Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 13-3.7/2582-1 |
Registreeritud | 03.06.2024 |
Sünkroonitud | 04.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE (FTO, KPO, EAPO) |
Sari | 13-3.7 Siseauditi korraldamine riigiasutustes (metoodika, juhendid, kirjavahetus, siseaudiitori kutsekomisjoni protokollid) (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 13-3.7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Rainer Osanik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Merike Saks
Rahandusministeerium
28.05.2024 nr 1.5-3/645
Siseaudiitori aruande edastamine
Austatud proua Saks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskiri“ § 14 lõikele 1 koostab siseauditi juht siseaudiitori aruande
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta (edaspidi siseaudiitori
aruanne) Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõike 4 mõistes ning esitab selle
Rahandusministeeriumile 1. juuniks.
Sellest tulenevalt edastame Teile siseaudiitori aruande 2023. aasta kohta.
Siseaudiitori aruanne sisaldab siseauditi juhi arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja
selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala
asutustes ning sellele lisatud ülevaadet aruandeaastal lõpetatud vastavate kindlustandvate tööde
tulemustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
kantsler
Lisa: Siseaudiitori 2023. a aruanne – arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala
asutustes.
Margit Krieger
625 6159 [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseaudiitori aruanne
Arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja
selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja
tema valitsemisala asutustes
Aruanne esitatakse:
kõrgemale juhtorganile,
tippjuhtkonnale
2024
2
Sisukord
1. Taustainformatsioon .................................................................................................................................3
2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud audititega ............................4
2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis ning kvaliteetsed tootmissisendid ..................................................4
2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus ............................................................................................4
2.3 Kalandus .................................................................................................................................................4
2.4 Tugifunktsioonid ....................................................................................................................................5
3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta ......................6
4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused ..........................................................................7
4.1 Arvamuse andmisega seotud periood .....................................................................................................7
4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud ....................................................................................................7
4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted ...............................................................7
Lisa 1: Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis ..........................................................10
Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus ........................................................................................14
Lisa 3: Kalandus .............................................................................................................................................15
Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid ..................................................................................................................16
3
1. Taustainformatsioon
Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab ministeeriumis
regionaalminister ja tema valitsemisala asutuses asutuse juht1.
Ministeeriumi siseauditi juhi ülesanne on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõikest 4 anda
arvamus ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta.
Siseaudiitori aruande koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määruse nr 79
„Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ §-s 14 sätestatust. Ministeeriumi
valitsemisalas on siseauditeerimise korraldamiseks moodustatud2 kaks organisatsiooni:
1. Ministeeriumi siseauditi osakond täidab siseauditeerimisega seotud ülesandeid
ministeeriumis, Põllumajandus- ja Toiduametis (PTA), Riigi Laboriuuringute ja
Riskihindamise Keskuses (LABRIS)3 ja Maaelu Teadmuskeskuses (METK)4.
2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on siseauditeerimise
korraldamisel eraldi organisatsioon, kus siseauditeerimise kutsetegevusest tulenevaid
ülesandeid täidab asutuse siseauditi osakond.
PRIA siseauditi osakonna juhataja esitab PRIA juhtkonnale arvamuse PRIA
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse kohta.
Siseauditeerimise korraldamisel juhindutakse audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud
õigusaktidest, Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määrusest nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskiri”, valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjast ning siseauditi
osakonna põhimäärusest.
Siseauditi osakond täidab ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020
auditeerimisasutuse5 ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–
2027 auditeerimisasutuse6 ülesandeid. Alates 01.07.2019. a täidab siseauditi osakond Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud sertifitseerimisasutuse ülesandeid7.
Siseauditi üksus on üldiselt vastavuses siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja
standarditega alates 2010. a. Viimane väline hindamine (sõltumatu väline kinnitus
enesehindamisele) viidi läbi 2021. a8.
1 Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 131 ja § 73 lg 1 p 21 2 Maaeluministri käskkiri nr 121, 27.08.2018 3 Kuni 31.12.2022 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL). 4 Kuni 31.12.2022 Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI). 5 Maaeluministri 14.06.2018. a käskkirja nr 83 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 8 alapunkt 6. 6 Maaeluministri 17.03.2023 a käskkiri nr 57 „Volituste andmine Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
2021–2027 Eesti rakenduskava rakendamisasutuste ülesannete täitmiseks“. 7 Maaeluministri 14.06.2018. a käskkirja nr 83 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 8 alapunkt 7. 8 Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise aruanne, allkirjastatud 12.05.2021. a; KPMG Baltics OÜ
riskinõustamise ja siseauditi valdkonna juhi Viljar Alneku (CIA, CGAP, CFSA, CRMA) poolt läbi viidud
välishindamise aruanne „Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna enesehindamise tulemuste väline kinnitamine“,
allkirjastatud 07.10.2021. a.
4
2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud
audititega9
2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis ning kvaliteetsed tootmissisendid
Toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite
tegevusvaldkond hõlmab toiduohutust, loomatervist, loomseid kõrvalsaaduseid ja nende käitlemist,
loomakaitset ja -heaolu, põllumajandusloomade aretust, taimetervist, taimekaitset,
mahepõllumajandust, turukorraldusmeetmete rakendamist, geneetiliselt muundatud organismide
tahtlikku keskkonda viimist toidu ja sööda eesmärgil, sortide registreerimist ja sordikaitset, seemne
ja taimse paljundusmaterjali tootmist ja turustamist, väetiste ja sööda käitlemist ning nende nõuetele
vastavuse riikliku järelevalve teostamist.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 1):
• sigade heaolu seapidamiskohtades (läbiviija: ministeeriumi siseauditi osakond);
• loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ametlik kontroll (läbiviija: Euroopa
Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE));
• EL-i sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll ning piiripunktide EL-i nõuetele
vastavuse kontroll (DG SANTE);
• tapahügieeni ja lihakontrolli nõudeid reguleerivate kontrollisüsteemide hindamine (DG
SANTE);
• laboratooriumite kvaliteedijuhtimissüsteemi auditid/nõuetele vastavuse kontrollid
(läbiviijad: LABRIS-e ja METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajad, Eesti
Akrediteerimiskeskus, AS Metrosert).
2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus
Tegevusvaldkond hõlmab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja selle tulevikuotsuste
kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu arengukava ja riigiabi vastavate meetmete
väljatöötamist ja rakendamist, teadus- ja arendustegevuse suunamist, põllumajandussaaduste
tootmise, töötlemise ja kaubanduse reguleerimist, mahepõllumajandust ja aiandustoodete kvaliteeti,
maaparanduse korraldamist, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamist,
keskkonna parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja elukeskkonna arengu suunamist, sordi- ja
tõuaretust.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 2):
• makseasutuse (PRIA) 2023. eelarveaasta EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit
(läbiviijad: ministeeriumi siseauditi osakond ja KPMG Baltics OÜ);
2.3 Kalandus
Tegevusvaldkond hõlmab kala- ja vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise
koordineerimist, kutselise kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika
rakendamist (sh Eesti kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja
rakendamist).
Arvamuse andmisel on tuginetud EMKF Auditeerimisasutuse kindlustandvatele töödele (vt
täpsemalt lisa 3):
9 Peamised tegevusvaldkonnad tulenevalt ministeeriumi põhimäärusest – lähtutakse põhimäärusest, mis kehtis siseauditi
üksuse 2023. a tööplaani kinnitamisel (s.o Maaeluministeeriumi põhimäärus).
5
• EMKF tegevusauditid, kokku 30 väljamakse auditeerimine (läbiviijad: ministeeriumi
siseauditi osakond, KPMG Baltics OÜ);
• EMKF 2014–2020 Eesti rakenduskava iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus, hõlmab
perioodi 01.07.2022–30.06.2023 (koostaja: ministeeriumi siseauditi osakond).
2.4 Tugifunktsioonid
Tegevusvaldkond hõlmab strateegilist planeerimist ja arendustegevust, siseauditeerimist, finants- ja
raamatupidamisarvestust, infotehnoloogiat, õigusloomet, personalijuhtimist, sise- ja
väliskommunikatsiooni, varade- ja dokumendihaldust.
Tugifunktsioonide osas 2023. a auditeid läbi ei viidud.
6
3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta
Siseauditi juhina olen seisukohal, et läbiviidud toimingutega on tagatud piisav tõendusmaterjal
aruande peatükis 2 kirjeldatud ulatuses järgmise arvamuse avaldamiseks:
ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteem on parandamist vajav, seda
eelkõige järgmistes valdkondades:
• toiduohutus, loomade heaolu ja loomatervis, loomsed kõrvalsaadused;
• põllumajandus- ja maaelu (EAGF ja EAFRD meetmete rakendamine).
7
4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused
4.1 Arvamuse andmisega seotud periood
Arvamus antakse 2023. a kohta.
4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud
Arvamuse ulatus on piiratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala 2023.
a tööplaani10 kohaselt läbiviidud audititega ning teiste kindlustandvate töödega võttes arvesse meile
kättesaadavaks tehtud ja teadaolevat informatsiooni (Lisad 1–3). Samuti on tuginetud:
• Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2023. a tegevusaruandes välja
toodud kokkuvõttele auditi aruannetes kajastatud soovituste rakendamisest ministeeriumis
ja tema valitsemisala asutustes.
Kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus aruandeaastal rakendamisele 29 soovitust.
Järeltoimingute käigus hinnati 29 soovituse rakendamist, millest oli rakendatud 16, osaliselt
rakendatud 11 ja rakendamata 2 soovitust.
Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite
järeldused võinud olla teistsugused.
Riigieelarve seaduse § 79 lg 1 ja 2 kohaselt teostab Riigikontroll riigi majandusaasta koondaruande
raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli. Riigikontroll lõpetab
kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil. Seetõttu ei ole olnud võimalik eelpool
nimetatud auditi tulemustega käesoleva arvamuse koostamisel arvestada.
Euroopa Komisjoni (DG Agri) poolt 2023 a läbiviidud auditite11 tulemusi on arvesse võetud 2023
finantsaasta EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi arvamuse koostamisel ulatuses, mis oli
arvamuse koostamise ajaks (15.02.2024) teada. Kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoniga
auditite leidude osas ja sellest tulenevalt Euroopa Komisjoni lõplikud seisukohad ei ole hetkel teada.
4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse hindamisel on lähtutud:
• Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 92¹ fikseeritud sisekontrollisüsteemi põhimõtetest12;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013, ühise
põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta;
• Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste
finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro
kasutamise osas;
10 Maaeluministri 04.01.2023 käskkiri nr 3 „Maaeluministeeriumi siseauditi üksuse 2023. aasta tööplaani kinnitamine“;
Maaeluministri 13.11.2023 käskkiri nr 217 „Maaeluministri 04.01.2023. a käskkirja nr 3 „Maaeluministeeriumi
siseauditi üksuse 2023. aasta tööplaani kinnitamine“ muutmine“. 11 EAGF ja EAFRD pindalapõhiste meetmete audit, EAGF koolikava meetme audit, EAFRD finantsinstrumendi audit. 12 Sisekontrollisüsteem võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest
tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.
8
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;
• Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/625, mis käsitleb ametlikku
kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja
söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja
taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ametliku kontrolli määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta
ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise
põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret;
• Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas
ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste
kohaldamise ja arvutamise osas;
• Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise
põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta;
• Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/128, 21. detsember 2021, milles sätestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses
makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise
ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega;
• Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist,
raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist
käsitlevate eeskirjadega.
Hinnang sisekontrollisüsteemile antakse neljaastmelisel skaalal, mille kirjeldus on toodud järgnevas
tabelis.
Hinnangu skaala Selgitus
Tulemuslik (mõjus) Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja
mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on
juhitud ning eesmärgid saavutatakse.
Parandamist vajav Välja on toodud üksikud konkreetsed kontrollinõrkused.
Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed,
sobivad ja mõjusad andmaks põhjendatud kindlustunde, et
riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
9
Oluliselt parandamist vajav Välja on toodud mitmed konkreetsed kontrollinõrkused.
Hinnatud sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud
kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Nõuetele mittevastav Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ja
mõjusad, et tagada põhjendatud kindlustunnet, et riskid on
juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Margit Krieger
Siseauditi osakonna juhataja
Avaliku sektori üksuse siseaudiitor (CGAP), CIA
/allkirjastatud digitaalselt/ /kuupäev digiallkirjas/
10
Lisa 1: Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis
Tulemuslik Parandamist vajav või oluliselt
parandamist vajav
Nõuetele mittevastav ja/või
tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Ministeeriumi siseauditi osakonna poolt läbiviidud auditid
Sigade heaolu seapidamiskohtades Anda hinnang sigade heaolu tagamiseks
kehtestatud järelevalve korraldusele
seapidamiskohtades.
Sigade heaolu tagamiseks kehtestatud järelevalve korraldus
seapidamiskohtades on auditeeritud ulatuses oluliselt
parandamist vajav.
Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
LABRIS-es läbiviidud korraline
järelevalveaudit standardi EVS-EN ISO
IEC 17025:2017 nõuetele vastavuse
kontrollimiseks
Kontrollida vastavust EVS-EN ISO/IEC
17025:2017 nõuetele.
Kokku tuvastati 9 mittevastavust, kriitilisi mittevastavusi ei
leitud. Mittevastavused leiti protsesside, ressursside ja
juhtimissüsteemi nõuetele vastavuse osas.
Kõik mittevastavused menetleti tähtaegselt ja peale
mittevastavuste kõrvaldamist vastab LABRIS
akrediteerimisnõuetele (akrediteering kehtib kuni 4.06.2025).
LABRIS akrediteerimisulatuses on 297 analüüsimetoodikat.
Akrediteerimise visiit METK-is –
standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017
nõuetele vastavuse kontrolli audit
Kontrollida laborite vastavust standardi EVS-EN
ISO/IEC 17025:2017 nõuetele.
EAK tuvastas 2 mittevastavust. Kriitilisi mittevastavusi ei
leitud. Mittevastavused olid seotud seadme märgistusega,
puudus heakskiidukriteerium ühe seadme tulemuse õigsuse
kinnitamiseks.
Kõik leitud mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
METK laborid on akrediteeritud vastavalt standardi ISO
17025:2017 nõuetele.
AS Metrosert poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
METK-is läbiviidud sertifitseerimisauditi
järelevalvevisiit järgimaks katsekeskuste
vastavust standardile ISO 9001:2015
(põldkatsete läbiviimise tegevusvaldkond)
AS Metrosert järelevalvevisiidi eesmärgiks oli
hinnata METK-i katsekeskuste vastavust
standardi ISO 9001:2015 nõuetele.
Mittevastavusi ei tuvastatud.
METK juhtimissüsteem vastab standardis ISO 9001:2015
esitatud nõuetele.
11
LABRIS-e kvaliteedi eest vastutajate poolt läbiviidud standarditele vastavuse kontrollid
Plaanilised siseauditid LABRIS-e
juhtimissüsteemi vastavuse
kontrollimiseks vastavalt standardi EVS-
EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele (9
vertikaalauditit, 1 horisontaalaudit)
Kontrollida LABRIS-e juhtimissüsteemi
kirjeldavates juhenddokumentides toodud nõuete
täitmist ja standardi EVS-EN ISO/IEC
17025:2017 nõuetele vastavust.
Läbiviidud siseaudititega leiti 10 mittevastavust ja tehti kokku
23 tähelepanekut/märkust. Kriitilisi mittevastavusi ei
tuvastatud.
Mittevastavused likvideeriti auditeerimise jooksul. Mõnel
juhul toimub järelkontroll 2024. aasta vertikaalauditite
raames.
METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud standarditele vastavuse kontrollid
Laborite kvaliteedikäsiraamatu ja
standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017
vastavusauditid (22 auditit)
Veenduda laborite kvaliteedijuhtimissüsteemi
vastavuses standardile, juhenditele ja
normdokumentidele.
Auditite käigus leiti 3 mittevastavust – kriitilisi mittevastavusi
ei olnud. Mittevastavused olid seotud seadmete märgistusega,
analüüsiprotokolli vormistamisega, töötaja pädevustabeli
täitmisega.
Auditite käigus leitud mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
Katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu ja
standardi EVS-EN ISO 9001
vastavusauditid (põldkatsete läbiviimise
tegevusvaldkond, 8 auditit)
Veenduda METK-i vastavuses standardi EVS-EN
ISO 9001 ja katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu
nõuetele.
Auditite käigus mittevastavusi ei tuvastatud.
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) poolt läbiviidud auditid
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest
saadud toodete ametlik kontroll
Hinnata pädevate asutuste võimet usaldusväärselt
kontrollida ettevõtjate vastavust kohaldatavatele
ELi õiguslikele nõuetele loomsete kõrvalsaaduste
ja nendest saadud toodete tootmisahelas ning
võtta tulemuslikke parandusmeetmeid nõuetele
mittevastavuse kindlakstegemise korral.
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ahelas
tegutsevate ettevõtjate registreerimiseks ja tunnustamiseks on
kasutusel süsteem ja ametlikke kontrolle kavandatakse
riskipõhiselt. Kontrollid, sh proovivõtt, toimuvad regulaarselt
ja kavandatud viisil. Ametnikud saavad oma tegevuses
lähtuda konkreetsetest ja terviklikest suunistest ning kontroll-
lehtedest. Kui kontrolli ajal tehakse kindlaks nõuetele
mittevastavus, siis võetakse sellega seoses järelmeetmeid.
Eespool märgitust hoolimata leidis auditirühm siiski
vajakajäämisi loomsete kõrvalsaaduste suhtes ametlike
kontrollide tegemisel toidukäitlejate ja loomsete
kõrvalsaaduste ettevõtjate juures. Neist esimeste puhul tehti
enamikul juhtudel kindlaks loomsete kõrvalsaaduste kontrolli
vajakajäämised kõrvalsaaduste käitlemise ja kõrvaldamise
hindamisel. Lisaks sellele vähenes loomsete kõrvalsaaduste
ettevõtetes tehtud ametlike kontrollide üldine tulemuslikkus,
12
kuna ettevõtjatele anti kontrollist eelnevalt teada, ning
auditirühm tegi kindlaks vajakajäämised ametnike
hinnangutes loomsete kõrvalsaaduste ettevõtjate
enesekontrolli, nende HACCP-põhiste menetluste ning
nõutavate töötlemisparameetrite saavutamise kohta. Need
vajakajäämised ilmnesid ka pädeva asutuse tegevuses seoses
rajatiste esialgse tunnustamise ja edasiste kontrollidega, mille
puhul ei tehtud süstemaatiliselt kindlaks, et ettevõtjad olid
nõuetekohaselt valideerinud kasutatavate töötlemismeetodite
muudatused.
EL-i sisenevate loomade ja kaupade
ametlik kontroll ning piiripunktide EL-i
nõuetele vastavuse kontroll
Hinnata, kas
a) piiripunktide kaudu ELi sisenevate loomade ja
kaupade ametlikud kontrollid tehti kooskõlas
asjakohaste ELi õigusaktide, dokumenteeritud
menetluste ja kavandatud korraga ning kas need
kontrollid olid piisavad, et minimeerida nii palju
kui võimalik nõuetele mittevastavate saadetiste
sissetoomist ning nakkushaiguste sissetoomist ja
nende levikut;
b) pädevad asutused on kehtestanud menetlused
ja/või korra, et tagada ELi sisenevate loomade ja
kaupade ametlike kontrollide kvaliteet, tõhusus ja
asjakohasus ning nende erapooletu ja järjepidev
rakendamine, ning
c) piiripunktid ja nendes piiripunktides asuvad
kontrollikeskused (taristu, seadmed,
dokumentatsioon ja töötajad) vastavad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625
(ametliku kontrolli määrus) ning sellega seotud
delegeeritud ja rakendusmääruste kohaldatavatele
nõuetele.
Auditi käigus leiti, et Eesti piiripunktide kaudu liitu sisenevate
loomade ning loomse ja mitteloomse päritoluga kaupade
ametliku kontrolli süsteem on hästi toimiv ning selle
elluviimiseks on olemas sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud
töötajad, infotehnoloogiasüsteemid ning koostöö ja
teabevahetus pädevate asutuste sees ja nende vahel.
Süsteemiga tagatakse, et ELi sisenevad looma- ja
kaubasaadetised esitatakse piiripunktides ametlikeks
kontrollideks, mis üldiselt vastavad nende kaubakategooriate
miinimumnõuetele, mille jaoks need on määratud, ning et neid
kontrolle tehakse üldiselt kooskõlas ELi nõuetega.
Auditirühm tuvastas piiratud arvu puudusi, mille
kõrvaldamiseks võttis pädev asutus meetmeid auditi ajal ja
vahetult pärast seda.
Tapahügieeni ja lihakontrolli nõudeid
reguleerivate kontrollisüsteemide
hindamine
Hinnata järgmiste liikide tapahügieeni ja
lihakontrolli suhtes tehtavate kontrollide
toimimist ja kohaldatavate Euroopa Liidu (EL)
nõuete täitmise tagamist: veised, lambad, sead ja
kodulinnud.
Auditi käigus leiti, et punase liha ja linnuliha tootmise ja
turuleviimise üle tehtava ametliku kontrolli süsteem hõlmab
kõiki nõutavaid elemente, vastab ametliku kontrolli määruse
nõuetele ning selle rakendamine on hästi korraldatud.
13
Riiklikud õigusaktid ja ametlikke kontrolle tegevatele
töötajatele kättesaadavad dokumenteeritud menetlused on
kooskõlas ELi nõuetega.
Olemasolevad menetlused, koolitus ja
järelevalvemehhanismid võivad tagada piisava kindluse
selles, et kontrolle tehakse ühetaoliselt ja järjepidevalt. Samas
on võimalik järelevalvemehhanisme parandada, et tagada
ametlike kontrollide tõhusus, asjakohasus, kvaliteet ja
järjepidevus.
Samas ei ole tapahügieeni ja liha kontrolli suhtes tehtud
põhjalikke ja piisava sagedusega valdkondlikke hindamisi, et
anda pädevale asutusele piisav kindlus, et kontroll ettevõtte
tasandil on tõhus, nagu on nõutud määruse (EL) 2017/625
artiklis 5, ning et normide rikkumised tuvastatakse ja vajaduse
korral võetakse parandusmeetmeid. Otsese järelevalve
puudumine töötajate tulemuslikkuse üle vähendab pädeva
asutuse suutlikkust tagada ametlike kontrollide tõhusus.
Nii kodukabiloomade kui ka kodulindude tapaeelne ja -järgne
kontroll on korraldatud kooskõlas asjakohaste ELi nõuetega.
Tapajärgse kontrolliga seoses täheldatud puudused näitavad
siiski, et seda ei rakendata alati nõuetekohaselt, mis vähendab
lihakontrolli tulemuslikkust. Peamised puudused on seotud
kodulinnu- ja veiserümpade pesemisega saaste
eemaldamiseks enne tapajärgset kontrolli ning sellega, et
tapajärgse kontrolli käigus ei esitatud kontrolliks kõigi
lehmade udaraid ja kõigi kodulindude siseelundeid.
Ametlik üld- ja erihügieenikontroll, sh ametlike proovide
võtmine, on hästi korraldatud, riskipõhine ning seda tehakse
kooskõlas ELi ja riiklike normidega. Kui ametnikud avastavad
rikkumisi, kohaldatakse täitemeetmeid.
14
Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus
Tulemuslik Parandamist vajav või oluliselt
parandamist vajav
Nõuetele mittevastav ja/või
tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud audit
Makseasutuse (PRIA) 2023. eelarveaasta
EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit
Sertifitseerimisauditi käigus kontrollitakse
makseasutuse valmisolekut tagada, et enne
maksete tegemist on kontrollitud nende vastavust
ühenduse eeskirjadele.
Üldhinnang sisekontrollisüsteemi akrediteerimis-
kriteeriumidele vastavuse kohta:
- EAGF: toimib;
- EAFRD: toimib hästi.
Arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta – märkusteta
(mõlemad fondid). EAGF (koolikava meede) osas on välja
toodud teatavad asjaolud: Koolikava meetme kontrollisüsteemis esineb olulisi puudusi haldus-
ja kohapealsete kontrollide osas, mille tulemusena puudub
sertifitseerimisasutusel kindlus, et kõik FA2023 tehtud väljamaksed
on 100% abikõlblikud. Seda kinnitab ka sertifitseerimisasutuse
testimise tulemusena arvutatud veamäärad: prognoositav
mittevastavusmäär on 44354,56 eurot (e 3,31%) ning
prognoositav mittevastavuse ülemmäär on 112323,64 eurot (e
8,37%). Koolikava meetme FA2023 väljamaksete summa on
1341660 eurot, mis moodustab kogu FA2023 EAGF fondist tehtud
väljamaksete summast 0,7%. Sellest tulenevalt on
sertifitseerimisasutus arvamusel, et koolikava meetme AE4 osas
tehtud märkus ei mõjuta kogu hinnangut EAGF fondi osas ja
see on märkusteta.
15
Lisa 3: Kalandus
Tulemuslik Parandamist vajav või oluliselt
parandamist vajav
Nõuetele mittevastav ja/või
tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud tegevusauditid
„Euroopa Merendus ja Kalandusfondi
2014–2020 rakenduskava“ tegevusauditid
(väljamaksed perioodil 01.07.2022–
30.06.2023), kokku 30 väljamakset
Anda hinnang Euroopa Merendus ja
Kalandusfondi (EMKF) meetmete toetuse ja
omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärasele
kasutamisele.
Vt täpsemalt lisa 3.1
EMKF auditeerimisasutuse (MeM siseauditi osakond) iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus Euroopa Komisjonile
EMKF auditeerimisasutuse iga-aastane
kontrolliaruanne ja arvamus Euroopa
Komisjonile perioodi 01.07.2022–
30.06.2023 kohta
Anda hinnang, kas raamatupidamise aastaaruanne
annab õige ja õiglase ülevaate, kas kulud, mille
hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud
ja korrektsed, ning kas kehtestatud
kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt.
Märkusteta arvamus:
- raamatupidamise aastaaruanne annab määruse (EL) nr
480/2014 artikli 29 lõike 5 kohase õige ja õiglase
ülevaate;
- raamatupidamise aastaaruandes esitatud kulud, mille
hüvitamist komisjonilt on taotletud, on õiguspärased ja
nõuetekohased;
- kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib
nõuetekohaselt.
16
Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid
Identification
No Measure Beneficiary Results13
Category (Classification
of findings) Type Auditor14
Audit
report reg
nr
813015780001 1.3: teadlaste ja kalurite
koostöötoetus TARTU ÜLIKOOL Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/174
84412100001
4.4.1: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
ühisinvesteeringute toetus
EESTI KALATOOTJATE
KESKÜHISTU Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/175
83302000070 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku
arengu strateegia rakendamine
HÄÄDEMEESTE
VALLAVALITSUS Qualified
1.1: Public Procurement -
Contract notice and
tender specifications
(x2);
1.24: Public Procurement
– others;
5.2: Missing supporting
information or
documentation - Lack or
incomplete audit trail
2 major,
2 minor
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/62
811521790220 1.15: Püügivahendi parendamise
toetus TEKAMETSA OÜ Unqualified
AA
6.11-3/131
821020790008 2.1: Vesiviljeluse
innovatsioonitoetus TARTU ÜLIKOOL Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/170
83302100185 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku
arengu strateegia rakendamine MTÜ HIIU LAINED Unqualified
AA
6.11-3/121
813015780001 1.3: teadlaste ja kalurite
koostöötoetus TARTU ÜLIKOOL Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/174
862021370006 6.2: kalandusandmete kogumise
toetus
KESKKONNAMINISTEE
RIUM Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/169
84412100001
4.4.1: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
ühisinvesteeringute toetus
EESTI KALATOOTJATE
KESKÜHISTU Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/175
13 qualified – märkustega; unqualified – märkusteta; ongoing assessment – jätkuv/täiendav hindamine 14 AA – audit authority (ministeeriumi siseauditi osakond)
17
84412100002
4.4.1: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
ühisinvesteeringute toetus
EESTI
KALAPÜÜGIÜHISTU Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/176
83302100071 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku
arengu strateegia rakendamine ALREY OÜ Unqualified
AA
6.11-3/132
84321900001
4.3.2: Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
sertifitseerimise ning turu-
uuringute tegemise toetus
AKTSIASELTS JAPS Unqualified
AA
6.11-3/135
83302100116 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku
arengu strateegia rakendamine OSAÜHING MSE-NET Qualified
Minor
AA
6.11-3/226
83302000250 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku
arengu strateegia rakendamine
SAAREMAA
VALLAVALITSUS Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/168
84412100001
4.4.1: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
ühisinvesteeringute toetus
EESTI KALATOOTJATE
KESKÜHISTU Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/175
84442100002
4.4.4: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
energia- ja ressursisäästlikumaks
muutmise toetus
AKTSIASELTS JAPS Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/167
84412100004
4.4.1: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
ühisinvesteeringute toetus
EESTI TRAALPÜÜGI
ÜHISTU Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/329
84442000011
4.4.4: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
energia- ja ressursisäästlikumaks
muutmise toetus
OSAÜHING KALLASTE
KALUR Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/337
84442200005
4.4.4: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
energia- ja ressursisäästlikumaks
muutmise toetus
OSAÜHING AVEKTRA Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/334
83302100107 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku
arengu strateegia rakendamine AIN MANGO Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/1
871022370021
7.1: „Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi rakenduskava
2014–2020” tehnilise abi toetus
MAAELUMINISTEERIU
M Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/327
18
843312300014
4.3.3: Erakorraline toetus
kalapüügiga, vesiviljelusega või
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
töötlemisega tegelevale
ettevõtjale
REYKTAL
AKTSIASELTS Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/50
843312300003
4.3.3: Erakorraline toetus
kalapüügiga, vesiviljelusega või
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
töötlemisega tegelevale
ettevõtjale
AS HIIU KALUR Qualified
16: MA/IB work related
finding
Minor KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/52
861021680032 6.1: Kalanduse kontrolli ja
järelevalve toetus KESKKONNAAMET Qualified
16: MA/IB work related
finding
Minor KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/55
843322300009
4.3.3: Erakorraline toetus
kalapüügiga, vesiviljelusega või
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
töötlemisega tegelevale
ettevõtjale
AKTSIASELTS LÄÄTSA
KALATÖÖSTUS Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/28
843322300007
4.3.3: Erakorraline toetus
kalapüügiga, vesiviljelusega või
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
töötlemisega tegelevale
ettevõtjale
AKTSIASELTS
M.V.WOOL Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/53
861020370026 6.1: Kalanduse kontrolli ja
järelevalve toetus
MAAELUMINISTEERIU
M Qualified
1.24: Public Procurement
– others;
Minor KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/54
822017840001 2.2: Tootlikud investeeringud
vesiviljelusse
MAAELU
EDENDAMISE
SIHTASUTUS
Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/37
84442100010
4.4.4: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
energia- ja ressursisäästlikumaks
muutmise toetus
AKTSIASELTS
M.V.WOOL Qualified
5.2: Missing supporting
information or
documentation - Lack or
incomplete audit trail
Minor KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/328
84442100005
4.4.4: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise
energia- ja ressursisäästlikumaks
muutmise toetus
OSAÜHING SAARE
FISHEXPORT Unqualified
KPMG
Baltics OÜ
6.11-3/3