Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Saudi Araabia Kuningriigi valitsuse vahelise üldise koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valituse korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi valitsuse vahelise üldise koostöökokkuleppe (edaspidi leping) eelnõu.
Lepingu allkirjastab välisminister Margus Tsahkna Saudi Araabia välisministri Eesti külaskäigu ajal juulis 2024.
Lepingu eesmärk on tugevdada Eesti Vabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi suhteid, arendades ja toetades riikide koostööd majanduse, kaubanduse, investeeringute, hariduse, teaduse, turismi ja noorsootöö valdkonnas.
Eesti suhted Saudi Araabiaga on märkimisväärselt tugevnenud pärast saatkonna avamist Abu Dhabis 2019. aastal ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esinduse loomist Dubais samal aastal. Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides on akrediteeritud ka Saudi Araabiasse. Saudi Araabia on kujunenud Eesti jaoks kõige olulisemaks koostööpartneriks piirkonnas, sellest annab tunnistust ka aktiivne poliitilisel tasemel suhtlus ning vastastikused visiidid.
Saudi Araabia nagu ka teiste Laheriikidega suhtlemisel peame arvesse võtma nende riikidega seotud eripärasid, näiteks meist erinevat suhtumist religiooni ja inimõigustesse, avatust koostööle Venemaa ja teiste meie jaoks ebasõbralike riikidega. Sellele vaatamata ei ole takistusi koostöö tegemiseks meile huvi pakkuvates valdkondades.
Eesti peamiseks eesmärgiks nii Saudi Araabias kui Laheriikide piirkonnas laiemalt on majandussuhete arendamine. Saudi Araabia on üks kõige kiirema majanduskasvuga riik maailmas ja see on kasvatanud Eesti ettevõtete huvi selle turu vastu. Eesti ettevõtted tegutsevad seal eelkõige digitaliseerimise ja IT-valdkonnas ning sellel põhineb otseselt ka kuvand Eestist kui edumeelsest riigist. Saudi Araabia on huvitatud koostöö arendamisest ka hariduse, teaduse, turismi ja muudes valdkondades.
Majanduskoostöö toetamiseks ja vastastikuse usalduse kasvatamiseks pikemas perspektiivis on oluline sõlmida Eesti Vabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi vaheline üldine koostöökokkulepe. Leping on oluline ka seetõttu, et see toetab Eesti ettevõtete sisenemist ja tegutsemist Laheriikide turgudel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna juhataja Priit Kallakas (637 7163,
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Hele Karilaid (637 7205,
[email protected]). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kätlin Joala (637 7434,
[email protected]). Lepingu on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Katrin Kask.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Pärast lepingu allkirjastamist ei vaja leping Riigikogus ratifitseerimist kuna puuduvad põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 121 nimetatud välisepingu ratifitseerimise alused.
Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna hea õigusloome ja normtehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole vaja välislepingu sõlmimise ettevalmistamisel koostada väljatöötamiskavatsust.
2. Korralduse ja seaduse eesmärk
Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu, mille allkirjastab välisminister 3. juulil 2024 Saudi Araabia välisministri Eesti visiidi raames.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb ühest punktist, mille kohaselt kiidetakse heaks lepingu eelnõu.
Leping koosneb 9 artiklist.
Preambuli kohaselt on lepingu sõlmimise aluseks soov tugevdada riikide vahelist koostööd.
Artikli 1 kohaselt edendavad Eesti ja Saudi Araabia majandus-, äri- ja investeerimiskoostööd oma riikide ja kodanike vahel. See koostöö hõlmab kõiki majandusvaldkondi s.h IKT, rohetehnoloogia, tööstuse, nafta, maavarade, naftakeemia, põllumajanduse, põllumajandusloomade, turismi ja tervishoiuga seotud projekte. Samuti vahetatakse teadmisi ja tehnilist oskusteavet nende valdkondade koostööprogrammides.
Artikli 2 kohaselt annab kumbki riik endast parima, et edendada, laiendada ja mitmekesistada oma kaubandussuhteid rahvusvahelise kaubandussüsteemi raamistikus.
Artiklis 3 sätestatakse, et investeerimisprojekte edendatakse kooskõlas kummagi riigi investeerimisalaste õigusaktidega, seejuures soodustatakse investeerimistegevust kõikides valdkondades, välja arvatud neis, mis on kummagi riigi õigusaktide kohaselt välistatud. Samuti sätestatakse, et lepingupooled annavad endast parima, et sõlmida kokkulepe vastastikuste investeeringute edendamiseks ja kaitsmiseks.
Artiklis 4 sätestatakse, et lepingupooled edendavad nii valitsuse, avaliku sektori kui ka erasektori esindajate delegatsioonide vastastikuseid külaskäike ning osalemist kummaski riigis korraldatavatel messidel ja selleks vajaliku toe pakkumist.
Artiklis 5 sätestatakse konkreetsemalt koostöövaldkonnad ja tegevused. Koostöövaldkonnad on järgmised: 1) haridus, teadusuuringud, teadus ja tehnoloogia, et vahetada infot ühist huvi pakkuvates teemades, 2) loome-, ja noorsootöö, et vahetada infot rahvusvahelistel foorumitel, samuti vahetada programme noorte institutsioonide, assotsiatsioonide ja föderatsioonide vahel, samuti vahetada visiite, ja kogemusi noori puudutavate vastutavate isikute vahel ja 4) soodustada turismialast koostööd, vahetamaks sellekohast informatsiooni ja toetamaks nii grupi kui individuaalturistide vahetust kahe riigi vahel.
Artiklis 6 sätestatakse, et üldist koostöökokkulepet puudutava teabe jagamine toimub üksnes omavahel ning teiselt saadud teavet ei tohi jagada kolmandatele osapooltele ilma kirjaliku nõusolekuta.
Artiklis 7 sätestatakse, et vajadusel sõlmitakse ühist huvi pakkuvates valdkondades eraldi lepingud.
Artiklis 8 lepitakse kokku ühiskomisjoni moodustamises, et kontrollida vajaduse korral üldise koostöökokkuleppe rakendamist.
Artikli 9 kohaselt jõustub kokkulepe kuupäeval, mil diplomaatiliste kanalite kaudu saadetakse viimane vastastikune teade, millega kinnitatakse riikide riigisisese õigusliku menetluse lõpulejõudmist. Üldine koostöökokkulepe sõlmitakse viieks aastaks alates selle jõustumisest ja see uueneb automaatselt järgnevateks üheaastasteks perioodideks, välja arvatud juhul, kui üks pool esitab kokkuleppe lõpetamise soovi kohta kirjaliku teate vähemalt kuus kuud enne lepingu lõppemise kuupäeva. Samuti sätestatakse põhimõte, et pooleliolevad projektid ja programmid viiakse lõpuni ka üldise kokkuleppe lõppedes.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ega lepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Lepingu eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Lepinguga reguleeritud üldisel tasemel tehtav koostöö on liikmesriigi pädevuses. Lepingus mainitud jätkulepingute sõlmimisel korral tuleb kontrollida konkreetsete lepingute kooskõla EL õigusega.
6. Korralduse mõjud
Eesti ja Saudi Araabia kaubavahetus moodustas 2023. aastal 54,3 miljonit eurot, mis oli 0,1% kogu kaubavahetusest ja andis riikide järjestuses 46. koha.
Eesti eksportis Saudi Araabiasse 2023. aastal kaupu 29,3 miljoni euro väärtuses, mis tegi riigist Eesti 45. ekspordipartneri. Peamised ekspordiartiklid olid 2023. aastal taimsed tooted (46,2%), kuid hetkeks on sellest tekkinud peamine ekspordi langus. Lisaks on sinna veel eksporditud masinaid ja mehaanilisi seadmeid (28,4%) ja ka puitu- ja puittooteid (9,51%).
Eesti importis Saudi Araabiast 2023. aastal kaupu 25 miljoni euro väärtuses ja see tegi riigist Eesti 42. kaubanduspartneri. Peamine impordiartikkel oli 2023. aastal plastid ja plasttooted (74,2%).
Aastal 2022 oli teenuste ekspordi väärtus 10,9 miljonit eurot ja 2021. aastal oli teenuste eksport 3,7 miljonit eurot (aastane kasv 194,6%). 2023. aastal oli teenuste eksport Saudi Araabiasse 9.5 miljonit eurot.
Teenuste impordi maht oli 2022. aastal 2,3 miljonit eurot, 2023 aasta III kvartalis oli teenuste ekspordi maht 3,1 miljonit eurot ja 2022. aastal samal ajal oli teenuste ekspordi maht 1,6 miljonit eurot (aastane kasv 93,8%).
Lepingu mõju seisneb Eesti Vabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi vaheliste sidemete ja suhete tihendamises. Leping soodustab kahe riigi vahelist koostööd majanduse, kaubanduse, investeeringute, hariduse, teaduse, turismi, noorsootöö valdkondades. Lepingu vahetut mõju on keeruline prognoosida, kuid eesmärk on kahekordistada Eesti kaupade ja teenuste eksporti Saudi Araabiasse. Sealjuures on soov suurendada Eesti kaupade eksporti kaks korda s.t 60 miljoni euroni ja teenuste eksporti vähemalt kolm korda s.t 30 miljoni euroni.
Saudi Araabia residendid tegid Eestisse 2022. aastal 770 külastust, millest 610 olid mitmepäevased. Aasta varem tehti Eestisse 300 külastust (aastane kasv 156,7%). Lepingu esialgne hinnanguline mõju on Saudi Araabia turistide kolmekordistamine lähiaastatel. Soov on jõuda 2310 turistini aastas.
Eesti residendi tegid Saudi-Araabiasse 2022. aastal 1 112 külastust, millest 997 olid mitmepäevased. Aasta varem tehti Saudi-Aaraabiasse 569 külastust (aastane kasv 95,4 %). Eeldatavasti Eesti turistide külastuste arv kasvab ning lähiaastatel jõutakse 1707 külastuseni aastas.
7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi ega lisakulutusi. Hinnangulised, rahaliselt mõõdetavad tulud võivad seisneda kaubavahetuse kasvus.
8. Rakendusaktid
Lepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte.
9. Jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
Leping jõustub kuupäeval, mil diplomaatiliste kanalite kaudu saadetakse viimane vastastikune teade, millega kinnitatakse kummagi riigi riigisisese õigusliku menetluse lõpulejõudmist. Koostöökokkulepe sõlmitakse viieks aastaks alates selle jõustumisest ja see uueneb automaatselt järgnevateks üheaastasteks perioodideks, välja arvatud juhul, kui üks pool esitab kokkuleppe lõpetamise soovi kohta kirjaliku teate vähemalt kuus kuud enne lepingu lõppemise kuupäeva.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse asjaomastele ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS).