Leping

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

22.04.2024

38. EESTI ÕIGUSTEADLASTE PÄEVAD

Tänavused õigusteadlaste päevad – Õigusriik ja julgeolek – toimuvad 26.-27. septembril Tartus. Juristkonna suurfoorumi avaistungi „20 aastat NATOs“ ja lõppistungi „Meie õiguskultuur“ vahele mahuvad kahel päeval samaaegselt viies sessioonis toimuvad arutelud ühtekokku kahekümnes sektsioonis. Väitlusjuhtide juhendamisel jõuab kuulajate ette rohkem kui kaheksakümmend esinejat. Diskussioonidest erinevates sektsioonides tehakse videosalvestised, mis avaldatakse päevade järgselt kõikidele huvilistele tasuta kasutuseks. Palume toetada 38. Eesti õigusteadlaste päevade läbiviimist summas 10 000 eurot.

Nimetus Summa (sh

käibemaks) Sisu

Tehnikateenused Vanemuise

kontserdimajas 26.-27. septembril 2024

(ava- ja lõppistung, sektsioonide

teenindamine)

10 000

Kaamerad/ülekanne. Lisaprojektor ekraaniga,

ettekandearvuti, vaheslaidiarvuti, 6 pea-, 2 käsi- ja 1

kõnepuldimikrofon, helitehnik, videotehnik, lavatehnik

(mikrofonid ja üldine abi laval), valgustehnik, esinejamonitor

maas (55") jm esitlustarvikud, ekraaniga kõnepult, tehniline

tugi valguse seadmisel ja ekraani ülespanekul

Kokku 10 000

Peep Pruks sihtasutuse Iuridicum juhatuse liige

Mob 51 05 511

38. Eesti õigusteadlaste päevad

Õigusriik ja julgeolek

Neljapäev, 26. september

9.00-10.00 Hommikukohv (Vanemuise kontserdimaja, uksed avatakse kell 8.45)

Avamine

10.00 Hanno Pevkur, kaitseminister

Plenaaristungid

10.20-11.35

20 aastat NATOs

Väitlusjuht: Dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste professor

Arutelul osalevad: PhD Ülle Madise, õiguskantsler; Kaupo Rosin, Välisluureameti peadirektor;

Kalev Stoicescu, Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees

Avaplenaaristung keskendub nelinurgale NATO, Eesti, rahvusvaheline õigus ja õigusriik. Kas

rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord muutub illusoorseks, kui agressioonid ja

sõjakuriteod jäävad õiglase karistuseta ning ühe enam juhindutakse maailmapoliitikas printsiibist

„kellel jõud, sellel õigus“? Kas Eesti on valmis taasiseseisvumise ajal sõnastatud demokratliku

õigusriigi põhimõtteid järgima ükskõik kui erandlikus ja omariikluse edasikestmist ähvardavas

olukorras? Milline kaal on NATO „köögipoolel“ rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhitõdedel?

Esinejad käsitlevad omavahelises diskussioonis lisaks nimetatud teemadele kõige aktuaalsemaid

päevapoliitilisi julgeolekuküsimusi ning NATO hetkeolukorda rahvusvahelise õiguse ja

inimõiguste kontekstis.

11.35-12.00 Õiguse eest seisja autasu(de) üleandmine, sh kõne(d)

Vastutaja: Justiitsministeerium

12.00-12.30 Kohvipaus

12.30-14.00

20 aastat Euroopa Liidu kohtusüsteemi osana: senised kogemused ja

perspektiivid

Väitlusjuht: Dr. iur. Priit Pikamäe, Euroopa Kohtu kohtujurist

Arutelul osalevad: PhD Uno Lõhmus, Euroopa Kohtu kohtunik aastatel 2004-2013; Küllike

Jürimäe, Euroopa Kohtu kohtunik, kolmanda koja president; Mag. iur. Lauri Madise, Euroopa

Liidu Üldkohtu kohtunik; PhD Iko Nõmm, Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik

Esmalt arutatakse retrospektiivselt, kuidas toimus kakskümmend aastat tagasi Eesti

kohtusüsteemi astumine dialoogi Euroopa Liidu kohtuga ning millised olid esimeste seal

teenistusse asunud Eesti kohtunike ees seisnud peamised väljakutsed. Seejärel vahetatakse

mõtteid, kuidas paistab Eesti kohtute tegevus Euroopa Liidu kohtu vaatenurgast ning võetakse

vaatluse alla peatselt jõustuv Euroopa Liidu kohtu tegevuse reform.

14.00-15.15 lõuna

Alates plenaaristungi lõppemisest kell 14 siirduvad osalejad sektsioonidesse, s.t jagunetakse

viide toimumiskohta: Vanemuise kontserdimaja, Tartu Ülikooli aula, Tartu Ülikooli raamatukogu

konverentsikeskus, V Spa konverentsikeskus, Lydia hotelli sündmuskeskus.

15.15-16.45

Tarbijate finantsturvalisus majanduslanguse ajal

Väitlusjuht: Dr. iur. Karin Sein, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor

Dain Maano Muru, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna jurist

Finantsteenused – kas õnn või õnnetus? Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vaatenurk

Kilvar Kessler, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees

Vastutustundliku laenamise põhimõte: kapitalinõuded ja trahvid vastutustunde kiirendina

Jüri Puust, Swedbanki kohtumenetluse osakonna juhataja

Võlausaldaja vaade tarbijakrediidi regulatsioonile

PhD Piia Kalamees, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse kaasprofessor

Näita käppa ehk kas välja petetud eID abil sõlmitud laenuleping on kehtiv?

Järjest enam räägitakse Eestis võimust võtvast majanduslangusest ja peaaegu igal nädalal tuleb

uudiseid töökohtade koondamisest. See seab ohtu ka tarbimislaenude, sh eluasemelaenude

tagasimaksmise võimekuse, suureneb võlgnike arv ja sellega seonduvalt kasvavad sotsiaalsed

probleemid. Sektsioonis käsitletakse antud teemat, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist nii riikliku järelevalve (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja

Finantsinspektsiooni) kui ka krediidisektori vaatest. Kas kehtiv õigus võimaldab tagada tarbijate

finantsturvalisuse keerulistel aegadel ja kus on kõige olulisemad kitsaskohad?

Samuti püstitatakse järjest sageneva küberkuritegevuse ja identiteedivarguste kontekstis küsimus

laenulepingu kehtivusest olukorras, kus keegi teine on kasutanud isiku eID-d tarbimislaenu

võtmiseks. Seejuures analüüsitakse, kas ja kuidas saab tarbija tugineda laenulepingu tühisusele

põhjusel, et tema eID-d kasutades tehtud tehingut ei ole teinud tema ise ega tema volitatud isik,

vaid tema identiteet oli pettuse teel „kaaperdatud“.

16.45-17.15 Kohvipaus

17.15-18.45

Kui turvaline on anda ära isiklikke õigusi?

Väitlusjuht: Dr. iur. Triin Uusen-Nacke, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Paavo Uibopuu, notar

Qui facit per alium, facit per se. Esindaja tahe = esindatava tahe?

Arno Ruusalepp, kardiokirurgia osakonna juht, vanemarst-õppejõud

Kuidas jõuda arstiga/kirurgiga kokkuleppele?!

MA Susann Liin, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna

perekonna- ja pärimisõiguse külalislektor

Ise volitatud – hästi volitatud? Inimese vabadus volitada vs riigi kohustus sekkuda

Sektsioonis arutletakse teemal, kas ja kuidas saame kindlustada heaolu ja turvalisuse puhuks, kui

meie arusaamisvõimes toimuvad lühi- või pikemaajalised muudatused. Pime armastus või

terviserike. Mida tähendab esindusõigus kõigi asjade ajamiseks ja kas riik peaks sekkuma

privaatautonoomiasse? Arutelu teemaks on volitus kui eestkoste alternatiiv ning kas on põhjust

kontrollida esindusõiguse teostamist ja kuidas seda teha. Tähelepanu all on patsiendi

tahteavaldused: kuidas olla tark patsient? Kuidas ja milles oleks vaja leppida kokku arstiga?

15.15-16.45

Tehisintellekti ohud ja nende maandamine

Arutelul osalevad: Henrik Trasberg, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik;

Rauno Kinkar, Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja partner. Suhtlus ülejäänud

osalejatega veel käib.

Tehisintellekti üha ulatuslikum kasutamine nii riigi kui ettevõtete poolt on loomas lisandväärtust

peaaegu igas tööstusharus ning olulistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport,

riigijuhtimine, julgeolek ja keskkonnahoid. Samal ajal tõusetuvad tehisintellektiga

märkimisväärsed ohud – on hulgaliselt näiteid, kus asutuste otsuste ja protsesside osaline või

täielik automatiseerimine tehisintellektiga toob kaasa diskrimineerivaid, inimeste privaatsust

ulatuslikult riivavaid või muul viisil põhiõigusi kahjustavaid tagajärgi. Tehnoloogia

kuritarvitamine on juba täna põhjustanud süvavõltsingutel põhinevate pettuste laine,

ulatuslikuma desinfo ning eriilmeliste manipulatiivsete praktikate leviku kui ka uued

küberturvalisuse ohud. Osalejad arutavad, millised on olulised tehisintellektiga kaasnevad

väljakutsed riigi ja inimese vaatest. Samuti vaadeldakse, kas või kuidas läbi AI määruse ja laiema

õigusraamistiku, rahvusvahelise koostöö kui ka Eesti siseriiklike strateegiate üritame võimalikke

ohte adresseerida ning millised õiguspoliitilised vm arengud on vajalikud, et tehisintellekti

kasutamine püsiks usaldusväärne ja vastutustundlik.

16.45-17.15 Kohvipaus

17.15-18.45

Eesti Euroopa finantskeskuseks Vastutaja: Eesti Advokatuur

15.15-16.45

Jälitus ja teabehange kriminaalmenetluses

Väitlusjuht: PhD Tambet Grauberg, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse

külalislektor, Pärnu Maakohtu kohtunik

Arutelul osalevad: PhD Eerik Kergandberg, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi endine liige;

Oliver Nääs, Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja partner; Taavi Pern, juhtiv

riigiprokurör; PhD Arnold Sinisalu, Kaitsepolitseiameti endine peadirektor

Julgeolekuohtudest tingituna on suurem vajadus koguda salaja teavet ennetavalt, et tõkestada ja

avastada kuritegusid. Kriminaalmenetluse ja ohutõrje põimumisel tuleb leida tasakaal avalike

huvide ja üksikisiku õiguste vahel. Kas ja millistel tingimustel on tagatud põhiõiguste toime ja

kohtulik kontroll inimeste jälgimise üle? Kaitseõigus, kohtumenetluse poolte võrdsuse ja

võistlevuse põhimõtted seavad nõudeid salaja kogutud teabe kasutamisele kohtumenetluses. Kas

julgeoleku või kriminaalmenetluse huvidest lähtudes võib olla õigustatud süüdistatava

menetluspõhiõiguste riive ja millised tasakaalustavaid meetmeid tuleks seejuures kasutusele võtta?

16.45-17.15 Kohvipaus

17.15-18.45

Üksikisik kaamerate panoptikumis. Kaamerad avaliku võimu käsutuses

Väitlusjuht: Risto Hübner, Advokaadibüroo Nordx Legal vandeadvokaat ja partner

(pealkirjad ja järjekord veel täpsustamisel)

Andrus Padar, Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse ekspert

Seirekaamerad – müüdid ja tegelikkus

Liisa Ojangu, Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juht

Kaamerad – Andmekaitse Inspektsiooni vaade

Andra Laurand, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna haldusõiguse külalislektor

Kaamerad avaliku võimu teenistuses – õiguslik raamistik

Esialgsetest ebakvaliteetsete salvestistega tänavakaameratest, millest telekas näidati arusaamatult

hägust kujutist kahtlustatavast kurjategijast, oleme nüüdseks liikunud maailma, kus kogu

kesklinn on kaameratega kaetud. Siseturvalisuse arengukavas soovitakse erakaameratega

võrgustumist ja tehisintellekti abi avaliku korra tagamiseks. Politseinikel on nii ülikvaliteetset

heli kui pilti salvestavad vormikaamerad rinnas, taevast valvavad (ja salvestavad?) meie

käitumist droonid. Milline on kõnealuste kaamerate võimekus ja millist efektiivsust need

korrakaitseorganitele loovad? Milline on õiguslik raamistik ja kas meie põhiõigused on kaitstud

nii regulatsioonide aspektist kui järelevalveasutuse vaatepunktist?

15.15-16.45

Julgeolek ja inimõigused

Väitlusjuht: Dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste professor

Kalev Stoicescu, Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees

Rahvusvahelised suhted on inimõiguste nägu

PhD Hent Kalmo, Vabariigi Presidendi õigusnõunik

Totaalkaitse ja põhiõigused

PhD Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor

Julgeoleku ja rahvusvaheliste kohustuste tasakaalustamine

PhD Merilin Kiviorg, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor

Religioon ja oht julgeolekule

Kuigi teoreetiliselt on inimõiguste austamine absoluutne nõue ükskõik millistes olukordades, sh

ka sõjaliste konfliktide või nende ohu korral, seavad konkreetsed ohuolukorrad selle põhimõtte

teostatavusele väljakutseid. Riigi ja rahvuse julgeolekut eksistentsiaalselt ohustavad rünnakud

võivad tõstatada küsimuse, miks ja kuidas on vajalik kaitsta inimõigusi, kui sellega võib näiteks

nõrgeneda elanikkonna turvalisus ja kestmise perspektiiv. Kas inimõiguste kaitse rahvusvaheline

kohustus ikka kaalub üle tõhusad meetmed rünnakute tõrjumiseks või ennetamiseks või vastu

tegutsemiseks? Samas teame eelmise sajandi õppetundidest, et just geopoliitilised vapustused on

viinud inimõiguste põhimõtete ümbersõnastamise või lausa uute põhimõtete väljatöötamiseni.

Osalejad arutlevad nendel teemadel nii praktilise teostatavuse kui teoreetilise konteksti

raamistikus.

16.45-17.15 Kohvipaus

17.15-18.45

Rahvusvaheline kriminaalõigus kui julgeolekutagatis

Väitlusjuht: MA Liina Lumiste, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor, Tartu Ülikooli

õigusteaduskonna doktorant

Arutelul osalevad: Dr. iur. René Värk, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor;

mag.iur. Andres Parmas, riigi peaprokurör; kolmas esineja selgumisel

Rahvusvahelise kriminaalõiguse üks eesmärke on heidutus – heidutus, et agressioonisõja

algatajad, sõjakurjategijad ja inimsuse vastaste süütegude toimepanijad jõuavad kohtu ette ning

säärased kogu inimkonda halvavad teod ei jää karistuseta. Venemaa kallaletung Ukrainale ning

seal peetav sõjapidamise reegleid minetav sõda on tõstnud rahvusvahelise kriminaalõiguse

olulisuse ka Eesti jaoks uuele tasemele. Paneelis arutame, kas rahvusvahelise õiguse pakutav

heidutus võiks toimida Eesti kaitseks? Kuidas adresseerida väljakutseid nagu riikide erinev

koostöövalmidus ja õiguslik raamistik või uued sõjapidamise viisid droonidest

küberrünnakuteni? Vähem tähtis ei ole vaadata ka sissepoole – milline on riigi enda roll

rahvusvahelise kriminaalõiguse jõustamisel ja mida toob see kaasa Eesti kriminaalõiguse

arengule?

15.15-16.45

Eesti parlament kriisis?

Väitlusjuht: Aaro Mõttus, Tartu Ülikooli riigiõiguse külalislektor, Tartu Ülikooli

õigusteaduskonna doktorant, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige

PhD Allan Sikk, Londoni Ülikooli kaasprofessor

Kuidas taltsutada parlamenti?

Arutelul osalevad: PhD Allan Sikk, Londoni Ülikooli kaasprofessor; PhD Margit Vutt,

riigikohtunik, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige; Armani Pogosjan, Tartu Ülikooli

õigusteaduskonna magistriõppe üliõpilane

Pikka aega on parlamendiõigus Eestis olnud peamiselt üksnes Riigikogu siseselt huvipakkuv

teema. Kuid pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi enneolematult teravaks läinud poliitiline

võitlus tõstis Riigikogu tegevust käsitlevate põhiseaduse normide ning parlamendisiseste

regulatsioonide tõlgendamise ja kohaldamise küsimused avaliku arutelu fookusesse. Ja mitte

ainult: viimase aasta jooksul on Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna parlamendiga

seoses teinud pea sama palju lahendeid kui kogu oma senise tegutsemisaja jooksul kokku. Kuna

põhiseadus omistab Riigikogule keskse rolli Eesti põhiseaduslikus riigikorralduses, on igati

asjakohane küsida: kas meie konstitutsiooni- ja lihtõiguslik normistik annavad parlamendile ja

selle liikmetele piisavad tagatised, et olla põhiseadusliku staatuse kõrgusel? Kas enamuse ja

vähemuse võimalused parlamendi otsuseid mõjutada on tasakaalus?

Kohvipaus 16.45-17.15

17.15-18.45

Õigusriik kriiside ajastul

Väitlusjuht: Heddi Lutterus, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler

Arutelul osalevad: Madis Timpson, justiitsminister (kinnitamisel); Taimar Peterkop,

riigisekretär; Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor; PhD Külli Taro, Tallinna

Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht

Viimaste aastate pidevate kriiside valguses on meie praegust olukorda hakatud iseloomustama ka

kui „permakriisi“ (ingl. k permacrisis). See tähistab pikemat ebastabiilsuse ja ebakindluse

perioodi, mis tuleneb katastroofiliste sündmuste jadast.

Alates 2020. aastast oleme üle elanud koroonakriisi, Valgevene-Euroopa Liidu piirikriisi ja

energiakriisi. Jätkub sõda Ukrainas, mis on meie julgeolekuolukorra teise valgusesse seadnud.

Riigieelarve seis on pingeline, inflatsioon on olnud kiire ja majandus languses. Riigikogus

toimunud obstruktsioonist on räägitud kui demokraatiakriisist. Kliimamuutused hoiatavad

eesseisvast kliimakriisist.

Kõik see on pannud surve alla õigusriigi põhimõtted, kus kriiside kiireks lahendamiseks on olnud

ja on jätkuvalt vaja leida kiireid lahendusi. Teisalt on sellega kaasnenud ettevõtjate,

huvirühmade, meedia ja kodanike kasvav rahuolematus, et riik ei kaasa ega kuula neid ning

kaasamine ja dialoog on muutunud näiliseks. Aina rohkem kostab nurinat nii

õigusloomeprotsessi kui ka õigusaktide kvaliteedi kohta. Uuteks märksõnadeks on saanud kiirus,

paindlikkus, kerksus, säilenõtkus. Samas oodatakse, et otsustamine oleks andmepõhine.

Õigusriik, põhiõigused, seaduslikkuse põhimõte jne näivad olevat üha enam põhimõtted, mis

tuuakse ohvriks praktilistele vajadustele ja mis kõlavad anakronistlikult.

Osalejad arutavad, kuidas lahendada nn permakriisist tulenevaid vajadusi, hoides samal ajal meie

õigusriiki. Uurime, kas oleme kriiside lahendamise eesmärgil juba hakanud murendama meie

õigusriigi alustalasid või milliseid ohtlikke suundumusi viimaste aastate kriiside valguses

täheldatakse. Või vastupidi, arutame, kas uus aeg nõuabki uusi lahendusi ning juristide ja

õigusteadlastena peame andma sellesse protsessi oma edasiviiva panuse. Põhiküsimus on, kuidas

leida tasakaal, sest õigusriigi põhimõtete kahjustamine on lõpuks samuti oht meie riigi

julgeolekule.

Reede, 27. september

09.30-11.00

Laste õiguste kaitse, perelepitus kui „võluvits“?

Väitlusjuht: Risto Sepp, Tallinna kohtutäitur

Arutelul osalevad:

Kristi Paron, vanemnõunik, Laste ja noorte õiguste osakond, Õiguskantsleri kantselei

Laste ombudsman

Merle Liivak, Tartu Linna Sotsiaal ja Tervishoiuosakonna juhataja. Pikaaegne laste

suhtluskordade praktik

Matti Orav, psühholoog ja Riikliku Perelepitusteenuse lepitaja

Tambet Laasik, vandeadvokaat, lepituse ja taasohvristamise teema vedaja

Arutelu rikastavad repliigid video vahendusel:

Eliise Tiidussalu, Perelepitusteenuse peaspetsialist, Laste heaolu osakond,

Sotsiaalkindlustusamet. Perelepitajate järelevalve

Mare Merimaa, emeriitkohtunik, TLU lektor

Eesmärk on arutleda ekspertidega poolteise aasta eest jõustunud muudatusi laste õiguste

valdkonnas – riiklikku perelepitust. Loodetavasti toetatakse diskussiooni kolleegide seas, et

tutvustada perelepituse teenust, samas uurivalt arutades ja kasutades selleks intrigeerivat

väljendit „võluvits“.

Sektsioonis kajastatakse osalevate ekspertide vahendusel riikliku perelepituse vajadust, nõrku

kohti (kui neid on), kasu (tagasivaade) aga ka arengut tulevikus.

11.00-11.30 Kohvipaus

11.30-13.00

Andmete avalikustamine ja julgeolek

Väitlusjuht: Kristi Värk, Justiitsministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja

Arutelul osalevad: Mag. iur. Nele Siitam, riigikohtunik; Oskar Gross, Keskkriminaalpolitsei

juht; Sten Tikerpe, Advokaadibüroo NOVE nõunik ja vandeadvokaadi abi; Regiina Sepp,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete taaskasutuse programmijuht

Andmete kaitsmine, aga ka nende kättesaadavus, on tänapäeval tihedalt seotud julgeoleku ja

turvalisusega. Samas on Euroopa Liit ja Eesti viimastel aastatel hoogsalt liikunud

andmepõhisema ühiskonna poole, mille üks osa on avaliku sektori käes oleva avaliku teabe

andmine taaskasutuseks ehk avaandmeteks. Andmete avalikustamine võimaldab ettevõtjatel teha

teadlikumaid otsuseid ning luua paremaid teenuseid. Samuti võimaldab andmete avalikkus

füüsilistel isikutel paremini mõista, kuidas nende andmeid avalikes ülesannetes töödeldakse.

Tegemist on seeläbi avaliku sektori läbipaistvamaks muutmisega. Siiski ei tasu unustada, et

avaandmetele omaselt avaldatakse avaandmeid ilma piiranguteta, st tegemist on andmetega, mis

on igaühele kättesaadavad. Sealjuures võib avaandmeid taaskasutada esialgsest erinevalt, nii

ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel. Kas liigne andmete avalikustamine võib mõjutada

ühiskonna julgeolekut?

09.30-11.00

Kriminaalmenetluse kestvuse mõju julgeolekule

Väitlusjuht: Laura Aiaots

Arutelul osalevad: Kaido Tuulemäe, Norman Aas, Martin Tuulik ning lisaks veel üks menetleja

(lõplik koosseis selgumisel)

- Julgeoleku risk ja kriminaalmenetluse kestvus – kaardistada, milles väljenduvad julgeoleku

riskid. Karistamatuse tunne, sest suure tõenäosusega alustatud kriminaalasi kuhugi ei jõua, vaid

vaibub. Hirmutunne ühiskonna liikmetes ja omakohtu oht – inimesed ei tunne, et riik suudab

kuritegusid ohjeldada ning tekitab usaldamatus riigi suhtes ning suurendab omakohtu ohtu. Halb

mõju majanduskeskkonnale ning ka rahvusvahelistele suhetele. Meedia, kui hirmutunde tekitaja,

et kõik venib.

- Kohtueelse menetluse kestvuse põhjused. Nii kriminaalmenetluse seadustik kui ka

rahvusvahelisest õigusest tulenevad nõuded seavad aina enam reegleid tõendite kogumiseks.

Eesmärgiks on privaatsusõigusi riivavate toimingute allutamine kohtu kontrollile võimalikult

suures ulatuses ning samuti nende toimingute teostamise põhjalik põhjendamine. Seejuures tekib,

aga küsimus, millises ulatuses on need nõuded põhjendatud ning aitavad tagada põhiõiguste

tagamist, kuid ei kahjusta liialt menetlusõiguste kestvust.

- Menetlusdokumentide üle põhjendamine ei too selgust, vaid lisab menetlejatele lisakoormust

ning ei taga ka põhiõiguste kaitset rohkem.

- Digiaja võimalused toovad kaasa nii uusi viise kuritegude toimepanemiseks kui ka väga suuri

andmemahte, mille puhul on vaja ka ressursi menetluse läbiviimiseks. Keerukate kriminaalasjade

menetlemine ongi aeganõudev ja rohkelt ressurssi nõudev.

- Kas menetlusseadustik vajaks muudatusi, et vähendada kriminaalmenetluse alusetut venimist?

11.00-11.30 Kohvipaus

11.30-13.00

Õigusteenuse kättesaadavus

Väitlusjuht: Dr. iur. Urmas Volens, riigikohtunik

Arutelul osalevad: Ivo Viires, Ergo Kindlustuse juriidilise osakonna juhataja; Madis Timpson,

justiitsminister / justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli (lõplik kinnitus saamisel);

Imbi Jürgen, Eesti Advokatuur esimees; Meelis Pirn, Eesti Juristide Liidu juhatuse liige

Eesti keskmine netokuupalk 2023 detsembri seisuga oli ca 1600 eurot. Selle summa eest saab

finantseerida ca 10 tundi enam-vähem kvaliteetset õigusabi. Aga lisaks on inimesel vaja maksta

muude elamiskulude eest (keskmine eluasemelaenu jääk 2023.a lõpu seisuga oli 56 000 eurot,

keskmine autoliisingu jääk ca 12 000 eurot). 2021. a alguse seisuga oli mediaanhoiuse summa –

millest pooltel inimestel on rohkem ja pooltel vähem hoiuseid – ligikaudu 1300 eurot. Selline

keskmise palgaga inimene ei kvalifitseeru ilmselt ka riigi õigusabile, kuna pole piisavalt vaene. Seega

– kuidas see inimene oma õigusprobleemide lahendamist finantseerima peaks? Kui selleks

tegelikkuses võimekust ei ole, siis tuleb küsida, kas ja kuidas on selles olukorras tagatud Põhiseaduse

§ 15 sätestatud kohtupõhiõigus ja muud põhiõigused? Võimalike lahenduste üle osalejad arutavadki.

09.30-11.00

Põhiseaduse dilemma: areneda või tarduda

Väitlusjuht: PhD Jüri Raidla, Riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige

Arutelul osalevad: PhD Ülle Madise, õiguskantsler; Rein Lang, endine justiitsminister; Heiki

Loot, riigikohtunik, Riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige; Kristel Urke, Kaitseministeeriumi

rahvusvahelise õiguse valdkonna juht

Põhiseadus on kõrgemat järku seadus, millele on omane kõrgem üldistustase ning mille mõttel on

võrreldes teiste seadustega määratult suurem tähendus. Seetõttu on Põhiseaduse tõlgendamise

ruum suurem, kuid ometigi mitte piiritu. Kui õigus-poliitiline tegelikkus ja Põhiseaduse

tõlgendus hakkavad liigselt erinema ning kui Põhiseaduse tõlgendamist hakatakse painutama

eesmärgiga tõestada selle küsitavat vastavust muutunud poliitilisele ja sotsiaalsele reaalsusele, on

tulemuseks Põhiseaduse õiguslik ja poliitiline devalveerumine.

Põhiseadust ei tohi kergekäeliselt muuta. Samas ei tohi Põhiseadust ahistada, sellelt ei tohi ära

võtta arenguvõimalust ning seeläbi kahjustada riigi ja ühiskonna arenemise võimekust.

Põhiseadus ei tohi olla poliitiline mängukann ega ka kivisse raiutud dogmaatiliste normide virn.

Eestile eduka tuleviku loomise nimel tuleb Põhiseadust muuta nii vähe kui võimalik, kuid nii

palju kui vajalik.

11.00-11.30 Kohvipaus

11.30-13.00

Õigusriigi kaotamine ja hoidmine eriolukorras

Ajaloolisi kogemusi

Väitlusjuht: Dr. iur. Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor

Dr. iur. Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor; dr. iur. Hesi Siimets-

Gross, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo ja Rooma õiguse kaasprofessor

Õigusriigi taandamist võimaldanud eriolukorra seaduslik alus Eesti Vabariigi algusaegadel

Mag. iur. Hannes Vallikivi, Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat ja partner, Tartu

Ülikooli õigusteaduskonna doktorant

Väljasaatmine sisejulgeoleku meetmena Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil

Mag. iur. Toomas Anepaio, Riigikohtu arhivaar

Välis-Eesti õigusteadlaste päevad − Eesti õigusmõtte hoidjad

Eesti Vabariigi esimest põhiseadust 1920. aastast peeti omal ajal radikaalsuseni demokraatlikuks

ja nimetati vahel ka äärmiselt individualistlikuks, sest selles sisaldus võrdlemisi ulatuslik

põhiõiguste kataloog. Vähem on pööratud tähelepanu asjaolule, et seesama põhiseadus võimaldas

eriolukorras põhiõiguste kataloogi suurelt jaolt n.ö välja lülitada. Põhiseaduses väljendatu

toimimiseks on aga vaja ka nn lihtõiguse tasandit. Marju Luts-Sootaki ja Hesi Siimets-Grossi

ettekandes tuleb juttu sellest, milles see lihtõiguse tasand Eesti Vabariigi esimesel

iseseisvusperioodil õieti seisnes ja kust see pärit oli. Hannes Vallikivi vaatab ühe konkreetse

instituudi näitel, mida tähendas eriolukorras ette nähtud piirangute rakendamine tollases

praktikas. Toomas Anepaio ettekandes vaadeldakse aga hoopis erilist olukorda, kui Eesti riik ei

saanud toimida, kuid eesti juristid hoidsid siiski alles Eesti õigusmõtet.

09.30-11.00

Maade omandamine riigikaitseks

Väitlusjuht: Mag. iur. Triinu Rennu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nooremteadur-doktorant

Mag. iur. Triinu Rennu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nooremteadur-doktorant

Maade omandamine ja sundvõõrandamine aastatel 1918−1940

Dr. iur. Priidu Pärna, Tallinna notar

1995. aasta kinnisasja sundvõõrandamise seadus – õigusakt to do nimekirjast

Sektsiooni lõpetab arutelu teemal – kuivõrd on riigikaitseliste objektide maavajadused

mõjutanud kinnisasja avalikes huvides omandamise regulatsiooni.

LLM Ave Henberg, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna õigusnõunik

Kaupo Kaasik, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator

Merje Krinal, Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja, Rail Baltic projektijuht

Sõjalis-kaitselistel eesmärkidel maade sundvõõrandamise eriseadustest ja 1939. aasta baaside

lepingu tõttu ette võetud õiguslikest muudatustest teeb ajaloolise sissevaate Triinu Rennu. Priidu

Pärna ettekandest saame teada, mis andis tõuke 1995. aastal kinnisasja sundvõõrandamise

seaduse tegemiseks ning millest võeti eelnõu kirjutamisel eeskuju.

Vestlusringis räägivad praktikud sellest, kuivõrd on julgeoleku olukorra muutus avaldanud mõju

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse regulatsioonile. Arutatakse tekkinud raskusi

tasakaalu leidmisel era- ja avalike huvide vahel ja kuidas mõjutab maavajaduse ajaraam

läbirääkimisi maaomanikega ning kuidas ikkagi saavutatakse kokkulepe maa omandamiseks.

11.00-11.30 Kohvipaus

11.30-13.00

Küberturvalisus ja pettustega võitlemine virtuaalvarade maailmas

Intro: Eelmisel aastal varastasid Põhja-Korea küberkurjategijad Eesti ettevõttelt 37 miljonit

dollarit. Eesti finantssektori ettevõtete vastu toimub küberrünnakuid igapäevaselt ning nende

kliente kistakse petuskeemidesse. Kuidas Euroopa Liidu uus regulatsioon virtuaalses maailmas

korda loob ning mida see turuosalistele ja nende klientidele tähendab, sellest arutlevad järgmised

panelistid.

Eesmärk: Anda kuulajatele lühiülevaade küberohtudest ja pettustest virtuaalvarade valdkonnas

eluliste näidetega ning selgitada, kuidas eksperdid tegutsevad kuritegude ennetamise ja pettuste

vastu võitlemise nimel, et hoida Eesti finantssüsteem tervena.

Panelistid:

• CoinsPaid esindaja. Põhja-Korea küberkurjategijad varastasid neilt 37 miljonit dollarit,

räägiks, mis juhtus.

• Politsei küberkaitse üksuse esindaja. Räägiks, kuidas politsei menetleb ja/või ennetab.

• CoinLoan pankrotihaldur ja vandeadvokaat Martin Pärn. Räägiks, kuidas tekkis 200

miljonilne võlg ja kuidas klientide raha/virtuaalvara on võimalik kätte saada.

• Virtuaalvääringu teenuse pakkuja vastavuskontrolli ja/või riskijuht. Räägiks, kuidas

Euroopa uue regulatsiooni MiCA valguses peaks vara ja raha hoidma ja kuidas pettuste vastu

võideldakse.

• Vandeadvokaat (nt Rauno Kinkar Lextalist v Toomas Seppel Hedmanist). Arutaks

MiCA raames õiguslikke väljakutseid.

Lisainfo:

Arutasime, et paneelis võiks kellegi asemel olla ka nt Coinbase v Crypto.com õigusüksuse juht,

mõne rahvusvahelise organisatsiooni küberkuritegevuse juht, jmt, kuid ei ole neilt veel

nõusolekuid saanud.

09.30-11.00

Turvalisuse ja paindlikkuse piirid kaasaegsetes töösuhetes

Väitlusjuht: Liina Naaber-Kivisoo, Viru maakohtu kohtunik

PhD Seili Suder, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakonna juhataja

Kas tehisaru kaotab töösuhtest turvalisuse?

Mag. iur. Thea Treier, nõunik tööküsimustes Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu

juures

Pärisintellekti sekkumine otsuste tegemisse – kas platvormitöö lõpp?

Dr. iur. Merle Erikson, Tartu Ülikooli tööõiguse professor

Millise kannatuse heastab töötajale töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral makstav

hüvitis?

LLD Annika Rosin, Turu Ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse kaasprofessor

Kas Eesti seadused võimaldavad streikida – mida õppida Soomelt?

Kaasaegsete töösuhete reguleerimisel on keskmesse tõusnud järjest suurema paindlikkuse

tagamine töölepingu pooltele. Seda võimestavad üha kiirenev tehnoloogia areng ning töötaja ja

tööandja teisenevad huvid. Kõige selle juures kipub tahaplaanile jääma tööõiguse regulatsiooni

lähtekohaks olev töötaja turvalisus ning põhiõiguste kaitse. Osalejad arutlevad, kuidas tagada

töösuhete viimaste arengute taustal töötaja privaatsuse ja ülesütlemise kaitse ning streigiõigus.

11.00-11.30 Kohvipaus

11.30-13.00

Tööõnnetused ja kutsehaigused – julgeolekuoht õigussüsteemile ja

majandusele?

Väitlusjuht: Dr. iur. Gaabriel Tavits, Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor

Mag. iur. Merle Malvet, õiguskantsleri kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik

Kahjuhüvitis tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral

Kaire Saarep, Tööinspektsiooni peadirektor

Tööõnnetused ja kutsehaigused Tööinspektsiooni pilgu läbi

Mihkel Nukka, UniLaw Õigusbüroo jurist

Tööga seotud tervisekahjustuste nõuded kohtumenetluses. Väljakutsed ja võimalikud lahendused

Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu endine esimees ning endine tervise- ja

tööminister

Kolgata tee kolmepoolsete kokkulepete saavutamisel tööohutuse ja töötervishoiuga seotud

riskide maandamisel

Tööõnnetused ja kutsehaigused on oluline osa tööelust. Seni ei ole üheselt selge, kuidas tuleb

käituda olukorras, kui tööõnnetus või kutsehaigus on aset leidnud. Kas kutsehaiguse ja

tööõnnetuse puhul on tegemist riskiga? Kui tegemist on riskiga, kas see on ainult tööandja risk

või tegemist on samuti riskiga riigile, millega tuleb igal juhul arvestada? Arutelus otsitakse

vastust küsimusele – kelle risk ja mure on tööõnnetus ja kutsehaigus Eesti tänases ühiskonnas?

13.00-14.15 Lõuna toimumiskohtades

Lõppistung

(Vanemuise kontserdimaja)

14.15-15.45 Meie õiguskultuur

Väitlusjuhid: Dr. iur. Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor, PhD Marko

Kairjak, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees, Ellex Raidla Advokaadibüroo

vandeadvokaat ja partner

Arutelul osalevad: Marju Lauristin, Heili Sepp, Katrin Prükk, kahe osaleja kinnituse ootel

Meie Lissabon, meie Istanbul, meie köök, meie riik, meie õigussüsteem, meie institutsioon...

Kõiges väljendub assotsiatsioon, omistamine ja arhetüüpsus – miski mis on minu, aga samas ei

ole veel ideaalne. Iga juristi jaoks on mingi meie õigussüsteem, milles nii see, mis on õigus, mis

on süsteem ja miks ta on tema jaoks just meie, on tema peas ajapikku tekkinud arusaamade ja

seoste tulem. Kui juriste on koos mitu, moodustavad need „meied“ mingi sidusaine, mida saaks

nimetada õiguskultuuriks – see miski, mis hoiab seda kõike koos, ent ei ole Riigi Teatajast leitav.

Või natuke siiski on? Või vähemalt peaks olema?

15.45 Kokkuvõte/lõppsõnad

Dr. iur. Priidu Pärna, Tallinna notar

Annetuse üleandmine (22. aprilliks ettepanekud nii sihtotstarbe kui ka annetust vastuvõtva

organisatsiooni kohta).

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/24-51-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Tõnis Saar (edaspidi nimetatud „Toetuse andja“) ja Sihtasutus Iuridicum, registrikood 90001233, asukoht Näituse tn 20, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Peep Pruks (edaspidi nimetatud „Toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, LÄHTUDES Toetuse andja ja Toetuse saaja ühisest huvist tagada Eestis kvaliteetne õigusteaduslik diskussioon ja debatt ning võttes aluseks Toetuse saaja poolt 22.04.2024 esitatud taotluse, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „Leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 10 000 (kümme tuhat) eurot (edaspidi „Toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab Toetust 38. Eesti õigusteadlaste päevade (edaspidi konverents)

korraldamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on esitatud Lisas 1. 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2024.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on Leping. 2.2. Toetuse andja kannab Toetuse ühekordse maksena Toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates Toetuse andja poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on Lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2024. 3.2. Toetuse saaja esitab Toetuse kasutamise aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale

aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 3 toodud vormil.

4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab Justiitsministeeriumi Lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana

vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel Justiitsministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama Toetuse andja soovil Justiitsministeeriumi sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Toetuse kasutamise soovitud tulemuseks loetakse konverentsi toimumine planeeritud ajal ning õiguslike teemade kajastamine vastavalt esialgse programmi kavale (arvestusega, et kava detailid, st esinejad, teemade nimetused võivad konverentsi toimumise ajaks muutuda võrreldes lepingu lisas esitatule).

4.4. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse Toetuse kasutamist Lepingu eritingimuste punktis 1 nimetatud konverentsi korraldamisega kaasnenud kulude kandmisel.

4.5. Toetuse saaja kasutab toetust mitte-riigiabina, sh on teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lg 6.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Heddi Lutterus, tel. 620

8122, e-post [email protected] või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Peep Pruks, tel. 510 5511,

e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – Toetuse kasutamise kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – 38. Eesti õigusteadlaste päevade esialgne programm 7. Muud sätted

2

7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimuste_kinnita mine_02.01.2017.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Saar Peep Pruks Kantsler Juhatuse liige Tel: 6 208 100 Tel: 510 5511 Faks: 6 208 109 Faks: - E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE231010220027971018

3

LISA 3 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR {regNumber}

TOETUSE KASUTAMISE ARUANDE VORM Toetuse saaja on kohustatud aruandeperioodi kohta esitama Toetuse andjale Toetuse kasutamise aruande, mis koosneb kahest osast: tegevusaruandest ja finantsaruandest. Toetuse kasutamise aruanne peab olema Toetuse saaja volitatud esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama järgmist kinnitust: „Kinnitan enda allkirjaga, et aruandes toodud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele. I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne peab sisaldama kokkuvõtet konverentsi läbiviimisest, milles on ära märgitud osalejate arv ja esinejate nimekiri ning kirjeldus Lepingus sätestatud eesmärkide saavutamisest. II osa: Finantsaruanne Finantsaruanne esitatakse järgmise tabeli vormis:

Jrk. nr.

Makse saaja Kuludokumendi

nr, kuupäev Maksedokumendi

nr, kuupäev Summa

käibemaksuga Tehingu sisu

Summa kokku:

Toetuse andja Toetuse saaja ________________ _______________