OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

04.06.2024 nr 11.2-37/24/571

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Mündi tn 2

Tallinn

15197, Harju maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme

„Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020” raames otsuse Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalameti (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile „Reidi tee ehitus Tallinnas“

(nr 2014-2020.10.01.17-0037; edaspidi projekt).

Auditi aruande nr JKS-49/2022 kohaselt ei ole toetuse saaja riigihanke viitenumbriga 193284

„Reidi tee ehitus Tallinnas“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses2 (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud hanke kuludele finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 2 642 573,02 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lg 1 ja § 49 ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse

nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 20.09.2018

kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 11 punkt 5 ja 7 ja lg 12,

majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine

perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 35, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

17.10.2017 käskkirja nr 6-12/17-065 (edaspidi rahastamise otsus) Lisa 1 p 17, samuti projekti

raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus.

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 korraldusele nr 415 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2021 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 193284 läbiviimise ajal kehtinud 01.09.2017 jõustunud riigihangete

seaduse redaktsiooni.

1. Riigihankes nr 193284 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke

nr 193284 (hanketeade avaldati 09.03.2018; edaspidi hange) pakkumuste esitamise tähtajaga

23.04.2018. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti 25.06.2018 edukaks tunnistatud ühispakkujatega

KMG Inseneriehituse AS (11399376; edaspidi peapakkuja) ja Verston OÜ (11947047; edaspidi

ühispakkuja) ehitustööde töövõtuleping nr 2106181 maksumusega 31 761 252,37 eurot

(käibemaksuta), mis sisaldab tellija reservi 10% summas 2 887 386,59 eurot (käibemaksuta),

täitmisajaga 550 päeva.

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Toetuse saaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes on kohaliku

omavalitsuse asutus RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja

riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda.

Auditeeriv asutus tuvastas hanke nr 193284 kontrollimisel järgmised rikkumised:

1) hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardeid, kuid lisatud ei ole märget „või

sellega samaväärne“;

2) hankija on kehtestanud konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.2.

1.1. Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardeid, kuid lisatud ei ole märget „või

sellega samaväärne“

1.1.1. Rikkumise asjaolud

Riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 – töökirjeldus (Reidi tee) 29.03.2018“ punktis 2 on toodud: „2.

Juhul, kui alusdokumentides on nimetatud või viidatud kindlale ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ning tootmisviisile, on pakkujal õigus pakkuda

samaväärset samade tehniliste omadustega toodet, juhul kui see ei ole seotud

maastikuarhitektuurse terviklahendusega.“;

Eelnimetatud dokument sisaldab viiteid järgmistele standarditele:

- EN13201 (või sellega samaväärne) - Täiendavad nõuded ülekäiguradade valgustitele;

- EVS 843:2016 (või sellega samaväärne) – sellele peab vastama Masti vundamendi ja sõidutee

äärekivi vahe;

- EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

(või sellega samaväärne);

- EVS 901-1:2009 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid (või sellega samaväärne);

- EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa2: Bituumensideained (või sellega samaväärne);

- EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 12620:2005+A1:2008 Betooni täitematerjalid (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 1436:2018 Road marking materials - Road marking performance for road users and test

methods (või sellega samaväärne);

- EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS 615:2001 Foorid ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS 615:2001/A1:2008, Foorid ja nende kasutamine (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 1317, Teepiirdesüsteemid (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 14388:2015, Liiklusmüra tõkked (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 15381:2008, Geotekstiilid ja geotekstiilipõhised tooted. Nõutavad omadused

kasutamisel katendites ja asfaldikihtides (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 1343:2012, Looduskivist äärekivid välissillutiseks. Nõuded ja katsemeetodid (või

sellega samaväärne);

- EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

(või sellega samaväärne);

- EVS-EN 12620:2005+A1:2008 Betooni täitematerjalid (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus (või

sellega samaväärne);

- EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 13201-4:2015 Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 124-1:2015; Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate

aladele. Osa 1: Määratlused, liigitus, kavandamise üldpõhimõtted, toimimisnõuded ja

katsemeetodid (või sellega samaväärne);

- EVS-EN 124-2:2015; Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate

aladele. Osa 2: Malmist rest- ja hoolduskaevude päised (või sellega samaväärne);

- EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk (või sellega samaväärne);

- EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk (või sellega samaväärne);

- BY 40 2003 Betonirakenteiden pinnat/luokitusohjeet (või sellega samaväärne);

- Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks

üldkasutatavates ehitistes. (28.11.2002 määrus nr 14);

- Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded (või sellega samaväärne);

- Tarindi RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid (või sellega

samaväärne);

- RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend (või sellega

samaväärne).

Ehitusprojektis, mis kuulub samuti riigihanke alusdokumentide hulka, on viidatud ka muudele

standarditele, näiteks:

• TÖÖ nr: 15150 Reidi tee I etapp 02_VK_Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa. Seletuskirja p 2.2.1

Torustiku paigaldus ja kaeviku täide: Hüdraulilise surveproovi teostamine vastavalt AS Tallinna

Vesi tehnilistele nõuetele, ning standardile SFS 3115.

• TÖÖ nr: 15150 Reidi tee I etapp 02_VK_Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa. Seletuskirja p 2.1.1

Torustike materjal: Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate

ettekirjutusi.

• Ehitusprojekt töö nr: 15150 Reidi tee I etapp 12_LA_Lammutusprojektid;

12595_EP_v03_Lootsi13_2016-12-15 Seletuskirja p 3.4.1.Materjalid: Keevitajad peavad olema

sertifitseeritud vastavalt standardi EN 287-1 nõuetele.

• EVS-EN 1775:2008; EVS-EN 12007-1:2012; EVS-EN 12007-2:2012.

Tegemist ei ole lõpliku nimekirjaga ning viiteid erinevatele standarditele ja juhistele sisaldavad nii

ehitusprojekt kui ka selle juurde kuuluvad lisad veel.

Nimetades hanke tehnilise kirjelduse koosseisus olevates dokumentides standardeid ilma, et oleks

lisatud juurde märge „või sellega samaväärne“, on hankija auditeeriva asutuse hinnangul rikkunud

RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustust. Rakendusüksus nõustus auditeeriva asutuse

seisukohaga.

1.1.2. Toetuse saaja selgitused

Standard SFS 3115 on välja toodud RIL 77-2013 olevas paigaldusjuhendis. Juhend RIL-77

hõlmab ka mainitud standardit SF 3115.

TÖÖ nr: 15150 Reidi tee I etapp 02_VK_Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa. Seletuskirja p 2.1.1

Torustike materjal: Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate

ettekirjutusi. – Lisas 1 on samaväärsuse märge lisatud RIL 77-1990-le.

RIL 77-2013 on paigalduse juhendmaterjal, mis on uuem väljalase Lisas 1 – töökirjeldus välja

toodud juhendist RIL 77-1990, mis on samuti laialdaselt kasutusel ka praegu. Tegemist on oma

sisult ja olemuselt sarnaste materjalidega. Pakkuja, kes oli võimeline tegema tööd standardi

vanema versiooni järgi, oli võimeline tegema tööd ka standardi uue versiooni järgi. Tuleb välja

tuua, et RIL 77 juhend RIL 77-1990 versioonis on Lisas 1 välja toodud ning ka lisatud juurde

märge „või sellega samaväärne“.

1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt RHS-is sätestatule peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma

aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub,

võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid

ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale.

Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88

lg-st 3 tulenevat kohustust.

RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse

kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on selgesõnalise

kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda

või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi järgimine on konkreetse

asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud mõnes teises, vastavat

valdkonda reguleerivas õigusaktis.

Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike

siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas,

sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse

järjekorras Euroopa standardeid ülevõetavatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele

hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa

standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel

riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele

ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele

viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“

Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud Euroopa

Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“ Tutvudes juhendi

lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardi järgmise nõue

ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav.

Hankes nr 193284 on hankija osaliselt jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse

lisada ehitusprojektides viidatud loetletud standarditele märke „või sellega samaväärne“.

Rakendusüksus möönab, et mahukat dokumentatsiooni ning spetsiifilisi ehitusmaterjale ja

tootmisviise ning juhiseid sisaldavas ehitushankes ei pruugi alati olla võimalik kirjeldada kõiki

nõudeid ja tingimusi ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Sellises olukorras võib

hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 tehnilises kirjelduses nimetada ka konkreetseid standardeid,

kuid on kohustatud juurde lisama märke “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga

eelviidatud sättest lähtunud ega nõutavat märget lisanud, et see kehtiks kõikidele standarditele,

mida on riigihanke alusdokumentides nõutud. Rakendusüksus leiab, et pakkujatel ei olnud

riigihanke alusdokumentidest võimalik üheselt aru saada kõigi standardite osas samaväärsete

standardite alusel pakkumise lubatavusest, kuivõrd vastav märge nende standardite juures puudus.

RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile.

Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab hankija

kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks

eriregulatsioonile ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3). Hankijal tuleb

ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja

proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ning § 3 p 1 ja p 2). Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste

koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega

seotud diskrimineerimise ohtu (EK C-368/10, p 62). Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama

riigihangete avatust konkurentsile ning tuleb koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult

konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg

1 teine lõik ning direktiivi 2014/25/EL põhjendus 83 ja art 36 lg 1 teine lõik). Riigihankes peab

olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel,

standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleb tehnilised kirjeldused

koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega,

kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde

põhiomadusi. Kui viidatakse oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka

teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi.

Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile.

Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija

kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd

erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, siis

konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata

hankes osalevate pakkujate ringi.

Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud

isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Ei ole

välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud

hanke tehnilises kirjelduses sisalduvas detailplaneeringus nimetatud standardite osas pakkuda

samaväärseid lahendusi.

Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruses nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” viidatakse

küll erinevates paragrahvides standarditele (nt § 4 lg 2 punkt 2, § 18 lg 1 punkt 1), aga pole lisatud,

et need standardid peaksid olema just EVS-i, EN-i vms standardid. Samuti ei sisalda

ehitusseadustik viiteid just EVSi standarditele. Hankija ei ole esitanud objektiivseid põhjendusi,

millest oli tingitud vajadus nõuda just riigihanke alusdokumentides nimetatud standardeid lisamata

juurde märke „või sellega samaväärne“.

Hankija on riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 – töökirjeldus (Reidi tee) 29.03.2018“ punktis 2

sätestanud, et juhul, kui alusdokumentides on nimetatud või viidatud kindlale ostuallikale,

protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ning tootmisviisile, on pakkujal õigus

pakkuda samaväärset samade tehniliste omadustega toodet, juhul kui see ei ole seotud

maastikuarhitektuurse terviklahendusega. Rakendusüksus nõustub auditi hinnanguga, et antud

lause ei puuduta kõiki standardeid, juhiseid ja norme, mida hanke alusdokumendid sisaldavad.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke alusdokumentides kindlaid

standardeid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja eiranud RHS

§ 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi.

1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 7 toodud

asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult

konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Ühendmääruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt

rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus peab otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates

põhjendatuks 5-protsendilise määra kohaldamist. Võttes arvesse erinevate standardite ja juhiste

arvu ning nende poolt kaetavate tööde mahtu, ei saa asuda seisukohale nagu puudutaks need

vähetähtsat osa lepingust või oleksid ainult formaalsed. Kuivõrd rikkumine on hankes läbiva

iseloomuga, ei saa rikkumise mõju fondi eelarvele välistada, mistõttu finantskorrektsioon on

põhjendatud. Samuti ei saa nendel põhjustel rikkumise ulatust hankelepingu kogumahust rahaliselt

hinnata, mistõttu on põhjendatud kohaldada korrektsiooni kogu hankelepingu maksumusele.

Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankesse esitasid pakkumuse 8 pakkujat. Kõik

laekunud pakkumused tunnistati 04.05.2018 vastavaks. Seega, hankes oli arvestatav konkurents ja

järelikult on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.2. Hankija on kehtestanud konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hankija kehtestas tehnilise- ja kutsealasuutlikkuse kvalifikatsiooni hindamiseks

kvalifikatsioonitingimuse, mille kohaselt

- Elektri- ja sidetööde eest vastutav isik: elektrialane kõrgharidus, vähemalt kehtiv B-

pädevustunnistus või kutsetunnistus elektriinseneri tase 6 (või välisriigis omandatud pädevuse

puhul elektriohutusseaduse § 30 kohane personali sertifitseerimise asutuse tõend).

Audiitorid juhivad tähelepanu, et pädevustunnistuse klassid on kehtestatud siseriiklikus õigusaktis

(Seadme ohutuse seadus ja majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määrus nr 88 „Seadme vahetu

kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle

tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“, edaspidi määrus nr 88) ja on seega

välispakkujate suhtes piiravad. Sulgudes toodud laiend (elektriohutusseaduse § 30 kohane

personali sertifitseerimise asutuse tõend), mis peaks pakkuma alternatiivi välispakkujatele, ei täida

oma eesmärki, kuivõrd elektriohutusseadus oli hanke alustamise hetkeks olnud mitu aastat kehtetu.

Hankija on kehtestanud rahvusvahelises hankes välispakkujatele piirava

kvalifitseerimistingimuse, rikkudes sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid.

1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. Sama paragrahvi p 3 alusel tagab hankija konkurentsi efektiivse

ärakasutamise riigihankel.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest eeldusest lähtuvalt, sh sõnastada tingimused selliselt, et välispakkujad saaksid hankes

pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke

pingutusi tegemata. Ebamõistlikuks võib pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt

juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud teenuse osutamisele

(hankelepingu täitmisele), mistõttu oleksid asjakohased nõuda alles edukaks tunnistatud pakkujalt.

Kõik hankija poolt seatavad piirangud peavad tagama võrdse kohtlemise ning olema nii siseriiklike

kui ka välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes proportsionaalsed ja põhjendatud.

Proportsionaalseks ja põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see on hankelepingu täitmiseks

vältimatult vajalik.

Elektrikutele väljastatav B-kategooria pädevustunnistus on Eestis kasutusel olev nimetus, mis

tuleneb määrusest nr 88. Hanketeates sõnastatud pädevustunnistuse nõue ei anna võimalust esitada

mõnda muud dokumenti selle asemel, sest nimetatud on konkreetne siseriiklikult kehtestatud

dokument ja ei ole selgitatud, kuidas isikul, kes on omandanud nõutaval tasemel kompetentsus

välisriigis, on võimalik kutsekvalifikatsiooni teisiti tõendada. Arvestades seatud nõude sõnastust,

ei ole lubatud pakkuda B-klassi pädevustunnistusele alternatiivi.

Tingimuses nimetatud kutsetunnistus elektriinseneri tase 6 on samuti Eesti-spetsiifiline. Kuigi ka

teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides on elektriinseneridele mitmeid nõudeid

kvalifikatsioonile, võivad need Eesti kutsestandardis märgitust siiski sisu poolest erineda ning ka

kutsetunnistuse nimetus ei ole kõikides riikides ühtne. Seega iga riik võib omada eraldi süsteemi

kutsekvalifikatsiooni andmiseks ja väljastada riigispetsiifilise nimetusega tõendava dokumendi.

Samuti ei ole elektriinseneri ameti puhul teises liikmesriigis antud kvalifikatsiooni tunnustamine

automaatne, vaid seda hinnatakse igakordselt eraldi.

Sulgudes toodud viide seadusele kutsetunnistus elektriinseneri tase 6 järel oli hankemenetluse

hetkeks (seda juba alates 01.07.2015) kehtetu. Seega ei saanud välispakkuja viidatud seadusest

lähtuda ning võib eeldada, et välispakkujal puudus teadmine, millist dokumenti hankija

välispakkujalt alternatiivina tegelikult ootas.

Otsuse punktis 1.2 kajastatud rikkumise puhul nõustub rakendusüksus audiitoritega, et Eesti ja

välisriikide ettevõtjaid on põhjendamatult koheldud erinevalt, aktsepteerides pakkujate puhul

Eesti-sisest pädevustunnistust ja jättes välispakkujad ilma võimalusest esitada enda asukohariigis

kasutatavat samaväärset pädevust tõendavat dokumenti. Seega leiab rakendusüksus, et toetuse

saaja oleks pidanud hanke alusdokumentidesse lisama info selle kohta, kuidas oleksid saanud

hankes osaleda need välispakkujad, kelle asukohariigis ei väljastata sellenimelisi tunnistusi. Kuna

hankija ei ole antud asjaolusid täpsustanud, näiteks nõuete loetlemisel kasutanud sõna „või

samaväärne“ vms, on rakendusüksuse hinnangul põhjendamatult piiratud pakkujate ringi,

välistades eelkõige välismaised pakkujad, kelle asukohariigis ei väljastata elektri- ja sidetööde

teostajatele B-kategooria või muu kategooria nimelisi tunnistusi, ja hanketeates või teabevahetuses

märgitud kutsetunnistust. Hankija on välistanud välispakkujatel eduka hankes osalemise,

tuginedes üksnes oma asukohariigis omandatud pädevusele.

Käesoleval juhul on piirava iseloomuga tingimuse puhul tegemist asutamislepingus sätestatud

mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega. Isikute võrdse kohtlemise

põhimõte eeldab, et riigihanke igal etapil koheldakse kõiki riigihankes osalevaid isikuid

ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud hanke läbiviimisega. Euroopa Kohus on

oma otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele

esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega

diskrimineerivad. Samuti peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel (RHS § 3 punkt 3).

Eeltoodud põhjustel rakendusüksus nõustub audiitorite seisukohaga, et hankes seatud nõue on

diskrimineeriv ega ole teistes liikmesriikides asutatud pakkujate suhtes põhjendatud ning on

seeläbi vastuolus RHS § 3 punktis 2 ja punktis 3 sätestatuga.

1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse § 21 lg 1 alusel, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Otsuse punktis 1.2 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5 toodud

asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25% juhul, kui

hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides

nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt on

põhjendatud juhtudel lubatud kohaldada 5- või 10%-list korrektsioonimäära.

Kuigi auditi lõpparuandes on viidatud käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva ühendmääruse

redaktsiooni § 223 lg 1 p-le 4, mis näeb ette 10%-lise korrektsiooni tegemise, kui taotleja või

pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu

sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu

esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, ei vasta viidatud säte etteheidetava rikkumise sisule.

Auditi aruande kohaselt on seatud tingimus diskrimineeriv kohaliku eelistuse tõttu ning

hankelepingu esemega ebaproportsionaalsust ei ole ette heidetud. Rakendusüksuse hinnangul

piirab seatud tingimus konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse

tõttu. Seega, arvestades projekti rahastamise otsuse andmise aega, on põhjendatud kohaldada

rikkumisele ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5.

Lähtudes muu hulgas ühendmääruse § 22 lg-st 12, peab rakendusüksus otsuse punktis 1.2

kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks 10-protsendilise määra

kohaldamist. Rakendusüksus võtab siinkohal arvesse, et rikkumine esineb

kvalifitseerimistingimuses, mille puhul on tõenäolisem, et hankest huvitatud isik tutvub nendega

esmajärjekorras, et selgitada välja, kas tal on üldse võimalust hankes osaleda. Seega võib eeldada,

et kvalifitseerimistingimuses esinev riive võib olla suurema mõjuga. Samuti võtab rakendusüksus

arvesse, et tingimuses seatud nõuded olid selgelt Eesti-spetsiifilised, mis ei võimaldanud hankest

huvitatud isikul mitmeti mõistetavust. Kuivõrd tegemist oli rahvusvahelise hankega, võis seatud

tingimus eelkõige piirata välisriigi pakkujate osalemist hankest, kelle puhul on tõenäolisem, et

tingimust täita ei suudeta. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankesse tegid

pakkumuse 8 ettevõtjat ja kõigi pakkumused tunnistati vastavaks, mistõttu võib asuda seisukohale,

et tagatud oli siiski pakkujate paljusus. Pakkujate hulgas oli üks välismaine pakkuja, kes esitas

pakkumuse ühispakkujana. Rohkem välismaiseid pakkujaid ennast hanke juurde ei registreerinud.

Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel arvesse, et hanketeade on saadetud avaldamiseks

Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka

välisriigi pakkujatel ja neil oli teoreetiliselt võimalik küsida seatud tingimuse osas selgitusi või

esitada ka vaidlustus. Siinkohal arvestab rakendusüksus ka sellega, et selgituste küsimiseks või

vaidlustuse esitamiseks hankest huvitatud isikutel kohustust ei ole, mistõttu see asjaolu rikkumise

finantsmõju ei välista.

Samuti tuleb korrektsioonimäära leidmisel arvesse võtta, et hankija asukohariigi eelistust

väljendav nõue rahvusvahelises hankes ilma sõnaselge võimaluseta välisriigi pakkujatel täita

tingimus enda asukohariigi regulatsiooni kohaselt väljastatavate tõenditele tuginedes, riivab ühte

olulisemat Euroopa Liidu aluspõhimõtet – võrdse kohtlemise põhimõtet tagamaks kaupade ja

teenuste ühetaoline liikumine kogu majanduspiirkonna piires. Niivõrd olulise põhimõtte riive

korral tuleb rikkumisest tingitud finantsmõju pidada pigem suuremaks. Lisaks on isikute võrdse

kohtlemise põhimõtet läbivalt silmas peetud ka RHS § 3 üldpõhimõtete sõnastamisel. Nagu ka

rakendusüksus eespool selgitas, on rikutud ka RHS üldpõhimõtteid.

Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne vähendada hankelepingule

eraldatavat toetust 10%.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete

olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hankelepingu lubamatu

muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema.

Kümnest protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ei näe ette

ka käesoleva otsuse koostamise hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 1 punkt 2 koosmõjus lg 2

punktiga 2.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

1.3. Hanke nr 217629 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

hankes nr 193284 on tuvastatud 2 rikkumist, millest otsuse punktis 1.1 kirjeldatud juhtumi puhul

on finantskorrektsiooni määr 5% ja otsuse punktis 1.2 juhtumis 10%, siis rakendatakse hanke nr

193284 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses.

2. Hankes nr 193284 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti

eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 193284 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 1 „1.

Ehitamine“ raames KD-s nr 2, 4, 7, 8, 10, 13, 14, 16, 19, 20, 22, 23, 26, 28, 30 kokku summas

26 425 730 eurot (sh käibemaks).

Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1-1.2 loeb rakendusüksus hankega nr 193284 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 2 642 573,02 eurot (26 425 730*10%), millest toetus moodustab 2 246 187,09

eurot ja omafinantseering 396 385,93 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori

17.10.2017 käskkirja nr 6-12/17-065 lisa 1 punkte 1 ja 3 ning vähendab mitteabikõlbliku summa

võrra projekti eelarvet.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 29.04.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 13.05.2024, mida toetuse saaja pikendas 13 kalendripäeva võrra.

Toetuse saaja palus 22.05.2024 vastuskirjaga rakendusüksusel arvesse võtta toetuse saaja poolt

välja toodud asjaolusid ja antud selgitusi ning jätta talle saadetud finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu alusel finantskorrektsiooni otsus tegemata. Esitatud argumendid ei muuda otsuse asjaolusid

ega järeldusi seoses punktides 1.1 ja 1.2 käsitletud rikkumistega, niisamuti finantskorrektsiooni

määra suurust ega selle kaalutlusi. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses

täiendanud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti.

Toetuse saaja märgib, et töökirjelduse punktis 2 on toodud järgmine selgitus: „2. Juhul, kui

alusdokumentides on nimetatud või viidatud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,

patendile, tüübile, päritolule ning tootmisviisile, on pakkujal õigus pakkuda samaväärset samade

tehniliste omadustega toodet.“ ning lisab, et nimetatud punkti eesmärk on lisada

alusdokumentidesse klausel mõttega, et katta kõik samaväärse vajadused, olgu need siis projektis

või mõnes muus dokumendis toodud. Rakendusüksus juhib tähelepanu sellele, et eeltoodud

töökirjelduse punktiga on täidetud RHS-i § 88 lg 6 nõue, mitte aga RHS-i § 88 lg-st 3 tulenev

nõue.

Rakendusüksus tõi otsuse punktis 1.1.1 välja standardite nimekirja, mis oli hankija poolt lisatud

riigihanke alusdokumenti „Lisa 1 – töökirjeldus (Reidi tee) 29.03.2018“ ja millele hankija lisas

juurde „või sellega samaväärne“. Lisaks on ehitusprojektis nimetatud ka muid standardeid, millele

hankija ei ole lubanud samaväärseid. See, et hankija ei ole ise ehitusprojekti koostaja, ei muuda

asjaolu, et ehitusprojektis toodud standarditele ei ole riigihanke alusdokumentides lubatud

samaväärseid. Olenemata sellest, et ehitusprojekti koostamisel ei ole kohustust märkida

standarditele juurde „või sellega samaväärne“, oleks hankija saanud seda märkida riigihanke

alusdokumentides selliselt, et kaasatud oleksid kõik hanke objekti ehitamisega seotud standardid.

Rakendusüksus kordab otsuse punktis 1.1.3 toodut, et majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015

määruses nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” viidatakse küll erinevates paragrahvides standarditele

(nt § 4 lg 2 punkt 2, § 18 lg 1 punkt 1), aga pole lisatud, et need standardid peaksid olema just

EVS-i, EN-i vms standardid. Samuti ei sisalda ehitusseadustik viiteid just EVSi standarditele.

Hankija ei ole esitanud objektiivseid põhjendusi, millest oli tingitud vajadus nõuda just riigihanke

alusdokumentides (ehitusprojektis) nimetatud standardeid lisamata juurde märke „või sellega

samaväärne“.

Kuivõrd hankija ei ole lisanud kõikide standardite ja juhendite puhul, millest lepingu täitmisel

tuleb juhinduda, „või sellega samaväärne“, on rakendusüksuse hinnangul hankija riigihanke

alusdokumentides silmas pidanud konkreetseid standardeid. RHS § 88 lg 3 kohaselt peab lisama

märke „või sellega samaväärne“ ka hanke alusdokumentides väljatoodud standardite kohta, et

pakkujatele oleks üheselt selge, et kõigi viidatud standardite puhul on samaväärsus lubatud.

RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus

mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti

konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed.

Otsuse punktis 1.2 toodud rikkumise puhul juhib toetuse saaja tähelepanu, et B-pädevustunnistuse

olemasolu on üks võimalus elektrialast pädevust tõendada, mille olemasolu ei ole kohustuslik, vaid

hankija on nähtavalt kirjelduses ka alternatiividele mõelnud. Rakendusüksus nõustub toetuse

saajaga, et B-pädevustunnistuse alternatiivina oli lubatud kutsetunnistus elektriinseneri tase 6, aga

välispakkujatele olid mõlemad variandid piiravad. B-pädevustunnistuse puhul polnud kirjeldatud,

kas ja kuidas välispakkuja saaks samaväärse tunnistuse puhul hankes osaleda. Teine variant

sisaldas välispakkujatele viidet mittekehtivale seadusele. Toetuse saaja küll juhib tähelepanu

sellele, et kuigi kvalifikatsioonitingimuse sõnastuses oli välispakkujatele viide mittekehtivale

seadusele, siis reguleeris kõnealust küsimust seadme ohutuse seadus (§ 10 lg 5) ning lisab, et

töökirjelduses (lisa 1) on mh ära toodud ka seadme ohutuse seadus, millega pidi samuti

potentsiaalne pakkuja tutvuma enne pakkumuse esitamist ning mille nõuded vajadusel eraldi

selgeks tegema. Rakendusüksus selgitab, et hankija seatud kvalifitseerimistingimusest ei saa

eeldada, et välispakkujad pidid teadma viidatud mittekehtiva seaduse asemel kehtivast seadme

ohutuse seaduse § 10 lg 5 olemasolust ja selle alusel hankes osalemise võimalusest. Teiseks,

töökirjelduses on küll viide eelnimetatud seadusele, aga töökirjeldus on seotud hankelepingu

täitmisega, mitte hankesse saamisega.

Toetuse saaja viitab oma vastuses, et lähtuti enne 01.09.2017 kehtinud RHS § 41 lg-st 3.

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et käesoleva hanke nr 193284 hanketeade avaldati 09.03.2018,

seega viide ei ole asjakohane.

Toetuse saaja leiab, et on hankijana andnud võimaluse, kuidas käituda välisriigi pädevuse korral

lähtudes siseriiklikust kehtivast õigusest ja ei ole piiranud konkurentsi ega samuti ka lükanud

tagasi ühtegi pakkumist. Tulenevalt eespool kirjeldatud asjaoludest ei nõustu rakendusüksus

toetuse saajaga. Hanke nr 193284 puhul on tegemist rahvusvahelise hankega, aga käsitletav

kvalifitseerimistingimus ei võimaldanud välispakkujatel hankes osaleda.

See, et keegi ei esitanud vastava sisulist päringut ebatäpsuse kohta, ei anna kindlust, et mõni

välispakkuja ei jätnud piirava tingimuse tõttu hankes osalemata.

Rakendusüksus on rikkumise finantskorrektsiooni määra kaalutlemisel arvestanud, et hankes oli

teatav konkurents, mis võimaldas finantskorrektsiooni määra kaalutleda 10%-le.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda hanke nr 193284 esineva

RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Reidi tee ehitus Tallinnas“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 2 642 573,02

eurot, millest toetus moodustab 2 246 187,09 eurot ja omafinantseering 396 385,93 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi toetuse summa 2 246 187,09 eurot;

3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 2 246 187,09 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks

märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number.

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes

kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi

pangakontole;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Ehitamine“ otsuse punktis 1 märgitud summades;

6. muuta Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 17.10.2017. a käskkirja nr 6-12/17-065 lisa 1

punkte 1 ja 3 alljärgnevalt:

„1. Maksimaalsed abikõlblikud kulud, mida abi suuruse arvutamisel arvesse võetakse, on 25

806 064,05 (kakskümmend viis miljonit kaheksasada kuus tuhat kuuskümmend neli eurot ja

viis senti) eurot;

2. ÜF-ist antava abi maksimaalne suurus on 21 935 154,42 (kakskümmend üks miljonit

üheksasada kolmkümmend viis tuhat ükssada viiskümmend neli eurot ja nelikümmend

kaks senti) eurot.“.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 5 ja HMS-i kohaselt vaie Kliimaministeeriumile

30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

663 2051

[email protected]