Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise kord

1

Justiitsministri määruse „Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Seoses uue kohtuekspertiisseaduse (KES) tervikteksti jõustumisega 01.09.2023. a on vaja

kehtestada määrus „Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise kord“, mille volitusnorm

tuleb KES § 25 lõikest 4, § 27 lõikest 3, § 28 lõikest 3 ja § 31 lõikest 3. Kuni 01.09.2023. a

kehtinud seaduse alusel oli antud justiitsministri 01.01.2001. a määrus nr 95 1 „Riiklikult

tunnustatud ekspertide nimekirja pidamise kord“.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (533 21991,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari

Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Senisega võrreldes tehtava muudatuse taustast üldisemalt

Peamine eraekspertidega seotud muudatus, mis KES-iga tehti, on nimetuse muudatus: senise

riiklikult tunnustatud eksperdi (RTE) asemel on nüüd nimetus registreeritud eraekspert (REE).

Nimetuse muudatus oli tingitud sellest, et RTE nimetuses sisalduv „riiklik tunnustus“ viitas

nende ekspertide puhul riigipoolsele kvaliteedigarantiile, mis aga oli eksitav. Nii RTE-de kui

ka REE-de puhul on tegemist mingi valdkonna kõrgetasemeliste spetsialistidega, kes soovivad

teha ja on nõus tegema menetleja tellimusel ja ekspertiisimääruse alusel ekspertiise. Sisuliselt

on tegemist eraekspertidega. EKEI roll aga oli ja on jätkuvalt selliste eksperditeadmisega

isikute koondamine ühte nimekirja. EKEI kontrollib eksperdiks soovijate nõuetele vastavust

dokumentide alusel. EKEI-l ei ole pädevust kontrollida taotluse esitanud isikute tegelikke

teadmisi ja oskusi ega anda hinnanguid nende tööle ning seda põhjusel, et nimekirja kantakse

eksperte valdkondades, mida EKEI-s üldjuhul ei tehta. EKEI on ekspertiisiasutuses

kohtuekspertide töö kõrge kvaliteedi tagamiseks välja töötanud juhised ja metoodikad, lisaks

osaletakse rahvusvahelistes pädevustestides ja tasemetöödes. REE-de teadmisi ja oskusi ei saa

EKEI-s mõõta. Seega peegeldab uus nimetus paremini tegelikku olukorda, et tegemist on

eraekspertidega, kelle EKEI on kandnud spetsiaalsesse nimekirja ehk registreerinud.

Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise eesmärk ei ole muutunud uue KES-iga: selleks

on endiselt vajadus tagada ülevaade asjatundjatest, keda menetleja saab kasutada ekspertiiside

tegemisel. Eraekspertide nimekirja võib info hankimiseks kasutada igaüks, kuid selle peamine

eesmärk on menetleja abistamine. Seda on silmas peetud ka ekspertidele esitatavate nõuete ning

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13364935

2

nimekirja pidamise põhimõtete loomisel. Nimekiri on informatiivne, st nimekirja kandmine ei

tekita kellelegi õigusi ega kohustusi, mida tal ilma selleta ei oleks.

Kehtestatava määruse eelnõust

Määruse paragrahvid on jagatud nelja peatükki, esimene peatükk on „Üldsätted“.

Paragrahvis 1 nimetatakse määruse reguleerimisala. Määruse andmiseks on neli volitusnormi,

mis panevad justiitsministrile kohustuse kehtestada REE-dega seotud kord. Paragrahvis 1

loetletaksegi need korrad järgmiselt: 1) REE-de nimekirja pidamise kord, mille volitusnorm

tuleb KES § 25 lõikest 4; 2) nimekirja kandmiseks taotluse esitamise nõuded ja kord, mille

volitusnorm tuleb KES § 27 lõikest 3; 3) taotluse läbivaatamise ja eraeksperdi nimekirja

kandmise kord, mille volitusnorm tuleb KES § 28 lõikest 3; 4) eraeksperdi nimekirjast

kustutamise kord, mille volitusnorm on KES § 31 lõikes 3. Kuna nelja korda ei ole otstarbekas

eraldi kehtestada, siis antakse loetletud volitusnormide alusel välja üks määrus milles kõik neli

korda on sätestatud.

Määruse pealkiri sisaldab tavaliselt kas osa või tervet volitusnormi teksti, mis siin tähendaks

pikka ja lohisevat pealkirja, millest on loobutud. Kuna kõik volitusnormid panevad kohustuse

kehtestada kord, mis seondub registreeritud eraekspertidega, on määruse pealkiri

„Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise kord“.

Paragrahvil 2 on informatiivne tähendus. Lõikes 1 on öeldud, et REE-de nimekirja peab Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), mis tuleb KES § 25 lõikest 3, kus on sõnastatud üldisemalt:

ekspertiisiasutus. Lõikes 1 on loetletud EKEI tegevused nimekirja pidamisel. Loetelu on

koostatud tegevuste ajalises järjestuses selliselt, et punkt 1 nimetab REE-de taotluse

vastuvõtmist, punkt 2 nende taotluste läbivaatamist ja punkt 3 otsuse tegemist. Eraldi on punkt

4 REE nimekirjast kustutamise otsustamiseks, kuna kustutamine on võimalik nii REE taotluse

alusel, kus EKEI-l ei ole sisulist otsustamise ruumi, aga ka nt teatud rikkumise tulemusel, kus

otsus võib olla nimekirja jätmine või kustutamine. Kui punktides 1–4 loetletud tegevused on

seotud REE-de suhtes otsuste tegemisega ja on määruses edaspidi täpsemalt reguleeritud, siis

punktid 5–8 seonduvad EKEI ülesannetega nimekirja pidamisel. Punkti 5 alusel peab EKEI

REE-de nimekirja oma kodulehel (www.ekei.ee) ning tema ülesandeks on teha seal muudatusi

nii uue REE lisamisel, tähtaja pikendamisel, andmete muutumisel kui ka REE nimekirjast

kustutamisel. Punkt 6 paneb EKEI-le kohustuse pidada arvestust REE-de üle. See tähendab

lisaks punktides 1–4 nimetatud tegevustega seotud dokumentidega töötamist ja nende

säilitamist, tähtaegade jälgimist, REE-de teavitamist tähtaja lõppemisest jne. Punktis 7 on

sätestatud EKEI ülesanne, mis seondub päringutega REE-de tegevuse kohta. Päringuid võivad

esitada näiteks menetlejad, meedia, eraisikud jne. Punkt 8 reguleerib olukorda, mis võib ette

tulla nt mõnes uues valdkonnas ekspertiisivajaduse ilmnemisega või senises ekspertiisiliigis

vajaduse suurenemisega, ning siis peaks EKEI tegema pingutusi uute spetsialistide REE-de

nimekirja kutsumiseks. Varasem regulatsioon oli selles osas väga detailne ja kohustas

üleriigilises päevalehes kuulutama, et vajatakse eksperte. Sellisest detailsusest on loobutud, et

EKEI-l oleks suurem valikuvabadus rakendatavate värbamistehnikate osas, kuid põhimõte on

alles. Praktikas on näiteks EKEI teinud pingutusi psühhiaatrite kutsumiseks eraekspertide

3

nimekirja, tehes vastavaid ettekandeid konverentsidel ja erialaüritustel või pöördudes kirjaga

tervishoiuasutustesse.

Lõikes 2 tehakse viide KES §-le 25, kus on sätestatud REE-de nimekirja koostamise eesmärk

(s.o ühes kohas avaldatud nimekiri asjatundjatest, kes teevad menetleja määruse alusel

ekspertiisi), ekspertide nimekirja kandmise üldised põhimõtted ja nimekirja veebilehel

avaldamise nõue.

Lõikes 3 nimetatakse andmed, mis kuvatakse EKEI veebilehel2 eraekspertide kohta. Need

andmed on järgmised: isiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber ja

postiaadress), mis on vajalikud selleks, et ekspertiisi tellija saaks eraeksperdiga ühendust võtta;

ekspertiisiliik, milles eraekspert on nimekirja kantud; kande tegemise ning lõppemise

kuupäevad, mis on vajalikud ekspertiisi tellijale eraeksperdi nimekirjas oleku kontrollimiseks.

Teine peatükk keskendub eraeksperdile esitatavatele nõuetele.

Paragrahv 3 viitab kohtuekspertiisiseadusele, kus on sätestatud eraeksperdile esitatavad

nõuded, mille kordamine määruses ei ole vajalik. Lõikes 1 viidatakse nendele nõuetele, mis on

samad nii kohtueksperdile kui ka eraeksperdile ja mis seonduvad isikuomadustega, hariduse-

ja keelenõuete täitmisega, karistatuse puudumisega jne. KES §-s 7 sätestatud nõuded on

kohustuslikud kõikidele ekspertidele, v.a lg 1 punktis 6 kehtestatud väljaõppe läbimine, mis on

mõeldud ainult EKEI-s tööd alustavatele ekspertidele. Paragrahvi 3 lg 2 viitab KES §-le 26, kus

on konkreetsed nõuded eraekspertidele. Lõikes 3 täpsustatakse, et nimekirja saab kanda

eraeksperdi vaid selles ekspertiisiliigis, mida ei tehta EKEI-s, ning infot selle kohta saab

justiitsministri määrusega kehtestatud ekspertiiside loetelust3.

Paragrahvis 4 kehtestatakse nõuded eraeksperdi nimekirja kandmiseks esitatavale taotlusele.

KES § 27 lg 3 annab sellekohase regulatsiooni kehtestamise volituse justiitsministrile. Lõikes

1 sätestatakse, et taotlus esitatakse EKEI direktorile ja see peab olema digitaalselt allkirjastatud.

Taotlusele konkreetset vormi ei kehtestata, kuid määruses loeteltakse andmed, mida peab

taotlus sisaldama. Taotluses nimetatud infot tuleb võimaluse korral tõendada dokumentidega,

mille loetelu on § 5 lõikes 2.

Lõikes 2 on loetletud andmete koosseis, mis tuleb taotlusesse märkida. Punktides 1–6 nimetatud

andmed on vajalikud eraeksperdi andmete avaldamiseks veebilehel vastavalt määruse § 2

lõikele 3. Punktides 7 ja 8 nõutavad andmed on vaja esitada selleks, et kontrollida taotleja

vastavust eraeksperdile KES-is sätestatud nõutele: kõrghariduse olemasolu, omandatud eriala

sobivus ekspertiisiliigile, töökogemus ja vähemalt kolmeaastane staaž taotletava

ekspertiisiliigiga lähedasel töökohal. See nõue on sõnastatud paindlikuna, kuna igale

ekspertiisiliigile ei vasta kindlat haridust või töökogemust, kuid taotleja peab näitama, et tal on

2 https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2023-11/ree-nimekiri-2023-2-_dc5b18.pdf 3 Justiitsministri 7. septembri 2023. a määrusega nr 23 kehtestatud „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate ekspertiiside loetelu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/108092023020

4

teadmised ja oskused, et konkreetses valdkonnas ekspertiisi teha. Näiteks ehitustehniliste

ekspertiiside valdkonnas on oluline vahe, kas taotlejal on teadmised ja oskused üldehitusest või

mõnest spetsiifilisemast ehitusvaldkonnast.

Lõikes 3 on loetletud teemad, mille kohta peab taotleja esitama kinnituse, kuna enamikku neist

ei saa dokumentidega tõendada. Punktis 1 on viide KES §-s 7 sätestatud eksperdile esitatavatele

nõuetele (nii kohtueksperdile kui ka REE-le) ja taotleja peab taotluses allkirjaga kinnitama, et

vastab neile. Kui nt hariduse nõude täitmist saab tõendada diplomi esitamisega, siis nt kõrgete

kõlbeliste omaduste olemasolu (KES § 7 lg 1 p 4) ei saa dokumendiga tõendada, see on taotleja

hinnang endale ja seepärast on vajalik eksperdi kinnitus nõuetele vastamise kohta. Punktid 2 ja

3 näevad ette kinnituse andmist õigusaktide tundmise kohta, seda nii menetlusseadustike kui ka

konkreetse eriala kohta. Taotlejale ei tehta eksamit vajalike õigusaktide tundmise hindamiseks.

Kinnituse nõudmise põhjus on taotleja tähelepanu juhtimine selliste teadmiste vajalikkusele.

Eksperdi õiguste ja kohustuste tundmist nõuab ka eraeksperdi vanne (KES § 29). Punkt 4

nimetab kinnitust vajalike vahendite kasutamise kohta. Nõutav ei ole, et eksperdil endal oleksid

need vahendid, näiteks ruumid, masinad, vajalik tarkvara vm vahendid, mida on taotletavas

ekspertiisiliigis ekspertiisi tegemiseks vaja. Eraekspert võib vajalikke vahendeid ka näiteks

rentida ning ta ei pea taotluses tooma välja konkreetset nimekirja ja seda, kuidas ta kavatseb

vahendid vajaduse korral saada. Piisab taotleja kinnitusest, et tal on võimalik vajalikke

vahendeid kasutada. See näitab, et taotleja on läbi mõelnud, kuidas ta hakkab ekspertiise tegema

nimekirja kandmise korral.

Paragrahvis 5 sisaldub loetelu dokumentidest, mis taotlusele lisatakse. Taotleja vastavust

KES-is sätestatud nõuetele ja tema tööalaseid oskusi ning sobivust eraeksperdina tegutsema

asumiseks tuleks võimaluse korral tõendada dokumentaalselt (lõige 1) ning kui see ei ole

võimalik, tuleb nõuetele vastavust kinnitada taotluses (vt § 4 selgitust).

Lõige 2 loetleb dokumendid, millega tuleb oma vastavust ja pädevust tõendada. Punktis 1 on

nimetatud elulookirjeldus, mis tuleb koostada Europassi4 vormis, kuna see on üks tuntumaid

CV vorme Euroopas, on kasutajasõbralik ning tööandjatele ja haridusasutustele tuttav.

Punktis 2 on nimetatud haridust ja täienduskoolitust tõendavate dokumentide koopiad.

Täienduskoolituse läbimist tuleb tõendada juhul, kui taotletakse enda kandmist nimekirja

ekspertiisiliigis, kus nt ei ole sellele erialale vastavat kõrgharidust, kuid taotleja on omandanud

üldisele kõrgharidusele lisaks ekspertiisiliigile spetsiifilised teadmised täienduskoolitusel.

Näiteks ei ole olemas kõrgharidust kinnisvara hindamise erialal, mistõttu peab selles

valdkonnas eraeksperdina nimekirja kandmiseks olema läbitud vastav täienduskoolitus.

Punkt 3 kohustab esitama tõendi eesti keele oskuse kohta, kui taotleja emakeel ei ole eesti keel.

KES § 7 lg 1 p kohaselt peab ekspert oskama eesti keelt keeleseaduses sätestatud tasemel (C1-

tase), mida hinnatakse tasemeeksamil ning mille kohta antakse tunnistus (keeleseaduse5 §-d 23,

4 https://europa.eu/europass/et/create-europass-cv 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022048

5

24 ja 27). Keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määruse nr

84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise

nõuded“6 § 5 kohaselt nõutakse C-tasemel keeleoskust isikutelt, kelle teenistuskohustused või

tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti

nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. Sama

määruse §-s 9 on loetelu isikutest, kellelt nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust ja kuigi

nimekirjas ei sisaldu otseselt kohtueksperti või eraeksperti, siis on eksperdi puhul igal juhul

tegemist tippspetsialistiga (punkt 21), kelle tööülesandeks on ekspertiisiaktide ehk ametlike

kirjalike tekstide koostamine (§ 5).

Punkt 4 puudutab kutsealasid, kus on olemas või nõutav tegevusluba, litsents või

kutsetunnistus. Selle esitamine on vajalik kahel põhjusel. Kui taotletavale ekspertiisiliigile

vastavat kõrghariduse eriala ei ole, kuid tegemist on reguleeritud kutsealaga, siis on võimalik

sellekohase dokumendiga tõendada enda erialast pädevust. Näiteks punkti 2 juures nimetatud

kinnisvara hindamise valdkond on reguleeritud kutseala, kus selle tööga võib ja saab tegeleda

ainult kutsetaseme olemasolul. Kutse andmisega tegeleb Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing7,

kelle läbiviidud eksam ja selle tulemusel saadud kutsetase on EKEI jaoks eraeksperdiks soovija

kvalifikatsiooni olemasolu kinnitav 8 . Samamoodi on nõutav nt psühhiaatritel jt

meditsiinitöötajatel enda registreerimine tervishoiutöötajate registris 9 ja REE nimekirja

taotlusele tuleb lisada tõestus sellise kande olemasolust.

Punktis 5 on nimetatud karistusregistri teatis, kuna see on dokument, millega taotleja saab

tõendada enda vastavust KES § 7 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele. Täpsemalt reguleerib karistusregistri

väljavõtet ja teatist karistusregistri seaduse10 § 18.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotlusele võib lisada muid dokumente, mida ei ole lõikes 2 nimetatud.

Näiteks kui taotleja on osalenud uurimisprojektides või teadustöödes, võib esitada enda

kvalifikatsiooni tõendamiseks selle kohta dokumente.

Peatükis 3 käsitletakse EKEI tegevusi dokumentide läbivaatamisel ja eraeksperdi nimekirja

kandmisel.

Paragrahvis 6 on sätestatud dokumentide registreerimine, mis toimub EKEI

dokumendihaldussüsteemis vastavalt EKEI asjaajamiskorrale. Asjaajamiskorra kehtestab

EKEI põhimääruse11 § 11 lg 1 punkti 4 alusel EKEI direktor.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/110082021011 7 https://ekhy.ee/ 8 Info kutsete ja kutsestandardite kohta: www.kutsekoda.ee 9 https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/tervishoiutootajate-registreerimine 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011226?leiaKehtiv 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102023001

6

Paragrahvis 7 sätestatakse taotluste läbivaatamise kord. Taotluste esitamine ja läbivaatamine

ei toimu kindlatel perioodidel või tähtaegadel, vaid taotluse võib esitada igal ajal ja need

vaadatakse läbi saabumise järjekorras (lõige 1).

Taotlustega tegeleb EKEI-s personalitalitus, kelle ülesanded on loetletud lõikes 2. Esmalt

kontrollitakse REE-ks soovija vastavust KES-is kehtestatud nõuetele (punkt 1). Tegemist on

esmase formaalse kontrolliga, kas on esitatud määruse §-des 4 ja 5 nõutud dokumendid ja kas

dokumendid sisaldavad seaduses ning määruses nõututavaid andmeid. Kui dokumentide

läbivaatusel ilmneb puudusi, teavitab personalitalitus sellest taotlejat ja palub esitada

lisadokumente (punkt 2). Puuduseks võib olla nt haridust tõendava dokumendi koopia lisamata

jätmine, taotluses tööalase tegevuse kirjelduse puudumine vms. Punktis 3 on sätestatud

personalitalituse ülesanne teha vajaduse korral EKEI direktorile ettepanek moodustada

komisjon, kes aitaks direktoril teha otsust taotleja eraeksperdiks sobivuse kohta. EKEI-l ei ole

pädevust ja võimekust kõikvõimalike valdkondade eraeksperdiks soovijate tegelikke teadmisi

ja oskusi kontrollida ja seda ei tehta ka komisjoni abiga. Kuid keerulisemate ja vähem levinud

valdkondade puhul võib EKEI vajada abi ka formaalsetele nõuetele vastavuse hindamiseks.

Paragrahvis 8 sätestatakse EKEI-s otsuse tegemise tähtajad. Lõikes 1 viidatakse KES § 28

lõikele 2, kus nähtuvalt otsus REE nimekirja kandmiseks tuleb teha kahe kuu jooksul taotluse

saamisest arvates. Kui nõutakse lisadokumente, võib sama KES-i paragrahvi järgi pikeneda ka

taotluse läbivaatamise aeg ja kokku võib tähtaeg olla kolm kuud. See ei tähenda, et kogu

seaduses lubatud tähtaja peab ära kasutama. Lisadokumentide nõudmise korral tuleb anda

taotlejale mõistlik tähtaeg ning kui selle tõttu ei jõuta otsust teha kahekuulise tähtaja jooksul,

tuleb informeerida taotlejat. Selleks, et taotluse läbivaatamise menetlus ei jääks venima, on

lõikes 2 sätestatud, et kui taotleja siiski ei esita talle antud tähtaja jooksul nõutud lisaandmeid,

jäetakse sisuline otsus tegemata ning taotluse läbivaatamine lõpetatakse ühe kuu möödumisel

päevast, kui taotlejalt oodati lisadokumentide esitamist.

Paragrahvis 9 on reguleeritud eraeksperdi nimekirja kandmise otsustamine. Lõike 1 kohaselt

teeb otsuse EKEI direktor ja otsus vormistatakse käskkirjaga. Kuna personalitalitus vaatab

taotleja dokumendid läbi ja kontrollib esitatud andmete põhjal, kas taotleja vastab KES-is

eraeksperdile esitatud nõuetele, teeb personalitalitus nõuetele vastavuse korral direktorile

ettepaneku taotleja nimekirja kandmiseks. See ettepanek ei ole formaalne haldusakt ja direktor

ei ole ettepaneku sisuga seotud. Kirjeldatud on lihtsalt EKEI sisest töökorraldust.

Nagu § 7 lg 2 punktis 3 kirjas, võib personalitalitus teha direktorile ettepaneku moodustada

komisjon, kes aitaks teha otsuse taotleja eraeksperdiks sobivuse ja tal konkreetses

ekspertiisiliigis pädevuse olemasolu kohta. Lõikes 2 täpsustatakse, et vajaduse korral võib

kaasata komisjoni töösse taotletava ekspertiisiliigi või sellele lähedase muu eriala

kõrgetasemelisi asjatundjaid. Liikmed võivad olla nii EKEI töötajad kui ka asjatundjad

väljastpoolt EKEI-d. Kuna komisjoni moodustamise vajadus ongi seotud juhtudega, mil EKEI-

l endal ei ole piisavalt teadmisi mingis valdkonnas otsuse tegemiseks, siis on praktikas

tavapärane väljastpoolt asjatundjate kaasamine, kuid seda ei ole vaja määruses täpsustada.

Komisjoni peaksid kuuluma ka mõned EKEI töötajad, kellel on pikaaegne kogemus

7

ekspertiiside tegemisel ja sellega seotud asjaajamisel. Komisjoni maksimaalne suurus on viis

inimest. Komisjoni otsus ja ettepanek ei ole siduv direktorile.

Lõikes 3 käsitletakse olukorda, kui taotluse on esitanud inimene, kes ei vasta KES-is olevatele

REE-le kehtestatud nõuetele. Näiteks puudub tal kõrgharidus või kolme aasta pikkune erialane

töökogemus vms. Kui tegemist on esmakordse taotlemisega, siis EKEI direktor keeldub

taotluse rahuldamisest ja taotleja kandmisest eraeksperdina nimekirja. Kui on tegemist

pikendamise taotlemisega ja eraekspert enam ei vasta nõuetele, siis EKEI direktor keeldub

tähtaja pikendamisest ja eraekspert kustutatakse nimekirjast (vt § 12 lg 4). Kui taotlust ei

rahuldata ja taotlejat ei kanta eraeksperdina nimekirja, siis teavitatakse teda otsusest kirjalikult.

Kui taotleja tulevikus täidab eraeksperdile KES-is esitatud nõuded, saab ta uuesti taotleda

nimekirja kandmist. Näiteks lõpetab taotleja pooleliolevad õpingud või täitub tal kolmeaastane

tööstaaž või ta omandab kutsetunnistuse vms.

Paragrahvis 10 täpsustatakse nimekirja kandmist. Kuna enne esmakordset nimekirja kandmist

peab eraekspert andma KES § 29 lõikes 1 sätestatud vande, toimub protsess järgmiselt. EKEI

direktor langetab otsuse §-s 9 kirjeldatud viisil. Seejärel teavitatakse eraeksperti positiivse

otsuse tegemisest ning eraekspert annab vande. Kui vanne on antud, allkirjastab EKEI direktor

oma käskkirja (lõige 1). Eraeksperdi volitused algavad käskkirja allkirjastamise hetkest (lõige

2). EKEI personalitalitus peab seejärel võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul

kandma andmed uue eraeksperdi kohta ka EKEI kodulehele. Samuti teavitatakse eraeksperti, et

ta on kantud nimekirja ja andmed on veebilehele üles pandud, mis tähendab, et menetleja võib

esitada ekspertiisi tellimuse (lõige 3).

Paragrahvis 11 tehakse viide KES §-le 30, kus on sätestatud nimekirja kande kehtivusaeg ja

selle pikendamine. Kuigi määrusega ei kehtestata täpsemat regulatsiooni, on vajalik teha viide

seadusele, et rakendusakt hõlmaks kogu eraekspertidega seonduvat tegevust. Teemasid, mis

on reguleeritud seaduse tasandil, ei korrata määruses, kuid tehakse viide KES-ile, et suunata

määruse lugejat otsima regulatsiooni seadusest.

4. peatükk käsitleb eraeksperdi nimekirjast kustutamist.

Paragrahv 12 teeb viite KES §-le 31, kus on loetelu eraeksperdi nimekirjast kustutamise

alustega. Järgnevates §-des 13–17 sisaldub regulatsioon erinevate kustutamise aluste erisuste

kohta.

Paragrahvis 13 on reguleeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine tähtaja möödumisel. KES

§ 30 lõikes 1 on sätestatud, et eraekspert kantakse nimekirja kolmeks aastaks. Sama paragrahvi

lõige 3 lubab kolmeaastast tähtaega korduvalt pikendada, kuid kui seda ei tehta, siis

kustutatakse KES § 31 lg 1 punkti 2 alusel eraekspert nimekirjast tähtaja möödumisel. Lõige 1

teebki viite KES § 30 lõikele 1. Praktikas EKEI personalitalitus saadab aegsasti eraekspertidele

meeldetuletused tähtaja saabumise kohta ning kutsub üles esitama taotlus pikendamiseks.

8

Samuti täpsustatakse, et nimekirjast tähtaja möödumisel kustutamise korral ei koostata EKEI

direktori käskkirja, kuna alus tuleneb seadusest ja tegemist ei ole väljaarvamisega või

tingimuste rikkumisega, mis nõuaksid kaalutlusotsuse tegemist ja vormistamist. Tähtaja

möödumisel nimekirjast kustutatud eraekspert võib igal ajal uuesti taotleda enda nimekirja

kandmist.

Lõige 2 paneb EKEI personalitalitusele kohustuse kustutada veebilehelt eraeksperdi andmed

viie tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest. Sama tähtaja jooksul teavitatakse ka eraeksperti, et

ta on EKEI kodulehel olevast nimekirjast kustutatud (lõige 3).

Paragrahvis 14 on reguleeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine tema avalduse alusel.

Lõike 1 kohaselt koostatakse isiku avalduse alusel eraeksperdi nimekirjast kustutamiseks EKEI

direktori käskkiri. Selleks on direktoril aega kuni 10 tööpäeva avalduse saamisest arvates.

Seejärel kustutab EKEI personalitalitus veebilehelt eraeksperdi viie tööpäeva jooksul direktori

käskkirja allkirjastamisest (lõige 2). Lõige 3 paneb EKEI-le kohustuse teavitada eraeksperti

käskkirja tegemisest ja tema andmete kustutamisest veebilehelt ning edastada talle käskkiri.

Selleks on tähtaeg EKEI-le viis päeva, mis on sama tähtaeg nagu veebilehelt eraeksperdi

kustutamiseks.

Paragrahvis 15 on reguleeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine tema surma korral, mis

on KES-is sätestatud § 31 lg 1 punktis 6. Lõige 1 kohustab kustutama eraeksperdi nimekirjast

tema surma korral koheselt sellest teada saamisel ja sel juhul ei koostata direktori käskkirja ega

saadeta teavitust (lõige 2). Kustutamise aluseks on eraeksperdi surma teatis vm usaldusväärne

dokument (nt kohtulahend isiku surnuks tunnistamise kohta vms).

Paragrahv 16 käsitleb eraeksperdi nimekirjast kustutamist juhtudel, mis on sätestatud KES §

31 lg 1 punktides 4 ja 5. Punktis 4 on tegemist juhtumiga, kui eraekspert, kes on nimekirja

kantud, enam ei vasta KES-i nõuetele. Näiteks on eraekspert mõistetud süüdi tahtlikult toime

pandud kuriteos. Või kui eraekspert tegutseb valdkonnas, kus on vajalik tegevusluba või litsents

ning see on muutunud kehtetuks või lõppenud, näiteks psühhiaater on kustutatud

tervishoiutöötajate registrist. Sarnane on olukord, kui eraekspert on rikkunud KES § 29 lõikes

1 sätestatud vannet, nt teda on karistatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest

karistusseadustiku § 321 alusel ja kohtuotsus on jõustunud. Paragrahvis 16 on kirjeldatud

juhtumid koos, kuna nende puhul on EKEI tegevused sarnased. Lõikes 1 tehakse viide KES-i

vastavatele sätetele. Neil juhtudel koostatakse EKEI direktori käskkiri eraeksperdi nimekirjast

kustutamiseks. Kuna EKEI ei kontrolli igal ajahetkel kõikide eraekspertide nõuetele vastavuse

ajakohasust ning võimalikku vande rikkumist, on käskkirja tegemiseks aega kuni 10 tööpäeva

kustutamise aluseks oleva fakti EKEI-le teatavaks saamisest alates. Kui aga EKEI

personalitalitus peab kontrollima rikkumise fakti tõele vastavust, koguma lisaandmeid või

nõudma eraeksperdilt selgitust, siis koostatakse direktori käskkiri 10 tööpäeva jooksul

lisaandmete või selgituse saamisest arvates. Selleks, et kustutamise kohta otsuse tegemine ei

jääks liiga pikaks ajaks venima nähakse ette maksimaalne tähtaeg, mis on KES § 28 lõikes 2

ettenähtud tähtaeg eraeksperdi nimekirja kandmise otsustamiseks. Sama tähtaeg on otstarbekas

rakendada ka kustutamisel.

9

Pärast käskkirja allkirjastamist peab viie tööpäeva jooksul kustutama eraeksperdi andmed

veebilehelt (lõige 2) ja samal ajal saadetakse käskkiri ning teavitus kustutamise kohta

eraeksperdile endale (lõige 3).

Paragrahvis 17 käsitletakse eraeksperdi nimekirjast kustutamist muul põhjusel, mis on

loetletud KES § 31 lõikes 2 ja mis annab võimaluse EKEI-le eraekspert nimekirjast kustutada,

aga ei kohusta seda tegema. EKEI-le on KES-iga antud kaalutlusotsuse tegemise õigus kuna

lõikes 2 loetletud alused võivad olla väga erineva kaaluga ja neid on vaja igakordselt hinnata.

Näiteks KES § 31 lõike 2 punktis 4 nimetatud kustutamise alus, et eraekspert ei ole teinud

kolme aasta jooksul menetlusasjades ekspertiise, võib olla seotud konkreetsete põhjustega,

mida arvesse võttes ei kustutata eraeksperti nimekirjast. Kui selgub aga, et eraekspert on

ekspertiisipakkumisest korduvalt keeldunud, siis on võimalik ta sel alusel nimekirjast

kustutada. Kuna viidatud KES § 31 lõikes 2 on punktide 1 ja 2 ning punktide 3–5 osas EKEI-l

asjaoludest teada saamise viis erinev, on need määruses reguleeritud kahes eraldi lõikes.

Lõikes 1 on juhtumid, kus eraeksperdi nimekirjast kustutamise ettepanek tuleb menetlejalt, kes

on saatnud vastava info EKEI-le. Ettepaneku eraeksperdi nimekirjast kustutamiseks võib

menetleja esitada siis, kui eraekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või

viivitab sellega või ei ilmu menetleja kutsel. Samuti võib olla olukord, kus menetleja on

esitanud muid korduvaid pretensioone või kaebusi eraeksperdi tegevuse kohta.

Lõikes 2 on aga juhtumid, kus info võib jõuda EKEI-sse muult isikult (näiteks teiselt

eraeksperdilt) või avastab selle EKEI ise. Need on olukorrad, kus eraekspert on kasutanud REE

nimetust menetlusväliselt arvamuse andmisel, ei ole teinud kolme aasta jooksul ühtki ekspertiisi

või ei ole esitanud nõutavaid dokumente. Neid asjaolusid kontrollib EKEI tavaliselt siis, kui

eraekspert on esitanud taotluse enda nimekirjas oleku aega pikendada järgmiseks

kolmeaastaseks perioodiks, kuid selline info võib EKEI-sse laekuda igal ajal.

Paragrahvi 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei ole EKEI-l kohustust kustutada eraeksperti

nimekirjast. Kustutamise otsuse teeb EKEI direktor oma käskkirjaga (lõige 3). Otsuse

tegemiseks kogub direktor lisainfot kustutamise aluseks olevate asjaolude kohta, küsib selgitusi

REE-lt endalt ning kui tegemist on menetleja ettepanekuga, siis võib vajaduse korral paluda

lisaselgitusi ka menetlejalt. Selleks, et kustutamise otsustamine toimuks piiritletud ajavahemiku

jooksul viidatakse lõikes 3 KES § 28 lõikes 2 sätestatud tähtajale, mille jooksul peab EKEI

tegema otsuse eraeksperdi nimekirja kandmise kohta. Sama tähtaega on otstarbekas rakendada

ka nimekirjast kustutamise otsustamisel.

Kuna lisainfo küsimine ja läbitöötamine ning otsuse tegemine on aeganõudvad, siis on

määruses EKEI direktori käskkirja koostamiseks ja allkirjastamiseks 10-tööpäevane tähtaeg

alates lõikes 3 oleva kustutamise otsuse tegemisest, mitte selle aluseks olevatest asjaoludest

teadasaamisest alates (lõige 4).

10

Lõiked 5 ja 6 on analoogsed teiste kustutamise alustega. EKEI kustutab viie tööpäeva jooksul

eraeksperdi kodulehelt ja teavitab sama aja jooksul eraeksperti nimekirjast kustutamisest ning

edastab talle käskkirja.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus

Määrusega kehtestatakse registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise alused alates

nimekirja kandmise taotlemisest ja taotluste läbivaatamisest ning registrisse kandmisest kuni

nimekirjast kustutamiseni.

Sihtrühm

Määruse sihtrühmaks on eraeksperdid (kuni 31.08.2023. a kehtinud KES-is nimetusega

riiklikult tunnustatud eksperdid), neilt ekspertiise tellivad kohtud ja kriminaalmenetluse

kohtueelsed menetlejad ning EKEI personalitalitus ja EKEI direktor.

Eraeksperte on 1.11.2023. a seisuga EKEI kodulehe andmetel12 61 ja nad tegutsevad 20-s

ekspertiisiliigis. Kõige enam on ehitustehniliste ekspertiiside, finantsekspertiiside ja kinnisvara

hindamise ekspertiiside tegijaid.

EKEI personalitalituses töötab kokku 3 inimest, neist REE-dega tegeleb peamiselt personalijuht

üksinda. REE-de tegevusega seotud käskkirjad allkirjastab EKEI direktor.

Kohtunikke on Eesti kohtutes kokku 242 13 ja peamiselt uurimisasutuselt Politsei- ja

Piirivalveametilt saadud informatsiooni alusel on Eestis politseiametnikke u 3700 ning neist

politseiuurijaid u 700, kuid kõik nad ei telli ekspertiise liikides, mida ei tehta EKEI-s ja mida

tuleb tellida REE-delt.

EKEI personalitalituse andmetel esitasid 2021. aastal RTE-d EKEI-le 73 menetlusasjades

tehtud ekspertiisiakti, 2022. aastal oli neid 54 ja 2023. aasta oktoobri lõpu seisuga on neid 54.

Valdavalt on tegemist tsiviilasjades kohtu määruse alusel tehtud ekspertiisidega.

Seega on puudutatud isikute arv väike ning põhjalik mõjuanalüüs ei ole vajalik.

Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

Muudatusel puuduvad sotsiaalsed mõjud.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele

ja tuludele

12 https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2023-11/ree-nimekiri-2023-2-_dc5b18.pdf 13 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtunikud

11

Kuna eraekspertidega tegelemine ja neilt ekspertiiside tellimine jääb endiseks, ei muutu selles

osas midagi.

5. Määruste rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua kulusid ega ei too kaasa tulusid. Eraekspertide nimetuse

muudatusega seonduvad tegevused on juba tehtud KES-i jõustumise järel ning määruse

jõustumine ei too kaasa lisategevusi. Edasised tegevused REE-de nimekirja pidamisel jätkuvad

iga-aastaselt senisel kujul ning sellega on arvestatud nii personalitalituse tegevuste kui ka

ressursside planeerimisel.

Määruse rakendamisega ei nähta ette lisakulutusi, kuna kõik muudatused tehakse iga-aastase

eelarve raames.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna määruse jõustumine ei nõua täiendavat ettevalmistust.

Määrus on seotud 1. septembril 2023. a jõustunud KES-i terviktekstiga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 kohaselt kooskõlastamiseks

Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi esitatud

tehnilised kommentaarid võeti arvesse.

MINISTRI MÄÄRUS

Registreeritud eraekspertide nimekirja

pidamise kord

Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 25 lõike 4, § 27 lõike 3, § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse: 1) registreeritud eraekspertide (edaspidi eraekspert) nimekirja (edaspidi nimekiri) pidamise kord; 2) nimekirja kandmise taotluse vorminõuded ja selles sisalduvate andmete koosseis; 3) taotluse läbivaatamise ja eraeksperdi nimekirja kandmise otsustamise kord; 4) eraeksperdi nimekirjast kustutamise kord. § 2. Eraekspertide nimekirja pidamine (1) Nimekirja peab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI), kes: 1) võtab vastu taotlusi füüsilistelt isikutelt nimekirja kandmiseks või kande kustutamiseks; 2) vaatab läbi esitatud taotlused ja nõuab vajaduse korral taotluse esitajalt lisadokumente; 3) otsustab taotleja nimekirja kandmise või kande kehtivusaja pikendamise; 4) otsustab eraeksperdi nimekirjast kustutamise; 5) avaldab nimekirja veebilehel www.ekei.ee; 6) peab arvestust nimekirjas olevate eraekspertide üle ja teeb vajaduse korral nimekirjas muudatusi; 7) vastab eraekspertidega seotud päringutele; 8) kutsub vajaduse korral asjatundjaid esitama taotlust enda eraekspertide nimekirja kandmiseks. (2) Nimekirja koostamise eesmärk, nimekirja kandmise üldised põhimõtted ja nimekirja veebilehel avaldamise nõue on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse §-s 25. (3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel avaldatakse eraeksperdi nimi, isikukood, kontaktandmed, ekspertiisiliik ja vajaduse korral täpsem spetsialiseerumise kirjeldus, milles eraekspert on nimekirja kantud, ja kande tegemise ning kande kehtivuse lõppemise kuupäevad.

2. peatükk Nimekirja kandmiseks eraeksperdile esitatavad nõuded

§ 3. Nõuded eraeksperdile (1) Nõuded füüsilisele isikule, kes soovib enda registreerimist eraeksperdina ja kandmist nimekirja, on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2–5. (2) Nõuded eraeksperdi kvalifikatsioonile, töökogemusele, samuti tegevusloa, litsentsi või kutsetunnistuse olemasolule ning ekspertiisiks vajalike vahendite kasutamisele on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse § 26 lõike 1 punktides 2–4.

02.02.2024 nr 6

(3) Nimekirja kandmist saab taotleda isik, kes tegutseb valdkonnas, milles tavatsetakse ekspertiise määrata ja mida ei tehta EKEI-s ning mis ei ole kantud kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud loetelusse. § 4. Eraeksperdi taotlus nimekirja kandmiseks (1) Eraeksperdina nimekirja kandmiseks esitab isik EKEI direktorile digiallkirjastatud taotluse koos § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentidega. (2) Taotlus peab sisaldama taotleja kohta järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) postiaadress; 4) e-posti aadress; 5) telefoninumber; 6) ekspertiisiliik (vajaduse korral täpsustatud spetsialiseerumisega), milles taotletakse enda nimekirja kandmist; 7) haridustase ja omandatud eriala; 8) taotletavas ekspertiisiliigis või sellega lähedasel erialal omandatud töökogemus ja töötatud aeg. (3) Lisaks lõikes 2 loetletud andmetele peab taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja: 1) vastab kohtuekspertiisiseaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele; 2) on teadlik menetlusseadustikest tulenevatest eksperdi õigustest ja kohustustest; 3) tunneb taotletava ekspertiisiliigi valdkonda reguleerivaid õigusakte; 4) omab võimalust kasutada ekspertiisi tegemiseks vajalikke vahendeid. § 5. Taotlusega koos esitatavad lisadokumendid (1) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad taotleja vastavust kohtuekspertiisiseaduses sätestatud nõuetele ning tema tööalast pädevust ja sobivust tegutseda nimekirja kantud eraeksperdina. (2) Taotlusele lisatavad dokumendid on: 1) elulookirjeldus (CV), mis on koostatud Europassi vormis; 2) haridust ja täienduskoolitust tõendavate dokumentide koopiad; 3) eesti keele oskust tõendava dokumendi koopia, kui taotleja emakeel ei ole eesti keel; 4) tegevusloa, kehtiva litsentsi või kutsetunnistuse koopia, kui tegemist on reguleeritud kutsealaga; 5) karistusregistri teatis, mis tõendab, et taotleja ei ole süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises ega karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud väärteo eest. (3) Taotleja võib esitada enda kohta täiendavalt dokumente, mida ei ole lõikes 2 nimetatud ning mis tõendavad taotleja vastavust kohtuekspertiisiseaduses sätestatud nõuetele.

3. peatükk Dokumentide läbivaatamine ja eraeksperdi nimekirja kandmine

§ 6. Dokumentide registreerimine Taotlus koos lisadokumentidega registreeritakse selle saabumisel EKEI dokumendihaldussüsteemis vastavalt EKEI asjaajamiskorrale. § 7. Taotluste läbivaatamise kord (1) Taotlused vaadatakse läbi saabumise järjekorras. (2) Taotlused vaatab läbi EKEI personalitalitus, kes: 1) kontrollib esitatud taotluse ja lisadokumentide põhjal taotleja vastavust eraeksperdile kohtuekspertiisiseaduses kehtestatud nõuetele; 2) nõuab taotlejalt lisadokumentide esitamist, kui taotluses on puudusi või ei ole esitatud andmeid, mis tõendavad taotleja vastavust kohtuekspertiisiseaduses eraeksperdile kehtestatud nõuetele; 3) teeb vajaduse korral EKEI direktorile ettepaneku moodustada eraeksperdi nimekirja kandmise otsustamiseks komisjon ja see kokku kutsuda.

§ 8. Otsuse tegemise tähtaeg (1) Nimekirja kandmise taotluse ja lisadokumentide läbivaatamise ning otsuse tegemise tähtaeg ja selle pikendamise võimalus on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse § 28 lõikes 2. (2) Kui taotleja ei esita lisadokumente, lõpetatakse taotluse läbivaatamine otsust tegemata ühe kuu möödudes päevast, mil taotlejal oli kohustus lisadokumendid esitada. § 9. Eraeksperdi nimekirja kandmise otsustamine (1) Eraeksperdi nimekirja kandmise otsustab personalitalituse ettepanekul EKEI direktor oma käskkirjaga. (2) EKEI direktor võib vajaduse korral kaasata otsuse tegemisse taotletava ekspertiisiliigi või sellele lähedase eriala asjatundjaid, moodustades selleks kuni viieliikmelise komisjoni, kelle töövormiks on koosolek. Komisjoni seisukoht ei ole direktorile siduv otsuse tegemisel. (3) EKEI direktor keeldub taotleja eraeksperdina nimekirja kandmisest, kui taotleja ei vasta kohtuekspertiisiseaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2–5 ning § 26 lõike 1 punktides 2–4 ja lõikes 2 eraeksperdile esitatud nõuetele. Taotlejat teavitatakse keeldumisest kirjalikult. § 10. Eraeksperdi nimekirja kandmine (1) Eraekspert kantakse nimekirja EKEI direktori käskkirjaga pärast kohtuekspertiisiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud vande andmist. (2) Eraeksperdi nimekirja kande kehtivusaeg algab lõikes 1 nimetatud käskkirja allkirjastamisest. (3) EKEI personalitalitus teeb muudatused § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel asuvas nimekirjas viie tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud käskkirja allkirjastamisest ning teavitab sellest ka eraeksperti. § 11. Nimekirja kande kehtivusaeg ja selle pikendamine Nimekirja kande kehtivusaeg ja selle pikendamine on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse §-s 30.

4. peatükk Eraeksperdi nimekirjast kustutamine

§ 12. Eraeksperdi nimekirjast kustutamine Eraeksperdi nimekirjast kustutamise alused on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse §-s 31. § 13. Eraeksperdi nimekirjast kustutamine tähtaja möödumisel (1) Eraeksperdi nimekirjast kustutamisel kohtuekspertiisiseaduse § 30 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel, kui ta nimekirja kande kehtivusaja pikendamise taotlust ei esita, ei koostata EKEI direktori käskkirja.

(2) EKEI personalitalitus kustutab eraeksperdi § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel asuvast nimekirjast viie tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisest. (3) Lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul teavitatakse eraeksperti tema nimekirjast kustutamisest. § 14. Eraeksperdi nimekirjast kustutamine tema avalduse alusel (1) Eraeksperdi nimekirjast kustutamisel tema kirjaliku avalduse esitamise korral, koostatakse EKEI direktori käskkiri eraeksperdi nimekirjast kustutamiseks 10 tööpäeva jooksul avalduse saamisest. (2) EKEI personalitalitus kustutab eraeksperdi § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel asuvast nimekirjast viie tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud käskkirja allkirjastamisest.

(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul edastatakse eraeksperdile lõikes 1 nimetatud käskkiri ja teavitus tema nimekirjast kustutamisest. § 15. Eraeksperdi nimekirjast kustutamine tema surma korral (1) Eraeksperdi surma korral kustutab EKEI personalitalitus ta § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel asuvast nimekirjast viivitamatult eraeksperdi surmast teada saamisel. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul ei koostata EKEI direktori käskkirja ega saadeta teavitust. § 16. Eraeksperdi nimekirjast kustutamine vande rikkumise või nõuetele mittevastavuse tõttu (1) Eraeksperdi nimekirjast kustutamisel kohtuekspertiisiseaduse § 31 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel koostatakse EKEI direktori käskkiri eraeksperdi nimekirjast kustutamiseks 10 tööpäeva jooksul EKEI-le kustutamise aluseks olevate asjaolude teatavaks saamisest arvates või lisaandmete kogumise või eraeksperdilt selgituse nõudmise korral nende saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kohtuekspertiisiseaduse § 28 lõikes 2 nimetatud tähtajal. (2) EKEI personalitalitus kustutab eraeksperdi § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel asuvast nimekirjast viie tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud käskkirja allkirjastamisest. (3) Lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul edastatakse eraeksperdile lõikes 1 nimetatud käskkiri ja teavitus tema nimekirjast kustutamisest. § 17. Eraeksperdi nimekirjast kustutamine muul põhjusel (1) Eraeksperdi võib kustutada nimekirjast, kui menetleja on teavitanud EKEI-d kohtuekspertiisiseaduse § 31 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaoludest ja teinud ettepaneku eraeksperdi nimekirjast kustutamiseks. (2) Eraeksperdi võib kustutada nimekirjast, kui EKEI-le saab teatavaks eraeksperdi tegevus, mis on nimetatud kohtuekspertiisiseaduse § 31 lõike 2 punktides 3–5. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul otsustab eraeksperdi nimekirjast kustutamise kohtuekspertiisiseaduse § 28 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul EKEI direktor, kes kogub otsustamiseks lisaandmeid või -selgitusi eraeksperdilt ja vajaduse korral kustutamise ettepaneku esitanud menetlejalt. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul koostatakse EKEI direktori käskkiri eraeksperdi nimekirjast kustutamiseks 10 tööpäeva jooksul lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates. (5) EKEI personalitalitus kustutab eraeksperdi § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud veebilehel asuvast nimekirjast viie tööpäeva jooksul lõikes 4 nimetatud käskkirja allkirjastamisest. (6) Lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul edastatakse eraeksperdile lõikes 4 nimetatud käskkiri ja teavitus tema nimekirjast kustutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler