Käskkiri

K Ä S K K I R I

Tallinn 03.06.2024 11-3/4

Koolitustegevuse korra kinnitamine

Kohtute seaduse § 39 lg 4 p 3, § 125 lg 1 p 7 ja avaliku teenistuse seaduse§ 31 lg 8 alusel ning

kooskõlas töölepingu seadusega:

1. Kinnitada Tallinna Halduskohtu koolitustegevuse kord.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mario Metsoja

Kohtudirektor

Kinnitatud

kohtudirektori 03.06.2024

käskkirjaga nr 11-3/4

Lisa

TALLINNA HALDUSKOHTU

KOOLITUSTEGEVUSE KORD

1. Üldsätted

1.1. Koolitustegevuse kord sätestab ühtsed põhimõtted, millest esimese ja teise astme

kohtud lähtuvad ametnike ja töötajate (teenistujad) tööalase koolituse korraldamisel

ning koolitustegevuse juhtimisel. Kohtunikele laienevad need ulatuses, mis on

kooskõlas kohtuniku teenistuse olemuse ja seaduses sätestatuga.

1.2. Koolitus- ja arendustegevuse eesmärk on teenistujate tööalaste teadmiste ja oskuste

pidev täiendamine ning ajakohasena hoidmine.

2. Mõisted ja õppevormid

2.1. Mõisted

2.1.1. avatud koolitus – täienduskoolitusasutuse pakutav avalik koolitus;

2.1.2. tellimuskoolitus – asutuse kõigile teenistujatele või kindlale teenistujate grupile

konkreetsetest vajadustest lähtuvalt tellitud koolitus (sh ka tsentraliseeritud

koolitus);

2.1.3. sisekoolitus – asutuse teenistuja poolt teistele teenistujatele läbiviidav koolitus;

2.1.4. iseseisev õpe – teenistuja iseseisev õppimine või enesetäiendamine, mis on

seotud konkreetse eesmärgi, materjali, metoodikaga;

2.1.5. e-õpe – digitehnoloogiliste vahendite abil toimuv õpe;

2.1.6. tsentraliseeritud koolitus – tsentraalses koolitusplaanis planeeritud koolitus või

arendustegevus, mida korraldatakse tsentraalselt;

2.1.7. õpiamps – kuni 1,5h kestev koolitus- või arendustegevus;

2.1.8. koolituse sisutellija – üldjuhul koolitusvajaduse määratlenud vahetu juht;

2.1.9. väliskoolitus – välisriigis toimuv koolitus, millega on seotud välis-

koolituslähetus;

2.1.10. koolituslähetus – koolitusel osalemisega seotud lähetus.

2.2. Teenistujate arengu toetamiseks mõeldud õppevormid võivad olla muuhulgas:

2.2.1. seminarid, (sise)koolitused, konverentsid, infotunnid, arenguprogrammid,

loengud, õpiampsud;

2.2.2. iseseisev õpe (lugemine, testide sooritamine jmt);

2.2.3. igapäevaste tööülesannete täitmise käigus töökohal õppimine;

2.2.4. valdkonnaga seotud kontaktivõrgustikes osalemine;

2.2.5. töövarjutamine kohtusiseselt või väljaspool;

2.2.6. töö- ja õppevisiidid (nt EJTN jt);

2.2.7. juhendamine ja juhendatavaks olemine;

2.2.8. mentorlus, coaching, kovisioon, supervisioon.

3. Üldpõhimõtted

3.1. Koolitus on eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mis lähtub

elukestva arengu ja täiskasvanuõppe põhimõttest. Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv,

võttes vastutuse enda konkurentsivõime, pädevuse ja tööalase arengu eest.

3.2. Koolitustegevuse eesmärgid ja koolitusprioriteedid tulenevad kohtute arengukavast,

valdkondlikust strateegiast, asutuste iga-aastastest tegevusprioriteetidest ning

eesmärkidest.

3.3. Koolituste korraldamisel lähtutakse kohtu(te) eesmärkidest, asutuse ja ametiülesannete

vajadustest ning teenistujate individuaalsetest arenguvajadustest. Koolituskuludeks (sh

koolituslähetusteks) planeeritakse tsentraalses ja asutuse eelarves vahendid, arvestades

asutusele seatud eesmärke ja prioriteete ning teenistujate koolitusvajadusi.

3.4. Igal aastal koostatakse I ja II astme kohtute kohtuteenistujate tsentraalne koolitusplaan,

mis hõlmab kohtuteüleseid koolitusprioriteete. Lisaks tsentraalsele plaanile

analüüsitakse koolitusvajadusi kohtu tasandil ning määratletakse koolitusvaldkonnad,

millega iga kohus tegeleb eraldi.

3.5. Tsentraalne koolitusplaan avalikustatakse kohtute siseveebis.

3.6. Teenistuja osalemine tööalasel koolitusel on teenistus- või tööülesande täitmine.

3.7. Õppepuhkust antakse teenistujale täiskasvanute koolituse seaduses ja töölepingu

seaduses ettenähtud ulatuses ja korras ning vastavalt sisekorraeeskirjale. Tööalasel

koolitusel osalemiseks õppepuhkust ei vormistata.

3.8. Info koolitus- ja arendustegevuste kohta on kättesaadav kohtute siseveebis ning

riigitöötaja portaali (RTIP) koolitusmoodulis.

3.9. Koolitustegevuste juhtimine ja koolituste korraldamine toimub jagatud vastutuse

põhimõttel. Kohtunike koolituste korraldamise ja valdkonna koordineerimisega

tegeleb Riigikohus. Esimese ja teise astme kohtute tsentraalsete koolituste

korraldamise ja valdkonna koordineerimisega tegeleb kohtute koolitusjuht. Asutuse

siseselt vastutab koolitustegevuste ja valdkonna koordineerimise eest personalitöötaja.

4. Koolitusvajaduse analüüs

4.1. Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on välja selgitada keda, millistes valdkondades,

kuidas ja millises mahus on vaja koolitada.

4.2. Koolitusvajaduse analüüs on aluseks koolituste planeerimisele ja korraldamisele.

4.3. Koolitusvajaduse analüüsiks kogutakse infot nii tsentraalselt üle kohtute, aga ka

asutuse, üksuse ja teenistuja tasandil.

4.4. Üksuste ja teenistujate koolitus- ja arendusvajadused määratletakse teenistujate ja

nende juhtide iga-aastase koostöövestluse käigus ning täites elektrooniliselt vastav

vorm selleks ette nähtud keskkonnas. Vormile märgitakse kõik vajalikud koolitused ja

muud arendustegevused detailsusega, mis võimaldab koolituste korraldajal aru saada,

milliseid teadmisi, oskusi, hoiakuid, käitumisviise ning millistes valdkondades on vaja

eesmärkide saavutamiseks arendada.

4.5. Asutuse tasandi koolitusvajaduse ning prioriteetsed koolitusteemad koondab kokku

kohtu personalitöötaja ning edastab need sisendina tsentraalse koolitusplaani

koostamiseks kohtute koolitusjuhile.

4.6. Tsentraalse koolitusvajaduse koondab kokku ja analüüsib kohtute koolitusjuht

tuginedes kohtute arengukavale ja eesmärkidele, valdkondlikele strateegiatele,

kohtujuhtide ja personalitöötajatega toimunud nõupidamistele ja asutustest kogutud

sisendile ning rääkides selle läbi koolituse elluviimisest huvitatud osapooltega.

4.7. Asutused edastavad endi poolse sisendi järgmise aasta tsentraalsesse koolitusplaani

hiljemalt 30. septembriks.

5. Koolituste planeerimine ja korraldamine

5.1. Koolituste planeerimise käigus viiakse üksuste ja teenistujate koolitusvajadused kokku

eelarveliste ja pakutavate koolitusvõimalustega, täpsustatakse sisutellijaga koolituse

eesmärgid ja kavandatakse vajalikud koolitustegevused.

5.2. Parima hinna ja kvaliteedi tagamiseks võetakse koolituspakkumisi lähtuvalt

Justiitsministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste

riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrast. Koolitajate valikul

eelistatakse, muude hankes toodud tingimuste täitmisel, koolitajaid kellel on varasem

kogemus ja/või teadmised kohtusüsteemist. Võimalusel arvestatakse ka teenistujate

tagasisidega koolitusasutuse ja/või koolitaja kohta. Koolituse toimumise aja ja koha

valikul arvestatakse asutus(t)e töökorraldusega.

5.3. Koolitusvajaduse analüüsi põhjal koostatakse tsentraalne koolitusplaan järgmiseks

aastaks, mis avalikustatakse kohtute siseveebis hiljemalt 31. jaanuariks. Koolitusplaani

täiendatakse vajadusel jooksvalt.

5.4. Koolitusplaan sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid: koolituse teema, koolituse

eesmärk ja õpiväljund, koolituse vorm, võimalik koolitaja, koolituse sihtgrupp,

võimalik toimumise aeg ja koht.

5.5. Korraldatavad koolitused kantakse RTIP-i.

6. Koolitusel osalemine

6.1. Koolitusel osalemise aluseks on üldjuhul koolitusplaan ja koolitusprioriteedid. Avatud,

plaanivälisel koolitusel osalemise otsustab vahetu juht p 6.4.1 ja 6.4.2 viidatud

koolitustaotluse alusel kooskõlastatult eelarve eest vastutaja ning p 3.9 toodud

koolituse koordineerijaga.

6.2. Osalemine tsentraalsel tellimus- ja sisekoolitusel

6.2.1. Tsentraalseid tellimus- ja sisekoolitusi korraldatakse lähtuvalt kohtujuhtide

poolt heaks kiidetud tsentraalsest koolitusplaanist ning vastavalt eelarvelistele

võimalustele jooksvalt kokku lepitud koolitusvajadusest lähtuvalt.

6.2.2. Kohtute koolitusjuht lisab RTIP-i uue koolituse, määratleb sihtrühmad, saadab

teavituse ning osalejad registreerivad ennast RTIP-i kaudu koolitusele.

6.3. Osalemine kohtu tellimus- ja sisekoolitusel

6.3.1. Kohtu tellimus- ja sisekoolitusi korraldatakse lähtuvalt struktuuriüksuse juhi ja

personalitöötaja poolt nii koolitusplaanis kui vastavalt eelarvelistele

võimalustele jooksvalt kokku lepitud koolitusvajadusest lähtuvalt.

6.3.2. Personalitöötaja lisab RTIP-i uue koolituse, määratleb sihtrühmad, saadab

teavituse ning osalejad registreerivad ennast RTIP-i kaudu koolitusele.

6.4. Osalemine avatud koolitusel, sh koolituslähetuses

6.4.1. Koolitusel osalemiseks tuleb RTIP-i koolitusmoodulis teha koolitustaotlus ning

kooskõlastada see vahetu juhi ning kohtu personalitöötajaga. Kui

personalitöötaja peab vajalikuks, kooskõlastatakse koolitustaotlus ka kohtu

esimehe ja/või kohtudirektoriga. Koolitustaotlus peab sisaldama ka

informatsiooni koolituse eesmärgi ja kulu kohta.

6.4.2. Koolituslähetuse korral tuleb RTIP-i koolitusmoodulis teha koolitustaotlus koos

lähetuskorraldusega ning valida, kas tegemist on sise-koolituslähetuse või välis-

koolituslähetusega ning kooskõlastada see kohtu lähetuskorras toodud

osapooltega.

6.4.3. Peale kooskõlastuse saamist tekib alus koolitusel osalemiseks ning kohtu

personalitöötaja või kohtute koolitusjuht loob RTIP-i koolituse ja teenistuja

registreerib ennast koolitusele. Koolitusele ei tohi registreerida enne

koolitustaotluse kinnitamist.

6.4.4. Koolitusel osaleja peab olema valmis kolleegidega jagama ja edasi andma

koolitusel omandatud teadmisi ning koolitajate poolt välja jagatud materjale.

6.4.5. Avatud koolitusel on võimalik teenistujal osaleda, kui vastav teema on

koolitusvajadusena koostöövestluste käigus kokku lepitud ning selleks on

olemas eelarvelised võimalused.

6.5. Osalemine ressursimahukal koolitusel

6.5.1. Ressursimahuka koolitusena käsitletakse koolitust, mis vastab avaliku teenistuse

seaduse § 32 lõikes 1 toodud põhimõtetele.

6.5.2. Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse teenistujaga reeglina enne

koolitusel osalemist ressursimahuka koolituse leping.

6.5.3. Põhjendatud juhtudel võib ressursimahuka koolituse kulude hüvitamise korrast

teha erandeid kohtudirektor ja/või kohtu esimees. Erandid fikseeritakse selleks

sobivas kohas, nt töötaja töölepingu lõpetamise dokumendis või ametikohalt

vabastamise käskkirjas.

6.6. Teenistuja on kohustatud osalema tööks vajalikul ja tööandja poolt finantseeritud

koolitusel, kuhu ta on ennast registreerinud.

6.7. Teenistuja võib loobuda koolitustel osalemisest mõjuval põhjusel.

6.8. Koolitusel mitteosalemisest tuleb teenistujal teavitada oma vahetut juhti, kohtute

koolitusjuhti ja/või personalitöötajat vastavalt koolituse korraldaja reeglitele või

võimalusel vähemalt 3 tööpäeva enne koolituse toimumist, põhjendada mitteosalemist

ning aidata leida asendajat.

7. Koolituseelarve

7.1. Kohtute koolituseelarve koosneb tsentraalsest ja kohtute enda koolituseelarvest.

7.2. Kohtuteenistujate koolituseks vajalikud vahendid planeeritakse igal aastal üldise

eelarve planeerimise protsessi käigus.

7.3. Koolituste korraldamisel eelistatakse võimaluse korral paindlikumaid ja

majanduslikult soodsamaid vorme nagu e-õpe, sisekoolitus, juhendamine, iseseisev

õpe.

7.4. Tsentraalse koolituseelarve koostamist koordineerib ja selle haldamise eest vastutab

kohtute koolitusjuht ning eelarvesse planeeritakse tsentraalselt korraldatavad tellimus-

ja sisekoolitused.

8. Koolituskulude hüvitamine

8.1. Koolituskuludeks loetakse koolituse maksumus ja koolitusega kaasnevad muud kulud.

8.2. Tööalase koolituse maksumus hüvitatakse üldjuhul 100% ulatuses.

8.3. Tööalase koolitusega kaasnevate muude kulude hüvitamise määr otsustatakse koolituse

taotlemisel.

8.4. Vabaharidusliku koolituse kulusid kohtutes ei hüvitata.

8.5. Tööalaselt vajalikku keelekoolitust toetatakse, eelarveliste võimaluste olemasolul,

vajaduspõhiselt.

8.6. Kulude hüvitamise punktis toodud põhimõtetest võib teha erisusi kohtudirektor või

kohtu esimees oma pädevuse piirides konsulteerides kohtute koolitusjuhi ja/või kohtu

personalitöötajaga.

9. Koolituse arvestus ja aruandlus

9.1. Koolituse arvestust ja aruandlust korraldatakse viisil, mis võimaldab saada ülevaate

toimunud koolitustegevusest ning analüüsida koolitusplaani ja -eelarve täitmist.

9.2. Koolituse arvestuse ja aruandluse eest vastutab kohtute koolitusjuht tsentraalsete

koolitustegevuste osas ning kohtu personalitöötaja kohtute koolitustegevuste osas.

9.3. Arvestust koolituste toimumise ja koolitustel osalemise üle peetakse RTIP-is.

9.4. Koolituse aruandlus koostatakse SAP BO kaudu võetud aruannete baasilt.

10. Koolituse tulemuslikkuse hindamine

10.1. Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärk on hinnata koolituse mõju teenistuja

töösooritusele ning koolitusele seatud eesmärkide saavutamisele. Samuti saada

informatsiooni koolitustegevuse parendamiseks. Kogutud informatsioon ja

hinnangud on aluseks järgmise perioodi koolituste planeerimisel ja korraldamisel.

10.2. Koolituse tulemuslikkuse hindamine toimub peamiselt vahetu juhi poolt, kes hindab

teenistuja koolitusel saadud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab

jooksvalt või vähemalt iga-aastaste koostöövestluste käigus teenistujale tagasisidet.

10.3. Tagasisidet koolituste kohta kogutakse RTIP-is, kus koolitusel osalenud teenistuja

täidab tagasiside küsimustiku ning annab hinnangu koolituse sisule, koolitajatele ja

korraldusele.

10.4. Kohtute koolitusjuht või personalitöötaja määratleb koolitused, mille kohta

tagasisidet küsitakse.

11. Koolitustegevusega seotud ülesanded ja vastutustasandid

11.1. Koolitustegevusega seotud ülesannete ja vastutuse jaotus kirjeldab asutuse eri

tasandite õigusi, kohustusi ja vastutust koolitustegevustes, et tagada koolituseks

vajalike tegevuste õigeaegne ja tulemuslik toimimine.

11.2. Kohtudirektor ja kohtu esimees

11.2.1. toetavad asutuse teenistujate koolitust lähtuvalt käesolevatest koolitus-

põhimõtetest, teenistujate koolitusvajadustest ja asutuse võimalustest;

11.2.2. määratlevad asutuse koolitusprioriteedid, osalevad koos teiste kohtujuhtidega

kohtuteüleste koolitusprioriteetide kokkuleppimisel ning tsentraalse koolitus-

plaani heaks kiitmisel;

11.2.3. tagavad asutuse koolitustegevuseks vajalike vahendite planeerimise;

11.2.4. kinnitavad neile alluvate teenistujate esitatud koolitustaotlused;

11.2.5. lahendavad erijuhtumeid või vaidlusi, kehtestavad täiendavaid protseduuri-

reegleid.

11.3. Kohtute koolitusjuht ja kohtu personalitöötaja vastavalt oma vastutusvaldkonnale ja

pädevusele

11.3.1. juhendab ja kontrollib koolituspõhimõtete elluviimist asutuses ning nõustab

koolitustegevuste korraldamisel;

11.3.2. selgitab välja ja analüüsib tsentraalseid ning kohtute koolitusvajadusi ning

paneb kokku tsentraalse koolitusplaani ning kohtu enda koolitusplaani;

11.3.3. korraldab nii koolitusplaani järgseid kui jooksvaid koolitusi;

11.3.4. kogub koolituste kohta tagasisidet ning arvestab sellega järgmiste koolituste

korraldamisel;

11.3.5. korraldab koolituse arvestuse ja aruandluse pidamist, vastutab koolitusalase

dokumentatsiooni korrasoleku eest;

11.3.6. nõustab kohtute juhtkondi, struktuuriüksuste juhte ning teenistujaid koolitus-

ja arendusalastes küsimustes;

11.3.7. kogub ja edastab koolitusalast infot.

11.4. Vahetu juht

11.4.1. määratleb koos teenistujaga teenistuja koolitusvajaduse ning taotleb vajalikku

koolitust, määratleb koolituse eesmärgid ja fookuse;

11.4.2. toetab teenistujate pidevat enesetäiendamist ja arendamist, korraldab töö

selliselt, et teenistujal on võimalik koolitusel osaleda ning loob teenistujale

võimaluse õpitut tööalaselt rakendada;

11.4.3. hindab koolituse tulemuslikkust, sh selle kaudu kuidas teenistuja kasutab

saadud teadmisi ja oskusi igapäevase töö käigus;

11.4.4. edastab õigeaegselt sisendi järgmise aasta koolitusplaani.

11.5. Teenistuja

11.5.1. vastutab enda arendamise ja ametialase pädevuse säilitamise eest vähemalt

ametikohale esitatavate nõuete ulatuses;

11.5.2. teeb vahetule juhile ettepanekuid enda arendamiseks ja koolitusele

suunamiseks;

11.5.3. osaleb koolitustel ja arendustegevustes, kuhu ta on ennast registreerinud;

11.5.4. annab vajadusel tagasisidet läbitud koolituse kohta ja/või esitab koolituse

koordineerijale talle koolitaja poolt väljastatud tunnistuse koolituse läbimise

kohta;

11.5.5. jagab koolituselt saadud teadmisi kolleegidega ning rakendab õpitut

tööalaselt.