| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-4/240572/2403321 |
| Registreeritud | 03.06.2024 |
| Sünkroonitud | 05.06.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-4/240572 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet, Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet, Transpordiamet |
| Vastutaja | Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Hr Rainer Vakra
Keskkonnaamet
Hr Priit Sauk
Transpordiamet
Teie nr
Meie 03.06.2024 nr 7-4/240572/2403321
Soovitus maaomanike mure lahendamiseks
Austatud peadirektorid
Hiiumaa vallas asuva Hagaste küla mitu maaomanikku (katastriüksused 63901:003:2200 ja
63901:003:0792) on mures selle pärast, et nende maatükid on osa aastast tugevalt üle ujutatud.
Riik on tee seisundit kaitstes pannud inimesed olukorda, kus nende maale juhitakse kraavide ja oja
kaudu vett, mida seal muidu nii palju ei oleks. Inimesed tahavad teada, mida nad saavad ja tohivad
oma metsa ja maa kaitseks ette võtta.
Palun Keskkonnaametil ja Transpordiametil teha omavahel koostööd, arutada olukorda
maaomanikega ning pakkuda välja lahendus, mis arvestab lisaks keskkonnakaitse ja teekaitse
vajadustele ka maaomanike õigusi ja huve.
Hagaste külla on rajatud pikalt kraave, selleks et juhtida teele kogunenud vihmavesi teest eemale.
Kraavidest jõuab vesi ojja ning see ujutab üle rannaniidu. Maa-ameti hinnangul juhitakse vett ojja
kokku ligi 4 kilomeetri pikkusest kraavist. Vee kogumisala suurust pole täpselt hinnatud, kuid see
ulatub kümnete hektariteni.
Maaomanikud on pöördunud oma murega mõlema ameti poole. Õiguskantslerini jõudnud
Transpordiameti vastused on napisõnalised ega paku ühtki lahendust, kuigi tee seisundi kaitseks
rajatud kraavid on vahetult seotud üleujutustega.
Keskkonnaamet viitab oma vastustes sellele, et mõni maaomanike väljapakutud tegevus − näiteks
setete eemaldamine − ei ole looduskaitse seisukohast lubatud, kui setted ladestatakse niidule.
Samas pole selge, kas setteid võiks eemaldada siis, kui neid oja kõrvale ei ladestata.
Küsimus on selles, kas maaomanikel on praeguses olukorras üldse mingit võimalust enda omandit
ja huve kaitsta. Selge ei ole ka see, kas Keskkonnaameti hinnangul on suure osa aastast üleujutatud
rannaniit kaitstavatele liikidele sobiv kasvukeskkond või on vett siiski rohkem kui
niidukooslustele vaja.
2
Keskkonnaamet on käinud olukorraga ka kohapeal tutvumas, kuid kahjuks ei võtnud
keskkonnaametnikud kohapeal käies ühendust maaomanikuga, kes on enda sõnul neid korduvalt
kohtuma kutsunud. Vastuolusid ja eriarvamusi põhjustavas olukorras tuleks riigil eelistada vahetut
suhtlust ning arutelu. Nii on võimalik maaomanikul jagada enda muresid ja mõtteid ning
keskkonnaametnikul tekib võimalus vahetult vastata ning vajadusel anda ka lisaselgitusi. Ühtlasi
aitab see kaasa haldusmenetluse põhimõtete rakendamisele ja nii järgitakse hea halduse tava.
Küsimus ei ole selles, kas keskkonnaametnik võib looduses liikuda ja olukorraga tutvuda. Mõistagi
ta tohib, kui maa pole vastavalt tähistatud ning kaitstaval alal keskkonnaametniku liikumist ei saa
maaomanik üldse piirata (vt LKS § 15 ja KeÜS § 32). Samas on küsitav, kas maaomaniku
kaasamata jätmine aitab probleemi lahendada. Oluline on, et maaomanik elab üleujutatud
piirkonnas ning on seetõttu olustikuga väga hästi kursis. Seetõttu saab ametnik omanikult ka
looduse kaitseks vajalikku teavet.
Kui tegu on keskkonnakaitsega, on omaniku ja Keskkonnaameti eesmärgid sageli ühesugused.
Tavaliselt hindavad maaomanikud mitmekesist elustikku ning tahavad säilitada olemasolevaid
loodusväärtusi. Kui on vaja, tuleb Keskkonnaametil anda selle kohta inimestele piisavalt teavet.
See teave peab olema konkreetse kohaga seotud, mitte formaalne viide mõnele valdkonna
tegevuskavale, mis puudutab inimese kodukohta vaid väga kaudselt. Nõuanne peab puudutama
just nimelt konkreetset kinnistut ja selle loodusväärtuste kaitset.
Sellisel moel tegutsemine nõuab küll aega, kuid seadus näeb ette, et üksikjuhtumit puudutavad
küsimused tuleb lahendada hoiuala valitsejal ehk Keskkonnaametil.
Keskkonnaameti ja maaomanike kirjavahetus on olnud üsna pikk ning nõudnud kindlasti mõlemalt
osapoolelt palju aega ja energiat. See lubab arvata, et kui inimese esimesele pöördumisele püütakse
anda selline vastus, millega üritatakse leida mõistlik tasakaal inimese huvide ja looduse kaitse
vahel, siis ei olegi edasine kirjavahetus vajalik. Mõistlik on sellised probleemid lahendada vahetul
kohtumisel ja anda inimesele nõu, kuidas peaks tegutsema, et kinnistu ei oleks suure osa aastast
üleujutatud ning kaitsealused kooslused säiliksid.
Võimalusel palun andke hiljemalt 21.06.2024 teada, kuidas kavatsete soovitust järgida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Evelin Lopman 693 8431