Fellini aed detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/812-2 |
| Registreeritud | 03.06.2024 |
| Sünkroonitud | 05.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viljandi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S
Viiratsi 30. mai 2024 nr 226
Fellini aed detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
OÜ ODA (registrikood 12501807) juhatuse liige Sten-Mark Mändmaa esitas taotluse
(reg 27.07.2023 nr 7-2/156-1) detailplaneeringu algatamiseks Aindu külas katastriüksustel
89901:001:0659 (Arturi), 71501:002:0424 (Vana-Aindu), 71501:002:0211 (Väike-Aindu),
71501:002:0425 (Marta), 89901:001:0660 (Pihlaka) ja 71501:002:0210 (Emma). Maaomanik
soovib luua Karula järve ümbrusesse mitmekesise ja tervikliku maaelu teemapargi, mille südames
on aed ja park. Olemasolevad maakivihooned rekonstrueeritakse, rajatakse restoran ja hotell-spa.
Lisaks näeb detailplaneering ette vajalikud hooned ja rajatised tootmise teenindamiseks:
kasvuhooned, tootmis- ja personaliruumid, väikevormid jne.
Taotletaval maa-alal varem kehtestatud detailplaneeringud puuduvad.
05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi
valla õigusjärglane.
Taotletaval planeeringualal kehtib Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65
„Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering
(edaspidi ka üldplaneering). Üldplaneeringu kohaselt ei ole suures osas taotletava
detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve määratud, kuid maakasutuse otstarve on
põllumajandusmaa. Osaliselt on Karula järvega piirnev ala üldplaneeringus reserveeritud
puhkealana märkega P1 (hoonete ehitamise õigusega), millega kavandatav detailplaneeringu
eesmärk on üldplaneeringuga kooskõlas.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik teenindusehitiste rajamisel.
Üldplaneeringu järgi asub osa detailplaneeringualast väärtuslikul põllumaal. Väärtuslike
põllumaadena tuleb üldplaneeringu kohaselt käsitleda 45-49 hindepunktiga põllumaid, mille puhul
tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku kasutusse ja et neid ei metsastaks. Tagada tuleb
ka olemasolevate maaparandussüsteemide funktsioneerimine. Vastavalt üldplaneeringule tuleb
vältida ehitustegevust põllumaadel, mille boniteet on suurem kui 45 hindepunkti.
Arvestades eeltoodud asjaolusid otsustas Viljandi Vallavalitsus 12.09.2023 istungil (protokoll nr
2-1/38, päevakorrapunkt 16), et planeeringuspetsialist käsitleb esitatud taotlust üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu algatamisena.
Maria Mägi advokaadibüroo saatis ODA OÜ nimel (reg 25.09.2023 nr 2-8/2955) Viljandi
Vallavalitsusele pöördumise seoses Viljandi Vallavalitsuse 12.09.2023 protokollilise otsusega,
milles teeb ettepaneku korraldada kohtumine, kus esitatud detailplaneeringu taotlust ning Viljandi
Vallavalitsuse seisukohta arutada võimalike arusaamatuste ennetamiseks ja edaspidiseks
vältimiseks.
Viljandi Vallavalitsuse ja OÜ ODA esindajad kohtusid 29.09.2023. Osapooled selgitasid oma
seisukohti, sealhulgas anti ülevaade mis asjaoludel on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamisega ja millised on erinevused üldplaneeringut muutva ja nö tavalise
detailplaneeringu algatamise ja koostamise menetluses.
ODA OÜ juhatuse liige Sten-Mark Mändmaa esitas täiendavad selgitused (reg 09.10.2023 nr
7-2/156-4; reg 30.10.2023 nr 7-2/156-5), mille kohaselt detailplaneeringuga ei kavandata hooneid
ehituskeeluvööndisse ehk ehituskeeluvööndi piire ei ole kavas detailplaneeringuga muuta. Samuti
ei ole enam kavas rajada hotelli ja spa’d ning vastavale hoonele jääks põllumajanduslikku tegevust
abistav funktsioon. Detailplaneeringu algatamise korral kavatsetakse leida detailplaneeringuga
alale lahendus, mis vastab üldplaneeringus sätestatud põhimõtetele ehk ei tingi vajadust
üldplaneeringut muuta.
Samuti annab teada, et vastavalt liiklusmüra analüüsile soovivad rajada tee äärde müravalli koos
osaliselt läbipaistva müraseinaga, et vähendada lokaalselt saaste levikut väärtuslikule alale. Samas
säilivad teelt vaated järvele ja orule. Lisaks on suheldud lahenduse teemal Transpordiametiga ning
täpsem lahendus on väljakujundamisel.
Viljandi Vallavalitsus arutas eeltoodud täiendavaid selgitusi 31.10.2023 istungil (protokoll nr
2-1/45, päevakorrapunkt 17) ja jäi jätkuvalt seisukohale, et tegemist on üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitati (reg 29.01.2024 nr 7-2/156-6) keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang. KSH eelhinnangu kavandatava tegevuse
lühikirjeldusest punktist 1 nähtub, et detailplaneeringu ala soovitakse suurendada järgmistele
katastriüksustele: 71501:002:0212 (Küüni), 71501:002:0213 (Küüni-Järve) ja 89901:001:2187
(Joeli). KSH eelhinnangu järelduste kohaselt planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse
elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning
detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas. KSH eelhinnangu ja KSH
algatata jätmise otsuse kohta küsis Viljandi Vallavalitsus ametkondade käest arvamust.
Põllumajandus- ja Toiduamet tutvus olemasoleva dokumentatsiooniga ning andis seisukohad
(reg 20.02.2024 nr 7-2/156-8), mis lisatakse lähteseisukohtadesse (lisa 1).
Muinsuskaitseamet tutvus olemasoleva dokumentatsiooniga ning andis seisukohad
(reg 04.03.2024 nr 7-2/156-9), mis lisatakse lähteseisukohtadesse (lisa 1).
Keskkonnaamet andis teada (reg 08.03.2024 nr 7-2/156-10) oma tähelepanekud, mille alusel paluti
eelhinnangut ja otsuse eelnõu täiendada ning esitada need uuesti Keskkonnaametile seisukoha
saamiseks.
Päästeamet arvamust ei esitanud.
Transpordiamet kaasatakse detailplaneeringu menetlusse kohe pärast detailplaneeringu algatamist.
Planeeringu koostaja on teinud Transpordiametiga enne detailplaneeringu algatamist koostööd ja
detailplaneeringus arvestatakse nende ette nähtud tingimustega.
Keskkonnaameti tähelepanekute alusel täiendatud KSH eelhinnang esitati Viljandi
Vallavalitsusele (reg 04.04.2024 nr 7-2/156-12). Muu hulgas on täiendava informatsioonina KSH
eelhinnangus välja toodud, et kavandatava tegevuse elluviimiseks tehakse detailplaneeringuga
ettepanek Vana-Aindu kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks 10 meetrini seoses
kavandatava paadikuuri/saunaga, lisaks rajatakse Karula järve kalda piiranguvööndisse
mikromajad ja u 2000 m2 supelrand ning detailplaneeringuga nähakse ette ka paadisilla rajamine
Karula järve äärde.
Täiendatud KSH eelhinnangu esitas Viljandi Vallavalitsus (reg 03.04.2024 nr 7-2/156-11) uuesti
seisukoha küsimiseks Keskkonnaametile, kes esitas oma seisukoha Fellini aed detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta (reg 30.04.2024 nr 7-2/156-13).
Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal, et menetletava
Fellini aed detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju arvestades
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 22 sätestatut ning KSH
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.
Muu hulgas juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erand, mida
võidakse rakendada ainult väga põhjendatud juhtudel ja planeerimisel tuleb lähtuda siiski
looduskaitseseadusega määratud ehituskeeluvööndi ulatusest.
Kõnealune detailplaneering peab olema kooskõlas Viljandi maakonna planeeringuga kuna
kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele.
AS Põlluvara (registrikood 10768251) on 13.05.2024 allkirjastatud lepinguga nr DP342 (reg-nr
15-1/295) võtnud üle koostatava detailplaneeringu finantseerimise kohustuse. Sama lepinguga on
planeeringu koostamise kohustuse võtnud ODA OÜ.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41,
planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 125 lõike 2, § 128 lõike 1, § 142 lõiked 2 ja 6,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõiked 3 ja 5 ning
arvestades Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla
üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneeringut ja esitatud taotlust,
Viljandi Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Aindu külas katastriüksustel
89901:001:0659 (Arturi), 71501:002:0424 (Vana-Aindu), 71501:002:0211 (Väike-Aindu),
71501:002:0425 (Marta), 89901:001:0660 (Pihlaka), 71501:002:0210 (Emma), 71501:002:0212
(Küüni), 71501:002:0213 (Küüni-Järve) ja 89901:001:2187 (Joeli) vastavalt lisatud asendiplaanile
(lisa 2). Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata ehitusõigus puhkuseteenuseid pakkuvate
hoonete ehitamiseks ja pargimaastiku lahenduseks. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 4,7
ha.
2. Anda detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.
3. Jätta algatamata koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna
planeeringuga ei kavandata tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus.
4. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil korraldada planeeringu algatamise teate
avaldamine:
4.1. ajalehes Sakala 30 päeva jooksul peale otsuse jõustumist;
4.2. Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul peale otsuse jõustumist;
4.3. Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mait Allas
vallavolikogu esimees
1. Ehitusõigus
1.1
Krundi kasutamise sihtotstarve
Majutushoone maa (ÄM), põllumajandusmaa (MP). Võimalikud kõrvaotstarbed määrata detailplaneeringuga.
1.2
Hoonete suurim lubatud arv krundil
Määrata detailplaneeringuga.
1.3
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil
Määrata detailplaneeringuga.
1.4
Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus krundil
Määrata detailplaneeringuga.
1.5
Hoonete suurim lubatud sügavus krundil
Tingimusi ei seata.
2. Muud nõuded
2.1
Detailplaneeringu ülesanded
Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1 kuni 13 ja 17 sätestatud ülesanded.
2.2
Uuringute vajadus
Vajalik maa-ala geodeetiline mõõdistamine.
2.3
Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringuala kruntideks jaotamine on lubatud. Vajadus määrata detailplaneeringuga.
2.4
Hoonestusalad
Määrata detailplaneeringuga. Hoonestusala ei ole lubatud kavandada riigitee kaitsevööndisse.
2.5
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Määrata detailplaneeringuga.
2.6
Tehniline taristu
Näidata joonisel kavandatavad liitumispunktid. Olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas. Kui detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikus kasutuses välisvalgustuse ja tehnorajatised, siis detailplaneeringu elluviimise tingimuseks tuleb planeeringus märkida, et sellise taristu väljaehitamine toimub arendaja kulul.
2.7
Liikluskorraldus
Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised, siis planeeringu elluviimise tingimuseks on nende väljaehitamine arendaja kulul.
2.8
Haljastus ja heakord
Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga kavandatakse avalikus kasutuses olevaid haljasalasid, siis on nende rajamine arendaja/krundi omaniku kohustus.
2.9
Krundi piirded
Piirdeaedade/hekkide/mullavallide vajadus käsitleda detailplaneeringuga.
2.10
Servituudi seadmise vajadus
Määrata detailplaneeringuga.
2.11
Detailplaneeringu eelnõu/eskiisi koostamise vajadus
Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamine on vajalik. Eskiis peab andma arusaama lubatavast hoonestusalast, kavandatavast ehitusõigusest ja liikluskorraldusest. Tuleb arvestada, et eskiislahenduse alusel taotleb Viljandi Vallavalitsus täiendavalt lähteseiskohti/arvamust planeeringu koostamisse kaasatud ametkondadelt (p.3.2).
2.12
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamises ja vastuvõtmise otsuse tegemiseks
Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemiseks tuleb detailplaneering esitada Viljandi Vallavalitsusele digitaalselt, elektrooniliselt *.pdf formaadis ja ühes eksemplaris paberil. Digitaalsed vorminõuete failid tuleb esitada enne detailplaneeringu kehtestamist.
2.13
Muinsuskaitse seisukohad
• Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal asulakoha arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik teemapargis ette nähtud rajatised planeerida, et kahju mälestisele oleks minimaalne.
• Aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb projektis ette nähtud kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi hävimise ohu korral arheoloogiline kaevamine).
• Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring (sh eeluuring) on juriidilisele isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).
• Kaeve- ja pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei tuvastatud. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
2.14
Keskkonnaameti ettepanekud
• Eelhinnangu kohaselt nähakse detailplaneeringuga ette 2000 m2 suuruse supelranna rajamist Vana-Aindu kinnistule. Täpsustame, et detailplaneeringu alusel on võimalik kavandada supluskohta, supelranda on võimalik kavandada üldplaneeringuga.
• Paadisilla rajamiseks on vaja küsida Uue-Võidu maastikukaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolek.
• Kavandatava tegevusega seoses tuleb küsida Muinsuskaitseametilt seiskohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
• Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
• Karula järve äärde kavandatavate tegevuste puhul tuleb lähtuda Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjast.
• Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringu ning kehtiva ja kehtestamisel oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku sidususe ning väärtusliku maastiku säilimiseks sätestatud tingimustega.
• Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veekaitseliste piirangutega. Heitvee juhtimisel veekogusse üle 1 m3/ööp või pinnasesse üle 5 m3/ööp ning põhjaveevõtu korral rohkem kui 10 m3/ööp tuleb tegevuseks taotleda keskkonnaluba. Reovee puhastuslahenduse rajamisel tagada nõuetekohased kujad. Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
• Planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus).
• Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
• Hoonete renoveerimist ja ehitamist kavandada selliselt, et välditakse negatiivse mõju avaldumist nahkhiirtele (mh vältida nahkhiirtele oluliste avade sulgemist keldrites või müüripragudes, liiga tugeva tehisvalgustuse kasutamist jms).
2.15
Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohad
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega, et säilitada planeeringu maa-ala ja naaberkinnistute kuivendusseisund.
• Maaparandussüsteemiga arvestamiseks tuleb PTA Viljandi esindusest ([email protected]) küsida maaparanduse teostusjoonised.
• Maaparandussüsteemi maa-ala ja maaparandussüsteemi rajatiste paiknemine kanda detailplaneeringu joonistele.
• Detailplaneeringus tuleb välja tuua kas olemasolev drenaažisüsteem säilitatakse või ehitatakse ümber.
• Detailplaneeringu lahendus peab tagama maaparandussüsteemi toimimise. Lahendus peab kajastuma nii detailplaneeringu joonistel kui seletuskirjas.
• Kui drenaaž säilitatakse, tuleb ehitiste planeerimisel arvestada maaparandussüsteemi rajatiste paiknemisega. Vältida ehitiste kavandamist drenaažikollektorile lähemale kui 5 m (MaaParS § 47 lg 6).
• Kui planeeringu lahendus ei võimalda maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida. Selleks võtta maaparandussüsteemi projekteerimistingimused PTA-lt (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).
• PTA kooskõlastab maaparandussüsteemile kavandatud ehitiste ehitusloa pärast rekonstrueeritud maaparandussüsteemile kasutusloa väljastamist (MaaParS § 50 lg 5).
• Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis (12 m) tuleb hoiduda tegevuste kavandamisest, mis võivad kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. (MaaParS § 48).
• Maaparandussüsteemile kavandatavate ehitiste ehitusluba tuleb kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1).
3. Ajakava. Kaasamine ja koostöö
3.1
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2024 – 2026 aasta jooksul.
Kui detailplaneeringut ei esitata omavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest arvates, siis peab planeeringu koostamisest huvitatud isik esitama omavalitsusele taotluse lähteseiskohtade muutmise või täiendamise vajaduse väljaselgitamiseks.
3.2
Koostöö valitsusasutustega
Detailplaneering koostatakse koostöös järgmiste asutustega:
* Keskkonnaamet;
* Põllumajandus- ja Toiduamet;
* Transpordiamet;
* Muinsuskaitseamet;
* Päästeamet.
3.3
Kaasatavad isikud
Planeeringu koostamisse kaasatakse:
* töö sisust nähtuvalt tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumisühendust kavandatakse või muudetakse;
* OÜ ODA;
* AS Põlluvara;
* katastriüksuste 71501:002:0441; 71501:002:0028; 71501:002:1050; 71501:002:0612; 71501:002:0029; 71501:002:0433; 71501:002:0115; 71501:002:0830 omanik;
* teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise käigus.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|