Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU
24.05.2024

Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1)  paragrahvi 25 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) mootorsõiduk – M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõiduk ja M1, N1 ja L2e mootorsõiduki osa, välja arvatud liiklusseaduse § 83 määratletud vanasõiduk ja selle osad;“;

2) paragrahvi 26 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 263 pealkiri ja tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 263. Romusõiduki üleandmine, kogumine, vastuvõtmine ja sellest tekkinud kulude katmine ning lammutustõend

(1) Romusõiduki võib üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping mootorsõiduki tootja või mootorsõidukite tootjate ühendusega.

(2) Romusõiduk on mootorsõiduk, mis on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 tähenduses jäätmed.

(3) Romusõidukile, mis on liiklusregistrist liiklusseaduse alusel kustutatud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi nõudeid.

(4) Romusõiduk, mis ei ole komplektne, tuleb üle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale antakse üle romusõiduk, mis ei ole komplektne, millel puuduvad sõiduki põhilised osad, eelkõige mootor ja kere, või kui see sisaldab jäätmeid, mis on pandud romusõidukisse, võib jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude osalist kandmist, võttes arvesse asjaomase sõiduki puuduva osa materjali väärtust ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulusid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata, kui:
1) romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui väärteo või kuriteo pani toime jäätmevaldaja;
2) kui üleandjaks on Keskkonnaamet või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale antakse üle komplektne romusõiduk, millel puudub turuväärtus või selle turuväärtus on negatiivne, ei või jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude ja muude kulude kandmist.

(8) Mootorsõiduki tootja tagab vähemalt kord aastas tasuta romusõidukite kogumise ja kuludeta üleandmise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kogutud romusõiduk antakse üle tasuta.

(10) Mootorsõiduki tootja loob kogumissüsteemi, sealhulgas kogumiskohad, või osaleb nende loomises kõigi selliste romusõidukite jaoks, mis kuuluvad nendesse sõidukikategooriatesse, mille ta on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud.

(11) Mootorsõiduki tootja tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kogumissüsteemid hõlmavad kogu riigi territooriumi ja neid on piisavalt, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust ning romusõidukite eeldatavat mahtu, ja mis ei piirdu piirkondadega, kus kogumine ja sellele järgnev käitlemine on kõige kasumlikum.

(12) Mootorsõiduki tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja nende käitlemise kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.

(13) Mootorsõiduki tootja ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja on kohustatud mootorsõiduki osade turustajalt, mootorsõidukite hooldustöökojalt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt mootorsõiduki hooldamisel tekkinud kasutatud osade jäätmed tasuta vastu võtma.

(14) Lammutustõendi väljastamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejal, kes tagab romusõiduki nõuetekohase töötlemise.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja võib lammutustõendi väljastamise õiguse lepinguga üle anda romusõiduki kogujale, kes kogub romusõidukeid jäätmekäitleja nimel.

(16) Romusõiduki koguja on keskkonnakaitseluba omav isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt üleantud romusõidukeid nende edasise taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

(17) Romusõiduki üleandmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale väljastab jäätmekäitleja üleandjale tasuta lammutustõendi.

(18) Liiklusregistrist kustutatud sõiduki lammutustõend peab sisaldama vähemalt komisjoni otsuse nr 2002/151/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 50, 21.02.2002, lk 94–95) lisas kirjeldatud teavet.“;

4) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmed või saastuse tekitaja on romusõiduk, on maa omanik kohustatud Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel üle andma romusõiduki käesoleva seaduse § 263 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale, kes väljastab üleandjale lammutustõendi.“.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse liiklusregistrist omaniku või tema pärija taotluse alusel, kui isik kinnitab, et:
1) käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduki on võõrandatud, see ei ole tema valduses, võõrandamisleping ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks või
2) käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada.“;

2) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Sõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse Transpordiameti poolt liiklusregistrist kui:
1) registrisse omanikuna kantud füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt seitse aastat või registrisse omanikuna kantud juriidiline isik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks aasta;
2) käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 2 alusel ajutiselt kustutatud sõiduki kohta edastatakse Transpordiametile teave, et tagaotsimine on lõpetatud ja sõidukit ei leitud.“;

3) paragrahvi 77 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Mootorsõiduki või selle haagise võib omaniku või tema esindaja taotluse alusel ajutiselt registrist kustutada 1–24 kuuks, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõiduki
1‒60 kuuks ja vanasõiduki ühest kuust kuni vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõpuni. Ajutiselt registrist kustutatud mootorsõiduki või selle haagise registrist ajutiselt kustutamise lõpetamisel või ajutiselt kustutamise tähtaja möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.“;

4) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui mootorsõiduki omanik soovib ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel puudub kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontroll ja millega ei ole viimase kahe aasta jooksul käidud käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 nimetatud tehnonõuetele vastavuse kontrollis, tuleb tõendada sõiduki olemasolu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu või Transpordiameti büroos ning nimetatud tõendamine on kehtiv 24 kuud, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõidukil 60 kuud ja vanasõidukil kuni tunnustamise tähtaja lõpuni.

(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see on registrisse kantud.“;

5) paragrahvi 77 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Transpordiamet kustutab mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui:
1) registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks;
2) mootorsõiduk või selle haagis on kuulutatud tagaotsitavaks;
3) selle füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt üks aasta;
4) selle juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks kuu.“;

6) paragrahvi 77 lõiked 82 ja 83 tunnistatakse kehtetuks;


7) paragrahvi 77 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(84) Mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud.“;

8) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 85 ja 86 järgmises sõnastuses:

„(85) Kui mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja valduses on sõiduk, mille registrikanne on olnud peatatud kauem kui seitse aastat, peab ta:
1) sõiduki registrikande taastama käesoleva seaduse § 2644 lõike 2 kohaselt;
2) taotlema sõiduki ajutist registrist kustutamist käesoleva seaduse § 2644 lõike 3 kohaselt või
3) andma sõiduki üle jäätmeseaduse § 263 lõike 1 nõuetele vastavale jäätmekäitlejale.

(86) Käesoleva paragrahvi lõike 85 punktis 3 nimetatud toimingu tegemiseks peab sõiduki vastutav kasutaja saama sõiduki omaniku nõusoleku.“;

9) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Käsutuspiiranguga koormatud mootorsõiduki registrist kustutamisel käesoleva seaduse § 264 lõikes 162 nimetatud juhul ei pea küsima piirangu kehtestaja nõusolekut, kui sõiduki viimase kehtiva käsutuspiirangu seadmisest on möödunud rohkem kui kümme aastat.

(11) Kui tuvastatakse mootorsõiduk, mis on registrist kustutatud käesoleva paragrahvi lõike 61 või § 264 lõike 162 alusel, võib sõiduki valdaja või kinnisasja omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrisse kantud omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle jäätmeseaduse § 263 lõike 1 nõuetele vastavale jäätmekäitlejale.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul ei nõua jäätmekäitleja mootorsõiduki registreerimisdokumente ega registrisse kantud omaniku nõusolekut ning edastab lammutustõendi Transpordiametile.“;

10) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud kadunud mootorsõiduki registrist kustutamise ja lõikes 71 nimetatud sõiduki ajutiselt registrist kustutamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

11) paragrahvi 83 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 83. Ajaloolise väärtusega sõiduk

(1) Ajaloolise väärtusega sõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat.

(2) Vanasõiduk on ajaloolise väärtusega sõiduk, mis on vanasõidukina tunnustatud. Vanasõidukina tunnustamine kehtib 12 aastat vanasõidukina tunnustamise päevast arvates. Vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõppemisel ei loeta sõidukit enam vanasõidukiks ning sellele ei laiene vanasõiduki regulatsioonid ning sõidukile väljastatud registreerimismärgi vahetamine ei ole kohustuslik.“;

12) paragrahvi 83 lõikes 4 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „kümne“;

13) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Vanasõidukiklubiks käesoleva paragrahvi lõige 4 mõttes loetakse vähemalt viis aastat tegutsenud mittetulundusühingut, mille tegevuse eesmärk on vanasõiduki kultuuri edendamine ja ajaloopärandi säilitamine ja millel on vähemalt kümme liiget.“;

14) seadust täiendatakse §-ga 26111 järgmises sõnastuses:

„§ 26111. Toimingu tegemata jätmise tõttu sõiduki liiklusregistrist kustutamine

(1) Käesoleva seaduse § 77 lõikes 85 ettenähtud toimingu tegemata jätmise eest, mille tulemusena sõiduk on alusetult liiklusregistrist kustutatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;

15) paragrahvi 263 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Käesoleva seaduse §-s 26111 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet.“;

16) paragrahvi 264 täiendatakse lõigetega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

„(161) Käesoleva seaduse § 77 lõikes 61 nimetatud juhul saab mootorsõiduki registrist kustutamist taotleda kuni 2026. aasta 31. detsembrini, kui sõiduki registrikanne on peatatud.

(162) Kui mootorsõiduki registrikanne on 2026. aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat, loetakse sõiduk käesoleva seaduse § 77 lõike 61 tähenduses kadunud sõidukiks ja 2026. aasta 1. novembril kustutab Transpordiamet selle registrist.“;

17) seadust täiendatakse §-dega 2644 ja 2645 järgmises sõnastuses:

„§ 2644. Peatatud registrikandega mootorsõiduk või haagis

„(1) Mootorsõiduk või selle haagis, mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 nimetatud juhtudel.

(2) Mootorsõiduki või selle haagise registrikanne taastub, kui sõiduk vastab kehtivatele tehnonõuetele ning läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

§ 2645. Toiminguid peatatud registrikandega sõidukiga

Käesoleva seaduse § 77 lõikes 85 sätestatud toiming tuleb teha seoses sõidukiga, mille registrikanne on 2026. aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat ja toiming tuleb teha hiljemalt 2026. aasta 31. oktoobriks.“;



18) paragrahvi 2644 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Mootorsõiduki või selle haagise omanik või vastutav kasutaja võib taotleda sõiduki registrikande peatamise asendamist sõiduki ajutise registrist kustutamisega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tuleb tõendada mootorsõiduki või selle haagise olemasolu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu või Transpordiameti büroos.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul mootorsõiduki või selle haagise peatatud registrikande asendamiseks sõiduki ajutise registrist kustutamisega esitatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14274 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14274. Registriandmete muutmine ja registrist kustutamine“;

2) paragrahvi 14274 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Sõiduki ajutiselt registrist kustutamise eest liiklusseaduse § 77 lõikes 71 ja § 2644 lõikes 3 nimetatud juhul tasutakse riigilõivu 15 eurot.“;

(6) Sõiduki registrist kustutamise eest liiklusseaduse § 77 lõikes 61 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 15 eurot.“;

3) paragrahvi 14274 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Sõiduki registrist kustutamise eest liiklusseaduse § 77 lõikes 61 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 800 eurot.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1 jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 2–5, 10 ja 18 ning § 3 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………….. 2024

___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024

allkirjastatud digitaalselt

24.05.2024

Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (edaspidi ka JäätS), liiklusseadust (edaspidi ka LS) ja riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS).
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada sõidukite kadu ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse töötlemisrajatisse.
EL-is läheb aastas kaduma 35% sõidukitest ehk ligikaudu neli miljonit sõidukit aastas1. Eesti liiklusregistris on 01.05.2024 seisuga peatatud kandega sõidukite registris kokku 225 305 M1 ja N1 kategooria mootorsõidukit, millest suur osa on tõenäoliselt teadmata kadunud mootorsõidukid.

1.1.1. Liiklusseaduse muutmine
LS § 77 lõike 81 kohaselt on mootorsõiduki või selle haagise registrikande peatamine automaattoiming, millega Transpordiamet (edaspidi TRAM) kustutab sõiduki andmed liiklusregistrist kuni registrikande taastumiseni. Sõiduki registrikanne peatatakse automaatselt, kui on möödunud kaks aastat tehnoülevaatuse kehtivusest ja viimase kindlustuspoliisi kehtivusest. Registrikande taastamiseks tuleb sõidukiga läbida tehnoülevaatus.

Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. jaanuarist 2025 registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu ja sõiduki omanikul tekib motivatsioon sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Omanikul tuleb otsustada, kas sõiduk võõrandada, viia lammutuskotta või kui on soov sõiduk millalgi uuesti kasutusele võtta, siis see ajutiselt registrist kustutada. Et ajutisest kustutamisest ei kujuneks peatatud registrikande aseainet ja seda ei hakataks ära kasutama, kehtestatakse teatud juhtudel ajutise kustutamise pikendamise puhul kohustus tõendada sõiduki olemasolu. TRAM arendab praegu digiregistreerimise lahendust, mille üks osa on DriveX fotorakendus. Fotorakendus liidestatakse TRAMi infosüsteemidega, tehtud fotod on võltsimiskindla asukoha/aja templiga ning see töötab ainult Eesti territooriumil, st kui sõiduk asub väljaspool Eesti Vabariigi piire, siis rakendus tuvastab selle ja seda ei ole võimalik soovitud tegevuste jaoks kasutada. Sarnast rakendust kasutavad ka kindlustusseltsid. Digiregistreerimist hakatakse rakendama alates 01.01.2025 ning sama süsteemi edasiarendusena tekitatakse ka võimalus, et kui sõiduk ajutiselt registrist kustutada (saab teha kuni 24 kuuks), tuleb ajutise kustutamise pikendamiseks tõendada TRAMi tehnilise lahenduse kaudu või büroos kohapeal sõiduki olemasolu, kui viimase kahe aasta jooksul ei ole sõidukiga tehnoülevaatuspunktis käidud. Sellisel juhul tuleb ajutise kustutamise eest tasuda riigilõivu, mille eesmärk on katta rakenduse arenduskulu või TRAMi ametniku tööjõukulu, kui sõidukit tullakse kohapeale näitama. Sõiduki olemasolu tõendamise kohustus rakenduks lisaks juhtudel, kus peatatud registrikanne soovitakse asendada ajutise kustutamisega.

Sõiduki ajutist kustutamist on võimalik endiselt taotleda ka riigilõivuvabalt ehk tõendamiskohustuseta, kui sõidukiga on viimase kahe aasta jooksul käidud tehnoülevaatuspunktis või kui sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus.

Kuna on teada, et osa peatatud registrikandega sõidukitest on kas hävinenud või puudub omanikel teave sõidukite staatuse kohta (võõrandamistehing on jäänud vormistamata ning dokumente selle kohta ei ole säilinud), siis loetakse sellised sõidukid kadunud sõidukiteks ja tekitatakse isikutele võimalus taotleda nende sõidukite registrist kustutamist, mille juures omanik kinnitab, et sõiduk on hävinenud või võõrandatud, kuid andmed ostja kohta puuduvad ning ostja ei ole tehingut registris vormistanud. Esialgu on selline võimalus riigilõivuvaba (01.01.2025 kuni 31.12.2025) ja 2026. aastal mõistlikus määras lõivuga, et motiveerida inimesi vastavaid toiminguid tegema enne n-ö viimast hetke ja mitte hoogustada nn fantoomsõidukite äri. Kuni 2027. aastani saab selliselt sõidukit registrist kustutada ainult juhul, kui selle registrikanne on peatatud, et lõivuvabalt või väikese lõivuga kustutamisvõimalust ei kasutataks ebaseaduslikuks lammutamiseks. Sõiduki omaalgatuslik lammutamine ei ole lubatud, kuid juhul, kui isik on seda teinud või mingil muul põhjusel ei ole võimalik sõidukit nõuetekohaselt lammutada, siis alates 2027. aastast saab sellise sõiduki registrist kustutada analoogselt peatatud registrikandega sõidukitega, kuid sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 800 eurot (nn keskkonnalõiv).

Et vähendada TRAMi administratiivset koormust sõidukite kustutamise taotluste menetlusel (tuleb arvestada, et kõik isikud ei saa kasutada e-lahendusi ning tekiks koormus TRAMi büroodes, mis muuhulgas mõjutab ka teiste TRAMi teenuste tarbimist), kustutatakse 01.11.2026 registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 01.07.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui seitse aastat (kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegema teatud toimingud). Analoogset lahendust kasutatakse ka Saksamaal. Samal ajal lisatakse ka vastutussäte juhuks, kui sõiduk kuulub automaatsele kustutamisele, kuid see on alles ja selle asukoht on omanikule teada, kuid ta ei tee vajalike toiminguid, et kustutamist vältida.

Lisaks luuakse TRAMile registri korrastamise eesmärgil õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või juriidiline isik registrist vähemalt aasta kustutatud. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid vajalikke registritoiminguid tegema ja registrikandeid ajakohastama.

1.1.2. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses täiendatakse ja täpsustatakse jäätmeks muutunud mootorsõiduki ja selle osade jäätmehooldusnõudeid. Eelnõu sisaldab esmajoones tehnilisi korrastavaid muudatusi, mis on tingitud seaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest ja millega parandatakse jäätmeseaduse põhimõtete arusaadavust jäätmeks muutunud mootorsõiduki ja selle osade jäätmehooldusnõuetest. Muudatustel on õigusselgust tagav mõju ning need ei muuda kehtivaid põhimõtteid. Täpsustused on vajalikud, et vähendada teadmata asukohaga sõidukite hulka ning vältida olukorda, kus jäätmeks muutunud mootorsõiduk ja selle osad kahjustavad mittenõuetekohase lammutamise tulemusel keskkonda ja inimeste tervist.

Jäätmeseaduse muudatused toovad selgelt välja, et mootorsõiduki tootjaga lepingut omav jäätmekäitleja peab võtma vastu kõik sõidukid, sh sõiduki, millel puudub turuväärtus või millel on negatiivne turuväärtus, osaliselt lammutatud sõiduki ja liiklusregistrist kustutatud sõiduki. Selliste sõidukite vastuvõtmine võib tuua kaasa kulusid jäätmekäitlejale, mistõttu sätestatakse, et keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitleja peab omama lepingut mootorsõiduki tootjaga või tootjate ühendusega. Leping tagab romusõidukite käitluskulude katmise mootorsõidukite tootjate poolt kehtiva laiendatud tootjavastutuse kaudu.

Liiklusseaduse muudatusega võimaldatakse liiklusregistrist kustutada sõidukeid, kui need on teadmata kadunud ja neid ei ole võimalik nõuetekohase lammutustõendi alusel kustutada. Seetõttu tuuakse jäätmeseaduses selgelt välja, et mootorsõidukite valdajatelel on võimalus anda üle anda selliseid registrist kustutatud sõidukeid romusõidukite käitlejatele.

Kuna on esinenud probleeme lammutustõendi väljastamisel, tuuakse jäätmeseaduses selgelt välja, et lammutustõendi esitab keskkonnakaitse luba omav jäätmekäitleja romusõiduki üleandjale tasuta. Selleks, et liiklusregistrist kustutatud sõiduki kohta saaks väljastada lammutustõendi, sätestatakse, et lammutustõend väljastatakse sellisele sõidukile miinimumnõuete alusel, s.o registreerimisdokumendita.

Jäätmeseaduse muudatuses tuuakse selgelt välja, et tootja peab tagama kogumissüsteemi ning tagama vähemalt üks kord aastas romusõiduki üleandjale võimaluse toimetada romusõiduk keskkonnaloaga jäätmekäitleja juurde tasuta.

Õigusselguse eesmärgil sätestatakse, et Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus, tuvastades kasutuselt kõrvaldatud romusõiduki, mille jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistel kaalutlustel viivitada, koostavad haldusmenetluse käigus ettekirjutuse, mille alusel romusõidukite valdaja on kohustatud romusõidukid andma keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale.

1.1.3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseadusesse lisatakse liiklusseaduse muudatuste põhjal lõivud sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise eest, kui sellega kaasneb sõiduki olemasolu tõendamise kohustus, ning lõivud sõiduki registrist kustutamise eest juhul, kui kustutamist taotletakse lammutustõendita. Riigilõivu kujunemise põhimõtteid on kirjeldatud LS sisukokkuvõtte juures.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu jäätmeseaduse osa on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ringmajanduse osakonna nõunik Piret Otsason ([email protected]) ning liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse osa teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld ([email protected]).
Eelnõu jäätmeseaduse osa õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna nõunik Käthlin Raudla ([email protected]) ja liiklusseaduse ja riigilõivu osa õigusekspertiisi sama osakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) JäätSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I 17.03.2023, 37;
2) LSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 22.12.2023, 4;
3) RLSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 30.12.2023, 6.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).

Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga 364 SE, kuivõrd selle kohaselt maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid ning samas kehtiva regulatsiooni valguses ei ole teatud juhtudel võimalik maksukoormusest vabaneda, kuna maksuobjekti füüsiliselt ei pruugi eksisteerida või puudub omanikul teave selle asukohast ning seda ei ole võimalik registrist kustutada.


2. Seaduse eesmärk

Liiklusseaduse muudatuste eesmärk on kaotada sõiduki registrikande peatamise regulatsioon, mis on toonud kaasa olukorra, kus meil on liiklusregistris kõikide registreeritud sõidukikategooriate (lisaks M1 ja N1 kategooriatele ka muud liiklusregistris registreeritud kategooriad) peale kokku pea 300 000 peatatud registrikandega sõidukit, millest paljude korral ei ole teada, kas need sõidukid veel eksisteerivad. Seetõttu on alust arvata, et liiklusregistri andmed ei ole korrektsed. Lisaks on praegune peatatud kande regulatsioon tekitanud olukorra, kus omanikul sõidukiga justkui side puudub ja see ei too talle kaasa mingeid kohustusi, mistõttu tal puudub motivatsioon sõiduki kasutusest väljalangemisel teha asjakohaseid toiminguid. See aga soodustab illegaalset lammutamist.

Vabariigi Valitsuse 19.01.2024 Riigikogule esitatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kohaselt rakendatakse mootorsõidukimaksu alates 2027. aastast ka peatatud registrikandega sõidukitele. Kui sõiduki omanik ei plaani mingil ajal sõidukit kasutada, saab ta selle liiklusregistrist ajutiselt kustutada. Eelnõu rakendamine koosmõjus mootorsõidukimaksuga peaks vältima edaspidi kadunud sõidukite juurde teket ning ebaseaduslikku lammutamist.

Eelnõu kohaselt lubatakse sõiduk liiklusregistrist kustutada juhul, kui sõiduk ei ole enam kättesaadav omanikule või tema volitatud esindajale lammutustõendi esitamiseks.

Ehkki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta õigusnormid on Eesti õigusaktidesse täielikult üle võetud, leidub jätkuvalt sõidukeid (üle kogu ELi), mille asukoht on teadmata. Teadmata asukohaga sõidukid on suures osas sõidukid, mille registrikanne on peatatud ja mille kohta ei ole ametiasutustele väljastatud nõuetekohast lammutustõendit või mille kohta puudub teave selle kohta, kas sõiduk lammutatud ametlikus käitluskohas või eksporditud. Samas ei kajastu need statistikas.

Seega tuleb parandada registriandmete ajakohasust, et saada täpsem ülevaade sõidukite asukohast. Pikka aega peatatud või ajutiselt kustutatud sõidukite staatust on keeruline kindlaks teha. Enamjaolt pole võimalik tõendada ka seda, kas need on müüdud, lammutatud või eksporditud seaduslikult. Sõidukite praeguseid omanikke seab eriti raskesse olukorda neil lasuv tõendamiskoormis. On kaheldav, kas kaua aega tagasi peatatud või kustutatud sõidukite asukoha ja saatuse seaduslikkuse väljaselgitamiseks on praegu piisav avalik huvi. Avaliku huvi olemasolu on raske õigustada olukorras, kus väidetavalt õigusvastasele olukorrale pole varasemate aastate jooksul tähelepanu pööranud. Kuna ammuse sõiduki ebaseaduslikkuse staatuse tuvastamine võib olla keeruline ja koormav kõigile asjaosalistele ning pikka aega tagasi peatatud või ajutiselt kustutatud sõidukite puhul ei pruugi olla piisavat avalikku huvi nii koormavat menetlust rakendada. Kuivõrd sõidukid on sellisel kujul eksisteerinud juba pikemat aega, ei riku see tõenäoliselt ka kellegi õigusi.

Lisaks täpsustatakse sõiduki liiklusregistrist ajutise kustutamise ja vanasõidukite regulatsiooni, lisatakse kohustus peatatud kandega sõiduki omanikule viia registriandmed tegelikkusega vastavusse ning luuakse sanktsioonimehhanism, kui isikud on jätnud automaatkustutamisele mineva peatatud registrikandega sõiduki olemasolust registrit teavitamata.

Jäätmeseaduses tehakse muudatused praktikas tekkinud teadmata asukohaga sõidukite valdkonna probleemide lahendamiseks. Muudatuste peamine eesmärk on luua õigusnormidest parem arusaadavus ja üheselt mõistetavus. Parem õigusselgus aitab täita nii jäätmevaldajal kui ka jäätmekäitlejal jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi, vähendada teadmata asukohaga sõidukite hulka ning suurendada romusõidukite tagastamist üksnes selleks luba omavatele isikutele.

Eurostati statistika kohaselt müüakse ELis igal aastal 6 miljonit kasutuselt kõrvaldatud sõidukit. Igal aastal ei võeta aga arvesse veel 3,4–4,7 miljoni registrist kustutatud sõiduki saatust. Olulist osa sellest käideldakse või eksporditakse tõenäoliselt ebaseaduslikult, mis võib põhjustada keskkonnakahju ja kahjustada kogu Euroopa majandust2.

Teadmata asukohaga sõidukite loata käitlemise peatamiseks on vaja asjakohast õiguslikku raamistikku, et tõhusalt vältida sõidukite kadu ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohastesse töötlemisrajatisse.

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ebaseaduslik käitlus on peamiselt tingitud varuosade ja metallide müügist saadavast kasumist ning tõenäoliselt jäetakse tähelepanuta nõuetekohase reostuse kõrvaldamine, et vältida lisakulusid. See põhjustab märkimisväärset keskkonna- ja majanduslikku kahju. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite nõuetekohane puhastamine ja töötlemine on keskkonna jaoks väga oluline, sest kasutuselt kõrvaldatud sõidukid sisaldavad ohtlikke komponente, nagu õlijäätmed, külmutusained ja raskmetallid. Ebaseaduslikult töödeldud romusõidukite puhul võib eeldada, et see on tähelepanuta jäetud3.

Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5. Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust. Muudatused on vajalikud õigusnormide muudatuste tõttu (mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 SE, algatatud 22.01.2024, Riigikogu menetlusse võetud 23.01.2024) ning kasutuselt kõrvaldatud ja/või teadmata asukohaga sõidukite valdkonna selgemaks reguleerimiseks. Eeltoodud põhjendusi arvestades – kuna tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega – ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel ka HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse jäätmeseaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga muudetakse ja täiendatakse liiklusseaduse kehtivaid sätteid, kolmanda paragrahviga muudetakse ja täiendatakse riigilõivuseaduse sätteid ning neljandas paragrahvis reguleeritakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

Paragrahv 1 sätestab jäätmeseaduses tehtavad muudatused ning see koosneb neljast punktist.

Punktiga 1 täpsustatakse mootorsõiduki mõistet ning tuuakse selgelt välja, et mootorsõiduk on M1, N1 ja L2e4 kategooria sõiduk ning mootorsõiduki mõiste alla ei kuulu liiklusseaduse § 83 määratletud vanasõiduk ja selle osad. Sätte muutmine tagab õigusselguse.
Märgitud põhimõte ei ole uus. Laiendatud tootjavastutust on kohaldatud M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukitele ning välja on juba jäetud liiklusseaduses toodud vanasõidukid. Romusõidukite direktiiv 2000/53/EÜ kohaldub M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele. Romusõidukite direktiivi põhjenduspunktis nr 10 on toodud, et romusõidukite määratlus ei kohaldu nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil hoitavate vanasõidukite kohta, mille puhul mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või muuseumidele mõeldud sõidukeid, olgu need siis kasutusvalmis või osadeks lahti võetud.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks JäätSi § 26 lõige 41. JäätS § 26 lõige 41 sätestab, et kui tootjale tagastataval mootorsõidukil puuduvad varem selle mootorsõiduki komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad nagu kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator või elektrooniline juhtplokk või kui mootorsõidukile on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist, võttes arvesse puuduvate osade materjali väärtuse tagastatavas sõidukis ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulud. JäätS § 26 lõige 41 taasesitatakse käesoleva seaduse paragrahvi 263 lõikes 5, kuna paragrahv 263 sätestab romusõidukite üleandmise, kogumise, vastuvõtmise ja nendest tekkinud kulude katmise ning lammutustõendi nõuded.

Punktiga 3 muudetakse ja sõnastatakse uuesti JäätSi § 263. Kuna §-s 263 tuleb teha arvukalt muudatusi, siis võetakse need muudatused kokku ühe muudatusena, sest vastasel juhul muutuks paragrahv raskesti jälgitavaks. Paragrahvi lisatakse lõiked, milles sätestatakse selged ja üheselt mõistetavad romusõidukite üleandmise, kogumise, vastuvõtmise ja nendest tekkinud kulude katmise ja lammutustõendi tingimused. Olemasolevate lõigete põhimõtteid ei muudeta.

Paragrahvi pealkirja täiendatakse ja muudetakse sätte sisu järgi, lisades pealkirja sõna „üleandmine“ ja „lammutustõend“ ning asendatakse sõna „tagastamisel“ sõnaga „vastuvõtmisel“

Lõikes 1 sätestatakse selgelt, et romusõiduk tuleb anda üle üksnes keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Märgitud põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000,
lk 34–43; (edaspidi ELV direktiiv), mis on riigisisesesse õigusesse võetud üle jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määrusega nr 79 ja jäätmeseaduse § 29 lõike 4 punkti 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.07.2011. a määrusega nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded1“.
Jäätmeseadusesse on võetud üle jäätmete raamdirektiiv, mis sätestab kohustuse anda jäätmed üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmeseaduse paragrahv 28 lõike 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kehtiva jäätmeseaduse § 26 lõike 11 kohaselt peab isik, kes omab õigust romusõidukite käitlemiseks täitma käesoleva seaduse § 251 sätteid ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi. Ehk romusõidukeid vastu võttev ja kokku ostev jäätmekäitleja peab tagama, et jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ning § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud sihtarvud on saavutatud, sh ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Kuna mootorsõidukitele ja nende osadele kohaldub laiendatud tootjavastutuse ja nende jäätmete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest vastutab mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootja, sh maaletooja, siis tuleb jäätmekäitlejatel sõlmida ka leping mootorsõiduki ja mootorsõiduki osa tootjaga või tootjate ühendusega. Hetkel mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootjad täidavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt ning on sõlminud romusõidukite käitlemise osas lepingud jäätmekäitlejatega. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustusi täidavad MTÜ ELV Autolammutuste Liit, Kuusakoski AS, BLRT Refonda AS. Kui jäätmekäitlejal on leping mootorsõiduki tootjaga, siis on võimalik tootjal tagada nõutavate sihtarvude saavutamine ning käitlejal on vajadusel võimalus romusõidukite käitluskulude katmiseks. Hetkel maksvad mootorsõidukite tootjad ja mootorsõidukite osade tootjad jäätmekäitlejale liikmemaksu või 20‑30 eurot turule lastud sõiduki kohta. Hetkel sõltub romusõidukite käitlushind metalli hinnast.
Rakendamise raskuste kõrvaldamiseks taasesitatakse ELV direktiivi põhimõte selgelt jäätmeseaduses, kuna praktikas on ilmnenud, et kohustatud isikud ja järelevalveasutused tõlgendavad üleandmise kohustust erinevalt.

Lõikes 2 sätestatakse romusõiduki mõiste. Lõikes 2 tuuakse välja, et romusõiduk on mootorsõiduk, mis on käesoleva seaduse paragrahv 2 lõike 1 kohaselt jäätmed. Mootorsõiduk muutub jäätmeteks, kui selle valdaja selle ära viskab või kavatseb või on kohustatud selle kasutuselt kõrvaldama. Kas sõiduki osas on tegemist jätkuvalt kasutuses oleva sõidukiga või jäätmetega JäätS § 2 lg 1 tähenduses, tuleb iga juhtumi puhul analüüsida eraldi. Nii kasutuses oleva sõiduki kui romusõiduki osas esinevad omadused, mis näitavad tõenäoliselt, kas tegemist on jäätmetega või mitte. Euroopa Komisjon on avaldanud jäätmesõidukite kohta suunised, milles lepiti kokku 2011. aasta juulis jäätmesaadetiste korrespondentidega (edaspidi „Korrespondentide suunised nr 9“)5 ja mis on kasutusel alates 1. septembrist 2011. Suunised väljendavad kõigi liikmesriikide ühist arusaama sellest, kuidas tuleks jäätmesaadetisi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmeveokite puhul tõlgendada, sätestades kriteeriumid, mille alusel eristada jäätmesõidukeid ja kasutatud sõidukeid. See dokument ei ole õiguslikult siduv, välja arvatud Austria puhul, kes järgib liikmesriigi kohtu otsust, mis muudab selle õiguslikult siduvaks. Samas aitab suunis määratleda kasutatud sõidukite ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite eristamise miinimumkriteeriumid, mistõttu on see hea juhisdokument vastavate otsuste tegemisel. Juhise tõlge avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel soovitusliku materjalina kasutuses olevate ja romusõidukite eristamise abistamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et romusõidukile, mis on liiklusregistrist liiklusseaduse alusel kustutatud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi nõudeid. Kuna liiklusseaduses luuakse mootorsõidukite valdaja võimalus anda üle liiklusregistrist kustutatud sõidukeid, siis tuuakse käesolevas paragrahvis selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping tootjaga või tootjate ühendusega. Kui valdaja annab üle kustutatud sõiduk, mis ei ole komplektne, siis jäätmekäitleja ei või nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude kandmist. Kui valdaja annab romusõiduki üle, siis sellisele sõidukile väljastatakse lammutustõend miinimumnõuete alusel.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 4. Lõikega 4 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et romusõiduk, mis ei ole komplektne, tuleb anda üle üksnes keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping tootjaga või tootjate ühendusega. Mittekomplektne sõiduk on sõiduk, millel puuduvad varem selle mootorsõiduki komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad nagu kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator või elektrooniline juhtplokk. Märgitud põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivi artiklist 5 lõikest 3 mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määruses nr 79. Praktikas on ilmnenud, et kohustatud isikud ja järelevalveasutused tõlgendavad üleandmise kohustust erinevalt. Rakendamise raskuste kõrvaldamiseks taasesitatakse ELV direktiivi põhimõte selgelt jäätmeseaduses. Jäätmeseaduse § 28 kohaselt peab jäätmevaldaja käitlema tema valduses olevaid jäätmeid nõuetekohaselt ning andma jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Sõidukiomanikud peavad olema teadlikud sellest, et mittekomplektse romusõiduki võib anda üle jäätmekäitlejale. Praktikas on tekkinud olukordi, kus kõik jäätmekäitlejad ei ole võtnud vastu mittekomplektseid sõidukeid. Selleks, et vältida segaduse tekkimist sätestatakse, et selline sõiduk tuleb anda üle üksnes keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping tootjaga või tootjate ühendusega. Kui romusõiduki käitlejal on leping mootorsõiduki ja mootorsõiduki osa tootja või mootorsõiduki tootjate ühendusega, siis see käitleja teab ja on valmis ka mittekomplektse romusõiduki võtma vastu. Selle sätte eesmärk on vähendada mittekompleksete romusõidukite hoiustamist keskkonnas ning suurendada romusõidukite kogumist ja töötlemist ning julgustada omanikke selliseid sõidukeid jäätmekäitlejale viima. Selle sättega tagatakse romusõidukite käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Mootorsõidukitele kohaldatakse tootjavastutust ja tootjad peavad tagama turule suunatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade jäätmekäitluskohustuste täitmise. Tootjad maksavad jäätmekäitlejatele romusõidukite käitlemise eest, mistõttu tuleb mittekomplektne sõiduk samuti vastu võtta. Mittekomplektne romusõiduk tuleb anda üle jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud keskkonnaluba ja kes tagab romusõidukite nõuetekohase töötlemise.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 5. Lõikes 5 esitatakse uuesti kehtiv JäätSi § 26 lõige 41. Lõikes sätestatakse, et kui keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalik leping tootjate või tootjate ühendusega, antakse üle romusõiduk, millel puuduvad sõiduki põhilised osad, eelkõige mootor ja kere, või kui see sisaldab jäätmeid, mis on lisatud romusõidukisse, siis võib jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Jäätmekäitleja peab võtma arvesse puuduvate osade materjalide väärtust tagastatavas sõidukis ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulusid. Praktikas on tekkinud olukord, kus romusõidukite käitlejale viiakse romusõidukeid, millele on juurde lisatud jäätmeid kaalu suurendamise või jäätmete lahtisaamise eesmärgil. Näiteks on olnud sõidukeid, mille salongis on viie istme asemel 7 istet või sõiduki salong on täidetud teise romusõiduki küljest eemaldatud plastosadega. Romusõidukite käitlejate sõnade kohaselt hetkel ei ole olnud selliseid olukordi, kus mittekomplektse sõiduki üleandmise eest on pidanud sõidukiomanik maksma, kuna puuduva osa väärtus on väiksem romusõiduki eest saadavast summast / tasust. Hetkel maksavad romusõidukite käitlejad romusõidukite vastuvõtmisel ca 215 euri tonni eest.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 6. Lõikes 6 tuuakse selgelt välja, millistel juhtudel jäätmekäitleja ei tohi jäätmevaldajalt osalist jäätmekäitluskulude kandmist nõuda. Lõike 6 ülesehitust muudetakse ja selle tekst jaotatakse punktideks. Lõike 3 punktiga 1 esitatakse uuesti kehtiv lõige 3. Lõike 6 punkt 1 kohaselt ei tohi jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt osalist jäätmekäitluskulude kandmist, kui olulised osad puuduvad väärteo või kuriteo tagajärjel. Lõike 6 punkti 2 kohaselt ei tohi jäätmevaldajalt osalist jäätmekäitluskulude kandmist nõuda Keskkonnaametilt ja kohalikult omavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt. Punkti 2 eesmärk on tagada, et Keskkonnaamet või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus saaksid osaliselt lammutatud romusõidukid üle anda jäätmekäitlejale tasuta. Mootorsõidukitele kohaldatakse tootjavastutust ja tootjad peavad tagama turule suunatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade jäätmekäitluskohustuste täitmise. Tootjad maksavad jäätmekäitlejatele romusõidukite käitlemise eest, mistõttu tuleb mittekomplektne sõiduk tasuta vastu võtta. Jäätmeseaduse paragrahv 28 lõike 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Ehk mittekomplektne romusõiduk tuleb anda üle jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud keskkonnaluba ja kes tagab romusõidukite nõuetekohase töötlemise. Kehtiva jäätmeseaduse § 26 lõike 11 kohaselt peab isik, kes omab õigust romusõidukite käitlemiseks täitma käesoleva seaduse § 251 sätteid ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi. Ehk romusõidukeid vastu võttev ja kokku ostev jäätmekäitleja peab tagama, et jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ning § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud sihtarvud on saavutatud, sh ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Kuna mootorsõidukitele ja nende osadele kohaldub laiendatud tootjavastutuse ja nende jäätmete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest vastutab mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootja, sh maaletooja, siis tuleb jäätmekäitlejatel sõlmida ka leping mootorsõiduki ja mootorsõiduki osa tootjaga või tootjate ühendusega. Käesoleva seaduse § 251 lõike 1 kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist. Kui jäätmekäitlejal on leping tootjate või tootjate ühendusega, siis romusõidukite käitluskulud saab tasaarveldada tootjate või tootjate ühendusega, kes omakorda tasaarveldab tootjatega. Hetkel mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootjad täidavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt ning on sõlminud romusõidukite käitlemise osas lepingud jäätmekäitlejatega. Selle sätte eesmärk on ka vähendada romusõidukite hoiustamist keskkonnas ning suurendada romusõidukite üleandmist jäätmekäitlejale. Selle sättega tagatakse romusõidukite käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 7. Õigusselguse eesmärgil sätestatakse, et kui keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalik leping tootjate või tootjate ühendusega, antakse üle komplektne romusõiduk, millel puudub turuväärtus või selle turuväärtus on negatiivne, ei või keskkonnaluba omav jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt mistahes kulude kandmist. Praktikas on ilmnenud, et kohustatud isikud ja järelevalveasutused tõlgendavad tasu küsimise kohustust erinevalt. Rakendamise raskuste kõrvaldamiseks taasesitatakse ELV direktiivi põhimõte selgelt jäätmeseaduses. Sõidukiomanikud peavad olema teadlikud sellest, et nad saavad jäätmekäitlejale tasuta ära anda komplektse romusõiduki, millel puudub turuväärus või millel on negatiivne turuväärtus. Selle sätte eesmärk on suurendada romusõidukite kogumist ja töötlemist ning julgustada omanikke selliseid sõidukeid jäätmekäitlejale üle andma. Selle sättega tagatakse romusõidukite käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Jäätmekäitlejad, kellele on väljastatud keskkonnaluba ning kellel on kirjalik leping tootja või tootjate ühendusega, saavad jäätmekäitluskulud nõuda tootjalt. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte järgi vastutab tootja turule suunatud mootorsõidukite ja nende osade jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. Kui jäätmekäitlejal on leping tootjaga või tootjate ühendusega, saab romusõidukite käitluskulud tasaarveldada tootjate või tootjate ühendusega. Märgitud põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivist (artikli 5 lõige 4) ja jäätmeseaduse § 251 lõikest 1. Mootorsõidukitele kohaldatakse tootjavastutust ja mootorsõidukite tootjad peavad tagama turule suunatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade jäätmekäitluskohustuste täitmise. Tootjad maksavad jäätmekäitlejatele romusõidukite käitlemise eest, mistõttu tuleb selline sõiduk tasuta vastu võtta. Käesoleva seaduse § 251 lõike 1 kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 8. Lõikes 8 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et tootja peab korraldama vähemalt üks kord aastas romusõiduki kogumise ja kuludeta üleandmise käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud jäätmekäitleja juurde tasuta. Tagasivõtmine hõlmab kogu riigi territooriumi. Selle sätte eesmärk on toetada romusõidukite kogumist ja töötlemist ning julgustada omanikke seisvaid sõidukeid jäätmekäitlejale üle andma. Romukampaania korraldamise käigus on selgunud, et omanikud ei julge seisvale romusõidukile transporti tellida, kuna kardavad, et peavad sellise teenuse eest peale maksma. Jäätmekäitlejad, kellele on väljastatud keskkonnaluba ning kellel on kirjalik leping tootja või tootjate ühendusega, saavad jäätmekäitluskulud nõuda tootjalt. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte järgi vastutab tootja turule suunatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivist ja jäätmeseaduse § 251 lõikest 1 ning jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määruses nr 79. Praktikas on ilmnenud, et kohustatud isikud ja järelevalveasutused tõlgendavad transpordi tagamise kohustust erinevalt. Rakendamise raskuste kõrvaldamiseks taasesitatakse ELV direktiivi põhimõte selgelt jäätmeseaduses.
Varem on Kliimaministeerium koostöös romusõidukite käitlejatega korraldanud kord aastas romude kogumiseks kampaania. Romukampaania raames kogusid AS Kuusakoski ja Eesti Autolammutuste Liit 2018. a 250 romusõidukit, 2019 – 430, 2020 – 256 ja 2021. a kampaania käigus koguti 104 romusõidukit. Tasuta kogumise võimaldamine motiveerib omanikku ja valdajat sõidukit keskkonnaloaga jäätmekäitlejale üle andma. Kuna ukselt-uksele kogumise puhul on tegemist mugavusteenusega, siis kord aastas toimuvale ukselt-ukselele kogumisteenusega sõidukiomanikele sõidukite üleandmisel ei tasuta. Sõidukiomanik saab ilma kuludeta sõiduki anda üle. Kord aastas toimuva kogumise eesmärk peaks olema koguda kokku pikalt seisnud romusõidukid ja pakkuda võimalust sellistele sõidukiomanikele, kellel endal ei ole võimalik ise romusõidukit kogumispunkti viia või kelle romusõiduk on osaliselt lammutatud ning selle hind võib olla väiksem, kui tasu transpordi eest. Nimelt romusõidukite vedu jäätmekäitleja juurde võib vajada eritehnikat, sh tõstmist või vintsiga peale lohistamist, vedama, mille võimekust enamus sõidukitel ei ole. 

Paragrahvi täiendatakse lõikega 9. Lõikes 9 tuuakse selgelt välja, et lõike 8 alusel kogutud romusõiduk antakse üle tasuta. Lõikes 8 toodud nn ukselt-uksele kogumise puhul on tegemist mugavusteenusega. Kord aastas toimuva kogumise eesmärk peaks olema koguda kokku pikalt seisnud romusõidukid ja pakkuda võimalust sellistele sõidukiomanikele, kellel endal ei ole võimalik ise romusõidukit kogumispunkti viia või kelle romusõiduk on osaliselt lammutatud ning selle hind võib olla väiksem, kui tasu transpordi eest. Nimelt romusõidukite vedu jäätmekäitleja juurde võib vajada eritehnikat, sh tõstmist või vintsiga peale lohistamist, vedama, mille võimekust sõidukiomanikel ei pruugi olla. Lisaks ukselt-uksele kogumisega saab sõidukiomanik ilma kuludeta sõiduki jäätmekäitlejale üle anda.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 10. Lõikes 10 sätestatakse rakendamise raskuste kõrvaldamiseks, et tootjad või mootorsõiduki tootjate ühendus loovad kogumissüsteemid, sealhulgas kogumiskohad, või osalevad nende loomises kõigi selliste romusõidukite jaoks, mis kuuluvad nendesse sõidukikategooriatesse, mille nad on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud. See põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivi põhjenduspunktist 15 ja artiklist 5 ning jäätmete raamdirektiivist, mis on võetud üle jäätmeseaduse § 251 lõikega 1 ning jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määrusega nr 79.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 11. Lõikes 11 sätestatakse, et tootjad või mootorsõiduki tootjate ühendus tagavad, et kogumissüsteem hõlmab kogu riigi territooriumi, on elanikkonnale piisavalt kättesaadav, sh võtab arvesse elanikkonna suurust ja tihedust. Märgitud põhimõte ei ole uus. Kohustus tuleneb ELV direktiivist ja jäätmeseaduse § 251 lõikest 1. Mootorsõidukitele kohaldatakse tootjavastutust ja tootjad peavad tagama turule suunatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade jäätmekäitluskohustuste täitmise. Kehtiva VV 17.06.2010 määruse nr 79 kohaselt on tootjal kohustus korraldada romusõidukite kogumine, sh tagada romusõidukite kogumine selliselt, et romusõiduki omanikule oleks romusõidukist loobumine võimalikult mugav ning romusõiduki kogumiskohta üleandmine peab olema võimaldatud maakonna piires.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 12. Lõikega 12 esitatakse uuesti kehtiv lõige 2. Lõike 12 kohaselt kannab mootorsõiduki tootja romusõidukite vastuvõtmise ja nende käitlemise kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga. Tootja turuosa ei saa määrata käibe vms näitaja alusel, kuna sõidukite hinnad on erinevad, mootorsõidukite turule lastud koguse saab teada liiklusregistris esmaselt registreeritud mootorsõidukite järgi. Liiklusregistrist on võimalik saada ülevaade mootorsõidukite margipõhisest turuosast, nt kui palju suunati Eesti turule Audisid vms.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 13. Lõike 13 kohaselt peab mootorsõiduki ja mootorsõiduki osa tootjal ning keskkonnaluba omav jäätmekäitleja, kellel on leping tootjate või tootjate ühendusega võtma vastu mootorsõidukite hooldamisel ja remondi käigus tekkinud kasutatud osad turustajalt, mootorsõidukite hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Paragrahvi sõnastuse täpsustamine on oluline, et jäätmekäitleja, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega võtaks vastu mootorsõiduki hooldamisel ja remondi käigus tekkinud osad. Märgitud põhimõte ei ole uus. Kohustus tuleneb ELV direktiivi artiklist 5 lõikest 1, mis on võetud üle jäätmeseaduse § 251 lõikes 1 jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määruse nr 79 paragrahvis 6 lõikes 8. Kehtiv VV 17.06.2010 määruse nr 79 paragrahvi 6 lõige 8 kohaselt on tootja kohustatud mootorsõiduki osade turustajalt, mootorsõidukite hooldustöökodadelt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejatelt kasutatud osad tasuta vastu võtma. Käesoleva seaduse § 251 lõike 1 kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud, sh tootja poolt turule lastud mootorsõidukist eemaldatud osade kulud. Lõike sõnastust täpsustatakse ning lisatakse, et ka jäätmekäitleja, kellel on leping tootja või tootjate ühendusega peab võtma vastu mootorsõidukitelt eemaldatud osad. Eestis on tootjad sõlminud lepingud jäätmekäitlejaga, et korraldab tootja poolt turule lastud sõidukite jäätmete käitlust. Jäätmekäitlejal poolt vastu võetud mootorsõidukite osade jäätmete käitluskulud saab jäätmekäitleja tasaarveldada tootjate või tootjate ühendusega. Ehk jäätmekäitlejad, kellele on väljastatud keskkonnaluba ning kellel on kirjalik leping tootja või tootjate ühendusega, saavad jäätmekäitluskulud nõuda tootjalt.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 14. Lõikes 14 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et lammutustõendi väljastamise õigus on keskkonnakaitseluba omaval jäätmekäitlejal, kellel on leping tootjate või tootjate ühendusega ning kes tagab romusõiduki nõuetekohase töötlemise. Märgitud põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivi artikli 5 lõikest 3, mille kohaselt tegevusloa saanud töötlemiskodadel on lammutustõendi väljastamise õigus. See kohustus on võetud üle riigisisesesse õigusesse jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määruses nr 79.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 15. Lõike 15 kohaselt saab jäätmekäitleja, kellel on leping tootjate või tootjate ühendusega anda lammutustõendi väljastamise õiguse üle romusõiduki kogujale, kui koguja kogub romusõidukeid jäätmekäitleja nimel. Kuna praktikas on ilmnenud, et kogujad annavad enda nimel lammutustõendi välja nõuetekohast töötlust tagamata, siis täpsustatakse koguja õigust väljastada lammutustõendit ja sätestatakse selgelt, et keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitleja, kellel on leping tootjate või tootjate ühendusega, võib anda kogujale lepinguga üle õiguse väljastada lammutustõend kui romusõidukid jõuavad jäätmekäitleja juurde. Märgitud põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivi artikli 5 lõikest 3, mille kohaselt liikmesriigid võivad anda kogujatele loa väljastada tegevusloaga töötlemiskoja nimel lammutustõendeid, kui nad tagavad, et kasutuselt kõrvaldatud sõiduk viiakse tegevusloaga töötlemiskotta. See kohustus on võetud riigisisesesse õigusesse üle jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määruses nr 79.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 16. Lõikesse 16 lisatakse romusõiduki koguja mõiste. Romusõiduki koguja on keskkonnakaitseluba omav isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt üleantud romusõidukeid nende edasise taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Romusõidukite koguja on isik, kes kogub romusõidukeid jäätmekäitleja nimel, aga kes ise romusõidukit ei lammuta.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 17. Lõikes 17 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et romusõiduki üleandmisel keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale väljastatakse tasuta lammutustõend. Märgitud põhimõte ei ole uus. Märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivist, artikli 5 lõike 3 kohaselt ei anna lammutustõendi väljaandmine tegevusloaga töötlemiskoja nimel töötlejatele, müüjatele ega kogujatele õigust nõuda kulude mis tahes rahalist hüvitamist. Kuna praktikas on tekkinud valesti mõistmist, siis rakendamise raskuste kõrvaldamiseks taasesitatakse ELV direktiivi ja tootjavastutuse põhimõte lõikes 17. Sõidukiomanikud peavad olema teadlikud sellest, et nad ei pea maksma lammutustõendi väljastamise eest. Selle sätte eesmärk on vähendada romusõidukite ebaseaduslikku kogumist ja töötlemist, mis põhjustab negatiivseid tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 18. Lõikes 18 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et lammutustõend peab sisaldama vähemalt Euroopa Komisjoni otsuses kirjeldatud teavet. Lõikes 18 tuuakse selgelt välja, et liiklusregistrist kustutatud sõiduki lammutustõend peab sisaldama vähemalt komisjoni otsuse nr 2002/151/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 50, 21.02.2002, lk 94–95) lisas kirjeldatud teavet.
Sätte eesmärk on tagada, et liiklusregistrist kustutatud sõiduki üleandmisel jäätmekäitlejale väljastatakse sellisele sõidukile lammutustõend miinimumnõuete kohaselt. Kehtiva korra järgi ei saa valdaja anda üle sõidukit, kui see ei kuulu talle ning kui tal puudub registrikaart. Uue sättega tagatakse, et valdaja saab anda üle liiklusregistrist kustutatud sõidukit ilma registreerimisdokumendita ning sellise sõiduki kohta väljastatakse lammutustõend. Märgitud põhimõte ei ole uus. ELV direktiivi kohaselt väljaantava lammutustõendi miinimumnõuded on kehtestatud komisjoni 19. veebruari 2002. aasta otsusega nr 2002/151/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõue te kohta (ELT L 50, 21.2.2002, lk 94–95).

Punktiga 4 täiendatakse seaduse § 128 lõikega 41.
Õigusselguse eesmärgil sätestatakse, et Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus, tuvastades kasutuselt kõrvaldatud romusõiduki, mille jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistel kaalutlustel viivitada, koostavad haldusmenetluse käigus ettekirjutuse, mille alusel maa omanikul on kohustatud romusõidukid andma keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootja või toojate ühendusega.

Märgitud põhimõte ei ole uus. Jäätmeseaduse § 28 kohaselt peab jäätmevaldaja käitlema tema valduses olevaid jäätmeid nõuetekohaselt ning andma jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Keskkonnaametil ja kohaliku omavalitsuse üksusel on jäätmeseaduse § 128 lõike 4 alusel õigus korraldada jäätmete käitlemine ja saastuse likvideerimine, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole keskkonnakaitselistel kaalutlustel võimalik viivitada. Jäätmete käitlemisse suunamiseks ja saastuse likvideerimiseks koostatakse ettekirjutus maa omanikule, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus on. Kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduk ehk romusõiduk põhjustab või võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Keskkonnarisk kasvab sõiduki vanuse, õnnetuste või muude asjaolude tõttu, mille tagajärjel ei saa tagada sõiduki ohutut seisundit. Romusõiduk on ohtlik jääde, kuna sisaldab ohtlikke vedelikke ja muid ohtlikke aineid. Ohtlikud vedelikud ja ained toovad kaasa märkimisväärse reostusohu. Romusõidukid võivad pika seismise ja mittenõuetekohase lammutamise tulemusena kahjustada keskkonda ja inimeste tervist. Romusõiduki kliimaseadmed ja külmutusseadmed sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid, mis tuleb eemaldada spetsiaalsete seadmetega, et need ei satuks keskkonda. Mittenõuetekohase lammutamise tulemusel võivad ohtlikud vedelikud või muud ohtlikud ained lekkida keskkonda, põhjustada tulekahju ning lisaks keskkonnakahjule põhjustada ka inimestele tervisekahjustusi. Romusõidukeid tuleb töödelda nõuetekohaselt. Nõuetekohane töötlemine vähendab romusõidukite mõju keskkonnale, tagab keskkonna säilimise ja kvaliteedi. Nõuetekohane töötlus tagab tõhusa ringlussevõtu. Keskkonnaluba omavad jäätmekäitlejad peavad tagama taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmise. Praegu on Eestis umbes 85 romusõidukite käitlejat, millest 75 on väljastatud keskkonnakaitseluba romusõidukite lammutamiseks. Romusõidukite lammutamine on lubatud ainult vedelikukindlal kattel ning käitluskoht peab olema varustatud õlipüüdurite ja sademevee kogumisseadmetega. Akud, filtrid ja ohtlikke aineid sisaldavaid kondensaatoreid hoiustatakse konteinerites. Lisaks tuleb plahvatusohtlikud osad eemaldada ja neutraliseerida ning tuleohtlikud osad ladustada eraldatud alal. Käitluskoht peab olema ümbritsetud taraga ning varustatud valveseadmetega.

Igal aastal tuvastatakse mitu asjaomase keskkonnaloata tegutsevat romusõidukite töötlemiskohta ehk jäätmekäitluskohta, kus on või võib tekkida oluline keskkonnahäiring. Illegaalsetes jäätmekäitluskohtades käideldakse jäätmeid keskkonnanõudeid eirates, mis kujutab endast suurt keskkonnahäiringut, seades ohtu põhjavee ja ohutuse (tulekahjud jms). Näiteks 06.07.2019. aastal toimus Tallinnas Volta territooriumil illegaalses romusõiduki käitluskohas tulekahju. Tulekahjule reageeris 15 autot – kuus pääste põhiautost, kaks paakautot, lisaks vabatahtlikud päästjad, kiirabi ja politsei ressursid ning keskkonnajärelevalve. Kokku reageeris sellele sündmusele umbes 40 inimest. Tulekahjus hävis vähemalt 4–6 sõidukit ning läheduses olevad elektrijuhtmed, rehvid, propaaniballoonid jms. Illegaalsed romusõidukite käitluskohad tekitavad lisatööd avalikule sektorile ning põhjustavad ohtu keskkonnale (õhk, vesi) ja inimese tervisele, eriti kui õnnetused juhtuvad asustatud kohas. Seetõttu on oluline suurendada sõidukiomaniku motivatsiooni viia kasutuselt kõrvaldatud sõiduk ametlikku käitluskohta.

Kohalikele omavalitsustele on probleemiks tänavatel parkimisruumi hõivavad, keskkonnaohtu põhjustavad ning liiklustöid ja koristustöid takistavad romusõidukid. Romusõidukid võivad pika seismise ja mittenõuetekohase lammutamise tulemusena kahjustada keskkonda ja inimeste tervist. See säte võimaldab kohalikul omavalitsusel ettekirjutuse alusel kõrvaldada keskkonnariski põhjustavad romusõidukid.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse liiklusseadust. Liiklusseaduse muudatus koosneb 19 punktist.

Punktiga 1 täiendatakse § 77 lõikega 61, mille kohaselt saab teatud tingimustel lugeda LS § 77 lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduki (kolmerattaline mootorratas, kerge neliratas, sõiduauto või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto) kadunud sõidukiks ja selle registrist kustutada. Säte hõlmab eelnimetatud sõidukeid seetõttu, et üldjuhul saab neid registrist kustutada ainult nõuetekohase lammutustõendi alusel ning lammutustõendita ainult juhul, kui sõiduk on hävinenud enne 2004. aasta 1. maid. Muude kategooriate sõidukeid ja vanasõidukeid saab LS § 77 lõike 2 punkti 4 kohaselt registrist kustutada omaniku või tema esindaja taotluse alusel lammutustõendita. Kustutamistaotluse võib esitada ka omaniku pärija otse ilma omanikuvahetust vormistamata, kuna sellise toimingu tegemine ei ole enam otstarbekas.

Praegune olukord, kus liiklusregister on peatatud kandega sõidukeid täis, on tegelikult ELi astumise järgne „kasvuraskus“ ning senini ei ole suudetud olukorrale mõistlikku lahendust leida. Puudus piisav teadlikkus, et ise ei tohi sõidukit lammutada, st võtta sõiduk varuosadeks ja viia kere hiljem metallikokkuostu. Lisaks ei ole võõrandamistehingute puhul pööratud tähelepanu liiklusregistris sõiduki omanikuvahetuse kande vormistamisele, kuna sõidukiga seotud kohustusi ei olnud ning 50 aastat oli inimesed harjunud autosid ise ehitama ja parandama, st olema leidlikud.

Lisatava LS § 77 lõike 61 punkti 1 kohaselt saab kustutada sõiduki omaniku või pärija taotluse alusel, kui isik kinnitab, et see on võõrandatud, see ei ole tema valduses, võõrandamisleping ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. Kui omanikul on olemas võõrandamisleping, siis on tal võimalik esitada TRAM‑ile võõrandamisteade, sõiduk kustutatakse ajutiselt LS § 77 lõike 8 punkti 1 alusel ning eelnõuga lisatavat võimalust kasutada ei ole vaja. Kustutamistaotluse võib esitada ka omaniku pärija otse ilma omanikuvahetust vormistamata, kuna sellise toimingu tegemine ei ole enam otstarbekas. Lisatava LS § 77 lõike 61 punkti 2 kohaselt saab kustutada sõiduki omaniku või pärija taotluse alusel, kui isik kinnitab, et sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada. Säte on lisatud eelpool nimetatud põhjustel.

Eelnõuga taotletava eesmärgi saavutamiseks on põhjendatud ja proportsionaalne lubada mootorsõiduki kadunuks lugemine ja liiklusregistrist kustutamine liiklusregistrisse kantud sõiduki omaniku või tema pärija taotlusel, sõltumata sellest, kas ta on tegelik omanik ehk sõiduki omandiõigust omava isiku võimaliku nõusolekuta. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, et liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida sätestab 16. juunil 2011. aastal vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9. Seega, liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Küll aga lasub kehtiva õiguse järgi eelkõige just sõiduki igakordsel omanikul ehk sõiduki omandajal kohustus hoolitseda selle eest, et tema omandatud sõiduki osas oleksid liiklusregistrisse kantud tegelikkusele vastavad andmed, sh sõiduki omaniku andmed oleksid vastavuses tegelikkusega. Nimelt sätestab LS § 77 lõige 3, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama TRAM-ile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011.a. määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord § 3 lõike 1 järgi saab TRAM teha registritoiminguid sõiduki omaniku või muu õigustatud isiku taotluse alusel. Sama määruse § 3 lõike 2 punkti 1 järgi tuleb sellises taotluses märkida ka sõiduki omaniku andmed. Ka määruse § 7 lõike 1 kohustab sarnaselt LS § 77 lõikele 3 taotlema sõiduki registriandmete muutmist viie tööpäeva jooksul alates andmete muutmisest, kusjuures registriandmete muutmise taotlusele esitada lähtuvalt registritoimingust ja vastavalt vajadusele ka sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, kui muutub sõiduki omanik (vt määruse § 7 lõike 2 punkt 2).

Sõiduki võõrandamisel on ka sõiduki võõrandajal enesel võimalik oma aktiivse tegevusega aidata tagada, et liiklusregistrisse tehtud kanne sõiduki omaniku kohta vastaks tegelikkusele. Nimelt, majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lõike 8 järgi võib sõiduki võõrandamisel ka selle registrijärgne omanik või tema esindaja esitada TRAM-ile vastavasisulise taotluse, millega ta teatab sõiduki võõrandamisest ning taotlusele tuleb lisada omandi üleandmist tõendav dokument. Täiendavalt võimaldab määruse § 7 lõige 5 omaniku vahetumise korral esitada kahepoolselt allkirjastatud taotluse registrijärgsel omanikul ja omandajal koos, milles nad kinnitavad sõiduki võõrandamislepingu olemasolu ja valduse üleandmist. Seega juhul, kui liiklusregistris ei vasta sõiduki omaniku kohta kantud andmed tegelikkusele, on sellise olukorra tekkimine olnud põhjustatud eelkõige sõiduki omandaja enese tegevusetusest, kes pole täitnud temal lasuvat registriandmete muutmise taotluse esitamise kohustust. Laiemalt on liiklusregistri andmete õigsuse tagamise üle kontroll sõiduki võõrandamistehingu osapooltel enestel.

Kuigi LS § 77 lõige 3 näeb ette, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama TRAM-ile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates, on paraku paljudel juhtudel seaduses sätestatud registriandmete muutmise kohustuse jätnud täitmata nii sõiduki registrijärgne omanik (sõiduki võõrandaja) kui ka sõiduki uus omanik (sõiduki omandaja). Kui sõiduki omandaja ei ole LS § 77 lõikes 3 sätestatud registriandmete muutmise kohustust täitnud ja sellest tulenevalt on liiklusregistrisse kantud andmed ebaõiged (sh sõiduki omaniku kohta tehtud kanne on ebaõige), siis ei saa isik pidada tema enese tegevusetusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi üllatuslikuks ega selliseid tagajärgi pidada tema õigusi rikkuvaks. Eeltoodu tõttu ei saa sõiduki omandaja oma kohustusi eirates, st sõiduki omanikuvahetust vormistamata jättes eeldada, et sõidukit tema teadmata registrist ajutiselt või püsivalt ei kustutata, kui kehtiv õigus nõuab sõiduki omandajalt selliste andmete esitamist.

Seega, sõiduki tegelikku omandiõigust omava isiku, kes pole liiklusregistrisse sõiduki omanikuna sisse kantud, teoreetiline omandipõhiõiguse riive oht Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 järgi seoses sellega, et sõiduk võidakse omandiõiguse omaja teadmiseta liiklusregistrist kustutada ning teatud juhtudel ka jäätmekäitlejale lammutamiseks üle anda lisatava LS § 77 lõike 11 järgi, võib tekkida eelkõige sõiduki omandaja enda tegevusetuse ja kehtivast õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu. Seda võimalikku negatiivse tagajärje tekkimist või tekkimise ohtu on sõiduki omandajal ehk omandiõiguse omajal enesel võimalik õigeaegse ja nõuetekohase tegutsemisega ära hoida, esitades LS § 77 lõike 3 järgse tähtaegse ja nõuetele vastava taotluse TRAM-ile. Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõuga kavandatav regulatsioon vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Lisatava LS § 77 lõike 61 punkti 1 üheks kohaldamise eelduseks on see, et sõiduki võõrandamise kohta ei ole võõrandamislepingut säilinud. Juhul, kui müüjal ei ole võõrandamislepingut säilinud ning tal ei ole ka andmeid omandaja kohta, siis ei ole tal võimalik ka TRAM-ile teada anda, kes on sõiduki omandanud. Eelnevalt on selgitatud, et sõiduki omanikuvahetuse vormistamiseks tuleb vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a. määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lõike 2 punktile 2 esitada sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid. Seetõttu, näiteks suulises vormis sõlmitud võõrandamislepingu korral ei ole üldjuhul võimalik lihtsalt valduse üleandmisega tagantjärgi omanikuvahetust vormistada, kui just mõlemad osapooled seda TRAMile ei kinnita. Peatatud kandega sõidukite hulgas on teadaolevalt ka sõidukeid, mis on küll jõudnud litsentseeritud lammutuskodadesse, aga väidetavalt on unustanud sõiduk arvelt kustutada, vajalik dokumentatsioon või tõendid on praeguseks kadunud ning inimesel ei ole neid dokumente ega tõendeid enam kusagilt võtta jms. Ei ole mõistlik isikuid praegu selle eest karistada, et kehtestada selliste sõidukite kustutamise eest keskkonnatasuna kohe suur riigilõiv, vaid enne tuleb varasema regulatsiooni tõttu tekkinud olukord korrigeerida, milleks nähakse ette, et alguses on lisatava lõike alusel sõiduki registrist kustutamine lõivuvaba (st esimene aasta 01.01.2025–31.12.2025, peatatud kandega sõidukitel), alates 01.01.2026 riigilõiv 15 eurot ja 01.01.2027 keskkonnalõivuna 800 eurot.

Punktiga 2 täiendatakse § 77 lõikega 62, mille kohaselt loetakse sõiduk, mille registrisse kantud füüsilise isiku surmast on möödunud vähemalt seitse aastat või juriidiline isik on äriregistrist kustutatud vähemalt üks aasta või kui tagaotsitava sõiduki kohta esitatakse TRAMile teave, et tagaotsimine on lõpetatud ja sõidukit ei leitud, kadunud sõidukiks ja TRAM kustutab selle registrist. Lisatava lõike punktis 1 nimetatud kustutamisalus on vajalik selleks, et kui TRAM kustutab sõiduki ajutiselt registrist juhul, kui omaniku surmast on möödunud vähemalt 1 aasta või juriidilise isiku kustutamisest üks kuu, ning kui peale seda sõidukiga teatud perioodil siiski omanikuvahetust ei vormistata, ei jääks selline sõiduk määratlemata perioodiks registrisse ajutiselt kustutatud sõidukina. Kui õigusjärglased ei ole muudatusi vormistanud, võib eeldada, et sõidukit ei ole nende valduses või seda enam ei eksisteeri. Punktiga 2 lahendatakse olukord, mis tekib seoses varastatud sõiduki mitteleidmisega ehk kehtiva regulatsiooni korral kustutatakse tagaotsitav sõiduk ajutiselt registrist (LS § 77 lg p2), kuid tagaotsimise lõpetamisel sõidukit leidmata, ei toimu automaatset registrist kustutamist, vaid selleks peab majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011.a. määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 9 lg 5 kohaselt tegema taotluse sõiduki omanik või teeb seda TRAM omal algatusel. Selgem ja omaniku jaoks vähem koormavam on, kui seda teeb igal juhul TRAM seaduses sätestatud alustel.

Punktiga 3 muudetakse § 77 lõiget 7, millega muudetakse sõiduki ajutise kustutamise perioodi sõltuvalt sõidukist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab sõiduki ajutiselt registrist kustutada
1–24 kuuks. Ajutiselt kustutatakse eelkõige hooajaliselt kasutatavaid ja hobisõidukeid, et vabaneda liikluskindlustuskohustusest. Kuigi toimingu tegemine ei ole tülikas ja on riigilõivuvaba, võib vanemate sõidukite puhul olla vajadus pikema ajutise kustutamise järele, kui sõiduk ei ole sellises korras, et sellega liigelda ning seda hakatakse taastama ja on teada, et taastamisperiood venib pikema perioodi peale. Ka võib juhtuda, et sõiduk, mis on vanasõidukina tunnustatud, soovitakse pikemaks perioodiks registrist kustutada seetõttu, et seda ei planeerita liikluses kasutada, vaid eksponeeritakse kusagil väljapanekul. Seetõttu lisatakse võimalus kustutada ajaloolise väärtusega ehk üle 35-aastane sõiduk, mis ei ole vanasõiduk, ajutiselt kuni 60 kuuks ning vanasõiduki kuni vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõpuni (vanasõiduki tunnustamine kehtib 12 aastat, misjärel tuleb tunnustamisprotseduur uuesti läbida, kui soovitakse vanasõiduki staatust säilitada).

Punktiga 4 täiendatakse § 77 lõigetega 71 ja 72. Lõikega 71 sätestatakse, et kui soovitakse ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel ei ole kehtivat ülevaatust ja millega ei ole viimase kahe aasta jooksul tehnoülevaatusel käidud, tuleb sõiduki olemasolu tõendada. Selle nõude eesmärk on piirata nn fantoomsõidukite tekkimist ehk kui omanik on sõiduki ebaseaduslikult lammutanud, siis selle varjamiseks ta kustutab sõiduki ajutiselt registrist ja pikendab seda lõputult. Tõendamiskohustus tagab, et sõiduk, mida ajutiselt registrist kustutada soovitakse, ka reaalselt eksisteerib. Lisaks sätestatakse tõendamisele kehtivusaeg, mis sõltub selles, kas tegemist on niiöelda tavasõiduki, ajaloolise väärtusega sõiduki või vana sõidukiga. Erinevate kehtivusaegade põhjendused on samad, mida on kirjeldatud punkti 3 juures. Otstarbekas on määrata tõendamisele kehtivusaeg, et ei tekiks olukorda, kus sõiduki olemasolu on tõendatud e‑lahenduse kaudu või TRAMis kohapeal, kuid ajutise kustutamise vahepealsel lõpetamisel sõidukit uuesti ajutiselt kustutada ei saaks, kuna viimasest tehnoülevaatusest käimisest on üle kahe aasta möödas, kuid e-lahenduse kaudu või TRAMis kohapeal tõendamisest on möödas vähem kui kaks aastat. Sõiduki olemasolu saab tõendada kas TRAMi e-teenuste infosüsteemi juurde loodud fotorakenduse vahendusel või TRAM büroos sõidukit ette näidates. Sellise toimingu eest tuleb tasuda ka riigilõivu 15 eurot. Lõikega 72 sätestatakse, et sõiduki tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see registrisse kantud on ehk kui sõiduk on küll näiteks taastamise ootel, siis olemasolu tõendamiseks on vajalik siiski tuvastada, mis sõidukiga tegemist on ehk ei piisa ainult sõiduki üksikutest detailidest. Eelkõige on sõiduk identifitseeritav kere kaudu.

Punktiga 5 muudetakse § 77 lõiget 8. Sisulise muudatusena lisatakse kehtivale lõikele punktid 3 ja 4, kuid nende lisamisega tekkivatel normitehnilisetel põhjustel sõnastatakse lõige tervikuna uuesti. Täiendavate punktide 3 ja 4 kohaselt kustutab TRAM ajutiselt registrist sõidukid, mille füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt üks aasta või juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud samuti vähemalt üks aasta. Praegusel juhul jäävad sellised sõidukid registri aktiivsesse ossa või liiguvad hiljemalt kaks aastat peale tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse lõppemist peatatud kandesse. Ajutiselt ei kustutata sõidukit kohe, kui registrijärgne omanik on surnud või äriregistrist kustutatud, vaid aasta pärast sündmuse aset leidmist, et pärijatel või juriidilise isiku likvideerijatel või õigusjärglastel oleks piisav aeg vajalike toimingute tegemiseks. Lõpptulemina on oluline, et registrikanded oleks ajakohased. Kehtiva korra kohaselt võib tekkida olukord, kus surnud või likvideeritud omaniku nimel olev sõiduk osaleb liikluses, kuna selle valdaja sõlmib nõutud liikluskindlustuse ja käib sõidukiga ka tehnoülevaatusel, kuid kuna omaniku kohta ei ole registris ajakohaseid andmeid, siis sõidukiga toime pandud rikkumiste puhul ei ole võimalik sõidukiomaniku vastutust realiseerida. Ajutiselt registrist kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks (LSi § 77 lõige 84) ja selle kasutamine liikluses on keelatud ehk siis sõiduki ajutine kustutamine motiveeriks pärijaid ja õiglusjärglasi sõiduki omanikumuutust vormistama.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 77 lõiked 81–83, mis käsitlevad registrikande peatamist, kuna registrikande peatamine sellisena kaotatakse ja vajaminevad sätted lisatakse rakendussätete peatükki §-na 2644.

Punktiga 7 muudetakse § 77 lõiget 84 registrikande peatamise regulatsiooni muudatuse tõttu ehk lõikest jäetakse välja viide peatatud registrikandele.

Punktiga 8 täiendatakse § 77 lõigetega 85 ja 86. Lõikega 85 sätestatakse sõiduki omaniku või vastutava kasutaja (vastutav kasutaja on isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse, mistõttu vastutab tema ka sõidukiga tehtavate toimingute eest) kohustus teha teatud toimingud, kui tema valduses on sõiduk, mis eelnõuga lisatava § 264 lõike 162 kohaselt läheks automaatsele kustutamisele (sõiduk, mille registrikanne on 01.07.2026 seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat). Sätte rakendamiseks lisatakse LS-i § 2645, mis sätestab, et ebaõige registrist kustutamise vältimiseks peab enne 2026. aasta 31. oktoobriks kas sõiduki kasutusele võtma ehk läbima ülevaatuse ja sõiduki kindlustama, sõiduki ajutiselt registrist kustutama või kui sõidukit ei ole plaanis kasutama hakata (näiteks puudub sellel kasutusväärtus ehk tegemist on romusõidukiga), andma selle üle jäätmekäitlejale nõuetekohaseks lammutamiseks. Lõikega 86 lisatakse täpsustus, et kui sõiduk, mis on selle vastutava kasutaja valduses, läheks automaatsele kustutamisele, siis juhul, kui vastutav kasutaja soovib sõiduki üle anda jäätmekäitlejale, peab ta saama selleks omaniku nõusoleku. Lõike 85 punktides 1 ja 2 nimetatud toiminguteks omaniku luba vaja ei ole, sest neid toiminguid (ülevaatusel käimine ja ajutise kustutamise taotlemine) saab vastutav kasutaja iseseisvalt teha.

Punktiga 9 täiendatakse § 77 lõigetega 10, 11 ja 12.
Lõikes 10 sätestatakse, et käsutuspiiranguga sõidukite registrist kustutamise puhul (sõidukid, mille registrikanne on 01.07.2026 seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat) ei pea küsima piirangu kehtestaja nõusolekut, kui sõidukile viimasest seatud käsutuspiirangust on möödunud rohkem kui kümme aastat, et oleks võimalik registri puhastamise eesmärgil kustutada ka selliseid sõidukeid. Võlanõude aegumistähtaeg on üldjuhul kümme aastat, kui just ei ole aegumine katkenud või peatunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 158 jj sätete järgi. Tõenäoliselt on selle ajaga sõiduki väärtus ajas sedavõrd kahanenud, et see enam ei tagaks ka piirangu alusel olevat nõuet.

Lõigete 11 ja 12 kohaselt võib sõiduki valdaja või kinnisasja omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki ilma selle registrisse kantud omaniku nõusolekuta jäätmekäitlejale üle, kui sõiduk on registrist kustutatud selle registrisse kantud omaniku taotlusel või automaatkustutatud kui üle seitsme aasta peatatud registrikandega sõiduk. Lisatavate lõigete eesmärgiks on täiendada seadust õigusliku alusega liiklusregistrist kustutatud sõidukite nõuetekohase lammutamiseks ja seega on lõigete 11 ja 12 kohaldamisalaga eelkõige hõlmatud romusõidukid, mis ei ole enam tegelikult kasutuses, on kasutuskõlbmatud ning eelduslikult ka ohtlikud.

Kui sõidukil puuduvad registreerimismärgid, tuvastatakse sõiduk identifitseerimisnumbri (VIN-kood vms) alusel. Kui tavaliselt nõuab jäätmekäitleja sõiduki vastuvõtmisel sõiduki registreerimistunnistust vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010 määruse nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ § 6 lõikele 1 ja registrisse kantud omaniku nõusolekut, kui sõiduki üleandjaks ei ole isik, kes on märgitud omanikuks registreerimistunnistusel, veendumaks ei sõiduki annab üle selleks õigustatud isik, siis kõnealusel juhul neid nõudma ei pea. Sõiduki lammutamisel tuleb edastada lammutustõend TRAM-ile, et saabuks lõplik selgus, mis asjaoludel sõiduk registrist kustutatud on, sest varem võib kustutamise aluseks olla registrijärgse omaniku kustutamise taotlus sõiduki võõrandamise korral (§ 77 lõike 61 punkt 1), kuid ei teata sõiduki edasist saatust.

Punktiga 10 täiendatakse § 77 lõikega 13, mis näeb ette, et sõiduki ajutiselt registrist kustutamise eest lõikes 71 nimetatud juhul (kui sõidukil puudub kehtiv ülevaatus ja sellega ei ole sellega viimase kahe aasta jooksul ülevaatusel käidud, mistõttu kaasneb ajutise kustutamise taotlemisega sõiduki olemasolu tõendamise nõue) tuleb tasuda riigilõivu (15 eurot). Riigilõivu võetakse sõiduki olemasolu tõendamise toimingu kulu katteks. Lisaks ajutise kustutamise taotluse eest tuleb tasuda lõivu ka niinimetatud kadunud sõiduki registrist kustutamise taotluse eest. Kuna lõige jõustub 2026. aastal, siis sinnani saab sõiduki registrijärgse omaniku taotlusel kustutada tasuta, et isik ei jätaks sõiduki kustutamise taotlust viimasele hetkele. 2026. aastal on lõiv sellise kustutamise eest 15 eurot ning alates 2027. aasta 800 eurot (2027. aastast kehtiv riigilõiv 800 eurot on olemuslikult keskkonnalõiv, kui sõidukit ei ole nõuetekohaselt käideldud ehk seda soovitakse kustutada ilma nõuetele vastava jäätmekäitleja antud lammutustõendita), mille tasumise järele korrektselt käituva sõidukiomanikul ilmselt vajadust ei ole.

Punktiga 11 muudetakse § 83 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2. Kuna seoses vanemate sõidukite taastamise ja renoveerimisprotsessidega on tekkinud vajadus sätestada neile pikem ajutise kustutamise periood, siis muudetakse ka käesolevat paragrahvi ja selle pealkirjaks saab „vanasõiduki“ asemel „ajaloolise väärtusega sõiduk“, mis iseloomustab täpsemini paragrahvi sisu, sest vanasõiduk on ajaloolise väärtusega sõiduk aga mitte vastupidi. Lõike 1 kohaselt on ajaloolise väärtusega sõiduk teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat. Lõike 2 kohaselt on vanasõiduk ajaloolise väärtusega sõiduk, mida on vanasõidukina tunnustatud. Lõikesse lisatakse ka täpsustus, et vanasõiduki tunnustamine kehtib 12 aastat, kuna hetkel sellist ajalist piirangut seaduse tasemel ei ole, küll aga on majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011.a. määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 11 lõikes 5 sätestatud, et vanasõiduki registreerimistunnistus väljastatakse kehtivusega 12 aastat vanasõidukiks tunnustamise päevast arvates, millest võiks seda välja lugeda. Ka sätestatakse, et vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõppemisel ei laiene sõidukile enam vanasõiduki regulatsioonid (näiteks kindlustuskohustuse puudumine, lammutustõendita kustutamine) ning sõiduki numbri vahetamine ei ole kohustuslik. Vanasõidukile väljastatakse mustal taustal valgete sümbolitega numbrimärk, kuid ei ole otstarbekas nõuda selle vahetamist tavanumbriks, kui vanasõiduki staatus lõppeb, sest vanasõidukitele laienevad soodustused/leevendused käivad registriandmete põhiselt ning paljudel juhtudel taotletakse sõidukile ka uus vanasõidukina tunnustamine, kuid kui eelmise akti kehtivuse lõppemisest uue saamiseni jääb ajaline vahe, siis peaks vastasel juhul vahepealseks ajaks tavanumbri taotlema.

Punktiga 12 asendatakse § 83 lõikes sõna „viie“ sõnaga „kümme“ ehk muudetakse kvoorumit vanasõiduki asjatundja määramiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt määrab vanasõiduki asjatundja vähemalt viis vanasõidukiklubi, mis selle väljatöötamise ajal võiski piisav olla, kuna tegutsevaid klubisid oli alla kümne. Hetkel on tegutsevaid vanatehnikaklubisid vähemalt 13, kes on koondunud Eesti Vanatehnika Klubide Liidu alla. Et tagada edaspidi vanasõiduki tunnustamise akti usaldusväärsus ja kõrge väärtus ning asjatundjate pädevus, siis täpsustatakse regulatsiooni selliselt, et asjatundja määramiseks on vaja vähemalt 10 klubi toetust.

Punktiga 13 täiendatakse § 83 lõikega 41, milles sätestatakse, mida käsitletakse vanasõidukiklubina. Kehtivas seaduses on see sisustamata ja tekitab praktikas segadust, sest sisuliselt võib igaüks väita end tegutsevat vanatehnikaklubina ning esitada väidetavate klubide toetusel TRAMile tunnustamiseks asjatundja, mis aga devalveerib asjatundja institutsiooni ja vanasõiduki tunnustamise väärtust. Praktikas on reaalselt selliseid juhtumeid ka esinenud. Vanasõidukina tunnustamise usaldusvääruse ja kõrge taseme tagamiseks on vaja regulatsiooni täpsustada. Et oleks võimalik veenduda, kas vanasõiduki klubi ka reaalselt eksisteerib, sätestatakse, et klubiks loetakse vähemalt viis aastat tegutsenud mittetulundusühing, mille eesmärk on vanasõidukikultuuri edendamine ja ajaloopärandi säilitamine ja millel on vähemalt 10 liiget. Ka on teada, et aktiivsed vanasõidukiklubid tegutsevad mittetulundusühingutena ning neil on üldjuhul ka vähemalt 10 liiget.

Punktiga 14 täiendatakse seadust §-ga 26111, millega lisatakse eelnõusse väärteovastutuse koosseis, kuna rikkumine on juba toime pandud ning väärteovastutuse asemel haldussunni tagantjärele kohaldamine ei ole mõttekas ega võimalik ja seda ei ole võimalik enam ka kõrvaldada. Sättes nähakse ette vastutus toimingu (registrikande taastamine tehnonõuete vastavuse kontrolli läbimisega, sõiduki ajutiselt kustutamine või jäätmekäitlejale üle andmine) tegemata jätmise eest, kui selle tagajärjeks on sõiduki liiklusregistrist kustutamine (kui sõiduki registrikanne on olnud peatatud kauem kui 7 aastat, siis TRAM kustutab selle registris, kui omanik või vastutav kasutaja ei tee selle vältimiseks vajalikke toiminguid) ehk siis sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui omanik või vastutav kasutaja on lasknud sõiduki registrist automaatselt kustutada (01.07.2026 seisuga üle seitsme aasta peatatud registrikandega sõiduk), olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib.. Kui sõiduk on alles, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga. Kui isik on esitanud TRAMile valeandmeid ehk taotlenud sõiduki kustutamist § 77 lõike 61 alusel, saab füüsilist isikut karistada karistusseadustiku § 280 alusel kuni 300 trahviühiku või arestiga.

Punktiga 15 täiendatakse § 263 lõikega 42, milles sätestatakse §-s 26111 sätestatud väärteo (toimingu tegemata jätmine) kohtuväline menetleja. Kohtuväliseks menetlejaks võib olla nii Keskkonnaamet, PPA kui ka TRAM, vastavalt siis sellele, kes rikkumise avastab ehk menetlusökonoomika mõttes ei ole otstarbekas määrata ühte kindlat menetlejat, kuna rikkumise võivad avastada oma tavapärase järelevalvetöö käigus kõik eelnimetatud asutused, kes muul juhul peaksid rikkumisest teavitama teist järelevalveasutust.

Punktiga 16 täiendatakse § 264 lõigetega 161 ja 162. Lõikega 161 sätestatakse, et kuni
31. detsembrini 2026 saab § 77 lõike 61 alusel sõiduki registrist kustutamist taotleda ainult juhul, kui sõiduki registrikanne on peatatud. Ajaline ja peatatud kandega seotud piirang on vajalik, et registrist kustutamise võimalust ei kasutataks ebaseadusliku lammutamise eesmärgil. Alates 01.01.2027 võib registrijärgse omaniku taotlusel sõiduki registrist kustutada n-ö kadunud sõidukina (sõidukit ei ole võimalik nõuetekohaselt lammutada) ka juhul, kui sõiduki registrikanne ei ole peatatud, kuid sellisel juhul tuleb tasuda ka riigilõivu 800 eurot, mis oma olemuselt on keskkonnalõiv võimalike keskkonnakahjude katteks. Lõikes 162 sätestatakse sõiduki automaatne registrist kustutamine, kui sõiduki registrikanne on 01.07.2026 seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Sellised sõidukid kustutab TRAM registrist 01.11.2026 (tegemist on liiklusregistri automaatse toiminguga, kui registrikanne vastab parameetritele, mis toob kaasa registrikande kustutamise), kui omanik ei ole sõidukiga vajalikke toiminguid teinud, et seda ära hoida. Puhver peatatud kande aja fikseerimise ja registrist kustutamse vahel on vajalik, et omanik, kui ta ei ole veel teadvustanud, et tema sõiduk langeb automaatse kustutamise parameetri alla, jõuaks teha vajalikud toimingud, kui sõiduk on tegelikult olemas ja omaniku valduses.

Punktiga 17 täiendatakse seadust §-dega 2644 ja 2645. Paragrahvis 2644 sätestatakse osaliselt seni §-s 77 olnud peatatud registrikande regulatsioon, sest sellest saab n-ö minevikumeede, kuna alates 01.01.2025 enam peatatud registrikandega sõidukeid juurde ei teki ja seda peaks reguleerima ainult üleminekusätete valguses ehk rakendussätetes. Lõikes 1 taasesitatakse osaliselt § 77 lõike 84 tekst, mis puudutab peatatud registrikandega sõidukeid, ning lõikes 2 senist § 77 lõiget 83, mis sätestab, et registrikanne taastub, kui sõiduk läbib tehnoülevaatuse.
Eelnõuga lisatava § 77 lõikes 85 sätestatud toimingute tegemise rakendamiseks lisatakse § 2645, millega nähakse ette, et eelviidatud lõikes viidatud toiming tuleb teha seoses sõidukiga, mille registrikanne on 2026. aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat ja toiming tuleb teha hiljemalt 2026. aasta 31. oktoobriks.

Punktiga 18 täiendatakse § 2644 lõigetega 3–5. Lõikes 3 sätestatakse, et omanik võib taotleda peatatud registrikande asendamist ajutise kustutamsega ning lõike 4 järgi tuleb sel juhul tõendada sõiduki olemasolu, et ajutiselt kustutatuks ei vormistataks nn fantoomsõidukit. Selline võimalus luuakse juhuks, kui peatatud registrikandega sõiduk kuuluks § 264 lg 162 alusel kustutamisele, kuid sõiduk on alles ja seda plaanitakse hiljem kasutusele võtta. Sõiduki olemasolu tõendamiseks võimaldatakse kasutada TRAMi arendatud fotorakendust, mis fikseerib pildi tegemise aja ja koha ning millel peab olema võimalik sõidukit tuvastada, või TRAMi büroos. Lõike 5 kohaselt võetakse sellise toimingu tegemise eest ka riigilõivu. Kuna TRAMi arendatud tehnilise lahenduse väljatöötamine ja elluviimine nõuab teatud aja, siis jõustub see punkt 01.01.2025.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse riigilõivuseadust. Riigilõivuseaduse muudatus koosneb 3 punktist.

Punktiga 1 muudetakse § 14274 pealkirja, registriandmete muutmisele lisatakse ka registrist kustutamine, kuna teatud juhtudel võetakse edaspidi ka sõiduki registrist kustutamise eest riigilõivu.

Punktiga 2 lisatakse § 14274 lõiked 5 ja 6. Lõike 5 kohaselt võetakse sõiduki ajutiselt kustutamise eest, kui sellega on kaasnenud sõiduki olemasolu tõendamise kohustus, riigilõivu 15 eurot. TRAMi hinnangul katab 15 eurot tehnilise lahenduse arendamise kulu.
Lõikes 6 sätestatakse riigilõiv sõiduki registrist kustutamise eest juhul, kui seda tehakse omaniku taotluse alusel n-ö kadunud sõidukite puhul. Niinimetatud kadunud sõiduki registrist kustutamine on kuni 2025. aasta lõpuni lõivuvaba, et sõiduki registrijärgsetel omanikel oleks motivatsioon sõiduki kustutamise toiminguid ise algatada ja mitte võõrandada registrikannet „fantoomsõidukite“ kokkuostjatele. Alates 2026 kehtestatakse selle toimingu lõivuks 15 eurot, mis motiveeriks isikuid, kes mingil põhjusel seni kustutamise taotlust ei ole esitanud, seda toimingut siiski tegema, arvestades, et alates 2027 tõuseb selle toimingu lõiv 800 euro peale ning summa 15 eurot on arvestatud põhimõttega, et sel juhul eelduslikult tehakse toiming TRAMis ega võõrandata kannet jällegi kokkuostjatele. Kui registrijärgsel omanikul on peatatud registrikandega sõiduk alles, kuid sellel puudub kasutusväärtus ehk tegemist on romusõidukiga, saab sõiduki üle anda jäätmekäitlejale, kes selle eest tõenäoliselt ka mingit tasu maksab ning lammutustõendi väljastab, mille alusel sõidukregistrist tasuta kustutatakse.

Punktiga 3 muudetakse § 14274 lõiget 6, mille kohaselt on alates 01.01.2027 lõiv sellise sõiduki registrist kustutamise eest, mida ei saa nõuetekohaselt lammutada, 800 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 4 lõikele 2 võib toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Kuna sõiduk tuleb lammutada keskkonnanõuete kohaselt ehk see tuleb anda üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, siis juhul, kui mingil põhjusel seda teha ei saa või ei soovita, tuleb selle eest tasuda riigilõiv 800 eurot, mis ei ole kehtestatud tehtavate toimingu kulude katteks, vaid on sellises määras kehtestatud kui keskkonnalõiv võimalike keskkonnakahjude katteks.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse seaduse jõustumine.

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril, et Transpordiametil jääks aega ette valmistada seaduse rakendamiseks vajalikke liiklusregistri muudatusi.

Osadel liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse sätetel on TRAM tehnilisest valmisolekust ja regulatsiooni erinevast rakendamisvajadusest tingituna erinevad jõustumisajad.

Lõike 2 kohaselt jõustuvad 1. jaanuaril 2026 LSi muudatuse punktid 2 (sõiduki kustutamine kadunud sõidukina TRAMi algatusel), 3 (ajutise kustutamise erinevate perioodide rakendamine), 4 (ajutiselt kustutamisel sõiduki olemasolu tõendamine), 5 (sõiduki ajutine kustutamine TRAMi poolt, kui omanikku ei eksisteeri), 10 (riigilõivu võtmine ajutise kustutamise eest ja kadunud sõiduki registrist kustutamise eest) ja 18 (peatatud registrikande asendamine ajutise kustutamisega) ning RLSi muudatuse punktid 1 ja 2 (lõiv ajutise kustutamise eest, kui sellega kaasneb sõiduki olemasolu tõendamine ning lõiv kadunud sõiduki kustutamise eest), kuna varem ei ole võimalik sätete rakendamiseks vajalikku tehnilist lahendust TRAMi süsteemis käivitada.

Lõike 3 kohaselt jõustub 01.01.2027 RLSi muudatuste punkt 3, millega kehtestatakse kadunud sõiduki kustutamise eest riigilõivuks 800 eurot.

Erisused jõustumises

Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik, et võimaldada normi adressaatidel muudatustega tutvuda ja arvestada uute nõuetega ja Transpordiamet saaks eelnõu rakendamiseks vajaliku infotehnoloogilised lahendused välja töötada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda vähetuntud sõnu ega võõrsõnalisi termineid. Eelnõus ei kasutata uusi termineid, mida õigusaktides varem kasutatud ei ole.



5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu regulatsiooniesemel on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta.

6. Seaduse mõju

Eelnõukohase seadusega ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Seadus parandab õigusselgust ja rakendajasõbralikkust. Seadusega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Seaduse rakendamisega ei kaasne riske ega ulatuslikke mõjusid, kuna ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks võib olla olukord, kus reeglid on küll muudetud, kuid muudatuse sisu ei jõua adressaatideni. Riski maandamiseks tuleb teha avalikke teavitusi ning TRAM otseteavitusi registrisse kantud omanikele, samuti mõjutab isikute käitumist planeeritav mootorsõidukimaks, mida kavatsetakse rakendada ka peatatud registrikandega sõidukitele. Ka mootorsõidukimaksu teavitustegevuses juhitakse tähelepanu võimalustele, kuidas registrist kustutada kadunud sõidukid.

6.1. Muudatus – registrikande peatumise regulatsiooni kaotamine
Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. jaanuarist 2025 registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu, neid juurde ei teki ja sõiduki omanikul tekib motivatsioon sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Registri korrastamiseks ja andmete täpsuse tagamiseks:
• võimaldatakse kustutada sõiduk registrist kadunud sõidukina omaniku või pärija taotlusel lammutustõendita;
• sõidukid, mille registrikanne on olnud peatatud üle seitsme aasta, kustutatakse registrist automaatselt;
• lisatakse väärteokoosseis juhuks, kui omanik, kelle valduses sõiduk on, laseb selle registrist automaatselt kustutada.

Sihtrühm 1: sõidukiomanikud, peatatud registrikandega sõidukite registrisse kantud omanikud ja nende pärijad
Mõju kirjeldus: Kehtiva regulatsiooni kohaselt sattus sõiduk automaatselt registri mitteaktiivsesse ossa ehk sõiduki registrikanne peatati, kui oli möödunud 2 aastat tehnokontolli nõuetele vastavusest ja sõiduki suhtes viimati sõlmitud kindlustuslepingu poliisi kehtivusest. Kui sõidukiomanik enam sõidukit mingil põhjusel pikemal perioodil kasutada ei plaaninud, siis kustutades selle ajutiselt registrist maksimaalseks perioodiks ehk 24 kuuks, liikus sõiduk peale ajutise kustutamise perioodi lõppu peatatud registrikandesse ning sõidukiomanikul ei olnud sõidukiga vaja enam mingeid täiendavaid toiminguid teha ja võis selle „unustada“. Ka ei ole peatatud registrikandega sõiduk liikluskindlustuskohustusega hõlmatud ehk sõidukiga ei tekkinud omanikule enam ka mingeid täiendavaid kohustusi.
See on viinud aga olukorrani, kus omanikel sõidukiga justkui side puudub ja see ei too talle kaasa mingeid kohustusi, mistõttu tal puudub motivatsioon sõiduki kasutusest väljalangemisel teha asjakohaseid toiminguid. See aga soodustab illegaalset lammutamist. Liiklusregistris on ligi veerand sõidukitest peatatud registrikandega, millest paljude korral ei ole teada, kas need sõidukid veel eksisteerivad ja seetõttu on alust arvata, et liiklusregistri andmed ei ole korrektsed. Edaspidi sõiduk omaniku küljest nö ära ei kao ehk ta peab hoolitsema, et registrikanne oleks ajakohane ning selle võõrandamisel muudatuse vormistama või sõiduki kasutusest väljalangemisel tegema asjakohased toimingud (kui on plaan sõiduk tulevikus uuesti kasutusele võtta, siis tuleb see ajutiselt registrist kustutada või kui sõiduki uuesti kasutuselevõtmine ei ole otstarbekas, tuleb see anda üle jäätmekäitlejale, kelle väljastatud lammutustõendi alusel sõiduk registrist kustutatakse). Arvestama peab, et liiklusregistris registreeritud sõiduk on liikluskindlustuskohustuslik.
Isikutel, kelle nimel on liiklusregistris peatatud registrikandega sõiduk, kuid mis ei ole tema valduses või on hävinenud, tekib võimalus sõiduk registrist taotluse alusel kustutada. Kehtiva regulatsiooni ei saa M1- või N1-kategooria sõidukit registrist üldjuhul lammutustõendita kustutada, kui seda just ei viida Eestist välja. Seisuga 01.05.2024 on liiklusregistris 973 825 M1- ja N1-kategooria sõidukit, millest 224 364 osas on registrikanne peatatud ehk ligikaudu veerandil. Kuna praktikas on marginaalses osas peatatud registrikandes olnud sõidukeid aktiivsesse registrisse tagasi toodud, siis võib eeldada, et neid sõidukeid valdavas osas enam ei eksisteeri või on nad sellises seisus, et neid üldjuhul ei ole enam otstarbekas ja majanduslikult mõistlik kasutusele võtta ning need saab selle isiku taotlusel lugeda kadunud sõidukiks ja registrist kustutada. Kuna senini ei kaasnenud inaktiivses registris oleva sõidukiga omanikule mingeid kohustusi, siis ilmselt hooletusest ja mugavusest tulenevalt sõiduki omanikud ei pööranud ka tähelepanu sõiduki omanikuvahetuse korrektsele vormistamisele või osandasid sõiduki ise varuosade saamise eesmärgil või viisid selle teadmatusest ebaseaduslikku lammutuskotta ning seetõttu on sõiduk endiselt liiklusregistris nende nimel. Kui isikul on peatatud registrikandega sõiduk alles, saab ta teha valiku, kas sõiduk uuesti kasutusele võtta (tuleb läbida tehnonõuete kontroll), see ajutiselt registrist kustutada või anda see üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Kui aga isiku valduses sõidukit ei ole ja tal puudub ka teave selle asukoha kohta või ta teab, et see on hävinenud, ei ole tal võimalik liiklusregistris olevast kandest vabaneda. Planeeritava mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kohaselt kuuluvad maksustamisele ka peatatud registrikandega M1- ja N1-kategooria sõidukid ning eelnõuga lisatava regulatsioonita tekiks olukord, kus isikul tekib maksukohustus, millest tal aga vabaneda võimalik ei ole, kuna sõiduki kustutamiseks ei saa nõuetekohast lammutustõendit ning muul alusel sõidukit registrist kustutada ei saa. Kadunud sõiduki registrist kustutamine on esialgu lõivuvaba, et motiveerida isikuid mitte jätma registrikannete korrastamist viimasele hetkele.
Mõju ulatus on väike, kuna eeldab isikult üldjuhul ühekordset tegevust ning see ei ole muudatus, mis tooks kaasa kohanemisraskusi. Arvestades asjaolu, et peatatud registrikandeid enam edaspidi juurde ei teki, siis kadunud sõidukite registrist kustutamise toiminguid isik edaspidi tegema ei peaks, mistõttu on ka mõju avaldumise sagedus väike.
Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega ehk muudatusest on potentsiaalselt mõjutatud 23% liiklusregistrisse kantud M1- ja N1-kategooria sõidukitest.
Muudatusega võib kaasneda ebasoovitavate mõjude risk juhul, kui sõiduki omanik, kelle valduses sõiduk on või ta teab, kus sõiduk asub ehk on teadlik sõiduki olemasolust, taotleb sõiduki kustutamist registrist, kinnitades, et sõiduk on kadunud. Ebasoovitava mõju riski aitab maandada sanktsioonisäte karistusseadustikus, mille § 280 lõike 1 kohaselt võib haldusorganile teadvalt valeandmete eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga ning alates 2027 võib sanktsioneerida lõike 2 alusel rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega, kuna valeandmete esitamise eesmärk on vabaneda maksukohustusest.
Eelnõu kohaselt sätestatakse sõiduki automaatne registrist kustutamine, kui sõiduki registrikanne on 01.07.2026 seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Sellised sõidukid kustutab TRAM registrist 01.11.2026 (tegemist on liiklusregistri automaatse toiminguga sõiduki registrikande eelnimetatud parameetrile vastavuse korral), kui omanik ei ole sõidukiga vajalikke toiminguid teinud, et seda ära hoida. Puhver peatatud kande aja fikseerimise ja registrist kustutamse vahel on vajalik, et omanik, kui ta ei ole veel teadvustanud, et tema sõiduk langeb automaatse kustutamise parameetri alla, jõuaks teha vajalikud toimingud, kui sõiduk on tegelikult olemas ja omaniku valduses. Transpordiamet saadab kõigile automaatkustutamisele minevete sõidukite omanikele ennetavalt ka vastavad teavitused. Sõidukiomanikul on ka enne automaatkustutamist võimalik sõiduk registrist kustutada, kui see on kadunud või selle olemasolul jäätmekäitlejale üle andes. Automaatkustutamine aitab iseäranis neid omanikke, kelle sõiduk on kadunud, kuid kes mingil põhjusel ei saa TRAMile kustutamistaotlust teha või peavad seda mingil põhjusel liiga tülikaks ehk neil puudub vajadus täiendavate toimingute järele.
Mõju ulatus sõltub asjaolust, kas automaatkustutamisele minev sõiduk on tegelikult alles ja omaniku või vastutava kasutaja valduses, sest sel juhul eeldab see isikult täiendavaid tegevusi, et sõidukit alusetult ei kustutataks, kuid see ei too ilmselt isikule kaasa kohanemisraskusi. Kui isiku valduses aga automaatkustutamisele minevat sõidukit ei ole, puudub tal vajadus täiendavate tegevuste järele.
Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna eeldab sõiduki omanikul ühekordset tegevust ja seda ka juhul, kui kustutamisele minev sõiduk ei ole kadunud, vaid on omaniku valduses.
Mõjutatud sihtrühmaks on peatatud registrikandega sõidukite omanikest ligikaudu pooled, kelle sõidukid on peatatud kandega staatuses olnud juba enam kui seitse aastat. Arvestades et kogu sõidukipargist on peatatud registrikandega sõidukeid ligikaudu veerand, siis on mõjutatus sihtrühma suurus keskmine.
Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju, kui sõidukiomanik tulevasest maksukoormusest pääsemiseks laseb registrist kustutada sõiduki, mis tegelikult ei ole kadunud ja on tema valduses ehk registrikanne tehakse ebaõigetel alustel. Ebasoovitava mõju riski vähendab asjaolu, et registrist kustutatud sõidukit ei ole lubatud liikluses kasutada ning täiendavalt lisatakse seadusesse vastutussäte juhuks, kui omanik on lasknud sõiduki registrist kustutada toimingu tegemata jätmise (registrikande taastamine, ajutise peatamisega asendamine või jäätmekäitlejale üle andmine) tõttu.
Eelnõuga lisatakse LS-i vastutus toimingu tegemata jätmise eest, kui selle tagajärjeks on sõiduki liiklusregistrist kustutamine (kui sõiduki registrikanne on olnud peatatud kauem kui 7 aastat, siis TRAM kustutab selle registris, kui omanik või vastutav kasutaja ei tee selle vältimiseks vajalikke toiminguid) ehk siis sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui omanik või vastutav kasutaja on lasknud sõiduki registrist automaatselt kustutada (01.07.2026 seisuga üle seitsme aasta peatatud registrikandega sõiduk), olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib. Sättes nähakse ette vastutus toimingu (registrikande taastamine tehnonõuete vastavuse kontrolli läbimisega, sõiduki ajutiselt kustutamine või jäätmekäitlejale üle andmine) tegemata jätmise eest. Kui sõiduk on alles ja omaniku valduses, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga. Haldussunni meetme rakendamise asemel on valitud väärteovastutus, kuna rikkumine on juba toime pandud ning väärteovastutuse asemel haldussunni tagantjärele kohaldamine ei ole mõttekas ega võimalik ja seda ei ole võimalik enam ka kõrvaldada. Kui isik on esitanud TRAMile valeandmeid ehk taotlenud sõiduki kustutamist § 77 lõike 61 alusel, saab füüsilist isikut karistada karistusseadustiku § 280 alusel kuni 300 trahviühiku või arestiga.
Mõju avaldumise ulatust ja sagedust on keeruline hinnata, kuivõrd ei ole ette näha isikute käitumist ja ennustada, kui paljudel juhtudel isikud teadlikult nõutud toimingud tegemata jätavad ja sõiduki alusetult registrist kustutada lasevad.

Mõju sihtrühmaks on potentsiaalselt kõik rohkem kui 7 aastat peatatud registrikande staatuses olevate sõidukite omanikud, kuid arvestades kogu registris olevate sõidukite arvu, võib lugeda sihtrühma väikseks. Muudatusega ei kaasne teadaolevalt ebasoovitavate mõjude riski.

Sihtrühm 2: Transpordiamet
Mõju kirjeldus: Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab M1- ja N1.kategooria sõiduki üldjuhul liiklusregistrist kustutada mootorsõiduki või selle haagise väljaviimisel Eestist seoses mootorsõiduki või selle haagise omaniku teise riiki elama asumisega või sõiduki võõrandamisel teise riiki, nõuetekohase lammutustõendi alusel, Euroopa Liidu liikmesriigi vastava ametiasutuse ametliku informatsiooni alusel mootorsõiduki või selle haagise registreerimise kohta selles liikmesriigis.
Muudatuste tulemusel võib TRAM-ile tekkida töökoormust juurde, kui peatatud kandega sõidukiomanikud soovivad esitada sõiduki kustutamistaotlusi büroos kohapeal, mitte e‑teeninduses. Isikute hulka, kes e-teeninduse asemel eelistava kohale tulla, ei ole võimalik prognoosida, seega see koormus jaotub suures osas eelduslikult 2 aasta peale, kui peatatud registrikandega sõiduki kustutamine on lõivuvaba või sümboolse 15-eurose lõivuga. Lisaks peab TRAM välja arendama liiklusregistris täiendava mooduli, mis võimaldab inimestel e‑teeninduses kustutamistaotlusi esitada.
TRAM peab muudatusega kohanemiseks tegema mõningaid töökorralduslikke muudatusi, et teenindada isikuid, kes ei saa kasutada e-lahendusi ning soovivad büroosse kohapeale tulla. Teoreetiliselt võib see mõjutada ka teiste TRAMi teenuste pakkumise kiirust, kuid eeldatavasti ei teki muudatusest siiski hüppelist töökoormuse kasvu, mis vajaks olulist tööjõu juurde palkamist. Seda põhjusel, et esiteks jaotub see töökoormus eelduslikult paari aasta peale ning teiseks tehakse tõenäoliselt enamus kustutamistaotluse e-teeninduses. Seetõttu võib arvata, et TRAMi tegevuses võivad esineda mõningad vähesed muudatused, kuid nendega ei kaasne mingeid kohanemisraskusi, mistõttu on mõju ulatus keskmine.
Mõju mõju avaldumise sagedus on väike, sest eeldatavasti on neid inimesi, kes sõiduki olemasolu büroos kohapeale tõestama tulevad, pigem vähe ja nende teenindamine jaotub paari5 aasta peale. Seega on alust arvata, et TRAMi kokkupuude muudatusega on ebaregulaarne ja pigem harv.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: teoreetiline risk on pikemad järjekorrad teiste teenuste pakkumisel, kuid eespool kirjeldatu alusel on põhjust arvata, et see risk ei realiseeru. Mõju sihtrühma suurus on väike, kuna puudutab ainult TRAMi.
Sihtrühm 3: väärteokoosseisu kohtuvälised menetlejad.
Mõju kirjeldus: Eelnõuga lisatava väärteokoosseisu kohtuväliseks menetlejaks võib olla nii Keskkonnaamet, PPA kui ka TRAM, vastavalt siis sellele, kes rikkumise avastab ehk menetlusökonoomika mõttes ei ole otstarbekas määrata ühte kindlat menetlejat, kuna rikkumise võivad avastada oma tavapärase järelevalvetöö käigus kõik eelnimetatud asutused, kes muul juhul peaksid rikkumisest teavitama teist järelevalveasutust.
Mõju avaldumise ulatust ja sagedust on keeruline hinnata, kuivõrd ei ole ette näha isikute käitumist ja ennustada, kui paljudel juhtudel isikud teadlikult nõutud toimingud tegemata jätavad ja sõiduki alusetult registrist kustutada lasevad ning kui palju neist rikkumistest avastatakse.
Mõju sihtrühmaks on väike, arvestades et kogu riigiasutuste hulgast on muudatusega hõlmatud vaid neli.
Muudatusega ei kaasne teadaolevalt ebasoovitavate mõjude riski.

6.2. Muudatus – kehtestatakse kohustus teatud juhtudel tõendada registrist ajutiselt kustutatud sõiduki olemasolu.
Sihtrühm 1: sõidukiomanikud.
Mõju kirjeldus: Kui omanik soovib ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel ei ole kehtivat ülevaatust või millega ei ole viimase kahe aasta jooksul tehnoülevaatusel käidud (arvesse löheb ka kontroll, mis ei lõppe positiivse tulemusega), tuleb edaspidi sõiduki olemasolu tõendada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab omaniku taotluse alusel sõiduki ajutisel kustutada kuni 24 kuuks ning ei ole piirangut peale selle aja täitumist uut ajutise kustutamise perioodi taotleda. Sõiduki olemasolu tõendamise nõude eesmärk on piirata nn fantoomsõidukite tekkimist ehk kui omanik on sõiduki ebaseaduslikult lammutanud, siis selle varjamiseks ta kustutab sõiduki ajutiselt registrist ja pikendab seda lõputult. Tõendamiskohustus tagab, et sõiduk, mida ajutiselt registrist kustutatakse, ka reaalselt eksisteerib. Sõiduki olemasolu saab tõendada kas TRAMi loodava digiregistreerimise lahenduse vahendusel või TRAM büroos sõidukit ette näidates. Sellise toimingu eest tuleb tasuda ka riigilõivu 15 eurot.
Mõju ulatus on väike, sest ajutiselt kustutatakse sõiduk juhul, kui sellega mingil perioodil ei ole plaani liikluses osaleda kas seetõttu, et tegemist on hooajalise hobisõidukiga või on sõiduk remondi/taastamise ootel ning ajutise kustutamise perioodil ei ole sõidukil liikluskindlustuse kohustust.
Mõjutatud sihtrühmaks on sõidukiomanikud, kes mingil põhjusel sõidukit pikema perioodi jooksul ei kasuta, kuid plaanivad seda millalgi tulevikus siiski teha. Üldjuhul hobisõiduki omanik kustutab sõiduki ajutiselt registrist talviseks perioodiks ning käib sõidukiga perioodiliselt tehnonõuetele vastavuse kontrollis ning sellisel juhul sõiduki olemasolu täiendavalt tõendada ei ole vaja. Põhiline sihtrühm on sõidukite taastajad ja kollektsionäärid, kelle sõiduk pikema perioodi jooksul liikluses ei osale ka seetõttu, et see ei ole tehniliselt korras ja seda alles renoveeritakse või sõiduk on osa suuremast kollektsioonist ning see seisab eksponaadina ja liikluses sellega ei osaleta. Sihtrühm on seega väike. Muudatusega ei ole ette näha ebasoovitavate mõjude riski.

Sihtrühm 2: Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: Muudatuste tulemusel võib TRAM-ile tekkida töökoormust juurde, kui sõiduki ajutisel kustutamisel soovivad sõidukiomanikud tõendada sõiduki olemasolu büroos kohapeal ja mitte e‑teeninduses. Isikute hulka, kes e-teeninduse asemel eelistavad kohale tulla, ei ole võimalik prognoosida, kuid eeldada võiks, et sõidukiga, millel puudub kehtiv tehnonõuete vastavuse kontroll, on üsna tülikas tulla büroosse kohale ning seetõttu võiks arvata, et valdav osa isikuid, kes tõendamisteenust vajab, kasutab e-lahendust.
Mõju ulatus: TRAM peab muudatusega kohanemiseks tegema mõningaid töökorralduslikke muudatusi, et teenindada isikuid, kes ei saa kasutada e-lahendusi ning soovivad büroosse kohapeale tulla. Teoreetiliselt võib see mõjutada ka teiste TRAMi teenuste pakkumise kiirust, kuid eeldatavasti ei teki muudatusest siiski hüppelist töökoormuse kasvu, mis vajaks olulist tööjõu juurde palkamist. Seda põhjusel, et tõenäoliselt enamik inimesi soovivad sõiduki olemasolu tõendada vastava rakenduse kaudu e-teeninduses. Seetõttu võib arvata, et TRAMi tegevuses võivad esineda mõningad vähesed muudatused, kuid nendega ei kaasne mingeid kohanemisraskusi, mistõttu on mõju keskmine.
Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, sest eeldatavasti on neid inimesi, kes sõiduki olemasolu büroos kohapeale tõestama tulevad, pigem minimaalselt. Seega on alust arvata, et TRAMi kokkupuude muudatusega on ebaregulaarne ja pigem harv.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: teoreetiline risk on pikemad järjekorrad teiste teenuste pakkumisel, kuid eespool kirjeldatu alusel on põhjust arvata, et see risk ei realiseeru.

6.3. Muudatus – võimaldatakse Transpordiametil registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omanik on surnud või kustutatud.
Sihtrühm: sõidukiomanike pärijad või õigusjärglased.
Mõju kirjeldus: Muudatuste kohaselt kustutab edaspidi TRAM ajutiselt registrist sõiduki registrist, kui selle füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt üks aasta või juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks kuu. Praegusel juhul jäävad selliste omanike sõidukid registri aktiivsesse ossa või liiguvad hiljemalt kaks aastat peale tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse lõppemist peatatud kandesse. Eelnõu kohaselt ei kustutata sõidukit ajutiselt registrist kohe, kui registrijärgne omanik on surnud, vaid aasta pärast sündmuse asetleidmist, et pärijatel oleks piisav aeg vajalike toimingute tegemiseks. Samamoodi ei kustutata ajutiselt juriidilise isiku sõidukit kohe peale isiku äriregistrist kustutamist, vaid jäetakse 1 kuu likvideerijale/õigusjärglasele aega vajalike toimingute tegemiseks. Lõpptulemina on oluline, et registrikanded oleks ajakohased. Kehtiva korra kohaselt võib tekkida olukord, kus surnud või likvideeritud omaniku nimel olev sõiduk osaleb liikluses, kuna selle valdaja sõlmib nõutud liikluskindlustuse ja käib sõidukiga ka tehnoülevaatusel, kuid kuna omaniku kohta ei ole registris ajakohaseid andmeid, siis sõidukiga toime pandud rikkumiste puhul ei ole võimalik sõidukiomaniku vastutust realiseerida. Ajutiselt registrist kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks (LSi § 77 lõige 84) ja selle kasutamine liikluses on keelatud ehk siis sõiduki ajutine kustutamine motiveeriks pärijaid ja õiglusjärglasi sõiduki omaniku muutust vormistama.
Mõju ulatus on väike, kuna ei eelda isikutelt senisest erinevaid tegevusi, sest ka kehtiva LS kohaselt tuleb registriandmete muutmiseks esitada TRAMile taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates ehk kui toimingud õigeaegselt tehakse, puudub ka vajadus TRAMi poolt sõiduki ajutiseks kustutamiseks.
Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, arvestades, et kogu registris olevast sõidukipargist puudutab see marginaalset osa.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhtudega, kus pärimismenetlus ei jõua aasta jooksul peale omaniku surma lõpule ning sõidukit valdaval isikul ei ole peale sõiduki ajutist registrist kustutamist enam võimalik sõidukit liikluses kasutada. Seda riski ei ole võimalik vähendada, vaid sõiduki valdaja peab sellega arvestama, et sõidukit ei saa liikluses enne kasutada, kui pärimisprotsess on lõppenud, kuna sõidukiga sel ajavahemikul toime pandud rikkumiste puhul puudub nende eest vastutav isik.

6.4. Muudatus – lihtsustatakse registrist kustutatud sõidukite üleandmist jäätmekäitlejale.
Sihtrühm 1: peatatud registrikandega sõidukite valdajad ja kinnistu omanikud, millel registrist kustutatud sõiduk asub
Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt võib sõiduki valdaja või kinnistu omanik, millel registrist kustutatud sõiduk asub, anda sõiduki üle jäätmekäitlejale, ilma selleks viimase registrisse kantud omaniku nõusolekut küsimata kuna võib eeldada, et omanik on sisuliselt omandist loobunud, sest ta ei ole teinud vajalikke toiminguid, et sõidukit registrist ei kustutataks. Enne sõiduki jäätmekäitlejale üleandmist tuleb sõiduk siiski tuvastada ja kui sõidukil puuduvad registreerimismärgid, tuvastatakse sõiduk identifitseerimisnumbri (VIN-kood vms) alusel. Kui tavaliselt nõuab jäätmekäitleja sõiduki vastuvõtmisel sõiduki registreerimistunnistust ja registrisse kantud omaniku nõusolekut, kui sõiduki üleandjaks ei ole isik, kes on märgitud omanikuks registreerimistunnistusel, veendumaks ei sõiduki annab üle selleks õigustatud isik, siis kõnealusel juhul neid nõudma ei pea. Muudatuse tulemusena on võimalik jäätmekäitlejatele üle anda hüljatud sõidukeid, mis registrisse kantud omaniku jaoks on kadunud ning mis risustavad kas avalikku ruumi või kellegi kinnistut ja mille käitlemiseks seni alused puudusid. Vastavalt jäätmeseaduse § 263 lõikele 8 tagavad mootorsõidukite tootjad vähemalt kord aastas tasuta romusõidukite kogumise ja kuludeta üleandmise käesoleva nõuetekohasele jäätmekäitlejale ehk valdaja poolt tuvastatud ja registrist kustutatud sõiduki saab üle anda täiendavate kuludeta.
Mõju ulatus on väike ja kaasa vajadust selliste täiendavate tegevuste järele, mis tooks sihtrühmale kaasa kohanemisraskusi, pigem toob muudatus sihtrühmale oodatud võimaluse vabaneda keskkonna risustavatest autoromudest.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tõenäoliselt ühe isiku kinnistul ei hoiustada suuremal hulgal hüljatud sõidukeid, mille omanikud nende vastu huvi ei tunne ja on neist loobunud. Arvestades ka asjaolu, et peatatud registrikandega sõidukeid edaspidi juurde ei teki, siis tõenäoliselt väheneb ajas ka probleem, et võõral kinnistul seisab registrist kustutatud sõiduk. Muudatusega ei kaasne teadaolevalt ebasoovitavate mõjude riski.

Sihtrühm 2: jäätmekäitlejad.
Mõju kirjeldus: Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb romusõiduki jäätmekäitlejale üle andes esitada sõiduki registreerimistunnistus ja registrisse kantud omaniku nõusolek, kui üleandjaks on teine isik. Eelnõu kohaselt võib jäätmekäitlejale üle anda sõiduki ilma registreerimistunnistuse ja registrisse kantud omaniku nõusolekuta, kui sõiduk on registris kustutatud, seejuures tuleb lihtsalt sõiduk identifitseerida ja liiklusregistrist üle kontrollida, et üle antav sõiduk on registrist kustutatud kas omaniku taotluse alusel või TRAMi poolt automaatkustutatud (vastav märge tehakse sõiduki andmete juurde liiklusregistris). Muus osas on tegemist jäätmekäitleja jaoks tavapärase romusõiduki käitlemisega, mistõttu on ka muudatuse mõju ulatus väike.
Mõju avaldumise sagedust on keeruline hinnata, sest ei ole teada, kui palju selliseid registrist kustutatud, kuid reaalselt eksisteerivaid sõidukeid on ning kui palju nendest jõuab jäätmekäitlejani.
Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, arvestades, et kogu keskkonnakaitseluba omavatest ettevõtetes arvust 250 on romusõidukite käitlejaid ainult 70 ehk alla 50%. Muudatusega ei kaasne teadaolevalt ebasoovitavate mõjude riski.

6.5. Muudatus – vanasõiduki tunnustamise regulatsiooni täpsustamine
Sihtrühm: vanasõidukiklubid ja asjatundjad
Mõju kirjeldus: Kehtiva LS kohaselt on vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mida on vanasõidukina tunnustatud. Tunnustamist teostavad vähemalt viie vanasõidukiklubi määratud ja TRAMi pool tunnustatud kaks asjatundjat, kes väljastavad vanasõidukina tunnustamise akti. Kehtiv sõiduki vanasõidukina tunnustamise regulatsioon pärineb ajast, kui vanasõiduki klubisid oli vähe ning nad ei olnud registreeritud juriidiliste isikutena, vaid tegutseti peamiselt seltsingu vormis, mistõttu ilmselt ei ole LSis vanatehnikaklubina tegutsemise kohta täpsemaid nõudeid. Ajad on edasi läinud ning aktiivselt toimetavad vanasõidukiklubid tegutsevad mittetulundusühingutena. Lisaks, kuna varasemalt oli klubisid oluliselt vähem, siis seati asjatundja määramise kriteeriumiks viie klubi toetus. Tänaseks on vanasõidukiklubisid oluliselt rohkem, teadaolevalt on Eesti Vanatehnika Klubide Liidu (EVKL) juurde koondunud 13 vanasõidukiklubi. Kuna kehtivas seaduses puuduvad täpsustused nii vanasõidukiklubi tegutsemisvormile, tegevusajale ja tegevuseesmärkidele, võib see viia vanasõiduki tunnustamise akti väärtuse devalveerumiseni, kus TRAMile asjatundja esitamiseks on võimalik luua viis fiktiivset klubi (väites, et sellised klubid on, sest kuna juriidilise isikuna tegutsemise vormi ei ole ette nähtud, siis ei saa ka kontrollida, kas selline klubi eksisteerib ja mis eesmärkidel tegutseb) ning asjatundjaks isik, kelle vanasõiduki alaste teadmised võivad olla puudulikud. Kuna praktikas on enamus vanasõidukiklubisid koondunud EVKL-i juurde, siis asjatundja määratakse kõigi liikmete poolt konsensuslikult, et tagada asjatundja kõrge tase ja valdkondlik tunnustus. Et tagada edaspidi vanasõiduki tunnustamise akti usaldusväärsus ja kõrge väärtus ning asjatundjate pädevus, siis täpsustatakse regulatsiooni selliselt, et asjatundja määramiseks on vaja vähemalt 10 klubi toetust. Ning selleks, et oleks võimalik veenduda, et vanasõiduki klubi ka reaalselt eksisteerib, sätestatakse, et klubiks loetakse vähemalt viis aastat tegutsenud mittetulundusühing, mille eesmärk on vanasõidukikultuuri edendamine ja ajaloopärandi säilitamine ja millel on vähemalt 10 liiget. Eeltoodud täpsustused aitavad edaspidi vältida ka juba praktikas esinenud olukordi, kus asjatundjaks soovitakse määrata isikut vanasõidukiklubide poolt, mis tõenäoliselt on olemas ainult paberil ning mille eksistentsi ei ole võimalik tuvastada.
Muudatuste mõju ulatus on väike, kuna hetkel praktikas juba tegelikult esitab asjatundja TRAMile tunnustamiseks sisuliselt 13 vanasõidukiklubi ning klubid tegutsevad MTÜ vormis ehk sihtrühm ei pea oma seinist käitumist muutma ning puudub vajadus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna asjatundjate määramine ei ole igapäevane tegevus ning isikuid, kes üldse võiksid asjatundjana kvalifitseeruda oma teadmiste ja oskuste poolest, on vähesel hulgal.
Mõjutatud sihtrühm on väike, arvestades, et vanasõidukiklubina tegutsevaid klubisid on vähem kui 20, kuid erinevate klubidena mingi valdkonna edendamiseks tegutsevaid MTÜ-sid on oluliselt rohkem.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei ole seotud oluliste riigi kulutustega. Vastutussätte lisamise tõttu ei ole tulusid ja kulusid võimalik tõsikindlalt prognoosida. Eraldi vastutussäte ei too vältimatult kaasa rohkem väärteokaristusi, lisaks võib selge vastutussäte pigem motiveerida isikuid väärtegusid vähem toime panema.

Seaduse rakendamisel tekib TRAM-ile lisakulu ligikaudu 60 000 eurot liiklusregistri arendamisega – fotorakenduse DriveX (või analoogse) kasutuselevõtmisega teatud juhtudel sõiduki olemasolu tõendamiseks registrist ajutisel kustutamisel ning seoses peatatud kandega sõidukite kustutamiseks ja ajutiseks kustutamiseks vajalike täiendustega. Viidatud lisakulu kaetakse TRAMi vahenditest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja muuta olemasolevaid ega kehtestada uusi määrusi.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1 jaanuaril, et vajalikud liiklusregistri arendused registrikande peatamise lõpetamise ning kadunud sõidukite registris kustutamiseks taotluste esitamise võimaldamise rakendamiseks jõuaks seaduse jõustumise ajaks valmis.

9.1. Erisused jõustumises:

Eelnõu § 2 osa sätteid ja § 3 jõustuvad üldisest jõustumisajast erinevalt, sõltudes TRAMi tehnilisest valmisolekust ja regulatsiooni erinevast rakendamisvajadusest.
Tulenevalt täiendavast vajadusest liiklusregistri arenduste järele ja selle elluviimiseks vajalikust ajast, jõustuvad 01.01.2026 järgmised sätted:
1) paragrahvi 2 punkt 2, mis sätestab kadunud sõiduki kustutamise TRAMi algatusel;
2) paragrahvi 2 punkt 3, mis sätestab sõiduki ajutise registrist kustutamise perioodide erisused;
3) paragrahvi 2 punkt 4, mis sätestab sõiduki, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja millega ei ole viimase 2 aasta jooksul tehnoülevaatus punktis käidud, olemasolu tõendamise kohustuse, kui seda soovitakse ajutiselt registrist kustutada;
4) paragrahvi 2 punkt 5, mis sätestab, millal TRAM kustutab sõiduki ajutiselt, kui omanikku ei eksisteeri;
5) paragrahvi 2 punkt 10, mis sätestab lõivu tasumise sõiduki ajutise kustutamise taotlemisel, kui sellega kaasneb sõiduki olemasolu tõendamise kohustus ning kadunud sõiduki registrist kustutamise taotlemise eest;
6) paragrahvi 2 punkt 18, millega lisatakse võimalus peatatud registrikande asendamiseks ajutise kustutamisega ja millega kaasneb sõiduki olemasolu tõendamise kohustus;
7) paragrahvi 3 punktid 1 ja 2, millega muudetase RLS § 14274 pealkiri seoses ajutise kustutamise eest võetava riigilõivu lisamisega ning lisatakse riigilõivumäär sõiduki ajutise kustutamise eest, kui sellega kaasneb sõiduki olemasolu tõendamise vajadus ning lõivumäär kadunud sõiduki kustutamise eest (tulenevalt vajadusest motiveerida isikuid kadunud sõidukite registrist kustutamiseks taotlusi esitama aegsasti, on see kuni 2025.a. lõpuni riigilõivuvaba, kuid alates 01.01.2026 tuleb tasuda selle toimingu eest 15 eurot riigilõivu).

Paragrahvi 3 punkt 3 jõustub 01.01.2027. Kuna regulatsiooni muudatuse tõttu enam alates 01.01.2025 peatatud registrikandega sõidukeid juurde ei teki ja isikutel on aega oma kadunud sõiduki registrist kustutamiseks kaks aastat (kuni 2026 lõpuni) ning esialgu on kadunud sõiduki kustutamine lõivuvaba ja alates 2026 võetakse selle eest lõivu 15 eurot, mis peaks motiveerima isikuid toimingud õigeaegselt teostama, siis alates 2027 tuleb tasuda kadunud sõiduki registrist kustutamise eest riigilõivu 800 eurot, mis ei ole enam toimingu tegemise lõiv vaid keskkonnalõiv võimalike keskkonnakahjude katteks, kuna registrist soovitakse kustutada sõidukit, mille nõuetekohast käitlemist ei kinnita jäätmekäitleja antud lammutustõend.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Eesti Vanatehnika Klubide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, E-Kaubanduse Liidule.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade maaletoojatele: Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Autoettevõtete Liit, ADBD OÜ, Osaühing TRADILO, AS RENEST, PrimeExport OÜ, Mechatronic OÜ, OÜ Carcom, Auto-Bon Baltic OÜ, OÜ Pabela Auto, ASC Motors OÜ, Skaut24 OÜ, Nordic Auto OÜ, OÜ Crossar, OÜ AD Consult, Car Exchange OÜ, Osaühing Merisaare Autod, Euest OÜ, USA Cars OÜ, AS Carring, OÜ Atlante, OÜ Docs Nordic, OÜ Hektor, A1 Autokeskus OÜ, Bros OÜ, TT-Mobile OÜ, JossCar OÜ, Rosma OÜ, OÜ Rodrigo, OÜ Dalinger Auto, Raidsaare OÜ, AGR Autokeskus OÜ, Oolmar autos OÜ, AutoHalle OÜ, Nissan Nordic Europe Oy Eesti filiaal, Marpatex OÜ, OÜ Nordauto Grupp, Auto Forte Tallinn OÜ, Autowelt Baltic OÜ, OÜ Import Auto, OÜ Daamele, OÜ Tika Auto, Autospirit Tartu OÜ, OÜ KIndle, OÜ AL Mare Auto, OÜ Merton Grupp, OÜ PKW Auto, Sports Car Center Eesti OÜ, M-Trade OÜ, Carport OÜ, BUmmel OÜ, OÜ Autolink, OÜ Moneklar, CarProf OÜ, PPC Gamma OÜ, Suncar OÜ, Eleport OÜ, ASMO OÜ, Toyota Baltic AS, Valli Sõiduk OÜ, AS Viking Motors, Automark OÜ, OÜ Welg Varuosad, OÜ Apriory, 007 Autohaus OÜ, Auto Group OÜ, Aaria Auto OÜ, Ropka Automobile OÜ, Erram OÜ, ABC Motors AS, OÜ Juno, OÜ Mootorvedu, Ameerika Autoteeninduse OÜ, Road Car OÜ, OÜ Meilestar, Osaühing Hansaauto, OÜ Ksauto, GS-Automobile OÜ, AS Tauf-Auto, Crank Auto OÜ, Hansen Auto OÜ, OÜ Hindren, Tehase Auto OÜ, NCG Import Baltics OÜ, Võru Autopood OÜ, OÜ Auteks, OÜ Villu Auto, AS United Motors, Northstar Motors OÜ, Autoland OÜ, Hyprfox OÜ, Provide OÜ, Carpartner OÜ, Sponge Racing OÜ, Sampo Ank OÜ, Baltfish Trade OÜ, OÜ RNR, Oliver Invest OÜ, Nemm Autokeskus OÜ, MOller Auto Pärnu OÜ, AS Aasta Auto Pluss, OÜ Tiffer Auto, A-Ameerika OÜ, Atfan OÜ, OÜ Wiseman, SkyCar OÜ, OÜ Ideal Auto, PÜ Tarmoren, AS Topauto, Autoholding OÜ, Cars.ee OÜ, OÜ Siksol, KIA Auto AS, Berg Auto OÜ, Mobile24 OÜ, OÜ JPcars, OÜ Landolett, Volvax Baltic OÜ, American Beauty OÜ, Americandream OÜ, OÜ Delfi Grupp, OÜ Motoplanet, OÜ Rommy Autoaed, City Motors AS, Inseneri- ja tehnikaühistu Rebella, OÜ Üksteist, Veho Baltics OÜ, Etamo OÜ, Moller Auto Viru OÜ, KM Trading OÜ, OÜ Balti Autogrupp, A&D Wagen Grupp OÜ, OÜ Autoagentuur, Net Motors OÜ, OÜ Beanda, Selgelt OÜ, AS Auto 100, OÜ Intertrade.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele romusõidukite käitlejatele: AS Kuusakoski, Mittetulundusühing ELV – Autolammutuste Liit, 7detaili OÜ, A. Veskimets OÜ, AlfaPath OÜ, Alvabore OÜ, Ardesia OÜ, Aves Service OÜ, CarWay OÜ, Cronimet Nordic OÜ, Demetgrupp OÜ, Demontering OÜ, DIDI OÜ, Ebavere ST OÜ, Eco Group OÜ, Europe Recycling Systems OÜ, FendeNet OÜ, Formet Grupp OÜ, Gefi OÜ, Hansfer Recycling OÜ, Iisaku Autolammutus OÜ, Inseneri Auto OÜ, Isoptera Grupp OÜ, Ivazo Paljassaare OÜ, Kalle Grube FIE, Kapra Vanametall OÜ, Kiuma Põld OÜ, Kuressaare Autolammutus OÜ, Lammutus OÜ, M.P. Varuosad OÜ, Maardu Lammutus OÜ, Maredo OÜ, Marico Metall OÜ, Martvar Auto OÜ, MB Service OÜ, Melmar OÜ, Metanex OÜ, Mertuna OÜ, Mintrol OÜ, Mutter ja Polt OÜ, Nõlvak & Ko OÜ, Oksila OÜ, Osaühing Autostop, Osaühing Feralmet, Osaühing Lesven, Rauaspets OÜ, Refeus OÜ, Remoreks OÜ, Romuekspert OÜ, Semako Romulad OÜ, Sikassaare Vanametall OÜ, Sikrem Auto Osaühing, STIK Autolammutus OÜ, Svenai OÜ, Tehnomarket Recycling OÜ, Timar Auto OÜ, Tolmet OÜ, Tomesko OÜ, Trassi OÜ, TRuckParts Eesti OÜ, Umbsaare Auto OÜ, V8 Import OÜ, Valeroon OÜ, Welg Varuosad OÜ, VP Autolammutus OÜ.

Kooskõlastusringil esitasid märkuseid ja arvamusi Justiitsministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Linnade ja Valdade Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Transpordiamet, Eesti Land Roveri klubi, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Vanatehnika Klubide Liit ja Liisingliit. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024

allkirjastatud digitaalselt

Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastamisel laekunud märkustega arvestamine

Esitaja
§ või koht eelnõus
Ettepanek/arvamus
Kliimaministeeriumi arvamus ja uued sõnastused

JUM
JäätS § 263 lõige 3
Üheselt ei ole selge, mida eelnõuga lisatava JäätS § 263 lõike 3 punktis 1 sätestatu sisuliselt tähendab. Seletuskirjas ei ole muudatust vajaliku põhjalikkusega selgitatud. Nii tõusetub mh järgmised küsimused: kas jäätmevaldajalt ei nõuta jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui esinevad kõnesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 loetletud tingimused; kuidas tuvastatakse see, et romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo toimepanemise tagajärjel ja kuidas seda tõendatakse – kas jäätmekäitleja peab hakkama jäätmevaldajalt sellekohast tõendit küsima; kui jah, siis kuidas ja millisest asutusest jäätmevaldaja selle tõendi saab ning kas tõendil on kindlaksmääratud vorm või piisab jäätmevaldaja suulisest kinnitusest, et toime on pandud süütegu ning kuidas jäätmevaldaja või jäätmekäitleja oskab väärteo ja kuriteo sisulist erinevust kindlaks teha?

Palume eelnõu seletuskirja täpsustada ja esitatud küsimusi selgitada, vajadusel täiendada ka eelnõu.
Arvestatud, seletuskirja ja eelnõud muudetud. Tegemist on jäätmeseaduses kehtiva lõike taasesitamisega. Jäätmekäitleja ei tohi nõuda jäätmevaldajalt osalist jäätmekäitluskulude kandmist, kui olulised osad puuduvad väärteo või kuriteo tagajärjel. Uue sättena lisatakse, et osalist jäätmekäitluskulude kandmist ei tohi ka nõuda Keskkonnaametilt ja kohalikult omavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt. Sätte eesmärk on tagada, et osaliselt lammutatud romusõidukid saaks anda jäätmekäitlejale tasuta üle. Kui sõidukit ei ole lammutatud pahatahtlikult ja teadlikult, siis ei tohiks ka tasaarveldamist nõuda, kuna sellisel juhul ei pruugi sõidukid jäätmekäitlejale jõuda. Lisaks kohaldatakse mootorsõidukitele laiendatud tootjavastutust, mille kohaselt tootjad peavad tagama turule suunatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade jäätmekäitluskohustuste täitmise. Tootjad maksavad jäätmekäitlejatele romusõidukite käitlemise eest, mistõttu tuleb mittekomplektne sõiduk tasuta vastu võtta. Jäätmekäitlejate sõnade kohaselt on romusõiduk positiivse väärtusega ning hetkel ei ole esinenud olukordi, kus jäätmevaldaja on pidanud tasuma osaliselt lammutatud sõiduki jäätmekäitluse eest.
JUM
JäätS § 263 lõige 13 ja § 263 lõige 3 punkti 1
Eelnõu § 1 punkt 3 – olete seletuskirjas (lk-d 7 ja 10) kavandatava JäätS § 263 lõike 13 ja § 263 lõike 3 punkti 1 juures selgitanud, et kavandatavad JäätS sätted on seotud LS §-i 77 lisatava lõikega 61, mille „alusel on võimalik liiklusregistrist kustutada sõidukeid, kui need on teadmata kadunud ja neid ei ole võimalik nõuetekohase lammutustõendi alusel kustutada.“ Samuti selgitate seletuskirjas, et „Omanik, kes on oma sõiduki kustutanud liiklusregistrist, loobub sellise sõiduki kasutamisest ja sõiduki omamisest. Liiklusregistrist kustutatud sõidukid võivad olla kellegi hoovis, tänaval või varastatud, mistõttu sellised sõidukid võivad olla omanikuta.“

Justiitsministeeriumi hinnangul saab seletuskirjas kasutatud sõnastusest järeldada, et LS § 77 lõike 61 punkti 1 järgi esitab taotluse sõiduki omandiõiguse omaja kui omanik, kuid kavandatava sätte järgi saab taotluse esitada siiski sõiduki registrijärgne omanik. Leiame, et tuleb eristada sõiduki omandiõiguse omajat kui omanikku ning registrijärgset omanikku, kes ei pruugi olla sõiduki omandiõiguse omaja, sest liiklusregistri kanded ei ole selles osas õigusliku tähendusega (Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrus nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9). Seda, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile, on Riigikohus selgitanud näiteks lahendi 3-2-1-133-13 punktis 23 ja lahendi 3-3-1-94-09 punktis 12. Seega on liiklusregister informatiivne andmekogu ning sõiduki nagu ka muudegi vallasasjade omandi üleminekuks on vaja selle kohta kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-133-13 punkt 24).

Eelnevast lähtuvalt palume seletuskirjast eemaldada või ära muuta kavandatava JäätS § 263
lõike 13 ja § 263 lõike 3 punkti 1, LS § 77 lõigete 61, 11 ja 12 jt sätete juures või seletuskirja muudes osades esinevad laused ja lauseosad, mis võimaldavad teha ebaõige järelduse, justkui oleks liiklusregistri kanne õigusliku tähendusega ja registrijärgne mootorsõiduki omanik oleks seega sõiduki omandiõiguse omaja. Samuti leiame, et seletuskirjas on õiguslikult ebaõiged lõigud, mis selgitavad, et sõiduki liiklusregistrist kustutamisega loobub omanik sõiduki omamisest, mistõttu palume vastavad kohad eemaldada või ära muuta. Sõiduki omandiõiguse kuuluvust tuleb jätkuvalt hinnata tsiviilõiguse reeglite järgi, mitte liiklusregistri kande järgi.

Arvestatud, seletuskirja ja eelnõud muudetud.
JUM
JäätS „§ 1251
Kõigepealt tõstatame küsimuse, mille aluseks on seletuskirjas esitatu: „Paragrahvis 120 sätestatu on liiga üldine ning isik ei saa aru, kas jäätmeks muutunud mootorsõiduki või selle osa hooldusnõuete rikkumise korral võib ta konkreetse teo eest karistada saada või mitte.“,  ja palume vastus esitada seletuskirjas: kas kehtiva õiguse kohaselt ei ole kontrollitud ja vastutusele võetud isikuid, kes rikuvad romusõidukite käitlusnõudeid, mis sisalduvad JäätS § 29 lõike 4 punkti 7 alusel kehtestatud määruses[1][1]?

Kui kehtiva õiguse alusel on romusõidukite käitlusnõuete rikkumise eest isikuid vastutusele võetud, siis tuleb seletuskirjas kindlasti põhjendada uue normi kehtestamise vajalikkust.  

Seletuskirjas (lk 11) esitatud selgituste kohaselt rakendatakse kavandatavat § 1251 järgmiste JäätS-s sätestatud „kohustuste rikkumise korral: jäätmete tekke vältimise nõuded, mis on sätestatud JäätS-i §-des 21 ja 221 – jäätmetekke vältimise nõue ning kohustus juhinduda jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel jäätmehierarhiast. Jäätmehooldusnõuded on JäätS-i 3. jao §-des 28 ja 29 (välja arvatud lõiked 41 ja 42 ), mis käsitlevad jäätmehoolduse üldnõudeid ning muid jäätmealaseid hoolsuskohustusi.“

Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada jäätmete üleandmise kohustuse nõudeid ning viidata üleandmise nõudeid sätestatavatele normidele.

Seletuskirjas (lk 11) märgitakse järgmist: „Kuna jäätmekäitluse valdkond on üsna suur, hõlmates nii jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist kui ka kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust, saab keskkonnale põhjustatud kahju olla väga suur. Rikkumiste korral, kus tegemist on otsese tahtluse või kavatsetusega toime pandud teoga, on rangelt karistamine põhjendatud ja sellel peaks olema ka üldpreventiivne iseloom.“ Juhime tähelepanu, et KarS § 364 kohaselt on karistatav keskkonna saastamine, KarS § 365 näeb ette kriminaalvastutuse keskkonna saastamise eest ettevaatamatusest. Mõlemas sättes on ettenähtud erinev karistus tulenevalt sellest, kas jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimisega on tekitatud oht, põhjustatud oluline või suur kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele.

Seletuskirjas öeldakse (lk 11), et „Loata tegevus on üks keskkonnaohtlikumaid tegevusi.“ Juhime tähelepanu, et KarS-s on vastutuse säte juba olemas. Nimelt näeb KarS § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus) ette vastutuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või MSÜS alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav.

Seletuskirjas (lk 12) väidetakse, et maksimaalne karistusmäär füüsilisele isikule JäätS § 1251 järgi on 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule 200 000 eurot. Karistusmäärad on samad, mis on sätestatud JäätS §-s 120. See väide ei vasta tõele, sest JäätS § 120 karisusmäärad on füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. Palume väidet korrigeerida.

Kokkuvõttes palume eelnõu seletuskirja täiendada uue karistusnormi loomise põhjendustega, et saaksime neid analüüsides normile hinnangu anda. Palume normi loomisel arvestada ka olemasoleva vastutuse sättega nii JäätS-s kui ka KarS-s.
Arvestatud, seletuskirja ja eelnõud muudetud. Eelnõust eemaldati paragrahv 1251.
Seletuskirjas täiendatud üleandmise kohustuse nõudeid ning viidati üleandmise nõudeid sätestatavatele normidele.

Transpordi- amet
Paragrahv 25 lg 3 p 3
Juhime tähelepanu, et § 25 lõike 3 punkti 3 väljapakutud sõnastuses on märgitud L2e kategooria, mis on kolmerattaline mopeed – palume üle kontrollida, kas nimetatud kategooria on õige ning sõnastus asjakohase direktiiviga kooskõlas. Võiks kaaluda L6e käsitlemist, mis on nn mopeedauto.

Ei arvestada, kuna ELV direktiiv kohaldub 70/156/EMÜ IIA lisas määratletud M1-või N1-kategooria sõidukitele ning direktiivi 92/61/EMÜ määratluse toodud kolmerattalistele mootorsõidukitele, välja arvatud kolmerattalised mootorrattad. L2e kategooria on kolmerattalised mopeedid. Direktiiv ei kohaldu L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukitele.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi
Paragrahv 128 lõike 4 punkt 1
Ülaltoodud korra juurutamisel peab paragrahvi 128 lõike 4 punkt 1 toodud sõiduki valdajal jääma piisav aeg selle nõude vaidlustamiseks ja vajadusel ekpertiisi tellimiseks enne sõiduki üle andmist jäätmekäitlejale, sest tegu võib olla liiklusseaduse § 83 või 82 määratud sõiduki või selle olulise osaga
Ei arvestata. ELV direktiivi põhjenduspunkti nr 10 kohaselt ei ELV direktiiv reguleerimisalas nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil hoitavad vanasõidukid, mille puhul mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või muuseumidele mõeldud sõidukeid, olgu need siis kasutusvalmis või osadeks lahti võetud. Põhjenduspunkti nr 10 kohaselt ei kehti sellistele sõidukitele direktiivis 75/442/EMÜ sätestatud jäätmete määratlus. Liiklusseaduse paragrahv 82 sätestab sellise sõiduki mõiste, kuid paragrahv 83 läheb eesmärgist kaugemale ning ei ole kooskõlas ELV direktiivi põhjenduspunktiga nr 10.
Liiklusseaduse paragrahvis 83 toodud vanasõiduk ei kuulu jäätmeseaduse kohaldamisalasse.
Paragrahvis 128 ei ole vaja eraldi „piisavat aega“ kehtestada. Ettekirjutus koostatakse haldusmenetluse käigus. Enne ettekirjutuse andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Tähtaeg määratakse kokkuleppel.
Jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige valdaja tegevus ja äraviskamise mõiste ning oluline on välja selgitada, kas valdaja kavatseb asja ära visata. Lisaks tuuakse välja, et äraviskamise kavatsusele võib viidata asjaolu, et asi ei ole valdajale vajalik või kujutab endast koormat, millest valdaja soovib vabaneda. Oluline on arvestada ka seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Sõiduki taastamise majanduslik otstarbekus sõltub alati konkreetsest olukorrast.
Eesti kohus on kohtuotsuses nr 4-17-3959 toonud välja, et äraviskamisega on tegemist ainult siis, kui asja kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kohtuotsuse nr 4-17-3959 punktis 46 tuuakse välja, et romusõidukiks tuleb vähemalt pidada selliseid sõidukeid, mis on sedavõrd kehvas olukorras, et nende taastamine ei ole majandlikult mõistlik, kuna niisugused sõidukid võivad hakata endast kujutama suurt keskkonnaohtu juba iseenesest või seetõttu, et omanikul tekib kiusatus nad kuhugi vedelema jätta.

MTÜ Eesti Land Rover’i klubi
paragrahvi 25 lõike 3 punkt 3
Muuta sõnastust: paragrahvi 25 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) mootorsõiduk – M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõiduk ja M1, N1 ja L2e mootorsõiduki osa, välja arvatud liiklusseaduse § 83 ja § 82 määratud sõiduk ja selle osad;“;
Ei saa arvestada, kuna liiklusseaduse § 82 määratud sõiduk (võistlussõiduk) ja selle osad ei ole romusõidukite direktiivi kohaldamisalast väljas.
Vajadusel saab hinna paragrahvis 82 määratud sõiduki mõiste muutmise võimalikkust.
Romusõidukite direktiiv 2000/53/EÜ kohaldub M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele. Romusõidukite direktiivi põhjenduspunktis nr 10 on toodud, et romusõidukite direktiiv ei kohaldu nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil hoitavate vanasõidukite kohta, mille puhul mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või muuseumidele mõeldud sõidukeid, olgu need siis kasutusvalmis või osadeks lahti võetud.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eelnõus sätestatakse, et romusõiduk tuleb anda üle üksnes keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalik leping tootjaga või tootjate ühendusega. Probleem seisneb selles, et kuidas on võimalik jäätmevaldajal teada saada, millisel jäätmekäitlejal on eelpoolnimetatud leping sõlmitud. Eeldada tuleks, et romusõidukitega tegeleval jäätmekäitlejal on selline leping sõlmitud või sellise lepingu sõlmimine peaks olema lausa romusõidukite käitlemise keskkonnaloa tingimus.
Jäätmekäitlejad on toodud Transpordiameti koduleheküljel1 ning jäätmekäitlejal on Probleemtooteregistris.
Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes käesoleva seaduse § 261 lõike 2 alusel asutatud probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab käesoleva seaduse § 251 ja käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 117 lõikes 21 sätestatud kohustust.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eelnõus sätestatakse, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb tasuta anda üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. EVEA-le jääb arusaamatuks, miks jäätmekäitleja ei tohi tasuda jäätmevaldaja poolt üleantava jäätmematerjali eest. Ehk miks sõiduki valdajaga ei tohi sõlmida jäätmematerjali ostu-müügi lepingut ja tuleb sõlmida materjali tasuta üleandmise leping. Romusõiduki eest makstav tasu aitaks hüvitada neid kulutusi, mida on vaja teha romusõiduki toimetamiseks jäätmekäitleja juurde. Oluline on, et jäätmed saaksid koristatud.
Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Nõustume, et . romusõiduki eest makstav tasu aitab hüvitada neid kulutusi, mida on vaja teha romusõiduki toimetamiseks jäätmekäitleja juurde. Toome välja, et jäätmeseadusese eelnõus on toodud nõue, et mootorsõiduki tootja tagab vähemalt kord aastas tasuta romusõidukite kogumise ja kuludeta üleandmise jäätmekäitlejale.


Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eelnõu järgi, kui jäätmekäitlejale antakse üle romusõiduk, millel puuduvad sõiduki põhilised osad, eelkõige mootor ja kere, või kui see sisaldab jäätmeid, mis on lisatud romusõidukisse, võib jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude osalist kandmist, võttes arvesse asjaomase sõiduki puuduva osa materjali väärtust ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulusid. Kuna probleemtoodete laiendatud tootjavastutuse põhimõte tagab jäätmete käitlemise kulude hüvitamise, siis ei peaks jäätmevaldajal olema kohustust kanda jäätmekäitluskulusid. Kui aga koos sõidukiga antakse üle muid jäätmeid, siis on pooltel õigus kokku leppida sõidukile lisatud jäätmete käitlemise hinnas või lähtuda jäätmekäitleja hinnakirjast, võttes arvesse ka romusõiduki materjali väärtust.
Ei saa arvestada, kuna see läheks vastuollu romusõiduki direktiiviga. Selle sätte eesmärk on vähendada romusõidukite illegaalset käitlust ning selle negatiivseid tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele.
Romusõidukite direktiivi 2000/53/EÜ artikkel 5 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et kasutuselt kõrvaldatud sõidukite edasitoimetamine ei toimu täielikult tasuta juhul, kui kõnealusel sõidukil puuduvad sõiduki põhilised osad, eelkõige mootor ja kere, või kui see sisaldab jäätmeid, mis on lisatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukisse.
Jäätmekäitlejate sõnade kohaselt on võimalik teatud osade puudumisel siiski raha saada sõiduki üleandmisel.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
§ 263 lg 4
Eelnõu kohaselt võib jäätmekäitleja lammutustõendi väljastamise õiguse lepinguga teatud tingimustel üle anda kogujale. Ei ole selge, kes on koguja ja kelle nimel ta lammutustõendi väljastab. Kehtiva õiguse kohaselt võib lammutustõendi esitada Maanteeametile ka tootja, kes on registreeritud jäätmeseaduse alusel asutatud probleemtooteregistris ning kes tagab, et romusõiduk viiakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavasse käitluskohta. Tootja esitab käitluskohaga sõlmitud lepingu koopia ja muud kokkulepet tõendavad dokumendid probleemtooteregistrile.
Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Lammutustõend saadetakse elektrooniliselt jäätmekäitleja poolt Transpordiametile, mille alusel sõiduk kustutatakse liiklusregistrist.
Eesti Kaubandus-Tööstus-koda

Kui seletuskirjas viidatakse, et eelnõu ei lisa uut põhimõtet, siis palume seletuskirjas konkreetsemalt välja tuua, millises sättes või sätetes on see põhimõte kirjas kehtivas õiguses ja/või vastavas direktiivis.
Eelnõu § 1 p 3 (jäätmeseaduse § 263 lg 4) juures on seletuskirjas (lk 10) välja toodud, et märgitud kohustus tuleneb ELV direktiivist ja jäätmete raamdirektiivist, mis on võetud üle jäätmeseaduse § 251 lõikega 1 ning jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määrusega nr 79. Seletuskirjas ei ole aga konkreetsemalt viidatud direktiivi artiklitele ega määrusele ning seetõttu on keeruline kontrollida, kas see põhimõte on ikkagi samal kujul kirjas siseriiklikus õiguses või mitte. Sama kommentaar käib ka näiteks eelnõu § 1 p 5 kohta.

Arvestatud. Täiendame seletuskirja ning toome välja millises sättes või sätetes on põhimõtted toodud.
Eesti Kaubandus-Tööstus-koda
§-ga 1251
Seletuskirja (lk 11-12) kohaselt liigituks nimetatud väärteokoosseis sisu poolest jäätmeseaduse § 120 koosseisu ning karistusmäärad on samad, mis on sätestatud §-s 120. Juhime tähelepanu, et jäätmeseaduse § 120 kohaselt on rahatrahv eraisikule kuni 200 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot ehk väiksemad kui eelnõu § 1 p-s 4. Seetõttu teeme ettepaneku vähendada viidatud sättes karistusmäärasid, et need oleksid võrdsed jäätmeseaduse §-s 120 sätestatuga.
Kaubanduskoja ettepanek:
Vähendada eelnõu § 1 p-s 4 sätestatud karistusmäärasid ning sõnastada säte järgmiselt:
„§ 1251 Romusõidukite jäätmehoolduse nõuete rikkumine
(1) Romusõidukite jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“
Paragrahv 1251 eemaldatud jäätmeseaduse eelnõust.
Eesti Linnade ja Valdade Liit

Romusõiduki termini määratlus
Probleem: Jäätmeseaduses ja ka eelnõus puudub termini „romusõiduk“ määratlus. Tavakäibes nimetatakse romusõidukiks nii lõhutud, mittekompleksset mootorsõidukit kui ka pikemalt seisvaid, tehnoülevaatuseta ja liikluskindlustuseta mootorsõidukeid.
Romusõiduki määratluse puudumine seaduses on sundinud kohalike omavalitsusi kehtestama termini määratluse oma aktides (näiteks Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2020 määruse nr 6 „Heakorraeeskiri“ § 2 punkti 10 kohaselt on romusõiduk - mittekomplektne liiklusvahend, mis välimusega rikub ümbruskonna esteetilist väljanägemist ja võib olla keskkonnaohtlik), mida ei saa pidada õigeks. Kuna eelnõuga täiendatakse jäätmeseaduses romusõidukite regulatsiooni, sh sätestatakse väärteokoosseis romusõidukite jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest, on õigusselguse huvides oluline, et termini määratlus oleks esitatud seaduses. Ettepanek: Määratleda jäätmeseaduses termin „romusõiduk“.
Arvestatud, romusõiduki mõiste lisatud jäätmeseaduse eelnõusse.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
JäätS § 263
Romusõiduki üleandmise kohustus
Probleem: Eelnõu § 1 punktis 3 muudetakse JäätS § 263 ning sätestatakse, et romusõiduk tuleb üle anda üksnes keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on kirjalik leping mootorsõiduki tootja või mootorsõidukite tootjate ühendusega.
Jäätmeseaduses ei ole aga sõnaselgelt sätestatud romusõiduki üleandmise kohustust ja kohustatud isikut.
Seletuskirjas on viidatud JäätS §-le 28, mille kohaselt peab jäätmevaldaja käitlema tema valduses olevaid jäätmeid nõuetekohaselt ning andma jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
Nimetatud sätete kohaldamine romusõiduki üleandmise kohustuse ja ka kohustatud isiku suhtes jääb liiga üldsõnaliseks ega ole üheselt mõistetav.
Kuna mootorsõiduk on registreeritud liiklusregistris, kuhu on kantud ka omanik ja vastutav kasutaja, siis tuleks kohustatud isiku määratlemisel lähtuda liiklusregistri andmetest. Seejuures vajaks täpsustamist, kes on kohustatud isikuks siis, kui registrijärgne omanik on surnud (füüsiline isik) või likvideeritud (juriidiline isik) või kui registrisse kantud omanik on teatanud mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks (LS § 77 lg 8 p 1) Ettepanek: sätestada jäätmeseaduses sõnaselgelt romusõiduki üleandmise kohustus ja kohustatud isik(ud).
Osaliselt arvestatud, seletuskirja täiendatud. Jäätmeseaduse paragrahv 28 lõike 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Ehk mittekomplektne romusõiduk tuleb anda üle jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud keskkonnaluba ja kes tagab romusõidukite nõuetekohase töötlemise. Kehtiva jäätmeseaduse § 26 lõike 11-  kohaselt peab isik, kes omab õigust romusõidukite käitlemiseks täitma käesoleva seaduse § 251 sätteid ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi. Ehk romusõidukeid vastu võttev ja kokku ostev jäätmekäitleja peab tagama, et jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ning § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud sihtarvud on saavutatud, sh ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit
JäätS § 128 lg 41
Kohaliku omavalitsuse õigus anda romusõiduk üle jäätmekäitlejale
Säte: Eelnõu § 1 punktis 5 täiendatakse JäätS § 128 lõikega 41 : järgmises sõnastuses:
„(41 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmed või saastuse tekitaja on romusõiduk, on maa omanik kohustatud Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse ettekirjutuse alusel üle andma romusõiduki käesoleva seaduse § 263 lõikes 11 märgitud jäätmekäitlejale, kes väljastab üleandjale lammutustõendi."
Eelnõu seletuskirja (lk 13) kohaselt on kohalikele omavalitsustele probleemiks tänavatel parkimisruumi hõivavad, keskkonnaohtu põhjustavad ning liiklustöid ja koristustöid takistavad romusõidukid. Romusõidukid võivad pika seismise ja mittenõuetekohase lammutamise tulemusena kahjustada keskkonda ja inimeste tervist. See säte võimaldab kohalikul omavalitsusel ettekirjutuse alusel kõrvaldada keskkonnariski põhjustavad romusõidukid. Tänavatel parkimisruumi hõivavad sõidukid, s.o tehnoülevaatuseta ja liikluskindlustuseta sõidukid ning ka lõhutud, mittekomplekssed sõidukid, on tõesti probleemiks ja et need sõidukid võivad põhjustada keskkonnaohtu ning enamasti takistavad liiklustöid ja koristustöid.
Probleem: Eelnõus jääb ebaselgeks, millised nendest sõidukitest ikkagi on romusõidukid, mille suhtes saab ettekirjutust teha. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas see säte (JäätS § 128 lg 41 ) võimaldab kohalikul omavalitsusel ettekirjutuse alusel kõrvaldada keskkonnariski põhjustavad romusõidukid, kui tänavamaa omanikuks on kohalik omavalitsus ise.
Kohalik omavalitsus kui maa omanik ei saa olla kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse adressaadiks, st teha endale ettekirjutust. Ettekirjutuse adressaadiks peaks olema sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
Samas tuleks sätestada kohaliku omavalitsuse kui maa omaniku õigus anda romusõiduk jäätmekäitlejale üle siis, kui sõiduki omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (välismaa numbrimärgiga sõiduk, ilma numbrimärgi ja VIN-koodita sõiduk, surnud või likvideeritud omanik jms).
Ettepanek: sätestada jäätmeseaduses kohaliku omavalitsuse õigus anda romusõiduk jäätmekäitlejale üle siis, kui romusõiduk asub kohaliku omavalitsuse maal ja selle omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
Osaliselt arvestatud, seletuskirja täiendatud. Ettekirjutuse adressaadiks ongi sõiduki omanik või vastutav kasutaja või valdaja, mitte KOV.
Kohalikul omavalitsusel kui maa omanikul on õigus anda romusõiduk jäätmekäitlejale üle, kui sõiduki omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
Jäätmeseadus
Kas romusõidukeid saab vastu võtta ja registrist kustutada keskkonnaluba omav ettevõte, kellel on tootjatega leping? Mis saab teistest keskkonnaluba omavatest käitlejatest? Mitmeid suurtegijaid, kellel on Eestis suur turuosa, kuuluvad suurtersse korporatsioonidesse ja käive on miljonites. Ma ei taha uskuda, et nad niisama lepivad sellega, et nemad ei tohi/ ei saa enam romusõidukeid vastu võtta. ELV ja Kuusakoski arutavad täna TVO loomist ja tootjad ka selles osas nõusse saada. Kui turule tuleb teine TVO- kes on suutnud katsepurustamise teha näiteks Lätis või Leedus ja ütleb, et kõik nõuded on täidetud ja hakkab tootjatega samuti lepinguid sõlmima ja seda näiteks odavama hinna eest. Kuidas saab välistada sellise olukorra tekke?

Lepingu kohustus on seetõttu toodud sisse, kuna mootorsõidukitele kehtib laiendatud tootjavastutus. Tootja peab tagama tema poolt turule lastud sõidukite käitluse. Teatavate romusõidukite vastuvõtmine ja töötlemine vastavalt nõuetele võib tuua kaasa kulusid jäätmekäitlejale, mistõttu on vaja sätestada, et keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitleja peab omama lepingut mootorsõiduki tootjaga või tootjate ühendusega. Leping tagab romusõidukite käitluskulude katmise kehtiva laiendatud tootjavastutuse kaudu.
Kehtiva jäätmeseaduse § 26 lõige 11-  kohustab isikut, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid täitma käesoleva seaduse § 251 sätteid ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi. Ehk probleemtooteid vastu võttev ja kokku ostev jäätmekäitleja peab tagama, et jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ning § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud sihtarvud on saavutatud, sh ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Kui jäätmekäitleja tõendab sihtarvude saavutamist Lätis või Leedus asuva katsepurustaja poolt väljastatud tõenditega, siis ei ole õigust keelata lepingu sõlmimist.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
§ 263 lg 1
Kas peab olema margipõhine, miks mitte sõidukipõhine? Eeldab TVO olemasolu.
Paragrahv 263 lõige 1 on pärit kehtivast jäätmeseadusest.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
§ 263 lg 1-1
Kes ei ole ELV liige või ei ole TVO-ga lepingut, ei saa ühtegi romusõidukit vastu võtta? Mis saab teistest metallikokkuostjatest? Kas tekib oht, et turule tekib mitu TVO-d, kes konkureerivad turu pärast?
Seletuskirja täiendatud.
Mootorsõidukid kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ning romusõidukile on kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud.
Kehtiva jäätmeseaduse § 26 lõige 11-  kohustab isikut, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid täitma käesoleva seaduse § 251 sätteid ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi. Ehk probleemtooteid vastu võttev ja kokku ostev jäätmekäitleja peab tagama, et jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ning § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud sihtarvud on saavutatud, sh ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Kehtiva jäätmeseaduse § 117 lõike 21 kohaselt on isik, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning kes taaskasutab või kõrvaldab neid, kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta. Kõik romusõidukite käitlejad peavad tagama sihtarvude täitmise.

Jäätmeseadus ei keela mitme TVO olemasolu.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
㤠263 lg 1-9
Kuidas saab olla puudu kere? Peamine koht, kust tuvastada vin-kood ning veenduda, mis sõidukiga on tegemist. Hetkel jääb mulje, et kui tuuakse kaks ust ja peatoed, siis tuleb registrist sõiduk kustutada.
Illegaalsed lammutajad täna eelmaldavad müüdavad varuosad ja kered viivad koos dokumentitega vanametalli kokkuost, kus sõiduk kustutakse registrist. Ei tohiks nii olla, just kui legaalne viis registrist maha saada ning vanametalli kokkuost ei hakka päris kindlasti neilt raha nõuda selle eest, vaid pigem maksavad juurde.
Lammutused on täna nõus tasuta vastu võtma, lihtsalt keegi ei ole nõus tasuta andma.
See säte on võetud üle romusõidukite direktiiviga ülevõtmisel. Romusõidukite direktiivi 2000/53/EÜ artikkel 5 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et kasutuselt kõrvaldatud sõidukite edasitoimetamine ei toimu täielikult tasuta juhul, kui kõnealusel sõidukil puuduvad sõiduki põhilised osad, eelkõige mootor ja kere, või kui see sisaldab jäätmeid, mis on lisatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukisse.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
㤠263 lg 1-11
Peavad kampaania tegema, mille koordineerimiseks ja kulude katmiseks on vaja TVO-d.
Jäätmeseaduse § 268 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1
„ paragrahv 5 kohaselt on mootorsõiduki ja mootorsõiduki osa tootja juba praegu kohustatud tegema mootorsõidukite või nende osade kasutajale teabekampaaniat. Teabekampaania kaudu tuleb teha kättesaadavaks vähemalt järgmine teave:   1) mootorsõidukites ja nende osades sisalduvate ohtlike ainete ja valmististe võimalik mõju keskkonnale ja inimese tervisele;
  2) keeld kõrvaldada kasutatud osi sortimata olmejäätmetena;
  3) romusõidukite või kasutatud osade tagastamiskohad;
  4) mootorsõidukite ja nende osade kasutajate võimalused kaasa aidata romusõidukite või kasutatud osade taaskasutamisele ja ringlussevõtule.

Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
㤠263 lg 6
Töökoda toob oma prügi autolammutusele tasuta? Autolammutusele on tulu pool varuosa müük. Vanametall on raha väärt, muude materjalide utiliseerimise eest peab autolammutus täna raha maksma, kes seda neile hüvitab, kui teiste jäätmeid tasuta vastu võtavad?
Seletuskirja täiendatud. See nõue on sees kehtivas jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel kehtestatud VV 17.06.2010 määruses nr 79.
Lepingu kohustus on seetõttu toodud sisse, kuna mootorsõidukitele kehtib laiendatud tootjavastutus. Tootja peab tagama tema poolt turule lastud sõidukite käitluse. Teatavate romusõidukite vastuvõtmine ja töötlemine vastavalt nõuetele võib tuua kaasa kulusid jäätmekäitlejale, mistõttu on vaja sätestada, et keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitleja peab omama lepingut mootorsõiduki tootjaga või tootjate ühendusega. Leping tagab romusõidukite käitluskulude katmise kehtiva laiendatud tootjavastutuse kaudu. Need kulud kannab tootja.
Jäätmeseaduses on kehtiv säte, mis võimaldab kulude jagamist, mootorsõiduki tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja nende käitlemise kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.

Ettevõtluse ja Inno-vatsiooni Sihtasutus
§ 263 lg 13
Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) § 263 lg 13 sõnastus „(13) Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb tasuta üle anda üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 11 märgitud jäätmekäitlejale.“ on arvamuse esitaja arvates probleemne. Kehtiva liiklusseaduse § 77 lg 6 p 2 alusel kustutatakse mootorsõiduk või selle haagis registrist nõuetekohase lammutustõendi alusel. Ainsana saab sellist lammutustõendit väljastada keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitleja, kellel on kirjalik leping mootorsõiduki tootja või mootorsõidukite tootjate ühendusega (edaspidi romula). Seega on lause ülesehitus vastupidine sellele, mis moodi kehtiv regulatsioon nõuab tegutsemist.
Korrektne sõnastus oleks „(13) Romusõiduk tuleb tasuta üle anda paragrahvi lõikes 11 märgitud jäätmekäitlejale, kes väljastab liiklusregistrist kustutamise aluseks oleva tõendi.“ vmt. Lause praeguses sõnastuses viitab, et enne kui viin sõiduki romulasse, peaks see juba olema liiklusregistrist kustutatud, mis on võimatu eeldus, sest ainsaks kustutamise aluseks on lammutustõend.
Osaliselt arvestatud, eelnõud ja seletuskirja muudetud.
Romusõidukite direktiivi 2000/53/EÜ artikkel 5 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid anda tootjatele, müüjatele ja kogujatele loa väljastada tegevusloaga töötlemiskoja nimel lammutustõendeid, kui nad tagavad, et kasutuselt kõrvaldatud sõiduk viiakse tegevusloaga töötlemiskotta, ning tingimusel, et nad on ametlikult registrisse kantud.
Ettevõtluse ja Inno-vatsiooni Sihtasutus

Teine probleem selle sama muudatusettepanekuga on lauses kasutatud sõna „tasuta“. Nimelt võib siin olla vastuolu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (edaspidi direktiiv), mis ei nõua, et romusõiduki üleandja peab sõiduki justnimelt tasuta üle andma. Direktiivi artikkel 5 nõuab hoopiski, et romula ei või romusõiduki vastu võtmise eest tasu nõuda, kuid tasu maksmist romusõiduki toojale direktiiv kuidagi ei keela. Ilmselt on ka üsna tavaline praktika, et romusõiduki romulasse viimise eest maksab vastuvõtja toojale saadud materjalide ja/või veel kasutuskõlbulike teise ringi osade eest mõistlikku hüvitist, mida nüüd millegipärast ilma põhjenduseta ära soovitakse keelata.
Osaliselt arvestatud, eelnõud ja seletuskirja muudetud.
Romusõidukite direktiivi 2000/53 ei nõua tasu maksmist. Direktiivi põhjenduspunkt 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama sõiduki viimasele valdajale ja/või omanikule võimaluse toimetada kasutuselt kõrvaldatud sõiduk tegevusloaga töötlemiskotta tasuta.
Valdaja ei ole sõiduki omanik, mistõttu ei ole tal õigust raha saada. Sellised sõidukid saab valdaja anda üle romukampaaniate käigus, kui jäätmekäitleja tuleb ise tasuta sõidukile järele.
Lammutuskodadele on oluline, et isik tõendaks lammutuskojale, kuidas tema on saanud romu valdajaks ning et tegemist pole varastatud sõidukiga. Oluline on tagada romusõidukite vastuvõtjatele, et neile ei esitataks tagantjärgi pretensioone vastu võetud sõidukite juriidiliste omanike poolt ning välistada olukord, kus käitleja võtab varastatud sõiduki vastu.

Ettevõtluse ja Inno-vatsiooni Sihtasutus

Liiklusseaduse muutmise ettepanek § 77 lg 61 sõnastus on otseses vastuolus direktiiviga, mille art 5 p 3 kohaselt on ainsaks romusõiduki registrist kustutamise alusena ette nähtud lammutustõend.
Romusõidukite direktiivi 2000/53 artikkel 5 lõike 3 kohaselt saab lammutustõendi valdaja ja/või omanik kasutuselt kõrvaldatud sõiduki viimisel töötlemiskotta.
Sõidukite registrist kustutamine lammutustõendita on siis võimalik, kui sõidukit ei ole olemas. Selles osas tegime augustis 2023 ka Euroopa Komisjonile päringu ning saime vastuseks, et võime sellistes tingimustes sõiduki registrist kustutada. Toome välja, et sarnast lähenemist kasutavad ka Saksamaa ja Poola.


Liiklusseadus

JUM
LS § 77 lõikega 10
Eelnõu § 2 punkt 7 – seoses kavandatava LS § 77 lõikega 10 märgime, et eelnõu seletuskirjas (lk 14) on selgitatud, et võlanõude maksimaalne aegumistähtaeg on kümme aastat.

Märgime, et TsÜS § 158 jj sätete kohaselt on võimalik nõuete aegumise katkemine ja peatumine ning seetõttu ei ole Eesti õiguses üldiselt aegumise absoluutseid maksimumtähtaegasid, mis tähendab, et nõue võib aegumistähtaja katkemise või peatumise tõttu aeguda seaduses sätestatud ajast oluliselt hiljem[2][2]. Seega palume teil hinnata, kas kavandatav säte vajab märkusest tulenevalt muutmist. Seletuskirja tuleb täpsustada, et ei tekiks ekslikku arusaama võlanõude maksimaalse aegumistähtajaga seoses.
Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
JUM
LS § 77 lõikega 11 ja sellega seonduva LS § 77 lõike 61 punktiga 1
Kavandatav LS § 77 lõige 11 sätestab, et kui tuvastatakse sõiduk, mis on registrist kustutatud kõnesoleva paragrahvi lõike 61 alusel, võib sõiduki valdaja või kinnistu omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrijärgse omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Sättes viidatakse kavandatavale LS § 77 lõike 61 punktile 1, mis sätestab, et mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse registrist registrijärgse omaniku taotluse alusel, kui kõnesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on võõrandatud, see ei ole tema valduses, võõrandamislepingut ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks.

Leiame, et ei ole selgelt arusaadav, mida tähendab sätte kohaldamise eeldusena „võõrandamislepingut ei ole säilinud“. Nimelt võib VÕS § 11 lõike 1 järgi lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi ja seega võib sõiduki võõrandamine toimuda ka suulise lepingu alusel. Seetõttu tekib küsimus, mida tähendab kavandatava sätte mõttes see, et suulist võõrandamislepingut ei ole säilinud. Vormivabadus kaitseb muu hulgas suulise lepingu sõlminud pooli, võimaldades kokkuleppele tugineda ka siis, kui lepingu sõlmimist saab tõendada muude kui kirjalike tõenditega (nt täitmisega, nagu raha ülekandmine, asja vastuvõtmine, tunnistajate ütlused jms)[3][3].  Palume hinnata, kas säte võtab arvesse seda, et lepingu võib sõlmida ka suuliselt. Juhul kui seda arvestatud ei ole, palume sätet vastavalt muuta ja eelnõu täiendada regulatsiooniga, mis võimaldab suulise lepingu olemust arvesse võtta. Samuti palume täiendada või muuta vastavalt ka seletuskirja.

Seletuskirjas (lk 5) on märgitud, et eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume teil seletuskirjas hinnata, kas võib esineda oht, et kavandatava LS § 77 lõike 61 punktiga 1 ja LS § 77 lõikega 11 võib kaasneda sõiduki omandiõiguse omaja omandipõhiõiguse rikkumine või riive PS § 32 järgi. Nagu eelnevalt selgitatud, ei muuda liiklusregistri kanne sõiduki omaniku kohta sõiduki omandiõigust. Leiame, et kui sõiduki omandiõiguse on saanud uus isik, võib kavandatav LS  § 77 lõike 61 punkt 1 tekitada olukorra, kus registrijärgne omanik (nt isik, kes ei ole tegelik sõiduki omanik), saab esitada taotluse mootorsõiduki kadunuks lugemiseks ja registrist kustutamiseks. Sellisel juhul kohalduks omakorda LS § 77 lõige 11, mis võimaldaks sellise sõiduki lammutamist sõiduki omandiõigust omava isiku ehk omaniku teadmiseta. Justiitsministeeriumi hinnangul saab nendest sätetest järeldada, et sätete mõjualasse jääksid kõik mootorsõidukid, mistõttu võib sõiduki omandiõiguse omaja omandipõhiõiguse rikkumine või riive olla tõenäoline.

Eelnevast tulenevalt palume teil hinnata, kas kavandatavad LS § 77 lõike 61 punkt 1 ja LS § 77 lõige 11 võivad rikkuda või riivata sõiduki omandiõiguse omaja ehk omaniku õigusi ning kas kavandatavaid sätteid ja seletuskirja tuleb sel põhjusel muuta. Juhul kui leiate, et sõiduki omandiõiguse omaja ehk omaniku põhiõiguse riive on olemas, kuid riive on põhjendatud ja sätted muutmist ei vaja, palume seletuskirja vastavate põhjendustega täiendada. Juhul kui leiate, et riive on olemas, kuid ei ole põhjendatud, siis tuleb kõnealuseid norme muuta ning sellest tulenevalt ka seletuskirja muuta. Lisaks on ka siin relevantne meie eespool esitatud palve ära muuta laused ja lauseosad, mis võimaldavad teha ebaõige järelduse, justkui oleks liiklusregistri kanne õigusliku tähendusega ja registrijärgne mootorsõiduki omanik oleks seega sõiduki omandiõiguse omaja. Kordame, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
JUM
LS-i §-ga 26111
Eelnõuga kavandatavas JäätS §-s 26411 viidatud § 264 lõike 28 asukoht on LS üleminekusätetes. Juhime tähelepanu, et tegu, mille eest järgneb vastutus, peab olema sobivas kohas LS põhiosas. Vajadusel on võimalik sellele põhiteksti normile ette näha üleminekusäte, aga toonitame, et tegu, mille eest on ette nähtud vastutus, ei kuulu üleminekusätetesse. Seda, mis ajast on mingi tegevuse eest ette nähtud vastutus, on võimalik eristada näiteks erinevate jõustumisaegade sätestamisega. Erinev jõustumisaeg on eelnõu § 4 kohaselt ka kavandatud ehk keelatud tegevust ei hakata kontrollima enne 1. juulit 2026. a, tegelikult aga alles 1. novembrist 2026. a (kavandatav JäätS § 264 lg 28).

Seletuskirjas (lk 3) tuuakse välja registrist automaatse kustutamise põhjendus: „Et vähendada TRAMi administratiivset koormust sõidukite kustutamise taotluste menetlusel (tuleb arvestada, et kõik isikud ei saa kasutada e-lahendusi ning tekiks koormus TRAMi büroodes, mis muu hulgas mõjutab ka teiste TRAMi teenuste tarbimist), kustutatakse 01. novembrist 2026 registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 01. juuli 2026. a seisuga peatatud olnud kauem kui seitse aastat (kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegema teatud toimingud). Analoogset lahendust kasutatakse ka Saksamaal. Samal ajal lisatakse ka vastutussäte juhuks, kui sõiduk kuulub automaatsele kustutamisele, kuid see on alles ja selle asukoht on omanikule teada, kuid ta ei tee vajalikke toiminguid, et kustutamist vältida.“

Kui lahenduse eeskujuks on võetud Saksamaa, siis palume seletuskirja täiendada ning selgitada, kuidas on Saksamaal vastutus ette nähtud. Kas analoogselt nagu eelnõus kavandatakse?

Riigikogu menetluses olnud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554SE[4][4] (jõustus 01.01.2015. a) seletuskirja kohaselt oli eelnõu 554SE põhieesmärk kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Sellest tulenevalt palume uue väärteokoosseisu kavandamisel seletuskirjas esitada põhjendused selle kohta, miks uue koosseisu loomine on tingimata vajalik ja möödapääsmatu ning normi adressaadi poolt kohustuste täitmise tagamine ei ole võimalik haldussunni (ettekirjutus ja sunniraha) abil. Soovitame viidatud eelnõu seletuskirjaga tutvuda, kuna seal käsitletakse haldussunniga seonduvat eraldi peatükis väga põhjalikult.

Kokkuvõttes palume eelnõu muuta ja eelnõuga kavandatavale § 26 lõikele 28 näha ette sobiv asukoht JäätS põhiosas.
Arvestatud. Säte, mille rikkumise eest nähakse ette vastutus on tõstetud eelnõu põhiossa § 77 lõikeks 85.
Haldussunni osas seletuskirja täiendatud.
Transpordi- amet
§ 77 lg 61
Teeme ettepaneku täiendada § 77 lg-t 61 punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) Transpordiameti poolt, kui sõiduki füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt seitse aastat või juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks aasta.“
Selgitus: see on vajalik selleks, et surnud või lõpetatud registrijärgsete omanikega sõidukid ei jääks liiklusregistrisse. Kui sõiduki füüsilisest isikust omanik on olnud seitse aastat surnud ning vastavalt planeeritud muudatustele sõiduk juba kuus aastat ajutiselt kustutatud (vt liiklusseadus § 77 lg 8 punkt 3 ja 4), on vähetõenäoline, et sõidukiga tegeletakse ja registriandmeid muudetakse, seega võiks lugeda sõiduki teadmata kadunud sõidukiks. Juriidilise isiku puhul ei toimu pärimismenetlust ning eelnevalt ettevõtte juhatuse liikmeteks olnud isikutel ei ole esindusõigust, kuivõrd ettevõtet enam ei eksisteeri ja see on kustutatud äriregistrist. Transpordiameti poolt tehtav kustutamise toiming § 77 lg 61 punkti 3 alusel on riigilõivu vaba
Arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud.
Transpordi- amet
§ 77 lg 8 p 4
Teeme ettepaneku sõnastada § 77 lõige 8 punkt 4 järgmiselt:
„4) kui selle juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks kuu.“.
Selgitus: Lähtuvalt § 77 lg 61 punktist 3 toimub juriidilisest isikust omaniku sõiduki kustutamine 1 aasta möödudes peale juriidilise isiku kustutamist äriregistrist. Ajutine kustutamine peaks toimuma vahetult peale isiku äriregistrist kustutamist, kuivõrd ei ole enam isikuid ega esindajaid, kes saaksid selle sõiduki eest vastutada.
Arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud.
Transpordi- amet
§ 77 lg 10
Juhime tähelepanu, et eelnõus väljapakutud § 77 lg 10 sõnastus jätab küsitavaks olukorra, kus sõidukile on seatud mitmeid käsutuspiiranguid, st kas tuleb arvestada viimase seatud käsutuspiiranguga või esimesega. Kui tuleb arvestada esimesega, siis väljapakutud sõnastus sobib. Kui tuleb arvestada viimase ehk kõige hiljutisemaga, teeme ettepaneku muuta eelnõus väljapakutud § 77 lg 10 sõnastust järgmiselt:
„(10) Käsutuspiiranguga koormatud mootorsõiduki registrist kustutamisel käesoleva seaduse § 264 lõikes 27 nimetatud juhul ei pea küsima piirangu kehtestaja nõusolekut, kui sõiduki viimasest seatud käsutuspiirangust on möödunud rohkem kui kümme aastat.“
Selgitus: sõidukitel võib olla mitmeid käsutuspiiranguid ning peab olema selge, kas kümmet aastat peab arvestama esimesest või viimasest seatud käsutuspiirangust. Hea oleks arvestada esimest, sest kui sõidukil on olnud käsutuspiirang üle kümne aasta, on kaheldav, et sõidukiga tegeletakse, andmeid muudetakse või et see üldse enam eksisteerib.
Arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud.
Transpordi- amet
§ 77 lg 11
Teeme ettepaneku sõnastada § 77 lg 11 järgmiselt:
„(11) Kui tuvastatakse sõiduk, mis on registrist kustutatud käesoleva paragrahvi lõike 61 või § 264 lg 27 või lg 29 alusel, võib sõiduki valdaja või kinnistu omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrijärgse omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale.“
Selgitus: see võimaldab ka selliste sõidukite jäätmekäitlejatele üleandmist, mis on kustutatud TRAMi poolt automaatselt kui sõiduki registrikanne on olnud peatatud kauem kui 7 aastat.
Arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud.
Transpordi- amet

Jõustumise ajad tuleb muuta järgmiselt:
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril.

Selgitus: Arvestades infotehnoloogiliste lahenduste arendusmahtu (4 kuud) ei ole 01. juuli 2024 enam teostatav, arendustöödega saab alustada kui on teada, milline saab olema lõplik seaduse sõnastus ja mis Riigikogus vastu võetakse.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punktis 2 väljatoodud § 77 lg 61 punkt 3 ja § 2 punktid 3, 8 ja 16 ning § 3 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2025. aasta 1. märtsil.

Selgitus: Arvestades infotehnoloogiliste lahenduste arendusmahtu, peab jääma rohkem ajalist varu.
Arvestatud. Seaduse jõustumistähtaegasid muudetud hilisemaks kui pakutud, arvestades peale ettepaneku tegemist ilmnenud täiendavate infotehnoloogiliste lahenduste arendusmahtu.
Eesti Liiklus-kindlustuse Fond MTÜ

Teeme ettepaneku laiendada üleminekuaegset regulatsiooni peatatud registrikandega sõidukitelt ka ajutiselt kustutatud sõidukitele ja registris olevatele. Nimelt jõuavad sõidukid peatatud registrikandega sõiduki staatusesse tihti peale kaheaastast ajutist kustutamist. Sõidukit ajutiselt kustutama sunnib kindlustusvõtjaid täna ennekõike kehtiv automaatse liikluskindlustuse regulatsioon. Automaatse liikluskindlustuse menetlusi on LKF-il üle 70 tuhande aastas, millest pea 50% lõpevad sõiduki ajutise kustutamisega. Neist sõidukitest suure osa registrikanne peatub kahe aasta möödumisel, sest neil ei ole olnud ei kehtivat liikluskindlustust ega ka tehnoülevaatust. Meie praktika kohaselt tuleb piisavalt palju ette ka olukordasid, kus sõiduk on sisuliselt kadunud, kuid sundkindlustuse vältimiseks sõlmitakse kindlustusleping üheks päevaks.
Seetõttu oleks otstarbekas laiendada väljapakutud püsiva kustutamise regulatsiooni üleminekuperioodil sõltumata sõiduki olekust liiklusregistris, et vältida olukorda, kus sõidukit enam füüsiliselt ei ole, kuid seda ei saa ka püsivalt registrist kustutada, sest regulatsioon seda ei luba. Lisaks on ajutiselt kustutatud sõidukite staatuses liiklusregistris ka registris näiteks varastatud vms. sõidukid.
Mitte arvestatud. Kadunud sõidukina sõiduki registrist kustutamine peab olema erandlik ja piiratud, et mitte soodustada ebaseaduslikku lammutamist. Tagaotsitavad sõidukid kustutatakse kehtiva regulatsiooni korral ajutiselt registrist. Eelnõu täienduste kohaselt kustutab Transpordiamet tagaotsimise lõpetamise teate, milles märgitakse, et sõidukit ei leitud, alusel sõiduki registrist.
Eesti Liiklus-kindlustuse Fond MTÜ

Teiseks on mõistlik oluliselt lühendada või üldse ära kaotada peatatud registrikandega sõidukite automaatse kustutamise 7-aastane periood. Nii näeb eelnõu ette, et 01. novembril 2026 kustutatakse automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 01. juuli 2026 seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Osundame, et seitsmeaastasele perioodile on vaja juurde arvutada veel vähemalt kaks aastat, mille jooksul ei ole sõiduki olnud kehtivat liikluskindlustust ja tehnoülevaatust ning on olnud enamasti enne registrikande peatamist olnud registrist ajutiselt kustutatud.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku asendada kõnealune seitsmeaastane periood kahe aastaga või üldse ära kaotada. Kui neid sõidukeid enam 1. juulist 2024 juurde ei saa tekkida ja on nad olnud vähemalt kaks aastat ilma tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuseta, pole põhjust eeldada, et selline sõiduk enam füüsiliselt olemas oleks. Seetõttu oleks Transpordiameti halduskoormuse ja fantoomsõidukite ehk tühjade registrikirjete omanike ajakulu vähendamiseks asjakohane kõik need sõidukid automaatselt registrist kustutada, jättes väheste füüsiliselt olemasolevate sõidukite omanikele võimaluse sõiduki ettenäitamisel registrikanne taastada.
Mitte arvestatud. Lühemal perioodil peatatud registrikandega sõidukite puhul on suurem tõenäosus, et need on olemas.
Eesti Liiklus-kindlustuse Fond MTÜ

Kolmandaks peame otstarbekaks näha regulatsiooniga ette Transpordiameti kohustuse teavitada kirjalikult või elektrooniliselt kõiki registrijärgseid ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite omanikke eesootavast regulatsioonide muutusest ja tagajärgedest, mis leiab aset siis, kui nad seadusega ettenähtud võimalusi sõidukite kustutamiseks ei kasuta.
Selleks ei ole vaja õigusakti täiendada, Transpordiamet edastab vastavad teavitused ilma õigussunnita.
Liisingliit
Lõige 2) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 61 :

Seaduseelnõus plaanitud sõnastuse järgi tuleks registrijärgsel omanikul toimingu elluviimiseks tõendada ikkagi võõrandamise fakti ja valdajaks mitteolemist. Kui võõrandamisleping ei olegi säilinud, siis on võimatu omanikuks mitteolemist tõendada, ammugi valdajaks mitteolemist. Punkti 2 sõnastuse järgi tuleks omanikul tõendada, et sõiduk on hävinenud.
Kui lõiget 61 on vaja seletuskirjas kirjeldatud probleemi lahendamiseks, siis kas tingimata on nende teatud tingimuste (on võõrandatud, ei ole valduses ja lepingut pole säilinud, on hävinenud ja ei saa lammutada) lisamine vajalik? Juhul kui on mõeldud, et piisab vaid omaniku vastavast kinnitusest taotlusel toodud asjaolu kohta, siis peaks see sätte enda sõnastusest sõnaselgelt välja loetav olema. Romusõidukite registri probleem ongi ju tekkinud valdavalt tõsiasjast, et eelpool nimetatud tõendamismaterjali ei ole enam sõidukiomaniku käsutuses.
Viidatud lõige ei näe ette tõendamiskohustust, vaid taotleja kinnitust, mis asjaoludel tuleks sõiduk kadunuks lugeda. Kui sõiduk on omaniku valduses, siis sõidukit taotluse alusel kustutada ei ole lubatud, sest sel juhul on tegemis haldusorganile valeandmete esitamisega.
Liisingliit
Lõige 3) Paragrahvi 77 täiendatakse  lõikega71 järgmises sõnastuses:    

„(71 ) Kui mootorsõiduki omanik soovib ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus või millega ei ole viimase kahe aasta jooksul käinud käesoleva seaduse § 73 lõike 6 kohases tehnonõuetele vastavuse kontrollis,   …… . “
Eelmises lõigus asendada sõna „käinud“ sõnaga „käidud“, sest sõidukiga võib tehnoülevaatusel käia ka omanikuks mitteolev isik.

Arvestatud.
Liisingliit
Lõige 4) paragrahvi 77 lõiget 8 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

3) kui selle füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt üks aasta;
4) kui selle juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks aasta.“;
LS § 77 lg 8 punktide 3 ja 4 ees ei peaks olema sõna „kui“, sest LS 1.01.2025 kehtima hakkavas redaktsioonis on lõike 8 lause lõpus sõne „kui“ juba olemas.

Arvestatud.
Liisingliit

Lahendust on vaja politsei menetluses olevate ärandatud sõidukite osas.
Ärandatud sõidukid, mille suhtes politsei on menetluse lõpetanud sõidukit leidmata, ei lähe praeguse seaduse kohaselt automaatselt registrist kustutamisele. LS § 77 lg 8 p 2 kohaselt kustutatakse sõiduk ajutiselt registrist kuni politsei on menetluse lõpetanud. MKM ministri määrus nr 19 „ Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord1“ § 9 lg 5 kohaselt on juhul, kui sõidukit ei leitud, Transpordiametil sõiduki omaniku taotluse alusel või omal algatusel õigus sõiduk registrist kustutada. Kuna konkreetset ajamäärust, millal tuleb sõiduk registrist kustutada ei ole, siis praktikas on määruse selle punkti rakendamisega olnud liisinguandjatel probleeme ja toimingud on takerdunud, mistõttu näeme, et olukord tuleks ära lahendada menetluses oleva seaduseelnõuga Liiklusseaduses. Lahendusena teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et kirjeldatud olukorras liigub vastav teave juba Politseiametilt otse Transpordiametisse, mis seejärel vastava teavituse ja kustutamiskande teeb. Omaniku veelkordse taotluse esitamine on siin asjakohatu bürokraatia.
Arvestatud, eelnõu on vastavalt täiendatud § 77 lõike 62 punktiga 2.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi
LS § 83 ja § 82
Mitte kohaldada muudatustest tulevaid nõudeid liiklusseaduse § 83 ja § 82 määratud sõidukite suhtes. Vajadusel rakendada neile erikord
LS § 83 kohase vanasõiduki saab registrist kustutada lammutustõendita (§ 77 lg 6 p 4). Ajutise kustutamise regulatsioonis on erisus ajaloolise väärtusega sõidukile, võistlussõidukile erikorda kavandatud ei ole.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi

Fotorakendus liidestatakse TRAMi infosüsteemidega, tehtud fotod on võltsimiskindla asukoha/aja templiga ning see töötab ainult Eesti territooriumil, st kui sõiduk asub väljaspool Eesti Vabariigi piire, siis rakendus tuvastab selle ja seda ei ole võimalik soovitud tegevuste jaoks kasutada.”
Sätestada regulatsioon, kuidas väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva sõiduki olemasolu tõendada ilma selle Transpordiametisse füüsilise kohale toomise nõudeta. Töötada välja regulatsioon kuidas toimub taastamiseks / remondiks koost lahti võetud sõidukite olemasolu tõendamine
Kui sõiduk on Eestist välja viidud, tuleb see liiklusregistris vormistada.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi

Kui tuvastatakse sõiduk, mis on registrist kustutatud käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel, võib sõiduki valdaja või kinnistu omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrijärgse omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Ettepanek ülatoodud korra juurutamisel peab liiklusregister teavitama sõiduki viimast teada olevat registri järgset omanikku ja vastutavat kasutajat elektrooniliselt rahvastikuregistris toodutud kontaktandmetel 14 päeva enne sõiduki üleandmist jäätmekäitlejale, selle praegusest asukohast ning plaanitavatest tegevustest antud sõiduki osas. See on vajalik, et välistada pärandavara, pankrotivara või liiklusseaduse § 83 ja § 82 määratud sõidukite hävitamist.
Kui sõiduk on kustutatud viidatud sätte alusel, siis registrijärgne omanik on ise taotlenud sõiduki kustutamist ja kinnitanud, et ta on sõiduki võõrandanud (ei ole enam tegelik omanik) või sõiduk on hävinenud.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi

“Et vähendada TRAMi administratiivset koormust sõidukite kustutamise taotluste menetlusel (tuleb arvestada, et kõik isikud ei saa kasutada e-lahendusi ning tekiks koormus TRAMi büroodes, mis muuhulgas mõjutab ka teiste TRAMi teenuste tarbimist), kustutatakse 01.11.2026 registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 01.07.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui seitse aastat (kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegema teatud toimingud). Analoogset lahendust kasutatakse ka Saksamaal. Samal ajal lisatakse ka vastutussäte juhuks, kui sõiduk kuulub automaatsele kustutamisele, kuid see on alles ja selle asukoht on omanikule teada, kuid ta ei tee vajalike toiminguid, et kustutamist vältida.”
Ettepanek Ülal toodud korra juurutamisel peab säilima võimalus sõiduki registrikande ennistamiseks (riigilõivu tasumisel) ja sõiduki füüsilise olemasolu tõendamise kinnitamisel
Kui sõiduk on automaatselt registrist kustutatud, kuid siiski reaalselt eksisteeriv, on seda võimalik hiljem registreerida, täites kõik nõuded, mis sõiduki Eestis esmaregistreerimisel kehtivad.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi

Paragrahvi 77 lõike 61 sõnastuse täiendus: Ettepanek Muuta sõnastust järgnevalt „(61) Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse registris
1) registrijärgse omaniku või pärija taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on võõrandatud, see ei ole tema valduses, võõrandamislepingut ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks; 2) omaniku või pärija taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada.“; 3) omaniku, pärija või sundkoormise seadnud asutuse taotluse alusel, Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel objektiks olev sundkoormatud mootorsõiduk hävib või jääb lahingtegevuse käigus kadunuks 4) omaniku, pärija või kohaliku omavalitsuse asutuse taotluse alusel kui tsiviilisikule kuuluv mootorsõiduk hävib või jääb lahingtegevuse käigus kadunuks.
Osaliselt arvestatud. Sättesse lisatud võimalus esitada taotlus ka pärijal ilma ennast omanikuks vormistamata. Pakutud punktide osas sätestatud juhtudel on võimalik kasutada LS § 77 lg 6 p 7 alusel.
MTÜ Eesti Land Rover’i klubi

Lisaks luuakse TRAMile registri korrastamise eesmärgil õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või juriidiline isik registrist vähemalt aasta kustutatud. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid vajalikke registritoiminguid tegema ja registrikandeid ajakohastama.” Küsimus Kas antud nõuet rakendatakse ka juhul, kui sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja kindlustus ning sellele on määratud registris vastutav kasutaja, kuid pärimisprotsess kestab üle 1 kalendriaasta?.
Kehtiv ülevaatus ja kindlustus ei oma antud juhul tähtsust..
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

1.3. Kadunud sõidukid – toetame üleminekuaja kehtestamist, mille jooksul on võimalik kõigil kadunud sõidukite omanikel sellised sõidukid liiklusregistrist kustutada. Palume selle süsteemi rakendamisel töötada välja ka selgitavad blanketid, et sõidukite omanikud teadmatusest või pahatahtlikult ei taotleks kadunud sõidukitena selliste sõidukite liiklusregistrist kustutamist, mis tegelikult on veel olemas.
Enne seaduse rakendamist tehakse erinevaid teavituskampaaniaid.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

1.4 Üleminekuajale järgnev planeeritav 800 euro suurune riigilõiv kadunud sõiduki liiklusregistrist kustutamisel on tänaste hindade juures motiveeriv, et omaalgatuslikult sõidukit lammutavad isikud kaaluksid sellise tegevuse majanduslikku tasuvust. Kui aga sõidukist mingi osa siiski antakse jäätmekäitlejale üle, siis tuleks rakendada väiksemat riigilõivu, et motiveerida ka osaliselt lammutatud sõidukeid üle andma jäätmekäitlejale. Näiteks puuduv mootor, käigukast, jahutussüsteem, mittekomplektne interjöör igaüks võiks tuua kaasa riigilõivu 50 eurot, kuid mitte üle 50% kadunud sõiduki registrist kustutamise riigilõivust. Sellist riigilõivu (või keskkonnatasu) tuleb loomulikult kohaldada pärast mõistliku üleminekuaja möödumist ning toetame selleks pakutud tähtaega kuni 01.01.2027. Andmed osaliselt lammutatud sõiduki puuduvate detailide kohta saavad jäätmekäitlejad kanda lammutustõendile ja see on aluseks riigilõivu määramisel.
Mitte arvestatud. Riigilõivu diferentseerimist ette ei nähta. Jäätmekäitlejale saab anda üle ka mittekomplekse sõiduki ning kui see on sõidukina tuvastatav, väljastab ka lammutustõendi ning sõiduk kustutatakse registrist LS § 77 lg 6 p 2 alusel ehk puudub vajadus sõiduki kustutamiseks kadunud sõidukina.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

1.5 Olemasolevate sõidukite säilitamine – tervitame põhimõtet, et sõidukit on võimalik säilitada tõendades selle olemasolu perioodiliselt liiklusregistris. Mõistlik on lähenemine, et kehtiva ülevaatusega ja kuni 2 aastat pärast ülevaatuse lõppemist või viimast ülevaatuspunkti külastamist ei ole vaja eraldi tõendada, et sõiduk on olemas. Mõistlik on ka põhimõte, et sõiduki olemasolu tuleb tõendada uuesti iga 2 aasta möödumisel, et vältida taaskord nn fantoomsõidukite probleemi tekkimist. Palume kehtestada pikem tõendamisperiood ajaloolistele sõidukitele ning põhjendame seda järgmiselt. Ajaloolise väärtusega sõidukeid ei ole palju ning nende tavapärane säilitamise aeg on pika-ajalisem kui uuemate igapäevakasutusest ajutiselt maha võetud sõidukite puhul. Eesti vanatehnikaliikumise ajaloos on hulgaliselt juhtumeid, kus aastakümneid seisnud ajalooline auto või mootorratas taastatakse taas sõidukorda. Selleks on meil oma ettepanekud.
Arvestatud. Ajaloolise väärtusega sõidukitele ja vanasõidukitele kehtestatakse pikem tõendamise kehtivuse periood.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

2. Ajaloolise väärtusega sõidukite ajutiselt liiklusregistrist kustutamise pikema tähtaja määramiseks tuleb esmalt üldse defineerida ajaloolise väärtusega sõidukid, mis on nii direktiivi 2014/45 kui planeeritava romumääruse kohaselt eraldi regulatsioonile alluvad, st ei allu nende õigusaktide regulatsioonidele. Meie hinnangul võiksid ajalooliste sõidukite regulatsiooni alla liigituda: - vanasõidukid, - kõik üle 50 aasta vanused sõidukid ning - need üle 30 aasta vanused sõidukid, mis on tunnustatud ajaloolise väärtusega sõidukina.
Selle küsimusega tegelemine algab sellest, et liiklusregistrist tuleb kustutada need sõidukid, mida ei ole enam üldse olemas. Vanusepiirist 30 aastat vanemaid sõidukeid on liiklusregistris 31.12.2023 seisuga 178752, neist peatatud registrikandega 137604 ning kehtiva tehnoülevaatusega 20797. Kuigi 30+ vanuses sõiduautosid on 18% liiklusregistris olevatest sõidukitest, siis kehtiva tehnoülevaatusega sõidukitest on nende osakaal vaid 3%. Kui tegelikult hävinenud ja olemasolevad, kuid romusõiduki kriteeriumidele vastavad sõidukid on nendest eraldatud, siis tuleb tuvastada, millised olemasolevad sõidukid üldse vajavad säilitamist. Toetame seaduseelnõus planeeritud lahendust, et kõik sõidukid, mille registrikanne on olnud peatatud enam kui 7 aastat, loetakse kadunud sõidukiteks ning kustutatakse liiklusregistrist pärast üleminekuaja möödumist. Oleme aga seisukohal, et seda tähtaega ei tohi külmutada seisuga 01.07.2019, vaid sama põhimõtet tuleb rakendada ka nende sõidukite suhtes, mille liiklusregistri kanne on peatatud ka pärast 01.07.2019. Kuna LS § 77 lg 8.2 alusel enam rohkem registrikandeid ei peatata, siis pärast 01.07.2024 peatatud kandega sõidukeid juurde ei tule. Viie aasta jooksul (2019 – 2024) registrikande peatamiseni jõudnud sõiduki omanike poolt liiklusregistrist kustutamata sõidukid jääksid aga igavesti liiklusregistrit koormama ning moonutaksid ka edaspidi statistikat. Kui rakendada sama põhimõtet kõigile peatatud kandega sõidukitele, siis saaks seitsme aasta möödudes liiklusregistri andmed õigeks kõigi sõidukite osas. Seitse aastat peatatud registrikannet tähendab seda, et sõiduk ei ole reaalselt olnud kasutusel vähemalt 9 aastat, mis on piisav, et lugeda sõiduk kadunuks või hüljatuks
Mitte arvestatud. Kui sõiduk ei lähe automaatsele kustutamisele, on omanikul endal võimalik kustutamistaotlus teha ning arvestades, et mootorsõidukimaksuga planeeritakse hõlmata ka peatatud kandega sõidukid, peaks omanikul toimingute tegemiseks piisaval motivatsiooni olema..
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

Tarbimisväärtust mitteomavate ning varuosade hoidmise eesmärgil hoiustatavate vanemate (vanuses 30+) sõiduki liiklusregistrist ajutise kustutamise teostamiseks iga kahe aasta järel ettenäitamine ei ole mõistlik. Teeme ettepaneku täiendada liiklusseadust ajaloolise väärtusega sõiduki regulatsiooniga, mis on vajalik eristamaks lihtsalt vanemaid sõidukeid sellistest, mis vajavad kultuuriväärtuste ja museaalidena säilitamist. Seaduseelnõuga kehtestatav üleminekuaeg kuni 01.07.2026 võimaldab kõigi sõidukite omanikel tõendada, et sõiduk on alles ning otsustada, kuidas sõidukiga edasi toimida. Seda ka nende sõidukite omanikel, kes võiksid alluda ajaloolise sõiduki regulatsioonile. Ajaloolise väärtusega sõidukid jaotuvad kolme gruppi: Vanasõidukid, mis on tunnustatud liiklusseaduse § 83 alusel - loodetavasti ei ole vaja seda eraldi põhjendada, nende ülevaatusperiood on vähemalt 4 aastat ning need on kõrge 5 museaalse väärtusega sõidukid. Vanasõidukiks tunnustamise kehtivusaeg on nagunii 12 aastat, mille järel allub vanasõiduk tavasõiduk tavasõiduki regulatsioonile. Meie poolt välja pakutud automaatse vanusepiiri 50 aastat ületab 31.12.2023 seisuga liiklusregistris olevatest sõidukitest 12571 sõiduautot, millest 8691 on peatatud registrikandega ning vaid 1625 on kehtiva ülevaatusega. On ilmne, et sellest vanusepiirist vanemaid sõidukeid on võrreldes muude sõidukitega väga vähe ning kui sõiduk on tõepoolest endiselt alles (selleks on tõendamiskord eelnõus olemas), siis nii vanu sõidukeid hoitakse ja säilitatakse veel kaua. Ja neid peabki hoidma, kuna sellises vanuses sõiduki säilimine selle identifitseerimist võimaldavas komplektsuses on ajaloo säilitamise seisukohalt vajalik. 30 kuni 50 aasa vanuste sõidukite arv on oluliselt suurem, mistõttu tuleb selles vanusegrupis teha tugevamat selektsiooni, kuna selles vanusegrupis võib olla ka selliseid sõidukeid, mida kasutatakse oma elukaare lõpus tarbesõidukitena (nt pere mitmes sõiduk, eaka inimese sõiduk vmt) või ei oma nad enam ka mingit väärtust säilitamiseks. Võimaldamaks ajalooliste sõidukitega väiksema bürokraatiaga seotud liiklusregistri toiminguid (kergendamaks nii sõidukite omanike kui liiklusregistri koormust) on Eesti Vanatehnika Klubide Liidu asjatundjad sarnaselt vanasõidukite tunnustamisega valmis väljastama tõendi sõiduki olemasolu ja vastavuse kohta ajaloolisele sõidukile. Kui selline vanem sõiduk on reaalselt olemas, kuid sellele ei tehta tehnoülevaatust, siis teeme ettepaneku kehtestada sarnaselt vanasõidukitega ajaloolise väärtusega sõidukitele 12-aastane ajutise registrist kustutamise periood, mille möödudes tuleb taas tõendada sõiduki olemasolu. Aluseks on vanasõidukiks tunnustamise aktiga sarnane tõend, millega tuvastatakse sõiduki olemasolu ning vastavus ajaloolise sõiduki nõuetele (alusnõuded on direktiivis 2014/45)
Osaliselt arvestatud. Ajaloolise väärtusega sõidukitele ja vanasõidukitele kehtestatakse pikem ajutise kustutamise periood.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

Ajaloolise väärtusega sõidukina määratlemiseks vajaliku tõendi väljastamise aluseks saaksid olla järgmiste tingimuste täitmine: - Sõiduk on valmistatud vähemalt 30 aastat tagasi; - Sõiduk on säilinud komplektsena või on säilinud selle olulised osad, mis võimaldavad sõiduki identifitseerida; - Sõiduk ja selle olulised osad on säilinud originaalsena; - Sõiduki taastamine on mõistlik arvestades konkreetse sõiduki seisukorda, samaväärsete sõidukite ja varuosade kättesaadavust, samuti sõiduki omaniku tahet sõiduki säilitamiseks; - Sõidukit hoiustatakse tingimustes, mis võimaldavad sõiduki säilitada sarnases seisukorras järgneva 12 aasta jooksul. 2.4. Kui sõiduk sellistele ajaloolise väärtusega sõidukite nõuetele ei vasta, siis jääb omanikule siiski võimalus seda säilitada ja ajutiselt registrist kustutada tavapärases korras, st tõendades sõiduki olemasolu iga 2 aasta järel. 2.5. Lisaks olemasolevate sõidukite säilitamise tõendile oleme valmis väljastama ka tõendeid, mis võimaldaksid vähemalt 30 aastat tagasi valmistatud sõidukite lammutamist varuosade säilitamise eesmärgil. Väljastataval tõendil saame tuvastada, millised sõiduki olulised osad on sõidukilt eemaldatud, et lammutustõendi väljastamisel saaks lugeda need sõidukid jäätmekäitleja jaoks komplektseks. Ühtlasi saame kontrollida, et eemaldatud osad oleksid vähemalt tõendi väljastamise ajal hoiustatud keskkonnale ohutul viisil. 2.6. Oleme väga tänulikud ligi 20 aasta jooksul meile osaks saanud usalduse eest vanasõidukite tunnustamisel, see on aidanud edendada Eesti vanatehnikapärandi säilitamist. Kuna 30+ vanuses sõidukid rõhuvas enamuses ilmselgelt ei oma tarbimisväärtust ning oleme valmis ajaloolise väärtusega sõidukite hindamisel ka ise panustama sellesse, et neid ka hoitaks keskkonnale sõbralikul viisil, siis aitab see kaasa nii korduskasutusele kui romusõidukite utiliseerimisele.
Mitte arvestatud. Täiendava tõendamisnormi kehtestamine ei ole hetkel otstarbekas.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

Vanasõidukina tunnustamise korra täpsustamine 3.1. Kaasajastamist vajab ka vanasõiduki tunnustamise asjatundjate määramise kord. Selle korra loomisel oli Eestis palju vähem vanatehnikaklubisid ning Eesti Vanatehnika Klubide Liit ei olnud registreeritud mittetulundusühingute registris juriidilise isikuna (tegutseti seltsingulepingu alusel). Käesoleval ajal on Eesti Vanatehnika Klubide Liidul 13 liikmesorganisatsiooni enam kui 550 liikmega. 3.2. Tagamaks suuremat esindatust palume muuta vanasõiduki asjatundja määramise nõudeid selliselt, et asjatundja määramiseks on vajalik vähemalt kümne vanasõidukiklubi toetus, millest igaühel peab olema vähemalt 10 liiget ja mis on tegutsenud vähemalt 5 aastat. See võimaldab vältida olukorda, mis tekkis mõned aastad tagasi Leedus, kus ajaloolise sõidukina registreerimiseks vajaliku tõendi said väljastada sellised klubid, mis ei omanud selleks pädevust ning ei täitnud ka vajalikke põhimõtteid. Sarnaseid probleeme on täheldatud ka Soomes. Me ei pea vajalikuks läheneda küsimusele Läti viisil, kus ajaloolise sõiduki tunnustamisega tegeleb riik. Meie hinnangul on see riigile koormav ning puudub ka vajalik kompetents originaalsuse hindamiseks – Lätis tagatakse see läbi riigile kuuluva Riia Mootorimuuseumi töötajate kompetentsi, kuid Eestis sellist organisatsiooni ei ole.
Arvestatud, eelnõu vastavalt täiendatud.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

Romusõidukite vastu võitlemise täiendavad meetmed 4.1. Esitame ka ettepaneku, kuidas tugevamalt motiveerida tulevikus romusõidukite omanikke sõidukeid utiliseerima või võtma kasutusele meetmed nende hoidmiseks keskkonnale ohutul viisil. 4.2. Üldjuhul ei oma seisev mootorsõiduk keskkonnale sellist mõju nagu tema kasutamine teeliikluses. Seda aga tingimusel, et seisvat sõidukit hoitakse keskkonnale ohutul viisil ning avalikus ruumis ka teiste õiguseid arvestavalt. Kui mingeid asju hoitakse keskkonnale ohtlikult või takistatakse avaliku ruumi mõistlikku kasutamist, siis tuleb selleks luua selged ja toimivad õiguslikud meetmed. Meie ettepanekud on järgmised: - Avalikus ruumis asuvate „romude“ vähendamiseks tuleb kehtestada liiklusseaduses nõue, et tehnoülevaatust mitteläbinud, registreerimismärgita, registreerimata, ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või peatatud registrikandega sõidukeid ei tohi parkida teeomaniku loata avalikult kasutatavatel teedel – seda nii riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatel kui ka erateedel. Käesoleval ajal kehtib liiklusseaduses nõue, et avalikuks kasutamiseks ettenähtud teedel liiklusseaduse § 1 mõttes võivad sõita vaid registreeritud (LS § 76 lg 1), tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud (LS § 73 lg 2) ning liikluskindlustusega sõidukid (LKindls § 4 ja 6). Teeme ettepaneku võrdsustada liikluses osalemisega ka mootorsõiduki parkimine teeliikluses, et võimaldada avalikult kasutatavast teeliiklusest kõrvaldada ka sellised pargitud sõidukid, millega nagunii ei tohiks sõita. Kuigi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukiga on erandolukorras lubatud lühikesi sõite teha, siis puudub vajadus lubada sellise sõiduki parkimise lubamiseks avalikel parkimiskohtadel (va teeomaniku loal, nt eratee korral). Selline keeld ei peaks rakenduma kohe, vaid näiteks 1 kuu või 6 kuu möödumisel sellise aluse tekkimisest. - Eelnevalt nimetatud sõidukite liikluseks eemaldamiseks tuleb täiendada LS § 92 vastava õigusliku alusega sõiduki hoiukohta toimetamiseks. Olukordadeks, kui sõiduki omanik ei tule sõidukile hoiukohta järele, tuleb täiendada täna puudulikult toimivat regulatsiooni, et tagada selliste hüljatud sõidukite utiliseerimine nende omaniku kulul. Ühtlasi on vajalik kehtestada täiendavad normid selliste sõidukitega edasiseks käitumiseks. See on sarnane ka muudel põhjustel liiklusest kõrvaldatud sõidukite puhul juhtudeks, kus sõiduki omanik ei tule oma sõidukile järele.
Reaalselt eksisteerivate, kuid maaomaniku loata väljaspool teeliikluseks kasutatavat teed hoitavate sõidukite jaoks tuleb kehtestada regulatsioon, mis võimaldab maaomanikul taotleda sellise sõiduki hoiukohta paigutamist omaniku kulul analoogselt teedel pargitud sõidukitega. Olemasolev liiklusseaduse § 92 lg 5.1 on selleks liiga kitsa 7 reguleerimisalaga. Tervitame seaduseelnõuga kehtestatavat muudatust, et liiklusregistrist kustutatud sõiduki või kinnistu valdaja üle anda jäätmekäitlejale, kuid vajalik on kehtestada ka õiguslikud alused, et maaomaniku loata tema kinnistule pargitud sõiduki saaks teisaldada ka olukorras, kus see on ajutiselt registrist kustutatud. Loomulikult tuleb kehtestada mõistlikud reageerimistähtajad ja teavitamise kord. - Teabesse kellegi eramaal hoitava või lammutatava keskkonnale ohtliku sõiduki osas tuleb tulevikus riigil suhtuda täie tõsidusega ja luua toimiv järelevalve mehhanism koos selgete nõuetega, kuidas on lubatud hoida sõidukeid, mida ei kasutata teeliikluses – näiteks nõuded keskkonnale ohtlike ainete lekkimise vältimiseks ja lekete kogumiseks jne.
Avalikus ruumis parkimise piiramise ettepanek tasub kaalumist, kuid sellise olulise muudatuse rakendamine vajab täiendavat mõjuanalüüsi.
EESTI VANA-TEHNIKA KLUBIDE LIIT

Liiklusseaduse sõnastuse ettepanekud Liiklusseaduse § 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 83. Ajaloolise väärtusega sõiduk (1) Ajaloolise väärtusega sõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt: 1) 50 aastat; 2) 35 aastat ja mis on tunnustatud vanasõidukina; 3) 30 aastat ja millele on väljastatud ajaloolise sõiduki tõend. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud vanasõidukina määratlemiseks peab sõiduk olema vanasõidukina tunnustatud. (3) Vanasõidukina tunnustamine on vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine. (4) Vanasõidukina tunnustamist teostavad vähemalt kümne mittetulundusühinguna tegutseva vanasõidukiklubi määratud ja Transpordiameti tunnustatud kaks asjatundjat, kes väljastavad vanasõidukina tunnustamise akti. Nimetatud mittetulundusühingul peab olema vähemalt kümme liiget ning ta peab olema tegutsenud vähemalt 5 aastat. Vanasõidukina tunnustamine, tunnustamise akti väljastamine ning selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki omaniku või vanasõidukina tunnustamise taotleja kulul. (5) Vanasõiduki tunnustamise, registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded vanasõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud ajaloolise väärtusega sõiduki nõuded ja tõendile kantavad andmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tõendi väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vanasõiduki tunnustamise asjatundja, kes teostab sõiduki ja selle hoiukoha vaatluse. Nimetatud toimingute teostamine toimub taotleja kulul Liiklusseaduse § 77 lg 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse. Mootorsõiduk ja selle haagis kustutatakse ajutiselt registrist 1–24 kuuks, ajaloolise väärtusega sõiduk kuni 12 aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanasõidukina tunnustamise tähtaja või ajaloolise väärtusega sõidukiks väljastatud tõendi kehtivusaja lõppemiseni.
Osaliselt arvestatud.
Eesti Kaubandus-Tööstus-koda
§-i 77 lõikega 61
Viidatud sättega täiendatakse liiklusseaduse §-i 77 lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse registrist:
1) registrijärgse omaniku taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on võõrandatud, see ei ole tema valduses, võõrandamislepingut ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks;
2) omaniku taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada.“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ art 5 lg 3 kohaselt peavad liikmesriigid seadma sisse süsteemi, mille kohaselt kasutuselt kõrvaldatud sõiduk kustutatakse registrist lammutustõendi esitamisel. Eelnõu näeb ette erisuse sellest üldreeglist, sest eelnõu § 2 p 2 annab võimaluse kustutada sõiduk registrist ka ilma lammutustõendita. Hetkel ei selgu seletuskirjast, kas selline lahendus on kooskõlas eelnevalt viidatud direktiiviga.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume seletuskirjas välja tuua, kas ja kuidas on eelnõu § 2 p 2 kooskõlas ELi õigusega.
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu ei ole vastuolus EL õigusega. Kadunud sõidukite probleemi ei ole muul viisil võimalik lahendada, sest sõidukile, mida ei ole olemas, ei saa lammutustõendit väljastada. ELV direktiivi artikkel 5 lõike 3 kohaselt väljastatakse lammutustõend siis, kui sõiduk antakse üle töötlemiskojale. ELV direktiiv ei sätesta kustutamise keelamist registrist, kui sõidukit ei ole enam olemas. 
Eesti Kaubandus-Tööstus-koda
§-i 77 lõikega 71
Eelnõu § 2 p 3
Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse liiklusseaduse §-i 77 lõikega 71, milles sätestatakse, et kui soovitakse ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel ei ole kehtivat ülevaatust või mis ei ole viimase kahe aasta jooksul tehnoülevaatusel käinud, tuleb sõiduki olemasolu tõendada.
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, miks on viidatud sättes tehnoülevaatuse osas kahe aasta nõue ja miks seal ei ole pikemat tähtaega. Kui sõiduki olemasolu tõendamise kohustus tekiks siis, kui viimasest tehnoülevaatusest on möödas näiteks kolm või neli aastat, siis selline nõue vähendaks sõiduki omaniku koormust ja kulusid ning teisest küljest vähendaks ka Transpordiameti koormust ja kulusid võrreldes eelnõus sätestatud sõnastusega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume kaaluda ettepanekut asendada eelnõu § 2 p-s 3 sõna „kahe“ näiteks sõnaga „kolm“.
Mitte arvestatud. Kaheaastane periood viimase tehnoülevaatuspunkti külastamisest arvates on piisav ning eelkõige kustutatakse registrist ajutiselt hooajalise ja hobisõidukeid, mis omavad tehnoülevaatust ning tõendamiskohustust neile ei rakendu.
Eesti Linnade ja Valdade Liit

Mootorsõiduki kadunuks lugemine ja registrist kustutamine Säte: Eelnõu § 2 punktis 2 täiendatakse LS § 77 lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61 ) Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse registrist: 1) registrijärgse omaniku taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud 1) registrijärgse omaniku taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on võõrandatud, see ei ole tema valduses, võõrandamislepingut ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks; 2) omaniku taotluse alusel, kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada.“. Probleem: Kui pärijal puuduvad sõiduki kohta igasugused andmed (sh kas pärandaja on sõiduki võõrandanud või on sõiduk hävinenud) peale selle, et sõiduk on registreeritud liiklusregistris, siis peaks ka pärijal olema õigus taotleda registrist sõiduki kustutamist. Samuti vajab täpsustamist, kas vastava taotluse esitamiseks peab pärija end liiklusregistris omanikuks registreerima või võib taotluse esitada pärimistunnistuse alusel. Ettepanek: täiendada LS § 77 lõiget 61 õigusega esitada taotlus registrist kustutamiseks ka juhul, kui puuduvad andmed sõiduki olemasolu kohta
Arvestatud osaliselt. Eelnõusse lisatud pärija õigus esitada kustutamistaotlus.
Eesti Kaubandus-Tööstus-koda
VTK
Väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine
Seletuskirjas (lk 3) on toodud välja, et eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 p 5 alusel ei ole sellisel juhul väljatöötamiskavatsus nõutav.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõus sisalduvad muudatused üksnes tehnilised, vaid mitmed muudatused on sisulised, mõjutades peatatud registrikandega sõidukite registrijärgsed omanikke, keda on ligi 180 000. Seetõttu leiame, et enne eelnõu koostamist oleks Kliimaministeerium pidanud koostama väljatöötamiskavatsuse, et kaaluda erinevaid lahendusi ja nende mõjusid nn fantoomsõidukite probleemi lahendamiseks või leevendamiseks ning romusõidukitega seotud regulatsiooni täpsustamiseks.

Muudatused omavad peatatud registrikandega sõidukite omanikele pigem positiivsed mõju, ka ei ole võimalik tänast peatatud kandega kadunud sõidukite probleemi muul viisil lahendada, VTK koostamine ei looks siin lisavõimalusi.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
§ 77 lg 61
Saab olla ainult tähtajaline lahendus. Mis on täna lammutustõendi mõte, kui taotlusega saab mured lahendatud ja päriselt lammutasin ise oma sõiduki ära ja tean, et see ei tule kindlasti kuskilt välja?
Viidatud sätte alusel saab registrist kustutamist taotleda ainult sõidukile, mis on peatatud registrikandega.
Auto-lammutuste Liit/MTÜ ELV
§ 77 lg 12
Korduvalt on juttu lammutustõendi edastamisest/esitamisest. Praktikas ei edasta seda täna mitte keegi. Jäätekäitleja logib Transpordiameti veebi sisse ja kinnitab, et on sõiduki vastu võtnud ja kustutab ära, märk jääb maha. Keegi ei prindi seda välja ega ei saada mitte kuskile.
Edastamiskohustus ei tähenda füüsilise tõendi esitamist, vaid see tähendab ka selle sisestamist või vastavate andmete edastamist, nagu küsimuses kirjeldatud, liiklusregistrisse.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0204 - Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac7cc815-339e-4787-b7d2-a0ac8b8093da 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac7cc815-339e-4787-b7d2-a0ac8b8093da?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main