1
22.05.2024
Väljatöötamiskavatsus
Notariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamine
1. Lahendatav probleem
Kõnesoleva väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) põhieesmärk on lihtsustada ja tõhustada
notaritel ning huvitatud isikutel notariaalsete volikirjade kontrollimist. Selleks on kavas luua
notariaalselt tõestatud volikirjade register.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 82 kohaselt peab seaduse või poolte
kokkuleppega ettenähtud juhtudel olema tehing notariaalselt tõestatud. TsÜS § 118 lg 3
kohaselt kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise
korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis.
Kohustuslik tehingu notariaalse tõestamise nõue on seadusandja poolt kehtestatud olulisemaid
õiguslikke tagajärgi toovatele tehingutele selleks, et tagada isikute õiguste kaitse, kindlustunne
õiguslike küsimuste lahendamisel ning ennetada võimalikke õigusvaidlusi. Samuti nõuavad
notariaalselt tõestatud volikirju pangad ning volikirjade tõestamise nõudeid on kehtestatud ka
mõnede eriseadustega. Kuna alati ei ole tehinguosalistel endil võimalik tehingu tõestamisel
osaleda, tehakse igal aastal 10 000˗13 000 notariaalselt tõestatud volikirja (notari
ametitoimingute statistika andmed 2018˗2023).
Tänapäeval on probleemiks notariaalse volikirja olemasolu kontrollimise võimaluse
puudumine, mis on vajalik esindusõiguse tuvastamiseks ning võltsingute avastamiseks.
Olemasolev olukord on selline, et paberkandjal tõestatav volikiri vormistatakse kahes
originaalis (üks jääb notari kätte hoiule, teine väljastatakse volitajale, kes annab selle edasi oma
esindajale). Kui notar tõestab volikirja kaugtõestamise teel, siis saab volitaja laadida volikirja
digitaalse originaali alla kas riigiportaalis www.eesti.ee või e-notari iseteeninduses ning esitada
oma esindajale. Esindaja peab oma esindusõiguse olemasolu tõendamiseks esitama kolmandale
isikule, kellega ta soovib esindatava nimel tehingut sõlmida, kas paberkandjal volikirja
originaali või digitaalse volikirja originaali. Kolmandatel isikutel on küll võimalik kontrollida
esindaja ja/või esindatava nime järgi veebilehel Ametlikud Teadaanded, kas volikiri on
kehtetuks kuulutatud või tagasi võetud, aga puudub võimalus kontrollida, kas volikiri on üldse
tõestatud ja mis on selle sisu. Kuna puudub keskne volikirjade register, on tekkinud olukord,
kus osa kolmandaid isikuid on asunud volikirja olemasolu ja ehtsuse kontrollimiseks pöörduma
päringutega otse neile esitatud volikirjal nähtuva volikirja tõestanud notari poole. Protsess on
tülikas ja aeganõudev, eriti, kui volikirja tõestanud notar on ametitegevuse lõpetanud, sest
ametis olevatel notaritel puudub ligipääs üksteise ja ametist lahkunud notarite tõestatud
dokumentidele. Ametist lahkunud notarite dokumendid on üle antud Rahvusarhiivi ja sealt
andmete saamine võib osutuda väga aeganõudvaks. Keskse registri olemasolu lihtsustaks nii
notarite (kui tehingu osaline esitab teise notari poolt tõestatud volikirja, mille olemasolu
soovitakse kontrollida) kui avalikkuse, sh välisriikide isikute tööd. Kui notar lisab volikirja
teksti veebilehe aadressi, kust saab selle volikirja välja andmise ehtsust kontrollida, siis saab
iga isik ise seda hõlpsasti kontrollida ja volikirjade registrit kasutades vajaliku info kätte. Kuna
register on kavas liidestada Ametlike Teadaannete andmekoguga, siis väheneb võimalus, et
kolmandad isikud ei saa õigeaegselt infot selle kohta, et volitus on kehtetuks kuulutatud või
tagasi võetud. Tõestamisseaduse kohaselt kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja
kehtetuks kuulutamiseks, avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Selle väljaande olemasolu ja tähendus ei pruugi olla teada ka Eestis