Saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ja maksmise kord

MINISTRI MÄÄRUS

31.05.2024 nr 23

Saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ja maksmise kord

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 491 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikul saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ja maksmise kord. § 2. Avaldus (1) Saamata jäänud täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist (edaspidi hüvitis) taotlev isik vormistab avalduse, mis esitatakse Tervisekassale. (2) Avaldus sisaldab järgmisi taotleja andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi ja isikukood; 2) arvelduskonto number; 3) kontakttelefon ja e-posti aadress; 4) allkiri ja avalduse esitamise kuupäev. (3) Kui isik soovib taotletava hüvitise tasumist kolmanda isiku arvelduskontole, tuleb avalduses täiendavalt märkida nimetatud kolmanda isiku ees- ja perekonnanimi ning arvelduskonto number. § 3. Hüvitise maksmine (1) Tervisekassa kannab hüvitise taotleja arvelduskontole 30 päeva jooksul pärast selleks nõutavate dokumentide laekumist Tervisekassasse. (2) Hüvitise suurus arvutatakse hüvitise väljamaksmise vormistamise kuupäeval retseptikeskuses täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise salvestunud jäägi summast. § 4. Hüvitise maksmisest keeldumine (1) Tervisekassa keeldub hüvitise maksmisest, kui: 1) isikul puudub hüvitise maksmiseks ettenähtud alus; 2) isik esitas hüvitise saamiseks valeandmeid.

2

(2) Tervisekassa koostab hüvitise maksmisest keeldumise kohta põhjendatud otsuse. (3) Tervisekassa toimetab hüvitise maksmisest keeldumise otsuse hüvitist taotlenud isikule kätte kirjalikult 30 päeva jooksul pärast hüvitise taotlemiseks nõuetekohase taotluse esitamist. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Terviseministri määruse „Saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ja maksmise kord“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse kehtestamise vajadus tuleneb ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõust 377 SE1, millega alates 1. jaanuarist 2025. a laiendatakse täiendavat ravimihüvitist ka meditsiiniseadmetele. Paberretseptide kasutamisel või digiretsepti töötlemise häirete tõttu võib esineda olukordi, kus apteek või meditsiiniseadmete müüja väljastab ostjale ravimi ja/või meditsiiniseadme tavapärase soodustusega, kuna ostu hetkel ei olnud võimalik täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist retseptikeskuse kaudu arvestada. Patsientidel on õigus erandkorras Tervisekassalt taotleda saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise väljamaksmist. Ravikindlustuse seaduse § 491 lõike 4 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise avalduse esitamise kord ja andmed, hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja hüvitise maksmisest keeldumise alused. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud vastu võetud, kuid jõustumata ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) 377 SE muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2025. a. Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud mõjuanalüüs määrusega seotud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) 377 SE mõjuanalüüsis. Määrus on koostatud 2025. aasta 1. jaanuarist kehtetuks muutuva tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 53 „Saamata jäänud täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kord“ eeskujul ning taotlemise ja maksmise korras sisulisi muudatusi ei tehta. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3- 0d581a6d49c7/ravikindlustuse-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise- seadus-toovoimetuse-ennetamine.

Paragrahvis 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kindlustatud isikul saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ja maksmise kord. Paragrahviga 2 on reguleeritud saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise avalduse esitamine ja avalduses sisalduvad andmed. Kui kindlustatud isikule pole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse kindlustatud isiku taotlusel saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis Tervisekassa poolt. Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise eelduseks on müügitoimingu teostamine reaalajas, st patsiendiga arveldatakse ja müük registreeritakse retseptikeskuses reaalajas. Kui esineb olukord, kus apteek või Tervisekassaga meditsiiniseadmete müügilepingu sõlminud müüja väljastab ostjale ravimi ja/või meditsiiniseadme, kuid ei saa ostu hetkel täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist arvestada, on patsiendil õigus esitada taotlus Tervisekassale saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks. Saamata jäänud täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist taotlev isik vormistab avalduse, mis esitatakse Tervisekassale. Avalduses tuleb märkida taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, arvelduskonto number, kontakttelefon, e-posti aadress, allkiri ja kuupäev. Kui isik soovib taotletava hüvitise tasumist kolmanda isiku arvelduskontole, tuleb avalduses täiendavalt märkida nimetatud kolmanda isiku ees- ja perekonnanimi ning arvelduskonto number. Paragrahvis 3 on sätestatud hüvitise maksmine. Tervisekassa kannab hüvitise taotleja arvelduskontole 30 päeva jooksul pärast selleks nõutavate dokumentide laekumist Tervisekassasse. Hüvitise suurus arvutatakse hüvitise väljamaksmise vormistamise kuupäeval retseptikeskuses täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise salvestunud jäägi summast. Paragrahvis 4 on sätestatud hüvitise maksmisest keeldumise alused. Tervisekassa keeldub hüvitise maksmisest, kui puudub hüvitise maksmiseks ettenähtud alus või isik on hüvitise saamiseks esitanud valeandmeid. Tervisekassa koostab hüvitise maksmisest keeldumise kohta põhjendatud otsuse. Tervisekassa toimetab hüvitise maksmisest keeldumise otsuse hüvitist taotlenud isikule kätte kirjalikult 30 päeva jooksul pärast hüvitise taotlemiseks nõuetekohase taotluse esitamist. Paragrahvis 5 on sätestatud määruse jõustumine 1. jaanuaril 2025. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus on seotud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (töövõimetuse ennetamine) 377 SE, mistõttu ei oma määruse kehtestamine iseseisvaid mõjusid. Mõju, sealhulgas andmekaitsealast mõju on analüüsitud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) 377 SE mõjuanalüüsis.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei teki tulusid ega kulusid. Isikute õigus saada täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist kas soodustusena või erandkorras taotluse alusel väljamaksena Tervisekassa poolt on sätestatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (töövõimetuse ennetamine) 377 SE. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Määruse jõustumine on seotud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) 377 SE muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Tervisekassale. Siseministeerium ja Tervisekassa kooskõlastasid eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.