Heaolu tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

KÄSKKIRI

31.05.2024 nr 38

Heaolu tulemusvaldkonna 2023. aasta

tulemusaruanne

Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan heaolu

tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA: majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja "Heaolu tulemusvaldkonna 2023.

aasta tulemusaruanne" ja sotsiaalkaitse- ministri käskkirja "2023. aasta heaoluvald-

konna tulemusaruande kinnitamine" juurde.

© Aron Urb

© Stigo

Tulemusvaldkonna HEAOLU 2023. aasta tulemusaruanne

2 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Sisukord

1. Heaolu tulemusvaldkond 3

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud 3

1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa 4

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot) 4

1.4.Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5

2. Laste ja perede programm 8

2.2. Programmi olukorra analüüs 9

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 11

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) 12

3. Tööturuprogramm 14

3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 15

3.2. Programmi olukorra analüüs 15

3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 17

3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) 18

4. Vanemaealiste programm 20

4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 21

4.2. Programmi olukorra analüüs 21

4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 22

4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 23

5. Sotsiaalhoolekande programm 24

5.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 25

5.2. Programmi olukorra analüüs 25

5.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 26

5.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 28

6. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 30

6.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 31

6.2. Programmi olukorra analüüs 31

6.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 33

6.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) 34

LISA 1.Programmide tegevustasandi mõõdikud 35

LISA 2.Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse 38

LISA 3.Ühisprogrammide tegevuste eelarve täitmine kahe valitsemisala lõikes 39

3 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

1. Heaolu tulemusvaldkond

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud

Tulemusvaldkond Heaolu (HEA)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

Riigireformi elluviimise käigus liikusid ministeeriumide töö ümberkorraldamisega tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineeri- mine alates 1. juulist 2023 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemis alasse. Sellest tulenevalt on „Tööturuprogramm“ ja „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“ alates 01.07.2023 Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ühisprogrammide peavastutaja, Sotsiaalministeeriumi on ühis- programmide kaasvastutaja. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rahastamine liikus sama reformi raames alates 01.07.2023 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ning ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia

JA

4 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2030/2035*

Kohortsündimuskordaja** Allikas: Statistikaamet

1,85 1,87 1,82 > 1,80 1,86 1,86/1,86

Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks** Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Euroopa sotsiaaluuring

> 61% – – > 61% > 61% > 61%/> 61%

Absoluutse vaesuse määr %*** Allikas: Statistikaamet (Eesti sotsiaaluuring)

Mehed 1,8% 4,0% – ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% Naised 1,0% 3,1% – ≤ 1,8% ≤1,8% ≤ 1,8%

Kokku 1,4% 3,5% – ≤ 2,2% ≤2,2% ≤ 2,2%

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat (EU-SILC)

Mehed 19,6% 23,2% 21,4% ≤19,6% ≤19,1% 18,5% Naised 24,7% 27,0% 26,7% ≤24,7% ≤24,0% 23,4% Kokku 22,2% 25,2% 24,2% ≤22,2% ≤21,6% 21%

Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks)** Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

61,6 61,0 60,2 63,7 63,6 67,5/70,7

Tööhõive määr 20–64-aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet

Mehed 81,2% 83,3% 83,3% 81,9% 82,0% 83,0% Naised 77,5% 80,4% 80,9% 78,3% 78,6% 79,8% Kokku 79,3% 81,9% 82,1% 79,9% 80,1% 81,3%

* 2030. aasta sihtase on seatud heaolu arengukavas 2023–2030. 2035. aasta sihttase on seatud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“.

** Tegemist on „Eesti 2035“ mõõdikuga.

*** Mõõdiku 2023. aasta tase avaldatakse 2024. aasta novembris.

1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tulemusvaldkond HEAOLU Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 5 551 782 5 584 011 5 503 197 98,6% Heaolu tulemusvaldkonna 2023. aasta lõplik eelarve oli 5 584 miljonit eurot. Eelarve maht suurenes võrreldes esialgsega 32,2 miljoni euro võrra (0,6%).

Laste ja perede programm 1 033 863 438 eurot

Tööturuprogramm 492 259 878 eurot

Vanemaealiste programm 3 448 224 227 eurot

Sotsiaalhoolekande programm 167 742 601 eurot

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise programm 1 726 416 eurot

Kokku 5 143 815 562

eurot

5 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Tähtsaimad muudatused: • 26,4 miljoni euro ulatuses toodi üle 2022. aasta eelarve vahendite jääke (sh reservivahendid 0,4 miljonit

eurot, 2022. aasta lisaeelarve jääk 12,2 miljonit eurot). • 4,1 miljonit eurot on seotud välisvahendite eelarvete suurenemisega. • 1,7 miljonit euro ulatuse eraldati 2023. aastal vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist.

Heaolu tulemusvaldkonna 2023. aasta kulu oli 5 503 miljonit eurot (98,6% tulemusvaldkonna lõplikust eel arvest). Kasutamata jäänud 80,8 miljonist eurost viiakse 2024. aasta eelarvesse üle 16,2 miljonit eurot.

1.4.Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja heaolu arengukavas 2023–2030 on seatud eesmärgiks kohortsündimuskordaja tõus. Kahte viimast aastat on iseloomustanud väga madal sündimus. Kui 2022. aastal sündis 11 646 last ehk 12 protsenti vähem kui 2021. aastal, siis 2023. aastal oli sündide arv veelgi madalam – 10 949 sündi, mis on 6 protsenti vähem kui eelneval aastal. Tegemist on viimase saja aasta madalaima sündide arvuga. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 40 protsenti, teised lapsed 34 protsenti ning kolman- dad ja järgmised 26 protsenti. Kohortsündimuskordaja oli 2023. aastal 1,82 last naise kohta (2022. aastal 1,87). Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne, kuna vanemaealiste ini- meste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb. Viimaste aastate madalat sündimustaset on lisaks demograafilistele põhjustele mõjutanud ka erinevad kriisid – nii COVID-19 pandeemia, Ukraina sõda kui ka suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet.

Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg 2023. aas- tal üsna stabiilsena. Tööhõive määr (20–64-aastased) tõusis veelgi, jõudes rekordilise 82,1 protsendini. Töötuse määr tõusis 6,2 protsendini, kuid seda peamiselt mitteaktiivsete arvelt, mis tähendab, et keeruline majanduslik olu- kord on suurendanud inimeste soovi ja valmisolekut tööle asuda. Tööhõive kasvas kiiremini teenuste sektoris, naiste, noorte ja vanemaealiste hulgas.

2023. aasta vaesusnäitajad ilmnevad 2024. aasta sügisel. 2021. aastal oli absoluutse vaesuse määr erakordselt madal ehk 1,4 protsenti. See oli mõju- tatud teise pensionisamba väljamaksetest enne pensioniiga – kui neid ei oleks olnud, oleks juba 2021. aastal elanikkonna absoluutse vaesuse määr tõusnud kolmele protsendile.1 2022. aastal kasvas absoluutne vaesus 3,5 protsendini, mida mõjutas otseselt 2022. aastal toimunud absoluutse vae- suse piiri oluline tõus (üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir suurenes 233,57 eurolt 303,38 eurole kuus ehk 29,9 protsenti). Absoluutne vaesus ohustab enim üksi elavaid inimesi või leibkondi, kus on vaid üks sisse- tuleku saaja (nt üksikvanemaga leibkonnad). Samuti on absoluutne vaesus enamasti olnud suurem töötute seas.

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr vähenes 2023. aastal 24,2 protsendini pärast suuremat kasvu 2022. aastal, kui hinnatõusu tingimus- tes halvenenud elanike hinnangute tõttu oma majanduslikele võimalustele (ilmajäetus) ja suhtelise vaesuse suurenemise tõttu elas suhtelises vaesu- ses ja tõrjutuses 25,2 protsenti elanikkonnast.

Eesti soolise võrdsuse indeksi tulemus on Euroopa Soolise Võrdõiguslik- kuse Instituudi andmetel 2023. aastal 60,2 punkti 100-st ning Eesti laskus Euroopa Liidu riikide võrdluses 22. kohale (ELi keskmine on 70,2 punkti). Pea- mine põhjus indeksi langemises paikneb ajakasutuse valdkonnas. Näiteks vähenes mitu korda nädalas väljaspool kodu spordi- või kultuuritegevusega tegelevate naiste osakaal 34 protsendilt 2022. aastal 25 protsendile 2023. aastal. Naistel on ka meestega võrreldes suurem hoolduskoormus – hoolit- semisega seotud ülesannetega tegeleb iga päev rohkem naisi (51 protsenti)

1 Sinisaar, H. (2024). Hinnatõusu ja teiste tegurite mõju vaesusele ning ilmajäetusele.

Tööhõive määr 20-64-aastaste seas oli rekordiliselt kõrge

Keeruline majanduslik olukord tõstab soovi tööle asuda

82,1%

Töötuse määr kasvas peamiselt mitteaktiivsete arvelt

6,2%

Sooline palgalõhe on jätkuvalt suur

13,1%

6 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

kui mehi (39 protsenti), sama trend ilmneb ka lastega paaride hulgas (naistest 67 protsenti ja meestest 42 protsenti). Samas on töövaldkonnas areng positiivne ning naiste tööhõive tase on Eestis üks Euroopa Liidu kõrgemaid, samuti on eeskätt tööaja paindlikkusest tingituna töö ja pereelu ühi- tamine paranenud. Jätkuvalt on aga murekohaks suur sooline palgalõhe, mis 2022. aastal kasvas 17,7 protsendini ja 2023. aastal kahanes 13,1 protsendini. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on soolise palgalõhe sihttasemeks seatud 5 protsenti, mis seab sellele valdkonnale olulisi väljakutseid.

2023. aasta olulisimad saavutused:

Laste ja perede programm

• Võeti vastu seadusemuudatused, millega alates 2024. aasta algusest kahekordistus elatisabi suurus. Elatisabi maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Elatisabi suurus suureneb 100 eurolt 200 eurole kuus. Tehtu panustab riigi pikaajalise aren- gustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

• Sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseks koostati väljatöötamiskavatsus, milles tehakse ettepanek korraldada ümber praegune rehabilitatsiooniteenuste süsteem, et pakkuda abivajajale sihitatult vajalikke teenuseid ja tagada kiirem teekond abini. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“.

Tööturuprogramm

• Võeti kasutusele välisvahendid tööturumeetmete pakkumiseks, sealhulgas kohalike omavalitsuste kaudu mitteõppivate ja -töötavate noorte (NEET-olukorras noorte) tagasi haridusse toomise või tööturule jõudmise toetamiseks ning põlevkivisektori töötajate tööle aitamiseks ja oskuste arendamiseks. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“.

• Analüüsiti ja töötati välja lahendused töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks, et luua ühtne, selgem ja eesmärgipärasem töötushüvitiste süsteem. Muu hulgas töötati välja uus töötuskindlustushüvitis – baasmääras töötuskindlustushüvitis. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.

Vanemaealiste programm

• Riigikogus võeti vastu sooduspensionite reformiks vajalikud seadusemuudatused. Reformi tulemusena kaovad ametialade nimekirjad, kuhu kuulumine lubas varem pensionile minna ja osadel juhtudel ka kõrgemat pensioni saada. Muudatus suurendab pikas vaates tööhõivet, inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust ning panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.

• 2023. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töövõimetoetuse päevamäärad keskmiselt 13,9% ning keskmine pension tõusis 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.

Sotsiaalhoolekande programm

• Üldhooldusreformi rakendamisega muutus hooldekodukoht inimestele paremini kättesaadavaks ja hooldusteenus inimesekesksemaks, sealhulgas anti tõuge hooldustöötajate töökoormuse vähendamiseks ja palgatõusuks. Abivajaduse parema hindamise ja kodus elamist toetavate teenuste võimaldamise kaudu ennetatakse hooldusvajaduse süvenemist. Üldhooldusreform rakendus 2023. aasta juulist. Muutus panustab „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“.

• Eesti läks esimese riigina Euroopas enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks toidupakkide süsteemilt üle toiduabikaartide süsteemile, mis on inimväärsem ja võimaldab abivajajale suuremat

7 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

valikuvabadust võrreldes senise riiklikult ostetud toiduabi jagamisega. Üleriigiline korraldus jõustus oktoobris. Muutus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

• Jõustus Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv2 , mille ülevõtmisega panustatakse ka Eestis palkade läbipaistvuse saavutamisse ning soolise palgalõhe ja ebavõrdsuse vähendamisse. Direktiivi rakendamise toetuseks Eestis arendati digitööriista Palgapeegel, mis toetab tööandjat direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“.

• Suvel võeti vastu perekonnaseaduse muudatused, mille tulemusel kehtib alates 2024. aasta algusest Eestis abieluvõrdsus ning abielu saavad sõlmida kaks täisealist inimest sõltumata soost.

Järgnevate aastate väljakutsed:

• Erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Erihoolekande teenuse järjekorras on kokku üle 2200 inimese, sealhulgas 1200 inimest, kes ei saa ühtegi teist hoolekande teenust. Vajalik on tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenusekohtade järjekordi ja suurendada fookust kogukon- napõhiste teenuste arendamisele.

• Rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine, et teenuste saamine ei sõltuks puude raskusastmest, oleks vajaduspõhine, inimeste jaoks lihtne ja loogiline ning osutatud integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna) koostöös.

• Abivahendite ja meditsiiniseadmete toomine ühtse korralduse alla. See loob sarnaste tugimeetmete pakkumiseks ühtsed alused, lihtsustab inimeste jaoks abi saamist ja vähendab spetsialistide, sh tervishoiu- töötajate halduskoormust.

• Tööealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorralda- mine. Eesmärk on viia tööealiste inimeste puude tuvastamine ja töövõime hindamine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele tänasest selgema ja tõhusama tugisüsteemi.

• Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ning koordineeritud osutamine, sealhulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetustegevuste juuru- tamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine.

• Tööturureformi elluviimine, sealhulgas töötushüvitiste süsteemi edasine korrastamine, töötuskindlus- tuskaitse laiendamine uutele töövormidele (juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ettevõtluskonto omanikud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasamine.

• Töökeskkonna parandamiseks tööandjatele ja töötajatele efektiivsete meetmete loomine ning individuaal- sete ja kollektiivsete töösuhete edendamine.

• Pensionide adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamine. Eesti vanaduspensionide asendusmäär on Euroopa Liidu madalaimate seas (Eestis 44%, EL-is keskmine 58%) ning Eesti pensioniealiste suhtelise vaesuse määr Euroopa Liidu kõrgeim (Eestis 52,2%, EL-is keskmine 17%). Vajalik on tõsta miinimumpensioni, luua lahen- dused tööandjapensioni loomiseks ja suurendada pensioniteadlikkust, et inimestele oleks vanaduspõlveks tagatud piisav sissetulek.

• Abivajavate laste ja nende perede paremaks toetamiseks lastekaitse- ja erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamine. Eesmärk on suurendada abivajaduse märkamist ja ennetamist, parandada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööd laste abistamisel.

• Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks õigusraamistiku kaasajastamine ja tõhusam rakendamine. Kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ja kogemuste senisest tõhusama kasutu- selevõtu soodustamine kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ja tööriistu.

• Kriisideks valmisoleku ja haldusala asutuste toimepidevuse järjepidev tagamine.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970

8 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2. Laste ja perede programm

Programmi nimi Laste ja perede programm

Programmi eesmärk

Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

© A

ro n

Ur b

9 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 3. Laste ja perede programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* Allikas: täpsustub

N/A N/A N/A N/A N/A

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Allikas: Eurostat, EU-SILC

17,4% 16,6% 18,3% 16,4% 16,2%

Ohvriabiteenuste üle-eestilise kättesaadavuse tagatus** Allikas: täpsustub

N/A N/A N/A N/A N/A

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Laste absoluutse vaesuse määr ** Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

1,4% 4% – ≤ 2,7% ≤ 2,7%

0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

42,4 pp 28,4 pp 28,3 pp väheneb väheneb

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul (LÕVU)*** Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

82% (2018) – – säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda*** Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

53% (2018) – – säilib või langeb

säilib või langeb

Meede 1.3 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Elanikkonna teadlikkus ohvriabist Allikas: Uuring "Teadlikkus tugiteenuste olemasolust pere- ja seksuaalvägivalla ning inimkaubanduse ohvritele", Sotsiaalkindlustusamet

– – 82% N/A N/A

* Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel. ** Mõõdiku 2023. aasta tase avaldatakse 2024. aasta novembris. *** Järgmine uuring viiakse läbi 2024. aastal.

2.2. Programmi olukorra analüüs

Kui 2021. aastal jätkus vaatamata elatusmiinimumi suurenemisele absoluutses vaesuses elavate laste osa- tähtsuse vähenemine, siis 2022. aastal see suurenes 4%-ni (2021. a 1,3%). Kõige enam suurenes lastega leibkondadest vaesus ühe vanemaga leibkondades: 4,2%-lt (2021. a) 12,7%-ni (2022. a). Samuti suurenes vae- sus kolme või enama lapsega paaride seas: 1,9%-lt (2020. a) 4,3%-ni (2022. a). 2022. aasta absoluutse vaesuse suurenemist mõjutas elatusmiinimumi rekordiline suurenemine. Teisalt oli 2021. aastal toimunud näitaja vähene- mine ka erandlik. Laste absoluutset vaesust mõjutas oluliselt see, et enne pensioniiga teisest pensionisambast väljamaksete saajaid oli enam lastega peredes. Ilma pensionisamba väljamakseteta oleks alla 18-aastaste laste absoluutse vaesuse määr olnud 2021. aastal 1,3% asemel 3,5%. 2022. aastal oli juba oluliselt vähem neid, kes said teise pensionisamba väljamakseid. Lastega perede toetamine ja nende vaesusriski vähendamine on jätku- valt tähelepanu all. 2023. aastal tõusis nii esimese kui teise lapse toetus 80 euroni ning üksikvanema toetus 19 euro asemel 80 euroni kuus.

10 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr vähenes 2021–2022 võrdluses peamiselt teise pensio- nisamba väljamaksete tõttu, kuid 2023. aastal suurenes 16,6-lt protsendilt 18,3%-ni. Näitaja olulisema osa moodustab suhteline vaesus ning arvestades Statistikaameti avaldatud viimaseid suhtelise vaesuse näitajaid3 suurenes ka laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 2023. aastal. Seejuures on lastega leibkonda- dest endiselt suhtelisest vaesusest enim ohustatud üksikvanemaga leibkonnad. Üksikvanemate toetamiseks suurendati 2023. aastal elatisabi kahekordseks (100-lt eurolt 200 euroni).

Laste ja lastega perede abivajaduse õigeaegses märkamises ja neile toe pakkumises on võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate poolt registreeritud lastekaitseteemalised pöördumised on olnud varasematel aastatel tõusutrendis, jõudes 2022. aastal umbes 10 000 pöördumiseni. 2023. aasta esialgsetel andmetel on registreeritud pöördumiste arv taas vähenenud ligi 7500-ni, sealhulgas on vähenenud väär- kohtlemise või hädaohus oleva lapse teemal pöördumiste arv (2022. a 775 ja 2023. a 497). 2022. aastal kasvas ka perest eraldatud laste juhtumite arv (2022. a 310 last, 2021. a 255 last). Esialgsetel andmetel on kasvutrend ka 2023. aastal, kus perest eraldatud laste arv ületab 300 last. Asendushool- dusel olevate laste arv ja osakaal on viimastel aastatel olnud stabiilne või vaikselt vähenenud. Kui 2022. aastal eestkostel olevate laste arv veidi kas- vas, mille põhjuseks saab lugeda ukraina sõjapõgenikest lapsi, kelle puhul oli vajadus määrata eestkoste, siis 2023. aastal pöördus see taas langustrendi. 2023. aasta lõpu seisuga viibis eestkosteperes 1295 last (aasta varem oli 109 last enam), hooldusperedes 167 last ja asendus-perekodudes 723 last.

Paraku satuvad paljud Eestis elavad lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naiste- vastane vägivald on väga ulatuslik paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma partneri poolt. 2023. aastal registreeriti Eestis 27 465 kuritegu, millest 5429 olid kehalise väär- kohtlemise ja 731 seksuaalkuriteod. Seksuaalkuritegude arv on kasvanud, ka laste vastu suunatud (17%, üldarv 19%). Registreeriti 3186 perevägivallakuritegu ning 6 perevägivalla tapmist ja mõrva (koos katsetega). Enamus perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks naine ja teo toimepanijaks mees. 34% juhtumitest oli ohvriks laps, kas otseselt või pealtnägijana. 2023. aastal nõustasid ohvriabitöötajad 9592 inimest. Ohvriabi kriisitele- fonile 116 006 helistati 6723 korral, emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 5831 korral. Veebinõustamist kasutas 1317 inimest. Naiste tugikeskustesse pöördus 1951 naist, majutust vajas 160 naist ja 173 last.

Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:

• jätkata erivajadusega laste tugisüsteemi reformi elluviimisega, et lihtsustada lapse ja pere abini jõudmise teekonda ja pakkuda neile vajaduspõhist tuge;

• uuendada praegust lastekaitsekorraldust, et tagada lastekaitsetöö lapse- ja perekesksus ning professio- naalne ja motiveeritud tööjõud;

• vaesuse leevendamise eesmärgil kaasajastada üksikvanemate toetamise pakett; • töötada välja ja viia ellu kuriteoohvri hüvitise maksmise muudatused, et muuta hüvitise taotlemine lihtsa-

maks ja selgemaks.

3 Statistikaameti avaldatud 2022. aasta suhtelise vaesuse määr kajastub Eurostati avaldatavas 2023. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määras.

Lapse ja pere abivajaduse õigeaegses märkamises on võtmeroll KOV spetsialistidel

11 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatus.

• Laste ja perede majanduslikuks toetamiseks tõusis 2023. aastal esimese ja teise lapse toetus 80 euroni ning üksikvanema toetus 19 euro asemel 80 euroni kuus. Üksikvanemate abistamiseks võeti vastu seaduse- muudatused, millega alates 2024. aasta algusest suurendati elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. Elatisabi maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Samuti muudeti lasterikka pere toetuse määrasid. 2024. aastast on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

• Vanemlike oskuste arendamiseks võeti 2023. aastal vastu otsus suurendada vanemlusprogrammi „Imeli- sed aastad“ 2024. aasta rahastamist 200 000 euro võrra, et laiendada vanemlusprogrammi kättesaadavust.

• Asendushoolduse valdkonnas võeti vastu oluline otsus, millega alates 2024. aastast rahastatakse hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele tugiteenuseid riigieelarvest. Varem oli tegemist projektipõhise tegevusega, mida rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Muudatus tagab suurema kindluse ja parema toe neile peredele, kes kasvatavad oma perekonnas vanemlikust hoolest ilma jäänud last. Samuti liikus alates 2023. aastast asendushoolduste koolituste korraldus Tervise Arengu Instituudilt üle Sotsiaalkindlustusametile.

• Lähisuhtevägivalla ennetamiseks kirjutasid neli ministrit alla ühisdeklaratsioonile, millega lepiti kokku lähiaastate eesmärgid ja edendamist vajavad valdkonnad. Samuti jõustus 2023. aastal uus ohvriabi seadus, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele.

Lisaks valmis mitu olulist väljatöötamiskavatsust (VTK), millega:

1. suurendatakse laste heaolu eri valdkondade tihedama koostöö abil ning parandatakse ja ühtlustatakse las- tekaitsetöö kvaliteeti (lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK);

2. toetatakse senisest enam üksikvanemaga peredes kasvavaid lapsi. Muudatuste kohaselt ei maksta tulevi- kus vanema kaotanud lastele enam toitjakaotuspensioni, vaid luuakse kindlas summas makstav uus toetus (perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK);

3. korraldatakse ümber praegune rehabilitatsiooniteenuste süsteem, et pakkuda abivajajale sihitatult vajalikke teenuseid ja tagada kiirem teekond abini (sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise sea- duse eelnõu VTK);

4. soodustatakse perepõhise asendushoolduse pakkumist ning luuakse tugiteenuste pakkumise süsteem, et kasuperedes kasvavad lapsed oleksid paremini toetatud (sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK).

12 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tabel 4. Laste ja perede programmi ja programmi tegevuste 2023.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Laste ja perede programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 1 029 037 1033 863 998 399 96,6% Tegevus 1.1.1 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Kulud 984 770 986 605 960 503 97,4% Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Kulud 29 657 28 594 25 018 87,5% Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

Kulud 2 192 5 058 2 840 56,2%

Tegevus 1.2.3 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Kulud 3 336 4 091 2 334 57,1% Tegevus 1.3.1 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Kulud 9 081 9 516 7 703 80,9%

Laste ja perede programmi 2023. aasta lõplik eelarve oli 1033,9 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 4,8 miljoni euro võrra suurem: • 2,8 miljoni euro ulatuses toodi üle 2022. aasta eelarve vahendite jääke (sh 2022.a lisaeelarve jääk

1,1 miljonit eurot). • 1,1 miljonit euro ulatuses suurendati eelarvet riigieelarve seaduse muudatuse käigus (sh 0,5 miljonit euro

ulatuses välisvahendite suurendamine) • 0,88 miljonit euro ulatses eraldati 2023. aastal vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist.

2023. aastal kulutati kokku 998,4 miljonit eurot (96,6% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 35,5 miljonit eurot, millest 5,7 miljonit kantakse üle järgmise aasta eelarvesse.

Programmi tegevusest „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ jäi kasutamata kokku 2,2 miljonit eurot: • 1,8 miljonit eurot on seotud välisvahendite kasutamise jäägiga seoses uue perioodi struktuurivahendite

rakendamise edasilükkumisega. • 0,4 miljonit eurot on seotud lastekaitse telefoniteenuse ning asutuste tegevuskulude (sh tugiteenuste) jää-

giga ning jääk kantakse sihtotstarbelistelt üle järgmise aasta eelarvesse.

Programmi tegevusest „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ jäi kasutamata 1,8 miljonit eurot: • 0,8 miljonit eurot on partnerlusega seotud projektide toetus, mille tegevused on planeeritud 2024. aastaks

ning eelarve on selleks üle viidud. • 0,3 miljonit eurot on asutuste tegevuskulude (sh tugiteenuste) jäägid ning jääk kantakse sihtotstarbelistelt

üle järgmise aasta eelarvesse. • 0,3 miljonit eurot on seotud välisvahenditega seotud projektide edasilükkumisega uue struktuurivahendite

perioodi rakendumisest tulenevalt.

Programmi tegevusest „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“ jäi kasutamata 1,8 miljonit eurot: • 0,5 miljoni euro ulatuses oli psühholoogilise abi teenuse vajadus süüteoohvritele väiksem. • 0,6 miljonit eurot on asutuste tegevuskulude (sh tugiteenuste) jäägid ning jääk kantakse sihtotstarbelistelt

üle järgmise aasta eelarvesse. • 0,4 miljoni euro ulatuses olid 2022. aastast ülekantud vahenditest rahastatud teenuste maht seoses Ukraina

sõjapagulastega väiksem. Teenuse vajadus on ka 2024. aastal, kuid riigieelarve reeglitele vastavalt jääke 2024. aastasse üle kanda ei saa.

13 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• 0,3 miljonit eurot on välisvahendite jääk, mis on seotud projektide edasilükkumisega uue struktuurivahen- dite perioodi rakendumisest tulenevalt.

Programmi tegevusest „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“ jäi kasutamata 3,6 miljonit eurot: • 1,0 miljon eurot on seotud erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenusega. Seoses madalate hindadega on

keeruline olnud leida partnereid teenuste osutamiseks. Jääk kantakse üle 2024. aastasse. • 0,6 miljonit eurot perelepituse teenuste vahendeid, mis jäid kasutamata seoses mõnede tegevuste hilisema

käivitumisega. Edasi lükkusid eelkõige perelepitajatele suunatud tegevused nagu analüüsid, koolitused ja supervisioonid. Jääk kantakse 2024. aastasse.

• 1,0 miljon eurot on seotud asutuste tegevuskulude (sh tugiteenuste) jääkidega. Vahendeid kasutatakse 2024. aastal vastavalt sihtotstarbele.

• 2,1 miljonit eurot välisvahendeid, mis on peamiselt seotud projektide väiksemast mahust võrreldes planee- rituga, sealhulgas 1,7 miljonit eurot struktuurivahendi meetmest „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Välisvahendite eelarve jäägist kantakse üle vaid Euroopa Komisjoni projektide rahalised jäägid 0,1 mln euro ulatuses.

• Seadusest tulenevatest kohustuste tagamiseks kasutati 1,1 miljonit eurot enam, kui eelarves oli ette nähtud. Kulude kasv oli tingitud teenuse saajate suuremast arvust võrreldes esialgu planeerituga. Suuremad kulud olid järgmised: • 0,6 miljonit eurot erivajadustega lastele pakutavate abivahendite soetamine; • 0,5 miljonit eurot krainast pärit saatjata alaealistele sõjapõgenikele asendushooldusteenuse osutamine.

14 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

3. Tööturuprogramm

Programmi nimi Tööturuprogramm

Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmishimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Eesti Töötukassa (TK), Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused

Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK, kuni 30.06.2023),

© S

tig o

15 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tabel 5. Tööturuprogrammi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 Tööjõus osalemise määr 15–74-aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

mehed 74,6% 76,3% 76,2% 75,0% 75,0% naised 67,8% 70,6% 71,8% 68,6% 68,7%

kokku 71,1% 73,3% 73,9% 71,6% 71,6%

Tööelu kestus aastates Allikas: Eurostat

mehed 38,9 39,9 –* 39,6 39,8 naised 38.8 40.7 –* 39,2 39,4 kokku 38.8 40.3 –* 39,4 39,6

Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

20–64-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

79,3% 81,9% 82,1% 79,9% 80,1%

16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring,

50,6% 52,6% –* 51,0% 51,2%

15–29-aastaste NEET-noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

11,2% 10,6% 9,6% 10,6% 10,3%

Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

14,4% –** –** ≤14,4% ≤14,4%

Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

–*** 18,5% –*** ≤11,1% ≤11,1%

* 2023. aasta kohta ei ole veel andmeid avaldatud. ** Viimane uuring tehti 2021. aastal. *** Andmeid ei ole avaldatud. Statistikaameti kodulehe kohaselt ei võimalda 2021. aasta andmete avaldamist andmekaitse põhimõte ning 2023. aasta andmed ei ole saadaval või on need avaldamiseks ebakindlad.4

3.2. Programmi olukorra analüüs

Vaatamata majanduslangusele võis 2023. aastal täheldada Eesti tööturul hõive kasvu mõningast jätkumist. Tööhõive määr vanuses 20–64 aastat tõusis aastaga 81,9 protsendilt rekordilise 82,1 protsendini. Nii kõrge tööhõive määraga on Eesti Euroopa Liidus kolmandal kohal Rootsi ja Hollandi järel. 2023. aastal oli hõive kasv kiireim teenuste sektoris, rekordiliselt kõrge oli naiste ja vanemaealiste tööhõive määr (Euroopa Liidus teisel kohal) ning üldine aktiivsus tööturul.

Samal ajal hõive suurenemisega suurenes ka töötuse määr 6,2 protsendini ning seda peamiselt mitteaktiivsete arvelt. Raskem on olukord inimestel vanuses 50–74 aastat, kelle hulgas kasvas töötus 2023. aastal kõige roh- kem. Samas on kasvanud ka vanemaealiste tööhõive, mis näitab, et nende aktiivsus tööturul on suurenenud.

Registreeritud töötuse määr kasvas 7,0 protsendilt 2022. aastal 7,4 protsendini 2023. aastal. Seejuures on viima- selt töökohalt koondamise tõttu arvele tulnud uute registreeritud töötute osatähtsus kasvanud 11,4 protsendilt 2022. aastal 15,1 protsendini 2023. aastal. Aastaga on registreeritud töötute arv vähenenud rahvusvahelise kaitsega Ukraina kodanike seas. Seisuga 31.12.2023 oli registreeritud töötuid kokku 53 139, neist 3985 ehk 7,5 protsenti olid ajutise kaitse saajad (2022. a 12 protsenti).

Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid ning 2022. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne vaesus (11,1 protsendilt 2020. a 18,5 protsendile 2022. a). Kuna 2022. aastal suurenes absoluutse vaesuse piir eelneva aastaga võrreldes rekordilises ulatuses (ligi 30%), jäi töötutoetust (50% eelmise aasta alampalgast) saava üksi elava inimese sissetulek absoluutse vaesuse piirist madalamaks.

4 LES02: Vaesuse ja ilmajäetuse määr peamise hõiveseisundi ja soo järgi, Statistikaamet.

16 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Eesti majanduse jahenemine on 2023. aastal kajastunud ka töösuhetes, mis mõjutab nii ettevõtteid kui ka töö- tajaid. Majandusolukorra keerukus on tekitanud pingeid tööandjate ja töötajate vahel, tuues kaasa suurenenud töövaidluste arvu. Töövaidluste statistika näitab, et 2023. aastal esitati töövaidluskomisjoni 23 protsenti rohkem avaldusi kui eelmisel aastal. Lisaks töövaidluste arvu kasvule on kasvama hakanud ka nõuete summad. Kui varasematel aastatel oli näha, et töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni väiksemate summadega, siis praegu on summad oluliselt suuremad. 2023. aastal oli nõuete kogusumma 11,4 miljonit eurot (2022. a 9 miljonit eurot).

Majanduse jahenemise tõttu võivad ettevõtted kogeda müügitulude lan- gust, mis omakorda võib viia töötajate koondamiseni. Mitmed tööandjad ei tahtnud lõplikku koondamise otsust teha, lootes majandusolukorra edaspi- disele võimalikule paranemise, mistõttu prooviti leida lahendusi võimaliku koondamise edasilükkamiseks. Näiteks küsisid töötajad tihti Tööinspekt- sioonilt „sundpuhkusele“ saatmise kohta, millele õiguslik alus puudub. Lisaks pakkusid tööandjad töötajatele tasustamata puhkust, mis aga eel- dab töölepingu poolte kokkulepet. Kui tasustamata puhkuse kasutamises kokkuleppele ei jõutud, aga tööd ka ei võimaldatud, tekkis töötajate jaoks tööseisaku olukord, mille puhul on tööandja kohustatud töölepingu seaduse § 35 kohaselt maksma töötajatele selle perioodi eest keskmist töötasu. Koondamiste laine kajastub ka Tööinspektsiooni nõustamistelefoni kõnedes ja kirjades – selle kohta küsitakse viimastel kuudel aina enam.

Lisaks on esile tõusmas vaimse tervise mured tööl. Erinevate kriiside ja majandusliku surve tõttu on töö keskkondades suhted pingelised, esineb töö- kiusu ja alandamist.

Teisalt on üldine olukord ettevõtete töökeskkondades liikunud paremuse suunas ja tööandjate teadlikkus töö ohutusest suureneb. Seda näitab ka tööõnnetuste arvu 11-protsendiline vähenemine võrreldes aasta varase- maga, kuid seda saab osaliselt seostada ka majanduse jahtumisega. Kindlasti on ohutuskultuur mõnes sektoris paranenud, aga võib arvata, et kartuses töö kaotada jäetakse väiksematest juhtumitest ka teavitamata.

Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:

• Töötukassa poolt ellu viia tööhõiveprogramm 2024–2029; • ellu viia ÕÜF, RRF ja ESF+ vahenditest rahastatavad tegevused ja kasutada vahendeid maksimaalselt ja

sihipäraselt; • avada täiendavaid taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunata tegevused täien-

davatele regionaalsetele sekkumistele ning kavandada ja ellu viia töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol;

• ellu viia paindliku tööaja kokkulepete võimaldamiseks vajalikud seadusemuudatused; • töötada välja ettepanekud töötushüvitiste tõhustamise ja uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse

laiendamise kohta; • ajakohastada töövõimetoetuse tingimusi ning soodustada vähenenud töövõimega inimeste tööturule

kaasatust; • rakendada tööandjaid ja töötajaid toetavaid meetmeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna arendamiseks

ESF2021+ rahastusperioodi toel; • edendada individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sealhulgas tõhustada sotsiaaldialoog, edendada

kollektiivlepingute sõlmimist ning analüüsida ja parandada töövaidluskomisjoni töökorraldust.

Töökeskkonnas on esile tõusmas vaimse tervise mured

Erinevate kriiside ja majandusliku surve tõttu on töö- keskkondades suhted pingelised, esineb töökiusu ja alandamist.

17 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tööinspektsiooni 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Tööinspektsiooni aastaraamatus.

Töötukassa 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Töötukassa majandusaasta aruandes.

Tööturuprogrammi tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava oskuste ja tööturu teemaploki muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struk- tuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“ ja „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“. Samuti panustavad need rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse teemaploki muutu- sesse „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“.

Töötati välja selgem ja eesmärgipärasem ühtne töötushüvitiste süsteem, et see muutuks üheks kindlustus- süsteemiks, mis tervikuna võtab arvesse majandusolude muutumise mõju registreeritud töötusele. Loodi uus töötuskindlustushüvitise alaliik – baasmääras töötuskindlustushüvitis. Baasmääras töötuskindlustushüvitise loomisega suureneb vähenenud töövõimega inimeste seas töötuskindlustushüvitise saajate osakaal ning see- läbi paraneb nende majanduslik toimetulek. Sotsiaalabi vajavad inimesed suunatakse töötushüvitiste süsteemist sotsiaalhoolekandesüsteemi, mis võimaldab terviklikult ja vajaduspõhiselt sotsiaalabi andmise vajadust hinnata ja abi pakkuda. Alustati välja töötatud lahenduste elluviimiseks õigusaktide sätete koostamist. Pikaajalise haigu- sega inimeste töövõime ennetamise süsteemiga seonduvalt töötati välja töötushüvitiste muudatused.

2023. aastal vastu võetud uus tööturumeetmete seadus ja “Tööhõiveprogramm 2024–2029" (THP) korrastavad kogu tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Seaduse tasandil on koondatud samaeesmärgilised tööturutee- nused ja -toetused tööturumeetmeteks ning reguleeritud meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Konkreetsed tööturuteenused ja -toetused ning nende tingimused on reguleeritud THPs. Lisaks on uudse lähenemisena samasse Vabariigi Valitsuse määrusesse koondatud nii siseriiklikud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kui ESF+ vahenditest rahastatavad teenused ja toetused. Sellega avanesid töötukassa jaoks uue eelarveperioodi ESF+ vahendid.

Sügisel 2023 majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine” alusel ESF+ vahenditest kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoor mitteõppivate ja -töötavate noorte (NEET-olukorras noorte) toetamiseks ja tagasi haridusse või tööturule jõudmiseks võimaldab jätkata noortegarantii tugisüsteemi kasutamist ja osutada noortele täiendavaid teenuseid. Kokku 11,2 miljoni euroga toetati 18 projekti, milles on hõlmatud 13 maakonda ja 62 KOVi.

Lisaks avatud taotlusvoorudest NEET-olukorras noortele suunatud tegevustele kinnitati majandus- ja info- tehnoloogia ministri 18. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 159 “Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine” toetuse andmise tingimused, mis või- maldab toetada MKM ja SKA tegevusi, mille sihiks on NEET-olukorras ja NEET-riskis noori abistava süsteemi arendamine ja rakendamine ning tervise tõttu haavatavamas olukorras olevate inimeste töövõime säilitamise ja parandamise edendamine.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 17. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine” võeti kasutusele ka ÕÜFi vahendid, millega järgnevate aastate jook- sul on võimalik toetada Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajate üleminekut teistesse valdkondadesse. Ümberõppe ja uuele tööle asumise toetamiseks on ette nähtud enam kui 7 miljonit eurot, millest 5 miljonit tuleb EÕÜFist ja 2,1 miljonit Eesti riigieelarvest.

Tööturu osapoolte huvisid arvestava tööõiguse tagamiseks koostati analüüs muutuvtunni kokkulepete pilootprojekti kohta eesmärgiga teha ettepanekud paindlike tööaja kokkulepete võimaldamiseks alaliselt kõi- gis sektorites. Töövaidluskomisjonide (TVK) töö tõhustamiseks alustati TVK menetluslike ja korralduslike murekohtade kaardista mist ning nende lahendamiseks väljatöötamiskavatsuse koostamist. Sotsiaaldialoogi edendamiseks alustati kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava koostamist.

18 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Suurendamaks töötajate kaitset ohtlikest kemikaalidest tulenevate ohtude eest, valmistati ette õigusaktide muudatused, millega lisanduvad uued piirnormid töökeskkonnas kasutatavatele kemikaalidele, millega tööandja peab töökeskkonnas arvestama ja rakendama meetmeid töötajate tervise kaitseks. Lisaks koostati analüüs töö- tervishoidu ja tööohtust arendavate ESF 2021+ meetmete väljatöötamiseks.

Majanduse jahenemine kajastub ka Tööinspektsiooni juures tegutseva töövaidluskomisjoni töös, kus võrreldes eelmise aastaga esitati 2023. aastal 23 protsenti rohkem avaldusi ning suurenesid nõuete summad. Tööinspektsiooni järelevalve fookuses olid metallitööstus ja põllumajandus, kus viidi läbi kaks suuremat sihtkont- rolli. Lisaks tehti töö- ja puhkeaja kontrollid hoolekandeasutustes. 2023. aasta suvel asus Tööinspektsiooni tööle ka vaimse tervise konsultant. Sellise ametikoha loomine ilmestab, millised teemad on praegu töökeskkonnas aktuaalsed ja milliste teemadega pöördutakse üha enam Tööinspektsiooni poole. Neli aastat tagasi oli Tööins- pektsiooni tehtud vihjetest 6% seotud psühhosotsiaalsete ohuteguritega. 2023. aastal on osakaal tõusnud lausa protsendini. Samuti jätkati tööelu infosüsteemi arendamisega – iseteeninduskeskkonna vaates on kasutajatele avatud nüüd ka alaealiste töötajate registreerimise ja lähetatud töötajate moodul.

3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tabel 6. Tööturuprogrammi ja programmi tegevuste 2023.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tööturuprogramm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 917 907 931 246 913 444 98,1% Tegevus 1.1. Tööturuvaldkonna arendamine Kulud 2 678 3 393 2 225 65,6% Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Kulud 890 266 901 817 887 619 98,4% Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Kulud 20 764 23 343 21 171 90,7% Tegevus 1.4. Erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Kulud 4 200 2 693 2 430 90,2%

Tööturuprogrammi 2023. aasta lõplik eelarve oli 931,2 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 13,3 miljoni euro võrra suurem. Peamised muudatused: • 2,0 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet seoses Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse liikumisega

HTMi valitsemisala asutuseks alates 01.07.2023. • 0,2 miljoni eurot võrra vähenesid riigieelarve seaduse muudatuste ja ministri liigendusega programmi kulud

ja seda peamiselt asutuste jaotuste muudatusest üldkulude eelarvestamise osas, seoses valitsemisalades toimunud tööde ümberkorraldamisest.

• 14 miljonit eurot suurenes välisvahendite eelarve aasta sees, seoses uue perioodi planeerimata välisvahen- dite projektide kajastamisega ning vana perioodi projektide muutmistega.

• 1,8 miljoni euro ulatuses toodi üle 2022. aasta eelarve vahendite jääke. • 0,3 miljonit eurot eraldati 2023. aastal Vabariigi Valitsuse reservist IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Tööturuprogrammi eelarve täitmine oli 913,4 miljonit eurot (98,1% lõplikust eelarvest). Kasutamata jäi 17,8 miljonit eurot. 2024. aasta eelarvesse kantakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas üle 0,3 miljonit eurot ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 0,4 miljonit eurot.

Programmi tegevuses „Tööturuvaldkonna arendamine“ jäi kasutamata 1,2 miljonit eurot. Sellest 1,0 miljon eurot on seotud uue perioodi struktuurivahendite kasutamise edasi lükkamisega järgmistesse aastatesse ning 0,1 miljonit eurot on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskulud, mis kantakse üle 2024. aastasse.

Programmi tegevuses „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ oli ülejääk 0,3 miljonit eurot, mis tekkis asutuste tegevuskulude jäägist (peamiselt IKT teenuse osas).

19 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Programmi tegevuses „Tööelu kvaliteedi arendamine“ jäi kasutamata 2,2 miljonit eurot: • 1,5 miljoni euro ulatuses oli täitmine väiksem täiendavate puhkusetasude osas alalise ja osalise töö võimega

tööealistele inimestele (1,2 miljonit eurot) ning kahjuhüvitiste osas (0,3 miljonit eurot). • 0,4 miljonit eurot on seotud asutuste tegevuskulude ülejäägiga, mida kasutatakse samal otstarbel 2024.

aastal. • 0,11 miljonit eurot jäi Tööinspektsioonil kasutamata välisvahenditest rahastatavate projektide eelarvest

(hangete täitmise osaline lükkumine 2024. aastasse, mitmeaastaste projektide kulud tekivad järgmistes perioodides).

Programmi tegevuses „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“ jäi kasutamata kokku 16,2 miljonit eurot: • Seaduses ettenähtud toetustest jäi kokku kasutamata 19,7 miljonit eurot.

• töövõimetustoetused osutusid 24,0 miljonit eurot väiksemaks plaanitust. • erijuhtudel sotsiaalmaksu töövõimetoetuse saajate eest, kes töötavad, maksti kokku 1,2 miljonit eurot

enam ja erijuhtudel sotsiaalmaksu registreeritud töötute eest 3,0 miljonit eurot vähem eelarvest. • töötutoetuse maksed ületasid eelarvet 6,1 miljoni euro ulatuses.

• Välisvahenditest jäi kasutamata 3,14 miljonit eurot, sellest 1,6 miljonit eurot on seotud uue perioodi struk- tuurivahendite tegevuste edasilükkumisega ning muude välisvahendite väiksemast kasutamisest, näiteks noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (0,3 miljonit eurot), töövõimereformi sihtrühma töövõimeli- suse tõstmine ja nende töötamise soodustamise meetmest tõlketeenuste arendamise ja osutamise kulud (0,4 miljonit eurot). 0,6 miljonit eurot jäi kasutamata projektis Töövõimetuse ennetus (TVR II), sest töötu- ruteenuste osutamine sõltus töövõimetuse ennetuse kogu projekti edasiliikumisest ja RaKS menetlusest. Kuna RaKS muudatused jõustusid alles 15.05.2024, ei olnud võimalik 2023. aastal ka tööturuteenuseid osutada ning seetõttu ei olnud võimalik 2023. aastal tööturuteenustele kavandatud TVR II projekti eelarve- vahendeid kasutada.

• Töötuskindlustusmakseid vahendati Töötukassale 8,6 miljonit eurot enam, kui eelarvesse planeeritud.

20 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

4. Vanemaealiste programm

Programmi nimi Vanemaealiste programm

Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

21 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 7. Vanemaealiste programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

37,9 (2018.a) – – 40,0 40,0

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

57,6% 60,0% 60,7% 57,3% 57,2%

65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat, EU-SILC

41,6% 53,1% 47,0% 39,3% 36,8%

4.2. Programmi olukorra analüüs

Vanemaealiste tööhõive on viimasel paaril aastal näidanud kasvutendentsi ja on Euroopa Liidus kõrgeimal tase- mel. 2023. aastal suurenes 50–74-aastaste tööhõive määr 60,7%-ni, ületades sellega ka 2023. aastal seatud sihttaseme. 65–74-aastaste tööhõive määr tõusis 2023. aastal aga 28,4%-ni (ELi riikides oli see 2022. a kesk- miselt 10%). Mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv on vähenemas, mis rahvastiku vananemist arvestades on positiivne. Hõivet suurendavad kasvav pensioniiga ja sagedasem töötamise jätkumine pensioniea saabudes. 2023. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel kuni 89-aastaseid töötavaid pensionäre juba hinnanguliselt 52 600 (kuni 74-aastastest 47 200).

Kuigi vanemaealiste tööhõivenäitajad on kõrged, on nende vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem. 2023. aastal vähenes 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 47,0% protsendini pärast 2021-2022. aastatel toimunud märkimisväärset kasvu. Viimases kajastus enne pensioniiga tehtud teise pensionisamba väljamaksete negatiivne mõju5 – selle tõttu tõusis suhtelise vaesuse piir oluliselt enam, kui suurenes vanaduspension (4,6% koos täiendava pensionitõusuga) ning kuivõrd vanaduspensioniea- lised selliseid väljamakseid ei saanud, suurenes ka nende elanike suhteline vaesus. 2022. aastal aga tõusis suhtelise vaesuse piir vähem kui pensionid (7,8%) ja selle tulemusena langes vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 46,8%-le. See aga oligi peamine mõjutaja 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra vähenemises 2023. aastal.6 Endiselt on aga suhtelisest vaesusest enim ohustatud üksi elavad 65-aastased ja vanemad elanikud.

Seejuures on oluline arvestada, et üle mitme aasta on suurenenud ka absoluutses vaesuses elavate vähemalt 65-aastaste elanike osatähtsus. 2022. aastal oli absoluutse vaesuse määr vähemalt 65-aastaste elanike seas 1,5%, kuid 2016. aastal 0,8%7. Vanaduspensionieas elanike absoluutse vaesuse suurenemist selgitab asjaolu, et 2022. aastal jäi rahvapensioni määr (275,34 eurot) madalamaks kui absoluutse vaesuse piir (303,38 eurot) ja kui leibkonnal muid sissetulekuallikaid ei olnud, jäädi vaid rahvapensioni saamise korral absoluutsesse vaesu- sesse. 2023. aastal rahvapensioni määr (336,39 eurot) mõnevõrra paranes, kuid jäi ka siis napilt alla absoluutse vaesuse piiri, mis oli 338 eurot. Eakate vaesusnäitajaid silmas pidades on oluline välja tuua, et 2023. aasta aprillist kasvasid pensionid ja töövõimetoetuse päevamäärad keskmiselt 13,9% ja keskmine pension tõusis 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.

5 Sinisaar, H. (2024). Hinnatõusu ja teiste tegurite mõju vaesusele ning ilmajäetusele. 6 Statistikaameti avaldatud 2022. aasta suhtelise vaesuse määr kajastub Eurostati avaldatavas 2023. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määras. 7 Aastate 2017–2021 kohta vaatluste vähese arvu tõttu andmeid ei avaldatud, kuid võib eeldada, et vähemalt 65-aastaste vanemate elanike absoluutse vaesuse määr jäi alla 1%.

22 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2023. aastal oli keskmine määratud vanaduspensioni suhe riigi keskmi- sesse brutopalka 37%, keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka oli samal ajal 47%. Netosuhe on brutosuhtest suurem põhjusel, et pensionidele rakendatakse suuremat maksuvabastust, mis oli 2023. aastal 704 eurot kuus.

Pensionäride mediaanpensioni ja töötavate inimeste mediaanpalga jaga- tis iseloomustab praeguste pensionäride suhtelist olukorda võrrelduna riigi üldise tasemega. Kui 2022. aastal oli suhtarv 53%, siis 2023. aastal 56%. Indi- kaatori kasvu põhjuseks on taas pensionide tõus, mis 2023. aastal oli 13,9%.

Pensioni miinimumeesmärgi indikaatorina kasutatakse rahvapensioni määra ja arvestusliku elatusmiinimumi suhet, mis iseloomustab pensioni piisavust baasvajaduste rahuldamiseks pensionieas. 2023. aastal oli see näitaja 0,99 (2022. aastal 0,91). Ka selle indikaatori kasvu peamiseks põhjuseks oli pen- sionide märkimisväärne tõus 2023. aastal.

Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:

• teha ettepanekud tööandjapensioni loomiseks eesmärgiga soodustada inimeste pensioniks kogumist, et tagada nende parem toimetulek vanaduspensionieas;

• töötada välja meetmed vanemaealiste rolli väärtustamiseks ja positiivsete hoiakute muutmiseks ühis- konnas, sealhulgas hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse. See loob paremad võimalused vanemaealiste kaasamiseks, aktiivsemaks osalemiseks ühiskonna- ja tööelus ning sotsiaalpartnerite või- mekuse suurendamiseks;

• analüüsida võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse; • viia ellu pensionitarkuse teenus, suurendades inimeste pensioniteadlikkust ning toetades ja motiveerides

nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.

4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatus.

• Õiglasema ja rahaliselt jätkusuutlikuma pensionisüsteemi tagamiseks võeti 2023. aastal vastu soodus- tingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformi seadusemuudatused, mille tulemusena kaob võimalus koguda soodusstaaži, mis võimaldab teistest töötajatest palju varem pensionile siirduda ja osadel juhtudel ka kõrgemat pensioni saada. Muudatusetele rakendub pikk üleminekuperiood.

• Pensionäride elujärje toetamiseks tõsteti alates 2023. aasta aprillist pensioneid ja töövõimetoetuse päeva- määri keskmiselt 13,9%, millega tõusis keskmine pension 700 euroni.

• Inimeste pensionitarkuse edendamiseks töötati välja pensionitarkuse strateegia 2023–2027, mille ees- märk on tagada inimestele tarkade pensioniotsuste tegemistega piisavad ressursid, et nad tunneksid end pensionieas kindlamalt. Pikemaajalises plaanis toovad targad pensioniotsused kaasa sotsiaalselt kindlus- tatuma ühiskonna, mida iseloomustab väiksem sõltuvus riiklikest toetustest, väiksem vaesusrisk ja suurem majanduslik stabiilsus.

Keskmise vanaduspensioni suhe riigi keskmisesse netopalka oli tänu pensionitele määratud maksuvabastusele.

Pensionid tõusid märkimisväärselt

+13,9%

47%

23 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• Töötamisega seotud andmete vahetamiseks allkirjastati 2023. aasta oktoobris koostöömemorandum Soomega, mille tulemusena hakatakse liikuma sotsiaalkindlustuse massandmevahetuse loomise suunas, et oleks lihtsam määrata kahe riigi vahel liikuvate ja töötavate inimeste hüvitisi ning vältida topelt kindlus- tuskaitse teket.

• Vanemaealiste toetamiseks töötati strateegilise partnerluse raames välja dokument„Vanusesõbralik Eesti. Põhimõtted“. Tegemist on põhimõtetega, millega tuleb erinevatel asutustel (sh riik, KOV, erasektor jne) oma tegevustes arvestada lähtudes inimeste vanusest tulenevatest muutunud vajadustest. 2023. aastal jätkus vanemaealiste kogude loomine eesmärgiga kaasata vanemaealisi inimesi otsustusprotsessidesse. Eakate eneseabiliikumise soodustamiseks toetati Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu (VENÜ) tegevusi, mis panustasid vanemaealiste aktiivse eluhoiaku säilitamisse, eneseteostuse võimaldamisse, eneseabi ja vas- tastikuse abistamise ning mõtestatud vaba aja veetmise tagamisse.

4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Vanemaealiste programmi ja programmi tegevuste 2023.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Vanemaealiste programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 3 442 224 3 448 224 3 426 233 99,4% Tegevus 1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Kulud 628 4 048 3 935 97,2% Tegevus 1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine Kulud 3 441 596 3 444 176 3 442 299 99,9%

Vanemaealiste programmi esialgne eelarve oli 3 442,2 miljonit eurot, lõplik eelarve oli 6,0 miljoni euro võrra suurem – kokku 3 448,2 miljonit eurot. Peamised muudatused eelarves on:

• 4,2 miljonit eurot toodi üle 2022. aasta eelarve vahendite jääke (sh Vabariigi Valitsuse reservieraldiste jäägid 0,11 miljonit eurot).

• 1,3 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet riigieelarve seaduse ja ministri liigenduse muudatuse käigus seoses peamiselt üldkulude (sh IKT kulude) jaotuse muudatusest programmide lõikes.

• 0,2 miljonit eurot oli seotud välisvahendite eelarve suurendamisega seoses struktuurivahendite uue perioodi vahenditega.

• 0,3 miljonit euro ulatuses eraldati vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kliimaeesmärkide teaduspartnerluseks.

Vanemaealiste programmi täitmine oli 3 426,2 miljonit eurot (99,4% lõplikust eelarvest). Kasutamata jäi kokku 22,0 miljonit eurot. Suurima osa kasutamata kulueelarvest moodustas maksutuludega (sotsiaalmaks, kogumis- pension) seotud kulude jääk. 2024. aastasse kantakse ülejäägist 0,9 miljonit eurot.

Programmi tegevusest „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“ jäi kasutamata 21,9 miljonit eurot. Peamised põhjused: • Sotsiaalmaksust ja kogumispensioni maksetest tehtud kulud töövõimetuspensioniks, toitjakaotuspensio-

niks ja vanaduspensioniks osutusid 25,8 miljoni euro ulatuses väiksemaks planeeritust. • 0,7 miljonit euro ulatuses olid asutuste tegevuskulud (sh tugiteenuste osutamisega seotud kulud) väikse-

mad eelarvest. Vahendid viiakse üle ja kasutatakse 2024. aastal samal otstarbel. • 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata 2022. aastal Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud ülekantud

vahendite jääk hinnatõusu leevendamise toetamiseks pensionäridele. • Seadusest tulenevate pensionite maksed osutusid 4,8 miljoni euro võrra suuremaks planeeritud eelarvest.

24 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

5. Sotsiaalhoolekande programm

Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm

Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

25 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

5.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 9. Sotsiaalhoolekande programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,3% 2,5% 2,4% 2,2% 2,2%

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,1 1,1 – 1,1 1,2

Meede 1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevavaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate vanemaealiste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

0,67 0,67 – >0,66 >0,71

Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,7 1,6 – 1,7 1,8

5.2. Programmi olukorra analüüs

Eesti hoolekandesüsteemi üheks murekohaks on inimeste suur hoolduskoormus. Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 55 000 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2023. aastal 26 700, s.o 2,4% kõigist samas vanuses elanikest. Võrreldes 2022. aastaga hoolduskoormusega inimeste osakaal pisut kasvas, kuid suure hoolduskoormusega inimeste osakaal veidi vähenes.

Endiselt on proovikiviks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi tagamisel. Eesti sotsiaal- süsteem on institutsionaalse hoolduse poole kaldu ning vajalik on pakkuda eakatele rohkem teenuseid, mis soodustavad kauem kodus elamist. 2022. aasta ja 2021. aasta võrdluses kasvas kodus iseseisvat elamist toeta- vate avahooldusteenuste (edaspidi avahooldusteenus) saajate arv vaid pisut (1%) rohkem kui ööpäevaringseid institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv (vastavalt 613 ja 533 inimese võrra ehk 4% ja 3%). Kokku- võttes jäi nende omavaheline suhe samaks (1,1 avahooldusteenuse saajat 1 ööpäevaringse institutsionaalse teenuse saaja kohta).

65-aastaste ja vanemate inimeste puhul vähenes 2021. aasta ja 2022. aasta võrdluses rehabilitatsiooniteenuse ja päevahoiuteenuse saajate arv vastavalt 9% ja 15% ning kasvas ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv 4% (2021. a 12 587 inimest ja 2022. a 13 146 inimest). Avahooldusteenuste ja institutsionaalsete teenuste suhe jäi samaks (0,67 avahooldusteenuse saajat 1 ööpäevaringse institutsionaalse teenuse saaja kohta). Tõe- näoliselt on sarnaseid tulemusi oodata ka 2023. aasta andmetes. Seda mõjutab 2023. aasta juulist rakendunud hooldereform.

26 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Pikka aega on olnud probleemiks ööpäevaringse üldhooldusteenuse saa- jate suur omaosalus teenuse eest tasumisel, mistõttu ei ole teenus kõigile abivajajatele olnud kättesaadav ja lähedaste koormus on ebaproportsionaal- selt suur, seda nii hoolduse pakkumisel kui hooldusteenuse eest tasumisel. Hooldereformi tulemusena kasvas 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti andmetel ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv 10% (31.12.2023 seis), mis on 4% rohkem kui 2022. aasta lõpus. Kokku lisandus aasta jook- sul 940 uut teenusesaajat, kellest 80% (739 inimest) hakkas teenust saama pärast reformi jõustumist.

Ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu nii suur kasv näitab, et reformi siht on õige – teenus on varasemast olulisemalt kättesaadav ja seni hoolduskoormust kandnud omastehooldajad on koormusest vabane- nud, neil on paremad võimalused jätkata või alustada töötamist ja seeläbi oma toimetulekut säilitada. Seega on muudatuse mõju mitmetahuline, ins- titutsionaalsete teenuste saajate arvu kasv võib olla hoolduskoormusega inimestele positiivse mõjuga seeläbi, et nende lähedane saab teenust. Siiski on eesmärk parandada ka avahooldusteenuste kättesaadavust.

Tööealiste puudega inimeste osas vähenes samade aastate võrdluses avahooldusteenuste saajate arv 6% ja institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv 2%, kokkuvõttes vähenes ka nende omavaheline suhe (2022. a 1,6 ja 2021. a 1,7).

Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:

• jätkata pikaajalise hoolduse reformiga ning parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaadavust; • tagada toimepidevus ja kriisideks valmisolek, mille eesmärk on sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkon-

dade ja valdkonna ettevalmistamine kriisiolukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis muu hulgas tulenevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest;

• lõimida tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused ning arendada nende koordineeritud osutamist; • jätkata erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi, mille eesmärk on paranda

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine);

• parandada valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet.

5.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatus.

• Hoolduskoormuse vähendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks jõustus 2023. aasta juulis hoolde- reform, millega hakkab riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisesse, toetades sellega oluliselt hoolealuste ja nende lähedaste toimetulekut. Hooldereformiga investeeris riik 2023. aastal üldhooldustee- nuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal on täiendav riigieelarve rahastus kohalike omavalitsuste tulubaasi ja tasandusfondi ligi 61 miljonit eurot ja 2026. aastaks suureneb rahastus ligi 68 miljoni euroni. Hooldereformi tulemusena kasvas 2023. aastal hooldekodudes hooldusper- sonali arv 25%. Reformi raames kehtestati ühtlasema kvaliteediga teenuse tagamiseks ka sotsiaalteenuste sisu täpsustavad nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ja koduteenu-

Hooldereformi tulemusena kasvas ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv

+10%

27 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

sele. Hooldekodude hinnatõusu pidurdamiseks jätkati hooldekodudele energiahinna kallinemist leevendava toetuse maksmist (perioodi jaanuar kuni märts eest). 2023. aastal oli toetusmeetme eelarve kokku 4,3 miljo- nit eurot. Pikaajalise hoolduse reformi toetamiseks seati eesmärgiks pakkuda KOVidele tuge koduteenuste arendamisel ja meetmeid omastehooldajate toetamiseks. Selleks valmistati 2023. aastal ette avatud taotlusvoorud kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja hoolduskoormuse lee- vendamiseks kohalikul tasandil, mis avanevad 2024. aastal. Avatud taotlusvoorudeks on kavandatud enam kui 33 miljonit eurot ELi struktuurifondide vahendeid koos riikliku kaasfinantseeringuga. Samuti valmis 2023. aastal määrus, millega hakatakse alates 2024. aastast toetama kogukonna juhitud kohaliku arengu tegevusrühmi, mis aitavad parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti.

• Erihoolekandeteenuste paremaks tagamiseks võeti 2023. aastal vastu otsus 2024. aasta riigieelarvega eraldada erihoolekandeteenuste rahastamiseks lisavahendeid 6,1 miljonit eurot, mis suunatakse peamiselt erihoolekandeteenuste hindade tõusu ja teenusekohtade kättesaadavuse parandamiseks. Lisavahendid või- maldasid tõsta tegevusjuhendajate palka ja leevendasid teenuseosutajate majanduskuludega toimetulekut.

• Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimiseks ja koordineeritud osutamiseks korraldati 2023. aas- tal avatud taotlusvoor hoolduskoordinatsiooni võrgustiku maakonnaüleseks laiendamiseks ja toimiva koordinatsioonimudeli loomiseks. Koordinatsioonimudeli jätkurakendamisel osalevad nelja piirkonna sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi asutused ning projektide kestuseks on kaks aastat. Samuti koostati sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks, millega on kavas integreerida erivajadusega inimestele osutatavad rehabiliteerivad üksikteenused ja sekkumised tervishoiuteenustega, arendada välja täiendavad eri sihtrüh- madele vajalikud sotsiaal- ja terviseteenused ning kujundada ümber tööalase rehabilitatsiooni sisu.

• Taristu kaasajastamiseks viidi 2023. aastal lõpule ELi struktuurivahendite 2014–2020 perioodi vahendi- test rahastatud erihoolekandeasutuste reorganiseerimine, millele 2023. aastal eraldati üle 3 miljoni euro. Kokku loodi aastate jooksul 1644 kvaliteetset teenusekohta, millest 1145 reorganiseeriti ja 499 olid uued teenusekohad, et pakkuda psüühilise erivajadusega inimestele paremaid elamis-, õppimis- ja töötamistingi- musi. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimisega jätkatakse ELi struktuurivahendite 2021–2027 perioodi vahenditest. Samuti eraldati 2023. aastal REACT-EU vahenditest ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajatele nakkushaiguste leviku tõkestamiseks 7,66 miljonit eurot.

• Abivahendite kättesaadavuse tagamiseks valmis 2023. aasta mais väljatöötamiskavatsus sotsiaalhoole- kande seaduse muutmiseks, millega soovitakse korrastada abivahendite süsteemi, et abivahendid oleksid vajaduspõhiselt ja ühtsetel alustel kättesaadavad üle elukaare, parandada valdkondadeülest standardi- seeritud andmevahetust ja parandada kuulmislangusega inimestele tõlketeenuse kättesaadavust. Samuti muutusid 2023. aastal abivahendite loetelu tingimused, piirhinnad ja piirlimiidid, millega tagatakse inimes- tele paremad võimalused abivahendite soetamisel või üürimisel.

• Puuetega inimestele parema teenuse tagamiseks on alates 2023. aasta novembrist puudega lastel ja puu- dega vanaduspensioniealistel võimalik puude raskusastme tuvastamist taotleda Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, millega lihtsustus ka taotluse täitmine. 2023. aastal leiti arenduspartner täisealise abiva- jaduse esmase hindamisvahendi loomiseks STARi keskkonda, mis valmib 2025. aasta alguseks. 2023. aasta alguses valmis Sotsiaalkindlustusametis puudeinfo andmevahetusprojekt, mis võimaldas kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel kokku hoida tööaega ja keskenduda inimeste abistamisele. Samuti alustati analüüsiga rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil (RFK) põhineva juhise loomiseks laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamisel, analüüs valmib 2024. aastal.

• Puuetega inimeste toetamiseks saavutati seoses mootorsõidukimaksu eelnõu ettevalmistamisega kokkulepe, millega on maksust vabastatud need autod, mis on kohandatud puudega inimestele. Mootor- sõidukimaksu eelnõu kohaselt töötab Sotsiaalministeerium välja toetusmeetmed puuetega inimestele, mida rakendatakse 2025. aastal. Meetmed hõlmavad osade puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmist, abivahendite võimaldamist ilma eelneva puude või vähenenud töövõime tuvastamiseta ning osade abiva- hendite riigiosaluse suurendamist. Samuti jätkas Sotsiaalministeerium 2023. aastal riigieelarvelise toetuse (1,4 miljonit eurot) maksmist Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fondile, et toetada puuetega inimeste õiguste ja huvide esindamist riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

• Dementsusega inimeste ja nende lähedaste toetamiseks jätkas Dementsuse Kompetentsikeskus (AS Koeru Hooldekeskuse juures) 2023. aastal nõustamisteenuse pakkumist nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele. Igas maakonnas jätkasid tööd lähedastele mõeldud tugigrupid ning

28 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

keskus korraldas koolitusi ja infopäevi. Valmisid uus juhend „Dementsuse ennetus ja riskitegurid“ ja lühen- datud versioon suunistest, mis on suunatud teema kajastamisele meediaruumis ja laiemalt. Samuti jätkati Tervise Arengu Instituudi kaudu hoolekandeasutuste spetsialistide pädevuse suurendamiseks dementsu- seteemalise koolitusprogrammiga, et parandada dementsusega inimestele osutatavate teenuste kvaliteeti. Koolitusprogrammi lõpetas 28 inimest 15 hoolekandeasutusest. Lisaks viis Dementsuse Kompetentsi- keskus koostöös TAI-ga ellu mentorlusprogrammi, kus osales kokku kaheksa hoolekandeasutust.

• Inimeste toimetuleku tagamiseks testiti alates 2023. aasta aprillist Harju- ja Raplamaal uudset toiduabi- kaartide süsteemi, kus senine toidupakkidel põhinev korraldus asendati toiduabikaartidega, mis on inimväärsem ja võimaldab abivajajale suuremat valikuvabadust. Toiduabikaardiga saab inimene senise peamiselt kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest koosneva toidupaki asemel ise valida, milliseid toiduaineid ta soetab. Esimese riigina Euroopas läks Eesti kogu riigis toidupakkidelt toiduabikaartidele üle 2023. aasta oktoobris. Riiklik toiduabi jõudis 2023. aastal 48 616 abivajajani. Ukraina sõjapõgenike toeta miseks jätkas Sotsiaalkindlustusamet 2023. aastal abivajajatele lühiajalise majutuse pakkumist (2023. a 3691 inimest, 2022. a 22 107 inimest).

• Sotsiaalvaldkonna kriisivalmiduse ja toimepidevuse tagamiseks tehti koostöös kohalike omavalitsustega ettevalmistusi, et korraldada vältimatut sotsiaalabi ulatuslikes kriisides. Sotsiaalkindlustusametil valmi- sid võtmeteenuste toimepidevusplaanid ning 314 ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkuja energia ja varustuskindluse analüüs. Sotsiaalministeeriumis valmistati ette tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga seotud sotsiaalvaldkonna eriseaduste pakett.

5.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 10. Sotsiaalhoolekande programmi ja programmi tegevuste 2023.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Sotsiaalhoolekande programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 159 997 167 742 162 907 97,1% Tegevus 1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV-de võimestamine Kulud 14 741 9 589 6 919 72,2% Tegevus 1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Kulud 145 256 158 152 155 988 98,6%

Sotsiaalhoolekande programmi esialgne eelarve oli 159,9 miljonit eurot. 2023. aasta lõplik eelarve oli 167,7 miljonit eurot, mis oli esialgsest eelarvest 7,7 miljoni euro võrra suurem. Peamised muudatused eelarves:

• 17,1 miljoni euro ulatuses toodi üle 2022. aasta eelarve vahendite jääke (sh 2022.a lisaeelarve jääk 10,6 mil- jonit eurot, välisvahendite jääk 0,1 miljonit eurot, Vabariigi Valitsuse reservieraldiste jäägid 0,05 miljonit eurot).

• 9,6 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet riigieelarve seaduse muudatuse käigus (valdavalt välis vahendite täpsustamine).

• 0,2 miljoni euro ulatuses eraldati vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kliimaeesmärkide teaduspartnerluseks.

Sotsiaalhoolekande programmi 2023. aasta tegelik kulu oli 162,9 miljonit eurot (97% lõplikust eelarvest). töötada välja meetmed vanemaealiste rolli väärtustamiseks ja positiivsete hoiakute muutmiseks ühiskonnas, sealhulgas hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse. See loob paremad võimalused vanemaealiste kaa- samiseks, aktiivsemaks osalemiseks ühiskonna- ja tööelus ning sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks.

Programmi tegevusest „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV-de võimestamine“ jäi kasutamata 2,7 miljonit eurot, mille jaotus on järgmine: • 1,7 miljonit eurot on partnerlusega seotud projektide toetus, mille tegevused on planeeritud 2024. aastal

ning vahendid on üle viidud järgmise aasta eelarvesse. • 0,7 miljonit eurot on asutuste tegevuskulude (sh tugiteenuste) jääk, vahendid kantakse sihtotstarbeliselt üle.

29 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• 0,1 miljonit eurot on 2022. aastast ülekantud vahendite jääk Ukraina sõjapagulastele osutatavad teenuste osas. Teenuse vajadus on ka 2024. aastal, kuid riigieelarve reeglitele vastavalt jääke üle kanda ei saa.

• 0,1 miljonit eurot on välisvahendite projektidega seotud kulud, Euroopa Komisjoni projektide rahalised jää- gid viiakse üle 41 031 euro ulatuses.

Programmi tegevusest „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“ jäi kasutamata 2,2 miljonit eurot.

Vahendid jäid kasutamata järgmistel põhjustel: • 6,6 miljonit eurot seoses välisprojektidega (sh uue perioodi struktuurivahendite tegevuste edasilükkumisega

4,3 miljonit eurot). Prognoositust vähem kasutati vahendeid tööturul osalemist toetavate hoolekandetee- nuste osas 0,6 miljonit eurot, toiduabiga seotud vahendeid 0,5 miljonit eurot, sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise kulusid 0,3 miljonit eurot.

• 5,7 miljonit eurot erihoolekandeteenuste pakkumisel. Jääk on seotud peamiselt elupinda pakkuvate erihoo- lekandeteenuste osas, kus on nõudlus kõrge, kuid teenuseosutajad on olnud uute teenuskohtade loomisel tagasihoidlikud. Teenuste pakkumisel on probleemiks teenuse madalad hinnad, mis ei kata teenusega seo- tud nõudeid. Jääk viiakse erihoolekande osutamise tagamiseks üle järgmise aasta eelarvesse.

• 2,4 miljonit eurot on 2022. aastast ülekantud vahendite jääk Ukraina sõjapagulastele osutatavad teenuste jaoks. Teenuse vajadus on ka 2024. aastal, kuid riigieelarve reeglitele vastavalt jääke üle kanda ei saa.

• 0,7 miljonit eurot sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumisel, kus teenuse saamine lükkus 2024. aas- tasse. Vahendid on sihtotstarbeliselt üle kantud.

• 0,4 miljonit eurot on asutuste tegevuskulude (sh tugiteenuste) jääk, vahendid kantakse sihtotstarbeliselt üle.

Seadusest tulenevate kohustuste tagamiseks kasutati planeeritust 13,5 miljoni euro ulatuses enam vahendeid: • Pagulastele varjupaigateenuse pakkumine osutus suurema pagulaste arvu tõttu prognoositust 16 miljoni

euro võrra suuremaks. • Abivahendite teenuse pakkumine täisealistele osutus abivajavate inimeste arvu suurenemise tõttu 1,6 mil-

joni euro võrra suuremaks planeeritud eelarvest. • Puudega inimeste igakuised toetused osutusid väiksema saajate arvu tõttu 3,8 miljoni euro võrra väiksemaks. • Toetuste kojukanneteks kulus 0,2 miljonit eurot vähem vahendeid. • Õppelaenude kustutamise kulud olid 0,1 miljonit eurot väiksemad.

30 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

6. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutaja ministee- rium ja selle valitsemisala asutused

Sotsiaalministeerium, Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

31 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

6.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 11. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse Allikas: Euroopa sotsiaaluuring

7,3% (2020/ 2021)

–* –* <7,3% <7,3%

Sooline palgalõhe** Allikas: Statistikaamet

14,9% 17,7% 13,1% 13,5% 12,8%

Ligipääsetavuse indeks Allikas: Rahandusministeeriumi minuomavalitsus.ee andmekogu

33% 39,5% –** 38,4% 39,4%

Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond “raha” Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)

73,2 73,6 73,3 74,2 74,7

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond “töö” Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)

72,5 72,7 77,5 72,9 73,1

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond “võim” Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)

36,6 34,0 33,0 40,7 42,7

Meede 1.2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine, muu hulgas ligipääsetavuse suurendamise kaudu

Märgise „Austame erinevusi“ saanud organisatsioonide arv*** Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

32 49 49 säilib suureneb

Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi, biseksuaalne või transsooline inimene Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring****

56% – – >56% >56%

* Euroopa sotsiaaluuringu sisendit koguti 2022/2023, aga uuring ei ole veel saadaval.

** 2023. aasta andmed peaks eelduslikult olema saadaval juunis 2024.

*** Märgist „Austame erinevusi“ antakse välja iga kahe aasta tagant.

**** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei tehta igal aastal (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021).

6.2. Programmi olukorra analüüs

Palgalõhe on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Kuigi 2022. aastal kasvas naiste ja meeste palgaerinevus 17,7 protsendini, kahanes see 2023. aastal 13,1 protsendini, ületades oodatava sihttaseme. Vii- mase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt on enamik Eesti inimestest (83 protsenti) palgalõhest teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks (64 protsenti vs. → 54 protsenti). Käärid meeste ja naiste hinnan- gute vahel on märkimisväärsed: probleemi näeb 71 protsenti naistest ja vaid 35 protsenti meestest. Monitooring toob muu hulgas muret tekitava trendina välja selle, et noorte meeste ja naiste soolist võrdsust puudutavad hinnangud ja hoiakud lahknevad oluliselt. Kui 15–29-aastaste naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt võrdõiguslikumaks, siis 15–29-aastaste meeste hoiakud on mitmes küsimuses patriarhaalsemad või vägivalda normaliseerivamad kui kogu elanikkonnal või meestel keskmiselt.

Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2021/2022 õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduserialadel õppijatest mehi kõigest 11 protsenti, tervise ja heaolu erialadel 15 protsenti ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32 protsenti. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70 protsendi.

32 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu igal aastal ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sealhulgas kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa palkade läbipaistvuse suurendamine ja palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides

Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, vaatamata sellele jääb Eesti võrdlu- ses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks.

Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis – näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piira- tud kohaldamisala puudega inimesed ja mitu muud vähemusrühma tööelust väljapoole jäävates valdkondades (sh kaupade ja teenuste kättesaadavus) tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka sea- duste täitmise jälgimine ning tasuta esmase õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid.

Poliitikakujundamiseks ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväär- sed ja ülevaatlikud andmed ja analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed, mis peaksid olema aluseks sihtrühmade olukorda ja vajadusi arvestavale poliitika kujundamisele ja selle mõjude hindamisele, on praegu ebaühtla- selt kogutud ning info hulk varieerub nii vähemusrühmade kui valdkondade vaates.

Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas erinevate sihtrühmade vajadusi.

Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:

• kaasajastada soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste õigusraamistikku kaasajastamine ja seda tõhusa- malt rakendada;

• suurendada ja toetada tööandjate teadlikkust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saadavast kasust ja vajalikkusest, sealhulgas jätkata mitmekesisuse märgise ja leppega ning arendada digitööriista Palgapeegel, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust;

• vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem, samuti parandada haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskusi ja koostööd, et vähendada soolist segregatsiooni ja ebavõrdsust;

• soodustada kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ja praktikate senisest tõhusamat kasutu- selevõttu kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ja tööriistu;

• võimestada professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust ning vähemusrüh- made võrdseid võimalusi edendavaid ja võrdse kohtlemise tagamist toetavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu.

Õiguskaitse puudulikkus jätab osad sihtgrupid tõhusa kaitseta

33 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

6.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE VOLINIK

Voliniku 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade voliniku aastaülevaates.

Programmi tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava oskuste ja tööturu teemaploki muutusse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“.

• Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste valdkonna arendamiseks ning võrdõigusvoliniku institutsiooni tugevdamiseks kujundati ja kinnitati Vabariigi Valitsuses Eesti seisukohad seoses võrdõigusasutuste direk- tiividega. Seisukohad on kontekstikesksed ja võimaldavad kompromissideks vajalikku paindlikkust ka eelnõude menetlemise hilisemas faasis. Juunis direktiivide eelnõude suhtes heaks kiidetud nõukogu üldine lähenemisviis on Eesti seisukohtadega kooskõlas.

• Soolise võrdsuse valdkonna arendamiseks kujundati Eesti seisukohad seoses 2023. aasta juunis jõustu- nud EL palkade läbipaistvuse direktiiviga. Õigusakt vastab Eesti huvidele, aitab edendada Eestis palkade läbipaistvust ning vähendada soolist palgalõhet ja ebavõrdsust. Direktiivi jõustamise toetuseks arendati digitööriista Palgapeegel, et toetada tööandjat ning tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ja palkade läbipaistvust.

• „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ toetuste andmise tingimused kinnitati ministri käskkirjaga ning tegevustega on alustatud. Sellega on loodud visioon soolise segregatsiooni vähendamiseks ja selleks tarvilikeks tegevusteks perioodil 2023–2029. Käima on lükatud uuring „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ ning käivitamisel on Töötukassa karjääriteenuse pakkujatele koolitusmooduli väljatöötamine soolise segregatsiooni vähendamiseks.

• Loodud on soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega arves- tamise toetamise digitööriist. Tööriist on kasutajasõbralik digitaalne abivahend, mis aitab parandada toetuse taotlejate teadlikkust ja oskusi edendada võrdseid võimalusi ning hinnata, mida silmas pidada ja milliseid tegevusi oma projekti raames teha selleks, et edendada soolist võrdsust ning tagada võrdne koht- lemine ja ligipääsetavus.

• Loodud on soolise võrdsuse digitaalne kompetentsikeskus ehk võrdsuskeskus. Võrdsuskeskuse juurde on loodud soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse e-kursused, mille eesmärk on parandada sidusrühmade teadlikkust nimetatud teemadest ning anda neile praktilisi tööriistu võrdõiguslikkuse eden- damiseks. Kursused on interaktiivsed, koosnedes nii loengutest kui praktilistest ülesannetest ning nende läbimist on alustanud mitme ministeeriumi töötajad.

• 2023. aastal esitati soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule 198 pöördumist ja volinik andis ühe arvamuse, millega hindas ainult ühele soole mõeldud jõusaali loomise õiguspärasust lähtu- valt võrdse kohtlemise põhimõttest. Volinik tõstatas võrdõiguslikkuse teema Eesti rohepöörde kavades. Voliniku kantselei tellitud uuring analüüsis riiklikes rohepöörde dokumentides võrdõiguslikkuse aspekte ja sõnastas konkreetsed vajadused võrdõiguslikkusega arvestamisel. Lähtuvalt uuringu tulemustest esitas volinik omapoolsed ettepanekud kliimaseaduse väljatöötamise kavatsusse. Volinik tegi ettepaneku lisada karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõusse kaitstud tunnusena sooidentiteet. Volinik andis sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks võrdõigusasutuste direktiivide eelnõude kohta. Volinik juhtis Sotsiaalministeeriumi tähelepanu vajadusele tagada poistele võrdsed võimalused riiklikus vähiennetuses, et poistel oleks võimalus sarnaselt tüdrukutega tasuta vaktsineerida end HPV vastu. Samuti palus volinik Sotsiaalministeeriumil täiendavalt analüüsida töölepingu seaduse §-s 57 sätestatud pikendatud põhipuhkuse andmise eesmärki ning muuta regulatsiooni selliselt, et see oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega vanaduspensioniealistele töötajate suh- tes. 2023. aastal alustas volinik regulaarsete kohtumistega ministeeriumis, kohalikes omavalitsustes ja

34 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

ülikoolides. Voliniku kantselei korraldas rahvusvahelise konverentsi „Milline rohepöörde on õiglane?“ ja uuendas veebilehe volinik.ee. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske valiti aastateks 2023–2025 võrdõigusasutuste võrgustiku Equinet juhatusse.

6.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tabel 12. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi ja programmi tegevuste 2023. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 2 617 2 935 2 214 75,4% Tegevus 1.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Kulud 706 719 656 91,1% Tegevus 1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kulud 624 773 561 72,6% Tegevus 2.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Kulud 1 286 1 443 998 69,1%

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi 2023. aasta lõplik eelarve oli 2,9 miljonit eurot, mis esi- algsest eelarvest oli 0,3 miljoni euro võrra suurem: • 0,4 miljonit eurot toodi üle 2022. aasta eelarve vahendite jääke. • 0,3 miljonit eurot vähendati eelarvet seaduse muudatuse ja ministri liigendusega seoses üldkulude jaotuse

muudatustega. • 0,2 miljonit eurot suurenes välisvahendite eelarve aasta sees vastavalt tegelikule kasutusele.

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi 2023. aasta tegelik kulu oli 2,2 miljonit eurot (75,4% lõplikust eelarvest). Programmi kuludest jäi kasutamata 0,7 miljonit eurot. 2024. aastasse kantakse üle 0,3 miljonit eurot.

Programmi tegevuse „Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine“ jääk 0,4 mln eurot on seotud välisva- hendite projektidel olevate üldkulude jaotuste jääkidega ning sõltub ka projektide tegelikust elluviimise tempost.

Programmi tegevuse „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik“ vahendite jäägist 0,2 miljonit eurot on seotud asutuse tegevuskulude jäägiga ja see viiakse üle järgmise aasta eelarvesse samaks otstarbeks.

Programmi tegevuse „Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine" eelarvest jäi kasutamata 60 tuhat eurot, mis on MKM tegevuskulude jääk (sh SV horisontaalne tehniline abi) ning millest 48 tuhat eurot viiakse 2024. aas- tasse üle samaks otstarbeks.

35 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA 1.

Programmide tegevustasandi mõõdikud

LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele

Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) Allikas: Statistikaamet

1261 1239 – 1532 tõuseb

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

16,5% (2018) – – langeb

Perest eraldatud laste osakaal 0–17- aastastest lastest Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet

0,10% 0,12% 0,13% langeb langeb

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine KOV-ide taotluste arv Sotsiaalkindlustusametile lastekaitse - juhtumite lahendamiseks abi saamisel (riigisisene nõustamine ja rahvus vaheliste juhtumite vahendamine) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

181 198 217

KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

N/A N/A N/A N/A N/A

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Meede 1.3 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

78% (2020) – – ≥82% ≥83%

36 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Tööturuprogramm

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1. Kõrge tööhõivetaseme saavutamine ja hoidmine

Tegevus 1.1. Tööturu valdkonna arendamine Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealises rahvastikus, % Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused

1,12% (2019) – 0,9% 1,11% 1,11%

Ida-Virumaa registreeritud töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast Allikas: Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused

1,58 1,63 1,65 ≤1,6 ≤1,6

Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Statistikaamet

510,9* 462,4 392,3 < 500 < 500

Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus

IKT osutamine Astangu KRK-le Allikas: TEHIK

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

* Väärtus on muutunud, sest Statistikaamet on muutnud metoodikat (15–74-aastaste asemel 15-aastased ja vanemad).

VANEMAEALISTE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

14,3 (2018) – – 15,0 15,1

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

53,2 (2018) – – 57,4 58,2

Tegevus 1.1.2. . Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär; mediaanpensioni suhe mediaanpalka Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeeriumi arvutused

Neto asendus- määr 45% 43% 47% ≥ 44% ≥ 44%

Mediaan 53% 53% 56% ≥ 60% ≥ 60%

Rahvapensioni määra suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused

1,09 0,91 0,99 > 1,0 > 1,0

37 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,3% 2,5% 2,4% 2,2% 2,2%

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldusteenuseid täidetud teenusekohtade suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

2,4 2,4 – 2,9 3,1

Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

5,2% 5,7% 4,8% 5,7% 5,6%

SOOLISE VÕRDSUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

17% -* -* <17% <17%

Nende 15–19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hak- kama kui naised, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

77% -* -* >77% >77%

Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

32% -* -* >32% >32%

Meede 1.2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine, muu hulgas ligipääsetavuse suurendamise kaudu

Tegevus 1.2.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine

Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

* Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei tehta igal aastal (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021).

38 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA 2.

Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse

Strateegia „Eesti 2035“ vajalikud muutused Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta olulisemad tulemused

B. Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega

• välisvahendite kasutusele võtmine tööturumeetmete pakkumiseks • uue tööturumeetmete seaduse vastuvõtmine ja

„Tööhõiveprogrammi 2024–2029“ (THP) kinnitamine • NEET-noori toetavate avatud taotlusvoorude korraldamine • põlevkivisektori töötajate toetamiseks ÕÜFi vahendite kasutusele võtmine

F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul

• Eesti seisukohtade kujundamine seoses ELi võrdõigusasutuste direktiividega ja palkade läbipaistvuse direktiiviga

• Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumine • digitööriista Palgapeegel arendamine • toetuse andmise tingimuste „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja

tööturul“ kinnitamine • soolise võrdsuse digitaalse kompetentsikeskuse ja teadlikkust suurendavate

e-kursuste loomine

A. Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks

• seadusemuudatused elatisabi suuruse kahekordistamiseks (100-lt eurolt 200-le eurole)

• hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele tugiteenuste rahastamine välis- vahendite asemel riigieelarvest

• vanemlusprogrammi „Imelised aastad" 2024. aasta rahastamise suurendamine 200 000 euro võrra

G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi

• töötushüvitiste süsteemi korrastamine ja baasmääras töötuskindlustushüvitise väljatöötamine

• sooduspensionite reformiks vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmine • toidupakkide süsteemilt toiduabikaartide süsteemile üleminek

H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi

• väljatöötamiskavatsus rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamiseks • üldhooldusreformi rakendamine • hooldekodudele energiahinna kallinemist leevendava toetuse maksmine • pikaajalise hoolduse valdkonnas avatud taotlusvoorude ettevalmistamine • 2024. aastal erihoolekandeteenuste rahastamiseks lisavahendite eraldamine

6,1 miljonit eurot • hoolduskoordinatsiooni võrgustiku maakonnaüleseks laiendamiseks avatud

taotlusvooru korraldamine • ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajatele

nakkushaiguste leviku tõkestamiseks 7,66 miljoni euro eraldamine

39 2023. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA 3.

Ühisprogrammide tegevuste eelarve täitmine kahe valitsemisala lõikes

Ühisprogrammide tegevuse eelarve täitmine Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisalade lõikes (tuhat eurot)

Tööturuprogramm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 917 907 931 246 913 444 98,1% MKMi kulud 0 438 987 440 293 100,3% SoMi kulud 917 907 492 259 473 151 96,1% Tegevus 1.1. Tööturuvaldkonna arendamine Tegevuse kulud 2 678 3 393 2 225 65,6% MKMi kulud 0 1 091 991 90,9% SoMi kulud 2 678 2 302 1 233 53,6% Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Tegevuse kulud 890 266 901 817 887 619 98,4% MKMi kulud 0 433 407 435 371 100,5% SoMi kulud 890 266 468 410 452 247 96,5% Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Tegevuse kulud 20 764 23 343 21 171 90,7% MKMi kulud 0 4 490 3 930 87,5% SoMi kulud 20 764 18 853 17 241 91,4% Tegevus 1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Tegevuse kulud 4 200 2 693 2 430 90,2% SoMi kulud 4 200 2 693 2 430 90,2%

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 2 617 2 935 2 214 75,4% MKMi kulud 0 1 209 907 75,0% SoMi kulud 2 617 1 726 1 307 75,7% Tegevus 1.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Tegevuse kulud 706 719 656 91,1% MKMi kulud 0 409 352 86,1% SoMi kulud 706 310 303 97,8% Tegevus 1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Tegevuse kulud 624 773 561 72,6% SoMi kulud 624 773 561 72,6% Tegevus 2.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Tegevuse kulud 1 286 1 443 998 69,1% MKMi kulud 0 800 555 69,4% SoMi kulud 1286 644 443 68,8%