on meie kultuuripärandi ainus võimalus, et püsida pildil ja konkurentsis suuremate ja jõulisemalt oma kultuuripärandit levitavate riikide kõrval. Eelmise "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskava raames avas Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilise e-väljaannete laenutusplatvormi ning kombineerituna varasemalt digiteeritud pärandiga sai digitaalsena avalikult kättesaadavaks 42% meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2023. aasta lõpu seisuga oli MuIS-i sisestatud ligi 4,2 miljonit objekti kõigist pärandiliikidest, sh digikujutisega oli neist 2,3 miljonit.
Eestil on kultuuriesindajad seitsmes välisriigis, et toetada kultuuri rahvusvahelistumist ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist.
2023. valmistati ette koostöös Tartu linnaga Tartu 2024. aastal toimuvat Euroopa kultuuripealinna programmi läbiviimist. Ministeerium tegi 2023. a ettevalmistusi liitumiseks Euroopa Nõukogu Kultuuriteede algatusega, mis on mõeldud tutvustama pärandipaiku, millega Eesti liitus 2024. alguses.
Kultuuriministeerium on erakorralise Ukraina toetusfondi abil võimaldanud ellu viia Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordisündmusi, mida on ellu viidud koostöös Eesti partneriga.
10
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ning koostöös ESTDEV-i ja Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi Zõtomõri oblasti perekodude arhitektuurikonkurss. 2023. toimus MTÜ Loov Eesti ning UNESCO Eesti ja Namiibia rahvuslike komisjonide koostöös Namiibia pealinnas Windhoekis kultuuripärandi hoidmise ja digitaliseerimise teemaline loomemajanduse akadeemia. Üheskoos korraldati kõrgetasemeline konverents ja noorte ettevõtlushuviliste häkaton, et toetada kestlikku arengut läbi kultuuripärandil põhineva loovettevõtluse edendamise. Viimastel aastakümnetel on Namiibias nagu mujalgi maailmas üha enam levimas arusaam, et kultuur ja loomemajandus aitavad luua töökohti ja uuenduslike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, mõjutavad elanike elujärge ja riigi majanduslikku käekäiku ning toovad riiki välisinvesteeringuid. Koostöömõtted valas vormi ja nende elluviimist vedas eest Loov Eesti, kellel on pikaajaline loomemajanduse arendamise kogemus Eestis ja idapartnerlusriikides. Projekti rahastas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus EstDev. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon esitas novembris 2023. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina mäluasutuste nimel UNESCOle ühistaotluse GULAGi vangilaagritest saadetud kasetohule kirjutatud kirjade kandmiseks UNESCO Maailma mälu registrisse. Töötati välja ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise toetamise meede, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul (2024-2026) toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitismälestisi kokku 24 miljoni euroga. Lisaks töötati välja meede mahus 9 miljonit eurot etendusasutuste energiasäästlikele valgustuslahendustele üleminekuks, et lõpetada hõõglampidega seadmete kasutamine etendus- ja proovisaalides ning asendada need LED-seadmetega. Loomemajanduse edendamise valdkonnas korraldati koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjatele arengukava praktikum ning reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklass. Lisaks toetati loomeettevõtjate osalemist juhtide mentorprogrammis ning kolme Eesti loomeettevõtja osalemist rahvusvahelisel start-up ettevõtluskonkursil Taanis. Toimus muusikavaldkonna rahvusvahelise delegatsiooni reis Eestisse eesmärgiks tuua rahvusvahelisi kontakte tutvuma siinsete loomeettevõtete ja võimalustega. 2023. aasta lõpuks olid välja töötatud ja jõustatud Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi loomemajanduse arendamise meetme tingimused. Augustist oktoobrini oli avatud taotlusvoor loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks toetuse taotlemiseks, oktoobri lõpus avanes jooksev toetuse taotlemine loomeettevõtjatele oma ekspordivõimekuse arendamiseks ning detsembris arenguplaanide elluviimiseks. Samaaegselt viis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ellu ettevalmistavaid tegevusi loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamiseks 2024. aastal. Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete teadmiste loomiseks valdkonnas jätkati loovuurimuse meetmest loovuurimuse projektide rahastamist. Jätkus kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks 2022. aastal läbi viidud esimeses taotlusvoorus rahastatud 11 projekti elluviimine. Esimeses taotlusvoorus 2022. aastal eraldatud toetuste kogumaht oli 413 000 EUR. Kõik projektid said 2023. aasta lõpuks lõpetatud. 2023. aastal viidi läbi teine taotlusvoor kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks ning selle tulemusena rahastati kokku 11 uut projekti, mis kestavad kuni 2024. aasta lõpuni. Eraldatud toetuste kogumaht oli 460 000 EUR. ETAG rakendusasutusena viis läbi Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi esimese vooru mahus 1,29 mln eurot. TA-programmi eesmärgiks on tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ning teiste organisatsioonide vahel, luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või - tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ühiskonna arengusse. Kultuuriministeerium eraldas õpilaste teadustööde konkursil kaks eripreemiat kultuurivaldkonna teadustöö populariseerimiseks ja väärtustamiseks noorte seas.
11
Väljakutsed: - loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimuste parandamine;
- kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate, sh huvihariduses hõivatute, töö suurem väärtustamine, sh kohaliku omavalitsuse tasandil;
- kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt;
- erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele; - kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säilitamise tagamine, sh pärandihoidlate rajamine; - Ukraina ja Eesti loomesektori koostöö soodustamine ning Ukraina toetamine rahvusvahelisel tasandil.
Eelnimetatud väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.
„Sport 2030“ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.
Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa.
Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.
2023. aasta oli liikumisaasta, mille eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Projekti vedas eest 2022. aasta lõpus loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Liikumisaastal oli eesmärgiks tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellealased võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. 2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt oli liikumisaasta toimumisest teadlikud 44% elanikest. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas väga või küllaltki tähtsaks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%).
Liikumisharrastuse edendamisel on märksõnaks koostöö, seda nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. 2023. aastal leppisid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeerium kokku liikumisharrastuse tegevuskavas aastateks 2023-2026.
Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2023 seisuga oli see arv 225 848. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2022. aastal 54%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone ) ja ületab seega 2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700.
Liikumisharrastuse edendamiseks eraldati regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete ehitamiseks ühekordselt 3.0 mln eurot, mis jagunes 7 keskuse vahel.
Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna toetustest üks suuremaid on treenerite tööjõukulu toetus. 2023. aastal tõusis taotlusvooru maht 7,8 mln eurolt 12,2 mln euroni ja selle tulemusena tõusis noortega töötavate treenerite alampalk 400 euro võrra jõudes 1400 euroni. Taotlusvooru maht ning laste ja noortega täiskoormusega töötava treeneri miinimumpalk on küll alates 2015. aastast tõusnud, kuid on
12
võrreldes teiste sihtrühmadega ja Eesti keskmisega madalam. 2023. aastal toetati kokku 405 spordiorganisatsiooni 1415 treenerit, kes juhendasid kokku 43 915 last või noort.
2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialaga kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. 2023. a toimus rahvusvahelistest võistlustest traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton, võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir ning mitmed teised võistlused, mida toetati kokku 5,5 miljoni ulatuses.
2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee loodud saavutusspordi projekti Team Estonia kaudu saavutusspordi toetamine. Erinevate taotlusvoorude ja toetuse liikide kaudu eraldati sportlastele, nende treeneritele, taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks ja ettevalmistamiseks 7,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 mln eurot võrra. Kokku toetati 310 individuaalala sportlast ja 39 sportmängude koondist.
2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse eraldada kõrgetasemeliste ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste korraldamiseks alates 2024. aastast 3 miljonit eurot aastas.
2023. aastal valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuring, mis kaardistas Eesti tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuteid keelatud ainete ja meetoditega ning nendega seotud teadmisi ja hoiakuid. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid senisest enam peaks pöörama tähelepanu antidopingu alase koolitusega.
Lähiaastatel on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning spordi ja spordiobjektide toetusmehhanismide korrastamisele.
Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" läbiviimine. Kava koostamisel analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega arutati valitsuskabineti 28.04.2022. nõupidamisel. Ühe olulise otsusena andis Vabariigi Valitsus ülesande muuseume haldavatele ministeeriumidele sõnastada oma haldusala muuseumidele riigi ootused hiljemalt 2024. detsembriks.
13
Ülevaade programmide elluviimisest
Järgmistes peatükkides on antud ülevaade tulemusvaldkonna programmide elluviimisest. Esitatud on mõõdikute saavutustasemed 2023. aastal, programmide olukorra analüüs ja programmide tegevuste täitmise analüüs ning teave programmide eelarve ja programmide tegevuste eelarve täitmise kohta.
14
Programm: Kultuuriprogramm 2023-2026
EESMÄRK: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
PEAVASTUTAJA: Kultuuriministeerium
KAASVASTUTAJAD: Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum
15
Programmi mõõdikud Tabel 3. Kultuuriprogrammi mõõdikud
Tegelik täitmine Sihttasemed4
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024
Elanike kultuurielus osalemine, %5
- - - - - Statistikaamet
Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris - - - - - Täpsustub
Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk Eesti keskmisest palgast
76% 78% 80% - - Statistikaamet
Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja ligipääsetavusega
- - - - - Täpsustub
Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel - - - - - Täpsustub
Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus - -
60 (100 palli
skaalal)
- - Kultuuriministeerium
Eesti kultuuri uurimise jätkusuutlikkus6 - - 10,5% - -
Kultuuriministeerium
Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst
- - - - - Kultuuriministeerium
Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta
- - - - - Kultuuriministeerium
Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus
82 84 - - - Elcano globaalse kohalolu aruanne
Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju - - - - - Kultuuriministeerium
Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul)
- 73,5% - - - Rahandusministeerium
4 Programmi mõõdikute sihttasemed on seatud aastaks 2030., vahetasemeid ei ole seatud. 5 Viimane mõõdiku näitaja on aastast 2020, 73,8% 6 Humanitaaria valdkonna grantide eelarve kogumahu osakaal võrreldes kõigi valdkondade eelarve kogumahuga
16
Programmi olukorra analüüs Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise analüüs on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.
Eesti kirjanduse osas on palju valikuvõimalusi ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Alates 2023. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2023. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku.
2022. aasta teatrite külastuste koguarv ületas taas 1 miljoni piiri (kokku 1,1 mln külastust), milles väljendub teatrisüsteemi taastumine piirangute perioodist, 2023. esmane hinnang külastajate arvule on samuti üle 1 mln külastuse (kokku 1,2 mln külastust). 2022. a uuendatud etendusasutuste seaduse eesmärgiks on olnud paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Rahastuskorda reguleeriv ministri määrus töötati välja koostöös valdkonnaga ja hõlmas ka valdkonna välja pakutud loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamise mudelit. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja munitsipaalteatrite rahastamise tingimusi, mille kriteeriumid tuletati era- ja munitsipaalteatrite rahastamisele etendusasutuse seaduses seatud eesmärkidest. Era- ja munitsipaalteatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. Tulenevalt 2022. aasta tegevustoetuste protsessi tagasisidest otsustati rakendada uuele rahastusmudelile üleminekuks tasandavaid lisavahendeid. 2023. aastal täpsustati määrust lähtuvalt era- ja munitsipaaletendusasutuste kommentaaridest, näiteks võidakse taotlejale uue määruse alusel määrata kolme-aastane tegevustoetus. Eesmärgiks on seada riigi sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele asutajaootused, mille täpsem sõnastamine ning kokkuleppimine toimub 2024. aastal.
2023. aastal oli kinokülastusi 2,8 mln, mis näitab kinokülastuste uut kasvu peale 2020. ja 2021. toimunud langust. Eesti filmide turuosa oli 2023. aastal 22%. Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. läbiviidud analüüsi kohaselt loodi 2021. a tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust.
Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. 2022. aastal ja 2023. toetati venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga. Toetamine jätkub 2024. a koostöös Riigikantseleiga.
Muusikavaldkonnas näitab publiku kontsertide külastamise arv taastumise märke, kuid säilinud on ettevaatlikus eelmüügist ostetavate piletite osas. Kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kasvasid oluliselt kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare. Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu ning toimus mitmeid kontsertturneesid ning plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele.
17
Kunstinäitusi toimus 2023. aastal üle Eesti kokku 825. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna prioriteet ja lähiaastate võtmeteema. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone renoveerimine vajab lisavahendeid. Kriitilises seisus on ka teiste kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt).
Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses on riigi tasandil mitmeid süsteemseid probleeme, mis tulenevad ruumipoliitika killustumisest eri ministeeriumide vahel. Töös on uue organisatsiooni – maa- ja ruumiameti – loomine, et koondada ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine.
2023. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ eesmärgiga kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes, jätku-uuring 2013. ja 2018. toimunud uuringutele. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted ja asutused on hakanud aina rohkem ja teadlikumalt disaini kasutama. Uuringust ilmneb, et tellijad on üha disainiteadlikumad ja avatumad disaini kasutamiseks mitte ainult toodete ja teenuste visuaalse identiteedi kujundamisel, vaid ka läbivalt teistes arendusprotsessides ja strateegia kujundamisel. Disain tähendab tellija jaoks üha enam kasutajasõbralikke, hästi töötavaid, kliendi vajadustele vastavaid teenuseid ja tooteid, ning on saamas kõigi toimingute lahutamatuks osaks. Selleks, et ettevõtteid ja riigiasutusi veel enam ja teadlikumalt disaini rakendama õhutada, tuleb tegeleda aga süsteemsemalt riigihangete süsteemi parandamise ja avaliku sektori eeskuju, disainipädevuse tõstmise ja targa tellija kasvatamise, ning edulugude ja parimate praktikate jagamisega.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aasta seisuga 103 muuseumi (ilma filiaalideta), mida on vähem kui 2022. a (170 ilma filiaalideta)7, milles säilitati kokku 7 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2023. aastal kokku 2,464 mln, mida on enam kui 2022. aastal (2,454 mln)8. Muuseumides töötas 1437 töötajat (2022. 1576 töötajat)9. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2023. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4,2 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2,3 miljonit on digitaalse kujutisega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus.
2023. aasta märtsi seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus.
7 Statistikaameti 2023. aasta küsimustiku puhul täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi. 8 Valim muutus 9 Valim muutus
18
2023. aastal oli Eestis 879 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2023. aastal 493. Raamatukogude füüsilisi külastusi oli 2023. aastal 6,6 miljonit ja sellele lisaks 4 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest10. Aastast 2022. on käivitatud Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“, mille raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. 2023. aastal avati MIRKO platvormil üleriigilise teenusena e-laenutus (e-raamatud, audioraamatud, perioodika).
Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid.
Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2023. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 791 harrastajat. Toimub alates 2021. aastast kollektiivijuhtide palgatoetussüsteemi rakendamine. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.
Läbi erinevate arengukavade on olnud eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeriti dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Tegevuskava tulemusel oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav 42% mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Lisaks digiteerimisprojektidele olid tegevuskava osaks ka taristu analüüsi- ja arendusprojektid (Muuseumide Infosüsteemi MuIS 2.0, Eesti Rahvusringhäälingu ja Rahvusarhiivi lindirobotil paiknevad arhiivi peeglid teises geograafilises asukohas, üleriigiline e-laenutuse lahendus). Toimus “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029” ettevalmistamine ja elluviimine, eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist.
10 Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring (2018), https://kul.ee/uuringud#muuseumid-ja-raamatu
19
Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kultuuriesindajad Stockholmis, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. Kultuuriministeeriumi koosseisu toodi alates 2023. aastast seni sihtasutusena tegutsenud eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komitee.
Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel.
20
Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2023. aastal Kultuuriprogramm 2023-2026 koosneb kolmest meetmest ja 15 tegevusest.
MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine
Tabel 4: Meetme 1 mõõdikud
Eesmärk
Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks.
Meetme kirjeldus
Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut.
Meetme mõõdikud
Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023
2023 2024
Teatrikülastuste arv Eestis (mln)
0,67 1,1 1,211 1 0,9 Eesti Teatri Agentuur
Uuslavastuste arv 217 248 21012 180 - Eesti Teatri Agentuur
Kinokülastajate arv (mln)
1,39 2,33 2,8 3,0 2,8 Eesti Filmi Instituut
Eesti filmide publiku turuosa suurus kinolevis (%)
14 21 22 17 - Eesti Filmi Instituut
Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse (ilukirjandus/nimetust)
86 77 97 70 70 Eesti Kirjanduse Teabekeskus
Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste arv
167 - - 120 - Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
11 Esmane hinnang, lõplik statistika avaldatakse septembris 2024. 12 Esmane hinnang, lõplik statistika avaldatakse septembris 2024.
21
Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis korraldatud näitustest, %
20 - - 20 20
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel (näituste arv)
- - 80 -
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel (kunstnike arv)
- - 110 -
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, %
- - 21 - -
Kultuuriministeerium
Eesti meediavabaduse indeks
15,25
9,26 8. koht13 12,27 ≤TOP1014
Piirideta Reporterid
Eesti autorite teoste esitamisest laekunud tasud, eur
2 133 937
2 062 494 2 324 018 1 520 000 -
Eesti Autorite Ühing
Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot
3,1 - 3,99 1,8 3,2 Konjunktuuriinstituut
Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine.
Programmi tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine
Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele
13 Metoodika muutus. 14 Metoodika muutus.
22
ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist.
• 2023. oli tunnustatud loomeliite, kellega leping sõlmitud, 17. • Lisaks anti välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastati riigi kultuuristipendiume.
Programmi tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Kirjanduse väärtustamiseks Kultuuriministeerium kujundab valdkonnapoliitikat ning loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.
• 2023. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. • Sihtasutus Kultuurileht andis jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti
(15): Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.
• Jätkati lugemise populariseerimist (nt programm „Lugemisisu“).
• Jätkati Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemist, sh osaleti 4 rahvusvahelisel kirjandusmessil.
Programmi tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine
Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Rahvusvahelisi tegevusi toetatakse rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide taotlusvooru kaudu. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks on toetusi jaganud Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Lisaks toetatakse Eesti Tantsuagentuuri soodsa stuudiopinna rentimiseks tantsukunstnikele.
• Jätkati Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist.
• 2023. aastal toimusid SAAL Biennaal (20. juubelit tähistav vanim rahvusvaheline teatrifestival Tallinnas) ja Tallinn Treff festivalid, kokku oli festivalidel üle 5500 külastuse. Lisaks toimus Draama festival Tartus, mis tutvustab eriilmelist Eesti teatrikunsti ka väliskuraatoritele koostöös Eesti Teatri Agentuuriga tehtaval esitlusfestivalil.
23
Programmi tegevus 1.4. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist.
Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist, mis toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A- kategooria filmifestivali PÖFF.
• Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetati mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. 2023. a toetati 9 filmi arendustoetusega, 6 filmi tootmistoetusega.
• Esilinastus 18 toetust saanud filmi. • Laste ja noorte osakaal kinokülastustest oli 2023. 39,55%.
Programmi tegevus 1.5. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine
Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on meediateenuste seadusega reguleeritud olnud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke.
• 2023. aastal oli ERRi usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna seas 84% ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna seas 50%.
Programmi tegevus 1.6. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine
Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu.
• Toetati Eesti heliloomingu väärtteoste noodimaterjali taastamist ja digiteerimist, mille kaudu muutub kättesaadavaks suur osa eesti heliloomingust, mis seni kättesaadav ei olnud.
• Toimus 170 Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannet.
Programmi tegevus 1.7. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine
Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll. Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega SA Tallinna Kunstihoonet, Eesti Kunstnike Liidu galeriisid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvaheline nähtavus on oluline kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust.
24
• SA Kunstihoone (tegutseb ajutisel pinnal) poolt korraldati 2023. aastal 10 näitust, mida külastas 23 649 külastajat.
• Eesti kunstnikud said osaleda 4 residentuuris välismaal läbi lepinguliste kohtade. • Kunstnikupalka maksti 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu.
Programmi tegevus 1.8. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine
Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi, roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.
• Arendati ruumiharidust, sh viidi läbi 20 üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust ning
ruumihariduse õpetajakoolitusi viidi läbi 2.
25
MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise
toetamine ja arendamine Tabel 5. Meetme 2 mõõdikud
Eesmärk
Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele.
Meetme kirjeldus
Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks.
Meetme mõõdikud
Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021
2022
2023
2023
2024
Muuseumikülastuste arv, mln 1,68 2,45 2,46415 3 3,2
Statistikaamet
Eesti rahvaraamatukogude laenutuste arv, mln
9,7 9,46 9,56 10 10 Statistikaamet
Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv, mln
6,68 7 6,6 8,4 8,8 Eesti Rahvusraamatukogu
Rahvakultuuriharrastajate arv 71800 78 324 78 791 83 000 78 500
Rahvakultuuri Keskuse andmekogu
Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, %
76,6 77 74,9 76 77 Muinsuskaitseamet
Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks.
Programmi tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine
Eestis oli 2023. aastal 103 muuseumi. Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (50), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (45) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (33).
15 Valim muutus.
26
Statistika näitab, et muinsuskaitseliste hoonete olukord on pidevalt halvenenud. Samas kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, sh omandireformi reservfondist.
Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu. • 2023. a olid MuISiga liitunud muuseumide kogud hästi hoitud ja inimestele kättesaadavad. • Toimusid eeltööd muuseumide pärandihoidlate rajamiseks: valmisid arhitektuurivõistluste
lähteülesanded, Põhja-Eesti hoidla mahuline eskiis ja kliimakontseptsioon Hiiumaa hoidla näitel. • Toimus muuseumide infosüsteem ehk MuIS arendamine – 2023. valmis uue infosüsteemi I
etapp ning arendustööd jätkuvad 2024. aastal. Eesmärk on luua tänapäevastele vajadustele vastav infosüsteem, mis toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile
• Rakendati taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“ muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamiseks ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamiseks.
• Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestisi oli 2023. aastal 62%. • Kultuurimälestiste register oli kättesaadav ja ajakohane. • Rakendati toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist
„Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi kaudu investeeritakse 3,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala.
• Toimus muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamine. • Muinsuskaitseameti teenuste rahulolu oli 75%.
Programmi tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine
Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2023. aastal oli Eestis 879 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud).
• Toimus rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamine, et luua rahvaraamatukogudele efektiivsem üleriiklike teenuste koordinatsioonisüsteem ning tagada sellega üle-eestiline võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine.
• 2023. aastal avati MIRKO (Minu raamatukogu) platvormil teise üleriigilise teenusena e-laenutus (e-raamatud, audioraamatud, perioodika).
• Jätkus Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine.
Programmi tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine
Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus.
27
• Rakendati kogukondade toetuseks piirkondlikke toetusmeetmeid (7). • Toetati muid olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või
piirkondlikke institutsioone. • Laulu- ja tantsupeo traditsioon on olnud jätkusuutlik. • Vaimne kultuuripärand on olnud hoitud, väärtustatud ja arendatud. • Rakendati laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi
ja kollektiivide toetussüsteemi. • Tehti ettevalmistusi rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri
uuendamiseks.
MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja
rahvusvahelistumine Tabel 6: meetme 3 mõõdikud
Eesmärk Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas.
Meetme kirjeldus
Loomemajanduse toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eesmärgiks on väärtusliku kultuuripärandi digiteerimine ja vajadus tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus.
Meetme mõõdikud
Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021
2022
2023
2023
2024
Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta
- - - - -
Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus
Digitaalse kultuuripärandi osakaal kogude suurusest, %
38 49 53 40 51
DIGAR ja MUIS
28
Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mille rakendusüksus ja elluviija on nüüdne EASi ja Kredexi ühisasutus.
Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Samuti osaleb Eesti ligi 17 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis.
“Kultuuri arengukava 2021-2030” seab eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus.
Programmi tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine
Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist.
• Lõpetati „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine. • Jätkati „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamist.
Programmi tegevus 3.2 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine
Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusvahendeid nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte.
• Toimus „Tartu 2024“ kui Euroopa Kultuuripealinna programmi toimumisele kaasa aitamine. • Eesti kultuuri rahvusvahelistumise osas oli aktiivne koostöö 2023. a 25 riigiga. • Osaleti aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides tagamaks Eesti huvide esindatus.
Programmi tegevus 3.3 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad „Kultuuri arengukavale 2021-2030“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele.
29
Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Võrreldes 2015. aastaga on tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 23 000 eurot.
2020. aasta kevadel valminud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine tõi välja, et loomemajanduse arendamise meetme tegevused panustasid tööjõu tootlikusse ja lisandväärtuse kasvu. Kõrgeim oli lisandväärtuse kasv loomemajanduse inkubatsiooni tegevuses, kus toetusest tekkinud lisandväärtuse kasv töötaja kohta oli keskmiselt 2,8-kordne. Märkimisväärset mõju lisandväärtuse kasvule avaldasid ka loomemajanduse teiste sektoritega sidumise tegevused. Nende tegevuste puhul hõivekasvu ei kaasnenud, kuna toetuse eesmärk oli suurendada eeskätt toodete ja teenuste lisandväärtust ning tõsta majandustegevuse ressursitõhusust. Samuti avaldasid loomemajanduse arendamise meetme tegevused statistiliselt olulist positiivset mõju ettevõtete jätkusuutlikkuse kasvule. Hindamise käigus küsitletud ettevõtetest aitas peaaegu kõikidel vastanutel (91%) ekspordivõimekuse kasvatamisele suunatud projekt tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ning enam kui poolte arvates käivet (77%), lisandväärtust (60%) ja kasumit (57%). Ekspordikäive suurenes keskmiselt igal teisel küsitlusele vastanud ettevõttel, mis eksportis valmistooteid või -teenuseid. Vastanud ettevõtetest 68% kasutas toetust ekspordiga alustamiseks ning 85% uutele sihturgudele eksportimiseks. Kokku nimetati 40 erinevat riiki, kuhu toetuse abil eksportimist alustati.
• Kultuuri- ja loomesektoris olid ettevõtlus- ja innovatsioonialased ning rahvusvahelistumist toetavad tugiteenused kättesaadavad, asjakohased ja tõhusad.
• Rahalist ja mitterahalist abi on toetusmeetme raames kumulatiivselt (2015-2023) saanud 3940 ettevõtet.
• 2023. a lõpuks jõustusid 20212-2027 perioodi loomemajanduse arendamise meetme kõik toetuse andmise tingimused, toimus esimene taotlusvoor loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkujate leidmiseks, loomeettevõtjatele avanesid ekspordivõimekuse arendamise ja arenguplaanide elluviimise toetuste jooksev taotlemine ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus asus ette valmistama ja ellu viima erinevaid loomeettevõtjatele suunatud arenguprogramme.
Programmi tegevus 3.4 Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus
Alates 2022. aastast on Kultuuriministeeriumi poolt võetud suund laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning planeerides vahendeid piloteerimaks „Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“. Toetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ja rahvakultuuri asutused).
• Loovuurimuse toetusmeetme esimeses taotlusvoorus 2022. aastal eraldatud toetuste kogumaht oli 413 000 EUR. Kõik projektid said 2023. aasta lõpuks lõpetatud.
• 2023. aastal viidi läbi teine taotlusvoor kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks ning selle tulemusena rahastati kokku 11 uut projekti, mis kestavad kuni 2024. aasta lõpuni. Eraldatud toetuste kogumaht oli 460 000 EUR.
• ETAG rakendusasutusena viis läbi Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi esimese vooru mahus 1,29 mln eurot.
30
Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 7. Programmi ja programmi tegevuste 2023. a eelarve täitmine (eurodes)
Programmi eelarve täitmine 2023 esialgne eelarve 2023 lõplik eelarve 2023 eelarve täitmine
Programmi kulud (kokku) 292 045 374 378 014 922 298 369 370
Tegevused
Loovisikute toetamine ja tunnustamine
Kulud 3 133 452 3 102 132 3 151 569
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 8 724 687 8 860 678 8 732 381
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 44 794 513 48 507 483 48 318 728
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 17 447 252 19 408903 16 791 561
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 18 741 063 19 317 035 18 584 48
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 9 759 845 7 014 872 6 495 95
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 2 523 361 2 509 602 2 467 188
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 44 685 233 47 357 825 47 333 330
Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 54 538 350 117 623 323 55 305819
Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 38 395 216 48 242 031 44 663 257
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine
Kulud 14 357 773 15 682 513 14 777 099
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine
Kulud 52 774 279 874 224 021
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine
Kulud 4 909 835 5 198 449 4 856 454
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
31
Kulud 1 774 587 1 199 710 1 199 710
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus
Kulud 28 207 433 33 710 492 25 467 823
Riigikontrolli poolt auditeerimata andmed. Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele eelmisest aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jmt)
32
Programm: Spordiprogramm 2023 – 2026
EESMÄRK: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed VASTUTAJA: Kultuuriministeerium
Programmi mõõdikud Tabel 8: Programmi mõõdikud
Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024
Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides
184 337 193 274 225 848 200 000 230 000 Eesti spordiregister
Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate noorte (5-19- aastased) osakaal kogu vanusegrupist, %
51,4 52 54 58 59,5
Eesti spordiregister
Treenerikutsete arv 3990 4006 4200 4000 4250
Eesti spordiregister
Programmi olukorra analüüs
2023. a lõpu seisuga on Eesti spordiregistris 2926 spordiorganisatsiooni, kellest tegutsevaid oli 2641 (90%). Aktiivselt spordi harrastamisega tegelevaid organisatsioone oli 2014 (69%), ülejäänute tegutsevate fookus oli suunatud spordiürituste korraldamisele või sporditegevuse toetamisele. Aasta jooksul lisandus 161 ja arhiveeriti 134 spordiorganisatsiooni. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajate arv tõusis hüppeliselt ja ületas esmakordselt 200 000 piiri, küündides aasta lõpuks 225 848 harrastajani. Võrreldes eelmise aastaga suurenes harrastajate arv 32 574 võrra ehk 17%. Peaaegu kolmveerand harrastajaskonna kasvust tuli täiskasvanute arvelt – mehi lisandus 8 492 ja naisi 14 977. Samas oli noorte (5-19-aastaste) juurdekasv vaid 9 105. Peamiselt on tõus tulnud nende arvelt, kes harrastavad sporti lepingu alusel, mis võimaldab sportida iseseisvalt. Teenuse kasutajate arv suurenes aastaga 60%, kerkides 57 886 harrastajani, mis moodustab koguarvust veerandi. 2023. aasta lõpu seisuga oli kehtivate treenerikutsete arv rekordiliselt kõrge - 4200. Aasta jooksul omistati 1143 kutset, millest 340 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. Kutseomanikest oli 56% meessoost ja 44% naissoost. Viimase viie aasta jooksul on treenerikutsete arv suurenenud 841 kutse võrra ehk koguni 25%. Treenerikutse maine tõusule aitavad oluliselt kaasa treenerite toetused eriti üleriigilisel, aga ka kohaliku omavalitsuse tasandil, regulaarsed treenerikoolitused ning kutse taotlemise protsessi pidev edasiarendamine. Kultuuriministeeriumi 2023. aasta eelarvest eraldati spordivaldkonnale kokku 51 miljonit eurot, millest 42 miljonit eurot eraldati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 9 miljonit eurot spordiobjektide investeeringuteks. Kunagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eelarvest spordiorganisatsioonidele nii palju tegevus- ja projektitoetusi ühel aastal eraldatud.
33
Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2023. aastal
Spordiprogramm 2023-2026 koosneb kahest meetmest ja kolmest tegevusest.
MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine Tabel 9: Meetme 1 mõõdikud Eesmärk Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud
Meetme kirjeldus meede jaguneb kaheks tegevuseks: saavutusspordi toetamine ja arendamine ning ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine, mille raames osutatakse kokku viite avalikku otsest ja kaudset teenust
Meetme mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024
Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1-10
25 34 30 36 36
Eesti spordiregister
Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1-10
275 402 366 260 260
Eesti spordiregister
Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1-10
76 129 139 86 86
Eesti spordiregister
Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1-10
319 419 370 250 250 Eesti spordiregister
Täiskasvanute tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv
1 1 2 2 05 Eesti spordiregister
34
Täiskasvanute tiitlivõistluste mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel finaalturniiridel osalenud võistkondade arv
2 1 1 1 1 Eesti spordiregister
Noorte ja juunioride tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv
0 1 5 3 3 Eesti spordiregister
Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv
1 0 2 1 1 Eesti spordiregister
Eestis läbiviidud olümpiamängude distsipliinide rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv
9 14 11 20 20 Eesti spordiregister
Eestis läbiviidud mitte olümpiamängude distsipliinide ja spordialade rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv
18 24 13 20 20 Eesti spordiregister
Meetmes kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ja toetatakse ning luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks, milles on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega koostöös on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.
35
Programmi tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4200ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas Vabariigi Valitsus anda 2023. aastaks treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid vahendeid, mille abil oli võimalik tõsta toetatavate treeningtundide piirmäära 1,35 miljonini. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi tuleb juba 2025. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,4 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast võistluste toetamiseks taotlusvoor, mis on otseselt seotud sündmuse majandusliku mõjuga. 2023. aastal toetati meetmest kokku kümmet spordivõistlust kogumahus 2,36 miljonit eurot. Need võistlused tõid Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüside põhjal riiki üle 25 miljonit euro välisraha, millelt laekus käibemaksu riigile vähemalt 3,4 miljonit eurot. Seega laekus käibemaksu 1,47 korda enam, kui oli riigi toetus sündmuste korraldamiseks. Taotlusvoor on ennast õigustanud ning Kultuuriministeerium jätkab selle meetme rakendamist ka 2024. Aastal. Lisaks eelpool mainitud taotlusvoorule on Kultuuriministeeriumil ka teine taotlusvoor rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks. 2023. aastal toetati sealt kokku 36 projekti kogumahus 1,04 mln eurot. 2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee loodud saavutusspordi projekti Team Estonia16 kaudu saavutusspordi toetamine. Erinevate taotlusvoorude ja toetuse liikide kaudu eraldati sportlastele, nende treeneritele, taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks ja ettevalmistamiseks 7,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 mln eurot võrra. Kokku toetati 310 individuaalala sportlast ja 39 sportmängude koondist. Programmi tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis 2023. aasta lõpus uuring17, mis kaardistas tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuteid keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmisi ja hoiakuid. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt peaks jätkama antidopingu alase koolitusega. Eestis tehakse aastas keskmiselt 350–400 dopingukontrolli testi ning koolitatakse antidopingu alaselt kuni 2000 inimest. Eesti antidopingu süsteem vastab spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni, Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni ning maailma dopinguvastase koodeksi sätestatud nõuetele. Kuid siiani puudus teadmine spordis osalejate endi arvamustest ning suhtumisest dopingusse ja selle kasutamisesse. Uuringus käsitleti nii dopinguga seotud teadmisi, hoiakuid, norme kui ka käitumist. Anonüümne küsitlus viidi Eesti Uuringukeskuse poolt läbi 2023. aasta oktoobris. Uuringu sihtrühmaks oli Eesti tippsportlased ja nende tugipersonal, st Eesti koondislased, koondisekandidaadid, U-18 koondise liikmed ja kandidaadid, pallimängude meistriliigade võistkondade liikmed ning kõigi eeltoodud sportlaste treenerid, juhendajad jt tugipersonaliliikmed. Kokku oli valim hinnanguliselt 4000 inimest, kellest küsitlusele vastas 1101 (774 sportlast ja 327 tugipersonaliliiget). Tulemusena selgus, et sihtrühmast 83% pidas end dopingu ehk keelatud ainete ja meetodite olemusega väga hästi kursis või küllaltki hästi kursis olevat ning 73% hindas enda teadmisi dopinguvastastest reeglitest väga heaks või küllaltki heaks. Mõlemal juhul oli dopinguvastase koolituse läbinud isikute usk
16 https://www.eok.ee/team-estonia 17 https://kul.ee/uuringud#item-1
36
oma teadmistesse võrreldes koolituse mitteläbinutega oluliselt kõrgem. Kuid dopinguvastase koolituse olid läbinud vaid ligi pooled vastanud – 47% sportlastest ning 55% tugipersonalist. Arvestades sihtrühma kõrget sportlikku taset ning seda, et nii rahvusvahelised alaliidud kui ka Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) toonitab koolituse olulisust ja toob välja, et sportlane peaks olema enne koolitatud kui testitud, siis tundub, et järgnevatel aastatel tuleb koolitustele veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Seda eriti eesti keelt mitte emakeelena rääkiva sihtrühma hulgas, kelle seas oli koolitatuid vähem. Uuringu sihtrühm hindas, et keelatud ainete ja meetodite kasutamine on pigem levinum välismaal, kas siis mõnel teisel spordialal (70%) või harrastusspordis (60%). Eestis peetakse dopingut enam levinuks harrastusspordis (48%) ja mõnel muul spordialal (39%), kuid vastajad leidsid, et nende oma spordiala on pigem puhas – 9% leidis, et dopingu kasutamine nende spordialal on levinud Eestis ja 28% pidas dopingut levinuks välismaal enda spordialal. Väga suur osa vastajatest peab dopingut ohtlikuks nii Eesti tipp- kui ka harrastusspordi mainele. 83% sihtrühmast leiab, et see on pigem ohtlik või väga ohtlik tippspordile, 78% leiab, et see on ohtlik üldiselt spordi mainele, 59% peab dopingut ohtlikuks enda spordiala mainele ning 50% näeb dopingu kasutamist ohuna harrastusspordile. Sellest lähtuvalt on veidi kummastav, et endale tehtud dopingu pakkumisest oleks vaid 58% vastanutest valmis kedagi teavitama. Tervelt 17% vastanutest ei teavitaks mingil juhul ning 21% ei osanud seisukohta võtta. Ausa ja puhta spordi edendamine ning spordi maine hoidmine on kogu spordivaldkonna ühine ülesanne ning valemängijate spordist väljajuurimine või selle kaasa aitamine võiks olla kõrgemalt hinnatud. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) jätkas oma igapäevaseid tegevusi, milleks on dopingu-, kokkuleppemängude ja väärkohtlemise ning teiste spordieetika rikkumiste vastane võitlus. Eraldi tasuks 2023. aasta ellu viidud tegevustest välja tuua, et 2023. aastal alustati kokkuleppemängude vastase e- koolitusega, mis töötati välja koostöö rahvusvahelise partneri Sportradariga, ning 2023. aasta lõpus avati koostöös koolitusdisainer Helina Looriga välja töötatud väärkohtlemise ennetamise e-kursus. Spordikaitstuse e-kursust võetakse arvesse ka treenerite täienduskoolitusena. Eesti Olümpiakomitee koostöös EADSE ja Kultuuriministeeriumiga alustas ka spordiüleste spordieetika reeglite koostamise protsessi 2023. aasta oktoobris valiti Eesti UNESCO Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsiooni osalisriikide konverentsil oma valimisgrupi esindajana dopingu elimineerimsie fondi kinnitamiskomitee liikmeks.
MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Tabel 10: Meetme 2 mõõdikud Eesmärk Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud
Meetme kirjeldus Meetme all on organiseeritud liikumisharrastuse edendamise tegevus, mille raames toetatakse organiseeritud liikumisharrastust
Meetme mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024
Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist
- 45,2 - Ei mõõdeta 50 Tervise Arengu Instituut
„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2022. a 45,2%, 2020. aastal 44,8% ja 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et
37
aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. 2023. aasta jooksul valmis tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. 2023. aasta oli Liikumisaasta. Projekti vedas eest 2022. aasta lõpus Eesti Olümpiakomitee loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Liikumisaastal oli eesmärgiks tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellealased võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Väga oluliseks peeti ka koostöövõrgustiku loomist, mille toel saaksid liikumisaasta algatused olla järjepidevad ka edaspidi. Kui liikumisest saab iga inimese igapäevaelu osa, saavad eestlased olla ka rahvana kestlikud, elades tervema ja õnnelikumana. Sellest tulenevalt oli liikumisaasta motoks „Hakkame liigutama!“ Liikumisaasta igal kuul võeti fookusesse erinev liikumisviis või -võimalus ning koostöös partneritega kutsuti inimesi teemakuu algatustest osa võtma. Peamine fookus oli koostöös (spordi)alaliitudega tasuta või sümboolse tasuga avatud treeningute ja õpitundide pakkumisel eesmärgiga tutvustada liikumis- või spordiala. Fookusteema toetuseks kavandati igasse kuusse laiem teemakäsitlus liikumise vajalikkusest ja võimalikkusest ning jagati liikumistarkust ja -soovitusi (sotsiaal)meediaruumis. Märkimisväärset rolli kandsid ka ürituste korraldajad. Toimus nii kogukondlikke algatusi, liikumisüritusi maakondades kui ka rahvarohkeid spordiüritusi, millel kõigel oli üks eesmärk – hakkame liigutama! 2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt oli liikumisaasta toimumisest teadlikud 44% elanikest. Kui 2022. aastal elanike hinnangud tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemise olulisusele pisut langesid, siis 2023. aastal oli selle teema olulisus elanike silmis taas suurenenud. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas väga või küllaltki tähtsaks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%). Liikumisaasta teavitustegevused keskendusid nii konkreetsete liikumisaasta algatuste ja pakutavate liikumisvõimaluste tutvustamisele kui ka laiemalt teadlikkuse tõstmisele liikumise positiivsest mõjust tervisele ning väheaktiivsete inimeste innustamisele rohkem ja regulaarsemalt liikuma. 2017. aastal Soomes läbiviidud uuringu põhjal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse istuva eluviisi kulu riigile aastas kokku ligi 4,7 miljardit eurot. Selleks, et saada ülevaade võimalikust kulust Eesti kontekstis, alustati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja TAI koostöös madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu kulu-uuringut. Uuringu lõpptulemused selguvad 2024. aasta kevadel. Samuti alustati 2023. aasta lõpus Kultuuriministeeriumi eestvedamisel puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringut, mille eesmärk on selgitada välja suurimad kitsaskohad ja arenguvajadused, kuidas puuetega inimeste liikumisaktiivsust edendada. Kultuuriministeerium viis 2023. aastal läbi koolispordi uuringu18, mis kaardistas õpilaste osalemist erinevatel koolispordivõistlustel. Uuringu tulemused näitasid, et kuigi õpilastele meeldib võistlustel osaleda, võtavad neist enamjaolt osa need, kes juba mõnes muus võistlussüsteemis sees on. Seega oleks mitteaktiivsete õpilaste liikuma innustamiseks vaja võistluste asemel enam keskenduda tegevustele, mis neid rohkem kaasavad – näiteks loodusmatkadele, tervisepäevadele ja muudele algatustele, mille peamine eesmärk on võistlusmomendi asemel liikumisharjumuste toetamine. Kultuuriministeerium jätkas regionaalsete tervisespordikeskuste programmi 2023-2026 elluviimisega, et tagada Eesti elanikele kvaliteetsed ja ohutud tasuta liikumise võimalused. 2023. aasta riigieelarves oli ühekordselt ette nähtud 3 miljonit eurot tervisespordikeskuste juurde olme- ja teenindushoonete rajamiseks. Taotlusvoor oli edukas ning sooviavaldusi esitati enam kui oli jagatavaid vahendeid. Projektiga jätkamine eeldab lisaressursse järgmistel aastatel.
18 https://kul.ee/uuringud#item-1
38
Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 11: Programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine
Programmi eelarve täitmine 2023 esialgne eelarve 2023 lõplik eelarve 2023 eelarve täitmine
Programmi kulud (kokku) 59 876 494 68 157 329 51 995 048
Tegevused
Saavutusspordi toetamine ja arendamine
Kulud 42 258 982 47 697 174 44 660 804
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja
arendamine
Kulud 279 403 309 403 309 403
Organiseeritud liikumisharrastuse
edendamine
Kulud 17 339 109 20 151 752 7 026 841
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 31.05.2024 nr 94
2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarveliste vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel:
kinnitan Kultuuriministeeriumi 2023. aasta „Kultuur ja sport“ tulemusaruande (lisatud) ning
„Sidus ühiskond“ 2023. tulemusaruande Kultuuriministeeriumit puudutava osa (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
1
SIDUS ÜHISKOND 2023. AASTA TULEMUSARUANNE
2
Sisukord
SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDTEAVE 3
TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4
Tulemusvaldkonna mõõdikud 4
OLUKORRA LÜHIANALÜÜS 5
ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 8
PROGRAMM „LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2022–2025“ 9
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 10
Olukorra analüüs 10
Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 12
KOKKUVÕTE 19
Olulisimad edusammud 2023. aastal 20
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 20
TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 22
Tegevuskava mõõdikud 23
Olukorra analüüs 23
Tegevuskava suundade elluviimine 2023. aastal 26
KOKKUVÕTE 27
Olulisimad edusammud 2023. aastal 27
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 27
PROGRAMM „KOGUKONDLIK EESTI“ 28
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 29
Olukorra analüüs 30
Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 31
KOKKUVÕTE 37
Olulisimad edusammud 2023. aastal 37
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 37
PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 39
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 40
Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 42
KOKKUVÕTE 43
Olulisimad edusammud 2023. aastal 44
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 44
PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 45
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 45
Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 46
3
Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldteave
Tulemusvaldkond
Sidus ühiskond
Valdkonna arengukava
„Sidusa Eesti arengukava 2030“
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti on sidus ja kaasav ühiskond.
Programmid* ja nende eesmärgid, vastutavad ministeeriumid
„Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2023– 2026“: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demok- raatlikke väärtusi ning ühist kultuuri-, info- ja suht- lusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed või- malused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks. Peavastutaja: Kultuuriministeerium
„Kogukondlik Eesti“: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soo- siv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osa- lusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Peavastutaja: Siseministeerium
„Nutikas rahvastikuarvestus“: inimeste elusünd- mustega seonduvad toimingud on mugavad, liht- sasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeri- tud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti ela- nike lihtsal asjaajamisel. Peavastutaja: Siseministeerium
„Erakondade rahastamine“: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad.
Peavastutaja: Siseministeerium
*„Üleilmne eestlus“1: väljaspool Eestit asuv eest- laskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtusta- vad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Peavastutaja: Välisministeerium
Tulemusaruandes antakse ülevaade tulemusvald- konna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutami- sest ja selleks koostatud programmide eelarve täitmisest.
Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“, mille kinnitas Vabariigi Valit- sus 18. novembril 2021. Selleks, et edendada „Si- dusa Eesti arengukava 2030“ teemasid, on varem olnud mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis 2020. aastani arengukava „Lõi- muv Eesti 2020“. Uussisserändajate kohanemise valdkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suu- nati 2020. aastani „Siseturvalisuse arengukavaga 2015–2020“ ning kodanikuühiskonna arengut „Ko- danikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“. Üleilmse eestluse valdkonna suunamiseks oli va- rem „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“.
„Sidusa Eesti arengukavas 2030“ on leitud nende teemade ühisosa ning sellega aidatakse saavu- tada ka „Eesti 2035“ üldeesmärki ja strateegilisi sihte: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoid- vad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöö- meelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arves- tav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inime- sekeskne riik“.
1 Selguse huvides on tulemusaruandes antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2030“ alaeesmärkidest, kuid selle kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast.
4
Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine
Tulemusvaldkonna mõõdikud
Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030
Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestla- sed
Ei mõõ- detud
Ei mõõde- tud
73% ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% Eesti integratsiooni monitooring (EIM)
Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused
Ei mõõ- detud
Ei mõõde- tud
89% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% EIM
Välismaal elavate eest- laste ühtekuuluvustunne Eestiga
84% Ei mõõde-
tud Ei mõõde-
tud ≥ 85% ≥ 85% ≥ 90%
Eesti väliskogukon- dade ja tagasipöör- dumisega seonduv uuring
Rahulolu elanike kaasa- misega kohalikus omava- litsuses
– – – > 38% > 38% ≥ 50% Rahandusministee- riumi tellitud rahul- olu uuring
Rahvastikuregistri e-tee- nuste rahulolu soovitusin- deks
74 75 77 > 72 > 72 > 72 Recommy, rahvasti- kuregister
Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvalekalded planeeritust
Programmi „Kogukondlik Eesti“ eelarve täitmine oli 87%. Programmi eelarve jäi osaliselt kasutamata seetõttu, et kodanikuühiskonna toetusteks Ko- danikuühiskonna Sihtkapitali kaudu elluviidavad te- gevused, sh innovatsioonifond ja kulud on osaliselt lükkunud 2024. aastasse. Programmi „Nutikas rah- vastikuarvestus“ eelarve täitmine erines samuti pla- neeritust. Täpsemini programmi tegevuse „Rahvas-
tikuregistri andmekvaliteedi tõstmine“ eelarve täit- mine oli 77% ja programmi tegevus „Rahvastikure- gistri kasutusmugavuse tagamine“ eelarve täitmine oli 73%. Programmi tegevuste eelarve jäi osaliselt kasutamata seetõttu, et majandustegevusest lae- kus tulusid, mis jäid kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta kriitilisi vajadusi.
2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on esitatud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ mõõdikud. 3 Tabelis on teave tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes.
Valdkonna eelarve täitmine3 (tuhandetes eurodes)
2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine
Kulud (Kultuuriministeerium) 10 061 19 747 11 275
Kulud (Siseministeerium) 22 411 19 876 17 065
5
Olukorra lühianalüüs
Lõimumine Eesti kultuuriruumi
2023. aastal mõjutasid Eesti ühiskonna sidusust kestev Venemaa sõda Ukraina vastu ja ettevalmis- tused üleminekuks eestikeelsele õppele.
Kahe naaberriigi konflikt tõi Eestile kaasa mitu ta- gajärge, sealhulgas uute sõjapõgenike saabumise Ukrainast ja 2022. aastal siia jõudnud sõjapõge- nike kohanemise toetamise.
Riigi ja kohalike omavalitsuste ning vabakonna or- ganisatsioonid tegid palju jõupingutusi, et tagada sõjapõgenike kiire ja sujuv kohanemine Eesti ühis- konnas. See hõlmas eri tugiteenuseid – eluaseme tagamist, kohanemisprogrammi, sh keeleõppe ja töövõimaluste pakkumist.
Samal ajal jätkus ka 2022. aastal saabunud ukrain- laste kohanemine – kohanemine uue kultuuri ja keskkonnaga nõudis endiselt pühendumist ning toetust. Riiklikud institutsioonid, kohalikud omava- litsused ja vabaühendused pakkusid eri prog- ramme ja teenuseid, et aidata Ukraina sõjapõgeni- kel leida oma koht Eesti ühiskonnas. Kultuuriminis- teerium pakkus ajutise kaitse saajatele kohane- misprogrammi, mis koosnes ühepäevasest baas- moodulist ja A1-tasemel keeleõppest, samuti toe- tati Ukraina rahvusvähemuste organisatsioone ning korraldati taotlusvoor Ukraina noorte toetami- seks.
Eesti integratsiooni monitooringust, mis tehti 2023. aastal, selgus, et Eesti püsielanikest 37% nendib, et Venemaa sõda Ukrainas on nende elu otseselt mõjutanud. Eestlaste seas on see osakaal 32% ja muust rahvusest inimeste hulgas 46%. Val- davalt tunnevad muust rahvusest inimesed sõja mõju enam kui eestlased. Mõju eri aspektide osas tuntakse enim seda, et sõda on lõhkunud kogu tur- valise maailma, milles seni elati. Enamasti nõustu- takse ka väidetega, et sõda on halvendanud suhtu- mist vene keele kasutamisse ning Lääne ja Vene- maa sõjaline vastasseis paneb inimesi pooli va- lima.
Uuring näitas, et sõjaolukorras on tugevnenud ve- nekeelsete elanike identiteedivalik Eesti (ja Lääne) kasuks. 43% muust rahvusest vastajaist tunnistas, et sõda on sundinud neid tegema selle suhtes sel- gemat valikut.
Sõja ja riigikaitsega seotud hoiakute poolest on ve- nekeelne elanikkond selgesti polariseerunud: ühelt
poolt toetab üle 40% muust rahvusest elanikke Eesti riigi tegevust Ukraina sõjalisel abistamisel ning on vajaduse korral ise valmis osalema Eesti kaitsmises, teisalt on pea sama suur osa neid, kes on sellele vastu. Viiendik muust rahvusest elani- kest jääb kõhklevale seisukohale. Seejuures ei mängi otsustavat rolli muust rahvusest elanike ko- dakondsus, vaid nende üldine lõimumisaste.
Peale riiklike teenuste pakkumise mängis põgenike kohanemise toetamisel tähtsat rolli asjaolu, et pü- sielanikud suhtusid sõjapõgenike toetamisse ja abistamisse hästi. Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele ja abistamisele on endiselt suur – ka need, kes üldiselt Eesti riigi toetust sõdivale Uk- rainale väga kõrgelt ei hinda, siiski valdavalt toeta- vad sõjapõgenike abistamist. Ukraina sõja kaud- seks mõjuks võib pidada ka seda, et tunduvalt on kasvanud nende eestlaste osakaal, kes suhtuksid negatiivselt sellesse, kui Eesti järgmiseks peami- nistriks saaks (eesti)venelane. Ka muu rahvuse seas on see osakaal tõusnud, kuid sellise hoiakuga muust rahvusest inimesi on siiski väga vähe. Muu rahvus on eelkõige arvamusel, et rahvus ei ole sel- les ametis oluline.
Vaadates sisserändajate koosseisu muutumist Ukrainast tulnud sõjapõgenike saabumisega, võib öelda, et enamik neist – umbes kolm neljandikku – on Eestis hästi kohanenud. Halvasti kohanenud sisserändajate osakaal on viimase kahe monitoo- ringu puhul püsinud vaid 5–6% juures. Sisserända- jad on oma eluga Eestis rohkem rahul kui püsie- lanikud.
Enamik uussisserändajatest (79%) peab oma elukvaliteeti Eestis paremaks kui enda päritolurii- gis. See hinnang ei hõlma ainult majandusaspekte, vaid ka turvalist ja stabiilset elukeskkonda ning puhta looduse olemasolu. Paljud hästi kohanenud sisserändajad kavatsevad siduda oma elu pike- malt Eestiga, olles valmis siin püsima või pen- delrännet harrastama.
Tuleb aga märkida, et sisserändajad ei ole ühtlane rühm ja osa neist ei ole Eestis sama edukalt koha- nenud. Näiteks Ukraina sõjapõgenikud on vähem rahul oma tööturupositsiooniga, kus töötuse määr on keskmisest kõrgem, samuti on nad sagedamini ülekvalifitseerunud, vähem rahul palgaga ning vä- hem kindlad töö leidmise võimalustes. Neile on töökoha leidmine ja eluase suuremad katsumused ning neil esineb sagedamini majandusraskusi.
6
Hoolimata nende raskustest hindab enamik (63%) Ukraina sõjapõgenikest oma kohanemist Eestis heaks ja üldiselt peavad nad Eestit külalislahkeks riigiks.
Sõja tagajärjel toimus Eesti meedias hulk suuri muutusi. Eestis piirati mitme Venemaalt edasta- tava telekanali levi: lõpetati 51 Venemaa telekanali edastamine ja suleti juurdepääs 195 veebilehele. Sanktsioonidest hoolimata on need telekanalid en- diselt kättesaadavad SAT-levi kaudu ja interneti va- hendusel ning ligi 15% Eesti venekeelsetest elani- kest jälgib keelatud Venemaa meediakanaleid.
Samal ajal jätkas Vabariigi Valitsus kohalike vene- keelsete meediaväljaannete toetamist. Sellised meetmed on muutnud venekeelsete inimeste mee- diatarbimise valikuid: on vähenenud Venemaa ka- nalite usaldusväärsus ja suurenenud Eesti meedia, sh Eesti riigi toetatava venekeelse meedia roll muust rahvusest elanike inforuumis.
Lisaks sõjapõgenikele pöörati 2023. aastal suurt tähelepanu haridusreformile. Valitsus otsustas viia kõik venekeelsed koolid üle eestikeelsele õppele. Reformi eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võimalust oman- dada kvaliteetne eestikeelne haridus. Eestlaste ootused reformi positiivsele mõjule lõimumises on suured, kuid venekeelsete vastajate seas veidi ta- gasihoidlikumad. Reformi eesmärk on vähendada ebavõrdsust, soodustada ühiste suhtlusvõima- luste tekkimist ja lahendada lõimumisprobleeme. Ligikaudu pooled venekeelsetest vastajatest usu- vad, et eestikeelne haridus aitab vähendada rah- vustevahelist usaldamatust ning liidab eri rahvu- sed ühiseks Eesti rahvaks.
Paljud leiavad, et üleminek eestikeelsele õppele toetab venekeelsete noorte sulandumist eestikeel- sesse kultuuriruumi ja tööturule sisenemist. Ena- mik vastajaid toetab erineva emakeelega laste õp- pimist samas klassis või rühmas, kuid muretse- takse õpetajate võimekuse ja tugipersonali puu- duse pärast. Venekeelsete vanemate mure on suu- rem seoses praktiliste ettevalmistustega, nagu õp- pematerjalide ja -vahendite kättesaadavus ning õpetajate väljaõpe mitmekeelses klassis õpetami- seks.
Eestikeelsetele vastajatele on olulisemad reformi psühholoogiline külg ja võimalikud väärtuste konf- liktid. Nad näevad takistustena pigem hirme ja eelarvamusi, mitte praktilisi probleeme. Eestlastele
4 Allikas: „World Giving Index“.
teeb muret venekeelsete koolide õpilaste ja õpeta- jate ebapiisav eesti keele oskus ning erinevuste mõistmine koolikultuuris.
Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunde
suurendamine Eestiga
Statistikaameti andmetel elab väljaspool Eestit ligi 200 000 eestlast ehk märkimisväärne hulk eest- laste koguarvust. 2023. aastal jätkas Välisminis- teerium koostöös partneritega tööd juba väljatöö- tatud üleilmse eestluse tegevuskava raames, et kasvatada välismaal elavate eestlaste ühtekuulu- vustunnet ja kaasata neid Eesti ühiskonnaellu. 2023. aastal võeti lisaks täpsema vaatluse alla mõni senine suurim kitsaskoht – noorte kaasa- mine ja kommunikatsioonitegevused –, et nendes valdkondades sihipärasemalt edasi liikuda. Lisaks toimusid 2023. aastal Eestis Riigikogu valimised, mis võimaldasid vaadelda võõrsil elavate inimeste tegelikku valimisaktiivsust.
Kuna välismaal elavatele noortele eestlastele on sobiv töökoht ja vääriline palk peamised tagasi- pöördumist soodustavad tegurid, tuleb toetada Eestis paiknevate või Eestiga seotud kutsealaste võimaluste kättesaadavust diasporaaliikmetele. Seejuures võiks tagasipöördumist soodustava meetmena kasutusele võtta ka karjäärinõustamise ja mentorlusvõimaluse.
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata neile Eesti elu- keskkonna aspektidele, mis välismaa perspektii- vist paistavad Eesti tugevate külgedena ja mis või- vad tagasipöördumise kaalutlemisel oma rolli mängida. Nendeks peetakse Eesti kultuuri, kooliha- ridust ja looduskeskkonda, aga ka hõlpsat asjaaja- mist ja lihtsat ettevõtluse arendamist koos digiriigi võimalustega.
Edendati kohaliku tasandi osalust
2023. aastal osales vabatahtlikus tegevuses tead- likult 21% ja heategevuses laiemalt 58% elanikest. Selle näitajaga asub Eesti 142 riigi võrdluses 49. kohal (15 koha võrra kõrgem tulemus võrreldes 2022. aastaga).4
2023. aasta suvel toimus esimene kodanikuühis- konna innovatsioonifondi taotlusvoor, mille ees- märk on suunata kohalikke omavalitsusi ja kogu- kondi looma ja arendama kaasavaid koostöö- ja kaasamisvorme. Julgeolekuolukorra tõttu toetati 2023. aastal elanikkonnakaitse ja selle võimekuse
7
suurendamist kohalikul tasandil. Toetusmeede on ainulaadne, sest toetused olid jagatud kohalike omavalitsuste kaupa ehk eduka taotlemise korral oli võimalik ellu viia tegevusi igas kohalikus oma- valitsuses.
Lisaks sõlmis Siseministeerium kaks uut stratee- gilise partnerluse lepingut kogukonnakeskse valit- semisviisi rakendamiseks. Nii on perioodil 2023– 2026 täiendavalt partnerluslepingud MTÜ-dega Eesti Külaliikumine Kodukant ja Eesti Rahvaülikoo- lide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arendus- keskused.
Kodanikuühiskonnal on suur potentsiaal luua sot- siaalset innovatsiooni ehk töötada välja ja katse- tada uudseid viise ühiskondlike probleemide enne- tamiseks ja lahendamiseks. Sihtasutuse Ko- danikuühiskonna Sihtkapital ja teiste poolte koos- töös loodi selleks olulisi eeldusi: sõnastati sot- siaalse innovatsiooni visioon aastaks 2030 ning koostati sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi- keskuse kontseptsioon.
Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha olulisem
2023. aastal suurenes rahvastikuregistrisse teh- tud päringute arv 24 miljoni võrra. Päringute arvu kasv näitab, et suurenenud on vajadus kasutada rahvastikuregistri andmeid. Sellega kaasnevad aga lisaootused taristu ja muude tugitegevuste
suhtes, mida on vaja näiteks selleks, et teha and- metele juurdepääsu otsuseid ning väljastada and- meid. 2023. aastal kinnitatud rahvastikuregistri vi- sioon toetab edasiste arenduste süsteemset ellu- viimist.
Rahulolu rahvastikuregistri e-teenustega oli 2023. aastal endiselt hea – 77%. Põhitähelepanu on pöö- ratud sellele, et muuta teenused kodanikele muga- vamaks. Näiteks e-rahvastikuregistri portaalis loodi võimalus teha elukohateadete ja sünni regist- reerimise avalduste alusel automaatotsuseid, sa- muti käivitati teavitusteenus, mis edastab inimes- tele teateid nende andmete ja menetluste muuda- tuste kohta. Lisaks tagati kooselulepingute and- mete rahvastikuregistrisse kandmine ning aren- dati andmevahetust, et kanda perelepitusteenu- sega hooldusõiguste muutmise andmed rahvasti- kuregistrisse. Eesmärk on arendada mugavaid, au- tomaatseid ja elektroonilisi teenuseid edasi.
Suur edusamm tehti ka rahvastikuregistri and- mete kvaliteedi parandamisel – 148 kvaliteeditöö abil kontrolliti ja korrastati rahvastikuregistri and- meid rohkem kui 64 000 inimesel ning korraldati ka kampaaniaid, et inimesed ise oma andmeid korras- taks.
8
ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST
Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esita- tud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2023. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta.
Ülevaade programmide
elluviimisest
9
PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm
2022–2025“
Peavastutaja: Kultuuriministeerium
Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaus- taga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ning ühist kul- tuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuu- luvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loo- dud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toi- metulekuks ja heaoluks.
„Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hoo- liv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuen- dusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Programmi kirjeldus: „Lõimumis-, sh kohanemis- programm 2023–2026“ toetab sidusa ühiskonna teket ning aitab luua Eesti ühiskonnas elanikkonna- gruppide vahel ühtekuuluvustunnet ja suurendada Eesti elanike teadlikkust eri kultuuridest ja keeltest.
Programmis on kaks meedet, mis koosnevad ka- hest programmi tegevusest:
1. lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujunda- mine ja rakendamine;
2. rahvuskaaslaste toetamine.
2023. aasta olulisimad edusammud
• 2023. aastal toetati Kultuuriministee- riumi vahenditest kokku u 13 500 keeleõppekohta (sh 3605 õppe- kohta Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade ja nende partnerite juures, 787 õppekohta tavarändajatele kohanemis- programmi raames, 9125 õppekohta ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi raames). Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 5113 korral.
• Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodu- lites osaleti 13 831 korral.
• Aasta jooksul andis INSA enam kui 15 000 korral nõu keeleõppe, aga ka lõimumise tee- mal üldisemalt.
• Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga al- gas projekt, mille eesmärk on võimestada ko- halikke omavalitsusi tegelema eri keele- ja kul- tuuritaustaga inimestega, sh uussisserändaja- tega.
• Arendati välja infoteenus „Eestis kohanemine“, mille arendamine täismahus sündmusteenu- seks jätkub 2024. aastal.
• 2023. aasta aprillist on Integratsiooni Sihtasu- tuse üksusena avatud Valga Roma Noorte- keskus. Keskus toimib mentoriteenuse osana.
• Viidi läbi Eesti Integratsiooni Monitooring 2023.
PROGRAMM „Lõimumis-, sh koha- nemisprogramm 2023–2026“
Foto: INSA
10
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine
Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased %
Ei mõõ- detud
Ei mõõde- tud
73% ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% Eesti integrat- siooni monitoo- ring (EIM)
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teisest rahvusest inimesed %
Ei mõõ- detud
Ei mõõde- tud
89% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% EIM
Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga
Ei mõõ- detud
Ei mõõde- tud
Ei mõõ- detud
≥ 85% ≥ 85% ≥ 90%
Eesti väliskogu- kondade ja tagasipöördumi- sega seonduv uuring (VäM 2021)
Programmi eelarve täitmine (tu- handetes eurodes)
2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine
Kulud kokku 10 061 19 747 11 275
Programmi tegevus 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine
9 914 19 600 11 205
Programmi tegevus 2. Rahvuskaaslaste toetamine
147 147 70
Olukorra analüüs
Rahvastikuregistri 01.01.2024. a andmete koha- selt elab Eestis 1 374 687 elanikku, kellest 1 130 330 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakond- susega inimesi, kelle elukoht on registreeritud Ees- tis, oli 62 048 (4,5% elanikest). Teiste riikide koda- nikke, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 179 068 (kõige rohkem on Venemaa Föderatsiooni ko- danikke (80 313), järgnevad Ukraina kodakondsu- sega isikud (49 777).
2023. a sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1071 inimest, kellest 514 olid määratlemata kodakondsusega isikud ja 466 inimesel oli Vene- maa kodakondsus. Huvi Eesti kodakondsuse vastu on suurenenud eelkõige Venemaa kodanike seas.
2023. a mõjutas rännet jätkuvalt kestev Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu.
Esialgsete andmete kohaselt (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2023. aastal 26 399 ini- mest ja siit lahkus 12 543, s.t rändesaldo oli 13 856 inimesega positiivne. Eesti kodanikke lahkus riigist 5511 ja saabus riiki tagasi 5758, ehk saabujate hulk ületas 247 inimese võrra lahkujate hulka. 11 529
ehk 57% kõigist sisserännanutest olid Ukraina ko- dakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähe- nes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina koda- nike arv on 2022. aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on see siiski mitu korda suurem kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047). Eestist lahkus 6515 Ukraina kodanikku.
Alates sõja algusest on ajutise kaitse staatust taot- lenud 31.12.2023. a seisuga 50 654 inimest. Kehti- vad ajutist kaitset omavad 31. detsembri seisuga 35 384 inimest ja sellest on loobunud 6393 inimest.
Rahvusvahelist kaitset (v.a ajutist kaitset) on pe- rioodil 24.02.2022–31.12.2023 taotlenud kokku 6908 inimest, kellest 6379 on Ukraina kodanikud.
2023. aastal suurenes riikliku kohanemisprog- rammi Settle in Estonia töömaht 50%, peamiselt suure hulga ajutise kaitse saajate tõttu. Kohane- misprogrammi pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise elamisloa ja -õigusega viibivatele välis- maalastelele ehk n-ö tavarände alusel Eestisse saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise
11
kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku staatusega) ning ajutise kaitse saajatele.
Viimastel aastatel on hakanud kasvama islami- taustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud välismaalaste arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi 9204. Kuue aastaga (2015–2023) on nende ini- meste hulk neljakordistunud.
Jätkuv sihtrühma kasv sunnib leidma rohkem res- sursse lõimumisteenuste pakkumiseks. Samal ajal suureneb surve kokkuhoiuks ja vajadus riigi res- sursse tõhusamalt ära kasutada. See viib teenuste suurema diferentseerimise ja digiteerimiseni, seal- hulgas personaalse riigi kontseptsiooni rakendami- seni.
Iga kolme aasta järel tellib Kultuuriministeerium lõimumispoliitika seireks ja valdkondliku arengu- kava tulemuste jälgimiseks süvauuringu, Eesti in- tegratsiooni monitooringu. Värskeim monitooring tehti 2023. aastal, selle andmed avaldati 2024. a märtsis.
Monitooringust selgub, et tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal teistest rahvustest inimeste hulgas on võrreldes 2020. a kasvanud 4 protsendipunkti võrra (39%-lt 43%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal on jäänud samaks (46%). Eestlaste seas tugeva riigiidentiteediga inimeste osakaalu in- deks vähenes 2 protsendipunkti võrra (22%-lt 20%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isikute osa- kaal vähenes 56%-lt 53%-le.
Muutus ei ole suur, kuid tendentsina tähelepanu- väärne kui tunnistus sellest, et Ukraina sõjal on lõi- mumisele asümmeetriline mõju, lähendades vene- keelset kogukonda Eesti riigile ja samas nõrgenda- des eestlaste lõimumisvalmidust.
Oma informeeritust Eestis toimuvast hindas heaks või väga heaks 90% eestlastest ja 89% muust rah- vusest inimestest. Eestlaste puhul on toimunud mõningane tagasiminek (2020. a tulemus oli 93%, sihttase 2023. aastaks 95%), teisest rahvusest ini- meste puhul on toimunud kasv 2 protsendipunkti- võrra ja seega on sihttase (88%) täidetud. Samal ajal on pea 20 protsendipunkti vähenenud nende muust rahvusest elanike osakaal, kes tunnevad, et on kursis Venemaal toimuvaga (69%-lt 44%-le), ja
on võrdne nende osakaaluga, kes leiavad, et nad on muust maailmast hästi informeeritud.
Aktiivse eesti keele oskusega muust rahvusest ini- meste osakaal on 15 aasta jooksul pidevalt tõus- nud ja on tänavu jõudnud 46%-ni ning keelt üldse mitte valdavate inimeste osakaal on langenud 20%-lt 4%-le. Kui aktiivse eesti keele oskusega ini- meste arv ei ole kasvanud planeeritud tasemel (2023. a sihttase oli 50%), siis keeleoskamatute ini- meste arv on vähenenud planeeritust kiiremini (2023. a sihttase oli 8%).
Sõda Ukrainas on 54% Eesti elanike hinnangul mõ- jutanud suhteid teiste inimestega. Ukraina sõda on teravdanud maailmavaatelisi ja kultuurikonflikte, kuid on samas suurendanud solidaarsust ja turva- lisuse väärtustamist ning sundinud tegema selge- maid valikuid Ida ja Lääne orientatsiooni vahel, mis võib lõimumisprotsesse kiirendada.
76% uussisserändajatest peab end hästi kohane- nuks, kuid 6% ei tunne, et nad oleksid hästi kohane- nud.
2023. aasta lõimumismonitooringu tulemuste alu- sel võib kinnitada, et püsib 2020. aasta uuringust ilmnenud trend, et muust rahvusest inimeste jaoks on Venemaa (tele)meedia asemel olulisimate in- foallikate pingereas kõrgema koha võtnud kohalik venekeelne meedia. Nooremates vanuserühmades on pingereas kõige kõrgemal kohal sotsiaalmeedia platvormid ja ka eestikeelsed uudisteportaalid, va- nema põlvkonna seas domineerib ETV+. Selle kõr- val on veelgi kahanenud Venemaa meediakanalite jälgimine ja usaldusväärsus. Samas on Venemaa sissetungile Ukrainasse järgnenud infosõja foonil langenud hinnangud kõigi infokanalite olulisuse ja usaldusväärsuse kohta, Eesti infokanaleid (ETV+, kohalikud venekeelsed uudisteplatvormid, piir- kondlikud ja kohalikud ajalehed) peab usaldusväär- seks alla poole muust rahvusest Eesti elanikest, sa- mas kui eestlastele on ETV endiselt tugev ankurka- nal, mille pakutavale teabele julgetakse tugineda (usaldajate osakaal 86%).
Monitooringust selgub, et Eesti muust rahvusest elanikud ei moodusta ühtset kogukonda, vaid on killustunud väiksemateks rühmadeks.
12
Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal
Programmi tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika ja kujundamine5
Tegevuse raames toimus lõimumis-, sh kohane- mispoliitika planeerimine ja analüüsimine, partne- rite vaheline koostöö ning lisaks koguti valdkond- liku poliitika kujundamiseks vajalikke andmeid lõi- mumise kontekstis. Poliitikakujundamine toimus peamiselt õigusaktide koostamise ja kooskõlasta- mise käigus.
„Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks moo- dustati kultuuriministri 4. jaanuari 2022. aasta käskkirjaga nr 2 lõimumise, sh kohanemise vald- konna juhtrühm, mille esimees on kultuurilise mit- mekesisuse asekantsler. 2023. aastal toimus Kul- tuuriministeeriumi eestvedamisel kaks juhtrühma koosolekut.
Vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitika kujundamiseks tehti koostööd rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga.
Selleks, et tegeleda romade lõimumisega ja koor- dineerida teavet, on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda, mis 2023. aastal sai kokku kaks korda. Kultuuriministeerium osales ka Euroopa Komisjoni riikliku roma kon- taktpunkti töös ning esindas Eestit Euroopa Nõu- kogu romade ja rändlejate eksperdikomitees.
2023. aastal viis Kantar Emor läbi üheksanda Eesti Integratsiooni Monitooringu. Integratsiooni moni- tooring. See on olulisim uuring lõimumise, sh koha- nemise valdkonnas ning selle põhjal kujundatakse valdkonna poliitikat ja hinnatakse tulemusi.
2023. aastal kinnitati mitu Euroopa Sotsiaalfond+, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi toetuste andmise tingimuste käskkirja ning jätkati Eesti- Šveitsi koostööprogrammi ettevalmistamist.
Programmi tegevust viidi ellu kuue teenuse kaudu
Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohane- mis- ning lõimumisteekondade arendamine
2023. aastal avalikustati infoteenus „Eestis koha- nemine“ riigiportaalis eesti.ee. Infoteenus koondab ühte kohta kogu vajaliku teabe uussisserändaja- tele mõeldud olemasolevatest teenustest. Teenus koosneb seitsmest osateenusest: elukoha regist- reerimine, perearsti leidmine, kohanemisprog- ramm, juhiloa vahetus, eesti keele õpe, üldharidus ja peretoetused. Infoteenus arendatakse tulevikus proaktiivseks sündmusteenuseks.
Jätkus uussisserändajatele mõeldud infoplat- vormi ja andmevahetuslahenduse https://www.settleinestonia.ee/ arendamine.
INSA arendas edasi iseteenindusportaali https://iseteenindus.integratsioon.ee, mille abil saavad kliendid registreeruda sobivatele keelekur- sustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtlus- keele praktiseerimiseks, sortida keeleõppevõima- lusi keeletaseme, asukoha või perioodi järgi, näha
5 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.
ülevaadet läbitud tegevustest ja saada meeldetu- letusi eesootavate sündmuste kohta.
Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommuni- katsiooni- ja inforuum
Ukraina sõja tagajärjel on Eesti meedias toimunud suured muutused. 2022. a lõpetati Eestis 51 Vene- maa telekanali edastamine ja suleti juurdepääs 195 veebilehele.
Selleks, et pakkuda venekeelsele auditooriumile al- ternatiivi, on Vabariigi Valitsuse otsusega neli Eesti venekeelset erameediakanalit (Postimees, Delfi, Delovyje Vedomosti ning Põhjarannik) saanud aas- tatel 2022–2024 riikliku lisatoetuse: 2022. aastal eraldati kvaliteetse venekeelse ajakirjandussisu loomiseks erameediakanalitele 1,3 miljonit ja 2023. aastal 1 miljon eurot. Lisaks eraldas Vaba- riigi Valitsus 2022. aasta reservist ERRile 1 478 000 eurot ning toetas riigi eelarvestrateegia 2023– 2026 koostamise käigus alates 2023. aastast pü- sivalt kuni 2 015 800 euro eraldamist ERRile, et tu
13
gevdada inglis- ja venekeelsete kanalite sisutoot- mist.6
2023. aastal valmistati ette ja korraldati hange, et luua kultuurilise mitmekesisuse valdkonna vi- suaalne identiteet. Selle raames telliti kultuurilise mitmekesisuse valdkonna ja kultuuririkkuse teema-aasta visuaalne identiteet – logo, tunnus- lause ja -graafika ning muid elemente.
Sügisel toimus venekeelse riigiinfo seminar kom- munikatsiooni eripäradest avalikus sektoris tööta- vatele kommunikatsioonispetsialistidele ja kom- munikatsiooni õppivatele tudengitele, kus osales 87 inimest. Seminar oli pühendatud Eesti venekeel- sele riigiinfole, kommunikatsioonile ja kaasa- misstrateegiatele ning andis osalejatele võimaluse õppida ja vahetada kogemusi Eesti avalike suhete tippekspertidega ning luua otsekontakte kõikide Eesti suuremate venekeelsete toimetuste juhti- dega.
Mais 2023 toimus fookusrühm Eesti suurimate ve- nekeelsete meediatoimetuste juhtidega, et teha kindlaks koolitusvajadused venekeelsete ajakirja- nike meediamaastikul. Ühiselt selgitati välja kooli- tusvajadused, mikrokraadi raames pakutavate või- malike ainekursuste teemad, mikrokraadi prog- rammis osalemise valikukriteeriumid ning sihtrüh- mad ja praktikavõimalused meediatoimetustes. Selle alusel hakati ette valmistama mikrokraadi programmi (24 EAP) koostamise ja läbiviimise hanget, mis avalikustatakse 2024. aasta I poolel.
Üheaastane MA-tasemel ainetest koosnev mikrok- raadi programm toimub 2024/25. õppeaastal ning sellest saab osa võtta 25 õppurit, kelle valib prog- rammi osalema sisseastumiskomisjon, mis koos- neb Eesti venekeelsete toimetuste juhtidest ning hanke võitnud ja õppeprogrammi koostanud üli- kooli esindajatest.
2023. aastal valmistati ette lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise hange, mis avali- kustatakse kevadel 2024, ning hange „Ühiskonna sidusust toetavate ingliskeelsete ja venekeelsete meediamaterjalide tellimine ja neile turunduskam- paania korraldamine“. Hanke eesmärk on tellida Eesti erameediakanalite toimetustelt 2024. aastal etteantud aktuaalsetel teemadel inglis- ja vene- keelseid ühiskonna sidusust toetavaid meediama- terjale ning töötada välja ja korraldada neile turun- duskampaania.
6 Need tegevused on eelarveliselt Kultuuriprogrammis.
Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kon- taktide soodustamine
Lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmustele, mis aitavad parandada Ida-Vi- rumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike si- dusust Eesti kultuuriruumiga, eraldati 2023. aastal erakorraliselt miljon eurot. INSA korraldatud taot- lusvooru kaudu sai toetust 11 projekti, toetussum- mad ühe projekti kohta jäid vahemikku 40 000 – 170 000 eurot.
Eraldi üle-eestiline taotlusvoor oli mõeldud lõimu- mist edendavatele kultuuri- ja sporditegevustele, mis aitavad kaasa kontaktide tekkele ja suhtlusele erineva kultuuritaustaga inimeste vahel. INSA kor- raldatud taotlusvoorust rahastati 13 projekti kogu- summas 100 000 eurot. Maksimaalne toetus- summa projekti kohta oli 10 000 eurot.
Selleks, et noortel, kuni 19-aastastel Ukraina sõja- põgenikel ei kaoks ka võõrsil olles side oma keele ja kultuuriruumiga, jagati kahes taotlusvoorus tuge 25 projektile kokku 200 000 euro eest. INSA andis toetust ukraina keele ja kultuuri õppeks, ukraina- keelsete kultuurisündmuste korraldamiseks ning ukrainakeelse laste- ja noortekirjanduse väljaand- miseks.
Tegevusi viisid läbi nii ukrainlasi koondavad orga- nisatsioonid Eestis kui ka teised siinsed vabaühen- dused ja ettevõtted. Näiteks rahastati Delfi Meedia tehtud ukrainlastele mõeldud taskuhäälingut, anti välja lasteraamatuid, korraldati ukraina keele kur- susi, kinoklubi noortele, kogukondlikke kultuuriüri- tusi ja lastelaagreid ning tähistati rahvuskalendri pühasid.
Selleks, et teadvustada Eesti ühiskonna kultuurilist mitmekesisust ja suurendada sidusust eri kultuu- ride kandjate vahel, tähistatakse teemapäevi. Mit- mekesisuse päeva tähistatakse mai teisel kolma- päeval ehk 2023. aastal peeti seda 10. mail. INSA osales sel puhul Eesti Inimõiguste Keskuse koordi- neeritavas mitmekesisuse kuu töörühmas ja aren- dustegevuses. Eesti rahvastiku mitmekesisuse kohta telliti ülevaade Statistikaametilt, mille rahva- loendusele tuginedes on muu hulgas teada, et Ees- tis elab 216 rahvusest inimesi ja meil kõneldakse 243 emakeelt. Koostöös Ida-Virumaa Integratsioo- nikeskusega korraldas INSA koos Kultuuriminis- teeriumiga Eesti rahvuste päeval, 24. septembril
14
vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuu- ride loomepada“ Jõhvis. Kultuurifestivalil osales üle 600 inimese. Loomepajale järgnes kultuurimi- nistri rahvuste päeva vastuvõtt, kuhu oli kutsutud 80 rahvuskultuuri kogukonna esindajat.
Kultuuriministeeriumi otsusel on 2024. aasta kuu- lutatud kultuuririkkuse aastaks ja selle eestvedaja on Integratsiooni Sihtasutus (INSA). Teema-aasta raames pööratakse tähelepanu nii Eestis elavate eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja traditsioo- nidele kui ka Eesti oma ainulaadsetele kultuuriruu- midele ja -kogukondadele. Kultuuririkkuse aasta käigus kutsutakse eri rahvaid üles oma kultuurist ja identiteedist rääkima ning ka teisi kultuure avas- tama ja nautima. 2023. aasta ettevalmistuste raa- mes töötas teema-aasta toimkond välja kontsept- siooni ja tegevuskava, kaasas partnereid rahvus- kogukondade seast ja kultuurivaldkonnast laie- malt ning võttis kasutusele järjepidevaks kasuta- miseks mõeldud visuaalse identiteedi ja infokana- lid. Kultuuririkkuse aasta teave ja tegevused on koondatud veebilehele www.kultuuririkkus.ee.
Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine
Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel, uussisse- rändajatel ning tagasipöördujatel võib kohanemine Eesti tööturul kujuneda keerukaks.
Protsessi sujuvamaks muutmiseks pakub INSA neile tööjõulähetus- ja praktikaprogrammi.
Tööjõulähetusprogrammi käigus pakutakse avali- kus sektoris töötavatele ebapiisava eesti keele os- kusega inimestele keelepraktikat sama valdkonna eestikeelses organisatsioonis teises linnas või maakonnas. Programm avatakse täismahus 2024. aastal, 2023. aastal valmistati seda ette: analüüsiti tööjõulähetuse sihtrühmi, leiti hankega teenusepakkujad ning uuendati tööjõulähetuste mudelit.
Praktikaprogrammi on pakutud ka eelnevatel aas- tatel. Selle eesmärk on tuua avalikku sektorisse rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilasi. Ke- vadel alanud ettevalmistustöö tulemusel leiti riigia- sutused, kes pakkusid enda juures praktikakohti. Motiveeritud üliõpilaste leidmiseks korraldati teavi- tuskampaania ja infopäev ning uuendati prog- rammi kodulehte praktikaprogramm.integrat- sioon.ee. 2023. aasta sügisel alustas praktikat 14 eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilast. Kaheksa neist läbis praktika 2023. aastal, kuus jätkasid 2024. aastal.
Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine
Nõustamine
Aasta jooksul andis INSA enam kui 15 000 korral nõu keeleõppe, aga ka lõimumise teemal üldise- malt. Nõustati mitmel moel:
• Tallinna ja Narva eesti keele majas viidi läbi 770 süvanõustamist, mille käigus leiti just konk- reetse inimese jaoks parim keeleõppe vorm;
• nõustamispostkasti [email protected] laekus 7426 pöördumist;
• tasuta infotelefoni 800 9999 kaudu sai nõu 3593 inimest;
• programmi Settle in Estonia postkastidesse [email protected] ja ukraina@settleines- tonia.ee laekus 2851 kirja (kohanemisprog- rammi kliendisuhtlus anti INSA-le üle alates ke- vadest);
• Eesti Rahvusvahelises Majas abistati kohapeal 128 inimest ja veebiseminaril 186 inimest;
• Tallinnas ja Narvas toimunud 24 infotunnist võttis osa 212 inimest;
• Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi ja Narva esin- duses nõustati Ukraina sõjapõgenikke 167 kor- ral (teenust pakuti jaanuaris ja veebruaris);
Iseteenindussüsteemi kliendiandmebaas kasvas aastaga 9770 kliendi võrra, kokku oli andmebaasis 2023. aasta lõpu seisuga ligi 22 000 klienti.
Samal ajal jätkub tööandjate huvi keeleõppe korral- damise vastu oma töötajatele. Personaliseeritud tuge sai 16 tööandjat.
Kohanemisprogramm
Eestisse saabunud välismaalastel aitab siin end kergemini sisse seada kohanemisprogramm Settle in Estonia. Programm koosneb koolitustest, mille käigus saab ülevaate Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest ning igapäevasest elukorraldusest, samuti pakutakse keeleõpet. Uussisserändajaid suunab kohanemisprogrammist osa võtma Polit- sei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse, sh ajutise kaitse saanutel on kohustus neile mõeldud koolitustel osaleda. Algul korraldas programmi Si- seministeerium ja seejärel Kultuuriministeerium. Kultuuriministeeriumi korraldatud teemamooduli koolitustel osales üle 500 inimese. INSA-le usaldati
15
programmi elluviimine 2023. aastal. INSA korral- das 2023. aastal hanked, millega leidis teenuse- pakkujad keeleõppeks ja teemamoodulite pakku- miseks. Lisaks kohanemisprogrammi baasmoo- dulile pakuti töötamise, õppimise, teaduse, pere- konna ja ettevõtluse teemamooduleid. Baas- ja teemamoodulite koolituse läbis edukalt 907 ini- mest. Seega kokku (INSA + Kultuuriministeerium) osaleti tavarände sihtrühma kohanemisprog- rammi koolitustel 1470 korral.
Keeleõpet telliti programmi Settle in Estonia raa- mes tavarändajatele 30 kursust tasemel A1 (maht 100 akadeemilist tundi) ja 30 kursust tasemel A2 (maht 150 akadeemilist tundi). Keeleõppekursus- tele registreerus 464 inimest. INSA vastutusalasse liikus kohanemisprogrammi kliendisuhtlus, sh pä- ringutele vastamine. Valmis kohanemisprogrammi infovoldik ning tehti ettevalmistusi B1-keeleta- seme pakkumiseks ja õppematerjalide loomiseks.
INSA pakub alates 2023. aastast eesti keele A1-ta- semel õpet ka ajutise kaitse saajatele. Selleks vali- tud keeleõppepartnerite juures sai 2023. aastal õpet 8749 inimest.
Kultuuriministeeriumi tellitud ühepäevase baas- mooduli ajutise kaitse saajatele läbis 9814 inimest. 2023. aasta lõpus valmistati ette riigihanget, et saaks alates 2024. aastast pakkuda keelekursusi rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse ja pagulasstaatusega inimestele).
Keeleõpe
Eesti keele õppeks tasemetel A1–C1 pakuti aasta peale kokku 3605 õppekohta, õpet korraldasid Tal- linna ja Narva eesti keele maja ning INSA keeleõp- pepartnerid. Keeleõppepartnereid oli INSA-l 11. Keelekursusele sai registreeruda neljal korral aas- tas. Huvilised said registreeruda INSA kodulehel asuva iseteeninduskeskkonna kaudu, kohad täitu- sid kiiresti. Keeltekoolide kaudu pakkus INSA kee- leõpet 2182 täiskasvanud elanikule, mida on üle 600 võrra rohkem kui aasta varem. Nende hulka on arvatud ka 2023. aasta oktoobris tegevust alusta- nud rühmad 384 inimesega, kelle õpe kestab 2024. aasta märtsini.
Tallinna eesti keele majas alustas kevadsemestril 20 keeleõpperühma 320 inimesega. Rühmadest 14 olid klassikalise suhtluskeele kursused ning 6 erikursused. Näiteks alustas kirjutamiskursus „Kir- jakunst“ algajatele ja veebikursus „Suhtlemisrõõm“ B1-tasemel keeleõppijatele. Septembris alustas Tallinna eesti keele majas keeleõpet 400 inimest – 24 uuest õpperühmast 19 olid klassikalised keele- kursused tasemetel A1–B1 ja 5 erikursused.
Narva eesti keele majas alustas veebruaris kee- leõpet 21 rühma 374 inimesega. Jätkati erikur- suste traditsiooni ja pakuti häälduskursust, see- kord olid sihtrühmad Narva õpetajad ja linnavalit- suse töötajad. Jätkusid eesti kultuuri digikursus, mille programmi kuulus ka kolm väljasõitu, ning erikursused „Rännakud läbi Eestimaa“ ja „Privet, gorod Narva“. Uute kursustena lisandusid mängu- line grammatika algajatele ja edasijõudnutele. Sü- gissemestril alustas keeleõpet 399 õppijat 25 õp- perühmas, millest 12 on taseme- ja 13 erikursused. Kursusevalikusse lisandusid näiteks eesti keel koolide ja lasteaedade liikumisõpetajatele, „Eesti elav pärimuskultuur“, „Taimed tervises ja toidus“ ning „Riik ja inimesed“.
Eesti keele majad tegutsevad ka Tallinnast ja Nar- vast väljaspool. Lääne-Harju vallas pakuti aasta jooksul 10 kursust 149 inimesele ning Lüganuse vallas 21 kursust 375 inimesele.
Keeleõpet toetavad tegevused
INSA ja tema partnerid pakuvad tegevusi ka ini- mestele, kes keelekursustel ei osale, kuid sooviksid siiski oma keeleoskust parandada ja ühtlasi meel- divalt aega veeta. Tallinna ja Narva keelemajade korraldatud 410-l keeleõpet toetaval sündmusel osaleti 5113 korral.
Keeleoskuse arendamiseks toimusid keelekümb- luslaagrid nii noortele kui ka täiskasvanutele. Eesti keelest erineva emakeelega koolinoored said pe- reõppe käigus veeta kümme päeva eestikeelses peres. Suheldi omaealistega ja võeti ette põnevaid tegevusi, mille käigus arenes ka suhtluskeel ning avardus kultuuriruum. Laagrikohti pakuti 111 noo- rele: 105-le Ida-Virumaalt ja 6-le Tallinnast. Oma kodu uksed avas neile 18 Eesti peret: Sõmerpalus, Rõuges, Võrus, Kobelas, Tartus ja Tallinnas.
Täiskasvanutele mõeldud keelekümbluslaagritest sai osa 78 täiskasvanut Ida-Virumaalt ja Harju- maalt. Kokku toimus Pärnu lähedal Valgerannas 4 keelekümbluslaagrit, mis kestsid 4 või 7 päeva. Praktiseeriti aktiivselt eesti keelt ning kohaneti ees- tikeelses kultuuri- ja komberuumis.
Tallinna eesti keele maja korraldas 256 keeleprak- tika üritust, millel osaleti 2883 korral. Tallinna kõr- val jagus tegevust ka Pärnusse ja Lääne-Harju valda.
Traditsiooniliselt on väga populaarsed näiteks ko- kanduskursus, filmiklubi ja virtuaalne keeleõppe- mängude kohtumiste sari „Mängula“. Uutest alga- tustest võeti väga hästi vastu ürituste sari „Head eesti asjad“, mille käigus sõideti Eestimaal ringi
16
ning tutvustati meie kultuuriga seotud tegevusi, asju, kohti ja tähtpäevi. Mitmed pakutud tegevused pandi kokku sihtrühma spetsiifiliste vajaduste järgi – nii näiteks toimusid Lääne-Harju valla haridus- asutustes programmid „Huvitav kool“, „Suhtlemise võlud“ ja „Õpetajate ettevalmistus eestikeelsele ha- ridusele üleminekuks“. Suvel pakuti võimalust avastada Tallinna ilusamaid kohti, aga ka kolme Eesti väikesaart – Pranglit, Aegnat ja Naissaart.
Tegevust jätkas Pärnu suhtlusklubi. Lisaks keele- kohviku laadsetele kohtumistele nimega „Väike ju- tulaat“ korraldati näiteks looduskosmeetika õpi- tuba, kanuumatk Soomaal, Ukraina toitude ühis- kokkamine. Narva eesti keele maja 154 üritusel oli kokku 2230 osalejat. Koos käidi kultuurireisidel Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Lüganuse vallas, aga ka mujal Eestis. Jätkusid menukad formaadid, nagu filmi- ja lauamänguõhtud, keelekohtumiste sari „Mokalaat“ ning „KeraamESTika“ Lüganuse vallas. Toimusid õppereisid „4 aastaaega“ ja liikumisaastale pühendatud spordiüritused. Uue võimalusena sai keelt harjutada kord kuus toimu- nud laulukolmapäevadel, mille eestvedajad on Narva eesti keele maja tandemkoori lauljad. Popu- laarseks osutus kokandusklubi, kus keele harjuta- mise kõrval sai ka retseptidega kätt proovida. Märtsis alustas tööd Narva eesti keele maja moe- kool „Moepööre“. Projektis osalenud 40 inimest said aktiivse eesti keele praktika raames uusi tead- misi jätkusuutlikust moest, materjaliteadusest ja moemaailma toimimisest. Projekti võttis kokku moešõu, mille käigus tutvustasid keeleõppijad moekollektsioone, mille nad lõid tunnustatud disai- nerite juhendamisel.
Tegutsemist jätkas tandemkoor, koos käiakse kaks korda kuus. Tandemkoor osales paljudel Narva tähtsündmustel, sh Narva eesti keele maja korraldatud Laulupiknikul 20. augustil.
Lavale astus ligi 200 lauljat-tantsijat ning üheslaul- mist nautis enam kui 3000 külalist. Alustati koos- tööd muusika- ja integratsiooniprojektiga „Viru- Laul24“, mille tulemusena toimub 2024. aasta au- gustis Narvas laulupidu.
Et julgustada eesti keele kõnelemist, toetab INSA ka keelekohvikuid, eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tegevust ning keelesõprade kohtumisi. Suhtlusolukorrad on seal mitteformaalsemad, mh korraldatakse kohtumisi külalistega ja tehakse õp- pekäike. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele korraldati kaks kahepäevast kooli- tust, millest võttis osa 39 inimest.
Keeleõppe toetamiseks tehti koostööd muuseumi- dega, kes võiksid ette valmistada uudseid ja keele- liselt lihtsalt haaratavaid haridusprogramme. Kor- raldati kaasamisüritused Tallinnas ja Tartus, kus muuseumide töötajad said ülevaate INSAst, selle klientidest ja ootustest haridusprogrammidele. Osaleda sai ka kasutajakeskse teenusdisaini kooli- tusel, misjärel kuulutati novembris välja hange. Eesti kultuuririkkust tutvustavaid haridusprog- ramme hakatakse muuseumides pakkuma 2024. aastal.
Kodanikuõpe
22. novembrist 4. detsembrini sai INSA veebilehel osa võtta traditsioonilisest kodanikupäeva viktorii- nist. Selle küsimused puudutasid sündmusi ja te- gevusi, mis aitavad märgata muudatusi Eesti ühis- konna toimimises. 40 küsimusega viktoriinile vas- tas 3908 inimest, kümme parimat lahendajat said auhinna.
Selleks, et pakkuda kodanikuõpet eri keele- ja kul- tuuritaustaga inimestele, algatas sihtasutus 2023. aastal ka uusi tegevusi. Kokku kutsuti valdkondlike ekspertide võrgustik, korraldati kaasamisseminare ja tegeleti uuringu ettevalmistamisega, mis aitab mõista kodakondsuse taotlemisega seotud takis- tusi. Uuring on kavas teha 2024. aastal ja see on aluseks kodakondsuse taotlemist toetavate tege- vuste arendamisele.
Ida-Virumaal toimus kodanikuteemaline seminari- sari „Ida-Viru kodanikunädal“. Maailmakohviku for- maadis seminarid toimusid Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel.
Eesmärk oli suurendada teadlikkust Euroopa Lii- dust, Eesti riigikorraldusest ja kohalike omavalit- suste juhtimisest, kogukondade koostööst, riigi- kaitsest ning kodanikuharidusest. Seminaride järel korraldati õppereis Tallinna. Seminaridel osales ligi sada inimest.
Eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanikele, kellel on soov õppida Eesti kultuuri, looduse, ajaloo ja eluolu kohta, pakuti programmi „Kultuurivõti“. Sel- les programmis olid õppekäigud, loengud, arutelud ja väljasõidud, kogumahus 25 tundi. Kultuuriõppe- mooduli tegevusi pakuti 2023. aasta esimesel poo- lel ja nendest võttis osa 310 inimest.
Vabatahtlike kaasamine
Vabatahtlikud löövad kaasa mitmes INSA tegevu- ses. Kõige suurem on nende roll „Keelesõbra“ prog- rammis, mille kaudu saavad eesti keele õppijad
17
vestelda vabatahtlike eesti keele mentoritega ja harjutada suhtluskeelt. Programmis osales 38 eri emakeelega õppurit. Kõige vanem osaleja (men- tor) oli 88-aastane. 88% keeleõppijatest osales programmis esimest korda. Programmi neljandal hooajal pidas keelesõprust 1216 inimest, neist 598 eesti keele mentorina ja 618 keeleõppijana. Kuna mõnel mentoril oli mitu keelesõpra, oli vestlus- paare 618. Valdavalt suheldakse e-kanalite kaudu.
Vabatahtlike osalus on väga oluline ka virtuaalsete lühivestluste sarjas „Keelerulett“, kus nad osalesid nii mentorite kui ka vestluspartneritena. Aasta jooksul toimus 20 „Keeleruleti“ virtuaalkohtumist, osaluskordi oli 648. Kohtumistel tutvustati kee- leõppevõimalusi ning vesteldi aktuaalsetel, põne- vatel ja sageli eesti kultuuri ja traditsioonidega seo- tud teemadel. „Keelerulett“ toodi ühe hea avastava katsetamise näitena välja Riigikantselei ja avaliku sektori innovatsioonitiimi koordineeritud katseta- mise juhendis.
Rahvusvähemuste toetamine
Lõimumistegevuste kõrval on oluline luua soodsad tingimused rahvusvähemuste kultuuriliseks ene- seteadvustamiseks ja traditsioonide hoidmiseks. Selleks, et kultuuriseltside tegevusvõimekust suu- rendada, toetab Eesti riik 17 rahvusvähemuste katusorganisatsiooni ja nende liikmeks olevat enam kui 260 kultuuriseltsi. 2023. aastal oli kol- meaastase rahastamisperioodi 2022–2024 teine aasta.
Muutuvate majandusolude tõttu suurendati toetu- seks määratud aastaeelarvet. Koos täiendava eral- disega said rahvusvähemuste kultuuriseltsid 2023. aastal baasrahastuseks 502 700 eurot.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorus jagati 18 projekti vahel 83 050 eurot. Maksimaal- selt võis üks projekt saada 6000 eurot. Kõik tege- vused viidi aasta jooksul ka ellu ning need aitasid tutvustada ja säilitada Eestis elavate rahvusvähe- muste traditsioone ning pärandit.
Kultuuriministeerium toetas soome ja rootsi vähe- musrahvuse kultuuriomavalitsust, et täita kultuu- riomavalitsuse eesmärke, mis tulenevad vähemus- rahvuse kultuuriautonoomia seadusest: rahvusvä- hemuse kultuuri edendamist ja emakeelse õppe korraldamist.
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus sai tegevuste elluviimiseks 57 500 eurot ning Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus 94 098 eurot.
Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine
Kohalike omavalitsuste toetamine
2023. aastal loodi ESF+ projekti „Kohalike omava- litsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohane- mise teenuste pakkumisel“ raames Eesti Linnade ja Valdade Liidus nõuniku ametikoht, kes vastutab projekti elluviimise eest ning juhib sisutegevusi. 2023. aastal sõlmiti partnerluslepingud viie KOV- iga: Tallinn, Tartu, Rakvere, Saaremaa vald ja Pärnu linn (viimases algasid tegevused 2024. aastal). Sel- leks, et jagada KOV-i ametnikele teavet ja suuren- dada nende pädevust, korraldati õppereis Portu- gali, kus keskenduti kohaliku tasandi lõimumistee- nuste korraldusele. Lisaks toimusid eri tasandil võrgustike kohtumised, KOV-i töötajatele korral- dati üle-eestiline koolitus ja infopäev.
Roma kogukonna toetamine
Aruandeperioodil on Kultuuriministeerium koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning INSA-ga pööranud endiselt tähelepanu romade lõimumi- sele.
Jätkati 2017. aastal Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi rahastusel algatatud roma platvormi väljaarenda- mist eesmärgiga toetada romade lõimumist. Pro- jekti tegevused olid mõeldud eelkõige roma noor- tele ja roma naistele, aga ka kõigile teistele sidus- rühmadele, nagu asjasse puutuvad ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused, romadega töötavad pedagoogid ning kogu Eesti ühiskond. Seni vii- mane, 3. projekt, kestis 28 kuud ja lõppes 31. juulil 2023.
2023. aasta aprillist on INSA üksusena avatud Valga Roma Noortekeskus. Keskus toimib mento- riteenuse osana. Seal korraldatakse üritusi, kohtu- misi ja tegevusi, nagu eesti keele õpe ning roma tantsutreeningud lastele ja noortele. Keskuses ak- tiivselt harjutav ansambel Shukar Roma on oma esinemistega tuntust kogunud Valgas ja mujal Eestis ning Lätis ja Leedus.
Juunis ja juulis toimusid aktiivsed tegevusnädalad roma noortele: üks nädal nooremale (15 last) ja üks nädal vanemale rühmale (15 noort). Tegevusnäda- laid korraldas INSA palgal olev roma kogukonna mentor koos abilise ja keskuse vabatahtlikega. Kü- lastati muuseume, loomafarme ja õppekeskusi, korraldati töötube ja tutvuti eesti kultuuri eripalge- liste esinemisvormidega. Kümnele noorele romale
18
leiti suvine töökoht, kahte noort aidati haridustee jätkamisel (dokumentide vormistamine, sisseastu- misvestlusel osalemine) ning kolme last abistati põhikooliõpingute alustamisel. Roma kogukonna mentor ja tema abiline teevad tihedat koostööd
töötukassa, valla koolide, sotsiaalteenistuse ja ha- ridusametnikega. Nad jagavad ka humanitaarabi ning nõustavad Valga roma peresid individuaal- selt.
Programmi tegevus 1.2. Rahvuskaaslaste toetamine 7
Programmi tegevust viidi ellu kahe teenuse kaudu.
Eesti identiteeti edendamine ja säilitamine välis- maal
Väliseesti kultuuriseltside toetusvoorust määrati rahastus 20 projektile kogusummas 44 000 eurot. Toetati tegevusi, mis aitavad n-ö rohujuuretasandil kaasa eesti kultuuri elujõulisusele välismaal. Toe- tust saanud tegevused toimusid 11 riigis. Paljud neist olid mõeldud lastele ja noortele – nii näiteks pani INSA õla alla noortelaagritele Hollandis ja Ka- nadas. New Yorgis, Göteborgis, Chicagos ja Roo- mas toimusid eesti kultuuripäevad.
Mitmed projektid olid keskendunud Eestiga seotud olulise päeva või sündmuse tähistamisele – näi- teks peeti Moldovas jaanipäeva ja Soomes meie taasiseseisvumispäeva, samuti valmistuti laulu- peoks, tutvustati eesti rahvarõivaid, koorilaulu- ja rahvatantsutraditsiooni jne.
Ühendamaks eestlaskonda üle maailma ja loo- maks ühist infovälja, haldab INSA portaali globa- lestonian.com. Portaali sõnumeid aitab levitada Facebooki leht „Globaalne eestlane“, millel on 2600 jälgijat. Aasta jooksul kirjutati portaali sadu uudi- seid, kogemuslugusid ja ülevaateid eestlaste kogu- kondade sündmustest. Uuendati teemalehti ja li- sandusid mitmed alamlehed (nt meedianurk, suursündmuste lehed). Regulaarsetel koostöökoh- tumistel eri ministeeriumite esindajatega arutati portaali arengusuundi. Keskmiselt oli lehel 3821 unikaalset külastajat kuus, aasta lõpuks oli uudis- kirja tellijaid kogunenud 2003. Selleks, et tutvus- tada portaali võimalusi ja koguda arendusideid, toi- mus juunis Tallinnas kohtumine välisriikides ela- vate noortega, kes olid tulnud siia laulu- ja tantsu- peole. Novembris korraldati üleilmsete eestlaste virtuaalne koostöökohtumine, kus arutati nii por- taali tulevikku kui ka üleilmsete eestlaste kogukon- dade koostöökohti ja kontaktihoidmist laiemalt.
7 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.
Välisriigis elavatele Eesti juurtega noortele korral- dati suvel kolm kümnepäevast laagrivahetust Ve- nevere puhkekülas Viljandimaal.
Laagrikohad täitusid kiiresti ja tagasiside oli posi- tiivne – meeldis see, et sai praktiseerida eesti keelt, näha uusi kohti ja leida mõttekaaslasi sarnase taustaga noorte seast. Igas laagrivahetuses osa- les 22 noort välisriikidest ja 8 Eestist. Sel aastal pa- kuti laagrilistele esmakordselt võimalust osa saada koosloomest MTÜga Tartu Spontaansus- teater. Uurides teemasid, nagu tagasitulek Eestisse, identiteet ja eesti keele õpe, valmis inte- raktiivne etendus „Meie oma Eesti lugu“, mis oli kaasav kombinatsioon tegevuslikust sotsiomeet- ria meetoditega osalusteatrist. Eesti keele ja kul- tuuri laagritesse tuli osalejaid 19 riigist: USA-st, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Iis- raelist, Soomest, Ühendkuningriigist, Austriast, Leedust, Belgiast, Iirimaalt, Lätist, Prantsusmaalt, Rootsist, Bahamast, Marokost, Ukrainast ja Ees- tist. Seekord aitas Välisministeerium katta kümne noore sõidukulud.
Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga taas- kohanemise toetamine
Eestisse tagasi pöörduvatele rahvuskaaslastele pakub INSA teavet nii isiklike kohtumiste, e-kirja kui ka telefoni teel.
INSA kodulehel on sellele teemale eraldi infopesa, palju praktilist ja tagasipöördumist toetavat teavet leiab ka lehelt globalestonian.com. Aasta jooksul jagati teavet u 800 tagasipöördujale, individuaal- seid kontakte oli neist 338. Enim tuli päringuid ini- mestelt, kes plaanivad tagasi tulla või on juba Eestisse tagasi tulnud Soomest ja Venemaalt, ent pöördumisi tehti ka paljudest teistest riikidest, nagu USA, Suurbritannia, Iirimaa, Ukraina, Türgi, Serbia jt. 2023. aastal pakuti eestlastele üle maailma võimalust kohtuda ka virtuaalselt, selleks
19
Muust rahvusest elanike hulgas kõige olulisemaks infoallikaks on sotsiaalmeedia (45%), järgnevad kohalikud venekeelsed uudisteportaalid (39%) ning ETV+ (37%).
Tegevustoetust sai 17 rahvusvähemuste katusorganisatsiooni (ja nende kaudu üle 260 kultuuriseltsi), toetati 18 rahvusvähemuste kultuuriseltsi projekti.
Tagasipöördumisinfot sai u 800 inimest.
24-le Eestisse tagasi pöördunud perele (60 inimesele) maksti tagasipöördumistoetust kogusummas 47 155 eurot.
Keeleõppe ja kohanemise teemal nõustati u 15 000 inimest.
Eesti keele majades korraldati 410 keeleõpet korraldavat üritust, kus osaleti kokku oli 5113 korral.
Eesti keele õppeks pakuti erinevatele sihtrühmadele u 13 500 õppekohta.
Arendati välja infoteenus Eestis kohanemine , mis koondab 7 erinevat teenust, mida vajavad Eestisse saabunud uussisserändajad, aga ka tagasipöördujad.
Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites osaleti 13 831 korral.
2023. aastal sõlmiti partnerluslepingud viie KOV-iga: Tallinn, Tartu, Rakvere, Saaremaa vald ja Pärnu linn
Loodi kultuurilise mitmekesisuse valdkonna identiteet, sh logo, tunnuslause ning muud elemendid.
korraldati kolm kohtumist „Leia oma Eesti“. See formaat annab eestlastele üle ilma võimaluse vee- bis kohtuda, et jagada oma lugusid ja vahetada ko- gemusi.
Valmis sai trükis „Leia oma Eesti“, mis on teejuht välismaal elavatele Eesti juurtega inimestele. Oma kogemusi jagavad nii Eestisse tagasi tulnud noo- red kui ka aktiivsed eestlaste diasporaa liikmed vä- lismaal.
24-le Eestisse tagasi pöördunud perele (60 inime- sele) maksti tagasipöördumistoetust kogusum- mas 47 155 eurot. Tagasipöördumistoetus on pea- miselt mõeldud pikka aega võõrsil viibinud lastega peredele, et soodustada nende sujuvat kohane- mist Eestiga ja vältida majandusraskusi, mis või- vad tekkida näiteks siis, kui vanemad ei saa kohe tööle minna. Pika aja ehk seitsme aasta nõuet ei
kohaldata kuni 40-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele, et soodustada võõr- sil hariduse saanud inimeste tagasipöördumist ja tööleasumist Eestis.
Aasta jooksul toimus kaheksa kogemuskohtumist, kus Eestisse tagasipöördunud rahvuskaaslased said omavahel paremini tuttavaks ja jagasid kasu- likku teavet. Omavaheliseks suhtluskanaliks on Fa- cebooki leht „Tagasipöördujate klubi – kogemus- kohtumised“. Kogemuskohtumistest kaks olid suunatud spetsiaalselt noortele, et soodustada vä- lisriigist Eestisse tulnud rahvuskaaslaste kontakte, harjutada keelt ja veeta ühiselt aega.
Valmis trükis „Tagasi tulemised 2023“, kus oma ko- gemusi ja soovitusi jagavad noored, kes on Eestisse tagasitulemise juba läbi teinud.
KOKKUVÕTE
20
Olulisimad edusammud 2023. aastal
1. On välja arendatud infoteenus „Eestis kohanemine“, mis koondab seitset teenust, mida vajavad Eestisse saabunud uussisserändajad, aga ka tagasipöördujad. Infoteenus sai valmis 2023. a detsembris ja seda arendatakse edasi täismahus sündmusteenuseks (ehk personaliseeritud digiteenuseks).
2. 2023. aastal algatati koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ESF+ projekt, millega sooviti suurendada KOV-ide võimekust sihtrühmale (uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasi- pöördujad) teenuste arendamisel. 2023. aastal sõlmiti partnerluslepingud viie KOV-iga: Tallinn, Tartu, Rak- vere, Saaremaa vald ja Pärnu linn. Pädevuste arendamiseks korraldati KOV-i töötajatele õppereis Portu- gali, kus keskenduti kohaliku tasandi lõimumisteenuste korraldusele, toimusid üle-eestiline koolitus, info- päev KOV-i töötajatele ja koostöövõrgustiku kohtumised.
3. Korraldasime hanke kultuurilise mitmekesisuse valdkonna visuaalse identiteedi väljatöötamiseks, seal- hulgas logo, tunnuslause ja muude elementide loomiseks. Sügisel toimus venekeelse riigiinfo seminar, kus osales 87 inimest, sealhulgas avalikus sektoris töötavad kommunikatsioonispetsialistid ja eriala tu- dengid. Seminar keskendus Eesti venekeelsele riigiinfole, kommunikatsioonile ja kaasamisstrateegiatele ning võimaldas osalejatel õppida ja kogemusi vahetada avalike suhete ekspertidega ning luua kontakte venekeelsete meediaväljaannete juhtidega.
4. 2023. aastal toetati Kultuuriministeeriumi vahenditest kokku u 13 500 keeleõppekohta (sh 3605 õppe- kohta Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade ja nende partnerite juures, 787 õppekohta tavarända- jatele kohanemisprogrammi raames, 9125 õppekohta ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi raa- mes). Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 5113 korral.
5. Praktikaprogrammis eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilastele osales 14 inimest. Kaheksa neist läbis prak- tika 2023. aastal, kuus jätkavad 2024. aastal.
6. Keelesõbra programmis osales 1216 inimest, neist 598 eesti keele mentorina ja 618 keeleõppijana.
7. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorus jagati 18 projekti vahel 83 050 eurot. 17 katusorganisat- siooni, kes koondavad rohkem kui 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, sai tegevustoetust.
8. Väliseesti kultuuriseltside toetusvoorust määrati rahastus 20 projektile.
9. 24-le Eestisse tagasi pöördunud perele (60 inimesele) maksti tagasipöördumistoetust kogusummas 47 155 eurot
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel
• Arendame infoteenust „Eestis kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks. Jätkame uussisserända- jatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasiarendamist.
• Jätkame kohanemisprogrammi pakkumist, muutes seda personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks, luues videokoolitusi ning digiteerides teenuseid.
• Viime ellu eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toeta- vad tegevused.
• Jätkame keeleõppe ja keeleõpet toetavate tegevuste pakkumist. Teeme analüüsi, et prioriseerida kee- leõppe sihtrühmi.
• Riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumise kaudu suurendame teadlikkust Eesti riigist ja Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest.
• Toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning oma kultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks jätkab INSA rahvusseltside ja KUM Rootsi kultuuriomavalitsuse toetamist; toetame eri töökeelega rahvusselt- side ja kultuuriorganisatsioonide koostööd, toetame ukraina keele ja kultuuri säilitamist Ukraina noorte seas.
• Jätkame ühise inforuumi tugevdamist. Toetame vene- ja ingliskeelseid kanaleid, võimestame kohalikke meediakanaleid. Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles. Käi-
21
vitame meediahariduse programmi täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid digiõppema- terjale. Koostöös Statistikaametiga loome avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua, et parandada rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalast kommunikatsiooni.
• Jätkame tagasipöördumist toetavate teenuste (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasi- pöördumistoetus) pakkumist.
• Jätkame lõimumiskoordinaatorite võrgustiku laiendamist KOV-ides ning suurendame KOV-i töötajate teadlikkust rände-, lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast ning võimekust sihtrühmale teenuste pakkumi- sel. ELVL-i eestvedamisel loome lõimumis- sh kohanemisteekondade mudeli, mida KOV-id saaksid siht- rühmaga töötades rakendada.
• Viime ellu tegevusi, et soodustada romade sotsiaal-majanduslikku lõimumist, tugevdada seda toetavat roma rahvuskultuuri ja identiteeti ning hajutada kogukonna suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe.
22
TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 8
Peavastutaja: Välisministeerium ja välisesindu- sed9 Tegevuskava eesmärk: väljaspool Eestit asuv eest- laskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtusta- vad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse ta- gasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toe- tatud. Tegevuskava visioon: eestlased välismaal on osa Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas. „Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koos- töömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik“. Tegevuskava kirjeldus: tegevuskavaga keskendu- takse üleilmse eestluse valdkonna arendamisele. Sihid aastaks 2030 on järgmised: • välismaal elavad eestlased kannavad Eesti
identiteeti; • Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti
sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust ühiskonna aren- gusse;
• toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jää- mine.
Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks põhiliseks tegevussuunaks: 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine vä-
lismaal; 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis-
konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine
3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.
2023. aasta olulisimad edusammud
• Kommunikatsiooni tõhustamiseks jätkusid veebivärava Global Esto- nian arendustegevused koostöös Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ja KuM-iga. 2023. aastal valmis portaali kasutajauuring, mille järeldused on aluseks 2024. aasta por- taali arendustegevustele. Info liikumise paran- damiseks käivitus 2023. aastal kommunikat- siooni töörühm, kus osalejaid on üle kogu maailma.
• Valmis Terje Toomistu ja Aet Annisti uuring «Noored eestlased välismaal: lahkumise põhju- sed, suhted Eestiga ja tagasipöördumine», mis annab olulise sisendi edasisele poliitikakujun- damisele, sh noorte tagasirände soodustami- sele.
• Eesti parlamendi valimistel andsid eestlased 137 välisriigist 24 377 häält. Välisriigi alalistelt elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest hääletas 10,7%.
8 Eraldi programmi sel teemal ei ole, kuid selleks, et anda tulemusvaldkonnast „Sidus ühiskond“ terviklik ülevaade, on teemat tulemusaruan- des avatud. 9 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused ja Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on selles planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi ees- märgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas.
TEGEVUSKAVA
„Üleilmne eestlus“13
Foto: Välisministeeriumi fotokonkursi võitja, autor Märten Kuus
23
Tegevuskava mõõdikud10
Tegevuskava mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas
2021 2022 2023 2023 2024 2030
Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga
84% – – ≥ 85% ≥ 90% Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring 2021
Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemis-prot- sessiga
- eestlased
- teised rahvused
–
–
–
–
–
–
≥ 92%
≥ 85%
≥ 92%
≥ 85%
≥ 94%
≥ 80%
Eesti ühiskonna integrat- siooni monitooring (EIM)
Välismaal elavad eestlased, kes on huvitatud osalemi- sest Eesti ühiskonnaelus
– – – ≥ 80% ≥ 80% ≥ 85% Välismaal elavate eest- laste küsitlusuuring, Vä- lisministeerium 2020
Olukorra analüüs
Statistikaameti andmete kohaselt elab väljaspool Eestit ligi 200 000 eestlast ehk märkimisväärne hulk eestlaste koguarvust. 2023. aastal jätkas Vä- lisministeerium koostöös partneritega tööd juba väljatöötatud üleilmse eestluse tegevuskava raa- mes, et kasvatada välismaal elavate eestlaste üh- tekuuluvustunnet ja kaasata neid Eesti ühiskon- naellu. 2023. aastal võeti lisaks täpsema vaatluse alla mõni senine suurim kitsaskoht – noorte kaa- samine ja kommunikatsioonitegevused –, et nen- des valdkondades sihipärasemalt edasi liikuda. Li- saks toimusid 2023. aastal Eestis Riigikogu valimi- sed, mis võimaldasid vaadelda võõrsil elavate ini- meste tegelikku valimisaktiivsust.
Soov Eesti ühiskonnaelus kaasa rääkida Riigi- kogu valimiste näitel
2023. aasta Eesti Riigikogu valimistel tuli välisriiki- dest elektroonselt kokku 137 riigist 24 377 häält. Välisesinduses kohapeal käis valimas 1661 valijat (sh kirja teel hääletas 256). E-hääletamise kasuks otsustas 7264 alaliselt välisriigis elavat Eesti ko- danikku. Kokku hääletas välisriigis alaliselt elava- test hääleõiguslikest kodanikest 9090, mis on 10,7% nimekirjades olnutest. Võrreldes varase- mate Riigikogu valimistega on võõrsil elavate ini- meste hääletusaktiivsus stabiilselt kasvanud (2019. a 6454 ja 2015. a 3998). Ilmselt on 2003.–
10 Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 11 Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis ellu viidud uurimisprojekt „Noored eestlased globaalses teaberingluses: elukohavalikud kasva- vas diasporaas“ (lühidalt „Noored eestlased välismaal“). Uuringu autorid on Terje Toomistu, Aet Annist ja Rein Murakas. Projekt viidi ellu peamiselt SA Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi toel, raport valmis Välisministeeriumi tellimusel.
2011. aasta madalseis, mil välismaal hääletas um- bes 2500 inimest, ületatud. Siiski tuleb jätkata e-valimiste usaldusväärsuse kasvatamist, sh jul- gustades kasutama teisigi riigi pakutavaid digitee- nuseid. Selle raames kinkisime kodanikele ID- kaardi esmakordsel tellimisel esindustes ID-kaardi- lugeja. Viidi ellu pilootprojekt – valimiskool – neile, kes seni polnud valimistel osalenud. Samuti vaja- vad võõrsil elavad eestlased hädasti valimiskom- passi, et otsustada oma hääle andmise üle maail- mavaateliselt.
Noored ja nende kaasamine
Eri riikide diasporaapoliitika kogemuste üldistami- sel on hulk lähteriike toonud esile noorte muutu- nud rändekäitumise fenomeni. Eelkõige on mär- gata, et noored ei kipu liituma võõrsil elavate va- nade kogukondade ja nende korraldatud tegevu- sega. 2023. aastal valmis uuring Eesti noorte rände kohta11. Raporti fookuses olid Eestis üles kasvanud ja välismaal elavate noorte Eesti täiskas- vanute (20–35 a) suhe Eestiga ning tegurid, mis mõjutavad nende tagasipöördumist või koostööd Eestiga. Vaatluse all olid eelkõige need noored, kes kasvasid üles taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ning said täiskasvanuks pärast Eesti liitumist Eu- roopa Liiduga. Populaarkultuuris Y-põlvkonnaks ni- metatud generatsiooni mõjutasid vahetult olulised muutused, nagu Eesti liitumine Euroopa Liiduga ja
24
rahvusvahelise reisimise suhteline kättesaadavus ning mitmed õpirännet soodustavad tegurid. Kuigi 2016. aastast saati on Eesti rändesaldo olnud po- sitiivne – sisseränne ületas väljarände kogumahtu –, on Eesti Statistikaameti andmetel noorte täis- kasvanute väljaränne endiselt suurem kui sisse- ränne. See on omamoodi mõistetav, sest selles va- nuses inimesed on oma elukaare kõige paindliku- mas ja liikuvust soosivas järgus. Nad pole tihti jõudnud veel oma püsivamat kodu rajada, neil kas pole lapsi või on lapsed veel väikesed ega ole seo- tud koolikohustusega. Sellel vanuserühmal on ker- gem valida liikuvamat eluviisi ja kanda rändega seonduvaid riske.
Uuringus pöörati eraldi tähelepanu Eestist viimase kümnendi jooksul väljarännanud noorte läbikäimi- sele olemasolevate võõrsil asuvate Eesti kogu- kondlike organisatsioonidega. Selle poolest on põlvkondade lõhe märkimisväärne, kui võrrelda te- gevuste, võrgustike ja organisatsioonidega seo- tust 20–35aastaste noorte ja eakamate diaspo- raaliikmetega. Uuringu andmetel ei kuulu üle 60% Eestis üleskasvanud noortest praegu võõrsil ela- des ühtegi Eesti organisatsiooni, võrgustikku ega liitu. Samas ei kajastatud selles uuringus võõrsil sündinud ja seal üleskasvanud eakaaslasi. Selgus, et Eestist maailma rännanud noorte levinuimad põhjused on teadmatus diasporaas osalemise võimalustest ja/või huvi puudumine sellise teabe otsimise vastu. 30% ei tunne vajadust säärase keskkonna järele, 20% ei leia selleks aega ja ligi 15% ei pääse sellistele kohtadele ligi (kui tegemist on suurte riikidega). Samuti ei peeta end eesti dias- poraasse kuuluvaks, kuigi määratletakse end välis- maal elava eestlasena.
Uuringust selgus omakorda, et noorte tagasipöör- dumine on seotud väljarändemotiividega. Näiteks majanduslikel või perekondlikel põhjustel lahkuvad noored ei seo suure tõenäosusega oma tulevikku Eestisse naasmise võimalusega. Neil, kes on lah- kunud hariduse, erialase arengu või reisimise ees- märgil, on suurem tõenäosus taas kodumaale naasta, kui neile peaks tehtama sobiv pakkumine.
Järeldused Eestist võõrsile läinud noorte diaspo- raa tegevuste edasisel planeerimisel: rahvusvahe- line sotsiaalne kapital ja teadmusringlus. Noorte rahvusvahelist kogemust õppimise või töötamise vallas tuleb toetada ja soodustada, sest selliste ko- gemuste olemasolu on Eesti arengule kokkuvõttes kasulik. Noor oskab hinnata Eesti ühiskonna tuge- vaid külgi, aga ka lahendamist vajavaid probleeme
ning suudab võrdluse kaudu leida uunduslikke la- hendusi, mis edendavad Eesti ühiskonda. Välisrii- kides loodud võrgustikud ja kontaktid võivad osu- tuda kasulikuks kõikvõimalikes valdkondades te- gutsedes, sh toetada praktiliste igapäevalahen- duste leidmist kodanikuühiskonna tasandil.
Side, kaasatus ja teave – nii ühiskondlikul kui ka poliitilisel tasandil ei tohi unustada, et Eesti ühis- kond pole ainult Eestis füüsiliselt elavad inimesed, vaid moodustub ühtaegu Eesti elanikkonnast ja kogu diasporaast. Välisriikides elavad noored üld- juhul tahavad tunda end osana Eesti ühiskonnast. On oluline, et neil säiliks side ja kaasatus Eestis toi- muvasse, sest selle põlvkonna töö- ja elukorraldu- ses ei pruugigi inimese füüsiline asukoht olla kuigi määrav. Sidemete hoidmise ja inimeste kaasatuse eeldus on võimalikult terviklik ülevaade siinsest diasporaast, välismaal viibijate paiknemisest, tege- vusaladest, vajadustest ja soovidest. Ühelt poolt tuleb soodustada diasporaa-alaste statistiliste andmete kogumist ja teemakohast teadustööd nii kvalitatiivsel kui ka kvantitatiivsel tasandil. Teisalt tuleb soodustada isikupõhise tagasiside võima- lusi, mis parandaksid andmekogumist. Näiteks jõudis uurijateni mitme välisriikides elava eestlase nördimus, kui 2021. aasta rahvaloendusel ei kogu- tud andmeid välismaal viibijate kohta (kui inimene märkis, et on elanud viimased kuus kuud Eestist eemal, siis tema kohta andmeid ei kogutud). Valmis- olek panustada oli olemas, ent riik jättis selle and- mekogumise võimaluse kasutamata.
Avatus. Tugev ühiskond on avatud ühiskond, kus väärtustatakse eri kultuure. Tagasipöördunud on osutanud, et välismaal saadud kogemust ei osata Eestis alati võrdsetel alustel hinnata ning paljude välismaal elavate noorte tagasipöördumise kaalut- lusi saadab hirm nullist alustamise pärast. Isiklikul tasandil tähendab avatud hoiak välismaalasest elukaaslase ja mitmekeelsete laste aktsepteeri- mist ning toetamist. Sealhulgas eeldatakse regula- tiivselt toetavaid ja võimalikult vähebürokraatlikke seadusi ja määrusi. Näiteks ei ole Eesti kodanikud saanud siinsetelt pankadelt Eestisse investeerimi- seks laenu oma välismaa sissetulekute alusel.
Seaduskuulekad kodanikud on esile toonud muret oma lastele peale sunnitud valikust loobuda täis- kasvanuks saamisel ühest kodakondsusest. Nad soovivad, et Eesti liiguks Läti-Leedu eeskujul tea- tud riikide (Eestile sõbralikud) topeltkodakondsuse võimaldamise teed.
25
Erialaste võimaluste kättesaadavus. Kuna välis- maal elavate noorte eestlaste jaoks on sobiv töö- koht ja vääriline palk peamised tagasipöördumist soodustavad tegurid, tuleb toetada Eestis paikne- vate või Eestiga seotud kutsealaste võimaluste kättesaadavust diasporaaliikmetele. Seejuures võiks tagasipöördumist soodustava meetmena kasutusele võtta lisaks karjäärialase nõustamise ja mentorluse võimaluse.
Kultuuriline identiteet välismaal. Olgugi et lühemat aega välismaal viibivatele noortele pole Eesti dias- poraa kultuuritegevus primaarne, muutub see aja möödudes ja eriti pere tekkides olulisemaks. Kuna keel on üks tähtsamaid identiteedi hoidmise va- hendeid ja ka välismaal elavad noored peavad seda tähtsaks, sh välisriikides sündinud laste pu- hul, tuleb endiselt toetada välisriikides tegutsevaid Eesti koole ja seltsitegevust. Vajalik on pidev side väliseestlaste organisatsioonidega, sh silmast silma üritused ning riigi tugi seltsides tegutseva- tele aktiivsetele inimestele, sh nõustamine ja koo- litus jätkusuutlikuks seltsitegevuseks, kogukon- dade avatuse säilitamiseks, mitmekultuuriliste Eesti perekondade kaasamiseks ning teadlikkuse suurendamiseks.
Eestikeelse e-hariduse võimalused. Lähtuvalt rände ja diginomaadluse kasvavast trendist on oluline võimaldada lastega inimestel pikemat aega Eestist eemal viibida, katkestamata lapse eesti- keelset kooliteed. See võimaldab valmistada taga- sipöördujate lapsi ette eestikeelseks kooliks Eestis, keskendudes keeleõpet andvatele pühapäevakoo- lidele ja üldhariduskoolile Eesti õppekava alusel. Viimast pakub Üleilmakool 35 riigis elavale 350 õpilasele. 2022/23. õppeaastal sai haridusprog- rammist toetust ligi 5000 last, kes õpivad kokku u 150 mudilasringis, koolis, lasteaias või keelekursu- sel üle maailma.
Tagasipöördumistoetus ja -nõustamine. Kindlasti tuleb jätkata Integratsiooni SA tagasipöördumis- toetuse ja -nõustamise programmi, mitte niivõrd fi- nantstoe, kuivõrd abi ja nõustamisega praktilistes küsimustes, nagu lasteaia- ja koolikohad, perears- tid, bürokraatia, keeleõppe võimalused välismaala- sest elukaaslasele, aga ka kultuuri- ja psühholoogi- listes küsimustes.
Samas tasub enam tähelepanu pöörata neile Eesti elukeskkonna aspektidele, mis välismaa perspek- tiivist paistavad Eesti tugevate külgedena ja mis võivad tagasipöördumise kaalutlemisel oma rolli mängida. Nendeks peetakse Eesti kultuuri, kooliha- ridust ja looduskeskkonda, aga ka asjaajamise ja
ettevõtluse arendamise lihtsust koos digiriigi või- malustega. Kui inimesed tajuvad, et nad saavad endiselt ühiskonnaprotsessides kaasa rääkida, te- kitab see suuremat ühtekuuluvustunnet. Noored peavad tunnetama, et nende oskusi, teadmisi ja perspektiive osatakse Eestis väärtustada ning et nad on siia alati oodatud oma välismaal loodud pe- rekondadega.
Kommunikatsioonitegevused
Tuleb aru anda, et diasporaapoliitika ei jõua alati kõigi diasporaaliikmeteni võrdselt. Palju sõltub ini- meste endi osalusest, loodud sidemetest Eestiga ja huvist kogukonna tegevustes kaasa lüüa. Keh- vem sotsiaalne positsioon, vähene eesti keele os- kus, madalam haridus või sissetulek võivad olla tüüpilisemad takistused diasporaaelus osalemi- ses, mis omakorda vähendab naasmise tõenäo- sust. Jätkame sihikindlalt kommunikatsioonitege- vusi, mõeldes sellele, kuidas diasporaapoliitilise te- gevuse kaudu kaasata võimalikult palju Eestiga seotud inimesi. Oleme sidemete hoidmisel ja eden- damisel hoidnud tähtsal kohal suhtlust ning teabe- vahetust, sh panustades veebivärava Global Esto- nian arendusse koos partneritega. Veebivärava kordumatute külastajate arv kuus on orgaaniliselt kasvanud 4500ni võrreldes kahe aasta taguse iga- kuise 1600 unikaalse sirvijaga. Lõviosa portaali lu- gejatest eelistab jätkuvalt eestikeelset lehte. Por- taali voogu kasvatavad hüppeliselt nii virtuaalfoo- rumid (kaks korda aastas), igakuine infokiri kui ka saatkondade kodulehtedelt saabuvad uudistajad. Uudiskirja saajate arv on aastaga kasvanud 25% eesti ja 80% inglise keeles. Uudiskirja tellijate huvi on endiselt suur, üle poole infokirja saajatest endi- selt avab ja tutvub sisuga. 2023. aastal said taot- luste alusel projektitoetust 9 meediaprojekti, sh diasporaa väljaanded USAs, Kanadas, Šveitsis, Saksamaal, Soomes, Austraalias ja Venemaal.
2023. aastal tehtud Global Estoniani portaali uurin- gust saab järeldada, et tuleb veelgi enam soodus- tada väliskogukondade omavahelist ühendumist ja kokkupuute võimalusi, st soovitakse enam teada teiste välismaal elavate Eesti juurtega inimeste te- gemistest, saada rohkem teavet teiste kogukon- dade probleemidest, kogemustest ja parimatest tavadest. See aitab omakorda kaasa üleilmse eest- laste võrgustiku tekkele. Jätkuvalt oleme saanud head vastukaja kahel korral aastas toimuvatele vir- tuaalfoorumitele, mis on mõeldud eestlastele üle maailma. Tegemist on arvestatava produktsioo- niga, mis avab võõrsil elavatele eestlastele vaja- likke teemasid. 2023. aastal leidsid kajastamist
26
mitmekeelse lapse kasvatamine, e-riigi praktilised nipid, sugupuu uurimine kui ka eriilmeline prog- ramm „Tartu 2024“ jpm.
Tähelepanu on olnud ka Eesti meedias levivatel hoiakutel. 2023. aastal ilmus Eestis hulk üleilmse
eestluse teemalisi kajastusi, millest osa on algata- nud Välisministeerium. Toimunud on järjepidev töö Eesti meedia ja mõjuisikutega, et viia üleilmse eestluse teema inimeste teadvusse nii Eestis kui ka Eesti kogukondades välismaal.
Tegevuskava suundade elluviimine 2023. aastal
„Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks jät- kub pidev koostöö Välis-, Sise- ja Kultuuriministee- riumi vahel ning „Üleilmse eestluse tegevuskava 2022–2025“ raames ülemaailmse eestluse koos- töökomisjoniga.
Tähtis on teadvustada, et Eesti väliskogukonnad on laiemalt Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi
võime võimalikud tugevdajad. Lisaks klassikalisele majanduslikule rahasiirdele või investeeringutele saavad eestlased arendada välismaal Eesti elu ka muul viisil, näiteks ideede, heade tavade ja oskuste jagamise ning sotsiaalkapitali, nagu võrgustikud ja Eesti edulugude tutvustamine, kaudu12.
Tegevuskava suund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal13
Jätkuvad üleilmse eestluse valdkonna toetusprog- rammid: omaalgatusprojektide toetusprogramm, diasporaa väljaannete toetusprogramm, selliste õpetuskeskuste toetamine, mis panustavad eesti
keele, meele ja identiteedi hoidmisse ning edenda- misse välismaal. Et toetada ühist inforuumi, aren- dame partneritega edasi veebiväravat Global Esto- nian.
Tegevuskava suund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö
edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine14
2024. aastal saab uue hingamise programm „Eesti juurtega 18–35aastaste noorte erialapraktika läbi- mine Eestis“, tehes koostööd Work in Estoniaga ja ESTDEV-iga. Õppides 2023. aasta vigadest, sihime 2022. aasta edulugu, mil praktika sai sooritada Eestis 16 noort.
2024. aasta kevadel koguneb üleilmse eestluse koostöökomisjoni koosolek. Arutlusele tulevad
üleilmse eestluse tegevuskava uuendamine, suure põgenemise 80. aastapäeva mälestamisega seo- tud sündmused ja algatusega „ESTO 2025: Stock- holm–Narva–Tallinn“ seotud plaanid.
Selles kategoorias vajab selgitamist asjaolu, et diasporaa eri toetuste taotlemise süsteem on pi- gem menetleja nägu ega haaku alati Eesti digiriigi kuvandiga.
Tegevuskava suund 3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine15
Viimaste aastate jooksul on Eestisse kolinud või tagasi pöördunud palju eestlasi, kes varem elasid välismaal. Integratsiooni Sihtasutus jätkab toimiva nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku loomist, et soodustada tagasipöördumist.
12 LisainfotLisateavet leiab aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003?leiaKehtiv. 13 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 14 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega A „Tagame elujõulise kultuuriruumi“. 15 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.
Vastav rõhuasetus on selgelt välja toodud INSA strateegia uues versioonis, määratledes rahvus- kaaslased eraldi sihtrühmana. INSA saab pakkuda olemasolevate ressurssidega 10–15%-le Eesti juurtega inimestele eri teenuseid nende Eestisse elama asumise
27
KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2023. aastal
1. Kommunikatsiooni tõhustamiseks jätkus veebivärava Global Estonian arendus koostöös Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ja Kultuuriministeeriumiga. 2023. aastal valmis portaali kasutajauuring, mille järeldu- sed on aluseks 2024. aasta portaali arendustegevustele. Et teabe liikumist parandada, loodi 2023. aastal kommunikatsiooni töörühm, kus on osalejaid üle kogu maailma.
2. Valmis Terje Toomistu ja Aet Annisti uuring „Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine“, millest saab vajalikku teavet edasiseks poliitikakujundamiseks, sh noorte tagasirände soodustamiseks.
3. Eesti parlamendi valimistel andsid eestlased 137 välisriigist 24 377 häält. Välisriigis alaliselt elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest hääletas 10,7%.
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel
• Noorte rahvusvahelist kogemust õppimise või töötamise vallas tuleb toetada ja soodustada, sest selliste kogemuste olemasolu on Eesti arengule kokkuvõttes kasulik. Välisriikides loodud võrgustikud ja kontak- tid võivad osutuda vajalikuks kõikvõimalikes valdkondades, sh toetada praktiliste igapäevalahenduste leidmist kodanikuühiskonna tasandil.
• Nii ühiskondlikul kui ka poliitilisel tasandil ei tohi unustada, et Eesti ühiskond pole ainult Eestis füüsiliselt elavad inimesed, vaid moodustub Eesti elanikkonnast ja kogu diasporaast. Välisriikides elavad noored üldjuhul tahavad tunda end osana Eesti ühiskonnast. On oluline, et neil säiliks side Eestiga ja kaasatus Eestis toimuvasse, sest selle põlvkonna töö- ja elukorralduses ei pruugigi inimese füüsiline asukoht olla kuigi määrav. Näiteks jõudis uurijateni mitme välisriikides elava eestlase nördimus, kui 2021. aasta rah- valoendusel ei kogutud andmeid välismaal viibijate kohta (kui inimene märkis, et ta on elanud viimased kuus kuud Eestist eemal, siis tema kohta andmeid ei kogutud). Valmisolek panustada oli olemas, ent riik jättis selle andmekogumise võimaluse kasutamata.
• Tagasipöördumist soodustava meetmena võiks lisaks kasutusele võtta karjäärinõustamise ja mentor- luse võimaluse.
• Vajalik on pidev side väliseestlaste organisatsioonidega, sh silmast silma üritused ning riigi tugi seltsides tegutsevatele aktiivsetele inimestele, sh nõustamine ja koolitus jätkusuutlikuks seltsitegevuseks, kogu- kondade avatuse säilitamiseks, mitmekultuuriliste Eesti perekondade kaasamiseks ja teadlikkuse suu- rendamiseks.
• Oluline on võimaldada lastega inimestel pikemat aega Eestist eemal viibida, katkestamata lapse eesti- keelset kooliteed. Eestikeelse e-hariduse võimaldamine aitab valmistada tagasipöördujate lapsi ette ees- tikeelseks kooliks.
• Jätkub finants-, kultuuri- ja psühholoogilise abi pakkumine Integratsiooni SA tagasipöördumistoe- tuse -nõustamise programmi toel.
28
PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“
Peavastutaja: Siseministeerium
Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soo- siv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osa- lusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.
„Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja aren- gu toetamisele, et saavutada 2030. aastaks järg- mised eesmärgid:
• eri vanuses Eesti elanikud osalevad ühiskond- likus elus ja kodanikuhariduses;
• kogukonnad on võimekad ja hoolivad; • vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on
oma eesmärkide saavutamisel võimekad ning jätkusuutlikud;
• poliitikakujundamine on läbipaistev ja kaasav; • kehtivas õiguskorras on tagatud usuvabadus.
Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest.
1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine
2. Usuvabaduse tagamine
2023. aasta olulisimad edusammud
• Avati kodanikuühiskonna innovatsioo- nifond ehk uus rahastusprogramm, mis edendab kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd.
• Sõlmiti strateegilise partnerluse lepingud ko- gukonnakeskse valitsemisviisi rakendami- seks MTÜ-dega Eesti Külaliikumine Kodukant ning Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ- ga Maakondlikud Arenduskeskused.
• Loodi eeldused sotsiaalse innovatsiooni aren- damiseks Sihtasutuses Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja sõnastati sotsiaalse innovat- siooni visioon aastaks 2030.
• Tehti selgitustööd, et taastada usaldus heate- gevuses osalemise vastu.
• Poolte koostöös suurendati ühiskonnas reli- giooniteadlikkust ja tugevdati ühiskondlikku sidusust.
Foto: Siseministeerium
PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“
Foto: Siseministeerium
29
Programmi mõõdikud16 ja eelarve täitmine
Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) 2023. a esialgne
eelarve 2023. a lõplik
eelarve 2023. a eelarve
täitmine
Kulud kokku 9 787 5 634 5 057
Programmi tegevus 1.Kodanikuühiskonna arengu toetamine 8 794 4 550 3 977
Programmi tegevus 2.Usuvabaduse tagamine 992 1 084 1 080
16 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2023. aasta tulemused on tulemusaruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2024. aastal ja osa tulemusi möödunud aasta kohta selgub 2024. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid mõõdikuid ja antud hinnang elluviidud tegevuste mõjususele. 17 Kavas on tellida uuring, järgmised andmed 2024/2025. aasta kohta. 18 2023. aastast (s.o alates 2022. a kohta) USAID enam selle indeksi läbiviimist Eestis ei rahasta. Ettevalmistamisel on uuringu tellimine, mis muu hulgas annaks uue(d) elujõulisuse mõõdik(ud). 19 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 2024–2025 tellitava uuringu raa- mes. 20 Allikas: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, https://sev.ee/andmebaas/. Andmeid ei saa üks ühele võrrelda 2021. aastaga, sest 2022. aastast analüüsitakse sotsiaalsete ettevõtete müügitulu ehk maksustatavat käivet kvartaalselt. 2022. ja 2023. a kohta on esitatud vastava aasta IV kvartali käivete summa.
Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030
Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr
– – –17 ≥ 49% ≥ 49% ≥ 50% Vabatahtlikus tegevu- ses osalemise uuring
Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus)
– – 59% < 48% < 48% < 48% Eesti integratsiooni monitooring (EIM)
Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks
2,1 – –18 ≤ 2,1 ≤ 2,1 1,9 Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agen- tuur (USAID)
Programmi tegevus 1: kogukondliku arengu toetamine
Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast
– – – 29,5% 33% 33% Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“
Püsiannetajate osakaal elanikkonnast
19% – 17,3% 20% 25% 25% Annetamishoiakute uuring
Rahulolu elanike kaasa- misega kohalikus oma- valitsuses (pigem rahul ja väga rahul)
– 39,37% – > 38% > 38% > 38% Rahandusministee- rium
Vabaühenduste panus SKP-sse
1,77% – –19 2% 2% 2% Majandusaasta aruan- ded, Sotsiaalsete Ette- võtete Võrgustik Sotsiaalsete ettevõtete
müügitulu 49 mln
€ 36,4
mln € 40,420 mln €
kasvab kasvab kasvab
Programmi tegevus 2: usuvabaduse tagamine
Usulistele ühendustele Siseministeeriumi eelar- vest läbipaistvalt eralda- tud ja sihipäraselt kasu- tatud toetuste määr
100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium
30
Programmi tegevuse „Kogukondliku arengu toeta- mine“ eelarve täitmine oli 87%. Programmi tege- vuse eelarve jäi osaliselt kasutamata seetõttu, et kodanikuühiskonna toetusteks Kodanikuühis
konna Sihtkapitali kaudu elluviidavad tegevused, sh innovatsioonifond ja kulud on osaliselt lükku- nud 2024. aastasse. Programmi tegevuse „Usuva- baduse tagamine“ eelarve on täidetud.
Olukorra analüüs
1. jaanuari 2024. aasta andmetel on Eestis regist- reeritud 24 891 MTÜ-d ja 835 sihtasutust. See on 765 MTÜ-d ja 8 sihtasutust enam kui 2023. aastal. Olgugi et registreeritud vabaühenduste arv ei anna iseenesest sektorist tervikpilti, on siiski oluline jäl- gida registreerimise trendi.
2023. aastal ei tehtud ühtegi mahukat analüüsi ega uuringut, seega puuduvad esinduslikud and- med vabaühenduste detailsemate võimekusnäita- jate kohta.21
„World Giving Indexi“ andmetel osales vabatahtli- kus tegevuses 2023. aastal Eestis teadlikult 21% ja heategevuses laiemalt 58% elanikest. Selle näita- jaga asub Eesti 142 riigi võrdluses 49. kohal, tõus- tes aastaga 15 kohta.
2022. aasta oli Eesti heategevusele rekordaasta, mil vabaühendustele annetati kokku 96 miljonit eu- rot. 2023. aastal seda tulemust ilmselt korrata ei õnnestunud. 2023. aastal varjutasid Eesti heatege- vusmaastikku mitu annetuste võimaliku väärkasu- tusega seotud juhtumit, mille suhtes ametlik me- netlus alles kestab. Ometi näitab 2023. aasta suvel tehtud Kantar Emori uuring, et püsiannetajate osa- kaal Eestis on pöördunud väikesesse langustrendi, ulatudes 17,3%-ni (2021. aastal 19%). Nii Sisemi- nisteerium kui ka partnerid viisid ellu eri kommuni- katsioonitegevusi, et selgitada heategevusega seotud küsimusi22 ning julgustada inimesi ja ette- võtteid jätkama oma annetustega.
Selleks, et suurendada kohaliku tasandi ko- danikuaktiivsust ja arendada kogukonnakeskset valitsemisviisi23, sõlmis Siseministeerium 2023. aastal kaks uut strateegilise partnerluse lepingut. 2026. aasta lõpuni on riigile partneriteks MTÜ-d
21 2023. aastal alustati ettevalmistusi vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse hetkeseisu ja trendide uuringu tellimiseks koostöös Sotsiaal- ministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga. Uuringu korraldaja on kavas leida 2024. aasta esimeses pooles. 22 Vt näiteks https://www.err.ee/1609001711/raivo-kuut-kuidas-usaldada-heategevust-kui-usaldus-on-murtud, https://www.armastanaidata.ee/uudi- sed/kuidas-otsustada-kellele-annetada-kolm-nouannet-annetajale ja https://www.err.ee/1609122014/eksperdid-annetuste-kogumist-ei-ole-vaja-senisest- rohkem-kontrollida. 23 Kogukonnakeskne valitsemisviis on koostöömeetod, mille kohaselt selgitatakse kohaliku omavalitsuse eestvedamisel välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus. Seda tehakse koos kohalike elanikega piirkondliku kogukond- likkuse järgi. Kesksel kohal on piirkondlike kogukondade moodustamine (olemasolu), nende osalus ja kaasatus kogukonnaesindajate kaudu eri vormis nii probleemide väljaselgitamisse, kirjeldamisse kui ka võimalike lahendusvariantide väljatöötamisse ja otsustusprotses- sidesse ning seejärel ka elluviimisesse, et kujundada oma elu- ja toimekeskkonna heaolu.
Eesti Külaliikumine Kodukant ning Eesti Rahvaüli- koolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Aren- duskeskused. Mõlemad partnerid viivad ellu piir- kondlikele kogukondadele mõeldud praktilisi tege- vusi, et rakendada kogukonnakeskse lähenemis- viisi mudelit, ning kavandavad, korraldavad ja vii- vad kogukondades läbi elanikkonnakaitse kriisival- miduse ja kodanikukaitse koolitusi koostöös eri osaliste, sh kohalike omavalitsuste ja riigiasutus- tega. Tööd jätkasid ka senised partnerid Va- baühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arendus- keskused, MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
Olulise uue algatusena loodi 2023. aastal ko- danikuühiskonna innovatsioonifond, mille stratee- giline eesmärk on suunata kohalikke omavalitsusi ja kogukondi looma ja arendama kaasavaid koos- töö- ja kaasamisvorme. Samuti on selle eesmärk edendada osalusdemokraatiat ning toetada ela- nike heaolu, turvatunnet ja koostööd inimeste ja ametkondade vahel. Julgeolekuolukorra tõttu toe- tati 2023. aastal elanikkonnakaitse ja selle või- mekuse suurendamist kohalikul tasandil. Sihtasu- tuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital koordineerita- vast fondist on samade eesmärkide tarbeks või- malik raha taotleda ka 2024. aastal. Möödunud aastal oli fondi eelarve 875 000 eurot ja toetusi sai taotleda igast kohalikust omavalitsusest.
Suur samm astuti edasi ka sotsiaalse innovat- siooni valdkonnas. Siseministeeriumi ja partnerite koostöös valmis sotsiaalse innovatsiooni visiooni- dokument aastani 2030 ning rahvusvahelise pro- jekti raames valmis sotsiaalse innovatsiooni kom- petentsikeskuse tegevuse kontseptsioon.
31
Alustati Euroopa Sotsiaalfondist toetatavat tege- vust: „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise“. Sellega avanevad 2024. aastal mit- med koolitus- ja arendusvõimalused vabaühen- dustele ning maakondlikele vabaühenduste kon- sultantidele. Ettevalmistamisel on ka Eesti-Šveitsi koostööprogrammi sotsiaalse kaasatuse pro-
gramm, mis hakkab keskenduma sotsiaalse inno- vatsiooni edendamisele.
2024. aasta kevadel avaldatud Eesti lõimumise monitooringu andmetel tunneb 59% elanikest (2020. aastal 48%), et neil ei ole võimalust ühis- konda mõjutada. Programmi tegevused on kes- kendunud seni ja keskenduvad ka tulevikus sellele, kuidas inimeste osalusvõimalusi parandada.
Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal
Programmi tegevus 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine24
Oodatav tulemus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed ela- nikud
2023. aastal tegid Siseministeerium, Välisminis- teerium, Haridus- ja Teadusministeerium jt koos- tööd ühiskonnaõpetuse õpetajate seminari asjus. See andis võimaluse käsitleda õpetajatega ko- danikuühiskonna olulisust nii ühiskondlikus kui ka julgeolekukontekstis. Samuti tehti koostööd Hari- dus- ja Teadusministeeriumiga, kes uuendab sot- siaalainete õppeprotsesside kirjeldusi. See toetab kodanikuühiskonna arengut, sest uuendatud õp- peprotsess annab muu hulgas ühiskonnaõpetuse õpetajatele praktilisi võimalusi teha õppetöö raa- mes koostööd kohalike vabaühendustega, näiteks kogukonnapraktika programmi kaudu, mis on ko- danikuühiskonna järelkasvu toetamise üks meet- meid. Koostöö jätkub 2024. aastal, mil mõtesta- takse kodanikuhariduse uuringu ICCS tulemusi ja korratakse uuringut.
Vabaühenduste Liidu ja Eesti Rahvaülikoolide Liidu koostöös ning Norra Aktiivsete Kodanike Fondi toetusel loodi kogukonnaringid: „Kodanikuks ole- mise ABC“, mille eesmärk oli suurendada Eesti täis- kasvanute teadlikkust demokraatliku ühiskonna toimimisest ja kestliku arenguga seotud väljakut- setest ning luua eeldused kodanikuteadlikkuse ja - aktiivsuse suurendamiseks.
26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ette- võtlike inimeste panust Eesti ühiskonna aren- gusse. 24. novembril 2023 toimus kodanikupäeva pidulik tänuüritus, kus siseminister andis üle 14 ko-
24 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 25 Teenuse osutamist jätkatakse ka peale projekti lõppu.
danikupäeva aumärki aktiivsetele ja hoolivatele ko- danikele ning kuulutas aasta kodanikuks Triinu Os- sinovski. Sedalaadi tunnustussündmuste korralda- mine aitab toetada Eesti arengut, ühiskonna sidu- sust ja toimimist ning tagada siseturvalisust. Ko- danikupäeva paiku toimusid ka maakondlikud tun- nustussündmused, mida korraldavad maakondli- kud arenduskeskused. Vabatahtlike tunnustuskon- kurss toimus traditsiooniliselt koos kodanikuühis- konna aasta tegijate konkursiga Vabaühenduste Liidu korraldamisel, seekord 2. veebruaril 2024.
Lõpuni jõudis Varjupaiga-, Rände- ja Integratsiooni- fondist toetatud Vabaühenduste Liidu vahendus- teenus, mis viib vabatahtlike kaasamiseks kokku vabaühendused ning tööandjad.25 Nüüdseks on Vabatahtlike Värava infoportaal www.vabatahtli- kud.ee kättesaadav kolmes keeles koos uute funkt- sioonidega. Infoportaali külastas eelmisel aastal u 23 000 kasutajat kokku rohkem kui 280 000 kor- ral, mis on enam kui kaks korda suurem varase- maga võrreldes. Kuulutusi on platvormile lisatud 1054, millest viimase aasta jooksul on avaldatud ligi kolmandik. Trend on selgelt kasvav. 2024. aasta eesmärk on kasutajate arvu vähemalt kahe- kordistada.
Annetamiskultuur arenes 2023. aastal märkimis- väärselt. Eesti paikneb 142 riigi võrdluses 49. kohal, tõustes 2022. aastaga võrreldes suisa 15 koha võrra. Sellele aitas kaasa peamiselt raha anneta- jate lisandumine, neid oli eelmise uuringuga võrrel- des pea kümnendiku võrra enam – 2023. aastal an- netas heategevuseks raha iga teine eestlane. Selle
32
näitajaga oleme Baltimaades selgelt esirinnas: Lä- tis oli see 39% ja Leedus 19%.
Samas näitab suvine Kantar Emori uuring, et pü- siannetajate hulk Eestis on veidi kahanenud – 2017. aastal annetas püsivalt 12% rahvastikust, 2021. aastaks kasvas see koguni 19%-ni, kuid lan- ges 2023. aastal 17,3%-ni. Heategevusühingud ise toovad praeguse languse põhjustena välja keeruli- seks muutunud majandusolukorra. Lisaks mõjuta- vad ka palju tähelepanu saanud segadused anne- tuste kasutamisega valdkonna üldist usaldust ja inimeste valmisolekut ka keerulisemal ajal anne- tada. Eeltoodust ajendatuna tegid Siseministee- rium ja Vabaühenduste Liit 2023. aastal annetuste kogumise kohta selgitustööd, et kaitsta eri skan- daalide valguses teiste annetusi koguvate ühin- gute usaldusväärsust.
Toimusid traditsiooniks saanud annetamistalgud, et koguda heategevuseks raha, aega ja esemeid. 2023. aasta annetamistalgutel osales ligikaudu 150 organisatsiooni üle 170 algatusega. Kokku ko- guti 134 405 eurot, millest 40 000 eurot moodus- tas Swedbanki toetus MAA keskkonna organisat- sioonidele. Osalejate arv püstitas seni korraldatud talgute rekordi.
2023. aastal osalesid Siseministeerium ja Va- baühenduste Liit Kultuuriministeeriumi eestvee- tava kultuuri ja spordi valdkonda eraraha kaasa- mise analüüsi juhtrühmas.26 Muu hulgas aitab see lahendada mõnda heategevuse soodustamise probleemi, mille kohta 2022. aastal ettepanekud sõnastati.
Selleks, et soodustada kodanikuühiskonna järel- kasvu, algatas Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) 2023. aasta septembris uue Eu- roopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi projekti „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“. Pro- jekti eelarve on pisut üle 2 miljoni euro, millest 70% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 30% Eesti kaas- finantseering. Tegevused algavad 2024. aastal ning nende eesmärk on koolitada maakondlike va- baühenduste konsultante ning suurendada maa- kondades laste ja noortega tegelevate vabaühen- duste kaasamisoskust.
Täpsemalt tegeleb KÜSK projekti raames järgmi- sega:
26 Juhtrühma eesmärk oli anda sisend Kultuuriministeeriumi vastavasse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandesse: „Analüüs ja ettepanekud eraraha kaasamise maksumeetmete kohta“, mille tähtaeg on mai 2024.
• arendab süsteemset ja kogukonnapõhist laste ja noorte kaasamismudelit (tagab ko- danikuühiskonna järelkasvu);
• parandab laste ja noortega tegelevate va- baühenduste kaasamis- ja osalemisoskusi (loob võimalusi vabaühenduste arendami- seks, arendab ja tugevdab vabaühendusi, kes- kendudes laste ja noortega tegelevatele va- baühendustele).
Oodatav tulemus 1.2. Võimekad ja hoolivad ko- gukonnad
2023. aastal lõi Siseministeerium koos KÜSK-iga uudse kodanikuühiskonna innovatsioonifondi. In- novatsioonifondi strateegiline eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ning kohalikke omavalitsusi välja töötama ja kasutama koosloomelisi kaasa- mis- ja koostöövorme. Innovatsioonifondi maht 2023. aastal oli 875 000 eurot. Iga kohaliku omava- litsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toetus- summa, mille piires said selle omavalitsuse terri- tooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda. Kokku esitati 110 taotlust 67 kohalikust omavalitsustest. Toetatud projektidega saab tut- vuda KÜSK-i kodulehel https://kysk.ee/toetuste- ajalugu/. Innovatsioonifond jätkab tegevust 2024. aastal, keskendudes elanikkonnakaitsele, ja see on kavas avada 2024. aasta esimeses pooles.
Suvel sõlmis Siseministeerium lepingud kahe uue strateegilise partneriga, et suurendada kogukon- dade võimekust ja edendada kogukonnakeskset valitsemisviisi. Perioodil 2023–2026 on kogukon- nakeskse valitsemisviisi juurutamisel partneriks Eesti Külaliikumine Kodukant ja MTÜ Eesti Rah- vaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused. Mõlemad partnerid viivad ellu piirkondlikele kogukondadele mõeldud praktilisi te- gevusi, et rakendada kogukonnakeskset valitse- misviisi. Tegevuste tulemusena suureneb kogu- kondade kaasatus ja osalus kohaliku elu ja heaolu kujundamisel ning otsuste tegemises. Kuna kogu- kondadel on ka oluline roll kriisidega toimetulekus, on partnerluse eesmärk suurendada kogukondade teadlikkust ja valmisolekut kriisis hakkama saami- sel, sh KOV-ide teadlikkust kogukondade kaasa- mise võimalustest.
Kogukondade osalemisvõimalusi parandas 2023. aastal oluliselt Siseministeeriumi strateegiline partner MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
33
(SiLab). SiLab arendab kahte mudelit, mille mõ- lema eesmärk on aidata lahendada lokaalselt ühis- kondlikke ja kogukondlikke probleeme. Mõlemad on koosloomeplatvormid, mis aitavad edendada osalusdemokraatiat ja avatud valitsemist. Esi- mene mudel keskendub kohaliku omavalitsuse ja kogukondade koostöö võimestamisele ning teine mudel on suunatud kohaliku omavalitsuse ja teiste (eelkõige riigiasutuste) sidusrühmade koostööle ehk võrgustikupõhisele valitsemisele (network-go- vernance). 2023. aasta andmetel on tõusnud u 40 kohaliku omavalitsuse teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest ning kogutud on 17 koha- liku omavalitsuse ja kogukonna koostöö mudelit.
Noortele mõeldes alustas 2023. aastal viiendat hooaega koolinoorte konkurss „Koos suudame“, mida viib ellu Siseministeerium koostöös algatu- sega „Proovikivi“. Konkursi eesmärk on innustada 7.–12. klasside noori koostööle eakaaslastega, et end üheskoos meeskonnana proovile panna ja mõelda oma kohaliku kogukonna või kogu ühis- konna probleemidele ning sellele, kuidas koos oma meeskonna ja kogukonna liikmetega neid prob- leeme kodanikualgatuse korras lahendada. Kon- kursile esitatud projektid võivad sündida nii for- maalse kui ka mitteformaalse õppe raames koolis ja/või noortekeskustes. Eriti oodatud on projektid, mis on valminud ainetevahelise lõimingu, projekti- põhise õppe, loov- ja uurimistööde, ettevõtlusõppe, maailmahariduse ning kogukonnapraktika kon- tekstis. Sel hooajal selguvad tulemused mais.
Jätkus kogukonna eestvedaja stipendiumikon- kurss KÜSK-i juures, mis on mõeldud inimesele, kelle südameasi on juhtida oma kogukonnas toi- muvat ja kaasata teisi. Stipendiumi eesmärk on tunnustada motiveeritud ning kogukonna arenda- miseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajat, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja. Taotlusi esitati kõikidest maakondadest, seejuures Harjumaalt 58, Tartumaalt 32, Lääne-Virumaalt ja Pärnumaalt 20 taotlust. Kokku rahuldati 30 taotlust kogusummas 150 000 eurot. Toetused jagunesid sarnaselt taot- lemisega: Harjumaa 14, Tartumaa 10, Raplamaa 5, ülejäänud maakondades vähem ning ühtegi sti- pendiumi saajat ei olnud Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Konkursi täpsemad tulemused on avaldatud KÜSK-i kodulehel https://kysk.ee/toetuste-aja- lugu/. Konkurss jätkub 2024. aastal.
27 Lisaks tegi KÜSK koostöös Siseministeeriumiga möödunud aastal esmakordselt kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru – selle kohta on esitatud lisateavet eelmises peatükis.
Oodatav tulemus 1.3. Võimekad vabaühendu- sed ja sotsiaalsed ettevõtted
Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõ- tete valdkonnas on endiselt väga tähtsal kohal KÜSK-i tegevus, mille asutajaõigusi teostab Sise- ministeerium. 2023. aastal toimus KÜSK-i tege- vuste elluviimine sarnaselt 2022. aastale. KÜSK-i tegevust suunas 2023. aasta veebruarist Sisemi- nistri poolt ametisse kinnitatud nõukogu uus koos- seis, kuhu kuulub 11 inimest, kellest 6 on ko- danikuühenduste esindajad.
2023. aastal toetati vabaühendusi sarnaselt vara- sematele aastatele: arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru ja arenguhüppe taotlusvooru kau- du.27 Koostöös Vabaühenduste Liidu ja Siseminis- teeriumiga anti 2023. aasta alguses välja ko- danikuühiskonna 2022. aasta algatuse tunnustus, mille pälvis kolme vabaühenduse – MTÜ Mondo, MTÜ Eesti Pagulasabi ja Ukraina Kultuurikeskuse – koostööna sündinud ühisettevõtmine „Ukraina heaks!“.
Taotlemisaktiivsus KÜSK-i rahvusvahelise koostöö toetamise konkurssidel kasvas 2023. aasta jooksul oluliselt. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühen- dustel teha rahvusvahelist koostööd, sh osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ja valdkon- nale olulistel üritustel välismaal ning korraldada rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ettevõt- misi Eestis. Kõik need tegevused aitavad kasva- tada vabaühenduste võimekust, sest sarnast toe- tust ei ole vabaühendustel võimalik taotleda teis- test programmidest. Alates 2023. aasta algusest on avanenud mitu Euroopa Liidu programmi, mille taotlusvoorudes osalemiseks vajavad vabaühen- dused rahalist tuge ning seepärast on tähtis, et KÜSK jätkaks rahvusvahelise suuna koostöö toeta- mist.
Alates 2021. aastast tegutseb KÜSK Euroopa Liidu „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmi kontaktpunk- tina. KÜSK-i ülesanne kontaktpunktina on vahen- dada toetusmeetme teavet ja nõustada vabaühen- dusi taotluste ettevalmistamisel. Selleks jagatakse jooksvalt infot veebilehel www.kysk.ee/cerv, korral- datakse infotunde ning esinetakse eri üritustel ja sotsiaalmeedias. CERV programm on seotud nii Si- seministeeriumi, Justiitsministeeriumi kui ka Ma-
34
jandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tule- musvaldkondadega, mistõttu on 2024. aastal ka- vas leppida kokku eelkõige nende ministeeriumite võimalikus ühises rahalises panuses kontaktpunkti tegevuse toetamisel.
2023. aastal algatati projekt „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“, mis kes- tab kuni 2028. aastani ning mille kogueelarve on 2 miljonit eurot. Projekti rahastab Euroopa Liit Eu- roopa Sotsiaalfondi kaudu 70% ulatuses ja Eesti riik 30% ulatuses. Projekti eesmärk on soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võima- lusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. Konkreetsemalt on KÜSK-i korraldatavate tege- vuste eesmärk arendada avaliku sektori, erasektori ja vabakonna partnerlust kohalikul tasandil, suu- rendada laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toi- muvast ning oskust selles aktiivselt kaasa rääkida, samuti arendada vabaühenduste oskusi lapsi ja noori kaasata.
Nupukate lahenduste ehk NULA inkubaator ja star- ditoetuste konkurss, mida KÜSK viib ellu koostöös Heateo Sihtasutusega, jätkub samas koostöövor- mis aastatel 2024–2026.28. NULA inkubaator pa- kub inimestele ja meeskondadele mentorlust kogu arenguprogrammi käigus. Viimase kaheksa aasta jooksul on inkubaator aidanud uuenduslikel ideedel kasvada kiiremini elujõulisteks sotsiaal- või äripro- jektideks. Arenguprogramm aitab lahendada elulisi kitsaskohti ja töötada välja uuenduslikke ideid, mil- lel on innovatiivne ja sotsiaalne mõõde.
Jaanuaris 2023 valmis Vabaühenduste Liidu telli- tud vabaühenduste juhtide uuring, mida tutvustati juhtide talvekoolis. Selle põhjal uuendati vabaühen- duste juhtide kompetentsimudelit. Selgus, et alus- tavad juhid vajavad kõige enam võimalust õppida juba kogenud juhtidelt ning saada rohkem teooria- ja taustteadmisi vabaühenduse juhtimisest. Koge- nud juhtidele on aga kõige olulisem võimalus üks- teisega mõtteid ja kogemusi vahetada, et vähen- dada üksi toimetamise tunnet. Tagasiside põhjal lõi Vabaühenduste Liit vabaühenduste juhtidele kaks uut kompetentsimudeli põhist programmi: alustavate juhtide kiirendi ja kogenud juhtide kovi- sioonigrupid. Mõlema grupi esimesed kohtumised toimusid novembris 2023 ja grupid jätkavad kuni
28 2023. aasta lõpus kuulutas KÜSK välja konkursi teenusepakkuja leidmiseks, mille võitis Heateo Sihtasutus.
aprillini 2024. Alustavate juhtide kiirendisse kandi- deeris 15 kohale üle 30 kandidaadi, juhtide kovi- sioonigruppe avati kaks, kokku 30 osalejaga.
Vabatahtliku tegevuse arendamiseks nõustab Si- seministeeriumi strateegiline partner Vabaühen- duste Liit igapäevaselt organisatsioone ning kas- vatab ja arendab võrgustikku. Vabatahtliku sõbra märgise arenguprogrammis alustasid 2023. aasta voorus viis organisatsiooni, kellest kahe otsesed sihtrühmad on noored.
Vabatahtliku tegevuse võrgustik kasvas viimase aasta jooksul 10 liikme võrra (nimekiri siin). Aasta teises pooles toimusid kohtumised temaatiliselt ja- gatud gruppides, millede osalus ja tagasiside oli väga hea.
Sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks on Sisemi- nisteeriumil strateegiline partnerlus MTÜ-ga Sot- siaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), kes 2023. aastal tegutses selle nimel, et kasvatada jätkusuut- like sotsiaalsete ettevõtete, tugiorganisatsioonide ja valdkonda arendavate organisatsioonidega ko- gukonda ning soodustada laiemat mõju loovate te- gevuste elluviimist.
Siseministeeriumi, SEV-i, KÜSK-i ja teiste partnerite koostöös osaleti rahvusvahelises projektis „Euro- pean Social Innovation Alliance“, mis aitas kaasa sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kogukonna kasvule, üksteise paremale mõistmisele ning koos- tööle. Projekt lõppes 2023. aasta kevadel, ent aasta lõpus esitati nii Eesti kui rahvusvaheliste partneri- tega jätkuprojekti taotlus, mille positiivse tulemuse korral on võimalus teha veelgi enam koostööd rah- vusvaheliste partneritega ning arendada Eestis sotsiaalset innovatsiooni.
SEV jätkas ka sotsiaalse ettevõtluse andmebaasi täiendamist, mis annab kvartaalse või aastase täp- susega ülevaate sotsiaalsete ettevõtete ja sot- siaalse ettevõtluse sektori käekäigust, kirjeldades selle olulisemaid indikaatoreid. Andmebaasi põhjal on sotsiaalses ettevõtluses töötajate arv suurene- nud, 2023. aasta neljanda kvartali andmetel töötab sotsiaalsetes ettevõtetes 4181 töötajat (2022. aasta lõpus oli see 3800).
Märkimisväärse sündmusena korraldas SEV koos- töös 15 partneriga eri sektoritest 5.–6. oktoobril 2023 Põhjala tehases Baltimaade suurima mõju ja jätkusuutlikkuse festivali „Impact Day“. Kokku as- tus laval üles 180 esinejat ja festivalil osales 2689
35
inimest, vestlusringiga osales ka Siseministee- rium.
Sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas alustati 2022. aastal sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi koostamist, mille raames toimusid 2023. aasta al- guses avalikud arutelud, kuhu kaasati sidusrühmi mitmelt poolt Eestis. Visioonidokumendi tutvusta- mine Siseministeeriumi poolt teistele ministeeriu- mitele ja seotud asutustele jätkub 2024. aastal.
2023. aastal alustas maakondlik kodanikuühis- konna nõustamisteenus uuendatud kujul. Nimelt li- sandus kogukondade võimestamise teenus ja see- tõttu kasvas teenuse eelarve u 30%. Lisandunud summaga kaetakse eelkõige palga ja halduskulu- sid. Palgakulu on jagatud kõikide MAK-ide vahel selliselt, et igas maakonnas oleks vabaühenduse konsultandi tegevusteks vähemalt üks täistöökoht. Brutotöötasuks on arvestatud 2021 aasta II kvar- tali Eesti keskmine töötasu. Halduskulud moodus- tavad u 29% palgakuludest. 31. detsembri 2023. aasta andmetel töötab üle Eesti kokku 19 va- baühenduste konsultanti, neist kolm vene töökee- lega ja seitse konsultanti pakuvad nõustamist ing- lise keeles.
2023. aastal oli kokku 1739 nõustamist, mis on pi- sut rohkem kui 2022. aastal. Kliendirahulolu küsit- luse tulemused on endiselt väga head. 96% küsitlu- sele vastanutest tõi välja, et nad said e-kirja teel nõustamisel oma küsimusele vastuse või problee- mile lahenduse; 4% sai oma küsimusele osalise vastuse. Neid, kes e-kirja teel oma küsimusele vas- tust ei saanud, polnud. Kohtumise teel nõustamist saanud vastanutest 95% said oma küsimusele vas- tuse või probleemile lahenduse. Kohtumise teel nõustamist saanud vastanutest 5% sai oma küsi- musele osalise vastuse. Kohtumise teel oma küsi- musele vastust mittesaanuid ei olnud.
Peale nõustamisteenuse toimib edukalt ka infopor- taal www.mtyabi.ee, mis pakub kirjalikke juhiseid ja
nõuandeid kodanikuühiskonna algatustele. Por- taali külastas 2023. aastal kokku 25 203 kasutajat (800 võrra rohkem kui aasta varem). Lehekülgede vaatamisi oli 57 262 (u 4400 võrra rohkem kui aasta varem). Populaarseimad teemad, mille vastu portaalis huvi tunti, olid mittetulundusühingu asu- tamine ja lõpetamine, juhatuse töö ja üldkoosolek, käsundus- ja töövõtuleping ning kodanikuühis- konna sündmuste teave.
Oodatav tulemus 1.4. Läbipaistev ja kaasav po- liitikakujundamine
2023. aastal uuendati vabaühenduste rahastamise analüüsikeskkonda mtyraha.heakodanik.ee riigi- asutustelt saadud andmete alusel 2020. aasta andmetega. Jätkub töö selle nimel, et hõlbustada riigi avaandmete kasutamist platvormil teabe aval- damiseks. Selleks tehakse kindlaks praeguse süs- teemi andmevajadused võrreldes riigi avaandmete kaudu pakutava teabega. Samuti on alanud 2021. ja 2022. aasta andmete lisamine.29
2013. aastal koostati Siseministeeriumi eestveda- misel „Ühenduste rahastamise juhendmaterjal“, et ühtlustada riiklikke rahastamistavasid ja -põhimõt- teid. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on tekkinud vajadus kirjeldada põhjalikumalt kodanikuühiskon- naga koostöö tegemise viise, millest üks on rahas- tamine ja strateegiline partnerlus. 2023. aastal alustati kaardistamist ja projektiplaani koostamist, mille käigus jõuti järeldusele, et lahendatav prob- leem on poliitikakujundajate vähene teadlikkus ko- danikuühiskonna potentsiaalist ja rollidest. See- tõttu kirjeldatakse juhendmaterjali uuendamisel ra- hastamistavasid ning koostatakse näidised ja eri koostöövormide kirjeldused. Juhendmaterjali uuendamiseks kutsutakse kokku rahastajate ümarlaud, mis täidab ka projekti juhtrühma üle- sandeid. Avaseminar on plaanis korraldada 2024. aasta kevadel.
29 Möödunud aasta andmed saab lisada pärast majandusaasta aruannete esitamise tähtaega.
36
Programmi tegevus 2. Usuvabaduse tagamine30
Riigi tugi võimaldab parandada usuliste ühenduste laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõhustada sotsiaal- valdkonna teenuseid, tegelda perenõustamisega ning vähendada perevägivalla ilminguid. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldati koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Insti- tuudiga hingehoidjakoolitus, kus käsitleti järgne- vaid teemasid: leinaprotsess ja toetus leinas ole- vale perele, leinava lapse toetamine ning leinarüh- made läbiviimise põhimõtted. Koostöös Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminariga korral- dati koguduste ja hoolekandeasutuste töötajatele koolitus „Eakad ja erilised“.
Riskide maandamiseks korraldati usulistele ühen- dustele koolitusi ja teabepäevi: „Kuidas saab hinge- hoidja toetada traumeeritud inimesi?“, „Eaka hinge- hoid“; hingehoidjatele räägiti psüühilise erivajadu- sega inimeste eripäradest ning hingehoidliku töö korraldamisest ja hingehoidja töövõime ja vaimse tervise hoidmisest.
Sarnaselt varasematele aastatele korraldati kooli- tus usuliste ühenduste vaimulikele abielu sõlmi- mise õiguse saamiseks. Usulisi ühendusi nõustati nende enesekorralduse asjus, muu hulgas põhikir- jade või põhikirjamuudatuste ettevalmistamises registrisse kandmiseks.
Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike püha-
paikade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu ai- dati kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste mä- luobjektide säilimisele ja mittekaitsealuste püha- paikade kaitse alla võtmisele. Ajalooliste looduslike pühapaikade kaitsel on peale kultuuriloolise tähen- duse oluline usuvabaduse tagamise mõõde, kuna maausulistele on need objektid sakraalse tähendu- sega.
Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on vahetult seotud nii teadmispõhiste otsuste vastu- võtmisega kui ka eri religioonidesse eelarvamusva- bama suhtumise kasvuga. Selleks pakuti nõusta- mist, koolitusi jms, et suurendada riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkust Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest. Ees- märgi saavutamiseks on kasutusel veebiloengu- sari Eesti usuelust, mida saab vaadata Siseminis- teeriumi kodulehe kaudu. Samuti on veebis kasuta- miseks teatmik „Kirik keset küla“, mille eesmärk on aidata kujundada usuorganisatsioonide koostööd eri tasanditel, sh avaliku sektoriga.
Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, kus nii kogukondlik elu kui ka keskkond oleksid korralda- tud viisil, mis vähendaks negatiivsete nähtuste te- ket juba varakult ja võimaldaks usuvabadust nii in- dividuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil kehtiva õi- guskonna raames.
30 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“.
37
KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2023. aastal
1. Loodi kodanikuühiskonna innovatsioonifond – uus rahastusprogramm, mis edendab kogukondade ja ko- haliku omavalitsuse koostööd. Esimesel aastal esitati kokku 110 taotlust 67 KOV-ist. Fondi rakendamine jätkub 2024. aastal.
2. Sõlmiti strateegilise partnerluse lepingud kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant ning MTÜ-ga Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arendus- keskused.
3. Loodi eeldused sotsiaalse innovatsiooni arendamiseks Sihtasutuses Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja sõ- nastati sotsiaalse innovatsiooni visioon aastaks 2030.
4. 2023. aastal annetas iga teine eestlane heategevuseks raha. Selle näitajaga oleme Baltimaades selgelt esirinnas: Lätis oli see 39% ja Leedus 19%. Aasta jooksul tuli ilmsiks mõni võimalik annetuste väärkasuta- mise juhtum, mis võis mõjutada Eesti inimeste ja ettevõtete valmisolekut heategevuses osaleda. Selleks, et usaldust heategevuse vastu taastada, tegi Siseministeerium koos Vabaühenduste Liiduga selgitustööd. Lisaks sõnastati heategevuse maksukeskkonna soodustamise ettepanekud, millega töötatakse 2024. aastal kevadel edasi koos Kultuuriministeeriumiga.
5. Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati sihipäraseid koolitusi ja tea- vitustegevusi.
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel
• Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse vajaduste ja suundade kokkuleppimine ning uute strateegi- liste partnerite leidmine. Siseministeeriumi strateegiliste partnerite lepingud nelja partneriga kehtivad kuni 2024. aasta lõpuni. Selleks, et tagada sujuv üleminek 2025. aasta alguseks, tuleb 2024. aasta esimeses pooles läbi mõelda kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse vajadused ning selle alusel arendatavad suunad. Aasta teises pooles on plaanis korraldada konkurss või konkursid ning leida partne- rid järgmiseks neljaks aastaks.
24 891 mittetulundusühingut
835 sihtasutust
96 miljonit eurot annetati vabaühendustele (seni suurim tulemus).
oli 2023 IV kvartalis sotsiaalsete ettevõte müügitulu.
elanikest tunneb, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (võrreldes 2020. aastaga 11% võrra halvenenud)
Avanes kodanikuühiskonna innovatsioonifond, kust toetati 102 projekti kogusummas 680 000 eurot.
korral nõustasid maakondlike arendus- keskuste konsultandid vabaühendusi ja kogukondi.
Valmis sotsiaalse innovatsiooni visioonidokument ja kontseptsioon kompetentsikesk use tegevuseks.
1739
59%
40,4 miljonit on püsiannetajate osakaal.
17,3%
38
• Kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise juhendmaterjali või kodanikuühiskonna kaasamise standardi koostamine. 2013. aastal koostati Siseministeeriumi eestvedamisel „Ühenduste rahastamise juhendma- terjal“, et ühtlustada riiklikke rahastamistavasid ja -põhimõtteid. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on vaja- dus kirjeldada põhjalikumalt kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise viise, millest üks on rahastamine ja strateegiline partnerlus. Juhendmaterjali koostamist on kavas alustada 2024. aasta esimeses pooles.
• Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi korrigeerimine ja jätkamine, et juurutada kogukondlikku valitse- misviisi. 2023. aastal loodud innovatsioonifond on saanud suure tähelepanu ja sooja vastuvõtu osaliseks. Fondi rakendamist on plaanis 2024. aastal jätkata, kuid lisaks tuleks taotlejate ja partnerite tagasiside põhjal üksikasju korrigeerida. Sel aastal jätkab fond elanikkonnakaitse fookusteemaga, et mõelda koos elanike, kohaliku omavalitsuse ja teiste kohalike pooltega uudsel meetodil läbi nende kogukondade elanik- konnakaitse ning kriisivalmiduse vajadused ja võimalused, lähtudes kogukonnakeskse valitsemisviisi põ- himõttest. Innovatsioonifondi abil planeeritakse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse ta- sandil, arvestades kohalikke olusid.
• Heategevuse aktiveerimise ettepanekute jõustamine. Praegu kehtivad maksusoodustused, mis on mõel- dud heategevusraha annetamiseks, on ajale jalgu jäänud ning pärsivad annetuste kasvu ja heategevusest huvitatud inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Üksikisikute ja ettevõtete annetuste abil saab paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus neid vajatakse. Üksikisikud ja ettevõt- ted on võimelised otsustama toetuse üle palju kiiremini kui riik, seega tuleks kujundada annetusi puudutav regulatiivraamistik annetusi suunavaks ja soodustavaks. 2024. aastal püütakse leida viise, kuidas raken- dada heategevuse aktiveerimise ettepanekuid Eestis koostöös Kultuuri- ja Rahandusministeeriumiga.
• Sotsiaalse innovatsiooni edendamine ja kompetentsikeskuse arendamine KÜSK-is. 2023. aasta sügisest on Siseministeerium koostöös KÜSK-i ning teiste ministeeriumite ja partneritega koostanud kahe rahvus- vahelise projekti taotlusi, et tuua Eestisse sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamiseks välisrahas- tust. Tegevuse laiem eesmärk on suurendada sidusust Eesti ühiskonnas ning toetada sotsiaalse innovat- siooni kaudu uute koostöövormide ja -meetodite arendamist riigi sees ning rahvusvaheliste partneritega, et leida uudseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Oluline väljakutse on ka 2023. aastal koostatud sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse tegevusmudeli arendamine KÜSK-i juures ning asjasse puu- tuvate riigiasutustega täpsemate kokkulepete sõlmimine, et sotsiaalse innovatsiooni visiooni ellu viia.
• Vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine, et tagada riigi demokraatia ning säilenõtkus. Võrgustiku eesmärk on hoolitseda selle eest, et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandile ja vastupidi jõuaks adek- vaatne ja kontrollitud teave, mida on vaja otsuste tegemiseks, ning et vajaduse korral saaks operatiivselt kaasata vabatahtlikke riiklikult oluliste teemade lahendamisse. Siseministeeriumi koordineerimisel on kat- setatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik edendab kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengut ning on kogukonnakeskse lähenemisviisi üks osa.
39
PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“
Peavastutaja: Siseministeerium
Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kätte- saadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvas- tikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks ava- like ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal as- jaajamisel.
„Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi arves- tav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik“.
Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh tege- vusi, mis tagavad, et rahvastikuandmed on kvali- teetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastiku- registri teabe taaskasutamist. Samuti suurenda- takse rahvastikuregistri töökindlust ja teenuste ka- sutusmugavust.
Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest:
1. rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine;
2. rahvastikuregistri kasutusmugavuse paranda- mine.
2023. aasta olulisimad edusammud:
• Vabariigi Valitsuses kinnitati rahvasti- kuregistri visioon.
• Loodi rahvastikuregistri andmeladu. • Tagati kooselulepingute andmete rahvastiku-
registrisse kandmine. • Tagati valijate arvestus 2023. aasta Riigikogu
valimistel. • Loodi võimekus teha automaatotsuseid e-rah-
vastikuregistri portaalis esitatud elukohatea- dete ja sünni registreerimise avalduste alusel.
• E-rahvastikuregistri portaalis avati teavitus- teenus, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta.
PROGRAMM
„Nutikas rahvastikua estus“
Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
40
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine
Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030
Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- tavate andmete osakaal
75% 78% 78% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet
Rahvastikuregistrisse tehtud pä- ringute arv (miljonites)
168 177 201 ≥ 172 ≥ 174 ≥ 119 Siseministeerium, rahvastikuregis- ter
Rahvastikuregistri e-teenuste arv 15 16 17 > 15 > 16 > 15 Siseministeerium, rahvastikuregis- ter
Rahvastikuregistri e-teenuste ra- hulolu soovitusindeks (SI)
74 75 77 > 69 > 72 > 72 Recommy, rah- vastikuregister
Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine
Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- tavate andmete osakaal
75% 78% 78% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistikaamet
Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine
Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv
492 501 48831 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 Siseministeerium, rahvastikuregis- ter
Rahvastikuregistrisse tehtud pä- ringute arv (miljonites)
168 177 201 ≥ 172 ≥ 176 ≥ 119 Siseministeerium, rahvastikuregis- ter
Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine
Kulud kokku 7 385 9 003 6 769
Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõst- mine
3 900 4 853 3 740
Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse pa- randamine
3 485 4 150 3 029
Programmi tegevuse „Rahvastikuregistri andmek- valiteedi tõstmine“ eelarve täitmine oli 77% ja prog- rammi tegevus „Rahvastikuregistri kasutusmuga- vuse tagamine“ eelarve täitmine oli 73%. Prog
rammi eelarve jäi osaliselt kasutamata, kuna ma- jandustegevusest laekus tulusid, mis jäid kasuta- mata eesmärgiga katta järgmise aasta kriitilisi va- jadusi.
31 Asutuste arv vähenes juurdepääsude lõpetamise tõttu, kuna teenuseid enam ei vajatud, sest ettevõte lõpetas tegevuse või ühines teise ettevõttega. Samuti tehti 2022. aasta lõpus vaimulike asutuste juurdepääsu inventuur – suleti nende juurdepääs, kes polnud menetlustark- varasse päringuid teinud.
41
Olukorra analüüs
Võrreldes 2022. aastaga tehti 2023. aastal rahvas- tikuregistrisse 24 miljonit päringut rohkem (kokku 201 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud pärin- gute arvu pidev kasv näitab, et rahvastikuregistri andmete kasutamise vajadus kasvab samuti. Sel- lega kaasnevad lisaootused taristu ja muude tugi- tegevuste suhtes, mida on vaja näiteks selleks, et teha andmetele juurdepääsu otsuseid ja väljas- tada andmeid.
Jätkus pidev ja mahukas töö selle nimel, et väga suure arvu Eestisse saabunud Ukraina sõjapõge- nike elukoha andmed saaksid kantud rahvastikure- gistrisse, et tagada neile elukoha andmete alusel kohaliku omavalitsuse ja riigiteenused. 2023. aasta lõpuks on registreeritud ligikaudu 32 500 sõ- japõgeniku elukoht rahvastikuregistrisse. Samuti kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastiku- registri kaudu kättesaadavaks teistele asutustele ning võimaldada seeläbi riigil ja kohalikel omavalit- sustel osutada teenuseid, küsimata inimestelt iga kord lisadokumente.
2022. aastal allkirjastasid Eesti siseminister Lauri Läänemets ning Soome regionaal- ja riigihaldusmi- nister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku re- gistreerimise kokkuleppe, mille eesmärk on laien- dada isikute ringi, kelle kohta vahetavad Eesti ja Soome elukoha andmeid, ning hakata vastastikku edastama oma kodanike perekonnasündmuste andmeid. 2023. aastal jätkusid koostöös Sisemi- nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Ametiga tegevused, et realiseerida lähiaastatel lepinguko- hane andmevahetus.
2023. aastal võeti Vabariigi Valitsuses teadmiseks rahvastikuregistri visioonidokument. Rahvastiku- register kui digiühiskonna süda võimestab perso- naalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljas- tades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel di- gitehnoloogiaga.
Rahvastikuregistri tegevus toetub järgmistele väärtustele:
32 Tegemist on arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ (DÜAK) kasutatud mõistega. DÜAK selgitus: „vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab veelgi parendada. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühis- kond, kuid me suudame enamat.
• rahvastikuregister on inimesekeskne; • rahvastikuregistriga seotud teenuseid arenda-
takse digiväeliselt32; • andmeid kogutakse ja hallatakse kvaliteetselt; • andmeid hoitakse turvaliselt; • andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt.
Visioonis määratleti teemavaldkonnad, mis vaja- vad koostööpartneritega täiendavat läbitöötamist ja lahendusettepanekuid. Näiteks elukoha and- mete tegelikkusele vastavuse suurendamine (vaja- lik analüüsida mitme õigusliku tähendusega elu- koha registreerimise võimalust); andmete õigsuse ja ajakohasuse hoidmiseks inimese poolt andmete regulaarne kontrollimine ja kinnitamine; kohtula- hendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja inimres- sursi kokkuhoiuks rahvastikuregistrisse lahendite andmete edastamise automatiseerimine, et ta- gada nende andmete kvaliteet ja inimvara kokku- hoid.
2023. aastal kooskõlastati rahvastikutoimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Selle põhjal val- mib 2024. aastal seaduseelnõu, millega muude- takse nii rahvastikuregistri seadust kui ka perekon- naseisutoimingute seadust.
2023. aastal analüüsiti rahvastikuregistri toimin- gute protsesse ja tehnoloogiaid, et leida võimalusi, kuidas tegevusi lihtsustada ning töötada välja uued toimingute läbiviimiseks vajalikud töövood. Analüüsi tulemusena valmis tehnilise lahenduse visioon uue rahvastikuregistri menetlustarkvara loomiseks.
2023. aastal täiendati portaali rahvastikuregis- ter.ee teenuseid. Lisandus kaks uut valikut rahvas- tikuregistri väljavõtte e-teenusesse: väljavõte elu- koha kohta ja väljavõte koos mitmekeelse stan- dardvormiga. Lisaks valmis e-keskkonnas teavi- tusteenus, et edastada inimestele ajakohaseid tea- teid muudatuste, menetluste ja toimingute kohta. Perekonnasündmuse tõendeid ja rahvastikure- gistri väljavõtteid saab nüüdsest portaalis auto- maatselt alla laadida PDF-vormingus, millele on li-
42
satud digitempel. Kohalikele omavalitsustele val- mis abielu sündmusteenuse raames abielu sõlmi- mise aja broneerimissüsteemi esimene etapp.
Aasta jooksul arendati elukohateate esitamise ja sünni registreerimise teenuseid selliselt, et otsu- seid saaks teha automaatselt, ilma ametniku lisa- kontrollita. Uuendatud teenused võetakse kasutu- sele 2024. aasta esimeses kvartalis.
Töötati selle nimel, et luua Euroopa Liidu kodani- kele võimalus tellida Euroopa Liidu ühtse digivä- rava ehk Single Digital Gateway (SDG) raames rah
vastikuregistri iseteeninduskeskkonnast sünni- ja elukohatõendit ning esitada elukoha registreeri- mise avaldust.
2023. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste kasutajatele üle 92 000 tagasisideküsimustiku, millele vastas 12 499 inimest ehk 13,5% küsimus- tiku saanutest. Vastused on olulised teenuste eda- sisel arendamisel.
2023. aasta Riigikogu valimisteks tagati rahvasti- kuregistri andmete alusel valijate arvestus – koos- tati valijate nimekiri ja saadeti valijatele valimiste teabelehed.
Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal
Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine33
2022. aastal alustatud e-teenuste arendamise teine etapp lõpetati edukalt. Projektiga loodi rah- vastikuregistrisse kolm uut teenust. Laiendati por- taalis rahvastikuregister.ee rahvastikuregistri väl- javõtte saamise viise: nüüd saab tellida ka eluko- hatõendi väljavõtte ja väljavõtte koos mitmekeelse standardvormiga. Väljavõtteid ja tõendeid saab nüüdsest tellida elektroonsel kujul e-rahvastikure- gistrist allalaaditavana ning need on olenevalt tee- nusest digitempli või ametniku digiallkirjaga. Sa- muti loodi teavitussüsteem, millega inimene saab portaalis esitatud avaldusega seotud tegevustest teateid e-posti ja e-keskkonna kaudu ning eluruumi omanik saab teateid, kui tema eluruumi aadressile on keegi elukoha registreerinud või elukoht on lõp- penud.34
2023. aastal tehti kokku 148 kvaliteeditööd, mille käigus kontrolliti ja tehti korda inimeste rahvastiku- registri andmeid. Kõige enam tegeleti kontaktand- mete (e-posti aadressid ja telefoninumbrid) kvali- teedi parandamisega. Eri kvaliteeditööde käigus parandati enam kui 64 000 inimese andmeid.
Selleks, et rahvastikuregistri andmete kvaliteeti pa- randada, korraldati kampaaniaid, mille käigus tea- vitati inimesi eri probleemidest ja pöörati tähele- panu rahvastikuregistri andmete uuendamise va- jadusele. Veebruaris tehti 16–18aastaste kontakt- andmete uuendamise kampaania, mille käigus
33 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 34 See tähendab näiteks seda, et elukoht on mujale registreeritud.
saadeti u 80 000 noorele e-kiri palvega oma e-posti andmed rahvastikuregistris üle vaadata, sest neil olid tõenäoliselt vanemate kontaktandmed. Kam- paania õnnestus, ainuüksi kirjasaatmisele järgne- val päeval lisati rahvastikuregistrisse üle 2000 uue e-posti aadressi ning tehti kehtetuks 4,5 tuhat e- posti aadressi.
Peamistest inimeste teavitamise algatustest saab esile tuua augustis toimunud Euroopa Liidu koda- nike teavituse nende Eesti elukoha andmete lõppe- misest, septembris korraldati teavitus u 180 000 inimesele, kellel olid kehtiva staatusega e-posti aadressid peagi lõppema hakkavate domeenidega (@online.ee, @hot.ee jne). Tulenevalt meiliaadressi [email protected] lõpetamisest saadeti e-kirjad u 2000 adressaadile.
Suur töö tehti aadressiandmete korrastamisel – koostöös Maa-ameti, KOV-ide ja SMIT-iga kontrol- liti ja parandati elukoha aadresse ja lisa-aadresse. 41 000 lisa-aadressi, mis ei vastanud aadressiand- mete kvaliteedinõuetele, tehti kehtetuks. Süste- maatiliselt kontrolliti ka välisriikide lisa-aadresse, sh parandati üle 1000 kirje. Samuti tegeleti pere- konnaseisuandmetega – korrastati u 37 000 ini- mese perekonnaseisu ja suhete andmeid, sealhul- gas loodi suhete seoseid rohkem kui 800 Ukraina lapse ja vanemate vahel.
43
Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine35
2022. aastal algatatud rahvastikuregistri andme- lao arendamise projekt lõpetati edukalt. Alates 01.01.2024 on Tableau’ tarkvaras kõikidele kohali- kele omavalitsustele kättesaadavaks tehtud enim kasutatavad aruanded ja juhtimislaud. 2024. aas- tal jätkub andmelao arendamine ja vajaduste sel- gitamine järgmise projekti jaoks.
Riigikogus muudeti õigusakte, mille tulemusel li- sandusid rahvastikuregistri andmekoosseisu kooselulepingute andmed, suhted registreeritud elukaaslaste vahel ning uued perekonnaseisud. Loodi andmevahetuse võimalus kanda kooselule- pingute andmed rahvastikuregistrisse X-tee kaudu ja notarid alustasid 01.10.2023 kooselulepingute andmete edastamist rahvastikuregistrisse. Varem sõlmitud kooselulepingute andmed kanti rahvasti- kuregistrisse 2023. aasta lõpuks. Kooselulepingu- tega seonduvate andmete kogumise tulemusel alustati ka andmesaajatele nendega seotud and- mete väljastamist.Sama seadusmuudatuste pake- tiga kehtestati abieluvõrdsus. Abielu saavad sõl- mida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost. Koos-elulepingu sõlminud paarid saavad abielu registreerida lihtsustatud korras. Abielu kõrval jääb inimesele alles võimalus sõl- mida kooseluleping, millega tagati registreeritud elukaaslastele samad õigused mis abieluga. Rah- vastikuregistri arendused hõlmasid abielu, lahu- tuse, sünni registreerimise, elukoha, tõendite ja väl- javõtete muudatusi ning välisriigi- ja kohtudoku- mentide sisestamise muuda-
tusi.
Seoses Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud pere- lepitusseadusega loodi riiklik perelepitusteenus ning selle teenuse osutamise käigus sõlmitavate vanemluskokkulepete alusel tehtud hooldusõigus- te muudatused edastatakse rahvastikuregistrisse. Arendati andmevahetust, et kanda perelepitustee- nusega hooldusõiguste muutmise andmed rah- vastikuregistrisse, rahvastikuregistris tekkis uus vanemluskokkuleppe olemasolu tõendav andmes- tik.
2023. aastal tehti koostöös Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ametiga Eesti isikukoodita inimestele isikukoodi väljastamise lahenduse äri- ja detailanalüüs. Selle eesmärk oli lihtsustada ametnike tööd isikute ot- singul olemasolevatest registritest, minimeerida topeltisikukirjete tekkimise võimalust ja nende leid- misel võimaldada neid mugavamalt ühtlustada. Analüüsi käigus disainiti lahendus, mis võimaldaks Eesti teenuseosutajatel aru saada, kas välisriigi ID- kaardiga loginud inimene on juba Eesti registrites olemas, ning vajaduse korral lisada inimese and- med rahvastikuregistrisse, et talle saaks osutada Eesti e-teenuseid. Protsessi toetamiseks on vaja arendada keskne komponent „Vastendaja“ koos sinna juurde kuuluva otsustusmudeliga. Lahen- duse kasutuselevõtmine parandab Euroopa Liidu eID-ga kasutajate veebipõhist juurdepääsu Eesti e-teenustele.
KOKKUVÕTE
35 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.
päringut rahvastiku- registrisse aasta jooksul.
inimese andmeid parandati rahvastikuregistris.
17
Rahvastikuregister kui digiühiskonna süda võimestab personaalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljastades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel digitehnoloogiaga.
on rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal.
Rahulolu rahvastiku- registri e-teenustega on kõrge (77).
201 miljonit
Rohkem kui 64 000
rahvastikuregistri e-teenust.
78%
44
Olulisimad edusammud 2023. aastal
1. Kinnitati rahvastikuregistri visioon. Rahvastikuregister kui digiühiskonna süda võimestab personaalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljastades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel digitehnoloogiaga.
2. E-teenuste keskkonda loodi teavitussüsteem ning võimalus automaatselt loodavaid tõendeid ja väljavõt- teid e-keskkonnast alla laadida. Tõenditel on digitempel või -allkiri.
3. Loodi rahvastikuregistri andmeladu, mille kaudu on kohalikele omavalitsustele kättesaadavaks tehtud aruanded ja juhtimislaud.
4. Loodi võimalus teha automaatseid otsuseid e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste alusel ilma ametniku vahetu sekkumiseta, kui esitatud andmed on kont- rollitud andmekogude vahendusel. Kasutajatele tehti uued teenused kättesaadavaks 2024. aasta veeb- ruaris.
5. Tehti Eesti isikukoodita inimestele isikukoodi väljastamise lahenduse äri- ja detailanalüüs. Analüüs korral- dati Gofore Estonia OÜ, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Info- süsteemi Ameti koostöös ja selle peamine eesmärk oli leida viis, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigi auten- timisvahendit kasutav isik seotakse üheselt Eesti registrites sisalduvate andmetega. Analüüsidokumen- dis on lahenduse üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab alustada arendustööd. Lahenduse elluviimiseks on vaja otsust, milline asutus saab lahenduse omanikuks ja elluviijaks.
Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel
• Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ega võimalda luua täna- päeva ootustele vastavaid IT-lahendusi. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv üha kasvab. See- tõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et ini- meste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud.
• Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine, et need oleksid mugavad, lihtsa ülesehitusega ja loogiliselt seotud. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat and- mekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused.
• Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine. Selleks on kavas uuendada nimesea- dust ja perekonnaseisutoimingute seadust, muuta perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks ning ajakohastada nimede valimist ja muutmist.
• Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elu- sündmustest.
• Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on ajakohastada rahvastikuregistri kontaktandmeid ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks, lähtudes isiku ajakohastest riiklikest ehk rahvastikuregistri andmetest.
• 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. aasta Riigikogu valmisteks valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele välja saadetud.
• Rahvastikuregistri visiooni rakendamine. Visioonis esile toodud tegevuste elluviimise korraldamine koostöös teiste vastutavate asutustega (kohtulahendite kandmine jne).
• Sündmusteenuste arendamine. RRF-i rahastuse toel peab 2024. aasta lõpus käivituma sündmusteenus, samuti tuleb täiendada olemasolevaid teenuseid PPA teenuste ahelasse liitmisega ja broneerimissüsteemi ja andmevahetust.
• Teenuste pakkumine Eesti isikukoodita inimestele. Tuginedes 2023. aastal tehtud analüüsile, luua Eestisse keskne komponent „Vastendaja“ koos selle juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud).
45
PROGRAMM „Erakondade rahastamine“
Peavastutaja: Siseministeerium
Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud erakon- nad on tegutsemisvõimekad.
„Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi arves- tav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik“.
Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% hääl- test kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. Selleks on töötatud välja erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õi- gus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks
eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse eral- dis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, mis ei ületanud valimiskünnist.
Programmis on üks programmi tegevus: erakon- dade rahastamine.
2023. aasta olulisimad edusammud
• 100% eraldatud toetusest maksti era- kondadele välja.
Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine
Programmi mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030
Eraldatud toetuste osa- kaal
100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium
Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine
Kulud 5 239 5 239 5 239
PROGRAMM
„Erakondade r hasta ine“
Foto: Erik Peinar, Riigikogu
46
Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal
Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutse- misvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäe- vaks eraldis riigieelarvest.
Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Rii- gikogu valimistel saadud kohtade arvuga.
Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, mis ei ületanud valimis- künnist, kuid kogusid:
• vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas;
• vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas;
• vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas.
Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Sise- ministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on era- konnad Riigikogu valimistel saanud. 2023. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Keskerakonnale, Eesti Kon- servatiivsele Rahvaerakonnale, Eesti Reformierakonnale, Eestimaa Ühendatud Vasakparteile, Erakonnale Eesti 200, Erakonnale Isamaa, Erakonnale Parempoolsed ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.
Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et erakonnad, mis on kogunud Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest, on tegutsemisvõimekad. Kuna eraldatud toetuste osakaal oli 2022. aastal 100%, võib öelda, et oodatav tulemus on saavutatud.