Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ muutmine

1

Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja

väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate

tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ muutmise määruse

eelnõu seletuskirja juurde

lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Tervisekassa

Ettepanek: Välistamaks olukorda, kus kinnipidamiskeskuses olevatele

isikutele ei ole tagatud ravi Tervisekassa poolt valitud tervishoiuteenuse

osutaja kaudu sätte puuduliku ulatuse tõttu, teeme ettepaneku muuta

määruse § 1 punkti 2 järgnevalt: „paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse

järgmiselt: (2) Väljasaadetava ja teiste kinnipidamiskeskusesse

paigutatud isikute tervisekontrolli teeb tervishoiuteenuse osutaja,

kellega Tervisekassa on sõlminud lepingu vangistusseaduse § 49 lõike 4

ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 1

alusel, tingimustel ja korras.“

Arvestatud. Muudatus teksti sisse viidud.

Siseministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse nr 40 § 3 lõiget 2, mille

puhul leiame, et kinnipidamiskeskuses peaks tervishoiuteenuse

osutamise aja ja koha valima kinnipidamiskeskuse ametnik, sest

kinnipidamiskeskus on Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, kus

siseturvalisuse ja korra eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet.

Arvestatud. Muudatus teksti sisse viidud.

2

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (alates 01.07.2024 osutab

teenuseid Tallinna Vanglas ja arestimajas ning PPA

kinnipidamiskeskuses)

Ettepanek: Täiendada paragrahvi 2 lõige 2 järgmiselt:

„Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli

teeb kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenuse osutaja, kellega

Tervisekassa on sõlminud lepingu vangistusseaduse § 49 lõike 4 ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 26-9 lõike 1 alusel,

tingimustel ja korras.

Arvestatud. Muudatus teksti sisse viidud Tervisekassa pakutud

sõnastuses.

2. Juhime tähelepanu, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse § 26-9 ei reguleeri tervisekontrolli ulatust ja sisu (nt

nakkushaiguste seire vm). Arvestades punkti 1 ettepanekus välja toodud

asjaolu, et kinnipidamiskeskuses viiakse läbi tervisekontrolli ka

rahvusvahelise kaitse taotlejale, antud tervisekontrolli kohta peavad

olema kehtestatud nõuded ulatusele ja sisule. Ettepanek: Täiendada

määrust, koostada ja kinnitada määruse lisana tervisekontrolli

struktuur sarnaselt „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord § 5 Tervisekaart“.

Arvestatud sisuliselt, määruse teksti muudetud. Kuivõrd

kehtivas määruses ei ole tervisekontrolli läbiviimise korda

sätestatud, siis on määrusesse lisatud volitusnorm selle korra kokku

leppimiseks Tervisekassa ja Lääne-Tallinna KH vahel sõlmitava

ravi rahastamise lepingu asjakohases lisas.

3. Soovime täpsustada, kas lähtuvalt paragrahvist 6 „Tervishoiuteenuste

osutamist ja ravimite soetamist rahastatakse riigieelarvest

majutuskeskuse kaudu või kinnipidamiskeskuses Tervisekassa kaudu“

kinnipidamiskeskuses meditsiiniseadmeid (nt glükomeeter, testribad,

kolostoomi kott jne) ei rahastata? Ettepanek: Täiendada määrust

selles osas, kes rahastab vajalikud meditsiiniseadmed

kinnipidamiskeskuses.

Arvestamata. Kehtiva määruse kohaselt meditsiiniseadmeid ja

abivahendeid kinnipidamiskeskuses ei rahastata. SIM ega PPA

ei ole teinud eelnõu menetluse käigus ettepanekut lisada need

määruse muudetavasse teksti.

Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse vanglatervishoiu reformi lõpuleviimiseks, mille alused sätestavad seadusemuudatused on vastu võetud Riigikogus 2023. aastal.1 Vanglatervishoiu reformi on hõlmatud ka Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) koosseisu kuuluvad arestimajad ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel tegutsev PPA kinnipidamiskeskus (edaspidi kinnipidamiskeskus). Tervishoiuteenuseid kinnipidamiskeskuses, kus viibivad väljasaadetavad, rahvusvahelise kaitse taotlejad ja sissesõidukeelu otsusega välismaalased, hakkab rahastama Tervisekassa Eesti tervishoiusüsteemis kehtivatel alustel, arvestades vangistusseaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud erisusi. Kinnipidamiskeskuses kinni peetavatele inimestele vanglameditsiini reform olulisi muudatusi kaasa ei too, kuna tervishoiuteenused ja ravimid tagatakse neile senises ulatuses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistatud Sotsiaalministeeriumis. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristina-Valeria Tobias ([email protected]), kes on teinud eelnõule ka keeletoimetuse, kuna omab selleks vajalikku erialast ettevalmistust ja töökogemust keeletoimetajana. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu koostamisel osalesid Justiitsministeeriumist Maarja Kerner-Ader (maarja.kerner- [email protected]) ja Merike Sirendi ([email protected]); Siseministeeriumist Riita Proosa ([email protected]); Politsei- ja Piirivalveametist Aivar Krupp ([email protected]) ja Ene Ginter ([email protected]); Tervisekassast Marko Tähnas ([email protected]); Kadri Jakoobi ([email protected]), Signe Borissov ([email protected]) ja Ergo Pallo ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse vanglameditsiini reformi lõpuleviimiseks, mille seaduslik alus on Riigikogus veebruaris 2023. a vastu võetud ja 1. juulil 2024. a jõustuv seadusemuudatuste pakett (eelnõu 699 SE). Reformi põhisisu on vanglates ja arestimajades ning kinnipidamiskeskuses kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise korraldamise ja rahastamise toomine Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalast Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassasse. Määruse eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 3.2.8. „Vaatame üle kõik riigi teenused, kaotame dubleerimised. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes ning selle raames ka ametnikkonna hulga. Teeme e-valimised võimalikuks nutiseadmetes“ täitmisega.

1 Eelnõu - Riigikogu

2

Määruse eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrust nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ (RT I, 23.05.2023, 30). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 kehtestatakse uued tervishoiuteenuste korraldamise ja rahastamise alused kinnipidamiskeskuses. Punktis 1 muudetakse määruse pealkirja, et seda lühendada ja arusaadavamaks muuta. Uueks pealkirjaks saab: „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervishoiuteenused“. Punktis 2 muudetakse kehtiva määruse § 2 lõiget 2, kus asendatakse kinnipidamiskeskuse lepinguline teenuseosutaja Tervisekassa ravi rahastamise lepingu (edaspidi RRL) lepingupartneriga. Seega hakkab määruse jõustudes kinnipidamiskeskuses teenuseid osutama see tervishoiuteenuse osutaja, kellega Tervisekassa on sõlminud lepingu vangistusseaduse § 49 lõike 4 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 1 alusel, tingimustel ja korras. Punktis 3 lisatakse määruse § 2 uus lõige 3, milles sätestatakse põhimõte, et määruse § 2 lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli läbiviimise täpsem kord lepitakse kokku kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenust osutava tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus. Säte on vajalik, et luua õiguslik alus tervisekontrolli korra detailide kokkuleppimiseks kinnipidamiskeskuses teenust osutama hakkava haiglaga sõlmitava halduslepingu – RRL – lisas. Punktis 4 muudetakse kehtiva määruse § 3 lõikeid 1 ja 2, et viia need kooskõlla käesoleva määruse punktis 2 sätestatuga. Kinnipidamiskeskuse lepinguline teenusosutaja asendatakse viidetega Tervisekassa lepingupartnerile, kes asub osutama teenuseid kinnipidamiskeskuses alates 01.07.2024. Punktis 5 muudetakse kehtiva määruse § 6 teksti, lisades sinna põhimõtte, et alates käesoleva määruse jõustumisest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist kinnipidamiskeskuses Tervisekassa kaudu. Paragrahvis 2 kehtestatakse määruse jõustumise päev, milleks on 1. juuli 2024. a. Sellel päeval jõustuvad kõik vanglatervishoiu reformi aluseks olevad õigusaktid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Olukord enne vanglatervishoiu reformi: PPA struktuuriüksusena toimivas kinnipidamiskeskuses, kus viibivad väljasaadetavad, rahvusvahelise kaitse taotlejad ja sissesõidukeelu otsusega välismaalased, on seni toimunud arsti (kõigil tööpäevadel 3 tundi) ja õe (kõigil nädalapäevadel 4 tundi) vastuvõtud. Tervishoiuteenuste osutamiseks on sisustatud eraldi ruumid: eesruum, vastuvõtutuba ja protseduurituba. Teenuse maht on sõltunud kinnipeetavate arvust. Kinnipidamiskeskuses on osutatud esmatasandi arstiabi ja koduõendusteenust.

3

Ambulatoorne arstiabi ja uuringud on teostatud tervishoiuasutuses, kuhu abivajav kinnipeetav konvoeeritakse. Kohapeal on olnud kättesaadavad apteegi käsimüügiravimid. Arst on kirjutanud välja ravimeid kinnipeetavate vajaduste järgi. Lisaks on läbi väikeostu võimaldatud kinnipeetavatele juurdepääs psühholoogilise nõustamise teenusele (2 korda kuus). Mõju riigiasutustele Vanglatervishoiu reformi mõju PPA kinnipidamiskeskusele seisneb eeskätt selles, et seni on seal teenust osutanud lepingulised tervishoiuteenuse osutajad, ent pärast reformi asuvad seal töölepingu alusel tööle tervishoiutöötajad, kes kuuluvad eraõiguslikus vormis, ent riigi omandisse kuuluvate haiglavõrgu haigla töötajaskonda. Tervishoiuteenuste osutamiseks kinnipidamiskeskuses sõlmib RRL ja tasub selle alusel haiglale edaspidi Tervisekassa, mistõttu kinnipidamiskeskus sellega enam tegelema ei pea, samuti vabaneb kinnipidamiskeskusel rahaline ressurss, mida enne kasutati tervishoiuteenuste eest tasumiseks. Kinnipidamiskeskuses kinni peetavatele inimestele tervishoiuteenuste osutamise maht ja kord ei muutu. Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule Tervisekassa kaasnevad määruse rakendamisel kohustused töötada välja uus vanglatervishoiu korraldamise ja rahastamise süsteem (kirjeldatud allpool), mis hõlmab endas ka kinnipidamiskeskuse, ning sõlmida selle edukaks käivitamiseks alates 01.07.2024. a RRL lisad haiglavõrgu haiglatega, et asuda rahastama ja lepingupartneri abiga korraldama tervishoiuteenuseid vanglates, arestimajades ja kinnipidamiskeskuses. Uus tervishoiuteenuste korraldamise ja rahastamise süsteem kinnipidamiskeskuses hakkab toimima sarnaselt Eesti tervisesüsteemis kasutusel olevaga: Tervisekassa rahastab tervishoiuteenuse osutajat RRL raames, kinnipidamiskeskuses teenuste osutamise täpsemaks reguleerimiseks sõlmitava lepingulisa alusel. Rahastamise õiguslikud alused sätestatakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus ja muudes tervishoiuteenuste rahastamise aluseks olevates õigusaktides. Mõju riigieelarvele Vanglameditsiini teenuse osutamiseks saab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Justiitsministeeriumilt baaseelarvesse 4,7 mln eurot aastas. Siseministeerium ei anna Sotsiaalministeeriumile üle rahalisi vahendeid, mida seni on kulutatud tervishoiuteenuste osutamiseks arestimajades ja kinnipidamiskeskuses. Määruse rakendamiseks vajalikke kulusid on üksikasjalikumalt analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Kinnipidamiskeskuses hakkab eeldatavasti teenust osutama haiglavõrku kuuluv haigla. Haigla dokumenteerib tervishoiuteenuse osutamise enda infosüsteemis ning tervise infosüsteemis. Isikuandmete töötlemise riive on väike. Dokumenteerimine kinnipidamiskeskuses toimub samamoodi nagu väljaspool seda. Tervishoiuteenuse osutajad on juba harjunud lähtuma andmete töötlemisel isikuandmete kaitse reeglitest ning haiglates kasutatavates infosüsteemides on kõik turvanõuded täidetud. Kinnipidamiskeskuses viibivate inimeste isikuandmeid töödeldakse tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ning teenuse osutamine dokumenteeritakse samamoodi nagu kinnipidamisasutustest väljaspool. Kinnipidamiskeskuses peetavate isikute terviseandmete töötlemisel lähtub Tervisekassa jätkuvalt isikuandmete kaitse reeglitest, minimaalsuse, eesmärgipärasuse jms põhimõtetest. Riive on seetõttu väike, kuna andmeid töödeldakse lepingu alusel ja üksnes neid andmeid, mida lepingu täitmiseks vaja on.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks vajalik tegevus on RRL sõlmimine Tervisekassa ja eelistatult haiglavõrgu kavva kuuluva tervishoiuteenuse osutaja vahel. Seejuures säilitatakse kinnipidamiskeskuses viibivatele inimestele juurdepääs kõikidele seni kättesaadavatele tervishoiuteenustele. Hetkel on riiklikus haiglavõrgus 3 piirkondlikku haiglat (Tallinnas, Tartus), 4 keskhaiglat (Tallinnas, Pärnus ja Kohtla-Järvel) ja 13 üldhaiglat või muud haiglat teistes Eesti maakondades. 2023. aasta andmetel on 96% aktiivravi ja 71% õendusabi vooditest avaliku sektori omandis olevates haiglates, millel on hea regionaalne kaetus. Kokku on Eestis 30 avaliku sektori omandis ja 18 erasektori omandis olevat haiglat2. Erasektori haiglad on suuresti koondunud Tallinnasse ja Tartusse või nende lähiümbrusse. Tervisekassa on alustanud läbirääkimisi tervishoiuteenuste osutamiseks kinnipidamiskeskuses AS-ga Lääne-Tallinna Keskhaigla, kes eeldatavasti asub osutama teenuseid ka Tallinna Vanglas ja arestimajas. Tervisekassa on välja arvutanud ja sätestanud kehtivas Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus iga-aastase valmisolekutasu(baastasu) suuruse Lääne-Tallinna KH-le: 2 083 285, millele lisandub eraldi kodeeritava kuluna kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenuste osutamise eest tasumiseks 11 665 eurot. Siseministeerium ei anna Sotsiaalministeeriumile üle rahalisi vahendeid, mida seni on kulutatud tervishoiuteenuste osutamiseks arestimajades ja kinnipidamiskeskuses, mistõttu kaetakse need kulud Tervisekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.07.2024, kui jõustuvad selle andmise aluseks olevad seaduste muudatused (Riigikogu eelnõu 699SE). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumiga ning esitati arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja selle eeldatavale lepingupartnerile AS-le Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kooskõlastusringil laekunud märkuste kohta on koostatud kooskõlastustabel, mis on toodud seletuskirja lisas.

2 Tervise Arengu Instituut 2023.

MINISTRI MÄÄRUS

31.05.2024 nr 22

Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel ning kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõigetega 32 ja 33. § 1. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervishoiuteenused“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väljasaadetava ja teiste kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikute tervisekontrolli teeb tervishoiuteenuse osutaja, kellega Tervisekassa on sõlminud lepingu vangistusseaduse § 49 lõike 4 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 1 alusel, tingimustel ja korras.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Kinnipidamiskeskuses tervisekontrolli osutamise täpsem kord lepitakse kokku kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenust osutava tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu lisas.“; 4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervisehoiuteenuse ja ravimi vajalikkuse otsustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja.

2

(2) Majutuskeskuses valib tervishoiuteenuse osutaja ning tervishoiuteenuse osutamise aja ja koha majutuskeskuse töötaja ning kinnipidamiskeskuses valib tervishoiuteenuse osutamise aja ja koha kinnipidamiskeskuse ametnik, lähtudes rahvusvahelise kaitse taotleja või väljasaadetava vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. 5) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuste osutamist ja ravimite soetamist rahastatakse riigieelarvest majutuskeskuse kaudu või kinnipidamiskeskuses Tervisekassa kaudu.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler