| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/1431-1 |
| Registreeritud | 04.06.2024 |
| Sünkroonitud | 05.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Ortodontide Selts |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Ortodontide Selts |
| Vastutaja | Anniki Lai (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Eesti Ortodontide Selts <[email protected]>
Sent: Friday, May 24, 2024 9:14 AM
To: Riina Sikkut <[email protected]>; Anette Mäletjärv <[email protected]>; Rasmus Sinivee <[email protected]>
Subject: EOS-iga kohtumise jätkuks
Lugupeetud terviseminister Riina Sikkut, nõunikud Anette Mäletjärv ja Rasmus Sinivee
Täname teid veelkord, et leidsite aega meiega 22.aprillil kohtuda.
Nagu toimunud kohtumisel lubasime, hoiame teid ortodontia ravijärjekordade küsimuse lahendamisega kursis ja oleme olemas juhul, kui teil on küsimusi või soovi võtta sel teemal sõna.
1. Kaardistasime järjekorra keskmist pikkust töötavate ortodontide seas ning hetkel on reaalne järjekord alla aasta. Uuringu kokkuvõtte leiate manusest.
Arvestades, et ortodontias vajab vaid 3% juhtumitest kiiret sekkumist ja 97% ootab ravi kuni mitu aastat, on tegu adekvaatse järjekorraga.
2. Spetsialistide arv natuke kasvas: Eestisse tulid tagasi arstid Londonist ja Šveitsist, lisaks alustab tööd ka uus resident. 71 töötava spetsialisti asemel on Eestis nüüd 73 arsti, mis on kõvasti üle Euroopa keskmise (rohkem kui 5 spetsialisti 100 000 elanikkonna peale, arenenud Euroopa riikides nagu näiteks Itaalia on see alla 3).
3. Tegime ka põhjaliku palgauuringu ning keskmiseks ortodondi palgaks osutus alla 7 000 euro/bruto. Võtsime väga konservatiivselt aluseks 40 tundi arstitoolil, ehk reaalselt on number veelgi väiksem. Uuringu kokkuvõte on samuti leitav manusest.
4. Tegeleme pidevalt hambaarstidele ortodontia alaste täiendkoolituste organiseerimisega. Selle aasta augustis korraldab EOS loengupäeva, mis on mõeldud erinevate hambaravierialade vahelisele koostööle. Interdisciplinary-treatment. Ortho-perio. Ortho-prostho. Ortho-implants. Lektoriks dr Liwia Minch Wroclawi ülikoolist Poolas.
5. Tervisekassa kinnitas raviteekondade kiirendiprogrammi konkursi: https://www.tervisekassa.ee/raviteekondade-arendamine
6. TÜK eestvedamisel on erialaselts kaastatud laste suutervise teekonna programmi. Oleme saatnud oma nägemuse patsiendi teekonnast hambaarsti juurest eriarsti (ortodondi) juurde, mille oluline osa on hambaarsti ja ortodondi vahelise e-konsultatsiooni tööle saamine.
Hetkel teeme koostööd Sotsiaalministeeriumi ja selle allaasutustega, et leida kompromissi Hambaarstide Liiduga, kes üritavad läbi suruda kehtiva seaduse sõnastuse täpsustamist või suisa seadusemuudatusi, mis lubaksid ortodontilise ravi osutamist ka hambaarstidel.
Nii ametnike, kui ka EOSi, hinnangul ei tohiks seda lubada - tegevuse laiendamisele peaks eelnema põhjalik väljaõpe ortodontia valdkonnas. Selles osas on Eesti Ortodontide Selts juba ka dialoogis Tartu Ülikooliga.
10. mail toimus ortodontide aastakonverents, kus oli arutlusel ka, kuidas jõuda e-konsultatsiooni juurutamiseni ning erinevad teenusepakkujad tutvustasid oma lahendusi.
Töötame hetkel pühendunult just selle lahendusega ja usume, et varsti saame jagada positiivseid uudiseid.
Lõpetuseks soovime ka toonitada, et igapäevaselt on ortodontide ja hambarstide vahel hea koostöö, hetkel toimuvad veidi kuumaks aetud arutelud käivad kõik uue teenuse, kaperavi tegemise, ümber.
Täname veelkord, et olite nõus kohtuma ja viima ennast kurssi meie valdkonna muredega.
Kui teil tekib sel teemal küsimusi või mõtteid, oleme meeleldi abiks.
Lugupidamisega
Eesti Ortodontide Seltsi nimel
Katri Herman
Liis-Eleen Kalmer
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Toimumise aeg: 13.03 -29.03.2024 Osalenute arv: 28 lepinguga kliiniku arsti ja 5 ilma lepinguta
Küsimused: Kas kliinikus, kus töötate, on Tervisekassaga leping ortodontiateenuse osutamiseks? Kui töötate mitmes kliinikus, valige küsimustiku täitmiseks üks. Kas kasutate mitme tooli süsteemi? Milline on teie keskmine esmase vastuvõtu ooteaeg lastel? Kui suur osa esmase vastuvõtu aja ootajatest vajab kriitilist abi, st. ortodontilise ravi kohest alustamist (aparaatravi, breketravi jmt, mitte hambaravi)? Milline on teie keskmine esmase vastuvõtu ooteaeg täiskasvanutel (sh. kliinikusisesed interdistsiplinaarsed juhtumid)? Kui suur osa teie patsientidest saabub hambaarsti saatekirjaga? Mitu uut patsienti võtate keskmiselt ühes kuus vastu? Mida vastab teie kliiniku registratuur patsiendile, kes helistab sooviga panna esmakordseks konsultatsiooniks aega?
Järjekordade uurimus ortodontide seas
TK lepingu olemasolu vastanute seas Kokku vastas 28 lepinguga kliiniku arsti ja 5 ilma lepinguta (15%).
81% vastanutest töötab ühel toolil, 12% kahel, 6% kolmel.
Olulised tulemused:
15.2% Ei 84.8% Jah 12.1% Kahe tooli vastuvõtt
81.8% Ühe tooli vastuvõtt
6.1% Kolme või enama
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Ooteaeg varieerub kliinikute lõikes lastel 1.5 kuust kuni 36 kuuni, täiskasvanutel ühest nädalast (maja- sisesed interdistsiplinaarsed ravid) 36 kuuni. Mediaanväärtuseks lastel 12 kuud, täiskasvanutel 7,5 kuud.
Keskmine ooteaeg lepingupartneri juures lastel 16,32 kuud, täiskasvanul 11 kuud; ilma lepinguta asutuses 4,1 kuud nii lastel kui täiskasvanutel.
Ooteajad erinevates kliinikutes
0-6 kuud 0
5
10 Kliinikute arv laste puhul
Kliinikute arv täiskasvanute puhul
15
7-12 kuud 13-18 kuud Oooteaeg 19-25 kuud 26+ kuud
Järjekordade uurimus ortodontide seas
0
12
24
36
42
6
18
30
ooteaeg lastel (kuud)
ooteaeg täiskasvanutel (kuud)oo te
ae g
ku ud
es
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Kriitilise ravi osakaalu hindavad arstid erinevalt, aga keskmine jääb umbes 10% juurde.
mediaan keskmine ooteaeg lepingu- partneri juures
keskmine ooteaeg ilma TK
lepinguta asutuses
min max
ooteaeg lastel (kuud)
ooteaeg täiskasvanutel (kuud)
0
12
24
36
42
6
18
30
oo te
ae g
ku ud
es
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Kriitilise ravi vajadus esmaste vastuvõttude puhul
0-25% 26-50% 51-75% 76-100%
Kriitilise esmase vastuvõtuaja vajadus
0
5
10
15
ar st
id e
ar v,
k es
a rv
av ad
k ui
s uu
r %
on k
rii til
is e
ra vi
v aj
ad us
20
25 Vastuvõetavate esmaste patsientide hulk ulatub kuni 65-ni. Keskmiselt võetakse esmaseid kuu jooksul 15 uut patsienti, mediaan 12.
Lepingupartnerid keskmiselt 15 patsienti, ilma lepinguta asutuses töötavad arstid 10.
Lepinguta kliinikutest võtab kolm 15 uut klienti kuus ning kaks kliinikut võtavad 16-30 uut patsienti kuus.
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Kliinikute arv vs. uute patsientide arv kuus
0-15 16-30 31-45 60-65 0
5
10
15
kl iin
ik ut
e ar
v
20
25 Saatekirja osas tuuakse valdavalt välja, et lapspatsientide puhul nõue 100%, kuid paljudel ka majasisese suunamise tõttu ilma saatekirjata tulijaid. Täiskasvanud satuvad kon- sultatsioonile valdavalt majasisese suunamise teel.
Registratuuri ütlemised pessimistliku prognoosiga; ars- tid/kliinikud on püüdnud leida omaalgatuslikke lahendusi mitmekordsete järjekorda panemiste vastu, seni aga tulu- tult.
Probleem kindlasti vajab lahendamist, sest selliselt kanna- tavad nii kliinikud kui ka patsiendid. Lihtne näide: kooli- vaheajal jääb oluline arv visiite toimumata, sest vanemad unustavad selle ära, kiire etteteatamise peale aga ootelis- tis olevad ( ja sageli endale juba uue arstiaja leidnud) patsientidest on valmis tulema vaid üksikud.
Uute patsientide arv kuus
Kehtiva määruse kohaselt on Eestis plaanilise hambaravi ravijärjekorra lubatud maksimumpikkus alla 19-aastastele kindlustatud isikutele on kroonilise pulpiidi korral 1 nädal; lihtkaariese ja kroonilise periodontiidi korral 2 kuud; ortodontiliste teenuste korral 9 kuud.
Ortodontide palgauurimus Uurimuse toimumisaeg: 04.03.-19.03.2024 Osalenute arv: 27 ortodonti, 39% valdkonna arstidest
Ortodontide palgauurimus
Uuringu põhjus: Meedias on korduvalt ilmunud artiklid ortodontide kõrgete palkade kohta, mis olevat toetatud Statistikaameti andme- tega. Uuringu eesmärgiks on kaardistada olukorda, tuues usaldus- väärsed töötasu- ja töökoormuse andmed avalikkuse ette.
Millest lähtume: Ortodondi töötasu on otseses sõltuvuses nii pat- sientide arvust kui ka teostatavatest protseduuridest. Ehk tegu ei ole klassikalise “täis - või osakoormusega tööajaga” või tunnitasu- ga, vaid nn. protsenditasuga, mis varieerub kuude lõikes arvesta- taval määral. Arsti töötasu sõltub lineaarselt sellest, kui mitu pat- sienti arst suudab vastu võtta ja missuguseid protseduure osutada, seejuures on keerukamad protseduurid paremini tasustatud. Pat- siendile esitatud arve ja nende pealt kujunev arsti käive katab nii arstitootlis veedetud aja, materjalikulu, väljaspoolt hangitava kom- petentsi (laboritöö ja -kulu, aparaadid) kui ka ravi saatva paberitöö ja sellele lisanduva kliiniku administratiivse koormuse.
Enamik ortodonte on palgatöötajad ning väike osa arstidest, näiteks väikelinnades, väikekliinikutes, peavad kliinikut ise ehk on iseenda tööandjad. Eraettevõtjaile langevad lisaks arstitööle ka administra- tiivsed, raamatupidamise jt. teenuste koordineerimise ülesanded. Osa arstidest rakendab ka “mitme tooli” süsteemi, mille raames on elementaarsemad käelised tegevused jagatud assisteerivale perso- nalile ja tänu sellele kasvab patsientide arv mitmeid kordi võrreldes tavalise “üks arst - üks patsient” vastuvõtuga. Arst vastustab, an- nab kindlad juhised assistendile, mida antud visiidil vaja teha (kõiki protseduure ei saa delegeerida). Peale visiiti teeb arst sissekanded kõikide patsientide ravi osas. Kui vastuvõtt toimub mitmel toolil, on arsti koormus intensiivsem ja ka ravikaartide täitmine hiljem aega- nõudvam.
Samuti käivad mitmed arstid tööl Eesti erinevates paikades, jagades oma koormust mitme kliiniku vahel. Nii on osakoormuste standardi- seerimise mõju andmete kogumisele ebatäpse ja keerulise tulemi- ga.
Ortodontide palgauurimus
Arvesse tuleb võtta ka koolitusi, mis tuleb seadusele vastavalt tea- tud perioodi jooksul läbida (esmaabi, kiirgusohutus), kuid ka erialase pädevuse hoidmiseks vajalikke täiendkursusi. Määrus “Tervishoiu- teenuste kvaliteedi tagamise nõuded” sätestab tervishoiutöötajale vähemalt 60 tunni ulatuses täiendkoolitusel osalemise nõude. Reeglina maksab 2-3 päevane erialane koolitus, mis toimub väljas- pool Eestit, 1000-2000 eurot ning siia lisanduvad veel sõidukulud, majutus ja päevakulu. Leidub kliinikuid, kus ei kompenseerita kooli- tustel käimisi ja ka see võib mõjutada ortodondi sissetulekut. Väik- sema summa saavad palgana kätte nende asutuste töötajad, kus tööandja tasub koolitustel käimise eest osaliselt või täielikult; suu- rema summa aga need, kelle palgast tööandja koolituskulu kinni ei pea ja nad tasuvad lisaõppe eest ise.
Allpool olevas uuringus oleme lähtunud klassikalisest tööaja ar- vestusest ega saanud täismahus arvestada ülalmainitud valdkonna eripäradega.
Küsimused osalenutele: 1. Kui suure koormusega ortodondina töötate (tooliaeg+kabineti-
väline aeg)? Mitme tooli vastuvõtu korral korrutada see 1.5 koe- fitsendiga.
2. Kui pikalt te ortodondina töötanud olete? 3. Milline on teie keskmine kliinilise töö eest laekuv kuupalk viima-
se 6 kuu jooksul? 4. Milline protsent teie kogutulust pärineb muudest allikatest kui
teie põhipalk (nt nõustamine, õpetamine)? 5. Kas saate lisakompensatsiooni, nagu boonused või muud lisata-
sud, lisaks oma põhipalgale? 6. Millised tegurid teie arvates mõjutavad kõige rohkem ortodonti-
de palganumbreid? 7. Kas olete läbinud mingeid täiendavaid sertifitseerimisi või oman-
danud lisakompetentse, mis on mõjutanud teie teenimispotent- siaali ortodontina? Kui jah, siis kuidas on see mõjutanud?
8. Kas olete märganud ortodontide palkade osas viimastel aastatel mingeid trende?
9. Kuidas võrdub teie palk ortodondina teie esialgsete ootustega, kui alustasite selles valdkonnas?
Ortodontide palgauurimus
Olulised järeldused
Pooled küsimustikule vastanutest töötavad vähemalt 40 tundi nädalas (9.00 - 17.00, kuid esineb ka vahetustega töötamist), aga on ka neid, kelle koormus on kordades suurem, kuni kaks korda. Vähem kui 20 tunnise koormusega töötavaid arste uuringus ei ole tuvastatud, mõned töötavad küll vaid korrad nädalas perekondlikel põhjustel (lapsehoolduspuhkusel olev ema/isa). Allpool olev uuring iseloomustab klassikalist täiskoormust tundides info kergema esit- lemise eesmärgil.
Töökogemuse lõikes on enim 20 aastase ja pikema staažiga arste. NB! Eesti ortodontilise ravi kättesaamise osas on see oluline ris- kikoht, sest 10-20 aasta pärast hakkab see põlvkond arste turult taanduma.
0.5 0.7-0.8 1 1.2-1.5 1.9 0
5
10
15
A rs
tid e
ar v
Koormus <5 5-10 10-15 15-20 20-25 25+
0
2
4
6
8
10
A rs
tid e
ar v
Töökogemus
Ortodontide koormused
Arstide arv vs. töökogemus
Ortodontide palgauurimus
Töötasu lõikes on kõikumised suured. Küsisime netopalga mah- tu ja selle mediaaniks kujunes 5 550€ ( ca 7000 bruto). Maksimum üksikpalk ulatus 15000€. Seejuures arst, kes töötab peaaegu ka- hekordse tunnikoormusega, ei ole selle palga teenija. Kui taandada kõik koormused täistööajale, on netopalga mediaaniks 6 000 eurot, brutos 7 780 eurot.
Valdkonnas valitseb sissejuhatuses kirjeldatud korrelatsioon koormuse ja töötasu vahel - koormuse suurenedes tõuseb töötasu. Seega kui arst otsustab perekondlikel, tervislikel või muudel põh- justel oma töökoormust vähendada, kajastub see kohe ka palga- numbris, sest töötasu suurus kujuneb nn tükitöö tegemise eest.
Samuti on olemas korrelatsioon töökogemuse ja töötasu vahel - suurema staažiga arstide palgad on kõrgemad ning vastuvõtt mit- mel toolil mõjutab põhipalka positiivses suunas (seos suurema arvu patsientide vastuvõtmisega). Seega ei saavuta värskelt residentuuri lõpetanud ortodondid koheselt sektori kõrgeimat palgataset.
0
2
4
6
8
10
12
A rs
tid e
ar v
Töötasu <2500 2500-5000 5000-7500 7500-10000 10000-
125000 >125000
Netopalga jaotumine taandatuna täistööajale
Ortodontide palgauurimus
0.5 0.75 1.00 1.25 1.50 1.75 0
5.000
10.000
15.000
Tö öt
as u
ta an
da tu
d tä
is tö
öa ja
le
Koormus
5 10 15 20 25 30 0
5.000
10.000
15.000
Tö öt
as u
ta an
da tu
d tä
is tö
öa ja
le
Kogemus
Töötasu taandatud täistööajale vs. koormus Töötasu taandatud täistööajale vs. kogemus
Pikema staažiga arstide töötasu võib olla töö suurema efektiivsu- se ja protseduuride keerukuse tõttu kõrgem.
Sissetulekute allikateks on 2/3 arstidest vaid ortodontia teenuste osutamise eest teenitud tasu, mis sõltub patsientide arvust. Lisasis- setulekuna on üksikutel juhtumitel mainitud juhendamist, ettevõt- lustulu, kuid 90% vastanutest on sissetulekuks vaid töö ortodontia valdkonnas.
Lisakompensatsiooniks on 5 vastanul koolituskulude katmine, ühel autokompensatsioon seoses liikumisega teisse linna.
Sissetulekuid mõjutava asjaoluna toodi välja töö intensiivsust, ko- dutöö ja ettevalmistuste mahtu, delegeerimisoskust, samuti Tervi- sekassa patsientide osakaalu. Koolitusi peeti vajalikuks, kuid otsest mõju ei täheldatud. Palgatasemega oldi rahul, meeldivalt üllatunud.
Ortodontide palgauurimus
Mida järeldada:
Küsimustikule vastanute seas oli keskmine neto- (ja seega ka brutopalk) vähemalt viiendiku võrra (!) väiksem kui Statistikaameti ja meediaväljaannetes toodud andmetes.
Meedia vahendusel on kõlanud info justkui Statistikaameti andme- tel ulatub ortodontide keskmine palk 11 000 ja lausa 14 000 eu- roni, mis aga ei vasta tõele.
Eesti seadusandluse mõistes täistööajale taandatuna kujuneb or- todondi keskmiseks (mitte mediaaniks) netopalgaks 6505.19 EUR, mis on brutos 8435,15 EUR. See teeb erinevuseks meedias kajas- tatud palgast (10 397 EUR bruto) 19%.
NB! Arstide tegelik töökoormus on siiski hinnanguline - arstide kabinetivälise töö maht on väga kõikuv. Samuti puudub info, mis koormusega on arstid tööle vormistatud ning kas see koormus vas- tab ka tegelikule töötundide hulgale.
Võimalik, et need, kelle puhul sai märgitud 0.75-0.8 koormus (st <32h/nädalas), kajastavad selle numbri kaudu vaid arstitoolis vee- detud tunde, lisamata sinna juurde paberi - ja admin. tööd, suhtle- mist patsientidega väljaspool kliiniku aega, täiendkoolitusi (nõutud maht 60 tundi aastas).
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Toimumise aeg: 13.03 -29.03.2024 Osalenute arv: 28 lepinguga kliiniku arsti ja 5 ilma lepinguta
Küsimused: Kas kliinikus, kus töötate, on Tervisekassaga leping ortodontiateenuse osutamiseks? Kui töötate mitmes kliinikus, valige küsimustiku täitmiseks üks. Kas kasutate mitme tooli süsteemi? Milline on teie keskmine esmase vastuvõtu ooteaeg lastel? Kui suur osa esmase vastuvõtu aja ootajatest vajab kriitilist abi, st. ortodontilise ravi kohest alustamist (aparaatravi, breketravi jmt, mitte hambaravi)? Milline on teie keskmine esmase vastuvõtu ooteaeg täiskasvanutel (sh. kliinikusisesed interdistsiplinaarsed juhtumid)? Kui suur osa teie patsientidest saabub hambaarsti saatekirjaga? Mitu uut patsienti võtate keskmiselt ühes kuus vastu? Mida vastab teie kliiniku registratuur patsiendile, kes helistab sooviga panna esmakordseks konsultatsiooniks aega?
Järjekordade uurimus ortodontide seas
TK lepingu olemasolu vastanute seas Kokku vastas 28 lepinguga kliiniku arsti ja 5 ilma lepinguta (15%).
81% vastanutest töötab ühel toolil, 12% kahel, 6% kolmel.
Olulised tulemused:
15.2% Ei 84.8% Jah 12.1% Kahe tooli vastuvõtt
81.8% Ühe tooli vastuvõtt
6.1% Kolme või enama
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Ooteaeg varieerub kliinikute lõikes lastel 1.5 kuust kuni 36 kuuni, täiskasvanutel ühest nädalast (maja- sisesed interdistsiplinaarsed ravid) 36 kuuni. Mediaanväärtuseks lastel 12 kuud, täiskasvanutel 7,5 kuud.
Keskmine ooteaeg lepingupartneri juures lastel 16,32 kuud, täiskasvanul 11 kuud; ilma lepinguta asutuses 4,1 kuud nii lastel kui täiskasvanutel.
Ooteajad erinevates kliinikutes
0-6 kuud 0
5
10 Kliinikute arv laste puhul
Kliinikute arv täiskasvanute puhul
15
7-12 kuud 13-18 kuud Oooteaeg 19-25 kuud 26+ kuud
Järjekordade uurimus ortodontide seas
0
12
24
36
42
6
18
30
ooteaeg lastel (kuud)
ooteaeg täiskasvanutel (kuud)oo te
ae g
ku ud
es
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Kriitilise ravi osakaalu hindavad arstid erinevalt, aga keskmine jääb umbes 10% juurde.
mediaan keskmine ooteaeg lepingu- partneri juures
keskmine ooteaeg ilma TK
lepinguta asutuses
min max
ooteaeg lastel (kuud)
ooteaeg täiskasvanutel (kuud)
0
12
24
36
42
6
18
30
oo te
ae g
ku ud
es
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Kriitilise ravi vajadus esmaste vastuvõttude puhul
0-25% 26-50% 51-75% 76-100%
Kriitilise esmase vastuvõtuaja vajadus
0
5
10
15
ar st
id e
ar v,
k es
a rv
av ad
k ui
s uu
r %
on k
rii til
is e
ra vi
v aj
ad us
20
25 Vastuvõetavate esmaste patsientide hulk ulatub kuni 65-ni. Keskmiselt võetakse esmaseid kuu jooksul 15 uut patsienti, mediaan 12.
Lepingupartnerid keskmiselt 15 patsienti, ilma lepinguta asutuses töötavad arstid 10.
Lepinguta kliinikutest võtab kolm 15 uut klienti kuus ning kaks kliinikut võtavad 16-30 uut patsienti kuus.
Järjekordade uurimus ortodontide seas
Kliinikute arv vs. uute patsientide arv kuus
0-15 16-30 31-45 60-65 0
5
10
15
kl iin
ik ut
e ar
v
20
25 Saatekirja osas tuuakse valdavalt välja, et lapspatsientide puhul nõue 100%, kuid paljudel ka majasisese suunamise tõttu ilma saatekirjata tulijaid. Täiskasvanud satuvad kon- sultatsioonile valdavalt majasisese suunamise teel.
Registratuuri ütlemised pessimistliku prognoosiga; ars- tid/kliinikud on püüdnud leida omaalgatuslikke lahendusi mitmekordsete järjekorda panemiste vastu, seni aga tulu- tult.
Probleem kindlasti vajab lahendamist, sest selliselt kanna- tavad nii kliinikud kui ka patsiendid. Lihtne näide: kooli- vaheajal jääb oluline arv visiite toimumata, sest vanemad unustavad selle ära, kiire etteteatamise peale aga ootelis- tis olevad ( ja sageli endale juba uue arstiaja leidnud) patsientidest on valmis tulema vaid üksikud.
Uute patsientide arv kuus
Kehtiva määruse kohaselt on Eestis plaanilise hambaravi ravijärjekorra lubatud maksimumpikkus alla 19-aastastele kindlustatud isikutele on kroonilise pulpiidi korral 1 nädal; lihtkaariese ja kroonilise periodontiidi korral 2 kuud; ortodontiliste teenuste korral 9 kuud.
Ortodontide palgauurimus Uurimuse toimumisaeg: 04.03.-19.03.2024 Osalenute arv: 27 ortodonti, 39% valdkonna arstidest
Ortodontide palgauurimus
Uuringu põhjus: Meedias on korduvalt ilmunud artiklid ortodontide kõrgete palkade kohta, mis olevat toetatud Statistikaameti andme- tega. Uuringu eesmärgiks on kaardistada olukorda, tuues usaldus- väärsed töötasu- ja töökoormuse andmed avalikkuse ette.
Millest lähtume: Ortodondi töötasu on otseses sõltuvuses nii pat- sientide arvust kui ka teostatavatest protseduuridest. Ehk tegu ei ole klassikalise “täis - või osakoormusega tööajaga” või tunnitasu- ga, vaid nn. protsenditasuga, mis varieerub kuude lõikes arvesta- taval määral. Arsti töötasu sõltub lineaarselt sellest, kui mitu pat- sienti arst suudab vastu võtta ja missuguseid protseduure osutada, seejuures on keerukamad protseduurid paremini tasustatud. Pat- siendile esitatud arve ja nende pealt kujunev arsti käive katab nii arstitootlis veedetud aja, materjalikulu, väljaspoolt hangitava kom- petentsi (laboritöö ja -kulu, aparaadid) kui ka ravi saatva paberitöö ja sellele lisanduva kliiniku administratiivse koormuse.
Enamik ortodonte on palgatöötajad ning väike osa arstidest, näiteks väikelinnades, väikekliinikutes, peavad kliinikut ise ehk on iseenda tööandjad. Eraettevõtjaile langevad lisaks arstitööle ka administra- tiivsed, raamatupidamise jt. teenuste koordineerimise ülesanded. Osa arstidest rakendab ka “mitme tooli” süsteemi, mille raames on elementaarsemad käelised tegevused jagatud assisteerivale perso- nalile ja tänu sellele kasvab patsientide arv mitmeid kordi võrreldes tavalise “üks arst - üks patsient” vastuvõtuga. Arst vastustab, an- nab kindlad juhised assistendile, mida antud visiidil vaja teha (kõiki protseduure ei saa delegeerida). Peale visiiti teeb arst sissekanded kõikide patsientide ravi osas. Kui vastuvõtt toimub mitmel toolil, on arsti koormus intensiivsem ja ka ravikaartide täitmine hiljem aega- nõudvam.
Samuti käivad mitmed arstid tööl Eesti erinevates paikades, jagades oma koormust mitme kliiniku vahel. Nii on osakoormuste standardi- seerimise mõju andmete kogumisele ebatäpse ja keerulise tulemi- ga.
Ortodontide palgauurimus
Arvesse tuleb võtta ka koolitusi, mis tuleb seadusele vastavalt tea- tud perioodi jooksul läbida (esmaabi, kiirgusohutus), kuid ka erialase pädevuse hoidmiseks vajalikke täiendkursusi. Määrus “Tervishoiu- teenuste kvaliteedi tagamise nõuded” sätestab tervishoiutöötajale vähemalt 60 tunni ulatuses täiendkoolitusel osalemise nõude. Reeglina maksab 2-3 päevane erialane koolitus, mis toimub väljas- pool Eestit, 1000-2000 eurot ning siia lisanduvad veel sõidukulud, majutus ja päevakulu. Leidub kliinikuid, kus ei kompenseerita kooli- tustel käimisi ja ka see võib mõjutada ortodondi sissetulekut. Väik- sema summa saavad palgana kätte nende asutuste töötajad, kus tööandja tasub koolitustel käimise eest osaliselt või täielikult; suu- rema summa aga need, kelle palgast tööandja koolituskulu kinni ei pea ja nad tasuvad lisaõppe eest ise.
Allpool olevas uuringus oleme lähtunud klassikalisest tööaja ar- vestusest ega saanud täismahus arvestada ülalmainitud valdkonna eripäradega.
Küsimused osalenutele: 1. Kui suure koormusega ortodondina töötate (tooliaeg+kabineti-
väline aeg)? Mitme tooli vastuvõtu korral korrutada see 1.5 koe- fitsendiga.
2. Kui pikalt te ortodondina töötanud olete? 3. Milline on teie keskmine kliinilise töö eest laekuv kuupalk viima-
se 6 kuu jooksul? 4. Milline protsent teie kogutulust pärineb muudest allikatest kui
teie põhipalk (nt nõustamine, õpetamine)? 5. Kas saate lisakompensatsiooni, nagu boonused või muud lisata-
sud, lisaks oma põhipalgale? 6. Millised tegurid teie arvates mõjutavad kõige rohkem ortodonti-
de palganumbreid? 7. Kas olete läbinud mingeid täiendavaid sertifitseerimisi või oman-
danud lisakompetentse, mis on mõjutanud teie teenimispotent- siaali ortodontina? Kui jah, siis kuidas on see mõjutanud?
8. Kas olete märganud ortodontide palkade osas viimastel aastatel mingeid trende?
9. Kuidas võrdub teie palk ortodondina teie esialgsete ootustega, kui alustasite selles valdkonnas?
Ortodontide palgauurimus
Olulised järeldused
Pooled küsimustikule vastanutest töötavad vähemalt 40 tundi nädalas (9.00 - 17.00, kuid esineb ka vahetustega töötamist), aga on ka neid, kelle koormus on kordades suurem, kuni kaks korda. Vähem kui 20 tunnise koormusega töötavaid arste uuringus ei ole tuvastatud, mõned töötavad küll vaid korrad nädalas perekondlikel põhjustel (lapsehoolduspuhkusel olev ema/isa). Allpool olev uuring iseloomustab klassikalist täiskoormust tundides info kergema esit- lemise eesmärgil.
Töökogemuse lõikes on enim 20 aastase ja pikema staažiga arste. NB! Eesti ortodontilise ravi kättesaamise osas on see oluline ris- kikoht, sest 10-20 aasta pärast hakkab see põlvkond arste turult taanduma.
0.5 0.7-0.8 1 1.2-1.5 1.9 0
5
10
15
A rs
tid e
ar v
Koormus <5 5-10 10-15 15-20 20-25 25+
0
2
4
6
8
10
A rs
tid e
ar v
Töökogemus
Ortodontide koormused
Arstide arv vs. töökogemus
Ortodontide palgauurimus
Töötasu lõikes on kõikumised suured. Küsisime netopalga mah- tu ja selle mediaaniks kujunes 5 550€ ( ca 7000 bruto). Maksimum üksikpalk ulatus 15000€. Seejuures arst, kes töötab peaaegu ka- hekordse tunnikoormusega, ei ole selle palga teenija. Kui taandada kõik koormused täistööajale, on netopalga mediaaniks 6 000 eurot, brutos 7 780 eurot.
Valdkonnas valitseb sissejuhatuses kirjeldatud korrelatsioon koormuse ja töötasu vahel - koormuse suurenedes tõuseb töötasu. Seega kui arst otsustab perekondlikel, tervislikel või muudel põh- justel oma töökoormust vähendada, kajastub see kohe ka palga- numbris, sest töötasu suurus kujuneb nn tükitöö tegemise eest.
Samuti on olemas korrelatsioon töökogemuse ja töötasu vahel - suurema staažiga arstide palgad on kõrgemad ning vastuvõtt mit- mel toolil mõjutab põhipalka positiivses suunas (seos suurema arvu patsientide vastuvõtmisega). Seega ei saavuta värskelt residentuuri lõpetanud ortodondid koheselt sektori kõrgeimat palgataset.
0
2
4
6
8
10
12
A rs
tid e
ar v
Töötasu <2500 2500-5000 5000-7500 7500-10000 10000-
125000 >125000
Netopalga jaotumine taandatuna täistööajale
Ortodontide palgauurimus
0.5 0.75 1.00 1.25 1.50 1.75 0
5.000
10.000
15.000
Tö öt
as u
ta an
da tu
d tä
is tö
öa ja
le
Koormus
5 10 15 20 25 30 0
5.000
10.000
15.000
Tö öt
as u
ta an
da tu
d tä
is tö
öa ja
le
Kogemus
Töötasu taandatud täistööajale vs. koormus Töötasu taandatud täistööajale vs. kogemus
Pikema staažiga arstide töötasu võib olla töö suurema efektiivsu- se ja protseduuride keerukuse tõttu kõrgem.
Sissetulekute allikateks on 2/3 arstidest vaid ortodontia teenuste osutamise eest teenitud tasu, mis sõltub patsientide arvust. Lisasis- setulekuna on üksikutel juhtumitel mainitud juhendamist, ettevõt- lustulu, kuid 90% vastanutest on sissetulekuks vaid töö ortodontia valdkonnas.
Lisakompensatsiooniks on 5 vastanul koolituskulude katmine, ühel autokompensatsioon seoses liikumisega teisse linna.
Sissetulekuid mõjutava asjaoluna toodi välja töö intensiivsust, ko- dutöö ja ettevalmistuste mahtu, delegeerimisoskust, samuti Tervi- sekassa patsientide osakaalu. Koolitusi peeti vajalikuks, kuid otsest mõju ei täheldatud. Palgatasemega oldi rahul, meeldivalt üllatunud.
Ortodontide palgauurimus
Mida järeldada:
Küsimustikule vastanute seas oli keskmine neto- (ja seega ka brutopalk) vähemalt viiendiku võrra (!) väiksem kui Statistikaameti ja meediaväljaannetes toodud andmetes.
Meedia vahendusel on kõlanud info justkui Statistikaameti andme- tel ulatub ortodontide keskmine palk 11 000 ja lausa 14 000 eu- roni, mis aga ei vasta tõele.
Eesti seadusandluse mõistes täistööajale taandatuna kujuneb or- todondi keskmiseks (mitte mediaaniks) netopalgaks 6505.19 EUR, mis on brutos 8435,15 EUR. See teeb erinevuseks meedias kajas- tatud palgast (10 397 EUR bruto) 19%.
NB! Arstide tegelik töökoormus on siiski hinnanguline - arstide kabinetivälise töö maht on väga kõikuv. Samuti puudub info, mis koormusega on arstid tööle vormistatud ning kas see koormus vas- tab ka tegelikule töötundide hulgale.
Võimalik, et need, kelle puhul sai märgitud 0.75-0.8 koormus (st <32h/nädalas), kajastavad selle numbri kaudu vaid arstitoolis vee- detud tunde, lisamata sinna juurde paberi - ja admin. tööd, suhtle- mist patsientidega väljaspool kliiniku aega, täiendkoolitusi (nõutud maht 60 tundi aastas).