Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringust

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 31.05.2024 13:32 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 8-4/4647/2024-2 Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringust / Koostöötegijad Manused: Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneerin.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringust, mis on registreeritud numbriga 8-4/4647/2024-2

Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja

kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Pärnu Linnavalitsus

Konsultant: OÜ Linnak

Karri Tiigisoon

Reg nr 12913059

Tel +372 52 75 815

[email protected]

Detsember 2021

SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................ 3

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................. 3

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ...................................................................... 6

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............................................................. 6

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ........................................................................... 11

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ................................................................. 11

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid .. 11

5.2. Järeldused .................................................................................................................. 14

5.3. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................ 14

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ......... 14

7. KOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 15

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

3/ 16

1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).

- Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 määruse § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise puhul. Sama määruse § 11 p 71 alusel tuleb anda eelhinnang veekogu rajamisel, kui selle veepeegli pindala on üks hektar või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit

- Samuti tuleb eelhinnang koostada kui kavandatakse eelpool mainitud määruse § 15 punkt 8 alusel tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Kurgopõllu (15904:003:1172, 5,24 ha) ja Jõekanali (15904:003:1173, 10502 m²) kinnistuid, mis asuvad Pärnu linnas Papsaare külas Põllu tänava ja Pajupera tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistutele on võimalik nii Põllu kui ka Pajupera teelt.

Joonis 1 Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute asukoht Pajupera tee ja Põllu tänava vahelisel alal

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

4/ 16

Maa- ja veekasutus. Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistud on hoonestamata. Piirkond laiemalt on kujunev elamuala. Ümbruskonnas on mitmeid välja ehitatud või ehitamisel olevaid elamupiirkondi. Olemasolevate kruntide näol on tegemist endise põllumaaga, mis on valdavalt lage, osaliselt võsastunud.

Joonis 2 Õhuvaade piirkonna hoonestusele

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19) on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV).

Joonis 3 Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punase kriipspunktjoonega piiratud ala)

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

5/ 16

Kurgopõllu ja Jõekanali katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistud hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Piirkonnas ei ole olulisi kahjulike mõjutuste allikaid. Läheduses paiknevad pereelamute alad. Üle Audru jõe asuvad golfiväljakud. Looduskaitse ja –keskkond Lähim looduskaitseala on Audru poldri looduskaitseala, mis asub teisel pool Audru jõge ja jääv ca 1300 m kaugusele planeeringualast. Kaitseala kaitse-eesmärk on:

- säilitada ja taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid;

- kaitsta liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I ja II lisas: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), hänilane (Motacilla flava), ja liike, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid.

Piirkonna looduskeskkonna moodustavad piirkonna (endised) põllumaad ja üle Audru jõe asuv Golfiala.

Joonis 4 Looduskaitseala paiknemine teisel pool Audru jõge (punane viirutus)

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

6/ 16

Piirangud, kaitsevööndid

• Jõekanali kinnistu jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse (50 m).

• Kinnistule jäävad ka elektripaigaldiste kaitsevööndid.

• Lisaks jääb alale maaparandussüsteem nr 6112200010040 "Papsaare".

Joonis 5 Veekaitsevööndid (sinine viirutus), Elektripaigaldiste kaitsevööndid (lilla viirutus), maaparandussüsteem (parempoolne joonis - pruun ala)

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on alale pereelamupiirkonna kavandamine. Detailplaneeringu kohta ei ole veel koostatud eskiisjoonist. Detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas olevana.

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks (lk 38):

1 https://maakonnaplaneering.ee/142

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

7/ 16

- maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;

- eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

- uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; - säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke

põllumajandusmaid; - planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne;

- maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

- vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; - üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja

võtta kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36).

• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele.

3.3.1. Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus (lk 63). Üldised /olulisemad/ tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks (lk 63, 64):

- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine; - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel);

3.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks (lk 58):

- hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna; - säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud; - põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel; - väärtuslik põllumajandusmaa ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja

väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel;

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

8/ 16

- loobuda uute elamualade (v.a üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule põllumajandusmaale;

- mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine);

- väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral tuleb säilitada võimalus riigitee ehitamiseks.

3.1.4. Avalikult kasutatavad veekogud Avalikult kasutatavate veekogude üldised kasutamistingimused (lk 52 - 53):

- arendustegevused veekogude kaldaalal ja veekasutus ei tohi halvendada veekogu seisundit;

- sadamate asukohad ja kallasraja kulgemine sadamatest mööda määrata üldplaneeringuga;

- veekogude kaldaalade ja mereranniku mitmekülgsed kasutamisvõimalused kavandada üldplaneeringuga;

- avalikud juurdepääsuteed veekogude kaldale, seal paiknevatele puhkekohtadele, paadisadamatele ja supluskohtadele tagada üldplaneeringuga;

- avalikult kasutatavate veekogude kasutamistingimised ja veekoguga seotud ehitiste, sh paadisadamate ja veeskamiskohtade asukohad täpsustada üldplaneeringuga;

- veekogude eutrofeerumise vähendamiseks on otstarbekas säilitada kõrgtaimestik nende lõunakallastel veekaitsevööndis;

- säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning vältida tegevusi, mis seavad ohtu veekogude hea seisundi.

Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused) 2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13) Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga). 2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18) Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused. Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu

2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

9/ 16

rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering. Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused. Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga). 1) tiheasustusaladel peab jõe kaldaga piirneva krundi lubatud minimaalne suurus olema vähemalt 2 500 m² (lk 19) 2.6.1.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine (lk 40) Tegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust tuleb kooskõlastada Audru vallavalitsuse, keskkonnaameti ja maavalitsusega (lk 40);

Joonis 6 SKEEM 1 Elamukruntide miinimumsuurused (Audru valla üldplaneering)

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

10/ 16

Joonis 7 SKEEM 2 Rohevõrgustik Audru valla üldplaneeringu järgi

Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).

2.2.3 Elamuehituse põhimõtted ja nõuded elamuehitusele (lk 15) Valgel alal ja rohevõrgustiku alal toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või looduskaitse aluse ala või objekti lähedusse vms juhul).

• tiheasustusaladel peab jõe kaldaga piirneva elamukrundi lubatud minimaalne suurus olema vähemalt 2500 m²;

2.2.6.2 Piiretele esitatavad nõuded (lk 23)

Kallasraja ulatuses on keelatud rajada piirdeid. /…/ Jõe kaldal on soovitatav piire paigaldada veepiirist 20 m - 30 m kaugusele. Rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala.

Pärnu linna arengukava Pärnu arengukavas aastani 2035 on käsitletud käesolevasse teemasse puutuvad arengusuunad – elukeskkond kui prioriteet ja looduskeskkonna väärtustamine. Järgnevalt on toodud välja olulisemad asjasse puutuvad punktid. ELUKESKKOND • Väärtustame veeäärseid alasid (jõed, järved) ning suurendame nende kasutusvõimalusi ja atraktiivsust. Parandame väikesadamaid ja veeühendusi. LOODUSKESKKOND • Panustame looduskeskkonna kaitsesse, rohevõrgustiku säilitamisse ja hooldusesse.

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

11/ 16

Detailplaneeringud Planeeritaval alal ei ole kehtivat detailplaneeringut.

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Koostatav detailplaneering on kavas koostada Audru valla üldplaneeringu kohasena. Nii maakonnaplaneeringu kui ka Audru valla üldplaneeringuga määratud piirangud on üldiselt sarnased, mille sisuks on üldistatult piiranguvöönditesse ehitamise vältimine. Mis puudutab maaliste piirkondade arendamist, siis on maakonnaplaneeringust tulenevad regulatsioonid nii planeeringut toetavad kui ka mittetoetavad. Kuna maakonnaplaneering annab suunised üldplaneeringute koostamiseks, siis tuleb neid tingimusi käsitleda kui märksa laiemat ja üldisemat ala hõlmavad. Detailplaneeringu ala asub suhteliselt keskuse lähedal ja järgib eeldatavalt piirkonna asustusstruktuuri, mis on paika pandud varasemate detailplaneeringute poolt. Laiemalt on tegemist piirkonnaga, mis on kujunemas vastavalt Audru valla üldplaneeringule linnalähedaseks elukeskkonnaks, mis ei ole otseselt veel linnaline ega enam ka päris maaline keskkond (hajaasustus). Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist reserveeritud elamumaaga. Jõekanali kinnistule jääb ka rohekoridor K9 (Audru valla üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi üldistatuse tõttu ei ole seda võimalik täpselt hinnata). Rohekoridorile on seatud samuti piirangud. Rohevõrgustiku alale elamute ehitamist otseselt ei välistata, kuid kuna rohekoridor kattub suures osas ehituskeeluvööndiga, siis hooneid rohekoridori ei kavandata. Samuti ei ole ehituskeeluvööndis lubatud piirete ehitamine (va haljaspiirded). Kavandatav elamupiirkond on planeeritud eeldatavalt sarnase ehitusõiguse ja kruntide suurustega nagu lähipiirkonnas. Täpne ehitusõigus antakse edasise töö käigus. Üldplaneering ja maakonnaplaneering on detailplaneeringu koostamiseks üldiselt asjakohased, kuid tulenevalt haldusreformist on hakatud koostama uut Pärnu linna üldplaneeringut, mis hõlmab Pärnu linna ja osavaldasid. Eeldada võib, et ka uutes arengudokumentides jääb Audru ja Pärnu linna vaheline ala üsna suures osas alaks, kus on võimalik arendada elamuehitust.

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Valdkond Mõju

Lihkeohtlikkus ja geoloogia

Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistul ei ole lihkeohtlikke alasid. Kui toimub pinnase tõstmine, siis võib tekkida vajadus lihkeohtlikkuse hindamiseks planeeringu või projekti käigus.

Pinnas, kaevetööd Kaasneb negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Ehitustegevusega kaasnevad Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistutel ühekordsed pinnasetööd.

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

12/ 16

Arvestades, et ala on endine põllumaa ning, et rajatakse uus taristu, siis ei too pinnase teisaldamine endaga kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. NB! Maapõuseaduse (MaaPS) § 97 lg 1 kohaselt ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Eelpool nimetatud loa saamiseks esitab kinnisasja omanik või kinnisasja kasutamise õigust omav isik Keskkonnaametile MaaPS § 97 lg 2 kohase taotluse.

Müra Piirkonnas ei asu olulisi müraallikaid.

Vibratsioon Mõju puudub. Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid. Samuti ei lähtu vibratsiooni ka arendustegevusest.

Välisõhu kvaliteet Mõju puudub või ei ole oluline. Seoses inimtegevuse suurenemisega suureneb tõenäoliselt aja jooksul peenosakeste hulk õhus, kuid tegemist on siiski valdavalt loodusliku keskkonnaga ning kavandatava hoonestuse lisandumine ei mõjuta märkimisväärselt välisõhu kvaliteeti.

Jäätmed Mõju puudub või ei ole oluline. Jäätmed kogutakse prügikonteinerisse ja transporditakse jäätmete kogumiskohta.

Kultuuripärand Mõju puudub. Planeeritava ala lähedusse ei jää kultuuriväärtuslikke objekte.

Looduskaitse Planeeritava alaga ei külgne looduskaitsealuseid objekte ja piirkondi. Ca 1,3 km kaugusel üle Audru jõe asub suur Audru poldri looduskaitseala. Vastavalt Audru poldri kaitseala kaitse-eeskirjale on inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal (va inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini Põldeotsa sihtkaitsevööndis). Seoses elanike hulga suurenemisega piirkonnas võib kasvada ka inimeste hulk, kes viibivad kaitsealal. Arvestades, et väljaspool kaitseala on piirkonnas puhke- ja ajaveetmisvõimalusi piisavalt, siis ei ole tegemist mõjuga, mis kaitsealale märkimisväärset mõju avaldaks.

Maastikuilme Maastikuilme muutub oluliselt. Maastiku looduslikkus väheneb ja senine maastik asendub elamupiirkonnaga. Seoses elamuarendusega lisandub piirkonda elamute juurde kavandatav haljastus. Suureneb kõrghaljastuse hulk pluss muu eramute aedades tüüpiliselt leiduv haljastus. Tegemist on üldplaneeringukohase ehk varem planeeritud muutusega.

Insolatsioon Mõju puudub. Hoonete paiknemine antakse planeeringu ja projektidega. Hooned planeeritakse üksteisest piisavalt kaugele.

Õnnetuste esinemine Kõige tõenäolisem õnnetus või hädaolukorra põhjustaja Jõekanali kinnistul on üleujutus (vt rida – üleujutusala), kuna tegemist on suhteliselt madala jõe lähedase alaga. Üleujutusohu vältimiseks tõstetakse vajadusel pinnast ning planeeritakse hooned ja juurdepääsuteed vastavatele kõrgustele, et minimeerida üleujutuse kahjulikku mõju. Teine potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Tuleõnnetusohu minimeerimiseks kavandatakse hoonestusalade vahele normatiivsed kujad, lisaks rakendatakse hoone projekteerimise faasis asjakohaseid tuleohutusmeetmed.

Liiklus Liikluskoormus piirkonnas tõuseb. Tegemist on hästi juurdepääsetava alaga. Olemasoleva taristu läbimisvõimet lisanduvad krundid ei ohusta.

Teenused Avalike teenuste lisandumist koostatava detailplaneeringuga hetkel ei planeerita.

Üleujutusala Jõeäärne osa jääb üleujutusala sisse (vt joonis 8).

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

13/ 16

Joonis 8 Võimalik üleujutusala veetaseme + 2,00 m üle merepinna juures

Sademevesi Seoses hoonestatud, sillutatud/asfalteeritud pinna lisandumisega suureneb mõnevõrra ka ärajuhitava sademevee hulk. Sademeveed juhitakse planeeritavatesse tiikidesse ja kraavidesse ning Audru jõkke. Oluline on sademevee maksimaalne immutamine omal kinnistul, et tagada sademevee koormuse hajutamine ning sellest tulenev jõe veetaseme kiire tõus suurte sademete korral, kui jõe ääres elamute hulk peaks aja jooksul jõe ääres oluliselt suurenema.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus

Tegemist on areneva elamupiirkonnaga, mistõttu tervikuna on suure elamupiirkonna väljaehitamise mõju suhteliselt suur. Tegemist on juba varem kavandatud protsessiga elamuarenduseks mõeldud piirkonnas ja maa-ala on selleks sobiv, siis mõju suurus piirdub peamiselt Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistutega.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistu hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõju on lühiajaline. Planeeritavate elamupiirkondade mõju laiemalt on kumulatiivne, sest valdav osa töökohti asub linnas (Pärnu linna asustusüksus) ning mida rohkem elamupiirkondi planeeritakse, seda suurem on surve linna transporditaristule ja piirkonna tehnotaristule.

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

14/ 16

5.2. Järeldused

Koostatav detailplaneering on Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas Üldplaneering näeb piirkonnas ette elamumaa. Tegemist on looduskauni kohaga suhteliselt linna ja Audru aleviku lähedal, mistõttu on see jätkuvalt atraktiivne piirkond elamuarenduseks. Peamiseks keskkonnaohuks planeeritavale elamupiirkonnale on üleujutusoht. Üleujutusohu vältimiseks on üks võimalik lahendus pinnase tõstmine läbi tiikide kaevamise planeeringualale. Sarnast lahendust on rakendatud lähedal asuvate elamualade planeerimisel. Hoonete 1. korruse põranda 0,00 ei tohiks olla madalam kui 3,19 m abs. (soovituslik 3,69 m abs.). Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on soovitatav projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,29 m abs teepinna peale. Kõrgem veetõus jões võib kesta pikemalt, kui tormituulte põhjustatud üleujutus mere ääres, mistõttu võib see põhjustada keerukamaid olukordi nii inimestele kui ka varale. Oluline on rohekoridori jätkuvus ja terviklikkus, mida on võimalik detailplaneeringuga tagada. Sademevete ära juhtimiseks kavandatud kraavitus ja sademevee lahendused rajatakse vastavalt maaparandusseaduse nõuetele (projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa annab Põllumajandusamet). Nagu eelpool öeldud, siis tuleb näha ette suurte sademevee hulkade hajutamine, et lühikese aja jooksul ei satuks jõkke suurt veekogust. Audru üldplaneering käsitleb ka kliimamuutusega seonduvat (lk 30) sõnastades, et üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Eelpool mainitud probleemistiku lahendamine on võimalik kui rakendatakse leevendavaid meetmeid (maapinna tõstmine + teede ja elamispindade ehitamine sobivale kõrgusele), mistõttu on Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistutele elamute ehitamine sobilik ja ei põhjusta ülemäärast kahjulikku keskkonnamõju. Piirkond on üldplaneeringuga ette nähtud elamualaks ja mitmel pool elamukruntidel on pinnast tõstetud, et tagada kaitse üleujutuse eest.

5.3. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Lähim Natura 2000 ala asub teisel pool Audru jõge (ca 350 m). Arendatav ala on Natura 2000 võrgustiku alast eraldatud jõe, kui loodusliku barjääriga.

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE

Detailplaneeringusse kanda üleujutusohu vältimisega seotud tingimused (hoone 0,00 abs., juurdepääsuteede min kõrgus jms). Detailplaneeringus tuua välja regulatsioonid ehituskeeluvööndisse ehitamise kohta ja rohekoridori toimimise tagamine (täpsustada rohekoridori piirid).

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

15/ 16

7. KOKKUVÕTE

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringuga on ala planeeritud elamumaaks. Tulenevalt arengudokumentidest ja keskkonnatingimustest on alal mitmeid piiranguid ja regulatsioone, mis on seotud kinnistu paiknemisega jõe läheduses suhteliselt madala pinnaga alal, osaliselt ehituskeeluvööndis ja üleujutusalal. Antud piirangutega on võimalik arvestada ja koostada detailplaneering, mis on peamiste arengudokumentide ja -suundadega kooskõlas. Kui vaadata piirkonda laiemalt, siis on elamuehituse intensiivsus piirkonnas suhteliselt suur, mis tähendab, et mitmed endised põllumaad kattuvad elamualadega, mistõttu kohati kujuneb keskkond, mille näol ei ole tegemist enam hajaasustusega ega veel mitte ka tiheasustusega. Kehtivas Audru valla üldplaneeringus on linnalähedasi elamumaid planeeritud suhteliselt ulatuslikult. Samas suunab maakonnaplaneering arendustegevust olemasolevatesse keskustesse. On selge, et arvestades piirkonna paiknemist jõe ja mere läheduses, on piirkonnas turgu elamuarendusele. Pärnu linna piirini on ca 4,3 km, lähedusse jääb Audru alev, mistõttu on peamised teenused suhteliselt lähedal. Kuna linnas on arendatavat maad vähe ja kinnisvara on kallim, siis on linnalähedaste piirkondade arendamine oluline ka sotsiaalsest aspektist, et noored inimesed leiaksid endale elukoha eelkõige siin ja ei koliks sobiva kinnisvara puudumisel mujale. Teisalt toob kasvav elanike hulk teatud piirkonnas kaasa kasvava surve ühiskondlike teenuste arenguks (lasteaiad, ühistransport, vabaaja veetmise kohad, rattateed jms). Kuna piirkonnas on piisav puhketaristu, mis teenindab ka linna, siis võib eeldada, et püsielanike kasv ei too kaasa endaga kohalike loodusväärtuste ja metsade kahjustamist ega üle koormamist, kuigi koormus keskkonnale kindlasti aja jooksul kasvab (kumulatiivne mõju). Samas on suurim koormus suhteliselt lühikeses ajajärgus (2 - 3 sooja kuud), mis tähendab, et pesitsusaeg jääb kõige intensiivsemast puhkeperioodist valdavalt välja. Kas piirkonnas arendustegevust pidurdada või jätkata samade reeglitega, on koostamisel oleva Pärnu üldplaneeringu küsimus. Eeldada võib et pikemas perspektiivis on rõhuasetus muutumas, sest nüüd on tegemist ühe omavalitsusega ja omavalitsuste vaheline konkurents ei mängi enam rolli. Käesolev eelhinnang leiab, et välja toodud keskkonnariske on võimalik maandada ja elamupiirkonna ehitamine ei avalda ümbritsevale keskkonnale ülemäärast negatiivset mõju.

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

16/ 16

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Eelpooltoodud (p 6) meetmete rakendamisel on võimalik kujundada sobiv, asjakohane ja proportsionaalne detailplaneeringu lahendus.

Seletuskiri

Pärnu linnas, Papsaare külas, Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu algatamise juurde

Planeeritav ala hõlmab Kurgopõllu (15904:003:1172, 5,24 ha) ja Jõekanali (15904:003:1173, 10502 m²) kinnistuid, mis asuvad Pärnu linnas Papsaare külas Põllu tänava ja Pajupera tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistutele on võimalik nii Põllu kui ka Pajupera teelt.

Kinnistud on hoonestamata.

Kontaktvööndi planeeringutes on kõikides lahendatud elamumaad ja põhiliselt väikeelamud.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19) on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV).

Kurgopõllu ja Jõekanali katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

Maa-alale soovitakse rajada väikeelamumaade krundid Põllu tänava poolt juurdepääsuga. Põllu tänava äärde sissepääsust mõlemale poole võiks tulla ridaelamuga ja/või ärimaa krunt .

Piirkonna looduskeskkonna moodustavad piirkonna (endised) põllumaad ja üle Audru jõe asuv Golfiala.

Audru jõest eraldub juba olemasolev kanali moodi jõeosa (kinnistu nimigi on Jõekanali) koos oma piirangu ja ehituskeeluvöönditega. Seda ehituskeeluvööndi osa on soov kasutada paadisilla paigaldamiseks ja ühiskondliku haljasala rajamiseks koos puhke-ja mänguväljakutega.

Detailplaneeringu kohta on koostatud esialgne eskiisjoonis, kuidas krunte ja haljasalasid võiks planeerida.

Haljasalasid on planeeritud 2. Planeeringuala teed on ühendatud varemkehtestatud Pajupera detailplaneeringuga moodustatud juurdepääsuteega (koostas arhitekt Priit Matsi, P.A.M Projekt OÜ 2018 aastal)

Üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas väikseim krundi suurus 1200m², mis saab ehitusõiguse.

Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Audru valla üldplaneeringuga.

Kaasnevate võimalike mõjude hindamiseks on OÜ Linnak poolt koostatud ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.

Antud kinnistud on maaparandussüsteemist eemaldatud, mis on varasema Audru valla planeerimisspetsialisti poolt tingimiseks seatud.

Täpsem eskiislahendus koostatakse peale detailplaneeringu algatamist ja lähteülesande saamist.

Esialgse eskiisiga on tehtud muudatusi:

1. Siin on keskele tekkinud tagasipööramise võimalus (arvati Linnavalitsusest, et on vaja)

2. alla on paadisild viidud jõe tsooni, kus on juba olemasolev ehituskeeluvöönd olemas (enne oli rohkem kanalis ja seal oli väiksem ehituskeeld, aga paadisilla tegemisel see vöönd muidu laieneks).

3. samuti on allosas tee ühendatud naaberplaneeringu teemaaga (saab tekkida ringsõidu võimalus)

4. alla on ka planeeritud parklaala mänguväljaku või paadisilla külastamiseks (kas see tuleb, sõltub edasisest planeeringu tegemisest)

5. Ülesse Põllu tee äärde on varem planeeritud Audru osavalla poolt kergliiklustee, millele on maaomaniku poolt ka heakskiit antud ja koostatavale detailplaneeringule lisatakse vastav teelõik.

Koostas Reet Olev ARHITEKT REET OLEV Papli 14, Pärnu linn 56224688

Kurgopõllu 15904:003:1172

5,24 ha

Salme 62401:001:2052

17,87 ha

Pajupera tee L2 62401:001:0586

2476 m² Pajupera tee 25 62401:001:0585

10118 m² Pajupera tee 21

Pajupera tee 23 62401:001:0584

4166 m²

Kurgo 15904:003:1171

9926 m²

Väeallika 15904:003:0997

5215 m²

Kurgootsa 15904:003:0998

3407m²

Savi 15904:003:0288

13726 m²

Põllu tänav L2 62401:001:2042

16260 m²

Kurgo tee 16 15904:003:1183

1619 m² Kurgo tee 14 15904:003:1182

1612 m² Kurgo tee 12 15904:003:1181

1617m² Kurgo tee 12 15904:003:1181

13726 m²

Jõekanali 15904:003:1173

10502 m²

´

P

õ

l l u

t n

Juhkrõue 62401:001:2054

9526 m²

11.9

12.0

53.7

1210

1210

1210

1210

1210

1210

1210

1210

1200

1208

1205

2. 0

1220

2350

1200

1200

1210

2. 74.

0

VEESKAMISKOHT JA PAADISILD

PUHKE-JA MÄNGUVÄLJAKUD

1200

1200

1200

1200

1200

1200

1200

1200

1323

1321 1213

1210

1210

1261 1236

1458

1566

1200

1200

1886

5010

KERGLIIKLUSTEE

KERGLIIKLUSTEE

KINNISTU OTSTARBED

KINNISTU AADRESS KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE JA TÄHIS

ÜLDPLANEERINGU KOHANE MAAKASUTUSE

JUHTOTSTARVE JA TÄHIS

PLANEERINGUALALE JÄÄVAD KINNISTUD

KURGOPÕLLU

JÕEKANALI

PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD

JUHKRÕUE

SALME

PAJUPERA TEE L2

PAJUPERA TEE 25

KURGO

VÄEALLIKA

KURGOOTSA

SAVI

PÕLLU TÄNAV L2

MTR: EP00250FIE-0001

ARHITEKT REET OLEV

TELEFON: +37253429562, 44 25589 PAPLI TN. 14, 80012 PÄRNU EESTI

INSENER:

EMAIL:

TELLIJA:

TÖÖ:

JOONIS:

STAADIUM TÖÖ NR. KUUPÄEV LEHT 8.04.2022DP

TUGIJOONIS

DP-2

KURGOPÕLLU JA JÕEKANALI DETAILPLANEERING PÄRNUMAA, PÄRNU LINN, PAPSAARE KÜLA,

ARHITEKT:R.OLEV M1:500

A0

maksimaalselt 33 väikeelamu krunti 2 haljasala/mänguväljakut

2 ÄRIMAA VÕI RIDAELAMU KRUNTI

ühiskondlik parkla paadisadam

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali

kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlemise materjalid, nimetatud detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning korralduse eelnõu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta. Ootame Teie

seisukohta alates käesoleva kirja kättesaamisest mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

Detailplaneering on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus

on 6,2 hektarit. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest

planeeritakse elamurajoon, mis koosneb kuni 33 üksikelamu krundist. Kruntide suurused on

vahemikus 1200 kuni 1323 m2. Lisaks moodustatakse kaks ärimaa või ridaelamu krunti,

suurused 1220 m2 ja 2350 m2, kaks haljasala maaüksust ja üks transpordimaa maaüksus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu

2. Papsaare Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute detailplaneeringu asukohaskeem

3. Kurgopõllu ja Jõekanali KSH eelhinnang

4. Seletuskiri DP algatamise ettepaneku juurde

5. Planeeringulahenduse eskiisjoonis

6. Illustratsioon

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Koostöötegijad

31.05.2024 nr 8-4/4647-2

Papsaare küla Kurgopõllu ja Jõekanali kinnistute

detailplaneeringust