Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 03.06.2024 nr 1.4-3/662

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a

määruse nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi

püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord,

harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja

harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise

kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul eelnõu EISis

avaldamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Ministri määruse eelnõu

2. Ministri määruse seletuskiri

Indrek Ambos

626 0714 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 38

„Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt

eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord,

harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja

harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrust nr 38 „Kalastuskaardi

taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava

volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning

harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise

kontrollimise kord1“ (edaspidi määrus nr 38). Muudatus on seotud harrastuskalapüügiõiguse tasu

muutmisega. Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (626 0714, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli (626 0751,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama osakonna peaspetsialist

Heleri Piip ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 muudetakse määruse nr 38 § 10 lõiget 2 ja kehtestatakse uued

harrastuskalapüügiõiguse tasumäärad.

Harrastuskalapüügiõiguse tasud on muutunud ajas sarnaselt harrastuskalapüügis toimunud

suuremate korralduslike muudatustega, st muudatusi ei ole tehtud regulaarselt. Põhiseaduse § 5

kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

Kalapüügiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või

harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahenditega kala

avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, järgides seaduses või selle alusel

kehtestatavates määrustes sätestatud piiranguid, mistõttu peavad harrastuskalapüügi tasud olema

mõistlikud, kuid samas õiglaselt hinnastatud. Harrastuskalapüügi kättesaadavuse igaühele tagab

praegu igaühe õigus püüda kala ühe lihtkäsiõngega ilma selleks püügiõigust vormistamata ja selle

eest tasu maksmata. Harrastuskalapüügiõiguse tasude lubatud vahemik on sätestatud

keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 11 lõike 4 punktis 4. KeTSi järgi peab

harrastuskalapüügiõiguse tasude kujundamisel arvestama eri kriteeriumidega, nagu püügiaeg ja

-koht, püügivahendi püügivõimsus, kalavaru olukord püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi

väärtus. Kehtiva seaduse järgi võib harrastuskalapüügiõiguse tasu suurus jääda 0,03 euro kuni

12,78 euro vahemikku ööpäevas. KeTSi 2023. aasta 6. detsembril vastu võetud muudatustega

tõsteti ka kalapüügiõiguse tasu piirmääru, mis tähendab, et alates 2024. aasta 1. juulist võib

harrastuskalapüügiõiguse tasu suurus jääda 0,06 euro kuni 13 euro vahemikku ööpäevas.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/115072023007

KAVAND

25.05.2024

2

Muudatusettepanek mõjutab kõigi nelja kehtiva ajavahemikuga (24 tundi, 7 päeva, 182 päeva ja

365 päeva) harrastuskalapüügiõiguse tasu muutmist.

Harrastuskalapüügiõiguse tasu mainitud nelja ajavahemikku (vt joonis 1) ei ole muudetud alates

2012. aastast. Viimane oluline muudatus tehti vahetult enne euro kasutuselevõttu ning enne seda

oli tasu püsinud muutumatuna rohkem kui seitse aastat.

Joonis 1. Harrastuskalapüügiõiguse tasud aastatel 2004‒2023 eurodes

Alates selle aasta 1. juulist kehtima hakkava KeTS-is sätestatud alammäära järgi jääb kehtiv

aastatasu alla miinimumpiiri (tasu kehtiva tasumäära järgi on 0,055 eurot ööpäevas). Ühest küljest

on madal harrastuskalapüügiõiguse tasu aidanud kindlasti kaasa loaga kalastajate arvu

osatähtsuse tõusule, kuid seetõttu võib oletada, et need, kes pole siiani kalapüügiõigust endale

soetanud, ei soovi seda teha ka sõltumata sellest, milline hind sellel õigusel on. Pikalt püsinud

soodsa harrastuskalapüügiõiguse tasu tõttu võib eeldada, et möödas on see aeg, kus kalastajate

arvu on võimalik kasvatada püügiõiguse tasu väga madala hinna kehtestamise kaudu. Pigem on

tegemist ajastuga, kus kalastajate arvu on võimalik kasvatada kvaliteetse teenuse (näiteks

kalastajatele mõeldud infrastruktuuri arendamine, kalavarude suurendamine (saagikuse kasv),

tehnoloogilised lahendused lubade ostmiseks jne) pakkumise kaudu.

Võttes arvesse viimastel aastatel ostetud püügiõiguste kehtivusaega (vt joonis 2), võib järeldada,

et suur osa kalastajatest ei käi kalal väga tihti. Joonise 2 järgi on näha, et keskmiselt (aastate

2012‒2023 keskmine) 63% ostetud harrastuskalapüügiõigustest on

24-tunnise kehtivusega, mille hind on tegelikult kõige kallim. See võib olla tingitud asjaolust, et

365-päevast harrastuskalapüügiõigust ei pruugitaks kasutada maksimaalses ulatuses, mistõttu

osutuks see õigus püüdjate jaoks kokkuvõttes hoopis kallimaks. Samuti võib 24-tunniste õiguste

rohke ostmine olla tingitud sellest, et teenus on kasutajate jaoks kergesti kättesaadav.

200 4

200 5

200 6

200 7

200 8

200 9

201 0

201 1

201 2

201 3

201 4

201 5

201 6

201 7

201 8

201 9

202 0

202 1

202 2

202 3

24 tundi 0,95 0,95 0,95 0,95 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

7 päeva 1,59 1,59 1,59 1,59 1,59 1,59 1,59 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

182 päeva 7,66 7,66 7,66 7,66 7,66 7,66 7,66 7,66 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13

365 päeva 11,5 11,5 11,5 11,5 11,5 11,5 11,5 11,5 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20

0

5

10

15

20

25

Harrastuspüügiõiguse tasud aastatel 2004-2023, €

3

Kui vaadata riigi kehtestatud harrastuskalapüügiõiguse tasu määru ja sealt riigile laekuvat tulu,

siis on tasu laekumine oluline eeskätt selleks, et katta harrastuskalapüügisektori arendamiseks

tehtavaid kulutusi, nagu harrastuskalapüügi kättesaadavuse lihtsustamine, selle kohta info

levitamine (näiteks infomaterjalide ja infotahvlite kaudu, samuti ajakirjade käibeloleku ja

veebilehtede tööspüsimise toetamise ja lubade müügiplatvormi uuendamise kaudu jne), kalade

veekogudesse asustamine, harrastuskalapüügivõistluste korraldamise toetamine, noorte

koolitamine ja noortele mõeldud kalastuslaagrite korraldamise toetamine, teadusuuringute

tegemine, kalastajatele mõeldud infrastruktuuri rajamine, harrastuskalastajate jaoks oluliste

kalaliikide koelmute taastamine jne. Kõik see tõstab harrastuskalapüügi kui teenuse kvaliteeti

ning sektori kasutajasõbralikkuse taset. Peamine rahastusallikas nende tegevuste korraldamiseks

on Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) saadavad projektipõhised toetused.

Keskkonnakasutusest saadavad tulud jaotatakse osaliselt KIK-i kaudu kalandussektori

arendamiseks ning neid kasutatakse loodusvarade arendamiseks ja kaitseks. Seega on ka oluline,

et kalapüügiõiguse tasud laekuksid.

Võttes arvesse eespool nimetatud tegevusteks vajalike investeeringute mahte, on selge, et seniste

harrastuskalapüügiõiguse tasude muutmata jätmise korral poleks laekuvad tulud sektori

arendamiseks või selle senise taseme hoidmiseks piisavad, mistõttu on harrastuskalapüügiõiguse

tasu tõstmine investeeringute tegemiseks vajalik ning põhjendatud.

Eespool kirjeldatud põhjustele, argumentidele ning seisukohtadele tuginedes on soovitatav

harrastuskalapüügiõiguse tasud 2024.‒2030. aastaks fikseerida, et tagada

harrastuskalapüügisektori jätkusuutlikkus ja tagada selle arenemisvõimelisus, järgmiselt (vt

tabel 1):

Tabel 1. Varem kehtinud, praegu kehtivad ja planeeritavad harrastuskalapüügiõiguse tasu määrad

Püügiõiguse

kehtivus

Tasu eurodes

aastatel

2004‒2010

Tasu

eurodes

aastal

2012

Muutus

protsentides

Tasu

eurodes

aastatel

2012‒

2023

Tasu

eurodes

aastatel

2024‒

2030

Muutus

protsentides

Tasu

laekumine

Joonis 2. Harrastuskalapüügiõiguste soetamise osakaal nende kehtivuse järgi aastatel 2012‒2023 (Allikas:

TEHA)

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harrastuspüügiõiguste soetamise arv kestvuse järgi aastatel 2012-2023

Püügiõigus 24 tundi Püügiõigus 7 päeva Püügiõigus 182 päeva Püügiõigus 365 päeva

4

24 tundi 0,96 1 4,17 1 2 100 145 918

7 päeva 1,59 3 88,68 3 5 66,67 50 795

182 päeva 7,66 13 69,71 13 17 30,77 181 815

365 päeva 11,5 20 73,91 20 27 35 393 039

Harrastuskalapüügiõiguse tasude muutmise tulemusel on ette näha suuremat tõusu peamiselt

lühiajaliste, 24-tunniste püügiõiguste puhul. Selline tasude määramine täidab pikema aja jooksul

põhimõtet, et korraga palju ostes tuleb hind kokku odavam. Arvestades inflatsiooni mõju alates

2012. aastast, on seni kehtinud harrastuskalapüügiõiguse tasud oluliselt langenud võrreldes

sissetulekute kasvuga. Pärast eelnõuga planeeritavate muudatuste jõustumist jääb siiski

pikaajalise püügiõiguse maksumus ühe ööpäeva kohta alla 0,1 euro. Võib eeldada, et tabelis 1

loetletud hinnad tagavad harrastuskalapüügi kättesaadavuse ka edaspidi, sõltumata isiku

majanduslikust seisundist.

Eelnõuga planeeritavad muudatused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppega 2023-

2030 (vt looduskaitse ja elurikkuse säilitamine, p 6) ning on ühe tegevusena märgitud ka

Vabariigi Valitsuse tööplaanis (p 5.3.6).

Lisaks on tasude muutmist arutatud kahel kohtumisel harrastuskalastuse organisatsioonidega, mis

toimusid 2024. aasta veebruaris ja aprillis, ning eelnõus välja pakutud numbrite puhul on osaliselt

arvestatud ka harrastuskalastajate ettepanekutega.

Paragrahv 2 on rakendussäte, millega sätestatakse, et enne 1. juulit 2024. a ostetud

harrastuskalapüügiõigused kehtivad selle kehtivusaja lõpuni. Kalapüügiseaduse § 25 lõike 2

kohaselt tekib harrastuskalapüügiõigus üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu

maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuskalapüügiõiguse eest

tasumise kuupäev ja hilisem kui 30 päeva. Seega võib harrastuskalapüügiõigus hakata kehtima 1

tund või 30 päeva peale selle eest tasumist. Kui harrastuskalapüügiõigus ostetakse 30. juuni õhtul

kehtivuse algusega alates 1. juulist, siis tasub ostja harrastuskalapüügiõiguse eest veel vana

tasumäära alusel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm. Harrastuskalastajad

Muudatus mõjutab oluliselt kõiki neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks

harrastuskalapüügiõiguse. Samas ei ole eelnõuga kaasnev mõju suur, sest kalavaru olemasolu

tagamiseks ja kalapüügilubade kehtestamise võimaluse sätestamiseks teeb riik

harrastuskalapüügiõiguste ostust laekuvast tulust oluliselt suuremaid kulutusi. Pärast tasude

muutmist jääb 365-päevase harrastuskalapüügiõiguse maksumus ühe ööpäeva kohta alla 0,1 euro

(tasu suurus on edaspidi 0,074 eurot ööpäevas). Kui välja arvata kalastajate harrastuskalapüügil

tehtavad muud kulutused, võib harrastuskalastaja selle tasu eest püüda ööpäevas näiteks 15 kg

ahvenat või 2 forelli või 5 koha. Üldiselt võib eeldada, et eelnõus kajastatud hinnad tagavad

harrastuskalapüügi kättesaadavuse ka edaspidi, sõltumata isiku majanduslikust seisundist.

Kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kaasnev negatiivne mõju looduskeskkonnale on

põhimõtteliselt olematu. Pigem avaldab määruse rakendamine looduskeskkonnale positiivset

mõju, sest ressursikasutust on õiglasemalt hinnastatud. Laekuvate vahendite abil on võimalik

5

parandada keskkonda, tõsta teadlikkust, taastada kalavarusid, tagada parem järelevalve

teostamine jms.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid. Võttes aga arvesse

harrastuskalapüügiõiguse tasude muutmist, võiks tasusid laekuda riigile edaspidi

0,5 miljoni euro asemel üle 0,75 miljoni euro aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. a. Jõustumine on seotud KeTSi muudatuste jõustumisega määruses

sätestatud muudatuse jõustumisega samal ajal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

MÄÄRUS

xx.06.2024 nr …..

Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 38

„Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad,

nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava

volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord,

harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning

harrastuskalapüügiõiguse tasu ja

harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu

maksmise kontrollimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 19. juuni 2015. aasta määruse nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise

ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja

kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning

harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu

maksmise kontrollimise kord“ muutmine.

Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord,

tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest

teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse

tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ § 10

lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Harrastuskalapüügiõiguse kehtivuse alusel, välja arvatud kalapüügiseaduse §-s 29

sätestatud juhtudel, on harrastuskalapüügiõiguse tasu järgmine:

1) 24 tunni eest – 2 eurot;

2) 7 päeva eest – 5 eurot;

3) 182 päeva eest – 17 eurot;

4) 365 päeva eest – 27 eurot.“.

§ 2. Rakendussäte

Harrastuskalapüügiõigus, mille eest on tasutud enne 2024. aasta 1. juulit, kehtib selle

kehtivusaja lõpuni.

EELNÕU

28.05.2024

2

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler