Pöördumine




KOHTUMÄÄRUS

Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Määruse tegemise aeg ja koht
08.04.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-4947
Tsiviilasi
Bayer Intellectual Property GmbH hagi KRKA, d.d., Novo mesto vastu patendi rikkumisest hoidumise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Bayer Intellectual Property GmbH, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mari Must ja Ants Nõmper
Kostja: KRKA, d.d., Novo mesto
Menetlustoiming
Hagi tagamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagamise taotlus.
2. Hagi tagamise korras keelata kostjal (KRKA, d.d., Novo mesto) kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuid mitte kauem kui 19. jaanuar 2026 ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg import Eestisse, selle levitamine, kasutamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ning läbi kolmandate isikute.
3. Määrus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud
1. Bayer Intellectual Property GmbH (hageja, Bayer) esitas 26.03.2024 hagi KRKA, d.d., Novo mesto (kostja, KRKA) vastu hoiduma ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg impordist Eestisse, selle valmistamisest, ladustamisest, kasutamisest, levitamisest, müügiks pakkumisest, müümisest, turustamisest ja reklaamimisest Eestis ise ning läbi kolmandate isikute kuni 19.01.2026.
Hageja taotles ka hagi tagamist, paludes korras keelata KRKA, d.d., Novo mesto-l kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuid mitte kauem kui 19. jaanuar 2026 ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg import Eestisse, selle levitamine, kasutamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ning läbi kolmandate isikute.

Hagejale kuulub Eestis jõustatud Euroopa patent EP1845961 (EP961) kehtivustähtpäevaga 19.01.2026. Patent kaitseb toimeaine rivaroksabaani üks kord päevas suukaudse ravimvormina manustamist trombemboolsete häirete raviks. Patendi tuumaks on leiutis, mis puudutab toimeaine rivaroksabaani üks kord päevas suukaudse manustamise ja kiire vabanemisega ravimvormi. Hageja originaalravim Xarelto® sisaldab toimeainena rivaroksabaani ja kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tromboosivastasteks aineteks. Xarelto® toimib vere hüübimisfaktori (Xa faktor) blokeerimise kaudu, vähendades vereklompide moodustumist.

KRKA-le on väljastatud müügiluba Xarelto® geneerilisele versioonile XERDOXO, mis samuti sisaldab toimeainena rivaroksabaani ja samuti kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tromboosivastasteks aineteks. Nagu Xarelto®, toimib ka XERDOXO vere hüübimisfaktori (Xa faktor) blokeerimise kaudu, vähendades verehüüvete (trombide) moodustumist. Geneeriline ravim XERDOXO on nagu Xarelto® üks kord päevas suukaudselt manustav ning seega vastab EP 961 nõudluspunkti 1 tunnustele. Kostja ravimi turustamine Eestis rikuks hageja patendiõigusi.

Kostja esitas 19. jaanuaril 2024 Tervisekassale taotluse ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg lisamiseks soodusravimite loetellu. Tervisekassa rahuldas kostja taotluse 1. veebruaril 2024. Soodushinnaga ravimite loetelu muudetakse regulaarselt kord kvartalis, järgimine kord on 1. aprillil 2024. Vastavalt terviseministri eelnõule on XERDOXO lisatud 1. aprillil 2024 jõustuvasse soodusravimite nimekirja. Kostja on seega teinud kõik tavapärased toimingud ravimiga XERDOXO turule tulemiseks. Hageja nõudis kostjalt 09.02.2024 Eesti turule sisenemisest hoidumist. Kostja lubas seda vaidlusaluse patendi kehtivuse ajal mitte teha, kuid vastus ei olnud kategooriline ja kostja on järgnevalt jätkanud ettevalmistusi, sõlmides 08.03.2024 Tervisekassaga hinnakokkuleppe ravimile XERDOXO.

Kõigis Mandri-Euroopa riikides ja Euroopa Patendiametis (EPO) EP 961 kehtivuse osas tehtud lahendites on siiani on kõik kinnitanud patendi kehtivust. Koos teiste isikutega vaidlustas kostja EP 961 kehtivuse Euroopa Patendiametis. EPO Apellatsioonikoda jättis 27. oktoobri 2021 otsusega EP 961 jõusse välja antud kujul. EPO kinnitas, et EP 961 on uudne, sellel on leiutustase ning EP 961 avab leiutise piisavalt selgelt ja täielikult. Sellele otsusele esitatud kaebuse luges EPO Laiendatud Apellatsioonikoda perspektiivituks ja kaebus võeti tagasi.

Saksamaa Föderaalne Patendikohtus andis 3. jaanuaril 2024 esialgse arvamuse EP 961 kehtivust puudutavas vaidluses kinnitades patendi kehtivust. Patendi kehivust on kinnitatud ka Oslo Piirkonnakohtu 9.06.2023 otsuses, Stockholmi Piirkonnakohtu 1.02.2024 otsuses, Haagi Piirkonnakohtu 1.11.2023 otsuses ja Brüsseli Kommertskohtu 20.02.2024 otsuses.

Müncheni Maakohtu 21.03.2024 määrusega keelati hagi tagamise korras sarnase geneerilise ravimi turustamine Saksamaal.

Hageja patendiõigusi rikkuva ravimi müümine Eestis põhjustaks hagejale majanduslikku kahju. Hageja ravimi müügikäive Eestis oli üle 7,4 miljoni euro 2023.a. Kostja ravimi turustamine Eestis rikuks hageja patendiõigusi. Kostja teeniks tulu hageja intellektuaalomandi arvel. Väheneks hageja ravimi turuosa ja müügihind.

Kostja ravimi turustamine Eestis kujutaks endast omavoli. Omavoli tähendab ilma õiguse omaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta tegevust. Hageja patendiomanikuna ei ole andnud kostjale luba patendiga kaitstud toimeainet sisaldava ravimi impordiks ega turustamiseks Eestis. Samuti ei ole ühtki seadust, mis annaks kostjale õiguse vaidlusalust patenti rikkuvat ravimit importida ning turustada. Seega on sellise ravimi importimine ja turustamine Eestis kostja poolt ilma hageja nõusolekuta ja seadusliku aluseta omavoliline.

2. Kohus andis 27.03.2024 määrusega kostjale võimaluse esitada hagi tagamise taotluse kohta oma seisukoht (dtl 1375). Kostja seisukohta ei esitanud. Kostja on oma Eesti filiaali kaudu kohtumääruse kätte saanud (dtl 1378).


Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 3 järgi on hagi tagamise abinõuks mh kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
Kohus saab hagi tagada, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja on nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud põhistanud.
4. Hageja tugineb Eestis jõustatud Euroopa patendile EP1845961 (EP961, dtl 519). Patendiseaduse (PatS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt seisneb patendiomaniku ainuõigus selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. PatS § 53 lg 1 p 4 sätestab, et patendiomanik võib patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral nõuda leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1055. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 3 p 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil.

5. Hageja faktiväidete õigsust eeldades on hagi perspektiivikas. Kostja ravim on hõlmatud EP961 kaitseesemega. Hageja loata ei tohi kostja oma ravimit Eestist turustada, vastupidine põhjustaks hagejale kahju ja oleks omavoli.

6. Üldjuhul ei tohiks hagi tagamine tuua kaasa hagi rahuldamisega sarnast lõpptulemust, kuid ainuõiguse rikkumise ärahoidmiseks esitatud hagiga seotud õigussuhte esialgne reguleerimine hagi tagamise korras pole teisti mõeldav. Kui hagi tagatakse, kuid jääb lõppastmes rahuldamata, on kostjal võimalik nõuda hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Pole mingit põhjust kahelda hageja piisavas maksevõimes selle kohustuse täitmiseks. Taotletud hagi tagamine ei ole seega kostja õigusi ebaproportsionaalselt kahjustav.

Hageja tasus hagi tagamise avalduselt tagatisraha summas 32 000 eurot (dtl 1357).

7. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust. Hageja taotletav abinõu - keelata kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui patendiõiguse lõppemiseni 19.01.2026, kostja ravimi käitlemine Eestis – on hageja õigustatud huvisid arvestades vajalik. Kohtu hinnangul ei esine kostjat vähem koormavaid abinõusid, mis kaitseks hageja huve samaväärselt.

8. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi tagamise avalduse.

9. Käesolev määrus on viivitamata täidetav (TsMS § 390 lg 2, § 467 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend
kohtunik

Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
23.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-4947
Kohtuasi
Bayer Intellectual Property GmbH hagi KRKA, d.d., Novo mesto vastu patendi rikkumisest hoidumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
KRKA, d.d., Novo mesto määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Bayer Intellectual Property GmbH, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mari Must ja Ants Nõmper
Kostja KRKA, d.d., Novo mesto, lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja patendivolinik Maria Silvia Martinson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2024 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja hagi tagamise taotlus
1. Bayer Intellectual Property GmbH (hageja) esitas 26.03.2024 Harju Maakohtule hagi KRKA, d.d., Novo mesto (kostja) vastu nõudega kohustada kostjat hoiduma ravimi XERDOXO (ravim) Eestisse importimisest ning ravimi valmistamisest, ladustamisest, kasutamisest, levitamisest, müügiks pakkumisest, müümisest, turustamisest ja reklaamimisest Eestis. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, paludes keelata kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui kuni 19.01.2026, kostjal ravimi importimine Eestisse ning selle levitamine, kasutamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise või kolmandate isikute kaudu.
2. Maakohus andis 27.03.2024 kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hagi tagamise taotluse kohta. Kostja oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus tegi 08.04.2024 määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse ja keelas kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui kuni 19.01.2026, ravimi importimise Eestisse, selle levitamise, kasutamise, müügiks pakkumise ja müümise Eestis ise või kolmandate isikute kaudu (vaidlustatud määrus).
3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi hageja esile toodud faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult perspektiivikas. Hageja tugineb Eestis jõustatud Euroopa patendile EP1845961. Patendiseaduse (PatS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt seisneb patendiomaniku ainuõigus selles, et keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. PatS § 53 lg 1 p 4 järgi võib patendiomanik patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral nõuda leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1055. VÕS § 1055 lg 3 p 1 järgi juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kostja ravim on hõlmatud EP961 kaitseesemega. Hageja loata ei tohi kostja oma ravimit Eestist turustada – vastupidine põhjustaks hagejale kahju ja oleks käsitatav omavolina.
3.2. Hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust piisavalt põhistanud. Hageja taotletav abinõu – s.o keelata kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui patendiõiguse lõppemiseni 19.01.2026, kostja ravimi käitlemine Eestis – on hageja õigustatud huvisid arvestades vajalik. Kostjat vähem koormavaid abinõusid, mis kaitseksid hageja huve taotletava abinõuga samaväärselt, ei ole.
Määruskaebus
4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
4.1. Määruskaebuse kohaselt ei toimetanud maakohus 27.03.2024 määrust, millega kohus küsis kostja seisukohta hagi tagamise taotluse kohta, kostjale nõuetekohaselt kätte. Maakohus toimetas määruse kätte kostja Eesti filiaalile, mitte kostjale (kes on Sloveenia äriühing). Määruse kättetoimetamine kostja Eesti filiaalile ei olnud piisav, kuna kostja on eraldiseisev juriidiline isik ja kostja Eesti filiaal ei ole käsitatav kostja ametliku esindajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades, artikli 1 lg 3 tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 9 lg 1 järgi võib adressaat keelduda edastatavat dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artikli 12 lõikes 1 sätestatud keeltest. Kuna maakohtu 27.03.2024 määrusele ei olnud lisatud määruse tõlget inglise või sloveenia keelde, keeldub kostja selle vastuvõtmisest.
4.2. 27.03.2024 määruse kättetoimetamise nõuete järgimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Kostja ei saanud maakohtu 27.03.2024 määrusega tutvuda viisil, mis oleks võimaldanud tal oma õiguseid õigeaegselt teostada.
Menetluse edasine käik
5. Hageja esitas määruskaebuse kohta seisukoha, milles leiab, et määruskaebuse väited on põhjendamatud ning vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
8. Määruskaebuse väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei anna maakohtu lahendi tühistamiseks alust menetlusõiguse normi rikkumine iseenesest, vaid vajalik on esile tuua, et menetlusõiguse normi rikkumine mõjutas asja õiget lahendamist. TsMS § 631 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS §-iga 659) võib kaebuses tugineda väitele, et maakohtu lahend põhineb õigusnormi rikkumisel või et ringkonnakohtu menetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks ringkonnakohtu menetluses teha maakohtu lahendist erinev lahend. Seega, kui tegemist ei ole TsMS § 656 lg-s 1 toodud rikkumisega, tuleb määruskaebuses esile tuua asjaolud või põhjendused, millest saab järeldada, et kui kaebaja väidetavat menetlusõiguse normi rikkumist ei oleks toimunud, oleks kohus võinud jõuda teistsuguse lahendini. Siinsel juhul ei ole kostja selliseid asjaolusid ega põhjendusi esile toonud ning teistsuguse lahendi tegemise vajadus ei ole asja materjalidest nähtuvalt ka ilmne.
9. Vaidlustatud määrus ei põhine menetlusõiguse normi rikkumisel – määrusest nähtub, et maakohus hindas hagi tagamise vajadust ja põhjendatust igakülgselt, mitte ei rahuldanud hagi tagamise taotlust üksnes seetõttu, et kostja ei esitanud taotluse kohta seisukohta. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsustus. Kostja ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist on kohtu õigus, mitte kohustus (TsMS § 384 lg 3). Maakohtu määrusest ei nähtu (ning määruskaebuses ei ole esile toodud), et maakohus oleks hagi tagamise taotluse lahendamisel diskretsiooni piire rikkunud. Näitamaks, et ringkonnakohtu menetluses tuleks menetlusõiguse normi rikkumise tõttu teha maakohtu lahendist erinev lahend, oli kostjal võimalik oma seisukohad esitada määruskaebuses, kuid kostja ei ole seda teinud. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
10. Olukorras, kus menetlusosalisel on võimalik oma seisukohad esitada ringkonnakohtus, ei ole ringkonnakohtul alust saata asja uueks arutamiseks maakohtule. Kuna kostjal oli võimalik oma seisukohad määruskaebemenetluses esitada, ei ole kostja osundatud väidetava menetlusõiguse normi rikkumise puhul tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 1 toodud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisega, mis annaks aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks määruskaebuse muudest põhjendustest (või nende puudumisest) hoolimata. Määruskaebuses on kostja ka ise tuginenud TsMS § 631 lg 1 (mitte TsMS § 656 lg 1 p-i 1) kohaldamise vajadusele.
11. Lisaks märgib ringkonnakohus, et välismaa äriühingu Eestis asuv filiaal on käsitatav välismaa äriühingu ametliku esindajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 1 lg 3 tähenduses. Seega ei ole määruse sätted kohaldatavad, kui menetlusdokumendid toimetatakse kostjale kätte Eesti filiaali kaudu. Eelnev tõlgendus on kooskõlas äriregistri seaduse (ÄRS) §-s 24 toodud põhimõtetega. ÄRS § 24 lg 1 järgi võib juriidiline isik, sealhulgas välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, määrata kontaktisiku, kellele saab Eestis kätte toimetada juriidilise isiku menetlusdokumente. Kui juriidilise isiku aadress on välisriigis, on kontaktisiku määramine kohustuslik (ÄRS § 24 lg 2), kuid kontaktisiku määramise kohustus ei laiene välismaa äriühingule, kellel on Eestis filiaal (ÄRS § 24 lg 3). ÄRS § 24 lg 3 toetab seega tõlgendust, et Eesti filiaali saab üldjuhul käsitada välismaa äriühingu esindajana muu hulgas ka menetlusdokumentide vastuvõtmisel, kui menetlusdokumentide vastuvõtmiseks ei ole määratud teist õigustatud kontaktisikut. ÄRS § 24 lg 3 järgi ei pea välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, määrama kontaktisikut, kellele saab Eestis kätte toimetada juriidilise isiku menetlusdokumente.
12. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
13. Vastavalt TsMS § 666 lg‑le 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
14. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita.
(allkirjastatud digitaalselt)




KOHTUMÄÄRUS

Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Määruse tegemise aeg ja koht
08.04.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-4947
Tsiviilasi
Bayer Intellectual Property GmbH hagi KRKA, d.d., Novo mesto vastu patendi rikkumisest hoidumise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Bayer Intellectual Property GmbH, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mari Must ja Ants Nõmper
Kostja: KRKA, d.d., Novo mesto
Menetlustoiming
Hagi tagamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagamise taotlus.
2. Hagi tagamise korras keelata kostjal (KRKA, d.d., Novo mesto) kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuid mitte kauem kui 19. jaanuar 2026 ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg import Eestisse, selle levitamine, kasutamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ning läbi kolmandate isikute.
3. Määrus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud
1. Bayer Intellectual Property GmbH (hageja, Bayer) esitas 26.03.2024 hagi KRKA, d.d., Novo mesto (kostja, KRKA) vastu hoiduma ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg impordist Eestisse, selle valmistamisest, ladustamisest, kasutamisest, levitamisest, müügiks pakkumisest, müümisest, turustamisest ja reklaamimisest Eestis ise ning läbi kolmandate isikute kuni 19.01.2026.
Hageja taotles ka hagi tagamist, paludes korras keelata KRKA, d.d., Novo mesto-l kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuid mitte kauem kui 19. jaanuar 2026 ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg import Eestisse, selle levitamine, kasutamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ning läbi kolmandate isikute.

Hagejale kuulub Eestis jõustatud Euroopa patent EP1845961 (EP961) kehtivustähtpäevaga 19.01.2026. Patent kaitseb toimeaine rivaroksabaani üks kord päevas suukaudse ravimvormina manustamist trombemboolsete häirete raviks. Patendi tuumaks on leiutis, mis puudutab toimeaine rivaroksabaani üks kord päevas suukaudse manustamise ja kiire vabanemisega ravimvormi. Hageja originaalravim Xarelto® sisaldab toimeainena rivaroksabaani ja kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tromboosivastasteks aineteks. Xarelto® toimib vere hüübimisfaktori (Xa faktor) blokeerimise kaudu, vähendades vereklompide moodustumist.

KRKA-le on väljastatud müügiluba Xarelto® geneerilisele versioonile XERDOXO, mis samuti sisaldab toimeainena rivaroksabaani ja samuti kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tromboosivastasteks aineteks. Nagu Xarelto®, toimib ka XERDOXO vere hüübimisfaktori (Xa faktor) blokeerimise kaudu, vähendades verehüüvete (trombide) moodustumist. Geneeriline ravim XERDOXO on nagu Xarelto® üks kord päevas suukaudselt manustav ning seega vastab EP 961 nõudluspunkti 1 tunnustele. Kostja ravimi turustamine Eestis rikuks hageja patendiõigusi.

Kostja esitas 19. jaanuaril 2024 Tervisekassale taotluse ravimi XERDOXO (tablett) tugevusega 10 mg, 15 mg ja 20 mg lisamiseks soodusravimite loetellu. Tervisekassa rahuldas kostja taotluse 1. veebruaril 2024. Soodushinnaga ravimite loetelu muudetakse regulaarselt kord kvartalis, järgimine kord on 1. aprillil 2024. Vastavalt terviseministri eelnõule on XERDOXO lisatud 1. aprillil 2024 jõustuvasse soodusravimite nimekirja. Kostja on seega teinud kõik tavapärased toimingud ravimiga XERDOXO turule tulemiseks. Hageja nõudis kostjalt 09.02.2024 Eesti turule sisenemisest hoidumist. Kostja lubas seda vaidlusaluse patendi kehtivuse ajal mitte teha, kuid vastus ei olnud kategooriline ja kostja on järgnevalt jätkanud ettevalmistusi, sõlmides 08.03.2024 Tervisekassaga hinnakokkuleppe ravimile XERDOXO.

Kõigis Mandri-Euroopa riikides ja Euroopa Patendiametis (EPO) EP 961 kehtivuse osas tehtud lahendites on siiani on kõik kinnitanud patendi kehtivust. Koos teiste isikutega vaidlustas kostja EP 961 kehtivuse Euroopa Patendiametis. EPO Apellatsioonikoda jättis 27. oktoobri 2021 otsusega EP 961 jõusse välja antud kujul. EPO kinnitas, et EP 961 on uudne, sellel on leiutustase ning EP 961 avab leiutise piisavalt selgelt ja täielikult. Sellele otsusele esitatud kaebuse luges EPO Laiendatud Apellatsioonikoda perspektiivituks ja kaebus võeti tagasi.

Saksamaa Föderaalne Patendikohtus andis 3. jaanuaril 2024 esialgse arvamuse EP 961 kehtivust puudutavas vaidluses kinnitades patendi kehtivust. Patendi kehivust on kinnitatud ka Oslo Piirkonnakohtu 9.06.2023 otsuses, Stockholmi Piirkonnakohtu 1.02.2024 otsuses, Haagi Piirkonnakohtu 1.11.2023 otsuses ja Brüsseli Kommertskohtu 20.02.2024 otsuses.

Müncheni Maakohtu 21.03.2024 määrusega keelati hagi tagamise korras sarnase geneerilise ravimi turustamine Saksamaal.

Hageja patendiõigusi rikkuva ravimi müümine Eestis põhjustaks hagejale majanduslikku kahju. Hageja ravimi müügikäive Eestis oli üle 7,4 miljoni euro 2023.a. Kostja ravimi turustamine Eestis rikuks hageja patendiõigusi. Kostja teeniks tulu hageja intellektuaalomandi arvel. Väheneks hageja ravimi turuosa ja müügihind.

Kostja ravimi turustamine Eestis kujutaks endast omavoli. Omavoli tähendab ilma õiguse omaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta tegevust. Hageja patendiomanikuna ei ole andnud kostjale luba patendiga kaitstud toimeainet sisaldava ravimi impordiks ega turustamiseks Eestis. Samuti ei ole ühtki seadust, mis annaks kostjale õiguse vaidlusalust patenti rikkuvat ravimit importida ning turustada. Seega on sellise ravimi importimine ja turustamine Eestis kostja poolt ilma hageja nõusolekuta ja seadusliku aluseta omavoliline.

2. Kohus andis 27.03.2024 määrusega kostjale võimaluse esitada hagi tagamise taotluse kohta oma seisukoht (dtl 1375). Kostja seisukohta ei esitanud. Kostja on oma Eesti filiaali kaudu kohtumääruse kätte saanud (dtl 1378).


Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 3 järgi on hagi tagamise abinõuks mh kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
Kohus saab hagi tagada, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja on nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud põhistanud.
4. Hageja tugineb Eestis jõustatud Euroopa patendile EP1845961 (EP961, dtl 519). Patendiseaduse (PatS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt seisneb patendiomaniku ainuõigus selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. PatS § 53 lg 1 p 4 sätestab, et patendiomanik võib patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral nõuda leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1055. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 3 p 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil.

5. Hageja faktiväidete õigsust eeldades on hagi perspektiivikas. Kostja ravim on hõlmatud EP961 kaitseesemega. Hageja loata ei tohi kostja oma ravimit Eestist turustada, vastupidine põhjustaks hagejale kahju ja oleks omavoli.

6. Üldjuhul ei tohiks hagi tagamine tuua kaasa hagi rahuldamisega sarnast lõpptulemust, kuid ainuõiguse rikkumise ärahoidmiseks esitatud hagiga seotud õigussuhte esialgne reguleerimine hagi tagamise korras pole teisti mõeldav. Kui hagi tagatakse, kuid jääb lõppastmes rahuldamata, on kostjal võimalik nõuda hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Pole mingit põhjust kahelda hageja piisavas maksevõimes selle kohustuse täitmiseks. Taotletud hagi tagamine ei ole seega kostja õigusi ebaproportsionaalselt kahjustav.

Hageja tasus hagi tagamise avalduselt tagatisraha summas 32 000 eurot (dtl 1357).

7. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust. Hageja taotletav abinõu - keelata kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui patendiõiguse lõppemiseni 19.01.2026, kostja ravimi käitlemine Eestis – on hageja õigustatud huvisid arvestades vajalik. Kohtu hinnangul ei esine kostjat vähem koormavaid abinõusid, mis kaitseks hageja huve samaväärselt.

8. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi tagamise avalduse.

9. Käesolev määrus on viivitamata täidetav (TsMS § 390 lg 2, § 467 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend
kohtunik

Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
23.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-4947
Kohtuasi
Bayer Intellectual Property GmbH hagi KRKA, d.d., Novo mesto vastu patendi rikkumisest hoidumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
KRKA, d.d., Novo mesto määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Bayer Intellectual Property GmbH, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mari Must ja Ants Nõmper
Kostja KRKA, d.d., Novo mesto, lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja patendivolinik Maria Silvia Martinson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2024 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja hagi tagamise taotlus
1. Bayer Intellectual Property GmbH (hageja) esitas 26.03.2024 Harju Maakohtule hagi KRKA, d.d., Novo mesto (kostja) vastu nõudega kohustada kostjat hoiduma ravimi XERDOXO (ravim) Eestisse importimisest ning ravimi valmistamisest, ladustamisest, kasutamisest, levitamisest, müügiks pakkumisest, müümisest, turustamisest ja reklaamimisest Eestis. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, paludes keelata kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui kuni 19.01.2026, kostjal ravimi importimine Eestisse ning selle levitamine, kasutamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise või kolmandate isikute kaudu.
2. Maakohus andis 27.03.2024 kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hagi tagamise taotluse kohta. Kostja oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus tegi 08.04.2024 määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse ja keelas kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui kuni 19.01.2026, ravimi importimise Eestisse, selle levitamise, kasutamise, müügiks pakkumise ja müümise Eestis ise või kolmandate isikute kaudu (vaidlustatud määrus).
3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi hageja esile toodud faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult perspektiivikas. Hageja tugineb Eestis jõustatud Euroopa patendile EP1845961. Patendiseaduse (PatS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt seisneb patendiomaniku ainuõigus selles, et keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. PatS § 53 lg 1 p 4 järgi võib patendiomanik patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral nõuda leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1055. VÕS § 1055 lg 3 p 1 järgi juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kostja ravim on hõlmatud EP961 kaitseesemega. Hageja loata ei tohi kostja oma ravimit Eestist turustada – vastupidine põhjustaks hagejale kahju ja oleks käsitatav omavolina.
3.2. Hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust piisavalt põhistanud. Hageja taotletav abinõu – s.o keelata kostjal kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui patendiõiguse lõppemiseni 19.01.2026, kostja ravimi käitlemine Eestis – on hageja õigustatud huvisid arvestades vajalik. Kostjat vähem koormavaid abinõusid, mis kaitseksid hageja huve taotletava abinõuga samaväärselt, ei ole.
Määruskaebus
4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
4.1. Määruskaebuse kohaselt ei toimetanud maakohus 27.03.2024 määrust, millega kohus küsis kostja seisukohta hagi tagamise taotluse kohta, kostjale nõuetekohaselt kätte. Maakohus toimetas määruse kätte kostja Eesti filiaalile, mitte kostjale (kes on Sloveenia äriühing). Määruse kättetoimetamine kostja Eesti filiaalile ei olnud piisav, kuna kostja on eraldiseisev juriidiline isik ja kostja Eesti filiaal ei ole käsitatav kostja ametliku esindajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades, artikli 1 lg 3 tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 9 lg 1 järgi võib adressaat keelduda edastatavat dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artikli 12 lõikes 1 sätestatud keeltest. Kuna maakohtu 27.03.2024 määrusele ei olnud lisatud määruse tõlget inglise või sloveenia keelde, keeldub kostja selle vastuvõtmisest.
4.2. 27.03.2024 määruse kättetoimetamise nõuete järgimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Kostja ei saanud maakohtu 27.03.2024 määrusega tutvuda viisil, mis oleks võimaldanud tal oma õiguseid õigeaegselt teostada.
Menetluse edasine käik
5. Hageja esitas määruskaebuse kohta seisukoha, milles leiab, et määruskaebuse väited on põhjendamatud ning vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
8. Määruskaebuse väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei anna maakohtu lahendi tühistamiseks alust menetlusõiguse normi rikkumine iseenesest, vaid vajalik on esile tuua, et menetlusõiguse normi rikkumine mõjutas asja õiget lahendamist. TsMS § 631 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS §-iga 659) võib kaebuses tugineda väitele, et maakohtu lahend põhineb õigusnormi rikkumisel või et ringkonnakohtu menetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks ringkonnakohtu menetluses teha maakohtu lahendist erinev lahend. Seega, kui tegemist ei ole TsMS § 656 lg-s 1 toodud rikkumisega, tuleb määruskaebuses esile tuua asjaolud või põhjendused, millest saab järeldada, et kui kaebaja väidetavat menetlusõiguse normi rikkumist ei oleks toimunud, oleks kohus võinud jõuda teistsuguse lahendini. Siinsel juhul ei ole kostja selliseid asjaolusid ega põhjendusi esile toonud ning teistsuguse lahendi tegemise vajadus ei ole asja materjalidest nähtuvalt ka ilmne.
9. Vaidlustatud määrus ei põhine menetlusõiguse normi rikkumisel – määrusest nähtub, et maakohus hindas hagi tagamise vajadust ja põhjendatust igakülgselt, mitte ei rahuldanud hagi tagamise taotlust üksnes seetõttu, et kostja ei esitanud taotluse kohta seisukohta. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsustus. Kostja ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist on kohtu õigus, mitte kohustus (TsMS § 384 lg 3). Maakohtu määrusest ei nähtu (ning määruskaebuses ei ole esile toodud), et maakohus oleks hagi tagamise taotluse lahendamisel diskretsiooni piire rikkunud. Näitamaks, et ringkonnakohtu menetluses tuleks menetlusõiguse normi rikkumise tõttu teha maakohtu lahendist erinev lahend, oli kostjal võimalik oma seisukohad esitada määruskaebuses, kuid kostja ei ole seda teinud. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
10. Olukorras, kus menetlusosalisel on võimalik oma seisukohad esitada ringkonnakohtus, ei ole ringkonnakohtul alust saata asja uueks arutamiseks maakohtule. Kuna kostjal oli võimalik oma seisukohad määruskaebemenetluses esitada, ei ole kostja osundatud väidetava menetlusõiguse normi rikkumise puhul tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 1 toodud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisega, mis annaks aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks määruskaebuse muudest põhjendustest (või nende puudumisest) hoolimata. Määruskaebuses on kostja ka ise tuginenud TsMS § 631 lg 1 (mitte TsMS § 656 lg 1 p-i 1) kohaldamise vajadusele.
11. Lisaks märgib ringkonnakohus, et välismaa äriühingu Eestis asuv filiaal on käsitatav välismaa äriühingu ametliku esindajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 1 lg 3 tähenduses. Seega ei ole määruse sätted kohaldatavad, kui menetlusdokumendid toimetatakse kostjale kätte Eesti filiaali kaudu. Eelnev tõlgendus on kooskõlas äriregistri seaduse (ÄRS) §-s 24 toodud põhimõtetega. ÄRS § 24 lg 1 järgi võib juriidiline isik, sealhulgas välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, määrata kontaktisiku, kellele saab Eestis kätte toimetada juriidilise isiku menetlusdokumente. Kui juriidilise isiku aadress on välisriigis, on kontaktisiku määramine kohustuslik (ÄRS § 24 lg 2), kuid kontaktisiku määramise kohustus ei laiene välismaa äriühingule, kellel on Eestis filiaal (ÄRS § 24 lg 3). ÄRS § 24 lg 3 toetab seega tõlgendust, et Eesti filiaali saab üldjuhul käsitada välismaa äriühingu esindajana muu hulgas ka menetlusdokumentide vastuvõtmisel, kui menetlusdokumentide vastuvõtmiseks ei ole määratud teist õigustatud kontaktisikut. ÄRS § 24 lg 3 järgi ei pea välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, määrama kontaktisikut, kellele saab Eestis kätte toimetada juriidilise isiku menetlusdokumente.
12. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
13. Vastavalt TsMS § 666 lg‑le 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
14. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita.
(allkirjastatud digitaalselt)