Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine

Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse Tartu Vangla koosseisu, kõigi Eesti vanglate põhimääruseid ja määrust, millega on sätestatud vormiriietus. Suuremad muudatused on Tartu Vangla teenistujate koosseisu vähendamine ning üksuste kaotamine või liitmine. Lisaks muudetakse eriotstarbelise riietuse värvust ja tunnistatakse kehtetuks vanglate tekstembleemid. Kuna Sisekaitseakadeemias tegutsev justiitskolledž on alates 16. jaanuarist 2024 vanglateenistuse kolledž, muudetakse struktuuriüksuse nimetus kõigis justiitsministri asjakohastes määrustes. Tartu Vangla koosseisu ja põhimääruse muudatused on seotud eelkõige kinnipeetavate arvu vähenemisega vanglates. 2024. aasta 14. jaanuari seisuga viibis vanglates 1827 kinnipeetavat, kellest süüdimõistetuid 1533. Viimastel aastatel on vangide arv püsivalt vähenenud ligi 200 inimese võrra aastas. Arvestades kinnipeetavate arvu vähenemist, on vaja olemasolevat taristut kasutada tõhusamalt ja optimeerida kulusid. 12. jaanuaril 2024 allkirjastas justiitsminister justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“1 muudatused, mille alusel paigutatakse ligikaudu 245 kinnipeetavat Tartu Vanglast ümber Tallinna Vanglasse või Viru Vanglasse. Seoses muudatustega on vaja vastavalt korrigeerida Tartu Vangla üksuste koosseisu. Määrusega muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:

1) justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2023, 6;

2) justiitsministri 5. septembri 2011 a. määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ redaktsiooni avaldamismärkega 22.11.2022, 11;

3) justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.12.2022, 60;

4) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2023, 9;

5) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2023, 11;

6) justiitsministri 22. aprilli 2013. a määrus nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike

töötasustamine“ redaktsiooni avaldamismärkega 30.11.2023, 2;

7) justiitsministri 20. novembri 2000. a määrus nr 46 „Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad“ redaktsiooni avaldamismärkega 28.12.2022, 33;

8) justiitsministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.06.2023, 8;

9) justiitsministri 13. juuni 2006. a määrus nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2023, 13.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Kadri Margus ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1 (Tartu Vangla koosseisu muudatused) Muudatusega vähendatakse Tartu Vangla koosseisu 100,7 koha võrra, millest 96,7 on teenistuskohad ja 4 praktikandi kohad. Esimese üksuse koosseisu vähendatakse nelja inspektor-kontaktisiku ja kahe valvuri koha võrra. Teise üksuse koosseisu suurendatakse kolme inspektor-kontaktisiku ja 14 valvuri koha võrra.

1 RT I, 05.01.2023, 2

Avavangla koosseisu lisatakse üks vanemvalvuri koht. See tagab päevasel ajal vanemvalvuri kohalolu 12-tunniste vahetustega. Muudatus võimaldab vanemvalvuritel koordineerida kõikide vahetuste tööd, et saavutada valvurite töö ühtsem kvaliteet. Pääsla ja kokkusaamise üksuse koosseisus tehakse järgmised muudatused:

a) lisatakse inspektori – üksuse juhi abi koht. Kuivõrd üksuse juhile alluvaid teenistuskohti on palju, aitab sellise koha loomine juhti tema ülesannetes toetada;

b) suurendatakse valvurite teenistuskohtade arvu kuue võrra; c) vanemvalvurite teenistuskohtade arvu vähendatakse üheksalt kahele.

Järelevalvekorralduse üksuse koosseisus tehakse järgmised muudatused:

a) lisatakse inspektori – üksuse juhi abi koht. Kuna järelevalvekorralduse üksuses on juhile alluvate teenistujate hulk piisavalt suur, siis on sellise ametikoha järele vajadus;

b) suurendatakse järelevalvekorralduse üksuse koosseisu ühe vanemsaatja, kahe vanemvalvur- instruktori ja kahe saatja teenistuskoha võrra, sest saateüksus ja järelevalvekorralduse üksus liideti;

Teabe- ja uurimisosakonna koosseisu vähendatakse kahe peaspetsialisti teenistuskoha võrra. Sekkumistegevuste osakonna koosseisus tehakse järgmised muudatused:

a) kaotatakse üks peaspetsialisti-metoodiku teenistuskoht; b) vähendatakse 0,5 koha võrra välismaalaste koordinaatori koormust; c) kaotatakse 1,5 kaplani ametikohta, kuna kinnipeetavate arvu vähendatakse; d) vähendatakse sotsiaaltöötajate kohtade arvu seniselt 8,45 kohalt 4,5-le; e) ühendatakse hariduskorraldaja ja riigikeele õppe korraldaja teenistuskohad ja selle tulemusel

loodud koha uus nimetus on riigikeele õppe ja hariduskorraldaja; f) vähendatakse psühholoogide teenistuskohti 2,75 koha võrra.

Eelnõu §-d 2, 6, 7 ning 8 punktid 2 ja 3 (justiitskolledži ja juhtide nime muudatused) 16. jaanuaril 2024 allkirjastas Sisekaitseakadeemia rektor 22. veebruari 2017. a käskkirja nr 1.1-2/16-1 „Põhimääruste kinnitamine, käskkirjade kehtetuks tunnistamine“ punktiga 1.1 kinnitatud justiitskolledži põhimääruse muudatused. Käskkiri jõustus 15. jaanuaril 2024. Käskkirjaga asendati justiitskolledži põhimääruses sõna „justiitskolledž“ läbivalt sõnadega „vanglateenistuse kolledž“. Kuna kolledži nime muudeti, tehakse justiitsministri määrustes vastavad muudatused. Tegemist on vaid nime muutmisega, kolledži tegevusse see muudatusi kaasa ei too. Lisaks ei ole ühegi vangla koosseisus alates 01.02.2024 ametikohtade nimetusi, nagu alaealiste ja noorte järelevalve juht, alaealiste ja noorte kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste juht. Seetõttu jäetakse loetletud ametikohtade nimetused vastavatest määrustest välja. Eelnõu § 3 (muudatused saatemeeskonna töös) Seoses Tartu Vangla saateüksuse kaotamisega tehakse muudatused ka määruses, millega oli kindlaks määratud saatemeeskonna ülesandeid ja töökord. Muudatused puudutavad kinnipeetava saatmist välisriigis:

a) kui varem pidi saatemeeskonna ülema nimetama saateüksuse juhi ettepanekul, ei ole pärast muudatuste jõustumist saateüksuse juhi ettepanekut enam vaja;

b) lisaks muudetakse sätet, mille järgi teavitab lähtevangla saateüksuse juht või tema määratud ametnik pärast saateülesande täitmist Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talitust saadetava jõudmisest sihtkohta ja saateülesande täitmise ajal toimunud sündmustest. Sätet muudetakse selliselt, et Justiitsministeeriumi teavitab saateüksuse juhi puudumise korral direktori määratud ametnik.

Eelnõu § 4 (Tallinna Vangla põhimääruse muudatused)

Muudatusega asendatakse Tallinna vangla põhimääruses sõna „asjaajamiskord“ sõnadega „teabehalduse kord“. Tegemist on vaid korra nimetuse muutmise ja ajakohastamisega ning vangla töös see muudatusi ei põhjusta. Tallinna Vangla põhimääruse muudatus tehakse seetõttu, et vanglateenistus võtab kasutusele organisatsiooni uue visuaalse identiteedi, mis on esitatud CVI-s. Seoses sellega muutusid vanglate logod ja päised. Kuna varem määruses kehtestatud tekstiembleemi enam ei kasutata, tunnistatakse vastav säte ja lisa kehtetuks. Eelnõu § 5 (Tartu Vangla põhimääruse muudatused) Seoses Tartu Vangla koosseisu muutmisega muudetakse Tartu Vangla põhimäärust. Vangla üksustest kaotatakse kolmas, neljas ja viies üksus ning nendes tehtud põhitegevused lisatakse teiste üksuste ülesannete hulka. Liidetakse saateüksus ja järelevalvekorralduse üksus. Kuivõrd justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ järgi paigutatakse sõltuvushäirega kinnipeetavad edaspidi Tallinna Vanglasse, jäetakse ülesanne korraldada sõltuvushäiretega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist Tartu Vangla üksuste põhiülesannete hulgast välja. Muudatuste kohaselt on esimese üksuse põhiülesanne korraldada vanglas kinni peetavate isikute järelevalvet, vangistuse ja aresti täideviimist ning vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist. Tegemist on üksusega, kes korraldab nii tavapärast vangistuse täideviimist kui ka hakkab tegelema arestialuste ja vahistatute kinnipidamisega. Varem osaliselt kolmanda üksuse põhiülesannete hulka kuulunud ülesanded on pärast muudatuse jõustumist esimese üksuse ülesanded. Teise üksuse ülesannete hulka jäävad kinnipeetavate järelevalve ja vangistuse täideviimise korraldamine. Pääsla ja kokkusaamiste üksuse ülesannete hulka lisatakse vanglas kinni peetavate isikute vastuvõtu korraldamine. Varem kuulus see ülesanne kolmanda üksuse põhiülesannete hulka, ent pärast selle üksuse kaotamist hakkab nimetatud ülesannet täitma pääsla ja kokkusaamiste üksus. Varem põhimääruses eraldi nimetatud saateüksus liidetakse järelevalvekorralduse üksusega. Kuivõrd kinnipeetavate hulk Tartu Vanglas väheneb ning sellega seoses väheneb ka saatmiste hulk, ei ole kahe eraldi üksuse hoidmine ja nende juhtimine enam mõistlik. Järelevalvekorralduse üksuse põhiülesannete hulka lisatakse vanglas kinnipeetavate isikute vangla- või arestimajaväline saatmine. See oli varem saateüksuse põhiülesanne. Muudatusega asendatakse Tartu Vangla põhimääruses sõna „asjaajamiskord“ sõnadega „teabehalduse kord“. Tegemist on vaid korra nimetuse muutmise ja ajakohastamisega ning vangla töös see muudatusi ei põhjusta. Lisaks tunnistatakse kehtetuks Tartu Vangla tekstembleem. Eelnõu § 8 punkt 1 (eriotstarbelise riietuse muudatus) Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt on vanglateenistuja eriotstarbelised riietusesemed musta- ja hallilaigulist värvi. Muudatuse kohaselt on nende riietusesemete värvus üksnes must. Arvestades, et kehtivas määruses sätestatud värvikombinatsiooniga materjali on keeruline hankega leida, võimaldab sätte uus sõnastus vanglal sätestada senisest asjakohasemad hanketingimused. Eriotstarbeline riietus on mõeldud kandmiseks ametnikele, kelle tegevusega võib kaasneda tavavormi ebaotstarbekas määrdumine või kulumine. Seetõttu on neile vajaliku riietuse materjal elastsem ja see hülgab paremini vett. Kuna kirjeldatud omadustega materjali on musta- ja hallilaigulisena keeruline hankega leida, on see põhjustanud vormi tellimisel raskuseid. Määruse muudatusega see raskus kõrvaldatakse. Eelnõu § 9 (Viru Vangla põhimääruse muudatused) Viru Vangla põhimääruses muudetakse personaliosakonna juhataja asendamise korda. Varem asendas personaliosakonna juhatajat haldusosakonna juhataja või tema puudumise korral personaliosakonna

juhataja määratud töötaja. Pärast muudatuse jõustumist asendab personaliosakonna juhatajat tema määratud personaliosakonna töötaja. Muudatusega asendatakse vangla põhimääruses sõna „asjaajamiskord“ sõnadega „teabehalduse kord“. Tegemist on vaid korra nimetuse muutmise ja ajakohastamisega ning vangla töös see muudatusi ei põhjusta. Lisaks, nii nagu tunnistatakse kehtetuks Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tekstembleem, tunnistatakse kehtetuks ka Viru Vangla tekstembleem. Eelnõu § 10 (määruse jõustumine) Tartu Vangla koosseisu muudatused ja põhimäärus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2024. Personalitoimingute tegemiseks on vanglatel vaja aega. Teised käesolevas määruses sätestatud muudatused jõustuvad üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Kavandatavad muudatused

1. Tartu Vangla üksuste koosseisu muudatused

2. Eriotstarbelise riietuse värvuse ja materjal mudatus

3. Muud vanglate põhimääruste muudatused

4.2. Sihtgrupp

Muudatused mõjutavad peamiselt vanglate töökorraldust ning vanglas töötavaid ametnikke ja töötajaid,

kuid võivad vähesel määral puudutada ka kinnipeetavaid, vahistatuid, arestialuseid, vanglasse

toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikuid, välja arvatud

kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetuid, ning korrakaitseseaduse

alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid ja kriminaalhooldusaluseid.

4.3. Mõju vanglate töökorraldusele

Määrus avaldab mõju kõigile kolmele Eesti vanglale, st mõjutatud on kolm valitsusasutust – Tallinna,

Tartu ja Viru vangla. Kokku moodustavad need alla 5% kõikidest valitsusasutustest. Seega on mõjutatud

sihtrühma suurus väike.

Vanglate struktuuris tehtavad muudatused puudutavad osa kõigist ametnikest ja töötajatest.

Töökorralduse muudatused on seotud tööülesannete eri üksuste vahel ümber jaotamisega. Ametnike

ja töötajate koht muutub struktuuriüksuses ja mõningatel juhtudel muutuvad ka ülesanded.

Struktuuriüksuste muudatused (nt struktuuriüksuste liitmine) ei avalda ametnikele ja töötajatele suurt

mõju. Muudatuste tegemisel on arvesse võetud, et ametnike tööülesanded ei muutuks sedavõrd, et see

eeldaks nende ametijuhendite olulist muutmist. Kohad struktuuriüksustes on enamjaolt ümber

korraldatud nii, et ametnikud täidavad samu ülesandeid uues struktuuriüksuses ka edaspidi.

Eriotstarbelise riietuse värvuse muutmine mõjutab väga väikest osa kõigist vanglateenistujatest.

Arestimajas töötavad ametnikud kannavad edaspidi küll teist värvi riideid, kuid see ei eelda nende

töökorralduse muutmist. Muudatus on positiivne, sest hankeid on ellu viia lihtsam ja teenistujatel on

võimalik kiiremini saada oma vajadustega sobivad vormiriietuse elemendid.

Mõju ulatus on väike, kuna vangistusseadusest, kriminaalhooldusseadusest ja teistest seadustest

tulenevad ülesanded vangistuse täideviimisel ja kriminaalhooldusülesannete täitmisel on ka edaspidi

samad.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest struktuurimuudatustega seotud tegevused on ühekordsed ja

vanglad jätkavad neile pandud ülesannete täitmist teiste struktuuriüksuse kaudu.

4.4. Mõju ametnikele ja töötajatele

Tartu Vangla koosseisu muudatused puudutavad kõige rohkem ligikaudu sadakonda teenistujat, kelle

koht koosseisust kaotatakse või kelle koormust vähendatakse. Kellele võimalik, teeb vangla teisele

ametikohale üleviimise ettepaneku (VangS § 128 lg 1 punkt 1 ja lõige 2) või ettepaneku asuda mõnele

muule teenistuskohale vangla koosseisus. Koosseisu vähendamisel lähtutakse avaliku teenistuse

seadusest. Eelisõigus teenistusse jääda on neil, kelle haridus ja kogemused vastavad paremini

ametikoha teenistusülesannetele ja esitatavatele nõuetele. Vajaduse korral arvestatakse lisaks muid

seaduses esitatud kriteeriume, nt laste vanus, ülalpeetavate arv või ametnike esindajana tegutsemine

(ATS § 90 lõige 5). Koondamiskaitse laieneb rasedatele, vanemapuhkusel olijatele ja alla 3-aastast last

kasvatavatele vanematele (ATS § 100 lg 1).

Tartu Vangla teenistujatele pakutakse võimalust asuda tööle kas Tallinna või Viru Vangla vakantsetele

teenistuskohtadele. Lisaks on plaanis pakkuda teenistujatele koostöös Eesti Töötukassaga

karjäärinõustamist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatuste rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse vanglate olemasolevast eelarverahast, lisaraha ei

ole vaja. Muudatuste ühekordne finantsmõju on ligikaudu 250 000 eurot, see tuleneb koosseisuliste

kohtade muutmisest Tartu Vanglas, kus kokku on koondamisolukorras suurusjärgus 100 teenistujat.

Osadele on võimalik pakkuda VangS-i § 128 lg 1 punkti 1 alusel üleviimist või ATS-i § 90 lõike 7 ja TLS-i

§ 89 lõike 3 alusel teist teenistuskohta ning võimalust teenistuses jätkata kas Tallinna või Viru Vanglas.

Lõppmõju eelarvele sõltub sellest, kui mitu teenistujat otsustab üle minna pakutud teisele

teenistuskohale ja kui mitu otsustab koondamise kasuks.

Ühekordne finantsmõju koosneb koondamishüvitisest (ühe kuu palk) ja vajaduse korral ka

koondamisest vähem ette teatatud aja hüvitisest.

Muudatuse tulemusena vabanenud raha on võimalik suunata vanglateenistujate palkade

konkurentsivõimelisena hoidmisele.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 ja § 5 punktid 1–5 jõustuvad 1. juulil 2024. Kuna personalitoiminguteks on vaja lisaaega, annab määruse jõustumine 1. juulil 2024 vanglatele seda piisavalt, et teha teavitustööd ja õigusaktides sätestatud toimingud, nagu koondamisolukorras olevatele inimestele teise koha pakkumise ettepanekud, teatised struktuuriüksustes liikumise kohta vms.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS), kuna määruses kavandatud

muudatused puudutavad vaid vanglateenistust ega mõjuta teisi asutusi. Vanglad on määruse

muudatustest teadlikud ja on saanud esitada oma ettepanekud. Muudatused on vanglatega

kooskõlastatud.

Rait Kuuse

asekantsler

MINISTRI MÄÄRUS

Vanglatega seotud justiitsministri määruste

muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 66 lõike 11, § 71 lõike 8, § 109 lõike 2, § 147 lõike 2 ja §

105 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 26. mai 2008. a määruse nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ muutmine Justiitsministri 26. mai 2008. a määruse nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

Struktuuriüksus või valdkond

Teenistuskoht Ametikoha põhigrupp

Teenistuskoha jaotus vanglaametniku ametikohaks, ameti-

või töökohaks ja koormus

Vangla- ametniku ametikoht

Ametikoht Töökoht Tähtajalisus

Juhtkond Direktor Vangla peainspektor 1 Tähtajaline

Juhtkond Juhiabi Töötaja 1 Tähtajatu

Sisekontroll Peaspetsialist I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Sisekontroll Spetsialist II klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

IT ja andmehaldus Peaspetsialist I klassi vanglainspektor 2 Tähtajatu

IT ja andmehaldus Peaspetsialist Tippspetsialist 1 Tähtajatu

IT ja andmehaldus Andmeanalüütik Tippspetsialist 1 Tähtajatu

Esimene üksus Üksuse juht I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Esimene üksus Inspektor – üksuse juhi abi II klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Esimene üksus Inspektor-kontaktisik II klassi vanglainspektor 4 Tähtajatu

Esimene üksus Vanemvalvur I klassi valvur 5 Tähtajatu

Esimene üksus Valvur II klassi valvur 18 Tähtajatu

Teine üksus Üksuse juht I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Teine üksus Inspektor – üksuse juhi abi II klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Teine üksus Inspektor-kontaktisik II klassi vanglainspektor 6 Tähtajatu

Teine üksus Vanemvalvur I klassi valvur 3 Tähtajatu

Teine üksus Valvur II klassi valvur 18 Tähtajatu

Avavangla Üksuse juht I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Avavangla Inspektor – üksuse juhi abi II klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Avavangla Inspektor-kontaktisik II klassi vanglainspektor 3 Tähtajatu

Avavangla Vanemvalvur I klassi valvur 2 Tähtajatu

Avavangla Valvur II klassi valvur 6 Tähtajatu

01.02.2024 nr 5

Pääsla ja kokkusaamiste üksus

Üksuse juht I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Pääsla ja kokkusaamiste üksus

Inspektor – üksuse juhi abi II klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Pääsla ja kokkusaamiste üksus

Vanemvalvur I klassi valvur 2 Tähtajatu

Pääsla ja kokkusaamiste üksus

Valvur II klassi valvur 30 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Üksuse juht I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Inspektor – üksuse juhi abi II klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Peaspetsialist-korrapidaja I klassi vanglainspektor 5 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Inspektor – korrapidaja abi II klassi vanglainspektor 5 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Vanemvalvur I klassi valvur 2 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Vanemsaatja I klassi valvur 1 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Vanemvalvur-instruktor I klassi valvur 2 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Saatja II klassi valvur 2 Tähtajatu

Järelevalvekorralduse üksus

Spetsialist Keskastmespetsialist 5 Tähtajatu

Teabe- ja uurimisosakond Osakonnajuhataja I klassi vanglainspektor 1 Tähtajatu

Teabe- ja uurimisosakond Spetsialist II klassi vanglainspektor 6 Tähtajatu

Õigus Vanemjurist Töötaja 1 Tähtajatu

Õigus Jurist Töötaja 2 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Osakonnajuhataja Juht 1 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Peaspetsialist-metoodik Tippspetsialist 1 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Välismaalaste koordinaator Tippspetsialist 0,5 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Vanemkaplan Tippspetsialist 1 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Kaplan Keskastmespetsialist 2 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Sotsiaaltöötaja Keskastmespetsialist 4,5 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Riigikeele õppe ja hariduskorraldaja

Keskastmespetsialist 1 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Huvijuht- raamatukoguhoidja

Keskastmespetsialist 1 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Psühholoog Keskastmespetsialist 3 Tähtajatu

Sekkumistegevuste osakond

Tegevusjuhendaja Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Osakonnajuhataja Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Üldarst Töötaja 2 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Psühhiaater Töötaja 2 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Kliiniline psühholoog Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Radioloog Töötaja 0,5 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Infektsionist Töötaja 0,5 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Radioloogia assistent Töötaja 0,75 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Günekoloog Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Hambaarst Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Hambaarsti assistent Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Õendusjuht Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Õde Töötaja 20,5 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Vaimse tervise õde Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Dermatoveneroloog Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Sisearst Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Kirurg Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Ortopeed Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Neuroloog Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Oftalmoloog Töötaja 0,25 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Referent Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Laborant Töötaja 1 Tähtajatu

Meditsiiniosakond Hooldaja Töötaja 1 Tähtajatu

Tartu Vangla Praktikant 4 Tähtajaline

Teenistuskohad struktuuriüksuste kaupa

Juhtkond 2

Sisekontroll 2

IT ja andmehaldus 4

Esimene üksus 29

Teine üksus 29

Avavangla 13

Pääsla ja kokkusaamiste üksus 34

Järelevalvekorralduse üksus 24

Teabe- ja uurimisosakond 7

Õigus 3

Sekkumistegevuste osakond 16

Meditsiiniosakond 37

Praktikandid 4

Teenistuskohti kokku 200

neist vanglaametniku ametikohti 136

neist muid ameti- ja töökohti 64

KÕIK KOKKU 204

§ 2. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 20 lõikes 6 asendatakse sõna „justiitskolledži“ sõnadega „vanglateenistuse kolledži“;

2) paragrahvi 3827 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „justiitskolledži“ sõnadega „vanglateenistuse

kolledži“.

§ 3. Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“

Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruses nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Saatemeeskonna ülema määrab vangla direktor või tema määratud ametnik.“;

2) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „, saateüksuse juhi puudumise

korral direktori määratud ametnik“.

§ 4. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruses nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „asjaajamiskorras“ sõnadega „teabehalduse korras“; 2) paragrahvi 22 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. § 5. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruses nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vangla üksused on:

1) esimene üksus;

2) teine üksus; 3) avavangla; 4) pääsla ja kokkusaamiste üksus; 5) järelevalvekorralduse üksus.“; 2) paragrahvi 131 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Esimese üksuse põhiülesanne on korraldada vanglas kinni peetavate isikute järelevalvet, vangistuse ja aresti täideviimist ning vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist.“; 3) paragrahvid 133–135 ja 1313 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1314 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Pääsla ja kokkusaamiste üksuse põhiülesanne on korraldada vanglas kinni peetavate isikute vastuvõttu ning vanglasse sisenemise, väljumise ja kokkusaamiste korraldamine.“; 5) paragrahvi 1315 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Järelevalvekorralduse üksuse põhiülesanded on korraldada vangla vastutusalas ööpäevaringset korrapidamist ja valvet, vanglas kinni peetavate isikute vangla- või arestimajavälist saatmisi ja tagada vangla operatiivjuhtimine ning toimepidevus.“; 6) paragrahvi 18 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „asjaajamiskorras“ sõnadega „teabehalduse korras“; 7) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate

riigiametnike töötasustamine“ muutmine

Justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike

töötasustamine“ lisas 1 asendatakse läbivalt sõna „justiitskolledži“ sõnadega „vanglateenistuse

kolledži“.

§ 7. Justiitsministri 20. novembri 2000. a määruse nr 46 „Vanglaametniku ametiastmetele

vastavad ametikohad“ muutmine

Justiitsministri 20. novembri 2000. a määruses nr 46 „Vanglaametniku ametiastmetele vastavad

ametikohad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktis 3 ja § 2 punktis 2 asendatakse sõna "justiitskolledži" " sõnadega

"vanglateenistuse kolledž“;

2) paragrahvi 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „, alaealiste ja noorte järelevalve juht, alaealiste ja

noorte kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste juht“;

§ 8. Justiitsministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 14 "Vanglateenistuse ametniku ja

vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise

kord" muutmine

Justiitsministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõike 2 punktides 1−3 asendatakse sõnad "musta-ja hallilaiguline" vastavas käändes

sõnaga "must" vastavas käändes;

2) paragrahvi 56 lõigetes 1 ja 2, § 57 lõikes 1 ja määruse lisas 10 asendatakse sõna "justiitskolledži"

sõnadega "vanglateenistuse kolledži"“;

3) paragrahvi 57 lõikest 1 ja määruse lisast 10 jäetakse välja sõnad „, alaealiste ja noorte järelevalve

juht, alaealiste ja noorte kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste juht“.

§ 9. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” muutmine Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruses nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 112 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Personaliosakonna juhataja määrab oma äraolekul enda asendajaks personaliosakonna

töötaja.“

2) paragrahvi 19 lõike 1 ja 2 kolmandas lauses asendatakse sõna „asjaajamiskorras“ sõnadega „teabehalduse korras“;

3) paragrahvi 19 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 ja § 5 punktid 1–5 jõustuvad 1. juulil 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler