Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.4/3464-1 |
Registreeritud | 03.06.2024 |
Sünkroonitud | 05.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.4 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Pammana külas „Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}
Pammana külas Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Leisi Vallavalitsuse 10. juuni 2004. a korraldusega nr 156 on kehtestatud Pammana külas Männi
ja Mere kinnistu detailplaneering. Planeeringuala hõlmab Pammana külas Männi (katastritunnus
40301:001:0292, pindala 110 796 m2, maatulundusmaa 100%) ja Mere (katastritunnus
40301:001:0217, pindala 50 737 m2, 100% maatulundusmaa) katastriüksuseid, ala suurus on ca 16
ha. Planeeringuala on nähtav otsuse lisas oleval planeeringuala plaanil. Detailplaneeringuga on
kavandatud territoorium jagada 6 krundiks, neist 5 krunti on planeeritud elamuehituseks ja 1 krunt
looduslikuks pargialaks, kuhu on kavandatud lisaks juurdepääsu tee, puurkaev koos pumplaga,
alajaam ja tuletõrje veevõtu tiik. Käesolevaks hetkeks ei ole planeeritavaid krunte moodustatud
ning hoonete detailplaneeringujärgset ehitusõigust realiseerima ei ole asutud.
Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu vahetus läheduses kehtivad detailplaneeringud
puuduvad. Lähim vana talukoht asub planeeringualast ca 340 m kaugusel edelas Paju
katastriüksusel (katastritunnus 40301:001:0050), lähim elamu asub planeeringualast ca 790 m
kaugusel kagus Pihla katastriüksusel (katastritunnus 40301:001:0006). Männi ja Mere kinnistu
detailplaneeringuala piirneb põhjast Läänemerega, idast Ranniku (katastritunnus
40301:001:0261), lõunast Kadastiku (katastritunnus 40301:001:0104) ja läänest Lahe
(katastritunnus 40301:001:0093) hoonestamata katastriüksustega.
Detailplaneeringuala asub tervikuna Pammana hoiualal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku
Pammana loodusalana ja Väinamere linnualana. Planeeringuala asub valdavas ulatuses (välja
arvatud ca 1,9 ha suurune ala planeeringuala kagunurgas) ranna ehituskeeluvööndis, mille ulatus
on määratud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg-ga 31.
Saaremaa vald küsis 17.11.2023 kirjaga nr 5-2/6217-1 hoiuala valitseja Keskkonnaameti (edaspidi
KeA) seisukohta Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu elluviimise võimalikkuse osas. KeA
oma 27.11.2023 kirjas nr 7-9/23/23393-2 on seisukohal, et Männi ja Mere kinnistu
detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevust ei ole võimalik ellu viia.
Planeeringuala katastriüksuste omanikku teavitati e-posti teel 11.01.2024, et vallavalitsus alustab
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusega. Kinnistute omanik tõi oma kirjas
(registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 27.03.2024 nr 5-2/1770-1) välja, et tema
hinnangul ei ole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Oma kirjas toob omanik
välja, et tema hinnangul ei asu detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad ranna
ehituskeeluvööndis ja kattuvad vaid vähesel määral kaitstavate elupaigatüüpide aladega, seega on
ehitustegevust võimalik planeerida selliselt, et see ei avaldaks negatiivset mõju kaitstavatele
elupaikadele. Samuti tuuakse välja, et KeA info kohaselt on kaitstavad elupaigatüübid praeguseks
hetkeks degradeerunud, mistõttu detailplaneeringu elluviimise ajaks võivad need olla veelgi
rohkem taandunud. Omanik leidis oma kirjas, et enne detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele
asumist tuleks täpsemalt hinnata, kas ja milline konkreetne keskkonnaalane mõju ehitustegevusega
võib kaasneda ning alles seejärel kaaluda, kas ja millises mahus on detailplaneeringu elluviimine
võimalik või mitte. Lisaks toodi välja, et kuivõrd Natura 2000 aladel on mistahes ehitustegevus
2
lubatud üksnes KeA nõusolekul, siis ei kaasne detailplaneeringu kehtima jätmisega mingeid riske
ega negatiivseid mõjusid, mida detailplaneeringu kehtima jätmine ning tulevikus teostatav
võimalik ehitustegevus võiks kaasa tuua.
Vallavalitsus põhjendas oma 24.04.2024 vastuskirjas nr 5-2/1770-2 omanikule, miks on
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine argumenteeritud. Muuhulgas tõi vallavalitsus välja, et
hoonestusalad asuvad ranna ehituskeeluvööndis, kus uute ehitiste ehitamine on keelatud, ning
kaitstavatel elupaigatüüpidel, kus ehitustegevust samuti ei lubata tulenevalt hoiuala kaitse-
eesmärkidest. Kokkuvõttena leidis vallavalitsus, et detailplaneeringu elluviimiseks mõeldud
lähiaastad on möödunud ning käesoleval hetkel ei ole võimalik detailplaneeringut ellu viia,
mistõttu alustab vallavalitsus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusega.
Toetudes kehtivale Leisi valla üldplaneeringule, KeA seisukohtadele, loodusliku olukorra
muutustele ja ajaperioodile, mille jooksul ei ole detailplaneeringut asutud ellu viima, on
alljärgnevalt toodud mitmeid põhjendusi Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu edasise
elluviimise mitte võimalikkuse kohta.
Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringualal on inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*)
ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), mis kuuluvad Pammana hoiuala ja Natura 2000
võrgustikku kuuluva Pammana loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Hoiualade kaitsekord tuleneb
LKS §-dest 14, 32 ja 33. LKS § 4 lg 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks
määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse
ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
Ehitustegevus on osaliselt kavandatud kaitstavatele kooslustele rannaniidud ja kuivad niidud
lubjarikkal mullal, selle tegevusega kaasneb nende koosluste soodsa seisundi kahjustamine.
Ehitustegevuse tulemusel väheneb kaitstavate koosluste levikupindala juurdepääsuteede, hoonete
ja tekkiva õueala ulatuses. Samuti kahjustab kaitstavaid kooslusi planeeringuga kavandatud
kuivenduskraavi rajamine. Kaitstavad elupaigatüübid, kas hävitatakse või rikutakse neile
kooslustele eriomane ökoloogiline struktuur. Rannaniitude ja kuivade niitude lubjarikkal mullal
näol on tegemist esmatähtsate kooslustega ning KeA hinnangul tuleb nende terviklik levikuala
säilitada. Kuigi praegusel ajal on planeeringualale jäävad elupaigatüübid osaliselt degradeerunud,
on need siiski taastumispotsentsiaaliga, kui teha vajalikud taastamistööd.
LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 kohaselt ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (KeA)
nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist ning anda
ehitusluba. LKS § 14 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja LKS § 14 lg 1
p-des 6 ja 8 nimetatud tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi
saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks
hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Üldine põhimõte on, et
ehitustegevus ei ole võimalik hoiuala kaitse-eesmärkideks seatud kooslustel tulenevalt LKS § 32
lg-st 2 ning §-st 3. Tegevus kaitstavatel kooslustel läheb vastuollu hoiuala kaitse-eesmärkidega,
kuna ehitustegevuse tõttu väheneb kaitstava koosluse pindala, kahjustatakse koosluse terviklikkust
ja hävib sellele eriomane struktuur. Nende mõjude tõttu saab koosluse soodne seisund kahjustatud.
Natura 2000 võrgustiku ala puhul peab kavandatava tegevuse oluline negatiivne mõju olema
välistatud. Planeeringuga kavandatav tegevus aga ei välista olulist negatiivset mõju, sest näeb ette
kaitstavate elupaigatüüpide pindala vähendamist. Seejuures ei saa arvestada üksnes elupaigatüübi
kaoga ehitiste alla jääval maal. Ala kasutuselevõtul elamumaana muudetakse hooneid ümbritsev
maa tihti laiemal alal muruks, kus tänu tihedale niitmisele ning muudele võimalikele mõjudele
hävib looduskooslusele iseloomulik elustik ja asendub kultuurtaimestikuga. Selle tulemusena
väheneb elurikkus.
3
Detailplaneering kehtestati 10.06.2004 ehk LKS-i kehtimise ajal (LKS hakkas kehtima
10.05.2004), kuid enne ala kaitse alla võtmist Pammana hoiualana, Pammana loodusalana ning
Väinamere linnualana. Seega detailplaneeringu kehtestamisel ei ole hinnatud tegevuse mõjusid
Pammana hoiuala ja Natura 2000 alade eesmärkidele.
Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit ning korduva üleujutusega veekogu ranna
ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduva
üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri
ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
Kuna kehtiva Leisi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 19.12.2000
määrusega nr 25, edaspidi üldplaneering) ei ole korduvalt üleujutatava ala piiri määratud, tuleb
ehituskeeluvööndi laiuseks arvestada 200 m 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. LKS § 35 lg-s
31 sätestatud korduva üleujutusega alade regulatsioon kehtestati LKS 01.04.2007 jõustunud
redaktsiooniga. Seega hakkas see regulatsioon kehtima pärast üldplaneeringu kehtestamist ning
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud korduva üleujutusega ja sellest tulenevate piirangutega
ega määratud korduvalt üleujutatava ala piiri. Korduva üleujutusega alaga ei ole arvestatud ka
Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu koostamisel. Planeeringualal ei ole ehituskeeluvööndi
ulatust vähendatud. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Kõik planeeringuga kavandatud hoonestusalad, samuti juurdepääsutee ja kuivenduskraav jäävad
ehituskeeluvööndisse. Alale, mis asub väljaspool ehituskeeluvööndit, on planeeringuga ette
nähtud looduslik haljasala. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt on võimalik kaaluda
ehitustegevuse võimalikkust alal, mis jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit ja kaitstavaid
elupaigatüüpe.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada
kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja
detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning PlanS § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib
detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja soovib planeeringu
elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, hoonete
detailplaneeringujärgset ehitusõigust ei ole asutud ellu viima ja tulenevalt looduskaitselistest
piirangutest ning ranna ehituskeeluvööndist ei ole detailplaneeringut võimalik kehtestatud kujul ja
terviklikult ellu viia.
PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Mõistet „lähiaastad“
seaduses sisustatud ei ole. Detailplaneering on kehtestatud ligi 20 aasta tagasi. Mida enam möödub
aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam peab kinnistu omanik arvestama, et kui
detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima paari aasta jooksul, võib kohaliku omavalitsuse üksus
hakata planeerimisotsust üle vaatama. Lähiaastaid on kaudselt defineeritud PlanS-s, kus on
viidatud, et viie aasta möödumisel võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada.
PlanS § 140 lg 3 kohaselt esitati detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu
xx.05.2024 kirjaga nr xx kooskõlastamiseks Päästeametile ja Keskkonnaametile. PlanS § 127 lg 2
kohaselt saadeti detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu xx.05.2024 kirjaga xx
arvamuse andmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM), Elektrilevi OÜ-le,
planeeringualal asuvate kruntide omanikule ja planeeringualaga piirnevate katastriüksuste
omanikele. Otsuse eelnõu on kooskõlastanud KeA xx.06.2024 kirjaga nr xx ja Päästeamet
xx.06.2024 kirja nr xx. ReM toob oma xx.06.2024 kirjas nr xx välja, et xx.
Saaremaa vald on seisukohal, et looduskaitselistest piirangutest tulenevalt ei ole Männi ja Mere
kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevust planeeritud kujul ja terviklikuna võimalik ellu
viia. Peale Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tuleb kavandatava
tegevuse elluviimisel lähtuda kehtivatest õigusnormidest, Pammana hoiuala kaitse-eesmärkidest
ja Leisi valla üldplaneeringust.
4
Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.
Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti
andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse
põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku
osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest
möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja
menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja tagajärgi,
leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva
naaberkinnistute omanike õigusi ja huve ega kahjusta avalikke huve. Detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamine ei kitsenda kinnistu omaniku ega naaberkinnistu omanike seniseid kinnistu
kasutamistingimusi.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja muude normidega.
Planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks
on kohaliku omavalitsuse üksus.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punktid 1 ja 2 ja lõike 6
ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavalitsuse 10. juuni 2004. a korraldusega nr 156 kehtestatud
Pammana külas Männi ja Mere kinnistu detailplaneering (planeeringuala asendiplaan toodud
otsuse lisana).
2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa
Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(digitaalselt allkirjastatud)
Jaanus Tamkivi
volikogu esimees
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Päästeamet
Keskkonnaamet
03.06.2024 nr 5-2/3088-1
Pammana külas Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitame kooskõlastamiseks Pammana külas Männi
ja Mere kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (vt lisa). Planeeringuala
hõlmab Pammana külas Männi (katastritunnus 40301:001:0292, pindala 110 796 m 2 ,
maatulundusmaa 100%) ja Mere (katastritunnus 40301:001:0217, pindala 50 737 m 2 , 100%
maatulundusmaa) katastriüksuseid, ala suurus on ca 16 ha. Detailplaneeringuga on kavandatud
territoorium jagada 6 krundiks, neist 5 krunti on planeeritud elamuehituseks ja 1 krunt
looduslikuks pargialaks, kuhu on kavandatud lisaks juurdepääsu tee, puurkaev koos pumplaga,
alajaam ja tuletõrje veevõtu tiik. Käesolevaks hetkeks ei ole planeeritavaid krunte moodustatud
ning hoonete detailplaneeringujärgset ehitusõigust realiseerima ei ole asutud.
Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks,
kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei
ole asutud ellu viima ning planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib
detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja soovib
planeeringu elluviimisest loobuda.
Detailplaneeringuala asub tervikuna Pammana hoiualal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku
Pammana loodusalana ja Väinamere linnualana. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud
üle viie aasta, hoonete detailplaneeringujärgset ehitusõigust ei ole asutud ellu viima ja tulenevalt
looduskaitselistest piirangutest ning ranna ehituskeeluvööndist ei ole detailplaneeringut võimalik
kehtestatud kujul ja terviklikult ellu viia. Eeltoodust tulenevalt tunnistab Saaremaa vald
detailplaneeringu kehtetuks.
Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad:
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/403-4/.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
1. Pammana külas Männi ja Mere kinnistu DP kehtetuks tunnistamise eelnõu
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 03.06.2024 08:43 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>
Teema: Pammana külas Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Manused: 5-23088-1 03.06.2024 Väljaminev kiri.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Tere! Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument Pammana külas Männi ja Mere kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine, mis on
registreeritud 03.06.2024, numbriga 5-2/3088-1.
Kontaktinfo
Saaremaa Vallavalitsus
Ta l linna 10, Kuressaare, Saaremaa vald Tel 452 5000
e-post: va [email protected]