Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. aasta aruanne

KÄSKKIRI

04.06.2024 nr 172

Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. aasta

tulemusaruande kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määruse nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise

kord“ § 16 lg 1 alusel.

1. Kinnitan Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande

(lisatud).

2. Avaldada Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava juhtkomisjoni liikmed

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

regionaalminister

Lisa: Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Regionaalministri 04.06.2024 käskkiri nr 172

Lisa

Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna

2023. aasta aruanne

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo ....................................................................................................................... 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ................................................................................................................... 4

3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .................................................... 5

4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .................................................................................... 5

5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ........................................................................................................ 6

6. Hindamised ja tõhustamiskavad................................................................................................................ 9

7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm ................................................................................................. 9

7.1 Programmi mõõdikud ....................................................................................................................... 10

7.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................. 15

7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus ............................................................................................. 15

7.2.2 Toiduohutus ............................................................................................................................... 18

7.2.3 Maaelu ........................................................................................................................................ 19

7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs .............................................................................................. 20

7.3.1 Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ........................................................ 20

7.3.2 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ......................................................................... 23

7.3.3 Meede – Toiduohutus................................................................................................................. 31

7.3.4 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ....................................................................... 37

7.3.5 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ................................. 40

7.3.6 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng ..................................................................................... 48

7.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................. 50

8. Kalanduse programm .............................................................................................................................. 52

8.1 Programmi mõõdikud ....................................................................................................................... 52

8.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................. 54

8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs .............................................................................................. 55

8.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................. 57

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse .................................. 58

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori

ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.

Tulemusvaldkonnaga on enim seotud strateegia „Eesti 2035“ neli sihti:

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PõKa 2030) seob tervikuks

põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele,

toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade

seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega

loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse,

säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.

Esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja

hoitud keskkond“ saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk „Kestlik

kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku

majandamise“ hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii

kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega.

Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade

terviklikku arengut. Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid:

1 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid (valdkonna

arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030

Programm „Põllumajandus,

toit ja maaelu 2023–2026“

(Põllumajandus- ja

Regionaalministeerium)

Programm „Kalandus 2023–

2026“ (Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium,

Kliimaministeerium)

4

„Põllumajandus, toit ja maaelu

2023–2026“ ning „Kalandus 2023–2026“(ühisprogramm Kliimaministeeriumiga).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostab igal aastal põhjaliku põllumajanduse, kalanduse,

maaelu ja toiduainetööstuse ülevaate, mida on võimalik lugeda Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehelt2.

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud3

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2030

Põllumajanduse, metsamajanduse,

kalapüügi ja toiduainete tootmise ning

joogitööstuse loodud lisandväärtus

hõivatu kohta kolme aasta liikuv

keskmine, eurot

31697 35762 41691 33800 29100

Põllumajandussaaduste ja

toidukaupade ekspordi ja impordi

väärtuse suhe

0,83 0,89 0,84 0,81 0,80 0,82

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti

tarbijate osakaal, % - 61 - 75 75

Toiduohutuse baromeeter 99,22 99,63 100,69 ≥ 100 ≥ 100

Kasvuhoonegaaside heide

põllumajandustoodangu väärtuse

kohta, tonni tuhande euro kohta**

2,48 2,42 - ≤ 2,5 ≤ 2,5

Maapiirkonna elanike vanuses 20–64

tööhõive määr, % 78,3 82,1 82,9 78,4 78,7 80,5

* märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse

kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2025. aasta inventuurist.

Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud on lahtrisse märgitud „-„.

2 https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-toiduturg/ulevaated-ja-statistika 3 Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud (agri.ee)

5

3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus

programmide lõikes

Joonis 1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes

4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €)

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Põllumajandus ja kalandus 487 049 512 499 446 272

Kulud 470 230 488 045 421 991

Põllumajandus, toit ja maaelu 446 134 462 786 403 263

Kulud 446 134 462 786 403 263

Kalandus 30 880 34 340 26 410

Kulud 30 880 34 340 26 410

Käibemaks 5 869 6 498 5 536

462 786

34 340

Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €)

Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus

6

Investeeringud 4 166 8 875 11 063

sh käibemaks 561 827 133

5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärkideks on, et Eesti tarbijad eelistaks

kodumaist toitu, tagatud on hoitud elukeskkond, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja

rannakogukonnad elujõulised. Eesmärkide saavutamiseks on kaks programmi – „Põllumajandus, toit

ja maaelu 2023–2026“ ja „Kalandus 2023–2026“. Programmide kaudu panustab põllumajanduse ja

kalanduse tulemusvaldkond ka mitmesse Eesti 2035 arengustrateegia sihti, näiteks „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Tulemusvaldkonna

eesmärkide saavutamist jälgitakse erinevate mõõdikute kaudu, mis on välja toodud tabelis 1.

Majanduskasvu seisukohalt on väga oluline ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Investeeringud uude

tehnoloogiasse ja tehnikasse aitavad suurendada loodavat lisandväärtust ja suurendada efektiivsust. 2023.

aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse

loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuva keskmisena 41 691 eurot. Sellega ületati ka

2023. aastaks ette nähtud sihttaset. Inflatsioonist tingitud hinnatõusud võimaldasid ettevõtetel müüa oma

tooteid kõrgema hinnaga, suurendades seeläbi nende tulusid ja lisandväärtust. Siiski tuleb märkida, et liiga

kiire inflatsioon võib kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Kiire inflatsioon raskendab tulevaste kulude ja

tulude prognoosimist, mis võib vähendada investeeringute atraktiivsust ja tõsta riske. Seetõttu on oluline,

et inflatsioon oleks mõõdukas ja prognoositav.

Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 mld euro (~11%

kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,5 mld euro eest. Võrreldes 2022. aastaga eksport jäi

samale tasemele ja import kasvas 7%. Ekspordi puhul kahanes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3,7%

ning re-ekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu kasvas 12,3%. Eesti päritolu kaupade

osatähtsus moodustas 74,0% ekspordist. Kaubavahetuse puudujääk oli 441,2 mln eurot, mis oli 160,3

mln euro võrra suurem kui aasta varem. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja

impordi väärtuse suhe oli 2023. a 0,84, mis oli veidi rohkem kui planeeritud siht 0,81. 2022. aastal

toimus kiire hinnakasv, mis mõjutas oluliselt kaubavahetuse väärtuste suurenemist ja tekitas kõrgema

võrdlusbaasi.

Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstustega on oluline roll eestimaalaste toiduga

varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada,

mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse tase on piisav teravilja, piima ja

liha osas ning peaaegu piisav kartuli osas. Ülejäänud valdkondades, sh sool, suhkur, maitseained, puuviljad

toetume täna kaubavahetusele. Üle poole tarbitavast toidust ja tootmissisenditest tuleb täna piiriülese

kaubandusena.

2021. aasta lõpus alanud keeruline olukord põllumajandussektoris: energiakriis ja kiire inflatsioon on

toonud kaasa tootmiskulude märkimisväärse kasvu ning on kohati ületanud toodangust saadavat tulu.

Seetõttu on 2023. a kujunenud sektorile keeruliseks, suurenenud on kahjumid ja võlgnevused. 2023. aastat

põllumajanduses iseloomustasid lisaks heitlikud ilmaolud, mis vähendasid saagikust ja kogusaaki.

2023. aastal rakendati mitmeid olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks:

7

 2023. aastal toetati toiduainetööstusi ning põllumajandustootjaid, kes tegelevad sea- või

linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või

katmikaiandusega 10 mln euroga. Toetuse eesmärk oli leevendada energia, kütuse ja toorme

hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi

tugevdada toidujulgeolekut.

 2023. aastal toetati piimatoomist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja

sõstrakasvatust 3,5 mln euroga, et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid

mõjusid.

 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele

ettevõtjatele võimaldati elektrienergia hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja

ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia

hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

Ettevõtjatele maksti toetustena välja üle 1,3 mln euro.

 Läänemere traalpüügi ning kaugpüügiga tegelevatele ettevõtjatele võimaldati kütuse

hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime

säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF 2014-2020 vahenditest kütuse hinnatõusu hüvitamist

selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Ettevõtjatele maksti

toetustena välja üle 1,6 miljoni euro.

Koroonapandeemia järelmõjud ja sõda Euroopas, ka loomataudide levik ja rahvusvahelised

kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse tähelepanu rahvusvaheliste tarneahelate

haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning

erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Defineeriti põhilised ohud, võimelüngad

ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt. Strateegia tegevuskava ülesanded kiitis Vabariigi

Valitsuse heaks 15.06.2023. 2023. aastal käivitusid ka mitu toidujulgeolekutegevusliini, mille eesmärgiks

on tagada tarneahela kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, vedelkütusele ning

kõrgendatud julgeoleku olukorras toetada nende julgeoleku tagamist.

1. jaanuaril 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–

2027. Strateegiakava on peamine vahend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika elluviimiseks Eestis.

ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis

tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu

keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Sellega

suunatakse põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arenguks 1,6 miljardit eurot EL vahendeid koos

riigipoolse rahastusega. Kokku on toetusteks välja töötatud 54 sekkumist.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti

2023. aastal toetusi kokku ~340 mln eurot. Suurima maksete mahu 2023. aastal moodustasid maaelu

arengukava 2014–2020 toetused ca 152,7 mln euroga, järgnesid Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 toetused üle 141,2 mln euroga. Erakorralisi toetusi

maksti välja üle 11,4 mln euro.

Euroopa Komisjoni strateegia „talust taldrikule“ nägi ette ühe algatusena kestliku toidusüsteemi

õigusraamistiku väljatöötamise, mille eesmärk on muuta ELi toidusüsteem kestlikumaks ning integreerida

kestlikkus kõikidesse toiduga seotud poliitikavaldkondadesse. Komisjon ei ole seni raamõigusakti eelnõuga

välja tulnud, küll aga on läbi viidud esialgsed avalikud konsultatsioonid, mille osas on läbiviidud Eesti

riigisisesed konsultatsioonid ning sisend antud Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute ja eelnõu

koostamiseks. Kestlik toidusüsteem hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust ning

tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta, nagu nt on EL toiduseadus toidu- ja

söödaohutuse kohta. Kestlikkusel on kolm mõõdet - majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et

süsteem oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik kasu

ei saa tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust

8

tarbida laias valikus, kvaliteetset ja ohutut toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja

sotsiaalmajanduslik jalajälg, mis pikas plaanis ei ole enam jätkusuutlik.

Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine ja elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks

väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonnahoidlike ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea

keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii

loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel

arvestataks keskkonnaga ning selle täiendavaks tagamiseks soodustatakse peamiselt ÜPP toetuste abiga

põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist.

Hinnanguliselt kuni 37% maailma kasvuhoonegaaside heistest tuleneb toidusüsteemist, sh taime- ja

loomakasvatusest, transpordist ahela lülide vahel, maakasutuse muutusest, toiduraiskamisest. Kui jätkame

tänaste praktikatega, siis toidusüsteemist tulenev kasvuhoonegaaside kogus kasvab kuni 30-40% aastaks

2050. 2022. aastal pärines Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest 11,1% põllumajandusest. Võrreldes

varasema aastaga heide suurenes minimaalselt. Põllumajanduse majandusharu kogutoodang suurenes

võrreldes 2021. aastaga 44%, vääruse kasvu panustas peamiselt saaduste hinnatõus, koguste kasv jäi pigem

tagasihoidlikuks. Kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta oli 2022. aastal

2,42 t CO2 ekv/tuh EUR, mis on vähem kui aasta varem (2,48). Tulemus on kooskõlas seatud sihiga

(madalam kui 2,5).

Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on

olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel,

hõlmates erinevaid etappe toidutarneahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel

põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse

väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on toiduohutuse tagamisel oluline nii ELi sisene kui ka

ülemaailmne koostöö.

Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise

arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis

aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks

vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või

füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2023. aastal võrreldes

2022. aastaga toiduohutuse olukorra paranemist. Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab

arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja

tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva

õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi

tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“

tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega

― rohepööret toetava raamistiku kujundamine.

Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik

ettevõtetest. Eesti rahvaarv oli 2023. aastal 2,5% võrra suurem kui eelneval aastal. Ka maapiirkonna

elanike arv kasvas eelmisel aastal märgatavalt. Maalises asustuspiirkonnas elas 2023. aasta 1. jaanuari

seisuga 400 737 inimest, mis on 5579 võrra rohkem, kui aasta varem. Kõige suurema kasvuga on olnud

jätkuvalt Harjumaa (3,2%) ja Tartumaa (2,6%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. 2023.

aastal oli vanuses 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,9%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas

tööhõivemäär 0,8 protsendipunkti.

Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja

konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile.

Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule, arvestades kalavaru seisundit ja

ressursi piiratust. Kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse edendamisel on eelnevatel aastatel olnud

üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava

9

elluviimine. Keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arenguks maksti 2022. aastal EMKF

rakenduskava elluviimisel toetusi kokku 15 926 353 eurot. 2022. aasta lõpu seisuga on EMKF

rakenduskava 128 mln euro suurusest eelarvest välja makstud 79%.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava kiitis

Euroopa Komisjon heaks 8. detsembril 2022. EMKVF rakenduskava on üheks peamiseks vahendiks

kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arendamiseks, Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika

rakendamiseks ning kalanduse valdkonnas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu strateegia "Talust

taldrikule" ja "Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030" eesmärkide täitmisele Eestis järgmisel 7

aastal. EMKVF rakenduskava elluviimiseks koos riigipoolse kaasfinantseerimisega on kokku 139,1 mln

eurot.

9. novembril 2022. a vastu võetud kalandusturu korraldamise seadus (jõustus

1. jaanuar 2023) paneb aluse siseriiklikule õigusraamistikule EMKVF rakenduskava elluviimiseks.

Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute väljakutsetega toime tulekuks korraldati 2023. aastal

ministeeriumite vastutusvaldkonnad ümber. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist sai Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning ministeeriumi valitsemisalaga liitusid kalavarude haldamise poliitika

kujundamine, ühistranspordi valdkond ja postiside teenus, regionaalvaldkond ja maapoliitika ja riigivara

valdkond ning Maa-amet.

6. Hindamised ja tõhustamiskavad Aruandeaastal ei viidud läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid.

7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm

Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu

Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

keskkond

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, sh „Tervist hoidev

inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt.

Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, sh „Koostöömeelne

ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt

panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene,

pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses

kaasa lüüa ja koostööd teha.“ (vt PõKa 2030, ptk 3.6, sh Leader)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, sh

„Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning

otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini

põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi

ligipääsetavus ja mugavus“ ja „ Elukeskkond on kvaliteetne ja seda

planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“.

10

7.1 Programmi mõõdikud

Tabel 3. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Kasutuses oleva

põllumajandusmaa

pindala (ha)

986 672 986 206 987 785 990 000 990 000

Tarbija kindlustunde

indeks, %* 67 - 69 69 69

Kogu tarneahela

loodava lisandväärtuse

osatähtsus kogu

ettevõtlussektori

lisandväärtuses, %

7,7 (2020) 6,6

(2021)

- 7,2 7,2

Keskkonnasõbralikult

majandatava maa

osakaal, %

88,4 87,97 91,10 80 80

Maapiirkonnas elavate

noorte vanuses 21–40

osatähtsus sama

vanusegrupi noorte

üldarvus, %

27,52 26,65

26,40

27,76 27,76

Programmi tegevus Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, sh“ Eesti on

uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus

ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate

abil“ ja Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav

riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate

tehnoloogiate abi“.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Maaelu Teadmuskeskus (METK), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

11

Integreeritud

taimekaitse (ITK)

põhimõtetele vastamine,

%

99 99 99,8 95 95

Püsirohumaade osakaal

kogu

põllumajandusmaast, %

24 23,93 27,67

25,63

25,63

Programmi tegevus Toiduohutus

Toiduohutuse

baromeeter 99,22 99,63 100,69 ≥100 ≥100

Tarbija teadlikkuse

baromeeter

69,4

(2019) - 65,8 72,4

Programmi tegevus Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine

Ohtlike

taimekahjustajate

puhangute arv

3 3 1 4 4

Eriti ohtliku loomataudi

esinemine, arv 2 2 2 1 1

Programmi tegevus Maakasutus

Toetatud Natura 2000

erametsamaa pindala

aastas (ha)

66 093 67 077 66 920 66 000 67 875

Programmi tegevus Maaparandus

Kuivendatud

maatulundusmaa pind

(ha)

1 384 536 1 388 246

1 392 143

1 395 300

1 396 300

Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Sertifitseerimise läbinud

partiide suhtarv, % 91 87 90 95 95

Programmi tegevuse

mõõdik - Tuvastatud

nõuetele vastavuste

osakaal kontrollitud

86 95 84 90 90

12

köögiviljaseemnepartiid

e arvust, %

Tuulekaeraga saastunud

pind, ha 156 173 132 275 -4 151 000 -

Paljundusmaterjali

tootmisega tegelevate

ettevõtete arv

330 315 297 300 300

Uute Eestis aretatud

Sordilehte võetud

sortide arv aastas

0 2 3 3 3

Tuvastatud nõuetele

vastavuste osakaal

kontrollitud

tegevusloaga

põldtunnustajate poolt

tunnustatud põldudest

86 93 97 95 95

Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus

Kohalike ohustatud

tõugu(del) loomade arv

(tõuti):

Eesti hobune 2517 2651 2940 2620 2630

Eesti raskeveohobune 358 324 344 360 360

Tori TA 591 570 586 615 615

Vana-Tori 25 32 36 48 33

Eesti maatõug 889 909 894 840 910

Kihnu maalammas 388 1288 1894 500 960

Eesti vutt 2555 3726

(aretuses)

4467

(aretuses) 3700 3750

Programmi tegevus Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime

4 Alates 2023. a enam ei seirata, sest Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatti tuulekaera

tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud

kahjudest on järjepidevalt kasvanud ja praegu reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on

tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine.

13

Põllumajandussektori

netolisandväärtus tööjõu

aastaühiku kohta (kolme

aasta liikuv keskmine,

FADN)

27 963 (2019-

2021)

37 131 (2020-

2022) - 27 597 28 284

Toiduainetööstuste

netolisandväärtus

töötaja kohta

34 041 36 382 42 283 35 300 36 200

Programmi tegevus Põlvkondade vahetus

Noorte (kuni 40-

aastaste) juhtide

osatähtsus

põllumajanduslikes

majapidamistes, %

17 (2020) - - 17 17

Programmi tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal

Netolisandväärtus

faktorhinnas aasta

tööjõuühiku kohta (3

aasta liikuv keskmine)

(EAA alusel)

19 536 (2019-

2021) 24 003 21 598 17 100 17425

Kindlustusega hõlmatud

põllukultuuride ha arv

põllukultuuride pinnast,

%

0,21 0,05 0,05 4 4

Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö

Kvaliteedikavadega

liitunud tootjate arv 102 87 79 107 108

Põllumajandus-

ühistutesse koondunud

põllumajandustootjate

osakaal FADNi

põllumajandustootjate

üldkogumist, %

27 (2020) - - 22 22

Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand

Põllumajandussaaduste

ja toidukaupade

kaubandusbilansi

defitsiidi langus

21 34 0,3 25 20

14

võrdluses algtasemega

(2018), %

Kodumaise toidukauba

eelistamine

toiduostudes, %

74 61 - 75 75

Eesti päritolu

põllumajandussaaduste

ja toidukaupade

ekspordi väärtuse kasv

võrdluses algtasemega

(2018), %

29 79 72 15 14

Programmi tegevus Mahepõllumajandus

Tunnustatud ettevõtete

arv 2428 2398 2095 2400 2400

Tarbijate osakaal, kes

tarbivad mahetoitu

regulaarselt (vähemalt

kord nädalas), %

13 (2020) 9 - 11 12

Programmi tegevus Maa- ja rannapiirkonna arendamine

Maapiirkonnas elavate

21–40-aastaste noorte

osatähtsus sama

vanusegrupi noorte

üldarvus, %

27,52 26,65 26,2 27,76 27,76

Maapiirkonnas töötavate

inimeste arv

põhitöökoha asukoha

alusel

186 000 189 000 193 100 179 900 189 000

Maapiirkonnas töötavate

inimeste osatähtsus

koguhõives osalejates

põhitöökoha asukoha

alusel, %

(Statistikaamet, TT210)

28,4 27,8 27,6 27,4 27,4

Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud, on lahtrisse märgitud „-„.

15

7.2 Programmi olukorra analüüs

Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu“ eesmärgiks on tark ja kestlik põllumajandus,

toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi eesmärkide saavutamist

jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikute ja sinna alla kuuluvate programmi tegevuste mõõdikutega.

7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus

Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on sektorid, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka

olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3,4% Eestis loodud

lisandväärtusest, ~11% Eesti päritolu toodete ekspordist ja seal töötab ~4,8% hõivatutest. Maapiirkonna

elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut ehk 9% maapiirkonna hõivatutest.

Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju

väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala ja suurenevat nõudlust

mahetoodangu järele ELis, on Eestis mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu

tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi

keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes

põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb.

Esialgsel hinnangul oli 2023. a põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus5 1,30 mld eurot, mida

oli võrreldes eelmise aastaga 20% vähem. Toodanguga seotud toetused moodustasid kogutoodangust 2,2%.

Kogutoodangu väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodang ~39%, loomakasvatussaaduste

kogutoodang ~50% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~11%.

Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ehk turult saadavas hinnas (ilma toetusteta) 28%.

Tootetoetuseid, mis kajastuvad kogutoodangu väärtuses (28,4 mln €) ja tootmistoetuseid (185 mln €)

määrati 2023. aastal kokku 22% vähem kui 2022. aastal. Toodangu väärtuse ja toetuste summa suhtena

kogukuludesse on 0,91, mis tähendab, et vaatamata toetuste toele ületavad kulud tulusid (-134 mln €).

Maailmas kasvava nõudluse rahuldamine toiduainete ja muude põllumajandustoodete järele ning piisava

toiduvarustuse tagamine on oluline väljakutse. Toiduga kindlustatuse, majandusliku jätkusuutlikkuse,

ressursitõhususe, keskkonnahoiu ja innovatsiooni tagamiseks on väga oluline põllumajanduse

kogutootlikkuse suurendamine, Kõrgem tootlikkus aitab rahuldada kasvavat toidunõudlust, parandada

põllumajandustootjate majanduslikku olukorda, säästa loodusressursse ja vähendada põllumajanduse

keskkonnamõju. Selle saavutamiseks on oluline investeerida teadusuuringutesse, arendada uusi

tehnoloogiaid ja edendada teadmiste jagamist põllumajandussektoris. Samal ajal on oluline arvestada

toidutootmise jätkusuutlikkust, vähendada keskkonnamõjusid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Tootmise efektiivsuse suurendamine võimaldab toota rohkem toiduaineid ja muud põllumajandustoodangut

sama tööjõuressursi kasutamisel. Parem ning ressursitõhusam tehnoloogia ja targemad töötajad võivad

aidata vähendada tootmiskulusid. Aastate 2021-2023 keskmine netolisandväärtus faktorhinnas aasta

tööjõuühiku kohta oli 22 342 eurot, mis ületab sihttaseme. Kiire kasvu mõjutajaks oli põllumajandustootjate

2021. ja eriti 2022. aasta head majandustulemused. Netolisandväärtus vaadeldaval perioodil suurenes, kuid

kasutatud tööjõuühikud vähenesid.

Eesti töötlevas tööstuses on toiduainetööstus (sh joogitootmine) pikaajaliste traditsioonidega haru,

kus töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud lisandväärtusest.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2023. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ligi

2,3 mld euro eest toodangut. Toiduainetööstuse toodangu väärtus moodustas vaadeldaval perioodil 17%

töötleva tööstuse kogutoodangu väärtusest. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangu väärtusest

5 Väärtus alushindades (koos tootetoetustega)

16

annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuse toodangu väärtusest rohkem

kui kolmandik (ligi 900 mln €) eksporditi, see moodustas töötleva tööstuse ekspordist peaaegu

kümnendiku.

Aastases võrdluses oli toiduainetööstuse kogutoodangu väärtus ~5% suurem kui eelmisel aastal, mis

peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest toodangu kogumaht samal ajal vähenes (-5%). Kiire hinnatõus

pärssis tarbija ostujõudu, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise.

Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele

tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. PõKa tegevussuuna 5 üks eesmärk on: Eesti toiduainesektor on

konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud toiduainetööstuses

loodav lisandväärtus töötaja kohta kasvab kiiremini kui EL keskmine. Toiduainetööstuste netolisandväärtus

töötaja kohta 2023. a oli 42 283 eurot, jäädes siiski kolmandiku võrra madalamaks EL keskmisest.

Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse, tõhus toimimine nõuab

tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise jälgimist ja täiustamist, et tagada

toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise

automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid

vastavalt tarbijate eelistustele. Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma

toidu suunas, mis sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid.

Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses 2021.

aastal oli 6,6%. 2021. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud. Sihttaseme täitumist mõjutas

koroonaaegne majanduslik ebakindlus. COVID-19 epideemia mõjutas toidusektorit mitmel viisil,

mõjutades tarbimisharjumusi, tarneahelaid ja töökorraldust.

Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on

näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem

või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Eurostati andmetel on Eesti tarbija

majapidamiskulutuste osakaal toidu, joogi ja toitlustusele EL liikmesriikide võrdluses suurim —

31,1%, sellest tuleneb ka tarbija hinnatundlikus. 2022. aastat iseloomustas väga kiire hinnatõus, sh

toidukaupade hinnatõus, mis mõjutas ka ostukäitumist — kodumaist toitu eelistavate tarbijate arv vähenes.

Järgmine tarbijate ostueelistuste uuring viiakse läbi 2024. aasta lõpus. Tarbijate osakaal, kes ostab

mahetoitu kord nädalas on vähenenud 2020. ja 2022. aasta võrdluses 4% (2020. aastal 13%, 2022.

aastal 9%). Kui varasemalt ei ostetud mahetoitu peamiselt kõrge hinna tõttu, siis viimases küsitluses toovad

vastanud kõige sagedamini välja, et ei pea mahetoidu ostmist vajalikuks või ei tunneta selle erinevust

tavatoidust. 2023. aasta kohta andmeid ei koguta, järgmised andmed tulevad 2024. aasta kohta.

Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on tööjõul nii põllumajanduses, kalanduses kui ka toidutööstuses

endiselt väga oluline roll täita ja seda vajadust ei asenda tehnoloogia kunagi täielikult, kuigi muutuda võib

töö sisu. Tööjõuvajaduse seire uuringus OSKA6 prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka

toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive umbes 10–11% võrra ja põhiosa hõivatute

arvu kahanemisest annab lihttöötajate arvu vähenemine, samas spetsialistide arv võib mõnevõrra

suureneda. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis ühelt poolt

vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

2023. aastal küündis hinnanguliselt 1,5 mld euroni. Võrreldes 2022. aastaga vähenes eksport 57,9 mln

euro võrra ehk 3,7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti sisse 2023. aastal 2,5 mld euro eest, 2022.

aastaga võrreldes kasvas impordi väärtus 7%. Kui 2022. aastal vähenes põllumajandussaaduste ja

toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk võrreldes algtasemega (2018.a) 22%, siis 2023. aastal vaid

6 „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“, Tallinn 2022

17

0,3%. 2022. aastal vähendas puudujääki rekordiline vilja eksport ja selle kõrge hind. 2023. aasta

tagasihoidliku defitsiidi languse taga on eelkõige impordi väärtuse kasv ja teravilja ja õliseemnete langenud

eksport ning ka teravilja madalam hind. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab endiselt tooraine väljavedu.

Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja seega ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Seoses

Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning

hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv,

ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu ning lähiturgude majandusarengud ja inflatsiooni

kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti

toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele,

mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning

tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste

turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma

tavapärase majandustegevusega jätkata.

Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Eestis on

põllumajandusmaana kasutuses 987 785 hektarit (2023. aastal). Põllumajanduskeskkonna hea seisundi

säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine,

põllumajandusettevõtjate kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud

ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna

kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale

tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele,

õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea

seisukorra säilimisele ja parandamisele.

Kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus

need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, loomatervise, taimekaitse

ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasäästlikult majandatava maa (maa

millele on määratud ökokava- või keskkonnatoetust ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse

läinud püsirohumaa väljaspool eelnimetatuid) osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2023.

aastal 91,10%.7

Jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere

eutrofeerumine. Põllumajanduse mõju pinna- ja põhjaveele, aga ka muldadele saab leevendada

keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside eelduseks on teaduspõhisus, kuid

mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks

kuidas hinnata erinevate saasteainete võimalikku akumuleerumist ja (koos)toimet keskkonnas.

Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks on tõhustatud järelevalvet ning keskendutakse peamistele

ohukohtadele, mis eelnevatel aastatel on ilmnenud. Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise

ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, asjakohaste

kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi

võimekust. Arvestades ELi poliitika üldist suundumust kestliku toidutootmise suunas, tegeletakse ka

keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega.

Pärandniitude pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest

üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud

looduslik taimestik. Selliste alade inventeerimisega on alustatud ning 2024. aastast rakendub nende

säilitamiseks toetusskeem.

7 Täpsemalt käesoleva aruande peatükis 7.3.1

18

Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline

kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete

täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse

tõstmisele.

Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel kui

ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt imporditud) fossiilseid

tooraineid kestlikemate alternatiividega ning pakkuda uusi tooteid ja teenuseid ning käivitada uute

tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja

muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab.

Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda ellu viivates

programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist

peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud eesmärgiks kujundada Eesti biomajanduse

tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas.

2023. aastal valmis koostöös Kliimaministeeriumiga Eesti ringbiomajanduse teekaart, mis määratleb Eesti

ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused lühi- (2023‒2027) ja

pikas perspektiivis (kuni aastani 2035).

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning

bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, vesiviljelust, toidu-, kiu- ja

paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust. Kuna kestlikkuse,

majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus interdistsiplinaarne kontseptsioon, mis

lähtub ringmajanduse põhimõttest, siis kasutame mõistet ringbiomajandus, markeerimaks nende

lähenemiste ühendamise olulisust ning bioressursi võimalusi asendamaks (imporditud) fossiilseid materjale

kestlikemate biopõhiste alternatiividega.

Tallinna Ülikooli eestvedamisel valmis piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika,

mille alusel alustati Lääne- ja Kesk-Eestis piirkondlike teekaartide koostamist, et suunata arendusi ja

initsiatiive, mis püüavad leida lahendusi ja praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks

taastuvatega ning võimendada kohalike biomajanduse arengut toetavate algatuste ja koostöövormide (nt

klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. Piirkondlike teekaartide koostamist veab ja

toetab Eesti Maaülikool.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhtimisel käivitus 2022. aastal Taaste- ja vastupidavusrahastu

(RRF) raames investeeringutoetus bioressursside väärindamiseks (eelarve ligikaudu 28 mln eurot), mis on

suunatud eelkõige ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele. Toetus panustab bioressursile kõrgema

majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning

innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Rahastusotsuse sai 14

projekti.

Euroopa Horisondi ringbiomajanduse partnerluse (CBE JU ) 2023. aasta taotlusvoorus oli mitu Eesti

partneriga projekti.

7.2.2 Toiduohutus

Tarbija kindluse indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti

elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See, j osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. (68,3%) ja

2021. (67,4%) aastaga muutunud.

Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse

rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius.

Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud, kuid seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest

19

teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng,

kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne.

Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT-

lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid), mis vajavad aga

järjepidevat arendamist. Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised

nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) hinnatakse ebapiisavalt. Toidu

ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid vajavad kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt

uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine,

toidulisandite üha laienev turg, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused), seirete ulatuse ja mahu

suurendamist.

Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme,

mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis

kestlikumaks8. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on kasvanud eeldatavasti tänu toiduohutuse

valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on veel ebaühtlane. Teadmiste

edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse

tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele

juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC).

Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele

teha kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse

teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Oluline on ka üldsust teavitada

toiduohutusega seotud riskidest ning tugevdada avalikkuse usaldust toiduohutussüsteemi vastu. EL

toiduseaduse (määrus 178/2002) hindamise (REFIT 2018) peamine järeldus oli, et „riskikommunikatsiooni

ei peeta üldiselt piisavalt tõhusaks” ning sellel on olnud mõju tarbijate usaldusele riskianalüüsi protsessi

tulemuste suhtes. Läbipaistvusmäärusega on kehtestatud üldised riskidest teavitamise eesmärgid ja

põhimõtted ning määrus rõhutab koordineeritud teabevahetuse tähtsust riskihindajate ja riskijuhtide vahel.

7.2.3 Maaelu

Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete

probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, arvestatav

hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur väljakutse on sotsiaalse ja

materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine maapiirkonnas.

Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik

ettevõtetest. Hoolimata riigi pakutavates toetustest ja sekkumistest nii töökohtade loomisel kui

elutingimuste parandamisel, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama

vanusegrupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,4%. See jääb alla 2030. aastaks

seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seega on veelgi enam vaja suunata tähelepanu võrdsete võimaluste ning

sobilike elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisele kõikjal Eestis.

Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik

põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond

pakub tööd 27,6%-le koguhõives osalejale, so 193 100 inimesele. See on 3,6 protsendipunkti kõrgem, kui

PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2023. aastal oli vanusegrupis 20-64 maapiirkonna elanike

tööhõivemäär 82,9%.

8 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime.

20

Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-asulates

oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2023. aastal 7,6%), sõltub maapiirkondade

majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete

konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja

toimivatest kohalikest kogukondadest. Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas

kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2023.

aasta seisuga 59,8%.

Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike

sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka

maakonniti. Kui Harjumaal on palgatöötaja kuu keskmine brutotulu Statistikaameti andmetel 1 835,20

eurot, siis Valgamaal 1 284,88 eurot.

Maapiirkonnas on tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv suurem, kui sinna sisenevate noorte

arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis

maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu

pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele

ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele.

7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs

7.3.1 Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Meetme eesmärk on asjakohastel juhtudel vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste,

taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa

elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.

Meetme all on üks programmi tegevus, mis omakorda koosneb kolmest valdkonnast: taimekaitse,

väetised, täiendav keskkonnahoid. Programmi tegevuse eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3

toodud mõõdikutega.

Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik. 2023. aastal oli keskkonnasõbraliku majandamise toetusega

hõlmatud üle 60% ja mahepõllumajanduse toetusega 19% kasutatavast põllumajandusmaast. Kaitstavatel

aladel hooldatavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud, mis kliima- ja elurikkuse eesmärke kõige

enam toetavad, moodustavad 3% kasutatavast põllumajandusmaast. Need on tolmeldajate ja üksikute

taimekahjustajate looduslike vaenlaste tuumikalad, mis pakuvad ökosüsteemiteenust kogu

põllumajandusmaale. Uuel perioodil (alates 2023. aastast) pärandniitude hooldamise toetus jätkus

tõhustatud kujul ning lisaks valmistati ette uus toetusskeem ka muude pikaajaliste väärtuslike

püsirohumaade säilimiseks.

Tingimuslikkuse süsteemi esimene nõue on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal kogu

põllumajandusmaast oli 2023. aastal 27,67%. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle

5% võrreldes 2018. aastal kindlaks määratud võrdlussuhtarvuga. 2023. aastal vähenes püsirohumaa osakaal

4,75%.

Kõigi ÜPP pindala- ja loomatoetuste eelduseks on mahukas tingimuslikkuse süsteem, mis on täiendav

nõuete- ja kontrollimehhanism selleks, et toetuse saamiseks täidetaks peamisi valdkonnale seatud nõudeid.

Sellest osa moodustavad põllumajandustegevusega seotud erinevate valdkondade õigusaktide nõuded ning

teise osa täiendavad keskkonnanõuded.

Väetise valdkonna eesmärk on tagada, et Eesti turul oleksid ohutud ja soovitud omadustega väetised,

mis ei tekitaks lubamatut kahju keskkonnale või inimesele. Samal ajal võimaldavad väetised parandada

mulla viljakust, suurendada põllumajanduslikku saaki ning tõsta põllumajandustootja konkurentsivõimet.

Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud peamisteks probleemideks olid väetiste

21

registreeringu või CE teavituse puudumine, enesekontrolli plaani või analüüsi puudumine väetise tootjal

ning vead pakendi märgistusel. Märgistuse vead sarnanesid eelnevatele aastatele – puudus eestikeelne

märgistus või esinesid tõlkevead.

Eestis kasutatakse ELi keskmisega võrreldes kordades vähem taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa

hektari kohta ning kogu ELis kasutatud taimekaitsevahenditest on Eesti osakaal alla 1%.

Taimekaitsevahendite kasutuse vähendamisele on kaasa aidanud integreeritud taimekaitse põhimõtete

rakendamine, mida praktiseerib enamus Eesti põllumajandustootjaid. Taimekaitsevahendite kasutamise

kohta avaldatakse statistilisi andmeid iga viie aasta järel, seetõttu kajastatakse iga-aastaseid suundumusi ja

kujundatakse taimekaitsepoliitikat (sh ELis) hetkel veel toimeaine põhiste turustusandmete baasil.

Suurenenud on üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite vajalikkuse ja kasutamise suhtes, mis on

kaasa toonud ka suurema järelevalve vajaduse. Põllumajandus- ja Toiduameti 2023. aastal läbiviidud

kontrollide alusel olid peamised puudused taimekaitsevahendite turustamisel seotud toote märgistusega,

mis ei vastanud nõuetele, turustuskohas müügiarvestuse pidamisega või müüjate taimekaitsetunnistuse

puudumise või kehtivuse lõppemisega. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid turule

mittelubatud või konkreetsele kultuurile keelatud taimekaitsevahendi kasutamine, õitsvate taimede

pritsimine, täiendavast puhvertsoonist mitte kinni pidamine, taimekaitsetunnistuse puudumine,

taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokolli puudumine, lubatust suurema kulunormi

kasutamine ning nõutud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud

taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kontrolli auditi kohaselt on Eestis süsteem hästi

struktureeritud. Pädevate asutuste kohustused on korralikult määratletud ja asutuste vaheline koostöö on

hea. Ametliku kontrolli kavandamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisviisist ja iga-aastaseid programme

rakendatakse kavakohaselt. Inspektorid kasutavad põhjalikke juhiseid ning vajalikud koolitused on hästi

kavandatud. Süsteemi tõhusust suurendavad täiendavad tegevused, näiteks kontrollkäigud ja oluline hulk

kohapeal võetud proove. Vaatamata eelnevale soovitati veelgi suurendada etteteatamata kontrollide

osakaalu, mis on ka Põllumajandus- ja Toiduametil 2024. aasta tööplaanis.

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 2022. aastal esitati ELi liikmesriikidele taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse (SUR)

eelnõu, millega sooviti saavutada taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide

vähendamine 50% võrra aastaks 2030. Määruse eelnõu fookusvaldkonnad olid sarnased kehtiva

direktiiviga (SUD). Eesti Maaülikoolilt telliti eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite

vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses9, mis oli oluliseks sisendiks Vabariigi

Valitsuse seisukohtade kujundamisel. 2023. aastal jätkusid eelnõu läbirääkimised ELi tasandil,

omaltpoolt juhtisime tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele (puudulik mõjuhinnang, ebasobiv

vähendamise eesmärkide kalkulatsioonimetoodika, lisanduvate nõuete rakendamisega sektorile

kaasnev liigne koormus) ja seisime Eesti huvide eest vastavalt kinnitatud positsioonidele. SUR

eelnõu võeti tagasi 2024. aasta alguses ning jätkatakse SUDi rakendamist.

 Koostasime taimekaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja veeseaduse muutmise eelnõu, mis saadetakse

kooskõlastamisele 2024. aastal. Taimekaitse valdkonnas soovitakse ajakohastada

taimekaitsekoolituste ja -seadmete, taimekaitse valdkonna riigilõivude ja tasude, kontrolltehingu

tegemise õiguse ja õhusõidukite kasutamist puudutavaid sätteid.

 Taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mesinike teavitusi laekus viiel korral. Ühelgi juhul ei

saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite sihipärase kasutamisega või nende nõuete

rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele

9 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2022/09/Eksperthinnang-keemiliste-taimekaitsevahendite-vahendamisest-tingitud- mojudele-Eesti-taimekasvatuses.docx

22

pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba

viis aastat.

 Koostati aruanne „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2023“10. Ülevaade sisaldab teavet

ühtlustatud riskinäitajate kohta ja selles kirjeldatakse toimeainete kasutamise arengusuundi,

integreeritud taimekaitse põhimõtete arenguid, eeskuju andvaid tavasid ning tehtud ja tehtavaid

uuringuid taimekaitse valdkonnas.

 Eesti Maaülikoolilt telliti taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand, mille

koostamise ajal konsulteeriti ka mitmete erinevate huvigruppidega. Tegevuskava jõustub 2024.

aastal.

 Valmis koostöös Eesti Maaülikooliga roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja

toidusektoris: piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Teekaart aitab mõtestada roheülemineku

eesmärgi ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused põllumajandus- ja toidusektoris.

 ÜPP strateegiakava alusel rakendusid 2023. aastat põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mis on

kas üheaastase kestusega (otsetoetuste ökokavad) või viie järjestikuse kalendriaastase

kohustuseperioodiga (maaelu arengukava keskkonnatoetused).

 2023. aastal valmistati ette maaparandusseaduse muudatust, et lihtsustada maaparandussüsteemide

ehitusloamenetluse ja kooskõlastamise protsessi ning vähendada seoses sellega bürokraatiat ning

töö- ja halduskoormust.

 Valmistati ette ÜPP SK alusel rakenduvaid maaparanduse ja metsanduse toetuste määruseid. Uue

perioodi esimesed EL metsandustoetuse taotlusvoorud toimusid 2023. aastal. Huvi taotluste järgi

oli suur, taotleti rohkem, kui oli kavandatud eelarve. Esimene maaparanduse investeeringutoetuse

taotlusvoor on 2024. a aprillis.

 Seoses julgeolekuolukorra muutumisega alustati 2022. aastal kinnisasja omandamise kitsendamise

seaduse (KAOKS) piirangute analüüs, kas on vaja kaasajastada põllumajandusmaa ja metsamaa

omandamise kitsendusi kolmandate riikide, eelkõige Venemaa ja teda toetavate riikide, isikutele.

Analüüs jätkub 2023. aastal ja ilmselt päädib KAOKS muudatusega.

 2023. a andsime kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute koostamise protsessi sisendit väärtusliku

põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste kohta. Enamikesse üldplaneeringutesse on

sisestatud tingimus, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse kehtestamise korral

kehtivad antud seadusest tulenevad nõuded. Valmistame ette ka vastava seaduse muudatust, et

väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatakse lõplikud kaitse- ja kasutustingimused õigusakti

tasemel. Selle eesmärk on tagada üldplaneeringuga määratud väärtuslike põllumajandusmaade

kaitsele ühelt poolt võimalikult kõrge õiguskindlus, kuid teiselt poolt püüda välistada juba

koostatud üldplaneeringute ulatuslikku muutmist (aja- ja ressursikulukas). Sellisel viisil on tagatud

nii väärtuslike põllumajandusmaade õiguslik kaitse kui ka kohaliku omavalitsuse autonoomia.

 2023. a oli EL ja Eesti mullapoliitikas märgilise tähendusega, kuna Komisjon andis juulis välja EL

mullaseire direktiivi11 ning 2023. a teisel poolel algasid intensiivsed arutelud, et jõuda lõpliku

tekstini eeldatavasti 2024. a lõpus. Direktiivi eesmärgiks on aidata kaasa kõigi muldade hea

seisundi saavutamisele 2050. aastal. Mulla hea seisund on pakutavate looduse hüvede kaudu

majanduse, ühiskonna ja keskkonna tervise alus. Vaatamata sellele, et muld on strateegiliselt

väärtuslik ja taastumatu ressurss, mis pakub paljusid meile vajalikke ökosüsteemiteenuseid, on

teadlaste hinnangul 60-70% EL muldadest halvas seisundis. Seejuures on muldade kaitse ja ka

nende seire olnud suuresti liikmesriikide endi pädevuses ja keskset EL õigusakti ning muldade

seisundist ülevaate saamiseks vajalikku ühtset seiret ei ole ELs seni tehtud. Seetõttu puuduvad ka

täpsed andmed liikmesriikide muldade degradeerumise ja selle mõju kohta ökosüsteemi teenuste

10 Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2022 (agri.ee)

11 EL mullaseire direktiiv

23

kättesaadavusele. Lisaks maa ja mulla kohta parema ülevaate saamisele ja parema seisundini

viivate eesmärkide seadmisele on direktiivis eraldi fookuses maahõive ning mulla katmine ja

hävimine eelkõige ehitiste ja rajatiste tõttu, samuti saastunud alade määratlemine ja tervendamine.

 2023. aastal valmistati koostöös Kliimaministeeriumiga ette konkursipõhine teadus-arendusprojekt

„Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks

kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm.“, mille

rahastus aastateks 2024-2027 kiideti ka heaks. Uurimisprogrammi eesmärk on luua riigile

innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi

terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on

kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja

funktsionaalsuse tagamine.

 2023. a võeti Maaelu Teadmuskeskusesse tööle mullamissiooni (Euroopa mullakokkulepe)

koordinaator12. „Euroopa mullakokkulepe“ on üks viiest ELi missioonist, mille Euroopa Komisjon

käivitas 29. septembril 2021 eesmärgiga leida lahendusi ühiskonna suurimatele väljakutsetele.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste

leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna

oluline kompleksne väljakutse.

 Rohepöörde eesmärkide ja väljakutsetega arvestava kestliku põllumajandustootmise tarvis on vaja

suurendada interdistsiplinaarse ja holistilise lähenemisega teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni võimekust.

 Muld on tõenäoliselt looduse kõige alahinnatum osa, mille tähtsusele ja funktsioonidele ei pöörata

hariduses ja ühiskonnas laiemalt piisavalt tähelepanu. Muldade kaitse ja kestliku majandamise ja

ka teiste keskkonnavaldkondade eesmärkide saavutamiseks on olulised just laiapõhjalised

teadmised mullast, selle toimimisest ja ülesannetest. Muld on otseselt seotud elurikkuse, kliima (sh

LULUCF), veekaitse jt küsimustega, maakasutusega seotud majandusega ja seega laiemalt

rohepöörde eesmärkide täitmisega. Seda kõike tuleb ühiskonnas enam teadvustada ning

mullateaduse perspektiivikust selgemalt teadvustada. Mullateadlaste vähesus on Eestis üks

mullaalaste eesmärkide saavutamise kõige piiravamaid faktoreid.

7.3.2 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu

Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest

loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meetme alla kuulub üks programmi tegevus,

mis omakorda jaguneb neljaks valdkonnaks: taimetervis, loomatervis, söödaohutus ja loomade heaolu.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse Tabelis 3 toodud mõõdikutega.

Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele kujundavad kõrged

taimetervise, loomatervise ning loomaheaolu standardid meie elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja

jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad

jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist ning võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba

liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele.

12 Euroopa Horisondi mullamissiooni kokkulepe

24

Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Seire tulemusena tuvastati 2023. aastal ühe ohtliku

kahjustaja esinemine: EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluv taimekahjustaja kartuli-

ringmädanik (Clavibacter sepedonicus). Uusi ohtlike taimekahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

Seisuga 01.01 2024. a. on varasematest puhangutest PTA jälgimisel 8 kollase kartuli-kiduussi

(G.rostochiensis) ja 2 valkja kartuli-kiduussi (G.pallida) kollet, kus on kehtestatud piirangud kartuli

tootmisel.

Eesti on alates 2005 aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes

kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja

kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava

piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid

puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati

tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud.

Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase 10 aastaga

35%, kuid vähenemine on peatumas13. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva

aastaga samale tasemele. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide omadus mitte alluda

antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). AMR regulaarset seiret

sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused näitavad,

et AMR esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis. Samas juhtis RITA1 AMR uuring (2019-2022) tähelepanu

asjaolule, et AMRi andmeid pole piisavalt või puuduvad täielikult veiste ja lemmikloomade kohta. 2023.

aastal alustati uuringutega nende andmete saamiseks. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta

teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses antibiootikumide

kasutamise vajaduse vähendamiseks peab olema pidev tegevus.

2023. aastal oli märgata kasvu loomataudide esinemises. Eriti ohtlikest loomataudidest esines endiselt

sigade Aafrika katku (SAK) ja kõrge patogeensusega linnugrippi (KPLG). Metssigadel oli SAKi juhtumeid

53, mis on sarnane 2022. aastaga tasemega, kuid levimus metssigade hulgas on eelneva aastaga võrreldes

suurenenud. KPLG juhtumeid metslindude seas oli üksteist, 2022. aastal vaid kaks. 2022. aastal neid

loomataude peetavatel loomadel ei esinenud, kuid 2023. aastal tuvastati SAK kodusigadel kahes seafarmis

ja üks KPLG puhang kodulindudel. SAK taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud kaetakse riigi

eelarvest. Loomapidajale hüvitatakse taudi tõttu hukkunud sead ning järelevalveametniku ettekirjutuse

alusel hukatud sead, hävitatud sööt, seade ja pakkematerjal. Kuna SAK viirus ei ole metssigade

populatsioonist kuhugi kadunud, on oluline, et PTA-le, kes loomapidajale hüvitised välja maksab,

kompenseeritakse taudikoldes SAKi likvideerimisega seotud kulud, et tagada efektiivne loomataudide

ennetamisega seotud tegevus. Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline

bioturvameetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll taudijuhtude tuvastamisel ja

leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl.

Suuri söödaohutuse probleeme ei esinenud. 2023. a menetleti 4 söödalast RASFF teadet, kus tegemist

oli saastunud söödapartii tagasikutsumise või turult kõrvaldamisega. 2023. aasta lõpu seisuga oli riigi toidu

ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4398 söödakäitlejat, neist 18 tegevusloaga. Aasta jooksul

lisandus 2012 söödakäitlejat. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad.

81% söödakäitlejaid tegelesid esmatootmise tasandil sööda käitlemisega ja toidu tootmise eesmärgil

peetavate loomade söötmisega. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade

söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina,

13 Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2022 - Trends from 2010 to 2022 - Thirteenth ESVAC report (europa.eu)

25

valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais,

rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse loomaliigile vajalik segasööt.

Inimeste ootus ja tähelepanu loomade heaolule nii lemmik- kui põllumajandusloomade pidamisel on

ühiskonnas tunnetuslikult tõusnud. Avalik diskussioon loomade heaolu teemadel on suurendanud inimeste

teadlikkust PTAst kui asutusest, millel on esmane ja juhtiv roll selles valdkonnas järelevalve tegemisel.

Neid asjaolusid ilmestab PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv tõusutrend, mis on omakorda suurendanud ka

kontrollide arvu. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine

on tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise

kohta ja parandada sellega loomapidamiskultuuri Eestis.

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 Taimetervis

o 2023. aastal tuvastati üks ohtliku taimekahjustaja leid. Kartulikahjustajate seirete käigus tuvastati

EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluv taimekahjustaja kartuli-ringmädanik. Uusi

ohtlike taimekahjustajate koldeid ei tuvastatud, kartuli ringmädaniku puhangu korral oli tegemist

2022. a tuvastatud koldega.

o Ohtlike taimekahjustajate avastamisel on oluline roll ka üldisel teavitustegevusel ja teadlikkuse

tõstmisel. Rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega juhime igal aastal tähelepanu eelkõige

laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele. 2023. aastal Tartu Loodusmajas toimunud taimetervise

nädalal said külastajad osa võtta erinevatest töötubadest, võistlusmängudest ja kuulata taimetervise

teemalisi loenguid. Lisaks avaldati lastele ja koolinoortele suunatud taimetervise-teemaline

töövihik, mille illustratsioonideks valiti joonistuskonkursile “Taimetervise inspektori põnev töö”

laekunud 300 tööst parimad. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga

avaldati 2022. a teenusedisaini arenguprogrammi raames esimene taimetervise valdkonda käsitlev

infokiri, infokirja väljaandmine jätkus ka 2023. aastal. Järgnevatel aastatel on eesmärgiks infokirja

lugejaskonna kasvatamine. Taimede tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate enese-

kontrollisüsteemi tõhustamiseks töötati välja uuendatud enesekontrolliplaani vorm.

o 2023. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast

#PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2024. aastal. Tegemist on mitmeaastase

kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud

põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid.

Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile

osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet. Eelmisel

aastal avaldati kampaania raames kaks taimetervise-teemalist artiklit, toimusid raadio- ja

teleintervjuud ning avaldati pikem telelugu Osoonis.

o 2023. aastal lõppes taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse koostamine ja konsultatsioon. Väljatöötamiskavatsuse ja sellele laekunud

tagasiside alusel jätkus eelnõu väljatöötamine. Taimetervise valdkonnas on muudatuste peamiseks

eesmärgiks taimetervise ekspordi fütosanitaarsertifikaatide ning puidust pakkematerjali, puidu ja

muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise

nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest võetava riigilõivude süsteemi üleviimine

järelevalvetasudeks, samuti piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotluse menetlusega

kaasnevate kulude katmine edaspidi ettevõtja enda poolt. Seoses veebikaubanduse suure mahuga

on muudatuste eesmärgiks ka sätestada taimekaitseseaduses sobivad õiguslikud alused

kontrolltehingu tegemise võimaldamiseks ning tagada seeläbi tulemuslikum järelevalve.

 Loomatervis

o 2022. ja 2023. aastal ajakohastati salmonellooside tõrje eeskirja, et ohjata ja võimalusel vähendada

Salmonella levikut kulutõhusamal viisil. Tõrje eeskirja uuendamise aluseks võeti Eesti

Maaülikooli teadlaste poolt antud soovitused, mis koostati, võttes arvesse Eestis esinevaid riske

nii loomakasvatuses kui tapamajas. Tõrje eeskirja valmimisse kaasati nii sea- kui ka

26

veisekasvatussektorit ja nendega koostöös valiti välja sektorile sobivad ja tõhusad lahendused.

Linnukasvatussektorile uue tõrje eeskirja kehtestamine muudatusi ei too, sest neile kehtivad

otsekohalduvad Euroopa Liidu määrused. Vutikasvatajatele muutub tõrje eeskiri soodsamaks –

seire- ja tõrjemeetmete rakendamine muutub neile vabatahtlikuks. Uuendatud salmonellooside

tõrje eeskiri võeti vastu 2023. aastal ja jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

o 2023. aastal jõustus EL loomatervise õigust täiendav ministri määrus SAKi täpsemate ennetamise

ja tõrje meetmete kohta. Lähtudes liigiomastest loomatervise ja -heaolu pidamisnõuetest, on vaja

loomadel viibida ka väliaedikutes. Seetõttu kehtestati muudatusega erandid sigade väljas pidamise

lubamiseks teatud ettevõtetes, nagu loomaaiad, looduspargid, vabaõhumuuseumid.

o 2023. aasta 1. jaanuaril jõustus ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade tervist edendavate

kõrgemate majandamisnõuete toetus“ rakendusmäärus, millega kehtestati toetuse andmise

tingimused ja kord. Selle sekkumise kaudu toetatakse regulaarset karjatervise jälgimist ja selle

kohta igal kuul protokolli täitmist piimaveisekarjades eesmärgiga tõsta loomakasvatajate

teadlikkust karjatervise olulisusest ning vastata seeläbi ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus

toidutootmises. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete kohustuse võtmine

aitab tõhusamalt ennetada haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust.

Toetus avanes 2023. aasta mais, kuid määruse kohaselt rakendus toetust taotlevatele

loomapidajatele karjatervise protokolli täitmine juba 1. jaanuarist 2023.

o 2023. aasta lõpus jõustus ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomataudide

kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ rakendusmäärus. Selle sekkumisega toetatakse

põllumajandusettevõtjate ja neid ühendavate tulundusühingute vahelist koostööd, eesmärgiga

töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste

viirusdiarröa (VVD) kontrolli- või likvideerimisprogrammid ning rakendada neid programmiga

liitunud ettevõtjate karjades. Pikemas perspektiivis väheneb läbi karjatervise näitajate paranemise

ravimite, sealhulgas AMRi tekitavate antibiootikumide kasutamine ning tõuseb tootmise

konkurentsivõime ja ekspordivõimekus. Sellist toetust antakse Eestis esimest korda ning toetuse

taotlemine algab 2024. aasta veebruaris.

o 2022. aastal valmis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikoolis

rakendusuuring „Loomatervise ja -heaolu baromeetri väljatöötamine“. Baromeetrisse hõlmatakse

põllumajandusloomade loomatervise ja -heaolu näitajad, mille kohta kogutakse andmeid riikliku

järelevalve ja kontrolli raames (sh riigi loomade registrisse kogutavad andmed). Lisaks kaasatakse

baromeetrisse ka loomapidajate poolt vabatahtlikkuse alusel Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli ASis kogutavad andmed. Üheskoos summaarselt kajastavad need andmed üldist

loomatervise olukorda. Loomatervise ja -heaolu baromeeter annab võimaluse hinnata Eesti

loomatervise ja -heaolu olukorda aasta põhiselt võrrelduna eelneva perioodiga. Tulemust saab

kasutada ministeeriumi poliitikate kujundamisel. Järgmistel programmperioodidel kajastub

baromeeter programmi tegevuse mõõdikuna

o Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga on alustatud õigusruumi ja võimaluste

kaardistamist, et veterinaarias võtta kasutusele digiretsept. Digiretsepti eesmärk on ravimite

väljakirjutamise ja sellega seotud jaemüügi protsessi lihtsustamine ning mugavamaks muutmine

ja loomapidajale loomade raviks kasutatavate ravimite apteegi kaudu toimuva müügi

soodustamine. Samuti on digiretsepti kasutuselevõtmine üks osa AMR vähendamise meetmetest,

mis aitab kaasa antibiootikumide kasutamise andmete paremale laekumisele ja andmete

usaldusväärsuse tõusule.

o 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise

e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Edaspidi on kogutavate andmete põhjal

võimalik näha, milline on suhe antibiootikumide müügikoguste ja tegeliku kasutamise vahel ning

planeerida tegevusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks valdkondades, kus on tuvastatud

vajadus täiendavaks sekkumiseks. Praegu esitatakse andmekogusse andmeid ainult toiduloomadel

kasutatud antibiootikumide kohta, kuid alates 2030. aastast lisandub andmete esitamise kohustus

27

lemmikloomadel kasutatud antibiootikumide kohta. Andmekogule arendati 2023. aastal

lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad alates 2024. aastast sisestada andmeid teostatud

vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside

ennetuse korraldamiseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks

esitamiseks.

o 2023. aastal telliti Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja

eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja

metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja

neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga

lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks

on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule

tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal.

o ReMi tellimusel alustas 2023. aasta sügisel LABRISe riskihindamisüksus kolme seireprojektiga,

mille käigus saadakse ülevaade lihaveistelt, väikemäletsejalistelt ja piimaveistelt pärinevate

haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega.

Piimavesitel esinevad mikroobiliigid, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui loomatervise

seisukohalt. Lihaveiste ja väikemäletsejaliste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on

positiivne, kuid puuduvad uuringud nimetatud loomaliikidelt pärineva normaalmikrofloorasse

kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava

rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist.

 Söödaohutus

o 2022. aastal kohaldus uus EL ravimsöödamäärus. 2023. aastal töötati välja EL ravimsöödamääruse

rakendamiseks delegeeritud määrus, mis käsitles mikroobivastaste toimeainete ristsaastumise

piirmäärade kehtestamist mitte-sihtsöödas ja analüüsimeetodeid nende toimeainete määramiseks

ning delegeeritud määruse eelnõu, mis käsitles teatavate soovimatute ainete piirmäärade muutmist

või uute lisamist söödas (menetlus lõpetatakse 2024. aastal).

o 2023. a oktoobris lõpetati rakendusmääruse ajakohastamine, mis käsitleb sööda ametlikuks

kontrolliks kasutatavate proovivõtu- ja analüüsimeetodeid (komisjoni rakendusmäärus (EL)

2024/771).

o Loomadele on lubatud sööta üksnes selliseid söödalisandeid sisaldavat sööta, millel on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohane kehtiv luba selle kasutamiseks

Euroopa Liidus. Selleks, et saada söödalisandile kasutusluba või pikendada olemasolevat luba,

tuleb esitada Euroopa Komisjonile asjakohane taotlus. Söödalisandi kasutusloa taotluse esitamise

toetamiseks tuleb teha eri ohutus- ja efektiivsuskatseid, mis võivad olla seotud teatavate uute ainete

või mikroorganismide (loata söödalisandid) ja neid sisaldavate söötade loomadele söötmisega.

Enne loata söödalisandite ja neid sisaldavate söötade teadustegevuses kasutamist tuleb saada

Põllumajandus- ja Toiduametilt kirjalik nõusolek sellise tegevusega tegelemiseks. Võimaldamaks

kasutada teadustegevuses ka Eesti päritolu loata söödalisandeid ja neid sisaldavaid söötasid,

täpsustati põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määrust nr 149 „Teadustegevuses,

sealhulgas katsete tegemisel kasutatava söödalisandi ja seda sisaldava sööda Eestisse toimetamise

ja teadustegevuseks kasutamise kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatava taotluse sisu- ja

vorminõuded ning taotluse menetlemise kord“.

o Aasta aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu

suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. 2023. a anti või pikendati 55 ohutu

ja efektiivse söödalisandi kasutusluba.

o Järjepidevalt tegeldakse söödas leiduvate soovimatute ainete suhtes võetud meetmete

ülevaatamisega ning täiendavate meetmete võtmisega, et tagada ohutu sööt turul. 2023. aastal oli

jätkuvalt fookuses loomade kokkupuute piiramine PFAS-idega, mis võivad üle kanduda näiteks

mullast, mida karjamaal toituvad põllumajandusloomad alla neelavad, või loomade joogiveest või

söödast. Teise olulise teemana oli jätkuvalt fookuses mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas.

28

Otsustati, et mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi edasi ei arutata, vaid ajakohastatakse

mükotoksiinide soovituslikud sisaldused ning kaalutakse täiendavaid meetmeid soovituslike

sisalduste paremaks rakendamiseks. Aruteludega jätkatakse.

o Söödaohutuse alast teavet avaldati asutuste kodulehtedel. Valmis elektroonne infoleht

„Söödaohutuse viis võtit“, mis koondab endast 5 valdkonnaspetsiifilist põhitõde.

o Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2023. aastal kokku 285 kontrolli, mis moodustab 89%

aastaplaanist. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks võeti kokku 182 proovi (2022.a 281 proovi).

2023. a tehti söödakäitlejatele 57 ettekirjutust. Sööda ja söödaohutuse valdkonnas tuvastati

nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi peamiselt sööda märgistamisnõuete ja söödahügieeni

nõuete osas.

o 2023. a alustati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata

riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele

loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis

kasvatatud teraviljades. Esimesel projekti tegevuse aastal koostati kokkuvõte milliseid

mükotoksiine on Eestis uuritud ja sellest lähtuvalt koostati projekti tegevusdisain. Kuulutati välja

mükotoksiinide analüüside teenuse hange. Projekt lõppeb 2026. aastal.

o 2023. aastal valmis LABRIS-es tellimustööna „Harilikust kanepist saadud toodete loomasöödas

kasutamisega kaasnevate riskide hindamine“ (kirjanduse ülevaade)

o Koostöös Põhja- ja Baltimaadega alustati 2023. a lõpus suunise koostamist mikroobse biomassi

kasutamise koha söödana. Suunis peaks valmima 2024. a ja see esitatakse Euroopa Komisjonile ja

teistele liikmesriikidele. Põhja- ja Baltimaade koostööformaadi raames kujundatakse

regiooniüleseid seisukohad sööda tootmise, turustamise, kasutamise ja kontrolliga seotud

küsimustes.

 Loomade heaolu

o 2023. aastal jõustus ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade heaolu toetus”

rakendusmäärus. Toetuse eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja

toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad

sellega loomade elutingimusi ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset

keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada karjatatavate loomade hulka rohumaade

elurikkuse säilitamiseks. Alanud programmiperioodil toetatakse piimatõugu veiste ja hobuste

keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani

koostamist ja sööda täiendamist, põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist,

alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses ning suuremat pidamispinda munakana ja vuti

kohta. Toetuse taotlemine algas 2023. aasta mais.

o Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab

hinnata heaolu taseme muutusi põllumajanduslikus loomakasvatuses erinevate mõjukomponentide

kaudu. 2023. aasta andmed saavad baromeetri algtasemeks. Baromeetri andmed aitavad planeerida

riskipõhist järelevalvet ja võimaldab järelevalve ressursse paigutada tähelepanu vajavatesse

teenustesse.

o 2023. aasta veebruaris sõlmiti raamleping teadmussiirde pikaajalise programmi teise etapi

elluviimiseks (ÜhendPIP-2). Leping kehtib kuni 2025. aasta juuni lõpuni. ÜhendPIP-2 raames

toimusid erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid,

mille raames tõsteti loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Avaldati

ka lambakasvatuse videofilm.

o 2023. aastal valmis LABRIS-es tellimusena järgmised tööd: alustati projektiga „Piimaveistel

pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsus ja seos antibiootikumide kasutamisega“,

mis jätkub 2024. ja 2025. aastal. „Loomataudi maale toomise kiire ohuprognoosi mudelit“

täiendati II etapis veel 10 haigusega.

o 2023. aastal jätkus 2021. aastal alustatud veterinaarseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine. VTKs analüüsiti võimalusi lemmikloomadena

29

peetavate loomade heaolu parandamiseks, toetades samal ajal ka kohalikke omavalitsusi ja

järelevalveasutusi ülesannetes, mis on seotud lemmikloomadega. VTK-ga välja pakutud

lahendused hõlmavad üleriigilise koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise

kohustuse kehtestamist koos kohustusega nimetatud liiki lemmikloomade ja nende omanike

(loomapidajate) asjakohased andmed registrisse kanda. Selleks tarbeks on plaanis luua riigi

lemmikloomaregister. VTK saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse esitamiseks

huvirühmadele 2023. aasta novembris.

o 2023. aasta jooksul toimusid kohtumised loomade heaolu eest seisvate organisatsioonide ja

valdkonnaga seotud asutuste esindajatega, mille käigus koondati loomakaitseseaduse (LoKS)

rakendamisega seotud hetkeolukorra kohta seisukohti, nende hulgas ka muresid ja ettepanekuid

õigusruumi võimalikuks parendamiseks ja efektiivsuse ning ühiskonna ootuste tagamiseks. Nende

kohtumiste käigus saadud teabe põhjal alustati LoKSi muutmiseks VTK koostamist, et analüüsida

milliseid muudatusi Eestis ellu viia ja millisel viisil – kas peab muutma LoKSi ja selle allakte või

on võimalik tõstatatud murekohti lahendada teisiti. Analüüsitavate teemade hulgas on nii

loomaheaolu probleemide ennetamise kui ka järelevalvega seotud aspektid. VTK avaldatakse

2024. aasta mais.

o Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast on Euroopa Komisjonis käsil loomaheaolu

õigusraamistiku läbivaatamine (loomade vedu, loomade pidamine, loomade hukkamine ja

loomaheaolu märgistus), mille eesmärk on õigusaktid viia vastavusse uusimate teadusandmetega.

Komisjon avaldaski 2023. aasta detsembris eelnõu elusloomade veonõuete ajakohastamiseks ning

nende koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse reguleerimiseks, kellega EL ühisturul kaubeldakse.

REMis alustati ettevalmistustega, et 2024. aasta alguses kaasata sektori esindajaid ja valdkonnaga

seotud asutusi nende eelnõude kohta Eesti seisukohtade kujundamiseks.

o Seoses sõjaolukorraga Ukrainas leevendati 2022. aastal Ukrainast sõjapõgenikega kaasas olevate

lemmikloomade EL-i sisenemise nõudeid. Lihtsustatud korra kohaselt pääsesid Eestisse ka sellised

koerad, kassid ja valgetuhkrud, kellel puudus nõuetekohane märgistus, marutaudivastane

vaktsineerimine ja muud tavaolukorras vajaminevad dokumendid. PTA korraldas loomaomaniku

asemel looma ülevaatuse, marutaudivastase vaktsineerimise, märgistamise mikrokiibiga ning

registrisse kandmise ning kandis sellega seotud kulud. 2022. aasta lõpuks oli näha tugevat

langustrendi Eestisse saabuvate sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade arvus. Lisaks

sellele teavitas Ukraina esindaja 2023. aasta mai lõpus, et neil on taastunud võimekus laborite töö

tagamiseks ja lemmikloomade liikumiseks vajalike dokumentide väljastamiseks. Neil põhjustel

otsustati juunis 2023 kaotada erisus ja naasta tavaolukorra juurde.

o Alates 2023. aasta algusest koordineerib PTA loomkatseprojektide loataotluste menetlemist ja

annab loomkatseprojekti läbiviimiseks loa. Põhjalikum katseloomade kaitse valdkonna käsitlus

asutuses toob kaasa võimaluse tõhustada järelevalvet loomkatsete läbiviimise üle. 2023. aastal

andis PTA loa 25-le loomkatseprojektile. Aastal 2022 kasutati loomkatsetes 3324 looma.

Võrreldes eelmise paari aastaga, on näha väikest langust katseloomade kasutamises. 2023. aastal

loomkatsetes kasutatud loomade arvud selguvad hiljemalt 2024. aasta novembri alguseks.

o Kõigist PTA-le laekunud vihjetest ja kaebustest loomaheaolu valdkonnas jõuti

järelevalvemenetlus lõpuni viia ligi pooltel. Nende hulgas tavapäraselt lemmikloomadena

peetavate loomade pidamise üle teostati kontrolle 491 korral, 12 neist olid plaanilised, 378

vihjepõhised ning 73 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid tuvastati 61% juhtudest. Põhilised

tähelepanekud või tuvastatud puudused olid seotud loomade märgistamise, registreerimise ja

vaktsineerimisega ning pidamistingimuste nõuetekohasusega. Loomade nõuetekohase pidamise

kohustuse ülevõtmist kohaldati 270 looma puhul, kellest valdava osa moodustasid koerad ja

mäletsejalised. Väärteomenetlus algatati ühel juhul. Loomapidamiskohtades teostati kokku 2193

kontrolli, millest 1643 plaanilist, 137 vihjepõhist ja 107 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid ettenähtud

nõuetest tuvastati 28% juhtudest. Peamised tähelepanekud ja puudused olid seotud teavitamise,

identifitseerimise ja registreerimise ning loomade heaolu nõuete järgimisega.

30

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Taimetervis

o Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda

kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud

seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide

kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et

kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud

seirekulud. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad

võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi

ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist.

o Taimetervises on METK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda,

milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Labori kanda on kõik

võrdluskatsete teostamise kulud. Siiani on referenttegevus taimetervise valdkonnas olnud ilma

rahastuseta, kuigi muudes valdkondades on referenttegevustel riigipoolne rahastus.

 Loomatervis

o Antibiootikumide kasutamise langus veterinaarmeditsiinis on peatunud. 2022. aastal jäi müüdud

toimeainete üldkogus samale tasemele kui 2021. aastal, ulatudes 6,4 tonnini, ning püstitatud

sihttasemeid antibiootikumide kasutamises (mg/PCU) ei saavutatud. Peamised väljakutsed on

lisaks vastutustundliku kasutamise kohta teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuste tuvastamine.

2023. aastal rakendunud aruandluse esitamine läbi e-andmekogu aitab suurendada läbipaistvust

antibiootikumide kasutamises.

o Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on tõstatatud võimaliku probleemina

veterinaararstide vähesus. Loomaarstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama,

kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud. Sektori hinnangul on tekkinud olukord, kus vajadus

on suurem kui koolitatute arv. See võib viia olukorrani, kus langeb suutlikkus tagada piisavalt

kõrget loomatervise ja –heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tervist ja meie tarbitava toidu

ohutust. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis

riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba

omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on

tööl riigiametites. Seejärel saab vajadusel olukorra parandamisega tegelema hakata.

o Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on vaja tõsta PTAs suutlikkust tegeleda olemasolevate ja

uute riskide haldamisega loomatervises.

 Söödaohutus

o Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust

tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide haldamiseks

söödast. Aasta-aastalt käitlejate arv kasvab, kuid läbiviidavate kontrollide hulk langeb.

o Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate

analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid,

raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja

toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Ametliku kontrolli käigus võetavate

proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist

lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%.

o Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate

ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat

nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. Varasematel aastatel on teadmussiirde pikaajalise

programmi (loomakasvatuse tegevusvaldkond) raames korraldatud infopäevi söödaohutuse

teemal, kus on antud osalejatele teavet aktuaalsetest teemadest valdkonnas, nt muudatused

õigusaktides, järelevalve asutuse kontrollitulemused, uuringute tulemused, valminud

infomaterjalide tutvustused jmt. Viimastel aastatel selliseid infopäevi ei ole korraldatud.

31

Teemakohase infopäeva korraldamine võimaldab järjepideva valdkonna teabe edastamist

sihtrühmale. Teabeedastuse formaat võimaldab osalejatel saada vastuseid tekkinud küsimustele

jooksvalt.

o Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad

tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus

peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja

loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur,

metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste

jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks).

Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu

on investeeringuvajadused kuhjunud.

 Loomade heaolu

o Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta on pidevas tõusutrendis, kuid

vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga

suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on

omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna

ootustele vastamisel, sest lisaks vihjepõhisele järelevalvele teeb PTA ka plaanilisi kontrolle. Kui

2019. aastal sai PTA 394 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2023. aastal oli

vihjete arv tõusnud 852ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli 30% vihjetest.

Võrreldes 2022. aastaga, mil poolikuid või veel alustamata menetlusi oli aasta lõpuks 48%, on

järelevalveolukord paranenud, vaatamata sellele, et vihjete arv on suurenenud. Tõhusa

järelevalvesüsteemi tagamiseks on PTA-l vaja täiendavat ressurssi suureneva töökoormusega

toime tulekuks ning sihitatult planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid

tegevusi.

7.3.3 Meede – Toiduohutus

Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on

toiduohutusest teadlikud.

Toiduohutuse baromeeter14 näitaja võrrelduna eelmise perioodiga on paranenud ja on 2023.a 100,69.

Eesmärgiks on, et see näitaja oleks vähemalt 100.

Toidutekkeliste nakkushaiguste osas on tulemused viimastel aastatel liikunud halvemuse suunas. Selle

näitaja osas vaadeldakse 2023.a tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. 2023.a

nakkushaigustesse haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on jäänud võrreldes eelmise aastaga

sarnasele tasemele (2021−101,2; 2022−179,4; 2023−173,6), jõudes tagasi COVID-19 pandeemiaeelsesse

aega. Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020−2021 ebatavaliselt madal ja alates

2022. aastast hakkas tõusma COVID-eelsele tasemele. Haigestumist on soodustanud eeskätt inimeste

suurem liikuvus aga ka eksimused toiduhügieeni põhimõte vastu. Haigustekitajad ja bakterid satuvad

inimese organismi peamiselt määrdunud käte tõttu. Samal ajal jäid toidutekkeliste nakkushaiguste

puhangud võrrelduna eelneva aastaga sarnasele tasemele (2020−14; 2021–8; 2022−5; 2023−7). Eestis on

peamised toidutekkelised nakkushaiguste puhangute põhjustajad Salmonella spp ja Campylobacter spp.

2023. aastal on nii salmonelloosi kui kampülobakterenteriiti haigestumine kasvanud võrreldes viimase paari

aastaga.

Toiduohutuse ennetavate meetmete osas oli kerge paranemine. Ennetavate meetmete näitajatest on tulemust

kõige rohkem mõjutanud eeltingimuste programmi tulemuste langus, mis on olnud languses juba mitu

14 Toiduohutuse baromeeter on tööriist (sisaldab 22 näitajat), mis võimaldab anda üldhinnangu toiduohutuse olukorrale Eestis aasta põhiselt võrrelduna eelnevasse aastasse. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100.

32

viimast aastat. Ennetavate meetmete näitajatest on endiselt nõuete vastavuse osas kõige madalamal tasemel

ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP -i nõuete kontrolli osa (kontrolle, milles tuvastati nõuetele vastavus

on olnud: 2021 – 57,7%; 2022 – 59,8%; 2023 – 67,3%)), kuigi 2023.a toimus juba teist aastat võrreldes

eelneva perioodiga siin kerge olukorra paranemine.

Samas eeltingimuste programmis oli nõuetele vastavuse osas tagasilangus võrreldes eelneva aastaga (2022

77,2%; 2023 67,3%). Jälgitavuses on toimunud olukorra paranemine (2022 – 80,4%; 2023 – 88,7%).

Jälgitavus aitab toidu liikumist käitlemisahelas jälgida ning toetab vajaduse korral ohtliku toidu sihipärast

turult kõrvaldamist või tagasikutsumist. Mida rohkem ja täpsemaid andmeid käitlejal on, seda lihtsam ja

kiirem on tuvastada nõuetele mittevastavat toitu ning see turult kõrvaldada ja tagasi kutsuda. Üldiselt on

vähem ettevõtjatel läbi mõeldud, kuidas kiiresti ohtlik toit turult kõrvaldada või tagasikutsuda, kuid puudusi

on ka jälgitavuse nõuete täitmisel. Seetõttu jääb jälgitavuse teema ka järgnevatel aastatel järelevalve

fookusesse.

Keemiliste riskides on 2023.a tulemus võrreldes eelneva perioodiga mõnevõrra paranenud. Kõige madalam

nõuetele vastavate proovide osakaal on jätkuvalt polüaromaatsete süsivesinike (PAH-ide) sisalduste korral

lihatoodetes (77,85%), kuigi nõuetele mittevastavate proovide osakaal on vähenenud 15%. Järelevalves

pööratakse jätkuvalt suuremat tähelepanu põhiliselt elamiseks kasutatavatele käitlemiskohtadele, kus

toodetakse suitsutatud lihatooteid ning kasvanud on ka võetud proovide arv. PAH-ide sisaldust toodetest

on võimalik vähendada head tava järgides ning tõsta tuleb nii praktilisi teadmisi suitsutustehnoloogiast kui

ka teadlikkust PAH-ide vältimise ja vähendamise meetmetest. Toiduga kokkupuutuvate materjalides 2023.a

proove ei analüüsitud labori puudumise tõttu. Samuti on 2023.a lisaainete osas uuritud oluliselt vähem

proove võrreldes eelnevate aastatega, mis võib mõjutada baromeetri tulemust. Võrreldes 2020. aastaga on

lisaainete uurimiseks võetud proovide arv vähenenud 12,5%. Samas kontrollitakse sagedamini ettevõtetes

lisaainete kasutamist (2022. a 91 korral, 2023. a 135 korral). Lisaainete nõuetele mittevastavuste

tuvastamise määr on võrreldes eelmise aastaga langenud 10%.

Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuse olukord tegi 2023.a läbi kerge languse võrrelduna eelmise

perioodiga (-3,6%), jäädes ka üldises pildis nõuete vastavuse osas väga madalaks (68,9%). Kontrollide arv

2023. a oli 6022, mis on ca 10% vähem kui 2022. aastal. Kontrollide arvu ja nõuetele vastavuse vähenemine

oli põhjustatud kontrolli planeerimise riskipõhisemaks muutmisest. See tähendab, et kui eelmisel aastal

toidualase teabe kontrolli käigus puudusi ei tuvastatud, võis toidualase teabe kontrolli 2023. a vahele jätta.

Samuti muudeti mõnevõrra nõuete liigi kirjeldajaid järelevalve infosüsteemis, et parandada

kontrollitulemuste andmete kvaliteeti. Kõige vähem puudusi on jätkuvalt tuvastatud lahtise toidu

müügikohas esitatud toidualase teabe osas (puudusi 19% kontrollidest). Nõuetele vastavuse osakaal 2023.

a võrreldes 2022. aastaga on suurenenud 2-3 protsendipunkti võrra müügipakendi märgistuse ja kodulehel,

e-poes või mujal esitatud toidualase teabe osas (kus ei ole esitatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid).

Jätkuvalt on nõuetele vastavuse osakaal kõige väiksem toitumis- ja tervisealaste väidetega toidualase teabe

osas, mis on esitatud kas müügipakendi märgistusel või e-poes, kodulehel või mujal.

2023. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek

toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-ide sisaldused

lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad.

Tõhustamist vajab ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja lisaainete järelevalve. Vaja on tõsta nii

käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed

valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses.

33

Tarbija teadlikkuse baromeeter15 – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati 2023 ning tulemuseks

oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) ei ole oodatavalt mitte

kasvanud, vaid pisut langenud (-3,6%).

Kõige enam on mõjutanud baromeetri tulemust säilimisaja väljendist „kõlblik kuni” arusaamine, mis on

muutunud oluliselt halvemaks. Pea pooled vastanutest ei tea „kõlblik kuni” õiget tähendust, arvates, et

pärast seda kuupäeva võib toitu veel tarbida. Kui 2019.a teadis selle väljendi õiget tähendust 62%

inimestest, siis 2023. a oli selleks 52%. 47% andis mõistele „kõlblik kuni“ mõiste „parim enne” tähenduse.

Samas „parim enne“ tähenduse mõistmisega muutust toimunud ei ole. Kusjuures muust rahvusest tarbijate

seas on „parim enne” õigesti mõistmine probleemsem kui eestlaste seas.

Olulist muutust pakendil toidu või joogi kohta esitatud teabe lugemisel ei ole toimunud. Mõnevõrra on küll

suurenenud nende vastajate osakaal, kes loevad pakendil esitatud infot alati või sageli (57% vastanutest).

Toiduohutuse alane teadlikkus ja käitumine on mõnevõrra paranenud. Valdav osa (92%) vastanutest teavad

isikliku hügieeni tähtsust toidu valmistamisel ja peseb käsi enne toidu valmistamist alati või enamasti, mis

on jäänud sarnaseks 2019. a. Toiduohutuse tagamiseks ning ristsaastumise vältimiseks kasutab kolmandik

küsitletuist toore liha ja kala jaoks eraldi lõikelaudu alati ning pisut enam vastajaid (37%) ei kasuta eraldi

lõikelaudu, kuid peseb seda vahepeal. Küsitlusele vastanu osakaal, kes ei kasuta toore liha või kala jaoks

eraldi lõikelauda on langenud (8% vastajatest).

Plastist toidunõude ostmisel jälgib nende kasutustingimusi enda sõnul alati 43%, mis on mõnevõrra vähem

kui 2019.a, kui selliseid inimesi 47%. Samas vastajate hulk, kes kunagi ei jälgi kasutustingimusi on jäänud

samaks.

Kokkuvõttes võib järeldada, et tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata

teavitustegevustega. Eriti on vajalik järgnevatel aastatel pöörata säilimisaja märgistuse teemale ja püüda

jõuda sõnumitega ka eesti keelt mittekõnelevate tarbijateni.

Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti

elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. (68,3%) ja

2021. (67,4%) aastaga muutunud. Sarnaselt varasemale oli toidu võrdluses tarbijate kindlus endiselt seotud

eelkõige kindlustundega lihatoodete ohutuse suhtes. Tarbija kindlust mõjutasid endiselt olulisel määral

isiklikud kokkupuuted juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem

eestikeelsete, vähemalt 500-eurose kuusissetuleku, meessoost ja alla 25-aastaste Eesti elanike seas.

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 Ümberkorraldused valitsemisalas

o 1. jaanuaril 2023. a alustas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tööd Veterinaar-

ja Toidulaboratooriumi baasil moodustatud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

(LABRIS), mille tegevusvaldkondade hulka kuulub ka toiduohutuse valdkonna riskide

hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile.

o 19. jaanuari 2023. a valitsuskabineti protokolli märgitud otsusega lõpetati ministeeriumide

esindajatest koosnev laborite nõukogu tegevus. Laborite nõukogu moodustati Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi juurde vastavalt valitsuskabineti 2018. aasta 15. märtsi

nõupidamise otsusele. Laborite nõukogusesse kuulus JuMi, HTMi, SoMi; MeMi, MKMi, KeMi;

15 Tarbija teadlikkuse baromeeter on väljatöötatud 2019. a Eesti Maaülikooli, MeM-i ja ekspertide paneeli koostöös. Baromeeter

hõlmab 8 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks loetavate vastuste %

34

SiMi ja RaMi esindaja. Nõukogu tööd juhtis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Nõukogu peamine roll oli riigipoolsete investeeringute korraldamiseks/planeerimiseks ja

Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemine.

 Uuringud ja ekspertarvamused

o 2023. aastal valmisid LABRIS-es järgmised tellitud tööd: „Salmonella spp, Listeria

monocytogenes ja Shiga toksiini tootva Escherichia coli põhjustatud toidutekkeliste

haiguspuhangute esinemissageduse hindamine“ (statistiline kokkuvõte 2020–2022 PTA

järelevalve andmetest), „Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ning plii ja kaadmiumi

saadavuse hindamine“, „Tarbijate toiduohutusalast teadlikkust hindava regulaarse uuringu

küsimustiku väljatöötamine“ (koostöös REM-iga), „Uuring - kas väikestest plastpakenditest toitu

erituv summaarne kogus on ohutu“. Lisaks on LABRIS koostanud 9 ekspertarvamust REM-i või

PTA tellimusel jooksvalt üleskerkinud teemadel.

o 2023. a jätkus rakendusuuring mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi

loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju

ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses

mee võltsimisega. Meeproove võeti kolmel järjestikusel aastal (s.o 2021—2023), meetodi

loomise tähtaeg on kaks aastat arvates viimase meeproovide saadetise saamisest (eeldatavasti

2025. a sügis).

o 2023. a alustati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata

riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele

loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis

kasvatatud teraviljades. Esimesel projekti tegevuse aastal koostati kokkuvõte milliseid

mükotoksiine on Eestis uuritud ja sellest lähtuvalt koostati projekti tegevusdisain. Kuulutati välja

mükotoksiinide analüüside teenuse hange. Projekt lõppeb 2026. aastal.

o 2023.a viidi läbi tarbijate uuring, kus hinnati tarbijate teadlikkust toitumisharjumuste, toidu

hügieeni, keemiliste riskide ja märgistuse teemal. Taoline uuring viidi läbi viimati 4 a tagasi.

Üldjoontes ei ole inimeste teadlikkus oluliselt muutunud. Lisaks osalesime Taani Aarhursi

ülikooli projektis, mis tegeles kestlikkuse märgistamise teemaga. Selle raames viidi 2022. a

Põhja- ja Baltimaades läbi tarbijauuring, mille raport avaldati 2023. a sügisel.

o 2023. a anti toiduraiskamise valdkonnas sisend nii Euroopa Komisjoni küsimustikku, mis

kaardistas toiduannetamise kitsaskohti ning võimalusi, kui ka OECD küsimustikku, millega

kaardistati riiklike poliitikaid ja parimaid praktikaid.

 Õigusloome

o 2023.a valmistati ette maaeluministri määruse „Põllumajandusministri määruse nr 2416

„Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõud.

Eelnõus kavandatavad nõuded on vajalikud tarbijate paremaks teavitamiseks ja toidualase teabe

esitamise nõuete lihtsustamiseks müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamisel tarbijale.

Eelnõu valmimise tähtaeg on 2024.a lõpus.

o 2023. aastal võeti meetmeid EL üleselt arseeni, kaadmiumi, deoksünivalenooli (DON), T-2 ja

HT-2 toksiinide, perkloraadi ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust. Lisaks

täpsustati radioaktiivse saastatuse meetmeid kolmandatest riikidest pärit toidu ja sööda

imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid. o Bisfenool A (BPA) tõusis ELi tasandil fookusesse, kui EFSA avaldas 2023. a ohutushinnangu

bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides. EFSA teadlased jõudsid

järeldusele, et BPA-ga kokkupuude toidu kaudu on terviseoht kõigi vanuserühmade tarbijate

16 RT I, 13.03.2015, 19.

35

jaoks ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. Eelnõu menetlus toimub 2024.a.

Lisaainete ning lõhna- ja maitseainete puhul oli 2023. a olulisema teemana üleval Komisjoni

lisaainete seire dokumendi vastuvõtmine ja selle rakendamise ettevalmistamine Eestis. Teiseks

peamiseks teemaks oli nitritite ja nitraatide piirmäärade muutmine. Vähendati nitritite piirnorme

juustus ja juustutoodetes, lihatoodetes ning töödeldud kalas ja kalatoodetes ja kehtestati nitritite

ja nitraatide jääknormid.

o 2023. a menetleti Euroopa Komisjoni poolt avaldatud nn hommikusöögidirektiivide eelnõu,

millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiive.

Hommikusöögidirektiivid on üks osa tootegruppe reguleerivatest turustamisnõudeid

kehtestavatest õigusaktidest. Eelnõu peamised muudatused käsitlevad mee päritolu esitamist,

vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahlade uusi tootekategooriaid ning puuvilja-

ja marjasisalduse suurendamist džemmides ja ekstra džemmides.

o Koostati sisend Reklaamiseaduse VTK-sse, millega tehti ettepanek anda PTA-le tõhusama

järelevalve tagamiseks järelevalveõigus toidualase teabenõuete täitmise kontrolliks toidu

reklaamis, ja vajadusel täiendatakse asjakohaseid seadusi.

o Euroopa Komisjonis on alustanud tööd kestliku toidusüsteemi raamõigusaktiga ning paralleelselt

alustati ka kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse

aspekte hindavaid indikaatoreid, väljatöötamisega. See saab olema avalik virtuaaltahvel, mis

näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas. Viimase nimetatud töö raames koostasime

Eesti sisendi.

 Teavitustegevused

o Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ressursside abil töötatakse liikmesriikidega välja

koordineeritud kommunikatsiooni põhimõtteid toiduohutuse valdkonnas. 2023.aastal käivitusid

EFSA teabekeskuste uue raamistiku nn. rätsepatöö tegevustena kaks koordineeritud

teabevahetusega seotud projekti, milles Eesti osales. Üks projekt keskendus koordineeritud

kommunikatsiooni metoodika väljatöötamisele ja teine oli pilootprojekt liikmesriigis

koordineeritud kommunikatsiooni rolli loomiseks. Eestis võeti teise projekti raames tööle

koordineeritud kommunikatsiooni spetsialist LABRISesse. Spetsialist keskendus toiduohutuse

valdkonna riskihinnangutest teavitamisele, EFSA taimetervise kampaania koordineerimisele

riigis ning alustas ka koordineeritud kommunikatsiooni arendamiseks vajaliku

koostöövõrgustiku loomisega. Mõlema projekti tulemusena valmisid EFSA ja liikmesriikide

koostöös raportid 2023. aasta töö kohta. 2024. aastal jätkab EFSA koordineeritud

kommunikatsiooni arendamise rahastamist liikmesriikides.

o Teadmussiirde pikaajalises programmis (nii Ühend-PIP 1 kui Ühend-PIP 2) on toidu käitlejatele

läbiviidud toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatud infomaterjale.

2023. a viidi ellu järgmised tegevused: neli hübriidkonverentsi (toiduohutuse konverents,

pakendikonverents, tootearendus, tasakaalustatud toitumine); erinevatel toiduohutusega seotud

teemadel toimus 15 veebipõhist ja 5 kontaktset infopäeva (nt õigusaktid, märgistamine, trendid,

toiduohutuskultuur, toidupettuste ennetamine, laboriuuringud, toidu jälgitavus, toiduhügieen,

lühikesed tarneahelad, pakendid, nõuded kodukohvikutele, puhastusprotsessid, toiduraiskamise

vähendamine) ning 29 veebipõhist ning 1 kontaktset täienduskoolitust; ilmus seitse elektroonilist

teabematerjali; avaldati üheksa veebiseminari ja salvestatud loengut.

o 2023. aastal töötati välja toidu märgistuse ja teksti paigutuse hea tava koostöös pakendidisainerite

ja toidutööstuse esindajatega, et anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi

hästi nähtava ja loetava märgistuse loomiseks. Hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava

teabe tarbija jaoks paremini loetavaks. Läbimõeldud ja hästi kujundatud märgistus teeb teabe

leidmise ja lugemise lihtsamaks ning loob olulise eelduse selleks, et tarbijad märgistusi loeksid.

o Toiduohutuse alast teavet laiemale avalikkusele on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed,

ajakirjad, avaldatud on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse

36

teemadel. Maablogis selgitati näiteks järgmisi toiduohutuse teemasid: aspartaami tervisemõjud;

soola, seleeni ja joodi tarbimine; pestitsiidide toimeainete jääkide aruande ülevaade 2021. aasta

kohta; e-ainetest ning toidu märgistuse ja toiduhügieeni uuring. Valmis elektroonne infoleht

„Toidujagamiskapi viis võtit“, mis koondab endast 5 valdkonnaspetsiifilist põhitõde. Samuti

tehti tarbijatele suunatud teavitust säilimisaegade teemal. Viidi läbi kampaania „Korralik toit ei

vaja toidulisandeid“, mille eesmärk oli julgustada tarbijaid tegema oma tervisele õigeid valikuid

ning suurendada üldist teadlikkust toidulisandite ohutust ja läbimõeldud tarbimisest. Neli nädalat

kestnud kampaania toimus meedias ja raadios ning kampaania materjalid suunasid inimesed

kampaania kesksele veebilehele. Lisaks töötati toidulisandite teavituskampaania raames välja

loovlahendused, tekitati PR/ meediakajastused, kaasati sotsiaalmeedia. II ja III kooliastme

õpilastele jätkus SA Eesti Maaelumuuseumi õppeprogramm „Toidu eluring“, milles lapsed

õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise

tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Toiduraiskamise

vähendamise teema oli ka Eesti toidu kuu kampaania üheks fookuseks ning terve septembri kuu

jooksul viidi läbi erinevaid teavitustegevusi.

 Järelevalve

o Toiduohutuse järelevalve eesmärgiks on tulemusliku kontrolli teostamisega kaasa aidata, et

tarbijani jõuab ohutu ja nõuetekohane toit, ning toidu käitleja rakendab kõiki temast olenevaid

abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. 2023. aasta prioriteetseteks

teemadeks olid toiduohutuskultuuri ning toidu tagasikutsumise nõuete kontroll. Toimusid

ettevalmistused salmonellooside tõrje eeskirja määruse rakendamiseks alates 01.01.2024 ning

paika pandi kontrollikava. Ajakohastati mitmeid järelevalve juhendeid, näiteks tegevusjuhised

PAHide ületuste korral, SAK tõrje erimeetmete juhend, juhend toidukäitlejate tegevuste kontroll

seoses patogeeni juurpõhjuse väljaselgitamise kohta, PRIMO mudeli rakendamise juhis.

Ametnike pädevuse tõstmiseks on järjepidevalt korraldatud ja osaletud nii välis- kui

sisekoolitustel ning toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks on panustatud erinevatesse

teavitustegevustesse (ümarlaudadel, infopäevadel, teabematerjalide koostamises osalemine,

kodulehe uuendused, jms).

o 2023. a lõpu seisuga oli toidukäitlemise tegevuskohtade arv 16144. 2023. a oli planeeritud 7147

kontrolli, teostati 6652 kontrolli ning tegemata jäi 6,8% plaanilistest kontrollidest. Planeeritud

kontrolle jäi teostamata eelkõige nendes valdkondades, kus on jätkuvalt ametnike puudus. Enim

teostati kontrolle keskmise riskiga tegevuskohtadele (3800 kontrolli), ja seejärel kõrge riskiga

tegevuskohtadele (1407 kontrolli). Kontrollide hulgas olid ka järelkontrollid, RASFF teadete ja

vihjete menetlemine, teavitusjärgsed ning puhangutega seotud kontrollid. 2023. a jooksul esitati

577 vihjet, millest 178 (31%) olid põhjendatud. 2023. a koostati 743 ettekirjutust erinevate

toiduohutuse nõuete rikkumisele. Prioriteetsetest teemadest kontrolliti toiduohutusekultuuri

nõudeid 322 korral, millest 44% juhtudest tuvastati mittevastavusi, ning toidu tagasikutsumist

3599 korral, millest 17% juhtudest tuvastati mittevastavusi. 2023. a jooksul võeti 8422

toiduproovi, millest 421 ei vastanud nõuetele (4,9%).

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat

kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija

teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse

järelevalvega, sh andmeanalüüsi ja riskihindamisega.

 Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti

järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist.

Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad eelkontrolli

37

võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste

väidete valdkondades.

 Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt

pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes,

toidupettused, päritolu, eksportturgude avamisega seonduvad seired). Muuhulgas on vaja tagada

laboriteenuse kättesaadavus seirete läbi viimiseks.

 Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad

tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus

peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade

tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et

see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks

kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad,

kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja

uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Riigi poolt

investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on

investeeringuvajadused kuhjunud. Samuti tuleb uuesti luua riigis teenuse pakkumise võimekus nt

töötlemisel tekkivate toidu saasteainete, toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüside

pakkumiseks. See nõuab investeeringuid nii inimestesse, seadmetesse kui ka laboriruumidesse.

 Järelevalve toimimiseks on vaja tagada piisavas mahus ametliku kontrolli ja teiste ametlike

toimingute käigus võetud proovide analüüsimine. Viimase 10 a jooksul on ametlike kontrollide

mahud oluliselt tõusnud ja seetõttu tõusnud ka laborianalüüside läbiviimisega seotud kulud

(puudutab LABRIS ja METK laboreid), kuid rahastus jäänud samale tasemele.

 Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute

tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga

kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite

arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine,

biomonitooring).

 Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase

võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse

teemaline teavitusprogramm.

7.3.4 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Meede jaguneb neljaks

tegevuseks: maakasutus, maaparandus, sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ning

põllumajandusloomade aretus. Eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega.

Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse

intensiivsus on ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes piirkondades võib

osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta. Eesti põllumuld kannatab orgaanilise aine ja toitainevaru

vähenemise, tihenemise, ning piirkonniti ka hapestumise all. Endisel põllumajandusmaal on muld

hävinenud teede ja hoonete ehitamise tõttu.

Maaparandussüsteemide toimimisest sõltub üle poole põllumajandusmaa (01.01.2024 seisuga 637 020 ha)

ja kolmandiku metsamaa (01.01.2024 seisuga 755 123 ha) sihtotstarbeline kasutamine.

Maaparandussüsteemide kogupind suurenes võrreldes 2022. aastaga 3897 ha võrra eelkõige seni registrisse

kandmata metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Samas kujunes maaparandussüsteemide pind 2023. aastal

plaanitust ligi 3160 ha võrra väiksemaks. Maaomanikel on huvi maaparandussüsteemide arvele võtmiseks,

sest enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi, mis on maaparandussüsteemide registrisse

kandmata, võib lihtsustatud korras kanda maaparandussüsteemide registrisse 2026. aasta 1. jaanuariks ning

seda võimalust kasutatakse aktiivselt. Osa 2023. aastal esitatud maaparandussüsteemi arvele võtmise

38

taotlustest on veel Põllumajandus- ja Toiduametil menetluses, sest avaldused puudutavad paljusid

katastriüksuseid ja maaomanikke, mis võis mõjutada 2023. aasta eesmärgi saavutamist.

Uute kuivendussüsteemide osatähtsus korrastatud maaparandussüsteemidest on marginaalne,

põllumajandusmaale rajati 41 ha ja erametsamaale 23 ha kuivendussüsteeme. Fookuses on olemasolevate

maaparandussüsteemide rekonstrueerimine.

Põhiliselt keskendutakse maaparandussüsteemide korrastamisele, millega parandati 2023. aastal 17 879 ha

maatulundusmaa viljelusväärtus. See on aga 1450 ha võrra ehk 8% vähem kui 2022. aastal. Korrastatud

maaparandussüsteemid hõlmasid 22% erametsa- ja põllumajandusmaad ning 78% riigimetsamaad.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamist 2023.

aastal 322 km ulatuses, sellest toetusega (MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu) uuendati 75 km. Riigi

poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamise tempo aeglustus seoses korrastustööde ja nende

ettevalmistavate tööde kallinemisega. Sellest tulenevalt uuendati riigi poolt korras hoitavaid

ühiseesvoolusid aasta jooksul vähem, kui vajadus oleks.

Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala püsib stabiilsena. Toetusega hüvitatakse

erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. 2023. aastal määrati toetus 67 077

hektarile erametsamaale. Toetust antakse ka uuel ÜPP SK perioodil, mis kestab 2023. aastast kuni 2027.

aastani. See on jätk vana perioodi Natura 2000 erametsamaa toetusele, kuid senisest enam pööratakse

tähelepanu piiranguvööndis ja hoiualadel paiknevatele metsaelupaikadele, mis saavad sihtkaitsevööndiga

võrdset, kõrgemat toetusmäära ühe hektari kohta. Toetusega hoitakse elupaiku ja soodsat kasvukohta

erametsades üle 2000-le kaitsealusele loomaliigile, üle 4000-le kaitsealusele taimeliigile ning 90-le

kaitsealusele seene- ja samblikuliigile.

Eesti sordiaretuse põhirõhk on muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate ja hea

kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade ning puuvilja- ja marjasortide

aretamisel. 2022. aastal jätkus „Sordiaretusprogramm 2020–2030“, mille eesmärgiks on aretada tarbijate

nõudlusele ja vajadusele vastavaid Eesti sorte. 2023. aastal lisandus sordilehte kolm sorti: roheliseviljaline

must sõstra sort ´Alli` ja kaks oranživiljalist tomatisorti ‘Pille’ ja ‘Siive’. 2024.a on juba sordilehele kantud

kink-aruhein `Ruhnu´. Sordi sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka

majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja

mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et

majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha

ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete

säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist.

Kvaliteetne seeme on saagi alus. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. Sertifitseeritud

seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel potentsiaalset

kasvuruumi. Kuna 2023. aasta seemnesaagi sertifitseerimise protsess kestab kuni 30. juunini 2024. a, siis

järelduste tegemiseks saame kasutada 2022/23 hooaja andmeid, võttes aluseks 2022. aasta seemnesaagi

sertifitseerimise perioodi, mis lõppes 30. juunil 2023. Sertifitseeritud seemet toodeti selles perioodis kokku

38 288 358 kg. Seda on võrreldes 2021. aasta saagiga 10 992 951 kg rohkem. Viimastel aastatel on

toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2022. aastal 90%), mis näitab

kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide

analüüsimisel. 1. juulist 2023 algas 2023. aasta seemnesaagi sertifitseerimise periood.

Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada loomade jõudlusvõime, geneetilise väärtuse

suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus. Põllumajandusloomade

aretus on üldiselt Eestis heal tasemel. Piimatoodangult lehma kohta on Eesti jõudnud ELis esimeste sekka,

lihaveisekasvatuses on suurenenud puhtatõuliste aretusloomade arv. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri

pidamist, jõudluskontrolli ning geneetilise väärtuse hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on

eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse

39

universaalsuund ja vana-tori suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ja vajavad kultuuripärandi ja

geneetilise mitmekesisuse säilimiseks erilist tähelepanu.

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 Kuni 2019. aastani vastas keskmiselt 88% sertifitseerimisse tulnud partiidest puhtuse

nõuetele, sealt edasi on see osakaal tõusnud 95%-ni. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud

taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt tasub

sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile. 2022. aastal oli

sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 90%.

 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2022–30.06.2023) tootis 73 ettevõtet

kokku 38 288 tonni seemet. Seda on võrreldes 2021. aasta saagiga 10 993 tonni võrra rohkem.

2022. a sertifitseerimisperioodi jooksul väljastati 1460 seemnepartiile sertifitseerimise otsus ja

seemnepakendi etiketid. Etikette väljastati selle perioodi jooksul kokku 79684 tükki, nendest

ettevõtjaile trükkimiseks PDF failina 28 073 tükki ehk 35%. Eelmisel perioodil oli see osakaal vaid

30%. Seitse seemne pakendamise ettevõtet omavad õigust trükkida etikette enda ettevõttes. See

kiirendab nende ettevõtete jaoks oluliselt seemnete sertifitseerimise protsessi ning väheneb PTA

kulu etiketipaberile ja postiteenusele. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (TPSKS)

kohaselt on PTA-l kohustus sertifitseerimist tõendavad dokumendid väljastada ning ettevõtjal on

teatud tingimustel ja soovi korral õigus need välja printida.

 2022. a valmis Põllumajandusuuringute Keskuses muldade niiskusrežiimi kaardirakendus, mis

võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid

ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt. Lisaks on alates 2022. a algusest

kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus ning varasemalt on valminud

muldade lõimiste kaardirakendus ja mullaerosiooni kaardirakendus. Need kaardirakendused on hea

võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni

välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks

tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks.17

 2022. aastal alustati ning 2023. aastal jätkati loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva

kasutamise programmi väljatöötamist aastateks 2024–2030. Töö jätkub 2024. aastal. Programm

peaks saama vastu võetud 2024. aasta esimeses kvartalis ning selle järgnevalt kavandatakse

programmi täitmise tegevusi. Esimesel aastal kavandatakse peamiselt ettevalmistavaid tegevusi

programmi rakendamiseks, kuid plaan on alustada ka geneetilise materjali kogumist. Selleks tuleb

sõlmida hankelepingud nii materjali võtjate, kui ka materjali säilitamise teenust pakkuvate

osapooltega. Samuti on vajalik leida andmete säilitamiseks turvalised võimalused.

 Samuti on kavandatud 2024. aastal kuulutada välja uuesti hange eesti raskeveohobuse

populatsiooni olukorra uuringu teostaja leidmiseks. 2023. aastal hange luhtus.

 2024. aastal töötatakse välja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistlusi reguleeriv direktiiv.

 2024. aastal tuleb uuendada andmed FAO andmebaasis DAD-IS eesti peetavate loomatõugude

kohta. Selleks on vajalik koguda andmeid ning neid analüüsida ning sisestada vastavasse

andmebaasi.

 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise eelnõu ettevalmistamiseks on

vajalik teha analüüsid võttes arvesse 2024. aasta toetuse taotlemise andmeid ning uute

aretusprogrammide heakskiitmise järgselt tekkinud murekohti.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

17 https://metk.agri.ee/teadus-uuringud/mullastik/kaardirakendused

40

 Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse

võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele

(väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja selle

lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb

panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide

info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks osaleme aktiivselt

Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane

nõustamine.

 Maaparandussüsteemide amortiseerumise tempo ületab nende korrastamisse võimekuse.

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude toimimisest sõltub u 640 000 ha põllumajandusmaa

kasutatavus ning see on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega. Riigi poolt korras hoitavate

ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske

põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad investeeringuid hea

kuivendusseisundi tagamiseks, veekaitseliste ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks ning üha

enam ka kliimamuutustega kaasnevate ekstreemsete ilmastikuoludega kohanemiseks.

 Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi väljatöötamine on olnud keeruline protsess, kuhu on püütud kaasata võimalikult palju osapooli. Tulenevalt sellest

on olnud vajadus korraldada rohkem töökohtumisi, et kuulata ära erinevate osapoolt arvamused

ning püüda leida kompromisse programmi dokumenti. Programmi tegevuste elluviimiseks on

vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja

säilitamist.

 Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkondlike poliitikate

eesmärkide ja huvigruppide poolt, mis tervikliku maakasutuspoliitika vaate puudumisel

võivad vastanduda (sh põllumajandus- ja metsandussektoris). Seetõttu on oluline teha

roheülemineku alaseid otsuseid kõigi asjakohaste poliitikate ja ühiskonna kui terviku huvidest

lähtudes, võttes seejuures aluseks laiapõhjalised mõjuhinnangud. Kogu roheülemineku protsessis

tuleb poliitika toetuseks koguda kaasaegsete meetodite abil kõrge kvaliteediga keskkonnaandmeid.

 Olemasolev mullastikukaart on suure väärtusega, ent see vajab nii muldade kaitse ja

kasutamise kui kõigi teiste keskkonnavaldkonna otsuste parendamise seisukohalt

uuendamist. Eesti mullastiku kaarti ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaarti ei ole

selle loomisest saadik ca 30 aasta jooksul ajakohastatud. Sisuliselt on mullastikukaardi näol

tegemist staatiliste, ühekordse projekti raames kogutud andmetega. Tänaseks on mullastikukaart

osaliselt nii tehniliselt kui sisuliselt vananenud ja vajab ajakohastamist.

7.3.5 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine

Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime. Meede jaguneb

seitsmeks tegevuseks: põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime, põlvkondade

vahetus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal, ühistegevus ja koostöö, ekspordivõimekus ja

Eesti toidu kuvand, mahepõllumajandus ning toidu varustuskindlus. Eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis

3 toodud mõõdikutega.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses.

Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest.

Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15000 hõivatut, ehk 9% maapiirkonna

hõivatutest.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2023. aastal 1,05 mld eurot

lisandväärtust ehk 3% Eestis loodavast lisandväärtusest. Võrreldes eelneva aastaga suurenes lisandväärtus

2%. Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi, toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud

41

lisandväärtus hõivatu kohta 2021–2023 aastate keskmisena oli 41 691 eurot. Majandustulemuste paranemist

võib eelkõige seostada kiire hinnatõusuga.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2022. aastal hõivatud keskmiselt 27 200

inimest, moodustades koguhõivest 4,8%. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos

tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2022. aasta andmetel 1,59 mld eurot, millest toodanguga seotud

toetused moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (826 mln

eurot) ~52%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (651 mln eurot) ~41% ning lahutamatud

kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~7% (kokku 118 mln eurot). Suurima osatähtsuse

kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (23%) ja teraviljatoodang (24%).

Brutolisandväärtuseks, mis väljendub alushinnas toodangu väärtuse ja vahetarbimise vahena, kujunes

esialgse korrigeeritud hinnangu alusel 2022. aastal 488 mln eurot. Netolisandväärtus (brutolisandväärtus

lahutatud kulum) oli 292 mln eurot. Netolisandväärtuseks faktorhinnas18, millest toetused (va

investeeringutele) moodustasid 51% kujunes 539 mln eurot. Netolisandväärtusest faktorhinnas kaetakse

tööjõu, rendi- ja intressikulud, millest üle jääv osa moodustab ettevõtjatulu. Alates 2015. aastast ei ole

sektor ilma toetusteta jõudnud positiivse ettevõtjatuluni.

2023. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,30

mld eurot19, mida oli 20% vähem võrreldes eelmise aastaga Taimekasvatus mõjutab väga palju Eestis

põllumajanduse majandustulemust. Taimekasvatustoodangu väärtus vähenes 39% võrreldes 2022. aastaga.

Tulemust mõjutas teravilja ja rapsi madalam saagikus, väiksem kasvupind, madalam kokkuostuhind ning

varude muutuse negatiivne väärtus. Esialgse prognoosi järgi oli ettevõtja tulu 2023. aastal negatiivne -

134 mln eurot.

Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses. Eestis

tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle tuhande ettevõtte (2022. a andmetel 1023) (juriidilisi isikuid).

Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis

moodustavad ~80% kogu ettevõtete arvust. Samas annavad mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse

müügitulust ja ~70% tuleb ettevõtetest, kus on üle 100 töötaja.

Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud

lisandväärtusest. Toiduainetööstuste müügitulu oli 2023. aastal 3,04 mld eurot, suurenedes aastaga 9%.

Müügitulu kasv tulenes eelkõige toodangu kallinemisest, sest toodangu mahud samal ajal vähenesid 5%.

Kiire hinnatõus pärssis tarbija ostujõudu, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise. Toiduainetööstuse

kasumlikkus20 kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuid siiski jäi madalamaks nii koroonaeelsest ajast kui ka

pikaajalisest keskmisest. Kogukasum 2023. aastal21 oli 104 mln eurot, mis võrreldes eelneva aastaga

suurenes enam kui kaks korda (+55,4 mln eurot). Kahjumiga lõpetas vaid lihatööstus (-4,9 mln eurot).

Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%).

Toiduainetööstuses loodi 2023. aastal 463 mln eurot puhast lisandväärtust22, mida oli peaaegu

kolmandiku võrra rohkem võrreldes eelneva aastaga. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse

loomisse andsid muude toiduainete (valmistoit, kastmed jm) ning pagaritööstuse ettevõtted.

18 Netolisandväärtus faktorhinnas - netolisandväärtusele lisatud tootmisest lahti seotud toetused (v.a investeeringutele) ja

lahutatud tootmismaksud

19 Avaldatud 01.04.2024 (SA)

20 Kogukasumi ja käibe suhe

21 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav

aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid.

22 Puhas lisandväärtus = (müügitulu-kulud kokku) + tööjõukulud

42

Põllumajanduse tööhõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Põllumajanduse,

kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2023. aastal hõivatud keskmiselt 25 000 inimest, moodustades

koguhõivest 4%. Aasta-aastalt on põllumajanduse ja toidutööstuse tööhõive vähenenud, kuid viimastel

aastatel on langus olnud aeglasem. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks

teguriks.

Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka

toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive umbes 10–11% võrra ja põhiosa hõivatute

arvu kahanemisest annab lihttöötajate arvu vähenemine, samas spetsialistide arv võib mõnevõrra

suureneda. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt

vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Aastases võrdluses suurenes

2022. aastal põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse sektorite hõive 1000 inimese võrra ehk 3,8%.

Vaadates muutusi hõivatute vanusegruppide lõikes, siis üldiselt iseloomustab põllu-, metsamajanduse ja

kalanduse sektorit vananemine. Noorema ja keskealise rahvastiku osakaal ühiskonnas väheneb ning

vanemate inimeste osatähtsus suureneb, sarnane trend iseloomustab Euroopat üldiselt. Näiteks vanusegrupi

50-74-aastased osatähtsus hõives on võrreldes sajandivahetusega 14 protsendipunkti suurenenud, mille

tulemusel on lähiaastatel töötajate asendusvajadus keskmisest suurem.

Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida

mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised

ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, mis suurendavad hindade ja

põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju

hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja poliitikariskid. Riskijuhtimismeetmete kasutusele

võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle

rakendamise oskusi. Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on

üha kõrgemad. Põllumajanduse ebastabiilsus ja sissetulekute kõikumine vähendab ettevõtjate tulu, mille

tulemusel võivad ettevõtjad sattuda majanduslikesse raskustesse, väheneb investeerimisvõimekus ja

ettevõtete jätkusuutlikkust satub ohtu. Seetõttu on oluline rakendada riskijuhtimise meetmeid, nagu

kindlustus, mitmekesistamine ja riiklikud toetused, et leevendada riskide mõju ja tagada sektori pikaajaline

stabiilsus ja jätkusuutlikkus.

Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude

tootmissisendite tootmiseks ja ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise

seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava

kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud

eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide

turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel,

samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste.

Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 mld euro

(~11% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,5 mld euro eest. Võrreldes 2022. aastaga

jäi eksport samale tasemele ja import kasvas 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 441,2 mln eurot, mis oli

160,3 mln euro võrra suurem kui aasta varem. 2022. aastal toimus kiire hinnakasv, mis mõjutas oluliselt

kaubavahetuse väärtuste suurenemist ja tekitas kõrgema võrdlusbaasi. PõKa tegevussuuna 5 üheks

eesmärgiks on Eesti toiduainesektori konkurentsivõimelisus nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna

on välja toodud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi suhtarv. 2018. aasta algtase oli

0,74. Nimetatud näitaja oli 2023. aastal 0,84. Eesmärgiks on seatud, et suhtarv paraneb võrreldes

algtasemega.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal küündis

hinnanguliselt 1,5 mld euroni. Võrreldes 2022. aastaga vähenes eksport 57,9 mln euro võrra ehk 3,7. Ligi

kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja

sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja tõttu on

43

majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest

kasvuootust. Lähiturgude majandusarengud, inflatsiooni kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil

mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks

leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade

volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel.

Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute

ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist

võimalikult kiiresti välja tulla.

Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja

lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida

laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja

seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk.

Erinevad sekkumismeetmed aitavad Eesti põllumajandussaaduste tootjatel ja töötlejatel uutele

sihtturgudele siseneda ning oma positsioone olemasolevatel sihtturgudel kindlustada.

Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab

mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Mahepõllumajandusliku maa

(sealhulgas üleminekuajal olev maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa) pindala oli 2023. aasta lõpus

227 741 hektarit, vähenemine võrreldes 2022. aastaga 6131 ha võrra (2,6%). Mahetootmisega tegelevaid

põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 78 võrra

ehk 3,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli

keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad. 2023. aastal tegeles

mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 195 ettevõtet. Palju toodetakse

puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja

kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam

kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes, sealhulgas lasteasutuste toitlustamisel. 2023. aasta lõpuks

oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 174 toitlustusettevõtet.

Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates

programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse

oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, kus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on antud

teema osas juhtroll. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium panustab ka „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ fookusvaldkonna „Kohalike ressursside

väärindamine“ arendamisse. Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) ressursitõhusate rohetehnoloogiate

investeeringute tegevuse „Bioressursside väärindamine“ (kogueelarve on 28,8 mln eurot) raames toetatakse

investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja

jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks

ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Toetuse taotlusvoor avati

2022. aastal ja tegevused viiakse ellu 2026. aasta esimeseks poolaastaks. Taastekava bioressursside

väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali

tugevdavad suurprojektid. ÜPP strateegiakava 2021–2027 raames valmistatakse samuti ette bioressursside

väärindamise investeeringute sekkumist (alates aastast 2024), keskendudes eelkõige esmatootjatele

suunatud väikeprojektidele (perioodi kogueelarve 3 mln eurot).

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime:

o Jätkati otsetoetuste maksmist väikepõllumajandustootjatele ja tootmisega seotud toetuste

maksmist piimakarja-, puu- ja köögivilja ning ute ja kitse kasvatamise sektoris. 2023. aastast

lisandusid tootmisega seotud toetused lihaveisekasvatusele, teravilja- ja kaunviljakasvatusele ning

kartulikasvatuses seemnekartuli tootmiseks.

44

o Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetuse meetme, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere

toetuse ja mesindusprogrammi ning koolikava toetuse rakendamist.

o Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatuste alusel saavad alates 1. jaanuarist 2023

erimärgistatud diislikütust (EDK) osta ainult juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,

kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus ning nende

esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks. Eesmärk on vähendada

põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja

seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja

kalandussektori konkurentsivõime seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 mln

eurot aastas).

o Koostöös Kliimaministeeriumiga valmis Eesti ringbiomajanduse teekaart ja piirkondlike

ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika, mille alusel alustati Lääne- ja Kesk-Eestis

piirkondlike teekaartide koostamist. Tehti RRFi bioressursside väärindamise toetuse

rahastamisotsused ja valmistati ette sarnast sekkumist ÜPP SK raames.

o 2023. a alustas Maaelu Teadmuskeskuses (METK) nn AKIS keskus, mille eesmärk on suurendada

põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) sidusust ning arendada ja

koordineerida teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid, tagada teadmussiirde- ja nõustamistegevuste

kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja ÜPP strateegiakavast tulenevaid

ülesandeid.

 Põlvkondade vahetus:

o Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme

rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine.

o Alates 2022. aastast sätestati noortele põllumajandustootjatele kohustus osaleda ettevõtlusalasel

infopäeval, mis sisaldas äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud arengukava

meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi 1.4 „Pikaajalised programmid” raames, kui

nad soovivad toetust taotleda „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“

meetmest. Infopäeva eesmärk on pakkuda noortele põllumajandustootjatele omandamiseks või

seniste teadmiste täiendamiseks põllumajandusliku ettevõtlusega alustamiseks vajalikke

baasteadmisi äriplaani kirjutamisest ja koostamisest ning tegevuste pikaajalisest planeerimisest (sh

nt tagasiside, näpunäited, ohukohad), mis aitavad noortel põllumajandustootjatel oma äriplaani

kvaliteeti tõsta ja senisest enam mõelda läbi ning planeerida oma tegevusi.

 Ühistegevus ja koostöö:

o Jätkus ühistegevuse pikaajalise programmi rakendamine ja selle raames ühistute arendamisse

suunatud tegevuste elluviimine.

o Jätkati ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme rakendamist.

o Jätkus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide

elluviimiseks rakendamine, mille raames valmib uus ühistuline piimatööstus.

o 2023. aastal tunnustati viis tootjaorganisatsiooni, neist kaks tegutsevad piimasektoris, kaks

veiselihasektoris ja üks lambalihasektoris. Aasta varem tunnustati üks piimasektoris tegutsev

tootjaorganisatsioon.

o ÜPP strateegikava raames avati 2023. aastal sekkumine „Perioodi 2023–2027 tunnustatud

tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus.“ Toetuse

andmise eesmärk on parandada tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud

45

tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng.

Kuuest tunnustatud tootjaorganisatsioonist viis esitasid taotluse tootjaorganisatsiooni

arendamise toetuse saamiseks.

o Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu

on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. Eestis on kaks

riiklikult tunnustatud kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja 2022. aastal lisandus

„Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Mõlemad kavad keskenduvad rohumaal

kasvatatud loomade liha tootmisele. Kvaliteedikavades osalejate arvu kõikumist on mõjutanud

erinevad asjaolud. Viimase viie aastaga (2019/2023) on lihatõugu lehmade arv vähenenud 2672

võrra ning lihatõugu lehmade pidamise on lõpetanud üle 200 loomapidaja. Kuna seni on Eestis

kvaliteedikavade võimalusi tagasihoidlikult kasutatud, on oluline jätkuvalt toetada

kvaliteedikavade arendamist ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade

olemusest. Selleks, et tõsta kvaliteedikavades osalejate arvu ja suurendada nende turujõudu,

rakendatakse mitmeid erinevaid toetusmeetmeid. 2023. aastal jätkus põllumajandustoodete ja

toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse ning toidukvaliteedikava raames toodetud tootest

teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse rakendamine. Uue toetusmeetmena töötati ÜPP

strateegiakava alusel 2023. aastal välja kvaliteedikava arendamise toetus, mis avaneb 2024.

aastal. Toetuse eesmärk on motiveerida põllumajandustootjaid koostööle, kasvatada

kvaliteedikavade turujõudu ning seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni

tarneahelas.

 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal

o ÜPP strateegikava raames rakendusid 2023. aastast põhisissetulekutoetus (endise ühtse

pindalatoetuse asemel) ning uue toetusena ümberjaotav toetus.

o 2022. aastal töötati välja meede „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia

varustuskindluse tagamiseks“ eesmärgiga toetada selliste investeeringute tegemist, mis aitavad

tagada toidu tarneahela varustuskindlust ja toiduainetööstuse toimepidevust ning senisest

suuremal määral toiduainetööstuse energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust fossiilsetest

kütustest, sealhulgas Venemaa fossiilsetest kütustest. Energia varustuskindluse tagamiseks antav

toiduainetööstuse investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4

„Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse alaliik. Toetust antakse Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel. Ka

2023. aastal jätkus nimetatud meetme rakendamine. Taotlusvooru eelarve 2023. aastal kokku oli

4 000 000 eurot, mis jaguneb vastavalt ettevõtete suurusele kaheks: mikro- ja väikeettevõtjatele

2 000 000 eurot ning keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele 2 000 000 eurot.

o 2023. aastal toetati toiduainetööstusi ning põllumajandustootjaid, kes tegelevad sea- või

linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või

katmikaiandusega 10 mln euroga. Toetuse eesmärk oli leevendada energia, kütuse ja toorme

hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi

tugevdada toidujulgeolekut.

o 2023. aastal töötati välja erakorralise toetuse tingimused, millega toetati piimatootmist, kitse- ja

lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust, et aidata leevendada muutlikest

ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Toetuse eelarve oli 3,5 mln eurot ja toetus maksti välja

2024. a jaanuaris.

o Jätkati tegevusi EL turu läbipaistvuse rakendamiseks. Olulisemaks tegevuseks oli turuinfo

kogumise ettevalmistus, et METK saaks 2024. a algusest turuinfot kogumisega alustada.

o 2021. aastal jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava

tõkestamise seadus (edaspidi PTEKS), millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas

ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta

46

põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega

keelustatakse 16 erinevat ebaausat kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on keelatud

juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud. Enne PTEKSi jõustumist sõlmitud

põllumajandustoote ja toidu müügilepingud tuli seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul alates

seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ehk 2022. aasta 21. septembriks. Konkurentsiamet algatas

2022. aastal omal algatusel ühe menetluse, mis jätkus ka 2023. aastal.

o Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka saagikindlustust

ja loomakindlustust. 2023. aastal esitati põllumajanduskindlustuse taotlusvoorus kaks

saagikindlustuse taotlust ja kaks loomakindlustuse taotlust, mille eest maksti kahele taotlejale

loomade kindlustamise eest kokku 28 324,01 EUR ning saagikindlustuse eest maksti kahele

taotlejale kokku 21 605,86 EUR. Kokku maksti põllumajanduskindlustuse toetust 49 929,87

EUR. 2023. a voorus taotleti toetust järgmistele kindlustusobjektidele kokku: talinisu 153,49 ha,

talioder 66,27 ha, taliraps 169,47 ha, veised 7 684 tk.

 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand

o 2023. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ raames erinevate tegevuste

rakendamist, mille eesmärk on Eesti toidu mainekujundus ja toidukultuuri edendamine,

ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmine ja tarbijate harimine.

o Visioonidokumendis „Eesti toit 2022–2025“ on koduturu lähiaastate suurima väljakutsena

kirjeldatud toidusüsteemide kestlikkuse arendamist ja kohaliku toidu väärtustamist tarbijate

poolt. Visioonidokumendi üks eesmärk on tõsta elanikkonna toidualast teadlikkust, kaasates

olulise sihtgrupina lapsi ja noori, et tarbija oskaks teha teadlikke valikuid.

o Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Eesti

Maaelumuuseumid rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning

korraldas haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustava laagriprogrammi. Lastele oli

suunatud ka Eesti toidu kuu ajal ETV 2 eetris saatesari „Magus Molekul“, mis tutvustab Eestile

tüüpilisi toiduaineid ning samal ajal populariseerib teadust. Üheksandat korda tähistati

septembris Eesti toidu kuud. 2024. aastal oli Eesti toidu kuu fookusteemaks läbimõeldud ja

säästlik tarbimine. Teavituskampaania raames kutsuti üles tarbimisharjumustele senisest enam

tähelepanu pöörama, tarbitava toidu teekonnale mõtlema ning Eesti toidu kuu programmi

sündmustel osalema. Eesti toidu kuu viimane nädal oli pühendatud toidutööstustele. Videote

vahendusel oli võimalik tutvuda kolme Eesti toidutööstuse tegemistega ning tähelepanu all olid

tegemised, mis panustavad toidutootmise kestlikumaks muutumisse. Eesti toidu kuu tähistamise

eesmärk on tõsta kohalik toit ja toidukultuur tähelepanu keskpunkti ja väärtustada tööd ja maaelu,

mille kaudu toit meie lauale jõuab. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2023. aastal Mulgimaa. Samuti

panustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse

ettevalmistamisse rahvusvahelisteks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or ning IKA Culinary

Olympics.

o Lõppes 2021. aasta kevadel alustatud teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori

müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk oli Eesti eksportööride

ekspordialaste teadmiste ning müügialaste oskuste parandamine. 2023. aastal korraldati

koolitusprogrammid nii ekspordiga alustavatele ettevõtetele kui juba kogenud eksportööridele,

toimusid erinevad infopäevad ja õppereisid ning ettevõtete personaalsed nõustamised. Kokku

osalesid 3 aasta jooksul 222 ettevõtja esindajad, neist suurem osa osales tegevustes korduvalt.

o Turuarendustoetuse raames oli võimalik sektori esindusorganisatsioonidel taotleda toetust

rahvusvahelistel toidumessidel ühisstendide korraldamiseks, messide külastamiseks ja

turundusürituste korraldamiseks.

 Mahepõllumajandus:

o Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 kinnitati 2023. aasta

juulis.

47

o 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames

toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on

suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui enne toetuse rakendamist

oli 2021. aastal mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu 45 (6% Eesti lasteaia- ja

koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu

20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda

tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse

mahetoitu. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud

lisakulud haridusasutuste pidajatele. Lastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumine aitab

kaasa toidutootmise kestlikkusele ning laste teadlikkuse suurendamisele

mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt. Toetuse rakendamine aitab kaasa ka

kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades mahepõllumajandusliku toodangu

turunõudlust. Mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvad haridusasutused tagavad stabiilse ja

kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele ning annavad tootjatele suurema

kindlustunde mahetootmisega jätkamiseks või sellega alustamiseks.

 Toidu vastustuskindlus: o Alustati toimepideva jaekaubanduse võrgustiku loomist, mis peab olema võimeline ka

pikemate massiivsete elektriga varustatuse häirete korral kaupa sisse võtma ning müüma,

sh tagama jahelettide töö. Viimane on oluline siseriikliku tootmise mahu ära

kasutamiseks, sest märkimisväärne osa isevarustatusest on liha- ja piimatooted.

Kriisipoodide võimearendus jätkub ka lähiaastatel. 2024. aastal algab reageerimisvarude

süsteemi välja töötamine, mille eesmärk on kasvatada eelhoiatuse peale riigis oleva toidu

varusid ning tootmise võimekust.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Põllumajanduse majandusarvestuse 2023 prognoosi järgi on ettevõtja tulu negatiivne -134 mln

eurot ja nii madal ei ole see näitaja peale Eesti liitumist ELga olnud ehk turult saadav tulu koos

pindala- ja loomatoetustega (v.a investeeringutoetused) ei katnud eelmisel aastal ära

põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on mitmed põhjused, mis eelmisel aastal

sektori olukorda mõjutasid: ebasoodsad ilmastikutingimused (kevadine põud, hiline öökülm,

liigsed sademed koristusperioodil), intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha olulise

kallinemise, kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. aasta saagiks, taimekasvatussaaduste

hindade oluline langus, ÜPP põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja

olulised muudatused toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele

ettevõtjatele.

 Põllumajandussektori finantsolukord on raske ja sellele otsitakse lahendusi. Väga oluline on, et

põllumajandusmaaressurss jääks põllumajandustootjatele, kui tekkinud võlgade tasumiseks on

hakatud kasutama põllumajandusmaad, kas seda müües või pantides tingimustel, mis tekitavad

väga suuri lisakulusid tulevikus. Rendimaade osakaalu tõusuga väheneb tulevikus

põllumajandussektori kasumlikkus veelgi ja tekkinud võlgnevustest välja saamine pikeneb.

Võlgnevuste ja kahjumite tõttu on pankadest laenuraha kättesaamine raske ja samas on ka suur

laenukoormus, mis aeglustab oluliselt investeeringute tegemiseks nii ressursitõhusese kui ka

keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Põllumajandusettevõtete raskusi süvendab veelgi

2023. aasta detsembri lõpus ja 2024. a jaanuari alguses toimunud järsk temperatuurilangus, mis

põhjustas taliviljadele ulatuslikke külmakahjustusi, kuna lumekiht oli kohati väga õhuke või

olematu.

 Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite

kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed on ettevõtjatele tekitanud majanduslikku

ebakindlust, häirinud kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning toonud kaasa erakordselt

suure ja ootamatu sisendite (näiteks maagaas ja elekter) hinnatõusu, millest tulenevalt tekkis

48

vajadus pikendada põllumajandustootjatele ning toiduainetööstustele suunatud

investeeringutoetuste meetmetes investeeringute tegemise tähtaega. Sõjategevuse tagajärjel

tekkinud majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga oluline suunata täiendavaid rahalisi

vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks ja luua tingimused selleks, et nende

investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa aidata toiduainetööstuse ettevõtjate

konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele,

mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele.

 Kriisivalmidus koos toidu varustuskindlusega on kõrge prioriteediga teema, mille tagamine nõuab

laiemat koostööd erinevate osapoolte vahel (ministeeriumid, ministeeriumite valitsemisala

asutused), kuid nii rahaline kui ka inimressurss on selleks piiratud. On oluline, et kriisivalmidus

koos toiduvarustuskindluse ja selle järjepidevusega oleksid üleriigiliselt läbivaks teemaks kõigi

poliitikate kujundamisel koos piisava ressursi ja investeeringutega.

 Mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all ja maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire

kasv on esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Tõhusa järelevalvesüsteemi

tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega.

Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku

tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate

tootenimetuste ja koostisega väetisi ja taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad

soovivad kasutada. Enne on aga vaja veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses

kasutamiseks sobilikud.

7.3.6 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng

Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Meetme all on üks programmi

tegevus. Eesmärgi täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega.

Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast, kellest ligi pooled tegelevad

teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega

ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 27,6% koguhõives osalejatest, s.o 193

100 inimesele.

Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel

kümnenditel prognoositult vähenenud. Majandus maapiirkonnas on kohanenud ning muutunud oluliselt

mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu

kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule. Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas

on keskmisest madalamad ning hea palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud

olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna

sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi

üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb.

Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste

töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja

ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse

maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meedet. 2023. aasta lõpu seisuga

on toetus määratud kokku summas 68,9 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 48,9 miljonit eurot.

Ettevõtjate huvi meetme kasutamise vastu vajalike investeeringute tegemiseks on suur. Meetme mõju uute

töökohtade tekkimisele maapiirkonnas on märkimisväärne, arvestades taotlustes prognoositud uute

loodavate töökohtade arvu. 2022. aastal loodi nimetatud meetmega 188,6 uut töökohta, sh 78,7 töökohta

naistele ja 109,9 töökohta meestele.

Töökohtade loomisel on suure panuse andnud ka LEADER meede. 2023. aasta lõpu seisuga on kasutatud

ligi 97% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 86% planeeritud eelarvest. Senised tulemused

49

LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste vastu on

suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike

kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. 2022. aastal loodi kokku 266,4 uut töökohta,

sh 102 töökohta naistele ja 164,4 töökohta meestele. Kokku on 2022. a seisuga maaelu ja kohaliku

kogukonna tegevuse all maapiirkonda loodud üle 2071 uue töökoha. ÜPP strateegiakava 2023–2027

rakendamisega seoses on tööga alustanud ka ÜPP võrgustik, kes jätkab senise Maaeluvõrgustiku tegevust.

Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning

puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate

või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute

turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja

maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. 2023. aastal jätkus finantsinstrumentide

rakendamine MAK-rahastamisvahendis kahe toote, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise

investeerimislaenu kaudu. 2023. seisuga oli MAK-rahastamisvahendist laenu lõppsaajate arv 317.

Saavutatud mõju mõlema finantstoote puhul viitab sellele, et lisaks laenusaajatele on finantstoodete kaudu

kaasatud täiendavalt ka erakapitali, mis võimaldab toetada suuremas ulatuses ettevõtjaid. Mikro- ja

väikeettevõtete kasvulaenu saavutatud võimendav mõju 2023. aasta lõpuks oli 1,15 ning pikaajalise

investeerimislaenu puhul 2,53.

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 Jätkus Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 rakendamine. Koos üleminekumäärusega

kaasati MAK vahendite hulka ka Euroopa nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel vahendid

COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (edaspidi taastekava vahendid). 2023. aastal toimusid

taotlusvoor nii maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetmes kui ka oli jooksvalt

avatud LEADER meede.

 LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetuse raames alustasid 26

kohalikku tegevusrühma uute arengustrateegiate koostamist. Uute arengustrateegiate välja

töötamiseks said tegevusrühmad toetust tegevuspiirkonna sidusrühma võimestamiseks ja

koolitamiseks, tegevuspiirkonda käsitleva uuringu tellimiseks, tegevuspiirkonna sidusrühmaga

konsultatsiooni pidamiseks või eksperthinnangu tellimiseks ning kohaliku tegevusrühma

toimimiseks. Valmis strateegiad esitati 2023. a juunis PRIAle. Augustis edastas PRIA strateegiad

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumile hindamiseks. Kuna kõik 26 esitatud strateegiat

sisaldasid ka Euroopa Sotsiaalfond+ tegevusi, siis moodustati strateegiate hindamiseks

ühiskomisjon. Strateegiate hindamisprotsess toimus 2023.aasta novembris. Kõigi 26 tegevusrühma

strateegid kiideti heaks ning nad saavad neile määratud eelarve raames tegevustega alustada.

 2023. aastal sai alguse ÜPP strateegikava 2023–2027 raames rakendatavate sekkumiste välja

töötamine. Peamine fookus oli LEADER arengustrateegiate rakendamise sekkumise välja

töötamisel, mille kaudu on võimalik perioodi 2023–2027 strateegiaid rakendada. Samuti toimus

ettevõtluse konkurentsivõime sekkumise tingimuste ja skeemi ülesehitus. Esimene neist

sekkumistest oli planeeritud avada 2023. aastal ja teine 2024. aastal ning nende rakendamisel

kasutatakse lihtsustatud kulumeetodeid, mis tähendab, et toetuse maksmine läheb oluliselt

kiiremaks ja lihtsamaks ning toetuse saajad ei pea enam esitama kuludokumente.

 2023. aastal jätkas MES eluaseme kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või

rekonstrueerimiseks. Katseprojektina rakendatakse kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes,

v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa valdades. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000

eurot. 2023. aasta lõpuks oli sõlmitud lepinguid 132 summas 8,35 mln eurot. Krediidiasutuste

kaaslaenu summa oli 10,81 mln eurot ning laenu saajate omafinantseering 4,4 mln eurot. Laenusid

on väljastatud kõigis sihtpiirkonda kuuluvates maakondades ning kõige rohkem on väljastatud

laenusid Ida-Virumaal (18), Võrumaal (17) ning Valgamaal (16).

50

 Põllumajandus ja kalandusvaldkonna ettevõtjatele jätkati Ukraina kriisi laenukäenduse pakkumist

kuni 2023. aasta lõpuni. MES käendus on kuni 5 mln eurot, kuid mitte rohkem kui 90%

proportsionaalselt käendatavast laenu põhisummast või 35% fikseeritult käendatavast laenu

põhisummast.

 Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) lõi 2023. aasta lõpus ebasoodsate ilmastikuolude

kriisilaenu. Laen on mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete

esmatootjatele, kelle majandustegevus on saanud kahju ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Tegemist

on käibelaenuga, mille tagasimakse aeg on kuni 3 aastat.

Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Venemaa agressioon Ukrainas ning sellega seonduvad takistused (nt tarneahelate muutused) on

takistanud teatud investeeringute elluviimist ning võivad suurendada katkestatud projektide arvu.

 2023. aastal jätkas EURIBOR kasvamist. Koos langeva majanduse ning ebakindlusega vähenes

nõudlus ka investeeringute finantseerimisele. Teatud valdkondades kadus nõudlus täielikult ning

tekkis vajadus suunata vahendeid valdkondadesse, kus nõudlus on suurem. Samuti on vajalik luua

eluaseme kaaslaenu jaoks kahjude katmise reserv, mis kataks võimalikud allahindlused ja kahjud,

mida MES peab eluaseme kaaslaenu pakkumisel sisse võtma, kuna pakutav toote intress on

samaväärne krediidiasutuste pakutava laenu intressiga. Kahjude katmise reservita ei ole võimalik

tagada eluaseme kaaslaenu järjepidev rakendamine üle-Eesti ja väljuda pilootprogrammi staatusest

nagu seda näeb ette VVTP 2023–2027 (tegevus nr 7.1.8). Eluaseme kaaslaenu meetme rakendamise

lõpetamine võib kiirendada programmi mõõdiku „Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40

osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %“ negatiivset kulgu.

7.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste 2023. a eelarve täitmine

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Põllumajandus, toit ja

maaelu

446 134 462 786 403 263

Kulud 446 134 462 786 403 263

Taimetervise, loomade

tervise ja heaolu

tagamine

21 440 23 017 25 458

Kulud 21 440 23 017 25 458

Põllumajanduskeskkonna

hea seisundi tagamine

82 297 83 732 53 498

Kulud 82 297 83 732 53 498

Toiduohutuse tagamine 11 572 13 020 11 435

Kulud 11 572 13 020 11 435

Maakasutus 10 050 10 973 9 721

51

Kulud 10 050 10 973 9 721

Maaparandus 13 373 13 690 9 521

Kulud 13 373 13 690 9 521

Sordiaretus ja taimne

paljundusmaterjal

10 895 13 458 11 623

Kulud 10 895 13 458 11 623

Põllumajandusloomade

aretus

6 222 6 543 5 330

Kulud 6 222 6 543 5 330

Põllumajandustootjate ja

toiduainetööstuste

konkurentsivõime

79 544 82 050 79 602

Kulud 79 544 82 050 79 602

Põlvkondade vahetus 10 912 11 014 4 764

Kulud 10 912 11 014 4 231

Riskijuhtimine ja

põllumajandusturgude

tasakaal

129 141 129 323 130 039

Kulud 129 141 129 323 130 039

Ühistegevus ja koostöö 4 439 4 515 1 329

Kulud 4 439 4 515 1 329

Ekspordivõimekus ja

Eesti toidu kuvand

2 651 6 021 2 847

Kulud 2 651 6 021 2 847

Mahepõllumajandus 28 334 29 825 28 256

Kulud 28 334 29 825 28 256

Maa- ja rannapiirkonna

arendamine

35 264 35 606 29 840

Kulud 35 264 35 606 29 840

52

8. Kalanduse programm

8.1 Programmi mõõdikud

Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Lisandväärtus

töötaja kohta

ettevõtetes, mis

tegelevad

kalandusega

(kutseline kalapüük,

vesiviljelus ja kala

töötlemine), €

25 711 34 190 - 29 000 29 000

Töökohtade arv

ettevõtetes, mis

tegelevad

1903 1823 - 1850 1855

Programmi nimi Kalanduse programm

Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku

majandamise.

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Programmi periood 2022–2025

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad

(valitsemisala

asutused)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja

Toiduamet (PTA)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet (KeA)

53

kalandusega

(kutseline kalapüük,

vesiviljelus ja kala

töötlemine)

Heas seisus

kalavarud, % 39 42 - 60 61

Programmi tegevus Kutseline kalapüük

Ranna- ja sisevete

kalapüügi sektoris

hõivatute keskmine

vanus

53,9 54 54,9 54 54

Kutselise kalapüügi

ettevõtete keskmine

palk (suhe Eesti

keskmisesse), %

79 84,5 - 96 85

Kutselise kalapüügi

ettevõtete müügitulu,

(EUR)

57, 9

mln 75,5 mln - 66, 4 mln 67,7 mln

Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine

Eesti päritolu

eksporditavate

toodete koguväärtus,

€

129 mln 153,8 mln 152,9 mln 138 mln 155 mln

Kalandustoodete

tarbimine Eestis, (kg

inimese kohta)

15 17 17,5 19,5 17

Kalatöötlemise

lisandväärtus

sektoris töötaja

kohta, €

21 501 27 100 - 22 000 22 500

Programmi tegevus Vesiviljelus

Vesiviljelusettevõtet

e müügitulu, € 4,3 mln 4,9 mln - 7,6 mln 7 mln

Vesiviljelussektori

toodang, tonni 849 801 - 1800 1200

54

Programmi tegevus Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine

Madalas seisus

varude arv 23 22 - 15 15

Jõgedel avatud

rändetakistuste arv

(tk)

114 118 125 125 130

8.2 Programmi olukorra analüüs

Kalanduse programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude

säästliku majandamise. Programmi eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Tegemist

on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi ühisprogrammiga kuni 1. juulini

2023. aastal. Alates 1.07.2023 on kalanduse valdkonna poliitika kujundamine tervikuna Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumis.

Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist

ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida

võimalused, kuidas kasutada võimalikult efektiivselt maa- ja veeressurssi kalakasvatamisel. Kalapüük,

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus – need valdkonnad peavad põhinema

konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt

keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning

kaugpüügiks. 2023. aasta seisuga tegutseb sektoris 1428 püügiloa omanikku ning 2282 kalurit. Piiratud

kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning

ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste

jaotussüsteem.

Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega.

Majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole ning kalapüügivõimalused

vähenevad, mistõttu tuleb püügitegevust viljeleda senisest tunduvalt säästlikumalt ning majanduslikult

kasumlikumalt. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning

tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade

noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada kalavaru kasutamise koormust

tervikuna kõigi selle varu kasutajate hulgas (kutselised kalurid, harrastuskalurid, hülged, kormoranid) ning

ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku ja teatamata

kalapüügi ohjamiseks, püütud eluvõimetu kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki

vähendavate püügimeetodite ja -vahendite kasutusele võtuks.

Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis

muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka

kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste

mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka majanduslikult elujõuliste

rannikukogukondade areng.

Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted

on tagasihoidliku lisandväärtusega, teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside

töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet

keskkonnale, et tagada vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kuna

55

Eestis püütakse kala kordades rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase sektori majanduslik

kestlikkus paljuski ekspordist. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada

keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat

kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal

omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel on raske saada

pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori

konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja toetada vee-elusressursside

tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja

arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu.

8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs

Kalanduse programmi kuulub kestliku kalanduse meede, mille eesmärk on kestlik kalandus, mis

tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Meede jaguneb

viieks programmi tegevuseks: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja turustamine,

vesiviljelus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine ja kalavarude

haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine.

Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seetõttu tuleb kalavarude kasutamist ja

kaitset korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende kasutamisest

võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on

oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-

elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse

kasvule.

Heas seisus ja madalas seisus kalavarude kohta puuduvad praeguse seisuga 2023. a andmed. Mõlemad

mõõdikud on omavahel seotud ja 2023. a tulemus selgub juunis 2024, kui kõik kalavarude seisundi

lõpparuanded (uuringute tulemused) on esitatud.

Heas seisus varude osakaal kukkus 2020. aastal 39% peale, kuhu jäi pidama ka 2021. aastal (2018. a oli

50% varudest heas seisus). Seega võib varude seisundit pidada halvaks. Üks suur teema, millega peame

jätkuvalt tegelema, et seda kurssi muuta on püügikoormuse vähendamine rannapüügis, st et püügivahendeid

on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega (nõuab head koostööd kaluritega). Vajalik on pidev

kalavarude seisundi hindamine ja vastavalt sellele kaitsemeetmete ajakohastamine. Oluline on

mereimetajate ja lindude mõju vähendamisega kalavarudele. 2024. aastal jätkub kormoranide ohjamine

munade õlitamise näol. 2024. aastal tõusid haugi ja ahvena alammõõdud, uuendati vooluveekogude

püügikeelualasid, viidi sisse harrastuspüügil päevalimiidid vimmale ja säinale. Eesmärgiks on tõsta 60%

kalavarudest heale tasemele 2030. aastaks.

Sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal ühe harrastaja kohta aastas oli 323 eurot. Selle mõõdiku tulemused

selguvad üle aasta. 2020. a oli see näitaja 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise tagasilöögi rangelt

kehtestatud koroonapiirangud. See mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga.

Kui majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi. 2022. a oli

vastav näitaja tõusnud 323 eurole.

Kalade rändetakistusi oli 2023. aastaks lõheliste jõgedel avatud kokku 125 tk. 2023. aastal avati seitse paisu:

Vanaveski Vasalemma jõel, Helme pais Helme jõel, Mäeküla Peeda jõel, Parmu Võhandu jõel, Jõekalda ja

Oandu paisud Purtse jõel ning Varja pais Varja ojas. Rändetakistuste likvideerimine on pidev töö ning käib

aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning haldusala asutustega.

Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal:

 Merevesiviljeluse arendamiseks valmis 2022. aastal EMKF rahastamisel uuring Rohevetika Ulva

Intestinalis kasvatamise tehnoloogia välja töötamiseks, mis on Läänemere tingimustes

56

potentsiaalseks liigiks madala troofilisusega vesiviljeluses, ja uuring karbikasvatuse lahenduste

loomiseks kogu väärtusahela ulatuses. Vetika- ja karbikasvatust nähakse keskkonnast toitaineid

välja viivate vesiviljeluse lahendustena, mis kombineerides kalakasvatusega võimaldaks

merevesiviljeluse arendamist ja vesiviljeluse toodangumahu suurendamist merekasvanduste toel.

 Kutselisel kalapüügil elektrooniliselt andmete esitamise nõude sisseviimiseks anti

25. oktoobril 2022. a vastu võetud kalapüügiseaduse muudatusega Vabariigi Valitsusele õigus

kehtestada määrusega kohustus andmete esitamiseks elektrooniliselt ka seal, kus see ei ole juba

nõutud Euroopa Liidu määrusega. 2023. aastal töötati välja jõustati Vabariigi Valitsuse määrus nr

92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, millega rakendatakse elektroonilist

andmeesitust alates 1. juulist 2024. aastast.

 2023. aasta algusest rakendati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esmakordselt uut püügikorraldust,

millega teostati üleminek 5 kalaliigi (koha, ahven, haug, latikas, rääbis) osas nn „olümpiapüügilt“

individuaalse lubatud püügivahendipõhise aastaagi rakendamisele. Püügikorralduse muutuse

esialgsetel tulemustel on aastane püügidünaamika stabiilsem ning esmakokkuostu hinnad tõusnud.

 Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks võimaldati ka 2023. aastal EMKF 2014–2020 vahendite

toel kalandussektori ettevõtjatele üleminekut taastuvenergeetika kasutuselevõtuks, võimaldades

seeläbi lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele vähendada ka energiakandjate hinnatõusust

tulenevaid mõjusid lõpptootele, soodustades seeläbi energiajulgeoleku ja varustuskindluse

toimepidevuse tagamist ja kliimaneutraalsema tootmise tagamist.

 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele

ettevõtjatele võimaldati elektrienergia hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja

ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia

hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

 Läänemere traalpüügi ning kaugpüügiga tegelevatele ettevõtjatele võimaldati kütuse

hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime

säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF 2014-2020 vahenditest kütuse hinnatõusu hüvitamist

selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

 Valdkonna teadus- ja arendustegevusele ning teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitas kaasa

osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans,

SCAR-Fish strateegiline töögrupp, ERA-NET Cofund BlueBio’s ja Euroopa Horisondi Blue

Economy partnerluses. Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös, sh ERA-NET

Cofund BlueBio’s ja Blue Economy partnerluses toetatakse ministeeriumi rakendusuuringute

programmi kaudu. Lisaks jätkati ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja

konkurentsivõime parandamiseks teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse

Teabekeskuses kuni juunini 2023 (teabekeskuse töö jätkub uue fondi alt 2024. aastal).

 Lisaks Kalanduse Teabekeskuses valminud mitmetele väiksematele uuringutele ja

katseprojektidele lõppesid 2022. aastal innovatsioonimeetmete raames toetatud mitmeaastased

uuringud nii kalapüügi- kui vesiviljeluse valdkonnas. Mitmeaastaste uuringute raames uurisid

teadus- ja arendusasutused koostöös kalandussektori ettevõtjatega lahendusi hülgekahjude

vähendamiseks mõrrapüügis, kalaõli ja kalajahu väärindamise võimalusi ning efektiivset

kalajääkide kasutamist uudsete toormaterjalide saamiseks. Vesiviljelussektori ettevõtjatega

koostöös uuriti veel säga Silurus glanis kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogiaid,

jõevähkide söötmise keskkonnasäästlikke lahendusi ning vetika Ceramium tenuicorne

kasvatustehnoloogiat fükoerütriini eraldamiseks.

 Kalandusuuringud kalavarude olukorra kohta nii siseveekogudel kui ka merel läbi viidud ning

saadud soovitused teadlastelt.

 Õigusaktid kehtestatud (kutseliste püügivõimaluste ja tasude määrus, ajutised püügipiirangud nii

kutselistele kui ka harrastajatele jt).

57

 Rändetakistused avaldavad negatiivset mõju nii kaladele (nt kasvukiirus, toitumis- ning

rändevõimalused) kui ökosüsteemile laiemalt. 2023. avati 7 rändetakistust.

 Parendatud on kontrolli- ja järelevalve süsteeme.

 Toetatud on KIKi abiga harrastuspüügi taristute arendust.

 Kalanduse valdkonna kontrollide (harrastuspüük, keelualad ja -ajad, kutseline kalapüük)

tulemustest vastab nõuetele 72%, viimaste aastate tase on stabiilne.

 2023. aastal langesid Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogused aastaga ca 15 000

tonni (82 909 tonnilt 67 745 tonnile). Samas ekspordi koguväärtus püsis aasta varasemaga

võrreldes samas suurusjärgus, jäädes 152,9 miljoni euro juurde. Viimastel aastatel langustrendis

olnud ekspordimahtudest hoolimata suudeti välisturgudelt saada kauba eest suurem väärtus, kui

eelnevatel aastatel.

Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist:

 Merevesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks on Läänemere kesine seisund liigsete toitainete

sisalduse tõttu, mistõttu on vajalik välja töötada ja riiklikul tasemel kokku leppida sellised meres

kalakasvatamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmed, mis on ka

majanduslikult kestlikud. 2022. a vähenesid vesiviljelustoodete müügimahud, mida mõjutasid

kallinenud sisendihinnad (energia, sööt). Samas kasvatatud kala keskmine kilohind on järk-järgult

kasvanud, olles viimasel kümnendil pea kahekordistunud, mis tooraine nõudluse suurenemisel

soosib valdkonna arengut.

 Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite

kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile tekitasid märkimisväärset

majanduslikku ebakindlust, häirisid kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning tõid kaasa

viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu ning see

tendents tõenäoliselt jätkub, põhjustades turuhäireid ja mõjutades nii kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootjate kui ka töötlejate käekäiku. Kõik sellega kaasnev on muutnud turu

ebastabiilsemaks. Lisaks toimus 2023. aasta lõpus Poola autojuhtide streik piiridel, mis tõi esile

seisakud tarnetes ja mille järelmõjud olid tunda veel ka 2024. aasta alguses.

 Seoses lausalise üleminekuga kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilisele esitamisele

alates 1. juulist 2024. aastast, tuleb palju rõhku pöörata teavitustegevustele sektoris, vastavate

juhendmaterjalide pakkumisele ja kalurkonna koolitamisele ja nõustamisele. Ranna- ja

siseveekogude kalurkond on suhteliselt vanemaealine, mis pärsib kiiret andmete esitamise

üleminekut ja nõuab rohkem aega ja panustamist selgitamisse ja koolitamisse. 2023. aastal toimusid

koolitused 8 rannapiirkonnas ning 2024. aastal jätkab koolituste korraldamist Põllumajandus- ja

Toiduamet.

 Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu

korrigeerimine, püügivahendite silmasuuruse korrigeerimine, kalade rändeteede avamine).

 Kutselises kalapüügis on väljakutseks EL nõuete tagamine, mis muuhulgas sätestavad kontrollide

% kogu püügitegevusest. Seetõttu püsib ka selle valdkonna kontrollide arv stabiilsel tasemel. 2022.

aasta tõi kaasa Ukraina sõja ja seetõttu oli komplitseeritud Peipsi koostöö Venemaaga – kohtumised

toimusid distantsilt. Harrastuspüügis on õnnestunud vabatahtlike kalakaitsjate kaasamine.

 Sisendhindade tõus koos tööstuste poolse tooraine nõudluse suurenemisega vedas kutselise

kalapüügi ettevõtete müügitulu kasvu, kuid samas mõjutas ka lõpptoote hindu tarbijatele

negatiivses suunas.

8.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste 2023. a eelarve täitmine

58

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kalandus 30 880 34 340 26 410

Kulud 30 880 34 340 26 410

Kutseline kalapüük 8 638 8 765 6 913

Kulud 8 638 8 765 6 913

Vee-elusressursside töötlemine 8 665 8 780 9 592

Kulud 8 665 8 780 9 592

Vesiviljelus 3 044 3 103 1 144

Kulud 3 044 3 103 1 144

EMKFi

keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine

3 748 3 780 523

Kulud 3 748 3 780 523

Kalavarude haldamise ja kaitse

ning harrastuspüügi

korraldamine

6 785 9 912 8 238

Kulud (ReM) 0 831 556

Kulud (KLIM) 6 785 9 081 7 682

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta

majandusaasta koondaruandesse Tulemusvaldkonna eesmärk:

Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa-

ja rannakogukondade elujõud kasvab

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht:

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Valdkonna arengukavad:

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid:

Põllumajandus, toit ja maaelu

59

Kalandus

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad:

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

 Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, sealhulgas loomataudide levik ning

rahvusvahelised kauplemispiirangud, on toonud kõrgendatud tähelepanu alla toidu

varustuskindluse ja rahvusvaheliste tarneahelate haavatavuse. 2023. aastal koostati koostöös

suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava.

Defineeriti põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt.

Strateegia tegevuskava ülesanded said heakskiidu Vabariigi Valitsuse poolt 15.06.2023. 2023.

aastal käivitusid mitu toidujulgeolekutegevusliini, mille eesmärgiks on tagada tarneahela

kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, vedelkütusele ning kõrgendatud

julgeoleku olukorras toetada nende julgeoleku tagamist.

 Koostöös sektoriga töötati 2023. aastal välja mitmeid põllumajandus-, kalandus- ja

maamajandussektorile olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks. Erakorralisi toetusi maksti üle 11,4 miljoni euro.

 1. jaanuaril 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks

2023–2027. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti

2023. aastal toetusi kokku ~340 mln eurot.

 2023. aastal oli Regionaal- ja Põlluministeeriumi teadus- ja arendustegevustest töös 65

projekti, millest 17 koostöös rahvusvaheliste konsortsiumidega. Nende projektide

rahastamiseks tehti 2023. aastal väljamakseid 3,3 miljoni euro väärtuses. Lisaks rahastati LABRIS

riskihindamistegevusi 0,5 miljoni euro väärtuses ning pikaajaliste programmide

„Sordiaretusprogramm 2020-2030“ ja „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine,

säilitamine ja kasutamine 2021-2027“ tegevusi vastavalt 1,1 miljoni euro ja 0,4 miljoni euro eest

aastas.

 2023. aastal valmis kokku 18 uuringut, millest üks koostöös rahvusvahelise konsortsiumiga,

kogueelarvega 0,87 miljonit eurot.

 Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike

majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasutamise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast

põllumajandusmaast oli 2023. aastal 91.10 protsenti.

 Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja

võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt

100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas 2023. aastal

võrreldes 2022. aastaga toiduohutuse olukorra paranemist.

 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames

toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Kui mahetoitlustamisest

teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (kuus protsenti Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis

2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja

koolilastest).

60

Väljakutsed

 Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat

kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija

teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse

järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga.

 Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase 10

aastaga 35%, kuid vähenemine on peatumas23. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus

võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb

mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide

antibiootikumiresistentsus (AMR). AMR regulaarset seiret sigadel ja kodulindudel ning nende

saadustel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused näitavad, et AMR esinemise

kasvutrend ilmneb ka Eestis.

 2023. aastal oli märgata kasvu loomataudide esinemises. Eriti ohtlikest loomataudidest esines

endiselt sigade Aafrika katku (SAK) ja kõrge patogeensusega linnugrippi (KPLG).

 Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik

ettevõtetest. Seejuures pakutakse maapiirkondades tööd 27,6 protsendile koguhõives osalejatest.

Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv eelmisel aastal jätkuvalt kasvas, on

maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte

üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,4 protsenti, mis jääb alla 2030. aastaks seatud

põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärgile (27,8 protsenti). Peamised

probleemid maapiirkonda elama asumisel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete

töökohtade vähesus ning probleemid elamumajandusega. 2023. aastal jätkus eluaseme

kaaslaenu pakkumine üle-eestiliselt, mis võimaldab maapiirkonda kodu soetada või ehitada või

renoveerida olemasolev hoone. 2023. aasta lõpu seisuga on kaaslaenu lepinguid sõlmitud kokku

132 leibkonnaga 8,35 miljoni euro väärtuses.

 Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh

kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide

maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse, millele lahenduste leidmiseks on

koostatud „Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ ning

rakendatud eri meetmeid toidu varustuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti

toetab roheülemineku väljakutse lahendamist ka uuendatud Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025.

 Kodumaist päritolu toitu eelistas 2022. aastal osta 61% vastanutest, mis on vähem kui varasematel

aastatel (2016-2020. a oli see 74%). Selleks, et kodumaise toidukauba eelistamine ei jätkaks

langemist, vaid pöörduks tagasi senisele tasemele, on ühelt poolt vajalik jätkata meetmetega, mis

tõstavad sektori konkurentsivõimet ning teiselt poolt kavandada tarbijatele suunatud

teavitustegevusi, mis aitavad tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid.

 Heas seisus kalavarude osakaal püsis nii 2021. kui ka 2020. aastal 39 protsendi piires, varude

seisund on halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude

kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis jm.

23 Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2022 - Trends from 2010 to 2022 - Thirteenth ESVAC report (europa.eu)