Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrus nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

RAHVUSVAHELISEKS LIIKLUSEKS AVATUD PIIRIPUNKTID

MAANTEELÕIKUDEL

Piiripunkti nimi Piirikontrolli

toimumise koht

Piiriületuse võimalused

ja piirangud

Erisused kauba

vormistamisel

Koidula piiripunkt Karisilla–Petseri maantee 05.30–21.30

Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maantee 24 h

Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maantee 07.00–23.00

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / info@rahandusministeerium.ee / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Siseministeerium

Rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktid

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni

2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“

eelnõu.

Palume teie tagasisidet 3. juuniks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

EN_VVm_Koidula_piiripunkt_16.05.2024

Lisa_VVm_Koidula_piiripunkt_16.05.2024

SK_VV_maarus_Koidula_16.05.2024

Lisaadressaadid:

Meie 04.06.2024 nr 1.1-10.1/2627-1

2

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Välisministeeriumile

Politsei- ja Piirivalveame

Maksu- ja Tolliame

Setomaa Vallavalitsus

Räpina Vallavalitsus

Võru Vallavalitsus

Võru Linnavalitsus

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Railservis AS

Kaubandus- ja Tööstuskoda

Eve-Ly Kübard 5885 1341

Eve-Ly.Kybard@fin.ee

16.05.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigipiiri seaduse järgi on Vabariigi Valitsusele antud pädevus määrata piiripunktid, mille

kaudu toimub isikute, transpordivahendite ja kaupade rahvusvaheline liiklus. Valitsus määrab

ka piiripunktide lahtioleku ajad lähtudes Eesti huvidest ning arvestades kaubavahetuse ja isikute

piiriülese liikumise vajadustega.

Maanteepiiripunkte on Eestis kolm. Narva piiripunkt Ida-Virumaal ning kaks suhteliselt kõrvuti

asetsevat piiripunkti Kagu-Eestis – Koidula ja Luhamaa. Alates 2024. aasta veebruarist on

Narva maanteepiiripunkt avatud ainult jalakäijatele, selle kaudu transpordivahendid ei liigu

ning kaubavedu ei toimu. Luhamaa ja Koidula on piiripunktid, mille kaudu toimub maanteel

kogu rahvusvaheline kaubavedu. Kuna Soome on sulgenud kõik Venemaaga piirnevad

maanteepiiripunktid, Leedu Valgevenega piirnevad piiripunktid ja Läti kaks riigi kirdeosasse

jäävat maanteepiiripunkti, on Eesti riik, mille kaudu toimub nii Eesti kui teiste Euroopa riikide

vedajate ida-suunaline kaubavahetus.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta aprillis Venemaaga suhtlemise lähtealustes põhimõtte,

et kahepoolsed majandussuhted tuleb viia miinimumini. 2023. aasta juunis heaks kiidetud Eesti

sanktsioonipoliitika põhimõtted Ukraina toetamisel annavad samuti aluse piiripunktide

töökorralduse ülevaatamiseks ning muudatuste tegemiseks.

Eelnõuga muudetakse Koidula maanteepiiripunkti lahtioleku aegasid. Alates käesoleva aasta 1.

juulist ei saa Koidula piiripunkti kaudu riigipiiri ületada enam ööpäevaringselt, vaid piiripunkt

jäetakse piirikontrolli ja tollikontrolli teostamiseks avatuks päevasel ajal vahemikus 5:30-

21:30. Kavandatav määrusemuudatus ei puuduta Koidula raudteepiiripunkti töökorraldust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (tel: 5885 1341, e-post: eve-ly.kybard@fin.ee). Juriidilist

kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna Agnes Peterson (tel: 5885 1301, e-post:

@fin.ee), keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 5885 1468, e-

post: sirje.lilover@fin.ee).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ 01.05.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I,

23.04.2024, 8).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigipiiri seaduse (RipS) § 10 lg 1 järgi on piiripunkt rahvusvaheliseks liikluseks avatud

maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja

territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Piirikontroll hõlmab isikute ja

transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrolli, kaupade tollikontrolli ning vajadusel kaupade

sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli (RipS § 11 lg 1). Seadusandja on volitanud

Vabariigi Valitsust otsustama, millised on need piiripunktid, mille kaudu võib toimuda

rahvusvaheline liiklus (RipS § 10 lg 4). Seaduse järgi korraldab maanteedel asuvate

piiripunktide haldamist Rahandusministeerium (RipS § 10 lg 2).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning määruse lisa 1 kehtestatakse uues

sõnastuses. Lisas 1 esitatakse loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste

ja piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri

maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Kavandatava

muudatusega seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula

piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30.

Vajaduse piiripunkti töökorralduse muutmiseks on tinginud julgeolekuolukord Euroopas ning

Ukrainas toimuv Vene sõjaline agressioon. Piiripunkti öise sulgemise teiseks põhjuseks on

riigile kuuluva piiritaristu ja kinnisvaraobjektide efektiivne haldus ning piiril töötavate

ametnike tööaja mõistlik planeerimine.

Kuna julgeolekuolukord Euroopas ei ole paranenud, kehtestab Euroopa Liit (EL) Venemaa

suhtes jätkuvalt uusi sanktsioone. Hetkel räägitakse ELis läbi 14. paketti, kuhu kavandatakse

täiendavaid majandussanktsioone. Pea iga eelneva sanktsioonipaketiga on kehtestatud

kaubanduspiiranguid, mis tähendab seda, et üha vähem on kaubanomenklatuuris selliseid

kaupu, mida on lubatud Venemaale eksportida või sealt ELi importida.

Kaubandussanktsioonide eesmärk on nõrgestada Venemaa majandust ning sõjatööstust.

Embargokaupade nimekirjas on sadu kaubagruppe, mille sisse- ja väljavedu on keelatud ning

mille ebaseadusliku piiriületuse tõkestamisega Maksu- ja Tolliamet (MTA) igapäevaselt

tegeleb. Eelmisel 2023. aastal tuvastas ning tõkestas toll üle 1500 embargokauba rikkumise.

Kaitsepolitseiameti menetluses on ligikaudu 50 rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuritegu.

Vene agressiooni tõttu ning kogu tänast julgeolekuolukorda arvestades ei ole Eesti huvides ida-

suunalise kaubavahetuse igakülgne soodustamine. Eesti on ELis olnud Venemaa suunalise

sanktsioonipoliitika eestkõneleja, kes nõuab jõulisi ja strateegilise mõjuga

majandussanktsioone. Arvestades meie geopoliitilist olukorda, saab Eesti eestkõneleja rolli

täita juhul, kui on ise majanduspiirangute rakendamisel eeskujuks.

Hetkel on Eesti olukorras, kus Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid on kui „aken

Euroopasse“, mille kaudu toimub Venemaa ja ELi vaheline kaubavahetus. Soome on sulgenud

kõik maismaapiiripunktid, Läti on sulgenud kaks Venemaaga piirnevat maismaapiiripunkti

riigi kirdeosas ning Leedu kõik Valgevenega piirnevad piiripunktid.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel näitab isikute ja transpordivahendite piiriületuse

statistika, et välisriigi kodanike ja välisriigis registreeritud sõidukite piiriületuse osakaal on

Koidula maanteepiiripunktis kasvanud. Osaliselt on see seotud Narva piiripunkti sulgemisega

alates käesoleva aasta veebruarist, kuid mõju on avaldanud ka naaberriikide piiripunktide

sulgemine. Kui 2024. a jaanuaris moodustasid Eesti numbrimärgiga sõidukid Koidula

piiriületusest ligikaudu 50%, siis järgnevatel kuudel langes see 34%-le. Järgnesid Läti sõidukid

31%-ga, Leedu 13%-ga ning Soome 7%-ga. Sealjuures on hüppeliselt kasvanud Serbia,

Moldova ja Saksamaa numbrimärgiga sõiduautode ja veoautode piiriületused Koidula

maanteepiiripunkti kaudu.

Veoautode piiriületuse läbilaskevõime on Koidula piiripunktis 400 veoautot ööpäevas, see on

200 mõlemas suunas. Piiriületuse tegelik statistika jääb sellele oluliselt alla. Keskmine

veoautode piiriületuste arv ööpäevas oli jaanuaris 193, veebruaris 204 ja märtsis 230.

Piiriületuse kiirus ei sõltu ainult ühe riigi piiriasutuse taristu võimalustest, vaid ka naaberriigi

läbilaskevõimest ja piiriasutuse töökorraldusest. Koidula maanteepiiripunktis on elavas

ootejärjekorras igapäevaselt ligikaudu 300 veoautot ning samas suurusjärgus ootavad veoautod

piiriületust ka eelbroneeringu järjekorras.

Isikute piiriületus näitab jätkuvat kasvavat trendi, tõus 40% võrreldes 2024. a jaanuari

andmetega. Jaanuaris ületas Koidulas piiri keskmiselt 403 isikut ööpäevas, veebruaris 465 ning

märtsis 557 isikut. Samas osakaalus on kasvanud ka sõiduautode ööpäevaringne piiriületus.

Sealjuures tuleb märkida, et 80% isikute piiriületusi tehakse päevasel ajal vahemikus 6:00-

22:00 ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid vaid viiendik.

Viidatud andmetest saab järeldada, et isikute piiriületuse kontekstis mõjutab piiripunkti öine

sulgemine eelkõige välisriigi kodanikke. Seda arvestades ei ole tänases julgeolekuolukorras

piiripunkti öine lahti hoidmine põhjendatud ega möödapääsmatult vajalik.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

3.1. Isikute piiriülest liikumist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad1, mille artikli 5 lõike 2

kohaselt võib lubada piiriületust piiripunkti kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal,

kui tegu on erivajadusega või ettenägematu hädaolukorraga Schengeni piirieeskirjade

tähenduses. Eelnõu ei mõjuta erivajadusega juhtumite puhul piiriületuse lubamist öisel ajal, sest

Koidula piiripunktis tagatakse PPA kohalolek. Piirikontrolli teostav asutus saab igakordselt

objektiivsetele asjaoludele tuginedes otsustada, kas tegemist on Schengeni piirieeskirjade

mõttes erivajaduse või ettenägematu hädaolukorraga. Liikmesriikide piirivalveasutustel on

Schengeni piirieeskirjade rakendamisel lai kaalutlusruum.

Schengeni piirieeskirjade artikli 39 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni

piiripunkti töökorralduses tehtud muudatusest teavitada.

3.2. Tollivaldkonnas reguleerib tolliasutuste asukohtade ja tollikontrolli teostamisega

seonduvat liidu tolliseadustik2. Tolliseadustiku artikli 159 lõike 1 kohaselt antakse

liikmesriigile pädevus otsustada, kus erinevad tolliasutused paiknevad ning milliseid

tolliformaalsusi vastavates tolliasutustes teha saab. Sama artikli lõike 2 kohaselt peavad

liikmesriigid sealjuures tagama, et tolliasutustele määratakse põhjendatud ja asjakohased

ametlikud lahtiolekuajad. Arvesse tuleb võtta transpordi ja kauba liiki ning rahvusvahelisi

vedusid ei tohi sealjuures takistada ega kahjustada.

Võib tekkida küsimus, et kui kaubavahetusele seatakse osaline ajaline piirang, mida Koidula

maanteepiiripunkti öine sulgemine endast kujutab, siis kas tegemist on rahvusvahelise veo

takistamisega liidu tolliseadustiku artikli 159 tähenduses. Siinkohal tuleb asuda eitavale

seisukohale, kuna tolliasutuse lahtioleku aja määramisel on täidetud põhjendatuse ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 269 10.10.2013, lk 1-162.

asjakohasuse tingimused, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja osas 2 ja 4. Liikmesriigil on

pädevus põhjendatud piiranguid kehtestada.

4. Määruse mõjud

Koidula piiripunkti sulgemise kohta on Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE

koostöös Tartu Ülikooliga koostanud 2023. a sügisel Siseministeeriumi tellimusel

sotsiaalmajanduslike mõjude eelhinnangu3 (edaspidi RAKE uuring). Uuringust selgus, et

piiripunkti täieliku sulgemisega kaasneksid kohalikule kogukonnale ja ettevõtlusele olulised

negatiivsed mõjud. Uuringu ülesandepüstitus ei hõlmanud sulgemise kõrval alternatiivide

võrdlust, nagu näiteks piiripunkti öine sulgemine ja kaasnevad mõjud. Seda teades on oluline

märkida, et RAKE uuringu järeldusi ei saa üle kanda käesoleva määruse muutmise mõjudele.

Kavandatav määrusemuudatus näeb ette, et piiripunkt on tavapärasteks piiritoiminguteks

avatud 16h (5:30-21:30) ning suletud öisel ajal 8h.

Käesolev määrusemuudatus, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade

liikumist Koidula maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal, ei too kaasa olulist ja suurt negatiivset

mõju, vaid eeldab piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist. Enim saavad

mõjutatud kaubaveoga tegelevad ettevõtted, kuna ootejärjekorrad pikenevad.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Koidula maanteepiiripunkti lähim suurim asula Eesti poolel on Värska asula, mis asub

piiripunktist 18 km kaugusel ning Vene Föderatsiooni poolel Petseri linn, mis on piiripunktist

5 km kaugusel. Lähimad piiripunktid on Koidula raudteepiiripunkt (ca 1 km), Luhamaa

piiripunkt (vahemaa 37 km) ja Saatse piiripunkt (25 km). Kui Luhamaa ja Koidula piiripunktid

on avatud kõikidele transpordiliikidele, siis Saatse piiripunkt on avatud jalakäijatele ning seda

saavad kasutada ainult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni elanikud. Läbi Koidula

raudteepiiripunkti reisirongiliiklust ei toimu, piiripunkti läbib kaks kuni kolm kaubarongi

ööpäevas (sisenev ja väljuv suund kokku). Koidula maanteepiiripunkti öiseks ajaks sulgemise

korral on isikutel võimalik piiri ületada Luhamaa piiripunkti kaudu, kui piiriületus on öisel

ajal vältimatult vajalik.

Koidula maanteepiiripunkt on oluline transpordisõlm Setomaa, Kagu-Eesti piirkonna ja Petseri

linna elanikele, kuna selle kaudu toimub liiklus ning ühendus kahe riigi vahel. Piirkonna

elanikud kasutavad piiripunkti igapäevaselt tööle käimiseks, pereliikmete külastamiseks ning

kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Kagu-Eesti tööandjad (n Värska

Sanatoorium, Värska Südamekodu) sõltuvad topeltkodakondsetest, kelle elukoht on Vene

Föderatsioonis ning kes käivad Eesti poolel tööl.

RAKE uuringus toodi välja, et Koidula maanteepiiripunktis on jalgsi piiripunkti läbimine

valdavaks piiriületusviisiks. Piiripunktini jõudmiseks kasutatakse aktiivselt ühistransporti või

jäetakse auto piiripunkti ees olevasse parklasse või tee äärde ning piir ületatakse

ootejärjekordade vältimiseks jalgsi. Teisel pool piiri jätkatakse teekonda teise autoga,

ühistranspordiga või Petseris ka taksoga.

Määrusemuudatusega kavandatava piiripunkti lahtioleku aja määramisel (5:30-21:30) on

arvestatud isikute piiriülese liikumise vajadusega töölt koju ja tööle ning ühistranspordi

sõidugraafiku kellaaegadega (n Elroni rongiliikluse sõidugraafik).

3 Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang 2023.

https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid

Sihtrühm on isikud, kes ületavad riigipiiri pereliikmete külastamiseks, töötamiseks, sisseostude

tegemiseks, teenuste tarbimiseks, kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks.

Mõju ulatust võib pidada pigem väikeseks. Võib eeldada, et piiriületuseks teise kellaaja

valimine ei nõua piirkonna elanikelt ülemäära suuri pingutusi, kuna piiriametnike hinnangu

kohaselt ei ole öisel ajal piiriületus piirkonna elanike seas tavapärane, vaid pigem harv.

Vajalikud piiritoimingud tööle ja koju jõudmiseks ning pereliikmete külastamiseks tehakse

päevasel ajal.

Mõju avaldumise sagedust ei saa täpselt määrata, sest PPA ei kogu otseselt isikustatud

statistikat selle kohta, millisel kellaajal konkreetsed isikud riigipiiri ületavad. Siiski saab

piiriametnike ning piirkonna tööandjate hinnangu kohaselt teha järelduse, et kohalike elanike

regulaarne piiriületus toimub päevasel ajal.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Piiriületusstatistika järgi toimub 80% piiriületusi

päevasel ajal ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid viiendik. Sellest saab

järeldada, et mõjutatud isikute ring ei ole suur võrdluses kogu sihtrühmaga, kelleks on kõik

piiriületajad.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Võimalikku ebasoovitavat mõju ei tuvastatud.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: PPA ja MTA

Mõju ulatus on väike. Muudatus võimaldab PPAl ja MTAl oma ressursse ümber planeerida.

Piiripunkti öösel täielikult ei suleta, tagatakse piiripunkti valve ning valmisolek lahendada

erandlikke olukordi.

Mõju avaldumise sagedus on väike.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes PPA ja MTA ametnike koguarvuga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei tuvastatud, sest töökorralduse muudatusega ei kaasne

piiripunktis töötavate ametnike töökoha kaotamist, vaid muudatused tehakse asutuse

struktuuris, vajadusel muutub töö tegemise asukoht.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: rahvusvahelise kaubavahetusega tegelevad ettevõtjad ning piirkonnas tegutsevad

äriühingud.

Mõju ulatus. Kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine. Kui öisel

ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode ootejärjekorrad. Öösel ületab piiri

10-15 veoautot.

Kagu-Eesti äriühingute jaoks on mõju ulatus pigem väike. RAKE uuringu kohaselt elab

arvestatav hulk Setomaal ja selle lähipiirkonnas töötavatest inimestest teisel pool piiri. Kümnest

piirkonna suurimast ettevõttest kaheksal on palgal märkimisväärsel hulgal Eesti Vabariigi

kodanikke, kelle elukoht asub teisel pool piirijoont Ida-Petserimaal. Ettevõtjad ja kohalike

omavalitsuste juhid hindasid, et Eestis töötavaid, ent teisel pool piiri elavaid Eesti kodanikke

on vahemikus 100-150.

Mõju avaldumise sagedus on kaubaveoga tegelevate ettevõtjate jaoks keskmine. Tuleb

arvestada, et kuna Soomes ja Leedus on kõik maismaapiiripunktid suletud ning Lätis viiest

piiripunktist kaks, siis ongi Eesti piiripunktide liikluskoormus kordades suurenenud võrreldes

2023. a sügisega, kui kõik naaberriikide piiripunktid olid avatud. Koidula piiripunkti öine

teenindamine läbilaskevõime probleemi ei lahendaks ega vähendaks märkimisväärselt. Läti

kaguosa piiripunktides on kaubaveoautode ootejärjekorrad pikemad kui Eestis. Seda kõike

arvestades ei saa üle kahe aasta kestnud sõja taustal olla ettevõtjatel ootust, et kaubavahetus

Vene Föderatsiooniga, mille suhtes on kehtestatud ELi majandussanktsioonid, kulgeb kiiresti,

ootuspäraselt ja riskivabalt.

Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Venemaal elavast tööjõust, on mõju avaldumise sagedus

väike. Piiripunkti lahtiolekuaegade määramisel (5:30-21:30) on arvestatud töötajate tööle ja

koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. On tõenäoline, et piirijärjekorrad pikenevad.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulusid. PPA ega MTA ei ole kavandanud

töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste

koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti. MTA kulude

kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalve

tõhustamiseks.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine on kavandatud 2024. aasta 1. juuliks. Määruse vastuvõtmise ja jõustumise

vahele on jäetud muudatustega kohanemiseks ligikaudu üks kalendrikuu.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

Välisministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile,

Maksu- ja Tolliametile, Setomaa Vallavalitsusele, Räpina Vallavalitsusele, Võru

Vallavalitsusele, Võru Linnavalitsusele, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile,

Railservis ASile ning Kaubandus- ja Tööstuskojale.