Vabariigi Valitsuse määrus “Kõrgharidusstandard”

Lisa 1 KÕRGHARIDUSTASEME ÕPIVÄLJUNDID

Bakalaureusekraadi saamiseks on õppija võimeline tõestama, et ta ...

• teab õppevaldkonna1 teoreetilisi lähtekohti ja arengusuundi ning eristab fakte arvamustest; • sõnastab õppevaldkonnaga seotud probleeme, kavandades andmekogumist ja analüüsides tulemusi; • selgitab õppevaldkonna aktuaalseid teemasid õppevaldkonnale olulises (võõr)keeles erinevates kultuurikeskkondades, kohandades oma suhtlusstiili sihtrühmale vastavaks; • töötab iseseisvalt ja meeskonnas välja õppevaldkonnaga seotud probleemide lahendused, arvestades meeskonnaliikmete võimaluste ja vajadustega ning väärtustades innovatsiooni ja ettevõtlikkust; • täidab vastutustundlikult, loovalt ja eetiliselt erialaseid ülesandeid, tulles toime pingeolukordadega ning füüsilist ja vaimset tervist mõjutavate teguritega; • rakendab omandatud teadmisi ja oskusi turvaliselt, sh erinevate digi- jm tehniliste vahendite abil; • püstitab õpieesmärke, analüüsib oma õppeprotsessi ning kujundab teadlikult oma õpi- ja karjääriteed; • tegutseb erialaspetsialisti ja kodanikuna viisidel, mis toetavad keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlikkust.

Magistrikraadi saamiseks on lisaks bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes saavutatud õpiväljunditele õppija võimeline tõestama, et ta ...

• lahendab erialaga seotud ja erialaüleseid kompleksseid probleeme kohaste meetoditega, sh piiratud informatsiooni tingimustes, ning argumenteerib tõenduspõhiselt pakutavate lahenduste mõju; • rakendab omandatud teadmisi ja oskusi kestlikult ja strateegiliselt, näidates loovust, algatusvõimet, vastutustunnet, meeskonna juhtimise oskust ning eriala tulevikusuundade ja ühiskondlike protsesside tundmist; • hindab enda ja teiste arenguvajadusi ning toetab teiste õppimist õpetades, juhendades ja/või muul viisil.

Doktorikraadi saamiseks on lisaks magistri- ja bakalaureuse- /rakenduskõrgharidusõppes saavutatud õpiväljunditele õppija võimeline tõestama, et ta ...

• lahendab kompleksseid uurimisvaldkonnaga seotud probleeme iseseisvalt ja meeskonnas, sh rahvusvahelistes võrgustikes, lähtudes heast teadustavast; • esitleb/avaldab originaalseid teadustulemusi või loometöid rahvusvahelisele auditooriumile; • arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, loob valdkondade vahelisi seoseid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt;  • selgitab teadustulemuste ühiskondlikku ja keskkondlikku mõju avalikkusele ning teeb nendest lähtuvaid ettepanekuid valdkondlikes ja valdkonnaülestes võrgustikes ja töörühmades; • kujundab eriala järelkasvu õpetades, juhendades ja/või muul viisil.

1 Õppevaldkond – olenevalt õppekava spetsiifikast võib tähendada ka eriala

EELNÕU

11.03.2024

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard” muutmine

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 ja § 28 lõike 21 ning kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruses nr 62 „Kõrgharidusstandard” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kõrgharidustaseme õppe alus on õppekava vastavalt kõrgharidusseaduse § 3 lõikele 2.

(2) Õppekava ülesehitus ja sisu vastavad õppekava eesmärkidele ja seatud õpiväljunditele. Õppekava läbimiseks vajalikul tasemel omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid nimetatakse õpiväljunditeks. Õpiväljundid on sõnastatud nii, et nende alusel on võimalik hinnata lõpetajate

teadmiste ja oskuste taset ning õppekava eesmärkide saavutamist.

(3) Õppekava on kooskõlas õppeasutuse arengukavast, põhikirjast või põhimäärusest tulenevate tegevussuundadega ja nüüdisaegse õpikäsitusega. Õppekava aitab kaasa õppeasutuse missiooni täitmisele ja eesmärkide saavutamisele ning arvestab tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi.

(4) Õppekavad ja õppe korraldamine on kooskõlas õppeasutuse sisemiste nõuete ja heade tavadega ning riigisiseste ja rahvusvaheliste kvaliteedinõuete ja -kokkulepetega.

(5) Õppekava eesmärgid ja õpiväljundid on võrdväärsed ja võrreldavad lisas 1 kirjeldatud

kõrgharidustaseme õpete õpiväljunditega, vastavad kutseala reguleerivate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele ja suundumustele ning arvestavad kutsestandardis sätestatut.

(6) Õppekava koosneb moodulitest, mille ülesehitus võimaldab üliõpilastel vajaduse korral

kõrghariduse esimese ja teise astme õppes spetsialiseeruda. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest.

(7) Õppekava on sidus ja ülesehituselt tervik. Õppekava nimetus ning õppekava, moodulite ja

õppeainete eesmärgid ja õpiväljundid on omavahel kooskõlas.

2

(8) Õppekava rakendamisel kasutatavad õppe- ja hindamismeetodid ning õppevahendid ja õpikeskkonnad on asjakohased, arvestavad õppijate vajadusi ja toetavad õpiväljundite

saavutamist. (9) Läbiviidav õppetöö, sh iseseisev töö ja praktika, on sidus ja terviklik, motiveerib õppijaid

ennast arendama ja toetab lisaks erialastele oskustele üldoskuste arendamist, mis aitavad tulla toime muutuva maailma väljakutsetega.

(10) Õppe korraldamine vastab nõuetele, kui: 1) õppetööks on olemas akadeemilised töötajad, kes vastavad õigusaktides kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele ning kelle arv on lähtuvalt nende ülesannetest ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometöö mahust ja juhendatavate üliõpilaste arvust piisav, et saavutada õppekava

eesmärgid ja õpiväljundid; 2) kindlas õppeaines õpet läbiviival akadeemilisel töötajal on vajalik õpetamispädevus ja kvalifikatsioon, mis toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist;

3) õppetööd läbi viivad korralised akadeemilised töötajad on nõuetekohaselt atesteeritud, saanud oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet ning täiendanud regulaarselt oma erialaseid

ja õpetamisoskusi ning arendanud digipädevusi; 4) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on olemas vajalik õppekeskkond (auditooriumid, labori- ja seminariruumid, digiõppe keskkond,

raamatukogu), mille sisustus ja varustatus on asjakohane õppekavade eesmärkide saavutamiseks ning mille seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

5) õppetegevuse toetamiseks kasutatakse aja- ja asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, sh õppeinfosüsteem, dokumendihaldus;

6) õppe- ja teaduskirjandus ning muud õppematerjalid on kättesaadavad ning on tagatud ligipääs teadusandmebaasidele; 7) on olemas akadeemiliste töötajate tööd toetav tugistruktuur ja üliõpilastele mõeldud

tugisüsteemid (digiõppe ja IT-tugi, õpi- ja karjäärinõustamine ning nõustamine varasemate õpingute ja töökogemuse asjus);

8) on olemas õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks vajalikud finantseerimisallikad ning võime finantsvahendeid hankida.“.

2) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Õppekavade uuendamine

Vastuvõtuks avatud õppekavad tuleb viia vastavusse käesoleva määrusega hiljemalt 2027/2028.

õppeaastaks.“;

3) määruse lisa 1 „Kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid“ muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses.

Kaja Kallas

Peaminister Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard” muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on muuta kõrgharidusstandardi õppekavale ja õppetöö kvaliteedile

esitatavaid nõudeid ning kõrgharidustaseme õpete väljundeid.

Kõrgharidusstandardi (KHS) lisas 1 „Kirjeldatud kõrgharidusastmete õpiväljundid“ - nn kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistik - lepiti kokku ja kinnitati 2007. aastal. Selle väljatöötamisel võeti arvesse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (edaspidi EQF), Dublini

deskriptoreid (ehk Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikku) ja tollast Rootsi kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistikku. Dokumente kohendati vastavalt Eesti vajadustele.

2007. a kehtinud õpiväljundite põhjal on kõrgkoolid siiani koostanud oma õppekavu. Eesti üldine kvalifikatsiooniraamistik (kutseseaduse lisa 1) töötati välja hiljem ja põhineb EQF-l. Kuigi nii EQF, Eesti kutseseadus kui ka Dublini deskriptorid kehtivad muutmata kujul edasi,

näeme vajadust õpiväljundeid uuendada.

Õpiväljundite uuendamise ettepanekute väljatöötamise delegeeris Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile (edaspidi HAKA). Ülesande täitmiseks moodustas HAKA kõrghariduse väljundipõhise õppe ajakohastamise

töörühma koosseisus: 1. Maiki Udam, töörühma juht (HAKA) 2. Kaija Kumpas-Lenk (Tallinna Tehnikaülikool)

3. Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia) 4. Ingrid Vetka (Sisekaitseakadeemia)

5. Ene Voolaid (Tartu Ülikool) 6. Kätlin Vanari (Tallinna Ülikool) 7. Janne Pukk (HTM)

Töörühma väline liige/konsultant oli Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, kes oli ka kehtiva KHS õpiväljundite väljatöötamise üks põhiautoreid.

Töörühma lähteülesandeks oli: 1. Töötada välja ettepanekud kõrgharidusstandardi täiendamiseks lähtuvalt väljundipõhise

õppe kontseptsioonist ja õppijakesksest; lähenemisviisist (konstruktiivne sidusus, õpiväljundite hindamine jms).

2. Töötada välja ettepanekud kõrgharidusstandardi Lisa 1 Kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid ajakohastamiseks;

3. Pakkuda välja meetmed kõrgkoolide toetamiseks KHS ajakohastamisest johtuvate

muudatuste elluviimiseks ning õppijakeskse lähenemisviisi ja väljundipõhise õppe põhimõtete lõimimiseks.

Töörühm jõudis läbi töötada ja tegeleda punktidega 1 ja 2. Punkti 3 meetmete (vastavad juhendid, koolitused jne) väljatöötamine lükkub kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelistumise

toetuse andmise tingimuste käivitamisele järgnevasse perioodi.

Kõrgharidustaseme õpete väljundite uuendamisel põhineti järgmistel dokumentidel ja analüüsidel:

• Kõrgharidusstandard ja selle Lisa 1

• Kutseseaduse lisa 1 • Dublini deskriptorid

• Analüüs Kõrgharidustaseme õpiväljundite reguleerimine riiklikul tasandil. • Analüüs Väljundipõhiste õppekavade rakendamine Eesti kõrgkoolides • Kutsekoja oskuste register https://www.kutsekoda.ee/oskused-2/.

Analüüs „Väljundipõhiste õppekavade rakendamine Eesti kõrgkoolides“ (autorid Kumpas-

Lenk, Haavapuu, Mere, Lauri, Laansoo ja Mattisen, 2022) toob järeldustes välja järgmised aspektid, mida on võetud arvesse KHS kaasajastamisel:

• bakalaureuse- ja magistriõppe erisus õppekavades ei ole alati piisavalt selge;

• KHS lisa 1 toetab vaid osaliselt riiklike ja rahvusvaheliste suuniste rakendamist, nt bakalaureuseõppes on üldoskusi kajastatud tagasihoidlikult;

• KHS ei anna suuniseid konstruktiivse sidususe põhimõtete rakendamisele.

Töörühm andis kõrgharidusstandardi ja õpiväljundite muutmise ettepanekud HTM-le üle 19. jaanuaril 2024. a.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhtivekspert Janne Pukk (735 0132, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi

(735 0297, [email protected] ).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest muudatusest. Punktiga 1 muudetakse senine KHS-i § 3 tekst ning

asendatakse uues sõnastuses. Punktiga 2 täiendatakse määrust uue rakendussättega. Punktiga 3 asendatakse määruse lisa 1 uue lisaga.

Kõrgharidusstandardi § 3 muutmine

Kehtiva määruse §-i 3 tehakse viide õppekava mõistele. Õppekava mõistet eelnõu ei ava, kuivõrd see on lahti kirjutatud kõrgharidusseaduse § 3 lõikes 2, siinkohal rõhutatakse õppekava

olulisust õppe alusdokumendina. Määruse § 3 lõiget 3 on täiendatud terminiga „nüüdisaegne õpikäsitlus“. Õppekava koostamisel

ning õpiväljundite saavutamise planeerimisel lähtub kõrgkool muutunud arusaamast õppimisele ja õpetamisele, mille kohaselt on õppimine aktiivne ja koostöine protsess. Kõrgkooli

(õppejõu) roll on toetada õppijat ning luua keskkond ja tingimused, milles iga õppija saab oma arengupotentsiaali maksimaalselt realiseerida. Õppija võtab vastutuse oma õppimise eest.

Kõrgharidusõppe asutuse peamiseks ülesandeks on läbi õppe- ja teadustegevuse (sealhulgas loometegevus) ühiskonda panustamine. Kõrgkoolilt oodatakse, et õppekavade valik ning õppe

sisu aitaks ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisele kaasa, sh tagaks vajalike spetsialistide olemasolu, lõpetajate eduka toimetuleku töömaailmas ning tulevikutööks vajalike oskuste ja teadmiste pagasi ning kujundaks hoiakud ja hinnangud eetilise ja demokraatliku

ühiskonna kujundajana.

Paragrahv 3 lõiget 4 on täiendatud mõttega, et kõrgkoolid toetuvad õppekava ülesehitusel mitte üksnes kõrgkooli sisemistele kvaliteedistandarditega, vaid õppekavad on kooskõlas ja nende koostamine lähtub ka muudest sisemiselt kehtestatud nõuetest, nt õppekava statuut, head tavad

jms.

Määruse § 3 lõiked 7-9 on uued. Õppekava konstruktiivse sidususe ja ülesehituse terviklikkuse põhimõtte rõhutamine on kõrgharidusstandardis oluline, kuna see aitab ühelt poolt toetada õppija aktiivset õppimist. Teisalt kõrgharidusstandardis õppekava sidususe ja terviklikkuse

aspekti rõhutamine annab kõrgkoolidele suuna kõrgkooli tasandil ühtse protseduuri välja töötamiseks, mis aitaks tagada parema sidususe õppeainete ja õpiväljundite vahel.

Õppekava sidusus tähendab, et õppekava osadest moodustub tervik, seejuures peetakse silmas nii vertikaalset kui horisontaalset sidusust. Esimesel juhul õppeainete õpiväljundid

moodustavad üldistatult moodulite õpiväljundid ja moodulid omakorda annavad infot, kas kogu õppekava väljundid on nende kaudu kaetud. Horisontaalse lähenemise korral on sidusus

õppeainete tasandil, hinnatakse, õpitakse ning õpetatakse seda, mis on õpiväljundites eesmärgiks seatud.

Selleks, et õppekava konstruktiivse sidususe ja terviklikkuse põhimõtted saaksid maksimaalselt rakenduda, on oluline disainida õppekava, õpiväljundid, õppeprotsess ja hindamine viisil, mis

pakub õppijatele piisavat väljakutset, toetab nende motivatsiooni ja õppimisse kaasatust. Õppekavas kasutatavad õppe- ja hindamismeetodid toetavad õppekava sidususe tagamist.

Õppemeetodid on vahendiks, mille abil õppejõud loob õpikeskkonna, milles üliõpilane saab erinevaid kogemusi ning õpib aktiivselt. Hindamismeetodid on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viisid (näiteks eksam, essee, õpimapp, projekt, esitlus, juhtumi

analüüs, kirjalik test, akadeemiline vestlus).

Õppetöö kavandamine, samuti õppemeetodi valik lähtub põhimõttest, et meelde jääb ja seosed tekivad teadmiste vahel, mida on mõistetud, seostatud eelnevaga. Õpitu praktiline rakendamine on oluline, mistõttu on vajalik õppekava ülesehitamisel pidada silmas praktilise

probleemilahenduse osade olemasolu õppekavas (praktilised ülesanded, vajadusel praktika). Kaasaegset õppeprotsessi ja õppe sisu järgivad õppekavad peavad erialateadmiste ja -oskuste

kõrval senisest enam pöörama tähelepanu üldoskuste arendamisele. Seetõttu on oluline kasutada õppemeetodeid, kus erialateadmiste ja -oskuste kõrval oleks õppe loomulik osa praktiliste osksute ja üldoskuste arendamisel. Kiiresti muutuv ühiskond ja pidevalt arenev

tööturg nõuavad selliste oskuste ja teadmistega inimesi, kes on võimelised juba kord omandatud uutesse olukordadesse ümber kandma, aga ka pidevalt juurde õppima ja oskusi arendama.

Määruse §-s 3 rõhutatakse läbivalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite kasutamist õppetöös, õppuritelele digikeskkonna võimalust ning nende digipädevuste

arendamise vajadust.

Õppekavade uuendamine

Määruse jõustumisel tuleb kõrgkoolidel hakata uuendama oma õppekavasid, et need oleksid

kooskõlas uute nõuetega. Kuna tegemist on suuremahulise tööga, kus kõrgkoolid peaksid sisuliselt kõik oma õppekavad ükshaaval ülevaatama ja vastavusse viima, siis jäetakse selleks

piisav aeg. Soov oleks, et kõrgkoolid sisuliselt vaataksid läbi kõik õppekavad, mis on avatud vastuvõtuks ning vajadusel teeksid muudatused mitte üksnes lähtuvalt määruse muudatustest,

vaid saaksid ka sisuliselt arutada, kas on vaja kaasajastada või muuta olemasolevaid õppekavasid. Seega jäetakse kõrgkoolidele 3 aastat enne, kui määruse lõplik rakendumine jõustub ja kõik õppekavad peavad vastama määruses sätestatule.

Kõrgharidusstandardi Lisa 1 „Kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid“ ajakohastamine

Väljundipõhiste õppekavade kasutamine rakendus Eestis 01. septembril 2009. a. Väljundipõhiste õppekavade koostamisel lähtuvad kõrgkoolid Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud õigusaktist kõrgharidusstandard, mille lisas 1 kirjeldab kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid. Õpiväljundeid ei ole uuendatud aastast 2009, mil need jõustusid. Kuna muutused

kõrgkoole ümbritsevas maailmas on kiired, on põhjust arvata, et aastaid tagasi kirjeldatud õpiväljundid ei ole kooskõlas praeguste ja tuleviku ootustega kõrgharidusõppele.

Kõrgharidusstandardi Lisa 1 kõrgharidustaseme õpiväljundite ajakohastamisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:

a) õpiväljundid sõnastatakse üldistatud tasemel ning neid vähendatakse võrreldes kehtiva KHS- ga; b) õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistikuga;

c) kirjutada seni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsioonikirjelduses bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õpiväljundid üheks;

d) ajakohastada KHS lisa 1 järgmiste ajakohaste teemade lisamisega nagu kestlik areng (roheoskused), loovus, võimekus oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolt kanda, ennastjuhtiv õppija jms.

Töögrupi ülesandeks oli eesmärgiks olemasolevate õpiväljundite ümbersõnastamine, st töö- ja ühiskonnaelus hakkamasaamiseks teadmiste, oskuste ning hoiakute kaasajastamine. Töö käigus

valmis kolm erinevat lähenemist õpiväljundite sõnastamisele ja vormistamisele: 1) kehtiva KHS lisa kohendus (verbid aktiivseteks, tasemeerinevused selgemaks,

kestlikkuse lisamine, digipädevus, tehistaip jne); 2) “trepp“ (eelmise astme õpiväljundeid järgmisel astmel ei korrata, õpiväljundid

üldisemaks);

3) „kolmene jaotus“ (õpiväljundid on kõigil õppeastmetel jagatud kolme gruppi: valdkonna asjatundja, koostöine tegutseja, ennastjuhtiv õppija; õpiväljundeid

korratakse, kuid igal järgmisel õppeastmel on keerukuse aste kõrgem). Töörühma välised eksperdid Olav Aarna (EKR ekspert, Kutsekoja akadeemiline nõunik) ja

Yngve Rosenbladt (Kutsekoja peaanalüütik) soovitasid edasi minna „trepi“ ja „kolmese jaotusega“, mis on esimesel juhul selge ja eelmise astme õpiväljundeid mittekordav lähenemine

ning teisel juhul õppijast lähtuva ülesehitusega teadmiste ja osksute kasvu demonstreeriv mudel. Välisekspertide soovituste põhjal täiendati kõrghariduse esimese astme üldoskusi ning lisati digioskustele tehnoloogilised oskused.

Täiendav sisend saadi õpiväljundite kaasaajastamise versioonidele kõrgkoolidega toimunud

aruteluseminaridest, mis toimusid 15. ja 29. novembril 2023. a. Kõrgkoolidega arutelule järgnes arutelu HTM-i kõrghariduse valdkonna esindajatega. HTM eelistas „trepi“ lähenemist ning selle magistriastmesse mõne õpiväljundi lisamist. Töörühm esitas HTM-le

kõrgharidusstandardi lisa projektina „trepi“.

Käesoleva eelnõuga esitatud kõrgharidusstandardi Lisa 1 „Kõrgharidustaseme õpete õpiväljundid“ on sõnastatud sarnaselt kehtivate õpiväljunditega üldistatud kujul. Üldistatud

õpiväljundite sõnastus võimaldab võtta vastava kõrgharidustaseme õppe õppekavade koostamisel aluseks eelnõu lisa 1 olevad õpiväljundid , st need ei ole valdkonna- või erialaspetsiifiliselt sõnastatud.

Võrreldes kehtivate õpiväljunditega on vähenenud õpiväljundite arv. Õpiväljundite vähenemise

taga on eelnõus kirjeldatud õpiväljundite kompaktsem ja sisutihedam sõnastus. Lisaks sellele on kõikide kõrgharidusõpete õppeastme õpiväljundites lõimitud erialased ja üldpädevused ühte sõnastusse. Eelnõus on õpiväljundite sõnastamiseks valitud lähenemine, mille kohaselt eelneva

kõrgharidusastme õpiväljundeid järgmisel astmel üle ei korrata. See tähendab, et magistritasemel kirjeldatud õpiväljundid lisanduvad bakalaureuse tasemel omandatule ja

doktoritaseme kirjeldatud õpiväljundid lisanduvad bakalaureuse ja magistri tasemel omandatule. Kõrgemal tasemel pole sama üldoskust keerukamalt kirjeldatud.

Olenemata õpiväljundite arvu vähenemisest, on kolme kõrgharidusastme õpiväljundid endiselt kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku vastavate tasemete oodatavate õpiväljunditega.

Täiendava hindamise eelnõu lisa 1 kehtestatavate õpiväljundite vastavuse kohta nii Dublini deskriptorite kui Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega tegi Olav Aarna.

Erinevus kehtiva kõrgharidusstandardi lisa 1 ja eelnõuga kehtestatava lisa 1 vahel seisneb selles, et kõrgharidustaseme esimese astme õpped (rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe)

õpiväljundid on kirjutatud kokku. Töörühm põhjendas muudatust sellega, et nii Eesti lähiriikide, kui mitmete teiste meiega sarnast kõrgharidussüsteemi evivate Euroopa riikide (Austria, Leedu, Läti, Holland, Saksamaa, Sloveenia, Soome) kvalifikatsiooniraamistikus ei ole

sama õppeastme kvalifikatsioone eristatud. Leiti, et üksnes praktika mahu tõttu ei peaks õpiväljundeid kõrghariduse esimese ja teise astme õpiväljundites eristama. Kõige suurema mõjuga muudatus õppekavades on õpiväljundite kaasajastamine. Tööturu ja

laiemalt ühiskonnas toimuvad muutused on toonud vajaduse arendada kõrgkooli lõpetajates teatud oskusi ja teadmisi. Õpiväljundite kaasajastamisel on lähtutud OSKA tööjõu ja oskuste

vajaduse uuringutes ja prognoosides välja toodud töömaailma vajadustest ja ootustest, pöörates tähelepanu nii eriala- kui üldoskustele, teadmistele ja hoiakutele, sh digi- ja tehnoloogiaoskused ning roheoskused. Nõutuimad töömaailma üldoskused on OSKA valdkonnauuringutes

tööandjatelt kogutud tagasiside põhjal: lävimisoskused nagu meeskonnatöö- ja koostööoskus, suhtlemisoskus, keeleoskus; enesejuhtimisoskused nagu muutustega kohanemine, tegevuste

algatamine (proaktiivsus), eesmärgi saavutamine; mõtlemisoskused nagu analüüsioskus, probleemilahendusoskus, õppimisoskus. Teataval määral muutis oskuste fookust mh COVID- 19 viiruse kriis, tuues esile vaimse ja füüsilise tervise hoidmisega seotud teadmised, oskused ja

hoiakud.

Eelnõu lisas 1 on lisaks erialase kompetentside arendamisele senisest enam tähelepanu pööratud üldoskustele (arvestamine erinevate kultuurikeskkondadega, oskus suhtlusstiili kohandada, oskus töötada iseseisvalt ja meeskonnas) digi- ja tehnoloogilistele oskustele (digiturvalisus)

ning markeeritud on roheoskused (kestlikkus, tegutsemine viisidel, mis toetavad keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlikkust). Esile on toodud ka väärtused ja hoiakud (nt ülesannete täitmine

vastutustundlikult, loovalt ja eetiliselt), mis töömaailma sagedase tagasiside tulemusel näidanud sageli olulisemadki rolli kui konkreetsed teadmised ja oskused.

Õpiväljunditesse on kirjutatud vaimse ja füüsilise tervise hoidmisega seonduv (toimetulek füüsilist ja vaimset tervist mõjutavate teguritega), mis on ühiskonnas, sh töömaailmas teravnev

vajadus. Kõrgkoolilõpetajatel on spetsialistide ja juhtidena oluline roll vaimset ja füüsilist tervist hoidva töökultuuri loomisel organisatsioonides.

Õppeastme õpiväljundites on lõimitud erialased ja üldpädevused ühte sõnastusse ning õpiväljundite kõrgem tase ei korda allpool olevates õpiväljundites kirjeldatut.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei ole võetud kasutusele uusi termineid. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu tulemusena suunatakse õppeasutusi õppekavade koostamisel arvestama õppekava

sidususe ja terviklikkuse põhimõtet, et õppeainete ja õppekava erinevatest osadest moodustuks tervik ning, et õpiväljundite koostamine toimuks viisil, kus õppekava väiksemate üksuste (moodul, õppeaine, praktika, lõputöö jms) õpiväljundid oleks lõpuks õppekava väljunditega

kaetud ja vastupidi. Samuti suunatakse õppeasutusi lisatud õpetamis- ja hindamisviiside sätetega üle vaatama seni kõrgkoolis rakendust leidnud teadmiste ja oskuste vahendamise

meetodid ning õpitu hindamine. Seda seetõttu, et õppekavas kasutatavad õppe- ja hindamismeetodid toetavad õppekava sidususe tagamist.

Lisa 1 kehtestatud õpiväljundid on sisendiks kõrghariduse kolme astme õppekavade koostamisele. Õpiväljundite kaasajastamisel on silmas peetud tööturu ja ühiskonna oleviku- ja

tulevikuvajadusi. Kuivõrd õppekava koostamise aluseks on vastava kõrgharidusastme õpiväljundid, on õpiväljundite uuendamise protsessil otsene mõju õppekavadele, sealt edasi õppimise- ja õpetamisprotsessile ning kõrgkooli lõpetajate teadmistele, oskustele ja hoiakutele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid, kuna muudatused on

tehnilised ning tulenevad juba jõustunud seadusest. Määruse rakendamine tähendab kõrgkoolidele õppekavade ümberkujundamist vastavalt ajakohastatud õpiväljunditele. Selleks nähakse ette piisav aeg ehk 3 aasta jooksul tuleb kõik õppekavad kõrgkoolidel ülevaadata.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ning kõrgkoolidele.

Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Arvamuse avaldamiseks:Haridus- ja NoorteametRektorite Nõukogu

Rakenduskõrgkoolide Rektorite nõukogu

Eesti Üliõpilaskondade Liit

Kõrgkoolid

11.03.2024 nr 8-1/24/1290

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard” muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected]

Janne Pukk 735 0132

[email protected]