Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine“ eelnõu

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 05.06.2024 nr 5-13/24/21

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine“ eelnõu Kaitseministeerium esitab Riigikantseleile kooskõlastamiseks ning Kaitseliidule arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Palume eelnõu kooskõlastada ja anda arvamus 11. juuniks 2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Lisa 1. määruse eelnõu

Lisa 2. määruse seletuskiri Koopia: Kaitseliit Sander Põllumäe [email protected]

EELNÕU

21.05.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a

määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“

muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruses nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 tekstiosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliit asub Tallinnas.

(2) Kaitseliidu struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.“;

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1.“;

3) paragrahv 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab

struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.“;

4) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija vastavust Kaitseliidu liikmele

esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt kontrollitud liikmeks astuda

soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja arvamuse andmiseks.

Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest

keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest

keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide

esitamisest arvates.“;

5) paragrahvi 7 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse ettepanekul või struktuuriüksuse

esindajate- või keskkogu struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema

valitava eelnev kirjalik nõusolek. Auliige ei pea olema eelnevalt Kaitseliidu liige.“;

2

6) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle

allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust

jätkata. Enne teise struktuuriüksusesse määramise avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik

võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse juht edastab avalduse pärast võlgnevuste tasumist

või nende puudumise tuvastamist struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul

avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile. Uue

struktuuriüksuse juhi käskkirjas määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste,

noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri

tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.“;

7) paragrahvi 9 lõigetes 7 ja 8 asendatakse tekstiosa „malevapealik, küberkaitseüksuse pealik,

Naiskodukaitse esinaine“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“;

8) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele

nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse

juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme väljaarvamise esitada otsustamiseks allüksuse

juhatusele. Allüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega.“;

9) paragrahvi 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 10 lõige 7 asendatakse tekstiosa „malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul,

Naiskodukaitse esinaisel“ sõnadega „struktuuriüksuse juhil“;

11) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kaitseliidu“ sõnaga „liikmete“;

12) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Tegevliige nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud“

tekstiosaga „Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred juurde

määratud kaitseliitlane, nimetatakse“;

14) paragrahvi 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks võib struktuuriüksuses või selle allüksuses

luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealik allub vahetult struktuuriüksuse või selle

allüksuse juhile, kus liikme ametikoht paikneb. Erialapealiku abi allub vahetult erialapealikule.

Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded kehtestab Kaitseliidu ülem. “;

15) paragrahvi 11 lõikes 9 asendatakse sõna „malevapealik“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“;

16) paragrahvi 20 lõiked 1 – 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu

struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsitluse toetuseks maleva allüksuste abil rahva

vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks.

(2) Maleval on allüksused, mis sätestatakse maleva põhimääruses.

(3) Malevat juhib malevapealik. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule.

Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.“;

3

17) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

18) määrust täiendatakse paragrahvidega 311—312 järgmises sõnastuses:

㤠311. Valveteenistus

(1) Valveteenistus on alaliselt tegutsev eksterritoriaalne funktsioonipõhine Kaitseliidu

struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil

kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe

avastamiseks, õiguserikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning

meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.

(2) Valveteenistusel on allüksused, mis sätestatakse valveteenistuse põhimääruses.

(3) Valveteenistust juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.

„§ 312. Valveteenistuse pealiku põhiülesanded

Valveteenistuse pealik:

1) juhib valveteenistuse tegevust ja esindab valveteenistust;

2) vastutab valveteenistuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide

õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;

3) valitseb valveteenistuse kasutusse antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust;

4) korraldab valveteenistuse eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja

määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid;

5) juhib valveteenistuse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle

järelevalvet;

6) korraldab valveteenistusele pandud ülesannete täitmiseks koostööd Eesti ja välisriikide asutustega;

7) korraldab valveteenistuse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu;

8) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.“;

19) paragrahvi 33 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon;“;

20) paragrahvi 33 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvid 34 ja 35 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 34. Struktuuriüksuse esindajatekogu

(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, esindusorgan

on esindajatekogu (edaspidi esindajatekogu). Esindajatekogu moodustatakse liikmeskonda omavate

allüksuste, mis asuvad struktuuriüksuse pealiku vahetus alluvuses, üldkoosolekul valitud

tegevliikmetest järgmiselt:

1) kuni 100 liikmega allüksus kaks esindajat;

2) 101–200 liikmega allüksus kolm esindajat;

3) 201–300 liikmega allüksus neli esindajat;

4) 301 või enama liikmega allüksus viis esindajat.

(2) Esindajad valitakse kolmeks aastaks. Struktuuriüksuse pealiku vahetult alluvast allüksusest

kuulub esindajatekogusse allüksuse pealik ja lõikes 1 sätestatud korras valitud esindaja. Allüksuse

pealiku puudumisel asendab teda allüksuse pealiku abi.

(3) Esindajatekogul osaleb sõnaõigusega struktuuriüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni liige ning

4

struktuuriüksuse vastutusalas tegutseva Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksuse

esindaja.

(4) Esindajatekogu kutsub kokku struktuuriüksuse juhatus vähemalt üks kord aastas. Koosoleku

päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks struktuuriüksuse juhatus. Esindajatekogu koosolek on

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ja

vähemalt pool valitud liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(5) Esindajatekogu:

1) arutab struktuuriüksust ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta

arvamuse;

2) valib struktuuriüksuse juhatuse liikmed ja ühe asendusliikme;

3) valib struktuuriüksuse revisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme;

4) valib struktuuriüksuse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogusse;

5) valib auliikme struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul;

6) kuulab ära struktuuriüksuse juhi, juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded;

7) kuulab ära Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindaja ettekande aasta tegevusest.

(6) Asendusliikmele hakkavad kehtima organi liikme volitused, kui organis olemasoleva valitud

liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused

asendatava organi liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni.

(7) Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu esindajatekogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele

esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa

struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku

esindajatekogusse valitud liikmetest.

§ 35. Struktuuriüksuse juhatus

(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, juhtorgan on

juhatus (edaspidi juhatus). Juhatusse kuuluvad struktuuriüksuse pealik, struktuuriüksuse pealiku abi

ja kolm kuni seitse liiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks maleva esindajatekogu

koosolekul.

(2) Juhatus:

1) arutab struktuuriüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi;

2) kiidab heaks struktuuriüksuse eelarve projekti ja esitab selle keskkogule;

3) teeb ettepanekuid struktuuriüksuse majandustegevuse korraldamiseks;

4) toetab oma vastutusalas Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevust;

5) otsustab struktuuriüksuse riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise

tulu kasutamise korrale;

6) täidab muid Kaitseliidu keskjuhatuse, Kaitseliidu ülema või esindajatekogu antud ülesandeid.

(3) Juhatuse koosoleku kutsub kokku struktuuriüksuse pealik vähemalt neli korda aastas. Juhatuse

liikmel on õigus teha ettepanek juhatuse kokkukutsumiseks.

(4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda

asendama määratud isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest.

(5) Juhatuse otsused viib ellu struktuuriüksuse pealik. Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu juhatuse

otsusega, siis tuleb küsimus arutusele esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse

lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning

vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogusse valitud liikmetest.“;

5

22) paragrahvi 36 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „Naiskodukaitse auliikmed“ sõnaga

„auliikmed“;

23) paragrahvi 38 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Noorte Kotkaste auliikmed“ sõnaga

„auliikmed“;

24) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Kodutütarde auliikmed“ sõnaga auliikmed“;

25) paragrahvid 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks;

26) määrust täiendatakse paragrahviga 441 järgmises sõnastuses:

„§ 441. Organite liikmete volitused kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

Kui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde kollegiaalse organi liikme

või asendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused

automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates

kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

või demobilisatsiooni lõppemisest.”;

27) paragrahvi 45 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ning punktid 3 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„3) struktuuriüksuse revisjonikomisjon;

5) allüksuse revisjonikomisjon;“

28) paragrahv 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „maleva ja küberkaitseüksuse“

sõnaga “struktuuriüksuse“;

29) paragrahvi 46 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimest

lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes.“;

30) paragrahvi 48 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Allüksuse revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel struktuuriüksuse revisjonikomisjoniga.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2024. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisad: 1) Kaitseliidu embleem

6

LISA 1

KAITSELIIDU EMBLEEM

Kaitseliidu embleemil on hõbedane vasakule pöördunud rinnaturvises kotkas. Kotka tiivad on avatud,

suleotsad allapoole. Vasaku jala küünistega hoiab kotkas riigivappi ja parema jala küünistega mõõka.

1

21.05.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10.

oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“

muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse Kaitseliidu kodukorras muudatused, mis on vajalikud Kaitseliidu seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu nr 335 SE) rakendamiseks.

Kaitseliidu struktuuriüksusena lisatakse valveteenistus. Küberkaitseüksus muutub malevaks ning

selle korraldus ühtlustatakse maleva korraldusega. Struktuuriüksuste, v.a Naiskodukaitse, Noorte

Kotkaste ja Kodutütarde, korraldus ühtlustatakse. Kodukorra lisaga kehtestatakse Kaitseliidu

embleem.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium õigusosakonna õigusloomenõunik Sander

Põllumäe ([email protected]) koostöös Kaitseliidu ja Kaitseressursside

Ametiga. Eelnõu keelelise ekspertiisi on teinud …. .

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigikogus 10.04.2024 vastu võetud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1, mis jõustub 01.07.2024.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu

kodukord“ redaktsioonist RT I, 15.09.2020, 14.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 10.10.2013

määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumise

aeg.

Eelnõu § 1 punkt 1.

1 RT I, 30.04.2024, 1, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/130042024001. Määruse eelnõu algne tekst on

kättesaadav Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335 SE

seletuskirja lisas, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/91f358e0-a4ab-4132-9696-

454b0a9c5ff1/kaitseliidu-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus.

2

Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ (edaspidi KaLKo) § 2 lg 1

muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliit asub Tallinnas,“ ning § 2 lg 2 järgmiselt:

„Kaitseliidu struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.“

Kehtiva KaLKo § 2 lg 1 sätestatakse: „Kaitseliit asub aadressil Toompea 8, 10142 Tallinn.“ Seoses

indeksi muutumisega on kehtestatud aadress muutunud faktiliselt valeks. Selleks, et aadressi

muutumisel mitte määrust muuta, on KaLKo § 2 lg 1 asendatud aadress asukohaga

(omavalitsusüksus).

KaLKo § 2 lg 2 sätestatakse: „Kaitseliidu selle struktuuriüksuse asukoht, mis ei paikne Kaitseliidu

asukohas, sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.“ Muudatuse kohaselt

määratakse struktuuriüksuse asukoht põhikirjas või põhimääruses sõltumata sellest, kas

struktuuriüksus asub Kaitseliiduga samas asukohas või mitte. Asukohana peetakse silmas eelkõige

omavalitsusüksust, milles tegutseb struktuuriüksuse staap.

Eelnõu § 1 punkt 2.

KaLKo § 4 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse

käesoleva määruse lisas 1.“ Kehtiva KaLKo § 4 lg 1 sätestatakse: „Struktuuriüksuse ja allüksuse

sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kasutamise

korra Kaitseliidu ülem,“ ning § 4 lg 2 sätestatakse: „Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi

Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab

Naiskodukaitse keskkogu. Naiskodukaitse allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning

nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskjuhatus.“

KaLS § 5 lg 1 sätestatakse volitusnorm kodukorra kehtestamiseks. KaLS § 5 lg 1 sisalduv

volitusnorm ei anna volitust reguleerida kaitseliidu embleemi, sümboleid, eraldusmärke ega

teenetemärke ega nende kasutamise või kandmise korda kodukorras. Kaitseliidu embleem, sümbolid,

eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise seotud küsimused on reguleeritud KaLS §-

s 7. Alates 01.07.2024 jõustunud KaLS § 7 lg 1 sätestatakse: „Kaitseliidul on oma sümbolid,

eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu embleemi kehtestab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu

sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra

Kaitseliidu ülem,“ ning § 7 lg 2 sätestatakse: „Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi

Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab

kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.“ Seega on Vabariigi Valitsusel volitus kehtestada

Kaitseliidu embleem. Kuna Naiskodukaitse juhtorganiteks on nii keskkogu kui ka keskjuhatus, siis

tuleb täpsustada, milline on nende juhtorganite omavaheline pädevus Naiskodukaitse sümbolite,

eraldusmärkide ja teenetemärkide ning nende kasutamise korra kehtestamisel. Seda on tehtud

kehtivas KaLKo § 4 lg 2 ning seda ei ole vaja muuta.

Eelnõu 335 SE koostamisel oli kavas muuta KaLS § 5 lg 1 selliselt, et kodukorras saaks määrata

kindlaks Kaitseliidu embleemi, sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise

korra ning reguleerima pädevad organid, kuid sellest muudatusest loobuti ja piirduti üksnes KaLS § 7

lg 1 täiendamisega. Seega on seadusandja selge tahe olnud piirata Kaitseliidu embleemi, sümbolid,

eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra reguleerimist kodukorras. Eelnõus on

vastavalt KaLKo § 4 lg 1 vastavalt muudetud.

Eelnõu § 1 punkt 3.

KaLKo § 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või

sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras.“ KaLS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust.

Sellest tulenevalt kohaldub haldusmenetluse seadusest tulenev regulatsioon ka liikme vastuvõtmise

haldusmenetlusele ja haldusaktile. Sätte lisamine teadvustab struktuuriüksuse juhile, et menetluses

tuleb kasutada haldusmenetluse seadust ning seda õigusakti kodukorras ei ole taasesitatud.

3

Haldusmenetluse seadusest tulenevalt tuleb esitatud avaldus vastu võtta ning enne sisulist

läbivaatamist kontrollida selle vastavust nõuetele. Kui avaldus ei vasta nõuetele, siis tuleb anda

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (HMS § 15 lg 2) Isikule tuleb tema taotlusel selgitada menetlust

ning isiku võimalusi osaleda menetluses (HMS § 36). Isikule tuleb selgitada asja lahendamiseks

vajalikke andmeid ja dokumente ning andmete esitamisest keeldumisel võib jätta taotluse

läbivaatamata (HMS § 38 lg 3). Enne liikme vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustamist tuleb

isikule anda võimlaus esitada arvamus ja vastuväiteid (HMS § 40 lg 1), v.a kui asja ei otsustata tema

kahjuks või otsustatakse tema esitatud andmete alusel (HMS § 40 lg 3). Kui isik leiab, et

haldusmenetluse käigus või otsusega on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada vaide (HMS § 72 jj).

Eelnõu § 1 punkt 4.

KaLKo § 7 lg 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija

vastavust Kaitseliidu liikmele esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras. Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt

kontrollitud liikmeks astuda soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja

arvamuse andmiseks. Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks

või sellest keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või

sellest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud

dokumentide esitamisest arvates.“

Kehtiva KaLKo § 7 lg 5 sätestatakse: „Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest

keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide

esitamisest arvates. Ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb vastavalt

maleva juhatus, Naiskodukaitse ringkonna juhatus või küberkaitseüksuse juhatus konsensuslikult,

kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks

otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu

seaduses sätestatud korras. Juhatus võib kutsuda liikmeks astuda soovija juhatuse koosolekule.“ Sätte

sõnastusest ei tule selgelt välja toimingute tegemise järjekord ja pädevuse jaotus struktuuriüksuste ja

allüksuste vahel.

Tabel 1. Liikmeks vastuvõtmise tegevuste järjestus ja pädevused

Peastaap Struktuuri-

üksus

Allüksus

1. Võtab vastu liikmeks astuda sooviva isiku avalduse ja edastab

kontrollimiseks peastaapi

X

2. Kontrollib liikmeks astuda soovija isikuandmeid vastavalt KaLS § 80

volitustele.

X

3. Allüksuse juhatus vaatab taotluse läbi ning võib kutsida liikmeks astuda

sooviva isiku vestlusele.

X

4. Allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või

keeldumiseks

X

5. Struktuuriüksuse juht otsustab liikmeks astuda sooviva isiku liikmeks

vastuvõtmise 60 päeva jooksul.

X

6. Allüksus teeb liikmeks astuda soovijale otsuse teatavaks. X

Eelnõu § 1 punkt 5.

KaLKo § 7 lg-s 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu

keskjuhatuse ettepanekul või struktuuriüksuse esindajate- või keskkogu struktuuriüksuse juhatuse

ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema valitava eelnev kirjalik nõusolek. Auliige ei pea olema

eelnevalt Kaitseliidu liige.“

Kehtiva KaLKo § 7 lg-s 11 sätestatakse: “(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu

keskjuhatuse ettepanekul ja valitava eelneval kirjalikul nõusolekul. Auliige ei pea olema eelnevalt

4

Kaitseliidu liige. Struktuuriüksusel võib olla oma auliige. Maleva ja küberkaitseüksuse auliikme valib

maleva või küberkaitseüksuse esindajatekogu maleva või küberkaitseüksuse juhatuse ettepanekul.

Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde auliikme valib Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või

Kodutütarde keskjuhatuse ettepanekul Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogu.

Naiskodukaitse ja Kodutütarde ringkonnal võib olla oma auliige. Naiskodukaitse ringkonna auliikme

valib ringkonnakogu ringkonna juhatuse ettepanekul. Kodutütarde ringkonna auliikme valib

ringkonna juhatus ringkonnavanema ettepanekul.“ KaLS § 27 lg 2 kohaselt võib auliikmeks valida

tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2) toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti

kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku.“

Kaitseliidu seadus ei näe ette Kaitseliidu auliikme eristamist tema valinud kollegiaalse organi järgi

(nt Kaitseliidu keskkogu poolt valitud auliige, struktuuriüksuse esindajate- või keskkogu poolt valitud

auliige). KaLKo § 7 lg 11 kohaselt võib grammatiliselt eritada, et tegemist on kahe erineva Kaitseliidu

auliikme liigitusega, tulenevalt teda valinud organi järgi. Eelnõu 335 SE kohaselt laiendatakse

auliikme olemasolevaid pädevusi ja tagatisi (nt saab noortega tegelemise korral vabu päevi võrdselt

noortejuhiga). Selguse mõttes vaja sõnastada olemasolev lõige ümber. Muudatuste kohaselt võib

struktuuriüksuse esindajatekogu või keskkogu valida auliikme. Auliikme seisund, õigused ega

kohustused ei sõltu sellest, milline organ isiku auliikmeks valis.

Eelnõu § 1 punkt 6.

KaLKo § 8 lg 4 sõnastatakse järgmiselt: “(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises

struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses

ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Enne teise struktuuriüksusesse määramise

avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse

juht edastab avalduse pärast võlgnevuste tasumist või nende puudumise tuvastamist struktuuriüksuse

juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise

uue struktuuriüksuse juhile. Uue struktuuriüksuse juhi käskkirjas määratakse isiku liikmestaatus ja

kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul

jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul

käskkirja allakirjutamisest arvates.“

Kehtiva KaLKo § 8 lg 4 sätestatakse: “(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses,

esitab kirjaliku avalduse selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära

struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Struktuuriüksuse juht korraldab kümne

tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile.

Struktuuriüksuse vahetus loetakse toimunuks pärast uue struktuuriüksuse juhi käskkirja, kus

määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma

ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks

kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.“ Peamiseks sisuliseks muutuseks on see,

et liige ei saa struktuuriüksust vahetada enne, kui ta on rahalised kohustused oma senise

struktuuriüksuse ees täitnud.

Kollegiaalsete organite liikmete poolt peetakse oluliseks, et enne struktuuriüksuse vahetamist täidab

liige oma kohustused eelneva struktuuriüksuse ees. Seetõttu nähakse ette, et kirjalik avaldus

esitatakse allüksuse juhile, kes omab kõige paremat ülevaadet liikmega seonduva osa.

Struktuuriüksuse vahetust ei saa teostada ennem, kui liige on oma võlgnevused senise

struktuuriüksuse ees tasunud.

KaLS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust. HMS § 61 lg 1

sätestatakse: „(1) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates,

kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,

hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.“ Liikme seisund

ei saa jõustuda haldusakti kättetoimetamise hetkest, vaid on selgem, kui see jõustub

kättetoimetamisele järgnevast päevast.

5

Eelnõu § 1 punkt 7.

KaLKo § 9 lõigetes 7 ja 8 asendatakse tekstiosa „malevapealik, küberkaitseüksuse pealik,

Naiskodukaitse esinaine“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“. Kehtiva KaLKo § 9 lõikes 7

sätestatakse: „(7) Kaitseliidu malevapealik, küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine,

Noorte Kotkaste malevapealik ja Kodutütarde ringkonnavanem peatab liikmesuse liikme nõusolekuta

distsiplinaarkaristusena või ajaks, kui liige on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav,“ ning

lõikes 8 sätestatakse: „(8) Pärast liikmesuse peatamise otsuses sätestatud tähtaja möödumist teeb

malevapealik, küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine, Noorte Kotkaste malevapealik või

Kodutütarde ringkonnavanem otsuse liikmesuse peatumise lõpetamise või pikendamise või liikme

väljaarvamise kohta.“ Malev, sh küberkaitseüksus, valveteenistus ja Naiskodukaitse on

struktuuriüksused. Selleks, et KaLKo § 9 lõigetes 7 ja 8 kohalduksid ühetaoliselt kõigi

struktuuriüksuste juhtidele, on erinevad nimetused asendatud koondnimetusega „struktuuriüksuse

juht“.

Eelnõu § 1 punkt 8.

KaLKo § 10 lg 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsusega,

kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused.

Kui liikme väljaarvamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, siis võib struktuuriüksuse juht võib

enne otsustamist küsida allüksuse juhatuse arvamust.“;

Kehtiva KaLKo § 10 lg 4 sätestatakse: „Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel,

kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused.

Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme

väljaarvamise esitada otsustamiseks vastavalt maleva juhatusele, Naiskodukaitse ringkonna

juhatusele või küberkaitseüksuse juhatusele. Maleva juhatuse, Naiskodukaitse ringkonna juhatuse

või küberkaitseüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega.“

Eelnõukohase määrusega viiakse arvamuse andmine allüksuse juhatuse tasemele ning

struktuuriüksuse juhatus ei ole enam väljaarvamise haldusmenetlusse kaasatud. Arvamuse küsimise

otsustab strukuuriüksuse juht kaalutlusõiguse alusel siis, kui väljaarvamine tuleb otsustada

kaalutlusõiguse alusel. Juhul, kui väljaarvamine on kohustuslik, siis ei ole allüksuse arvamuse

küsimine vajalik, sest see ei saa õiguspäraselt mõjutada otsuse sisu.

KaLS § 30 lg 8 sätestatakse: „Kaitseliidu liige, kes ei vasta käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud

nõuetele või jätab täitmata Kaitseliidu liikmele ettenähtud kohustused, arvatakse Kaitseliidust välja.

Kaitseliidu liikme võib arvata Kaitseliidust välja, kui esinevad § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud.“

Väljaarvamise kohustuslikud alused KaLS § 24 lg 2 kohaselt on järgmised: 1) kelle terviseseisund ei

vasta tegevliikme tervisenõuetele; 2) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;

3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteos ja kelle andmed ei ole

karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega

ära võetud õigus töötada avalikus teenistuses; 5) kellel on lastega töötamise piirang Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse tähenduses; 6) kes on osalenud Eesti kodanike jälitamises või represseerimises

nende poliitiliste veendumuste, Eestile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või

kaitseteenistuses olemise tõttu; 7) kes on distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse ametikohalt

vabastatud ja vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta; 8) kes on liikmeks astumisel teadvalt

esitanud valeandmeid.“ Samuti on kohustuslik arvata liige välja KaLS § 24 lg 3’1 sätestatud asjaolu

ilmnemisel. Väljaarvamise kaalutlusõiguslikud alused on KaLS § 24 lg 3 järgi järgmised: 1) isiku

tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu

mainet; 2) isik on kriminaalasjas süüdistatav või kohtualune; 3) isikut on karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest; 4) on põhjendatud alus arvata, et isiku käitumine või eluviis võib ohustada

tema enda ja teiste isikute turvalisust.

6

Eelnõu § 1 punkt 9.

KaLKo § 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 10 lg 6 sätestatakse: „Kaitseliidust

väljaarvamise otsuse kavand esitatakse Kaitseliidu liikmele tema arvamuse saamiseks. Liikmel on

õigus esitada oma arvamus kümne päeva jooksul kavandi saamisest arvates.“ KaLS § 1 lg 2 kohaselt

kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. KaLS ei ole Kaitseliidu liikmete väljaarvamisega seotud

haldusmenetluse erisusi ega ole antud ka volitusnormi erisuste kehtestamiseks kodukorras. Vastavalt

HMS § 40 lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada

kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seaduse ei ole

määratud kindlaks, mis aja jooksul tuleb vastuväited ja arvamus esitada, vaid selle määrab kindlaks

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Haldusorgani siseselt võib halduseeskirjadega

määrata kindlaks ametnikule kohalduvad juhised tähtaja kindlaksmääramisel. Samas annab

HMS § 40 lg 3 p-d 3 ja 4 võimaluse viia haldusmenetlus läbi menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei

kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või asja ei otsustata selle menetlusosalise

kahjuks. Seega võimaldab seadus viia läbi haldusmenetluse paindlikult ja juhtumi asjaolusid

arvestavalt. Seetõttu puudub ka praktiline vajadus haldusmenetluse sätteid Kaitseliidu kodukorras

taasesitada.

Eelnõu § 1 punkt 10.

KaLKo § 10 lõige 7 asendatakse tekstiosa „malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul,

Naiskodukaitse esinaisel“ sõnadega „struktuuriüksuse juhil“. Kehtiva KaLKo § 10 lõikes 7

sätestatakse: „Väljaheitmine on Kaitseliidu seadusest tulenev distsiplinaarkaristus, mille määramise

õigus on Kaitseliidu malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul, Naiskodukaitse esinaisel, Noorte

Kotkaste malevapealikul, Kodutütarde ringkonnavanemal ja Kaitseliidu ülemal. Kaitseliidust

väljaheidetu nimi avaldatakse Kaitseliidu ülema käskkirjas ja teda saab uuesti Kaitseliidu liikmeks

võtta Kaitseliidu ülema kirjalikul nõusolekul.“ Malev, sh küberkaitseüksus, valveteenistus ja

Naiskodukaitse on struktuuriüksused. Eelnõuga ühtlustatakse struktuuriüksuse korraldust ning

selletõttu koondatakse erinevate struktuuriüksuste juhtide nimetused volitusnormis ühe nimetuse

„struktuuriüksuse juht“ alla.

Eelnõu § 1 punkt 11.

KaLKo § 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kaitseliidu“ sõnaga „liikmete. Kehtiva KaLKo

§ pealkiri on „Kaitseliidu ametikohad“. Tegemist on keelelise eksimusega, sest Kaitseliidul endal ei

ole ametikohti, vaid ametikohad saavad olla ainult Kaitseliidu liikmetel. Eelnõukohase sättega

parandatakse keeleline ebatäpsus.

Eelnõu § 1 punkt 12.

KaLKo § 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 11 lõikes 2 sätestatakse:

„Küberkaitseüksuse tegevliikmete põhiametikohad on: 1) küberkaitseüksuse pealiku abi;

2) rühmapealik; 3) rühmapealiku abi; 4) sektsioonipealik; 5) sektsioonipealiku abi; 6) grupipealik;

7) grupipealiku abi; 8) malevlane.“ Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka.

Seetõttu kohaldub küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu, sh ametikohti puudutav, ning

küberkaitseüksuse tegevliikmete põhiametikohad tuleb määrusest välja jätta.

Eelnõu § 1 punkt 13.

KaLKo § 11 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Tegevliige nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud“

tekstiosaga „Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred juurde

määratud kaitseliitlane, nimetatakse“. Kehtiva KaLKo § 11 lõikes 7 sätestatakse: „Tegevliige

7

nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud ametikohale Kaitseliidu ülema kehtestatud korras. Toetajaliikme

võib ametikohale määrata tema kirjalikul nõusolekul. Liige võib olla ametikohal struktuuriüksuses,

mille liige ta ei ole.“

Eelnõu § 1 punkt 14.

KaLKo § 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks

võib struktuuriüksuses või selle allüksuses luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealik

allub vahetult struktuuriüksuse või selle allüksuse juhile, kus liikme ametikoht paikneb. Erialapealiku

abi allub vahetult erialapealikule. Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded

kehtestab Kaitseliidu ülem.“

Kehtiva KaLKo § 11 lõikes 8 sätestatakse: „Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks

malevas, malevkonnas või üksikkompaniis võib nimetada ametikohale erialapealikke. Erialapealik

allub vahetult üksuse või allüksuse pealikule. Erialapealike ametikohtade loetelu ja ülesanded

kehtestab Kaitseliidu ülem.“ Muudatusega asendatakse lõikes läbivalt sõnad „malev“, „malevkond“

ja „üksikkompanii“ sõnadega „struktuuriüksus“ ja „allüksus“ ning kohandatakse sätte sõnastust

vastavalt. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 1

punktide 3 ja 4 kohaselt lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka ning lisatakse uue

struktuuriüksusena valveteenistus. Erinevate struktuuriüksuste korraldus ja juhtimine ühtlustatakse

ning seetõttu asendatakse see üldisemate nimetustega „struktuuriüksus“ (sh malev, küberkaitseüksus,

valveteenistus jt) ning „allüksus“ (sh malevkond, staap, üksikkompanii, eriallüksus vms).

Eelnõu § 1 punkt 15.

KaLKo § 11 lõikes 9 asendatakse sõna „malevapealik“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“. Kehtiva

KaLKo § 11 lõikes 9 sätestatakse: „Uute erialapealike ametikohtade loomiseks teeb malevapealik

põhjendatud taotluse Kaitseliidu ülemale, kes kehtestab erialapealiku ametikoha ja ülesanded oma

käskkirjaga.“ Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

§ 1 punktide 3 ja 4 kohaselt lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka ning luuakse

struktuuriüksusena valveteenistus.

Eelnõu § 1 punkt 16.

Kehtiva KaLKo § 20 lõikes 1 sätestatakse: „Malev on kindlaksmääratud territoriaalse

vastutuspiirkonnaga Kaitseliidu struktuuriüksus, mille ülesanne on rahva vaba tahte kaasamine

ühiskonna julgeoleku tagamiseks. Maleva ja tema allüksuse vastutuspiirkond määratakse maleva

põhimääruses.“ Eelnõu § 1 punktis 16 sõnastatakse KaLKo § 20 lõige 1 järgmiselt: „Malev on

kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu

struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsitluse toetuseks maleva allüksuste abil rahva

vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks.“ Eelkõige täiendatakse maleva määratlust

alusega „funktsioonipõhine“, sest küberkaitseüksus on funktsioonipõhine, mitte territoriaalse

vastutuspiirikonnaga üksus. Samuti jäetakse välja lause „Maleva ja tema allüksuse vastutuspiirkond

määratakse maleva põhimääruses,“ sest küberkaitseüksusel ei ole vastutuspiirkonda. See ei tähenda,

et maleva põhimääruses ei võiks määrata kindlaks vastutuspiirkonda, kui malev on moodustatud

territoriaalsuse põhimõttel, aga küberkaitseüksuse või muu funktsioonipõhise maleva puhul tuleb

määrata kindlaks tema põhifunktsioonid, mida see malev täidab.

Kehtiva KaLKo § 20 lõikes 2 sätestatakse: „Maleva allüksusteks võivad olla malevapealiku

administratsioon, staap, malevkond, üksikkompanii, kompanii, üksikdivisjon, üksikpatarei,

üksikrühm, rühm, erialaallüksus, tiir, orkester, sektsioon ja jagu. Allüksuse moodustamise täpsem

kord ja allüksuse ülesanded sätestatakse maleva põhimääruses. Eelnõu § 1 punktis 16 sõnastatakse

KaLKo § 20 lõige 2 järgmiselt: „Maleval on allüksused, mis sätestatakse maleva põhimääruses.“

Muudatuse põhisisu on allüksuste liikide loetelu väljajätmine, sest eriliigiliste struktuuriüksuste, sh

8

malevate, moodustamisel võib olla vaja moodustada ka muud liiki allüksusi. Allüksuse liik ja nimetus

määratakse maleva või muu struktuuriüksuse põhimääruses ning võib kasutada seniseid nimetusi.

Kehtiva KaLKo § 20 lõikes 3 sätestatakse: „Malevat juhib malevapealik, kes allub vahetult

maakaitseringkonna pealikule.“ Eelnõu § 1 punktis 16 sõnastatakse KaLKo § 20 lõige 3 järgmiselt:

„Malevat juhib malevapealik. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule.

Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.“ Küberkaitseüksuse

määratlemine malevana toob sisse vajaduse eristada küberkaitseüksuse pealiku alluvust. Kuna

küberkaitseüksus täidab ülesandeid ekstraterritoriaalselt, siis ei saa ta alluda ühele

maakaitseringkonnale, vaid mõistlik on säilitada erandina selle maleva allumine otse Kaitseliidu

ülemale.

Eelnõu § 1 punkt 17.

KaLKo § 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 30 ja § 31 sätestatakse küberaitseüksuse

seisund ja küberkaitseüksuse pealiku põhiülesanded. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 p 4 lisatakse küberkaitseüksus

malevate hulka. Seetõttu kohaldub küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu ning puudub vajadus

küberkaitseüksus e eriregulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punkt 18.

KaLKo § määrust täiendatakse §-dega 311—312, milles reguleeritakse valveteenistus ja

valveteenistuse pealiku põhiülesanded. Kehtiva KaLKo ei ole valveteenistust reguleeritud.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) § 1 p 3 lisatakse struktuuriüksuste hulka valveteenistus. Valveteenistuse ja

valveteenistuse pealiku põhiülesannete sätete koostamisel on lähtutud KaLKo § 20 ja § 21 maleva ja

malevapealiku põhiülesannete regulatsioonist, kohandades seda vastavalt valveteenistuse

vajadustega.

Valveteenistus on alaliselt tegutsev eksterritoriaalne funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus,

mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara

ning Eesti välisesinduste valve ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks,

õiguserikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine

valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks. Ekstraterritoriaalse ja funktsioonipõhise

struktuuriüksusena tegutseb valveteenistus kogu Eesti Vabariigi territooriumil ning võib täita

ülesandeid ka väljamaal seoses Eesti välisesinduste valve ja ründeohu seire või muude sellega seotud

ülesannetega. Seetõttu allub valveteenistus ja tema pealik vahetult Kaitseliidu ülemale.

Eelnõu § 1 punkt 19.

KaLKo § 33 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) valveteenistuse esindajatekogu,

juhatus ja revisjonikomisjon;“. Kehtiva KaLKo § 33 reguleeritakse struktuuriüksuste kollegiaalseid

organeid. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT

I, 30.04.2024, 1) § 1 p 3 lisatakse struktuuriüksuste hulka ka valveteenistus ning sellega seoses tuleb

lisada struktuuriüksuste kollegiaalsete organite hulka ja valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja

revisjonikomisjon. Valveteenistuse kollegiaalsed organid on sarnased maleva kollegiaalsete

organitega.

Eelnõu § 1 punkt 20.

KaLKo § 33 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 33 p 5 sätestatakse:

„Struktuuriüksuse kollegiaalsed organid on: [--] 5) küberkaitseüksuse esindajatekogu, juhatus ja

revisjonikomisjon“. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

9

seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 p 4 lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka. Seetõttu kohaldub

küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu ning puudub vajaduse eriregulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punkt 21.

KaLKo § 34 ja 35 muudetakse ja sõnastatakse tervikuna uuesti. Kehtiva KaLKo § 34 reguleeritakse

maleva esindajatekogu koosseisu ja pädevust ja § 35 maleva juhatuse koosseisu ja pädevust.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) § 1 p 3 lisatakse struktuuriüksuste hulka valveteenistus ning sama paragrahvi

punktiga 4 omistatakse viiakse küberkaitseüksus malevate hulka. KaLKo § 34 maleva esindajate

kogu ja § 35 maleva juhatuse regulatsiooni tuleb ühtlustamise huvides laiendada nii

küberkaitseüksusele (malev) kui ka valveteenistusele (eraldi struktuuriüksus). Ajalooliste põhjustel

jäetakse kehtima erisused Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde suhtes. Õigusselguse

mõttes on kõigi struktuuriüksuste (v.a nais- ja noorteorganisatsioonid) korraldus, koosseis ja pädevus

ühetaoline. Kuna selle tõttu tuli teha erinevates lõigetes läbivalt muudatusi, oli õigusselgem sõnastada

paragrahvid uute terviktekstidena.

Eelnõus on peamiseks muudatuseks, et malev ja malevapealik asendatakse läbivalt sõnadega

„struktuuriüksus“ ja „struktuuriüksuse pealik“.

KaLS § 19 lõikest 31 analoogiliselt valitakse esindajatekogus juhatuse liikme asendusliikmed.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) § 1 punktiga 9 täiendatakse KaLS § 19 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „Keskkogu

valib keskjuhatusse ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Asendusliikmele hakkavad kehtima

keskjuhatuse liikme volitused, kui keskjuhatuse olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne

tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava keskjuhatuse liikme

volituste algse kehtivusaja lõpuni.“ Sellega säilitatakse põhimõte, et struktuuriüksuste organite

korraldus peegeldab keskorganite korraldust.

KaLKo § 34 lõigetes 4 ja 6 (muudetud redaktsiooni § 34 lõigetes 4 ja 7) ja § 35 lõigetes 4 ja 5

asendatakse „teda asendama määratud tegevväelane“ sõnadega „teda asendama määratud isik“, sest

kõigis struktuuriüksustes ei pruugi olla võimalik määrata asendama tegevväelast. See võimaldab

määrata asendajaks ka muu isiku, kes ei ole tegevväelane.

Eelnõus muudetud KaLKo § 34 lõike 5 punkti 4 ning asendatud sõnad „maleva auliikme“ sõnaga

„auliikme“. KaLKo § 34 lõike 5 punkti 4 kohaselt valib maleva esindajatekogu maleva auliikme

juhatuse ettepanekul. Kuna auliige on Kaitseliidul, mitte selle konkreetsel struktuuriüksusel, siis saab

esindajatekogu valida auliikme. Auliikme seisund on kehtiv kogu Kaitseliidu ulatuses, mitte üksnes

konkreetse struktuuriüksuse siseselt. Muudatus vastab ka Kaitseliidu senisele praktikale, kuid

kõrvaldab sellest erineva tõlgendamise võimalused.

KaLKo § 35 lõiges 1 suurendatakse juhatuse liikmete ülempiiri viielt liikmelt seitsmele liikmele.

Eelnõu § 1 punkt 22.

KaLKo § 36 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „Naiskodukaitse auliikmed“ sõnaga „auliikmed“.

Kehtiva KaLKo § 36 lõike 3 punktis 8 sätestatakse: „Naiskodukaitse keskkogu: [--] 8) valib

Naiskodukaitse auliikmed Naiskodukaitse keskjuhatuse ettepanekul; [--]“. KaLS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt võib auliikmeks olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees

silmapaistvaid teeneid. Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2)

toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi

kodaniku. Seadus ei erista Kaitseliidu auliikmeid ega struktuuriüksuse auliikmeid ega anna sellise

eristuse tegemiseks ka volitust kodukorras. Seetõttu tuleb määruse terminoloogiat muuta nii, et ei

jääks muljet eri liiki auliikmetest.

10

Eelnõu § 1 punkt 23.

KaLKo § 38 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Noorte Kotkaste auliikmed“ sõnaga „auliikmed“.

Kehtiva KaLKo § 38 lõike 2 punktis 6 sätestatakse: „Noorte Kotkaste keskkogu: [--] 6) valib Noorte

Kotkaste auliikmed Noorte Kotkaste keskjuhatuse ettepanekul; [--]“. KaLS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt võib auliikmeks olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees

silmapaistvaid teeneid. Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2)

toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi

kodaniku. Seadus ei erista Kaitseliidu auliikmeid ega struktuuriüksuse auliikmeid ega anna sellise

eristuse tegemiseks ka volitust kodukorras. Seetõttu tuleb määruse terminoloogiat muuta nii, et ei

jääks muljet eri liiki auliikmetest.

Eelnõu § 1 punkt 24.

KaLKo § 40 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Kodutütarde auliikmed“ sõnaga auliikmed“.

Kehtiva KaLKo § 40 lõike 2 punktis 6 Kodutütarde keskkogu: [--] 6) valib Kodutütarde auliikmed

Kodutütarde keskjuhatuse ettepanekul; [--]“. KaLS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib auliikmeks olla

18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid. Auliikmeks võib

valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2) toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti

kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku. Seadus ei erista Kaitseliidu auliikmeid ega

struktuuriüksuse auliikmeid ega anna sellise eristuse tegemiseks ka volitust kodukorras. Seetõttu

tuleb määruse terminoloogiat muuta nii, et ei jääks muljet eri liiki auliikmetest.

Eelnõu § 1 punkt 25.

KaLKo § 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 42 sätestatakse küberkaitseüksuse

esindajatekogu koosseisu ja pädevuse ning § 43 sätestatakse küberkaitseüksuse juhatuse koosseis ja

pädevus. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT

I, 30.04.2024, 1) § 1 p 4 lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka. Seetõttu kohaldub

küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu ning puudub vajaduse eriregulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punkt 26.

KaLKo täiendatakse paragrahviga 441 järgmises sõnastuses:

„§ 441. Organite liikmete volitused kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

Kui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde kollegiaalse organi liikme

või asendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused

automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates

kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

või demobilisatsiooni lõppemisest.”;

Kehtiva KaLKo’s puudub eriregulatsioon organite toimimiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,

eriolukorra, erakorralise olukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajaks, kui

puudub võimalus nende ülesannete tavapäraseks täitmiseks. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 punktiga 7 muudeti KaLS § 17

lõiget 6 ja sõnastati see järgmiselt: „Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik keskkogu

kokku kutsuda, siis läheb keskkogu pädevus üle keskjuhatusele kuni keskkogu kokkukutsumist

takistavate asjaolude äralangemiseni.“ Sama seaduse § 1 punktiga 8 täiendati KaLS § 17 lõikega 8

järgmises sõnatuses: „Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad

11

kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised

peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemisest.“

Eelnõu koostamisel ei peetud tõenäoliseks olukorda, et kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik

esindajatekogu kokku kutsuda, sest sinna kuuluvate isikute ring on selgelt piiritletud ning

eelnimetatud olukorras puudub möödapääsmatu vajadus ka teha esindajatekogu ainupädevuses

olevaid otsuseid. Seevastu võib olla keeruline korraldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal struktuuriüksuse

kollegiaalsete organite valimisi. Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikme mandaadi pikenemine

eelnimetatud olukorra lõppemiseni ei too kaasa olulisi organisatsioonilisi muudatusi organite

pädevuses ega tegevuse korralduses. Samuti ei ole välistatud uute liikmete valimine tagasi kutsutud,

hukkunud või teadmata kadunud liikmete asemel.

Eelnõu § 1 punkt 27.

KaLKo § 45 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ning punktid 3 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „3)

struktuuriüksuse revisjonikomisjon; 5) allüksuse revisjonikomisjon;“. Kehtiva KaLKo § 45

punktides 4 – 5 sätestatakse: „Kaitseliidus sisejärelevalvet tegevad kollegiaalsed organid on: [--]

3) maleva revisjonikomisjon; 4) küberkaitseüksuse revisjonikomisjon; 5) malevkonna ja

üksikkompanii revisjonikomisjon; [--]“. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 punktidega 3 ja 4 muudeti küberkaitseüksus

malevaks ja lisati struktuuriüksuste hulka valveteenistus. Sellest tulenevalt on ühtlustatud eelnõus

erinevad struktuuriüksused üldnimetuse „struktuuriüksus“ alla ja erinevad allüksused üldnimetuse

„allüksus“ alla. Sellest tulenevalt jäetakse muudatusega määrusest välja „küberkaitseüksuse

revisjonikomisjon“, sest see on hõlmatud „struktuuriüksuse revisjonikomisjonist“. Lisaks hõlmab see

ka valveteenistuse revisjonikomisjoni. Lisaks malevkonnale ja üksikkompaniile võib ka muul

allüksusel olla revisjonikomisjon, mille tõttu on KaLKo § 45 punktis 5 kasutatud üldnimetust

„allüksuse revisjonikomisjon“. See ei tähenda, et igal allüksusel peab olema revisjonikomisjon, vaid

struktuuriüksuse põhimääruses võib näha ette ka allüksuse revisjonikomisjoni, kui see on allüksuse

suurust ja tegevust arvestades vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 28.

KaLKo § 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „maleva ja küberkaitseüksuse“ sõnaga

“struktuuriüksuse“. Kehtiva KaLKo § 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 eristatakse malevat ja

küberkaitseüksust. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 punktidega 3 ja 4 lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka ning

lisatakse struktuuriüksuste hulka valveteenistus. Seetõttu kohaldub küberkaitseüksusele maleva kohta

sätestatu ning puudub vajaduse eriregulatsiooni järele. Sama kohaldub ka valveteenistusele.

Eelnõu § 1 punkt 29.

KaLKo § 46 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimest

lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes.“. Kehtiva

KaLKo § 46 lõikes 11 sätestatakse: „Maleva revisjonikomisjon revideerib maleva vastutusalas asuva

Noorte Kotkaste maleva ja Kodutütarde ringkonna tegevust ning on selles osas aruandekohustuslik

ka Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogu ees.“ Erinevalt malevast ei revideeri küberkaitseüksuse

ega valveteenistus noorteorganisatsioonide tegevust. Seetõttu tuleb näha ette selgesõnaline erand.

Eelnõu § 1 punkt 30.

KaLKo § 48 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Allüksuse revisjonikomisjon tegutseb

12

samadel alustel struktuuriüksuse revisjonikomisjoniga.“ Kehtiva KaLKo § 48 lõikes 1 sätestatakse:

„Malevkonna ja üksikkompanii revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel maleva ja

küberkaitseüksuse revisjonikomisjoniga.“ Eelnõuga ühtlustatakse erinevate struktuuriüksuste ja

allüksuste nimetused ühe üldnimetuste „struktuuriüksus“ ja „allüksus“ alla. See võimaldab

korraldada erinevaid struktuuriüksusi ja allüksusi ühetaoliselt. Samuti kõrvaldatakse selle

muudatusega erinevus KaLKo § 48 pealkirja ja lõike 3 ning lõike 1 sõnastuse vahel

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuste

korraldamist. See on liikmesriigi ainupädevuses.

4. Määruse mõjud

Eelnõu plaanitava muudatuse kohaselt

4.1. Kaitseliidu struktuuri muutmine on edaspidi kiirem ja paindlikum

Kaitseliidu struktuuriüksuste liigid ja nimetused, samuti kollegiaalsete organite töökorra küsimused,

viiakse seadusest üle Kaitseliidu kodukorda. Struktuuriüksuste ja allüksuste nimetused, korraldus,

koosseis ja põhiülesanded ühtlustatakse.

Sihtrühm: Kaitseliit.

Mõjuliik: riigiasutuste korraldus; riigikaitse ja julgeolek

Olulisus: Eelnõukohase määruse jõustumisel reguleeritakse struktuuriüksuste liigid, koosseis ja

põhiülesanded Kaitseliidu kodukorras ühetaoliselt. Uue struktuuriüksuse või allüksuse

moodustamisel ei ole vaja kehtestada eraldi selle kollegiaalsete organite koosseisu ega pealiku

põhiülesandeid. Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel muutub Kaitseliidu struktuur

märkimisväärselt paindlikumaks ning võimaldab kiiremini reageerida kõrgendatud

kaitsevalmidusest, mobilisatsioonist, sõjaseisukorrast ja demobilisatsioonist tulenevatele vajadustele.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni ajal pikeneb

struktuuriüksuse kollegiaalsete organite liikmete mandaat kuni selle olukorra lõppemiseni.

Kollektiivne organ saab kuni selle olukorra lõppemiseni keskenduda oma põhiülesannete täitmisele.

Seega avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse jõustumisega võib kaasneda vajadus koostada küberkaitseüksuse uus

põhimäärus ja kaasneb vajadus moodustada struktuuriüksusena valveteenistus, sh koostada selle

põhimäärus ja muud dokumendid. Samuti võib kaasneda vajadus muude dokumentide ja

protseduuride muutmiseks. Seda tehakse eelduslikult tavapäraste teenistus- ja tööülesannete täitmise

käigus ja see on osa tööjõukulust. Muudatustega ei kaasne täiendavat riigipoolset rahastust

Kaitseliidule.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub samaaegselt Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) jõustumisega 1. juulist 2024. a.

13

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Kaitseliidule.

EELNÕU

21.05.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a

määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“

muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruses nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 tekstiosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliit asub Tallinnas.

(2) Kaitseliidu struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.“;

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1.“;

3) paragrahv 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab

struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.“;

4) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija vastavust Kaitseliidu liikmele

esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt kontrollitud liikmeks astuda

soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja arvamuse andmiseks.

Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest

keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest

keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide

esitamisest arvates.“;

5) paragrahvi 7 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse ettepanekul või struktuuriüksuse

esindajate- või keskkogu struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema

valitava eelnev kirjalik nõusolek. Auliige ei pea olema eelnevalt Kaitseliidu liige.“;

2

6) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle

allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust

jätkata. Enne teise struktuuriüksusesse määramise avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik

võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse juht edastab avalduse pärast võlgnevuste tasumist

või nende puudumise tuvastamist struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul

avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile. Uue

struktuuriüksuse juhi käskkirjas määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste,

noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri

tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.“;

7) paragrahvi 9 lõigetes 7 ja 8 asendatakse tekstiosa „malevapealik, küberkaitseüksuse pealik,

Naiskodukaitse esinaine“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“;

8) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele

nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse

juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme väljaarvamise esitada otsustamiseks allüksuse

juhatusele. Allüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega.“;

9) paragrahvi 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 10 lõige 7 asendatakse tekstiosa „malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul,

Naiskodukaitse esinaisel“ sõnadega „struktuuriüksuse juhil“;

11) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kaitseliidu“ sõnaga „liikmete“;

12) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Tegevliige nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud“

tekstiosaga „Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred juurde

määratud kaitseliitlane, nimetatakse“;

14) paragrahvi 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks võib struktuuriüksuses või selle allüksuses

luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealik allub vahetult struktuuriüksuse või selle

allüksuse juhile, kus liikme ametikoht paikneb. Erialapealiku abi allub vahetult erialapealikule.

Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded kehtestab Kaitseliidu ülem. “;

15) paragrahvi 11 lõikes 9 asendatakse sõna „malevapealik“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“;

16) paragrahvi 20 lõiked 1 – 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu

struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsitluse toetuseks maleva allüksuste abil rahva

vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks.

(2) Maleval on allüksused, mis sätestatakse maleva põhimääruses.

(3) Malevat juhib malevapealik. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule.

Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.“;

3

17) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

18) määrust täiendatakse paragrahvidega 311—312 järgmises sõnastuses:

㤠311. Valveteenistus

(1) Valveteenistus on alaliselt tegutsev eksterritoriaalne funktsioonipõhine Kaitseliidu

struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil

kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe

avastamiseks, õiguserikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning

meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.

(2) Valveteenistusel on allüksused, mis sätestatakse valveteenistuse põhimääruses.

(3) Valveteenistust juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.

„§ 312. Valveteenistuse pealiku põhiülesanded

Valveteenistuse pealik:

1) juhib valveteenistuse tegevust ja esindab valveteenistust;

2) vastutab valveteenistuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide

õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;

3) valitseb valveteenistuse kasutusse antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust;

4) korraldab valveteenistuse eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja

määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid;

5) juhib valveteenistuse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle

järelevalvet;

6) korraldab valveteenistusele pandud ülesannete täitmiseks koostööd Eesti ja välisriikide asutustega;

7) korraldab valveteenistuse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu;

8) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.“;

19) paragrahvi 33 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon;“;

20) paragrahvi 33 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvid 34 ja 35 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 34. Struktuuriüksuse esindajatekogu

(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, esindusorgan

on esindajatekogu (edaspidi esindajatekogu). Esindajatekogu moodustatakse liikmeskonda omavate

allüksuste, mis asuvad struktuuriüksuse pealiku vahetus alluvuses, üldkoosolekul valitud

tegevliikmetest järgmiselt:

1) kuni 100 liikmega allüksus kaks esindajat;

2) 101–200 liikmega allüksus kolm esindajat;

3) 201–300 liikmega allüksus neli esindajat;

4) 301 või enama liikmega allüksus viis esindajat.

(2) Esindajad valitakse kolmeks aastaks. Struktuuriüksuse pealiku vahetult alluvast allüksusest

kuulub esindajatekogusse allüksuse pealik ja lõikes 1 sätestatud korras valitud esindaja. Allüksuse

pealiku puudumisel asendab teda allüksuse pealiku abi.

(3) Esindajatekogul osaleb sõnaõigusega struktuuriüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni liige ning

4

struktuuriüksuse vastutusalas tegutseva Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksuse

esindaja.

(4) Esindajatekogu kutsub kokku struktuuriüksuse juhatus vähemalt üks kord aastas. Koosoleku

päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks struktuuriüksuse juhatus. Esindajatekogu koosolek on

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ja

vähemalt pool valitud liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(5) Esindajatekogu:

1) arutab struktuuriüksust ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta

arvamuse;

2) valib struktuuriüksuse juhatuse liikmed ja ühe asendusliikme;

3) valib struktuuriüksuse revisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme;

4) valib struktuuriüksuse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogusse;

5) valib auliikme struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul;

6) kuulab ära struktuuriüksuse juhi, juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded;

7) kuulab ära Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindaja ettekande aasta tegevusest.

(6) Asendusliikmele hakkavad kehtima organi liikme volitused, kui organis olemasoleva valitud

liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused

asendatava organi liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni.

(7) Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu esindajatekogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele

esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa

struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku

esindajatekogusse valitud liikmetest.

§ 35. Struktuuriüksuse juhatus

(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, juhtorgan on

juhatus (edaspidi juhatus). Juhatusse kuuluvad struktuuriüksuse pealik, struktuuriüksuse pealiku abi

ja kolm kuni seitse liiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks maleva esindajatekogu

koosolekul.

(2) Juhatus:

1) arutab struktuuriüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi;

2) kiidab heaks struktuuriüksuse eelarve projekti ja esitab selle keskkogule;

3) teeb ettepanekuid struktuuriüksuse majandustegevuse korraldamiseks;

4) toetab oma vastutusalas Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevust;

5) otsustab struktuuriüksuse riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise

tulu kasutamise korrale;

6) täidab muid Kaitseliidu keskjuhatuse, Kaitseliidu ülema või esindajatekogu antud ülesandeid.

(3) Juhatuse koosoleku kutsub kokku struktuuriüksuse pealik vähemalt neli korda aastas. Juhatuse

liikmel on õigus teha ettepanek juhatuse kokkukutsumiseks.

(4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda

asendama määratud isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest.

(5) Juhatuse otsused viib ellu struktuuriüksuse pealik. Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu juhatuse

otsusega, siis tuleb küsimus arutusele esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse

lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning

vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogusse valitud liikmetest.“;

5

22) paragrahvi 36 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „Naiskodukaitse auliikmed“ sõnaga

„auliikmed“;

23) paragrahvi 38 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Noorte Kotkaste auliikmed“ sõnaga

„auliikmed“;

24) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Kodutütarde auliikmed“ sõnaga auliikmed“;

25) paragrahvid 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks;

26) määrust täiendatakse paragrahviga 441 järgmises sõnastuses:

„§ 441. Organite liikmete volitused kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

Kui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde kollegiaalse organi liikme

või asendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused

automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates

kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

või demobilisatsiooni lõppemisest.”;

27) paragrahvi 45 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ning punktid 3 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„3) struktuuriüksuse revisjonikomisjon;

5) allüksuse revisjonikomisjon;“

28) paragrahv 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „maleva ja küberkaitseüksuse“

sõnaga “struktuuriüksuse“;

29) paragrahvi 46 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimest

lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes.“;

30) paragrahvi 48 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Allüksuse revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel struktuuriüksuse revisjonikomisjoniga.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2024. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisad: 1) Kaitseliidu embleem

6

LISA 1

KAITSELIIDU EMBLEEM

Kaitseliidu embleemil on hõbedane vasakule pöördunud rinnaturvises kotkas. Kotka tiivad on avatud,

suleotsad allapoole. Vasaku jala küünistega hoiab kotkas riigivappi ja parema jala küünistega mõõka.

1

21.05.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10.

oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“

muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse Kaitseliidu kodukorras muudatused, mis on vajalikud Kaitseliidu seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu nr 335 SE) rakendamiseks.

Kaitseliidu struktuuriüksusena lisatakse valveteenistus. Küberkaitseüksus muutub malevaks ning

selle korraldus ühtlustatakse maleva korraldusega. Struktuuriüksuste, v.a Naiskodukaitse, Noorte

Kotkaste ja Kodutütarde, korraldus ühtlustatakse. Kodukorra lisaga kehtestatakse Kaitseliidu

embleem.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium õigusosakonna õigusloomenõunik Sander

Põllumäe ([email protected]) koostöös Kaitseliidu ja Kaitseressursside

Ametiga. Eelnõu keelelise ekspertiisi on teinud …. .

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigikogus 10.04.2024 vastu võetud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1, mis jõustub 01.07.2024.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu

kodukord“ redaktsioonist RT I, 15.09.2020, 14.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 10.10.2013

määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumise

aeg.

Eelnõu § 1 punkt 1.

1 RT I, 30.04.2024, 1, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/130042024001. Määruse eelnõu algne tekst on

kättesaadav Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335 SE

seletuskirja lisas, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/91f358e0-a4ab-4132-9696-

454b0a9c5ff1/kaitseliidu-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus.

2

Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ (edaspidi KaLKo) § 2 lg 1

muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliit asub Tallinnas,“ ning § 2 lg 2 järgmiselt:

„Kaitseliidu struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.“

Kehtiva KaLKo § 2 lg 1 sätestatakse: „Kaitseliit asub aadressil Toompea 8, 10142 Tallinn.“ Seoses

indeksi muutumisega on kehtestatud aadress muutunud faktiliselt valeks. Selleks, et aadressi

muutumisel mitte määrust muuta, on KaLKo § 2 lg 1 asendatud aadress asukohaga

(omavalitsusüksus).

KaLKo § 2 lg 2 sätestatakse: „Kaitseliidu selle struktuuriüksuse asukoht, mis ei paikne Kaitseliidu

asukohas, sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.“ Muudatuse kohaselt

määratakse struktuuriüksuse asukoht põhikirjas või põhimääruses sõltumata sellest, kas

struktuuriüksus asub Kaitseliiduga samas asukohas või mitte. Asukohana peetakse silmas eelkõige

omavalitsusüksust, milles tegutseb struktuuriüksuse staap.

Eelnõu § 1 punkt 2.

KaLKo § 4 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse

käesoleva määruse lisas 1.“ Kehtiva KaLKo § 4 lg 1 sätestatakse: „Struktuuriüksuse ja allüksuse

sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kasutamise

korra Kaitseliidu ülem,“ ning § 4 lg 2 sätestatakse: „Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi

Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab

Naiskodukaitse keskkogu. Naiskodukaitse allüksuse sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning

nende kasutamise korra kehtestab Naiskodukaitse keskjuhatus.“

KaLS § 5 lg 1 sätestatakse volitusnorm kodukorra kehtestamiseks. KaLS § 5 lg 1 sisalduv

volitusnorm ei anna volitust reguleerida kaitseliidu embleemi, sümboleid, eraldusmärke ega

teenetemärke ega nende kasutamise või kandmise korda kodukorras. Kaitseliidu embleem, sümbolid,

eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise seotud küsimused on reguleeritud KaLS §-

s 7. Alates 01.07.2024 jõustunud KaLS § 7 lg 1 sätestatakse: „Kaitseliidul on oma sümbolid,

eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu embleemi kehtestab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu

sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra

Kaitseliidu ülem,“ ning § 7 lg 2 sätestatakse: „Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi

Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab

kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.“ Seega on Vabariigi Valitsusel volitus kehtestada

Kaitseliidu embleem. Kuna Naiskodukaitse juhtorganiteks on nii keskkogu kui ka keskjuhatus, siis

tuleb täpsustada, milline on nende juhtorganite omavaheline pädevus Naiskodukaitse sümbolite,

eraldusmärkide ja teenetemärkide ning nende kasutamise korra kehtestamisel. Seda on tehtud

kehtivas KaLKo § 4 lg 2 ning seda ei ole vaja muuta.

Eelnõu 335 SE koostamisel oli kavas muuta KaLS § 5 lg 1 selliselt, et kodukorras saaks määrata

kindlaks Kaitseliidu embleemi, sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise

korra ning reguleerima pädevad organid, kuid sellest muudatusest loobuti ja piirduti üksnes KaLS § 7

lg 1 täiendamisega. Seega on seadusandja selge tahe olnud piirata Kaitseliidu embleemi, sümbolid,

eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra reguleerimist kodukorras. Eelnõus on

vastavalt KaLKo § 4 lg 1 vastavalt muudetud.

Eelnõu § 1 punkt 3.

KaLKo § 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või

sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras.“ KaLS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust.

Sellest tulenevalt kohaldub haldusmenetluse seadusest tulenev regulatsioon ka liikme vastuvõtmise

haldusmenetlusele ja haldusaktile. Sätte lisamine teadvustab struktuuriüksuse juhile, et menetluses

tuleb kasutada haldusmenetluse seadust ning seda õigusakti kodukorras ei ole taasesitatud.

3

Haldusmenetluse seadusest tulenevalt tuleb esitatud avaldus vastu võtta ning enne sisulist

läbivaatamist kontrollida selle vastavust nõuetele. Kui avaldus ei vasta nõuetele, siis tuleb anda

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (HMS § 15 lg 2) Isikule tuleb tema taotlusel selgitada menetlust

ning isiku võimalusi osaleda menetluses (HMS § 36). Isikule tuleb selgitada asja lahendamiseks

vajalikke andmeid ja dokumente ning andmete esitamisest keeldumisel võib jätta taotluse

läbivaatamata (HMS § 38 lg 3). Enne liikme vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustamist tuleb

isikule anda võimlaus esitada arvamus ja vastuväiteid (HMS § 40 lg 1), v.a kui asja ei otsustata tema

kahjuks või otsustatakse tema esitatud andmete alusel (HMS § 40 lg 3). Kui isik leiab, et

haldusmenetluse käigus või otsusega on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada vaide (HMS § 72 jj).

Eelnõu § 1 punkt 4.

KaLKo § 7 lg 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija

vastavust Kaitseliidu liikmele esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras. Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt

kontrollitud liikmeks astuda soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja

arvamuse andmiseks. Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks

või sellest keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või

sellest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud

dokumentide esitamisest arvates.“

Kehtiva KaLKo § 7 lg 5 sätestatakse: „Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest

keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide

esitamisest arvates. Ettepaneku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb vastavalt

maleva juhatus, Naiskodukaitse ringkonna juhatus või küberkaitseüksuse juhatus konsensuslikult,

kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks

otsuse tegemise päeval. Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu

seaduses sätestatud korras. Juhatus võib kutsuda liikmeks astuda soovija juhatuse koosolekule.“ Sätte

sõnastusest ei tule selgelt välja toimingute tegemise järjekord ja pädevuse jaotus struktuuriüksuste ja

allüksuste vahel.

Tabel 1. Liikmeks vastuvõtmise tegevuste järjestus ja pädevused

Peastaap Struktuuri-

üksus

Allüksus

1. Võtab vastu liikmeks astuda sooviva isiku avalduse ja edastab

kontrollimiseks peastaapi

X

2. Kontrollib liikmeks astuda soovija isikuandmeid vastavalt KaLS § 80

volitustele.

X

3. Allüksuse juhatus vaatab taotluse läbi ning võib kutsida liikmeks astuda

sooviva isiku vestlusele.

X

4. Allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või

keeldumiseks

X

5. Struktuuriüksuse juht otsustab liikmeks astuda sooviva isiku liikmeks

vastuvõtmise 60 päeva jooksul.

X

6. Allüksus teeb liikmeks astuda soovijale otsuse teatavaks. X

Eelnõu § 1 punkt 5.

KaLKo § 7 lg-s 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu

keskjuhatuse ettepanekul või struktuuriüksuse esindajate- või keskkogu struktuuriüksuse juhatuse

ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema valitava eelnev kirjalik nõusolek. Auliige ei pea olema

eelnevalt Kaitseliidu liige.“

Kehtiva KaLKo § 7 lg-s 11 sätestatakse: “(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu

keskjuhatuse ettepanekul ja valitava eelneval kirjalikul nõusolekul. Auliige ei pea olema eelnevalt

4

Kaitseliidu liige. Struktuuriüksusel võib olla oma auliige. Maleva ja küberkaitseüksuse auliikme valib

maleva või küberkaitseüksuse esindajatekogu maleva või küberkaitseüksuse juhatuse ettepanekul.

Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde auliikme valib Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või

Kodutütarde keskjuhatuse ettepanekul Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogu.

Naiskodukaitse ja Kodutütarde ringkonnal võib olla oma auliige. Naiskodukaitse ringkonna auliikme

valib ringkonnakogu ringkonna juhatuse ettepanekul. Kodutütarde ringkonna auliikme valib

ringkonna juhatus ringkonnavanema ettepanekul.“ KaLS § 27 lg 2 kohaselt võib auliikmeks valida

tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2) toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti

kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku.“

Kaitseliidu seadus ei näe ette Kaitseliidu auliikme eristamist tema valinud kollegiaalse organi järgi

(nt Kaitseliidu keskkogu poolt valitud auliige, struktuuriüksuse esindajate- või keskkogu poolt valitud

auliige). KaLKo § 7 lg 11 kohaselt võib grammatiliselt eritada, et tegemist on kahe erineva Kaitseliidu

auliikme liigitusega, tulenevalt teda valinud organi järgi. Eelnõu 335 SE kohaselt laiendatakse

auliikme olemasolevaid pädevusi ja tagatisi (nt saab noortega tegelemise korral vabu päevi võrdselt

noortejuhiga). Selguse mõttes vaja sõnastada olemasolev lõige ümber. Muudatuste kohaselt võib

struktuuriüksuse esindajatekogu või keskkogu valida auliikme. Auliikme seisund, õigused ega

kohustused ei sõltu sellest, milline organ isiku auliikmeks valis.

Eelnõu § 1 punkt 6.

KaLKo § 8 lg 4 sõnastatakse järgmiselt: “(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises

struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses

ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Enne teise struktuuriüksusesse määramise

avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse

juht edastab avalduse pärast võlgnevuste tasumist või nende puudumise tuvastamist struktuuriüksuse

juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise

uue struktuuriüksuse juhile. Uue struktuuriüksuse juhi käskkirjas määratakse isiku liikmestaatus ja

kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul

jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul

käskkirja allakirjutamisest arvates.“

Kehtiva KaLKo § 8 lg 4 sätestatakse: “(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses,

esitab kirjaliku avalduse selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära

struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Struktuuriüksuse juht korraldab kümne

tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile.

Struktuuriüksuse vahetus loetakse toimunuks pärast uue struktuuriüksuse juhi käskkirja, kus

määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma

ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks

kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.“ Peamiseks sisuliseks muutuseks on see,

et liige ei saa struktuuriüksust vahetada enne, kui ta on rahalised kohustused oma senise

struktuuriüksuse ees täitnud.

Kollegiaalsete organite liikmete poolt peetakse oluliseks, et enne struktuuriüksuse vahetamist täidab

liige oma kohustused eelneva struktuuriüksuse ees. Seetõttu nähakse ette, et kirjalik avaldus

esitatakse allüksuse juhile, kes omab kõige paremat ülevaadet liikmega seonduva osa.

Struktuuriüksuse vahetust ei saa teostada ennem, kui liige on oma võlgnevused senise

struktuuriüksuse ees tasunud.

KaLS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust. HMS § 61 lg 1

sätestatakse: „(1) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates,

kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,

hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.“ Liikme seisund

ei saa jõustuda haldusakti kättetoimetamise hetkest, vaid on selgem, kui see jõustub

kättetoimetamisele järgnevast päevast.

5

Eelnõu § 1 punkt 7.

KaLKo § 9 lõigetes 7 ja 8 asendatakse tekstiosa „malevapealik, küberkaitseüksuse pealik,

Naiskodukaitse esinaine“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“. Kehtiva KaLKo § 9 lõikes 7

sätestatakse: „(7) Kaitseliidu malevapealik, küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine,

Noorte Kotkaste malevapealik ja Kodutütarde ringkonnavanem peatab liikmesuse liikme nõusolekuta

distsiplinaarkaristusena või ajaks, kui liige on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav,“ ning

lõikes 8 sätestatakse: „(8) Pärast liikmesuse peatamise otsuses sätestatud tähtaja möödumist teeb

malevapealik, küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine, Noorte Kotkaste malevapealik või

Kodutütarde ringkonnavanem otsuse liikmesuse peatumise lõpetamise või pikendamise või liikme

väljaarvamise kohta.“ Malev, sh küberkaitseüksus, valveteenistus ja Naiskodukaitse on

struktuuriüksused. Selleks, et KaLKo § 9 lõigetes 7 ja 8 kohalduksid ühetaoliselt kõigi

struktuuriüksuste juhtidele, on erinevad nimetused asendatud koondnimetusega „struktuuriüksuse

juht“.

Eelnõu § 1 punkt 8.

KaLKo § 10 lg 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsusega,

kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused.

Kui liikme väljaarvamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, siis võib struktuuriüksuse juht võib

enne otsustamist küsida allüksuse juhatuse arvamust.“;

Kehtiva KaLKo § 10 lg 4 sätestatakse: „Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel,

kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused.

Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme

väljaarvamise esitada otsustamiseks vastavalt maleva juhatusele, Naiskodukaitse ringkonna

juhatusele või küberkaitseüksuse juhatusele. Maleva juhatuse, Naiskodukaitse ringkonna juhatuse

või küberkaitseüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega.“

Eelnõukohase määrusega viiakse arvamuse andmine allüksuse juhatuse tasemele ning

struktuuriüksuse juhatus ei ole enam väljaarvamise haldusmenetlusse kaasatud. Arvamuse küsimise

otsustab strukuuriüksuse juht kaalutlusõiguse alusel siis, kui väljaarvamine tuleb otsustada

kaalutlusõiguse alusel. Juhul, kui väljaarvamine on kohustuslik, siis ei ole allüksuse arvamuse

küsimine vajalik, sest see ei saa õiguspäraselt mõjutada otsuse sisu.

KaLS § 30 lg 8 sätestatakse: „Kaitseliidu liige, kes ei vasta käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud

nõuetele või jätab täitmata Kaitseliidu liikmele ettenähtud kohustused, arvatakse Kaitseliidust välja.

Kaitseliidu liikme võib arvata Kaitseliidust välja, kui esinevad § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud.“

Väljaarvamise kohustuslikud alused KaLS § 24 lg 2 kohaselt on järgmised: 1) kelle terviseseisund ei

vasta tegevliikme tervisenõuetele; 2) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;

3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteos ja kelle andmed ei ole

karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega

ära võetud õigus töötada avalikus teenistuses; 5) kellel on lastega töötamise piirang Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse tähenduses; 6) kes on osalenud Eesti kodanike jälitamises või represseerimises

nende poliitiliste veendumuste, Eestile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või

kaitseteenistuses olemise tõttu; 7) kes on distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse ametikohalt

vabastatud ja vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta; 8) kes on liikmeks astumisel teadvalt

esitanud valeandmeid.“ Samuti on kohustuslik arvata liige välja KaLS § 24 lg 3’1 sätestatud asjaolu

ilmnemisel. Väljaarvamise kaalutlusõiguslikud alused on KaLS § 24 lg 3 järgi järgmised: 1) isiku

tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu

mainet; 2) isik on kriminaalasjas süüdistatav või kohtualune; 3) isikut on karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest; 4) on põhjendatud alus arvata, et isiku käitumine või eluviis võib ohustada

tema enda ja teiste isikute turvalisust.

6

Eelnõu § 1 punkt 9.

KaLKo § 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 10 lg 6 sätestatakse: „Kaitseliidust

väljaarvamise otsuse kavand esitatakse Kaitseliidu liikmele tema arvamuse saamiseks. Liikmel on

õigus esitada oma arvamus kümne päeva jooksul kavandi saamisest arvates.“ KaLS § 1 lg 2 kohaselt

kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. KaLS ei ole Kaitseliidu liikmete väljaarvamisega seotud

haldusmenetluse erisusi ega ole antud ka volitusnormi erisuste kehtestamiseks kodukorras. Vastavalt

HMS § 40 lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada

kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seaduse ei ole

määratud kindlaks, mis aja jooksul tuleb vastuväited ja arvamus esitada, vaid selle määrab kindlaks

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Haldusorgani siseselt võib halduseeskirjadega

määrata kindlaks ametnikule kohalduvad juhised tähtaja kindlaksmääramisel. Samas annab

HMS § 40 lg 3 p-d 3 ja 4 võimaluse viia haldusmenetlus läbi menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei

kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või asja ei otsustata selle menetlusosalise

kahjuks. Seega võimaldab seadus viia läbi haldusmenetluse paindlikult ja juhtumi asjaolusid

arvestavalt. Seetõttu puudub ka praktiline vajadus haldusmenetluse sätteid Kaitseliidu kodukorras

taasesitada.

Eelnõu § 1 punkt 10.

KaLKo § 10 lõige 7 asendatakse tekstiosa „malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul,

Naiskodukaitse esinaisel“ sõnadega „struktuuriüksuse juhil“. Kehtiva KaLKo § 10 lõikes 7

sätestatakse: „Väljaheitmine on Kaitseliidu seadusest tulenev distsiplinaarkaristus, mille määramise

õigus on Kaitseliidu malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul, Naiskodukaitse esinaisel, Noorte

Kotkaste malevapealikul, Kodutütarde ringkonnavanemal ja Kaitseliidu ülemal. Kaitseliidust

väljaheidetu nimi avaldatakse Kaitseliidu ülema käskkirjas ja teda saab uuesti Kaitseliidu liikmeks

võtta Kaitseliidu ülema kirjalikul nõusolekul.“ Malev, sh küberkaitseüksus, valveteenistus ja

Naiskodukaitse on struktuuriüksused. Eelnõuga ühtlustatakse struktuuriüksuse korraldust ning

selletõttu koondatakse erinevate struktuuriüksuste juhtide nimetused volitusnormis ühe nimetuse

„struktuuriüksuse juht“ alla.

Eelnõu § 1 punkt 11.

KaLKo § 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kaitseliidu“ sõnaga „liikmete. Kehtiva KaLKo

§ pealkiri on „Kaitseliidu ametikohad“. Tegemist on keelelise eksimusega, sest Kaitseliidul endal ei

ole ametikohti, vaid ametikohad saavad olla ainult Kaitseliidu liikmetel. Eelnõukohase sättega

parandatakse keeleline ebatäpsus.

Eelnõu § 1 punkt 12.

KaLKo § 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 11 lõikes 2 sätestatakse:

„Küberkaitseüksuse tegevliikmete põhiametikohad on: 1) küberkaitseüksuse pealiku abi;

2) rühmapealik; 3) rühmapealiku abi; 4) sektsioonipealik; 5) sektsioonipealiku abi; 6) grupipealik;

7) grupipealiku abi; 8) malevlane.“ Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka.

Seetõttu kohaldub küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu, sh ametikohti puudutav, ning

küberkaitseüksuse tegevliikmete põhiametikohad tuleb määrusest välja jätta.

Eelnõu § 1 punkt 13.

KaLKo § 11 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Tegevliige nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud“

tekstiosaga „Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred juurde

määratud kaitseliitlane, nimetatakse“. Kehtiva KaLKo § 11 lõikes 7 sätestatakse: „Tegevliige

7

nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud ametikohale Kaitseliidu ülema kehtestatud korras. Toetajaliikme

võib ametikohale määrata tema kirjalikul nõusolekul. Liige võib olla ametikohal struktuuriüksuses,

mille liige ta ei ole.“

Eelnõu § 1 punkt 14.

KaLKo § 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks

võib struktuuriüksuses või selle allüksuses luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealik

allub vahetult struktuuriüksuse või selle allüksuse juhile, kus liikme ametikoht paikneb. Erialapealiku

abi allub vahetult erialapealikule. Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded

kehtestab Kaitseliidu ülem.“

Kehtiva KaLKo § 11 lõikes 8 sätestatakse: „Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks

malevas, malevkonnas või üksikkompaniis võib nimetada ametikohale erialapealikke. Erialapealik

allub vahetult üksuse või allüksuse pealikule. Erialapealike ametikohtade loetelu ja ülesanded

kehtestab Kaitseliidu ülem.“ Muudatusega asendatakse lõikes läbivalt sõnad „malev“, „malevkond“

ja „üksikkompanii“ sõnadega „struktuuriüksus“ ja „allüksus“ ning kohandatakse sätte sõnastust

vastavalt. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 1

punktide 3 ja 4 kohaselt lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka ning lisatakse uue

struktuuriüksusena valveteenistus. Erinevate struktuuriüksuste korraldus ja juhtimine ühtlustatakse

ning seetõttu asendatakse see üldisemate nimetustega „struktuuriüksus“ (sh malev, küberkaitseüksus,

valveteenistus jt) ning „allüksus“ (sh malevkond, staap, üksikkompanii, eriallüksus vms).

Eelnõu § 1 punkt 15.

KaLKo § 11 lõikes 9 asendatakse sõna „malevapealik“ sõnadega „struktuuriüksuse juht“. Kehtiva

KaLKo § 11 lõikes 9 sätestatakse: „Uute erialapealike ametikohtade loomiseks teeb malevapealik

põhjendatud taotluse Kaitseliidu ülemale, kes kehtestab erialapealiku ametikoha ja ülesanded oma

käskkirjaga.“ Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

§ 1 punktide 3 ja 4 kohaselt lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka ning luuakse

struktuuriüksusena valveteenistus.

Eelnõu § 1 punkt 16.

Kehtiva KaLKo § 20 lõikes 1 sätestatakse: „Malev on kindlaksmääratud territoriaalse

vastutuspiirkonnaga Kaitseliidu struktuuriüksus, mille ülesanne on rahva vaba tahte kaasamine

ühiskonna julgeoleku tagamiseks. Maleva ja tema allüksuse vastutuspiirkond määratakse maleva

põhimääruses.“ Eelnõu § 1 punktis 16 sõnastatakse KaLKo § 20 lõige 1 järgmiselt: „Malev on

kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu

struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsitluse toetuseks maleva allüksuste abil rahva

vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks.“ Eelkõige täiendatakse maleva määratlust

alusega „funktsioonipõhine“, sest küberkaitseüksus on funktsioonipõhine, mitte territoriaalse

vastutuspiirikonnaga üksus. Samuti jäetakse välja lause „Maleva ja tema allüksuse vastutuspiirkond

määratakse maleva põhimääruses,“ sest küberkaitseüksusel ei ole vastutuspiirkonda. See ei tähenda,

et maleva põhimääruses ei võiks määrata kindlaks vastutuspiirkonda, kui malev on moodustatud

territoriaalsuse põhimõttel, aga küberkaitseüksuse või muu funktsioonipõhise maleva puhul tuleb

määrata kindlaks tema põhifunktsioonid, mida see malev täidab.

Kehtiva KaLKo § 20 lõikes 2 sätestatakse: „Maleva allüksusteks võivad olla malevapealiku

administratsioon, staap, malevkond, üksikkompanii, kompanii, üksikdivisjon, üksikpatarei,

üksikrühm, rühm, erialaallüksus, tiir, orkester, sektsioon ja jagu. Allüksuse moodustamise täpsem

kord ja allüksuse ülesanded sätestatakse maleva põhimääruses. Eelnõu § 1 punktis 16 sõnastatakse

KaLKo § 20 lõige 2 järgmiselt: „Maleval on allüksused, mis sätestatakse maleva põhimääruses.“

Muudatuse põhisisu on allüksuste liikide loetelu väljajätmine, sest eriliigiliste struktuuriüksuste, sh

8

malevate, moodustamisel võib olla vaja moodustada ka muud liiki allüksusi. Allüksuse liik ja nimetus

määratakse maleva või muu struktuuriüksuse põhimääruses ning võib kasutada seniseid nimetusi.

Kehtiva KaLKo § 20 lõikes 3 sätestatakse: „Malevat juhib malevapealik, kes allub vahetult

maakaitseringkonna pealikule.“ Eelnõu § 1 punktis 16 sõnastatakse KaLKo § 20 lõige 3 järgmiselt:

„Malevat juhib malevapealik. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule.

Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.“ Küberkaitseüksuse

määratlemine malevana toob sisse vajaduse eristada küberkaitseüksuse pealiku alluvust. Kuna

küberkaitseüksus täidab ülesandeid ekstraterritoriaalselt, siis ei saa ta alluda ühele

maakaitseringkonnale, vaid mõistlik on säilitada erandina selle maleva allumine otse Kaitseliidu

ülemale.

Eelnõu § 1 punkt 17.

KaLKo § 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 30 ja § 31 sätestatakse küberaitseüksuse

seisund ja küberkaitseüksuse pealiku põhiülesanded. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 p 4 lisatakse küberkaitseüksus

malevate hulka. Seetõttu kohaldub küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu ning puudub vajadus

küberkaitseüksus e eriregulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punkt 18.

KaLKo § määrust täiendatakse §-dega 311—312, milles reguleeritakse valveteenistus ja

valveteenistuse pealiku põhiülesanded. Kehtiva KaLKo ei ole valveteenistust reguleeritud.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) § 1 p 3 lisatakse struktuuriüksuste hulka valveteenistus. Valveteenistuse ja

valveteenistuse pealiku põhiülesannete sätete koostamisel on lähtutud KaLKo § 20 ja § 21 maleva ja

malevapealiku põhiülesannete regulatsioonist, kohandades seda vastavalt valveteenistuse

vajadustega.

Valveteenistus on alaliselt tegutsev eksterritoriaalne funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus,

mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara

ning Eesti välisesinduste valve ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks,

õiguserikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine

valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks. Ekstraterritoriaalse ja funktsioonipõhise

struktuuriüksusena tegutseb valveteenistus kogu Eesti Vabariigi territooriumil ning võib täita

ülesandeid ka väljamaal seoses Eesti välisesinduste valve ja ründeohu seire või muude sellega seotud

ülesannetega. Seetõttu allub valveteenistus ja tema pealik vahetult Kaitseliidu ülemale.

Eelnõu § 1 punkt 19.

KaLKo § 33 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) valveteenistuse esindajatekogu,

juhatus ja revisjonikomisjon;“. Kehtiva KaLKo § 33 reguleeritakse struktuuriüksuste kollegiaalseid

organeid. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT

I, 30.04.2024, 1) § 1 p 3 lisatakse struktuuriüksuste hulka ka valveteenistus ning sellega seoses tuleb

lisada struktuuriüksuste kollegiaalsete organite hulka ja valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja

revisjonikomisjon. Valveteenistuse kollegiaalsed organid on sarnased maleva kollegiaalsete

organitega.

Eelnõu § 1 punkt 20.

KaLKo § 33 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 33 p 5 sätestatakse:

„Struktuuriüksuse kollegiaalsed organid on: [--] 5) küberkaitseüksuse esindajatekogu, juhatus ja

revisjonikomisjon“. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

9

seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 p 4 lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka. Seetõttu kohaldub

küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu ning puudub vajaduse eriregulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punkt 21.

KaLKo § 34 ja 35 muudetakse ja sõnastatakse tervikuna uuesti. Kehtiva KaLKo § 34 reguleeritakse

maleva esindajatekogu koosseisu ja pädevust ja § 35 maleva juhatuse koosseisu ja pädevust.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) § 1 p 3 lisatakse struktuuriüksuste hulka valveteenistus ning sama paragrahvi

punktiga 4 omistatakse viiakse küberkaitseüksus malevate hulka. KaLKo § 34 maleva esindajate

kogu ja § 35 maleva juhatuse regulatsiooni tuleb ühtlustamise huvides laiendada nii

küberkaitseüksusele (malev) kui ka valveteenistusele (eraldi struktuuriüksus). Ajalooliste põhjustel

jäetakse kehtima erisused Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde suhtes. Õigusselguse

mõttes on kõigi struktuuriüksuste (v.a nais- ja noorteorganisatsioonid) korraldus, koosseis ja pädevus

ühetaoline. Kuna selle tõttu tuli teha erinevates lõigetes läbivalt muudatusi, oli õigusselgem sõnastada

paragrahvid uute terviktekstidena.

Eelnõus on peamiseks muudatuseks, et malev ja malevapealik asendatakse läbivalt sõnadega

„struktuuriüksus“ ja „struktuuriüksuse pealik“.

KaLS § 19 lõikest 31 analoogiliselt valitakse esindajatekogus juhatuse liikme asendusliikmed.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,

30.04.2024, 1) § 1 punktiga 9 täiendatakse KaLS § 19 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „Keskkogu

valib keskjuhatusse ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Asendusliikmele hakkavad kehtima

keskjuhatuse liikme volitused, kui keskjuhatuse olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne

tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava keskjuhatuse liikme

volituste algse kehtivusaja lõpuni.“ Sellega säilitatakse põhimõte, et struktuuriüksuste organite

korraldus peegeldab keskorganite korraldust.

KaLKo § 34 lõigetes 4 ja 6 (muudetud redaktsiooni § 34 lõigetes 4 ja 7) ja § 35 lõigetes 4 ja 5

asendatakse „teda asendama määratud tegevväelane“ sõnadega „teda asendama määratud isik“, sest

kõigis struktuuriüksustes ei pruugi olla võimalik määrata asendama tegevväelast. See võimaldab

määrata asendajaks ka muu isiku, kes ei ole tegevväelane.

Eelnõus muudetud KaLKo § 34 lõike 5 punkti 4 ning asendatud sõnad „maleva auliikme“ sõnaga

„auliikme“. KaLKo § 34 lõike 5 punkti 4 kohaselt valib maleva esindajatekogu maleva auliikme

juhatuse ettepanekul. Kuna auliige on Kaitseliidul, mitte selle konkreetsel struktuuriüksusel, siis saab

esindajatekogu valida auliikme. Auliikme seisund on kehtiv kogu Kaitseliidu ulatuses, mitte üksnes

konkreetse struktuuriüksuse siseselt. Muudatus vastab ka Kaitseliidu senisele praktikale, kuid

kõrvaldab sellest erineva tõlgendamise võimalused.

KaLKo § 35 lõiges 1 suurendatakse juhatuse liikmete ülempiiri viielt liikmelt seitsmele liikmele.

Eelnõu § 1 punkt 22.

KaLKo § 36 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „Naiskodukaitse auliikmed“ sõnaga „auliikmed“.

Kehtiva KaLKo § 36 lõike 3 punktis 8 sätestatakse: „Naiskodukaitse keskkogu: [--] 8) valib

Naiskodukaitse auliikmed Naiskodukaitse keskjuhatuse ettepanekul; [--]“. KaLS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt võib auliikmeks olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees

silmapaistvaid teeneid. Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2)

toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi

kodaniku. Seadus ei erista Kaitseliidu auliikmeid ega struktuuriüksuse auliikmeid ega anna sellise

eristuse tegemiseks ka volitust kodukorras. Seetõttu tuleb määruse terminoloogiat muuta nii, et ei

jääks muljet eri liiki auliikmetest.

10

Eelnõu § 1 punkt 23.

KaLKo § 38 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Noorte Kotkaste auliikmed“ sõnaga „auliikmed“.

Kehtiva KaLKo § 38 lõike 2 punktis 6 sätestatakse: „Noorte Kotkaste keskkogu: [--] 6) valib Noorte

Kotkaste auliikmed Noorte Kotkaste keskjuhatuse ettepanekul; [--]“. KaLS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt võib auliikmeks olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees

silmapaistvaid teeneid. Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2)

toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi

kodaniku. Seadus ei erista Kaitseliidu auliikmeid ega struktuuriüksuse auliikmeid ega anna sellise

eristuse tegemiseks ka volitust kodukorras. Seetõttu tuleb määruse terminoloogiat muuta nii, et ei

jääks muljet eri liiki auliikmetest.

Eelnõu § 1 punkt 24.

KaLKo § 40 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Kodutütarde auliikmed“ sõnaga auliikmed“.

Kehtiva KaLKo § 40 lõike 2 punktis 6 Kodutütarde keskkogu: [--] 6) valib Kodutütarde auliikmed

Kodutütarde keskjuhatuse ettepanekul; [--]“. KaLS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib auliikmeks olla

18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid. Auliikmeks võib

valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2) toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti

kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku. Seadus ei erista Kaitseliidu auliikmeid ega

struktuuriüksuse auliikmeid ega anna sellise eristuse tegemiseks ka volitust kodukorras. Seetõttu

tuleb määruse terminoloogiat muuta nii, et ei jääks muljet eri liiki auliikmetest.

Eelnõu § 1 punkt 25.

KaLKo § 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KaLKo § 42 sätestatakse küberkaitseüksuse

esindajatekogu koosseisu ja pädevuse ning § 43 sätestatakse küberkaitseüksuse juhatuse koosseis ja

pädevus. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT

I, 30.04.2024, 1) § 1 p 4 lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka. Seetõttu kohaldub

küberkaitseüksusele maleva kohta sätestatu ning puudub vajaduse eriregulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punkt 26.

KaLKo täiendatakse paragrahviga 441 järgmises sõnastuses:

„§ 441. Organite liikmete volitused kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

Kui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde kollegiaalse organi liikme

või asendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused

automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates

kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

või demobilisatsiooni lõppemisest.”;

Kehtiva KaLKo’s puudub eriregulatsioon organite toimimiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,

eriolukorra, erakorralise olukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajaks, kui

puudub võimalus nende ülesannete tavapäraseks täitmiseks. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 punktiga 7 muudeti KaLS § 17

lõiget 6 ja sõnastati see järgmiselt: „Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik keskkogu

kokku kutsuda, siis läheb keskkogu pädevus üle keskjuhatusele kuni keskkogu kokkukutsumist

takistavate asjaolude äralangemiseni.“ Sama seaduse § 1 punktiga 8 täiendati KaLS § 17 lõikega 8

järgmises sõnatuses: „Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad

11

kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised

peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemisest.“

Eelnõu koostamisel ei peetud tõenäoliseks olukorda, et kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik

esindajatekogu kokku kutsuda, sest sinna kuuluvate isikute ring on selgelt piiritletud ning

eelnimetatud olukorras puudub möödapääsmatu vajadus ka teha esindajatekogu ainupädevuses

olevaid otsuseid. Seevastu võib olla keeruline korraldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal struktuuriüksuse

kollegiaalsete organite valimisi. Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikme mandaadi pikenemine

eelnimetatud olukorra lõppemiseni ei too kaasa olulisi organisatsioonilisi muudatusi organite

pädevuses ega tegevuse korralduses. Samuti ei ole välistatud uute liikmete valimine tagasi kutsutud,

hukkunud või teadmata kadunud liikmete asemel.

Eelnõu § 1 punkt 27.

KaLKo § 45 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ning punktid 3 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „3)

struktuuriüksuse revisjonikomisjon; 5) allüksuse revisjonikomisjon;“. Kehtiva KaLKo § 45

punktides 4 – 5 sätestatakse: „Kaitseliidus sisejärelevalvet tegevad kollegiaalsed organid on: [--]

3) maleva revisjonikomisjon; 4) küberkaitseüksuse revisjonikomisjon; 5) malevkonna ja

üksikkompanii revisjonikomisjon; [--]“. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 punktidega 3 ja 4 muudeti küberkaitseüksus

malevaks ja lisati struktuuriüksuste hulka valveteenistus. Sellest tulenevalt on ühtlustatud eelnõus

erinevad struktuuriüksused üldnimetuse „struktuuriüksus“ alla ja erinevad allüksused üldnimetuse

„allüksus“ alla. Sellest tulenevalt jäetakse muudatusega määrusest välja „küberkaitseüksuse

revisjonikomisjon“, sest see on hõlmatud „struktuuriüksuse revisjonikomisjonist“. Lisaks hõlmab see

ka valveteenistuse revisjonikomisjoni. Lisaks malevkonnale ja üksikkompaniile võib ka muul

allüksusel olla revisjonikomisjon, mille tõttu on KaLKo § 45 punktis 5 kasutatud üldnimetust

„allüksuse revisjonikomisjon“. See ei tähenda, et igal allüksusel peab olema revisjonikomisjon, vaid

struktuuriüksuse põhimääruses võib näha ette ka allüksuse revisjonikomisjoni, kui see on allüksuse

suurust ja tegevust arvestades vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 28.

KaLKo § 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „maleva ja küberkaitseüksuse“ sõnaga

“struktuuriüksuse“. Kehtiva KaLKo § 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 eristatakse malevat ja

küberkaitseüksust. Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) § 1 punktidega 3 ja 4 lisatakse küberkaitseüksus malevate hulka ning

lisatakse struktuuriüksuste hulka valveteenistus. Seetõttu kohaldub küberkaitseüksusele maleva kohta

sätestatu ning puudub vajaduse eriregulatsiooni järele. Sama kohaldub ka valveteenistusele.

Eelnõu § 1 punkt 29.

KaLKo § 46 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimest

lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes.“. Kehtiva

KaLKo § 46 lõikes 11 sätestatakse: „Maleva revisjonikomisjon revideerib maleva vastutusalas asuva

Noorte Kotkaste maleva ja Kodutütarde ringkonna tegevust ning on selles osas aruandekohustuslik

ka Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogu ees.“ Erinevalt malevast ei revideeri küberkaitseüksuse

ega valveteenistus noorteorganisatsioonide tegevust. Seetõttu tuleb näha ette selgesõnaline erand.

Eelnõu § 1 punkt 30.

KaLKo § 48 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Allüksuse revisjonikomisjon tegutseb

12

samadel alustel struktuuriüksuse revisjonikomisjoniga.“ Kehtiva KaLKo § 48 lõikes 1 sätestatakse:

„Malevkonna ja üksikkompanii revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel maleva ja

küberkaitseüksuse revisjonikomisjoniga.“ Eelnõuga ühtlustatakse erinevate struktuuriüksuste ja

allüksuste nimetused ühe üldnimetuste „struktuuriüksus“ ja „allüksus“ alla. See võimaldab

korraldada erinevaid struktuuriüksusi ja allüksusi ühetaoliselt. Samuti kõrvaldatakse selle

muudatusega erinevus KaLKo § 48 pealkirja ja lõike 3 ning lõike 1 sõnastuse vahel

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuste

korraldamist. See on liikmesriigi ainupädevuses.

4. Määruse mõjud

Eelnõu plaanitava muudatuse kohaselt

4.1. Kaitseliidu struktuuri muutmine on edaspidi kiirem ja paindlikum

Kaitseliidu struktuuriüksuste liigid ja nimetused, samuti kollegiaalsete organite töökorra küsimused,

viiakse seadusest üle Kaitseliidu kodukorda. Struktuuriüksuste ja allüksuste nimetused, korraldus,

koosseis ja põhiülesanded ühtlustatakse.

Sihtrühm: Kaitseliit.

Mõjuliik: riigiasutuste korraldus; riigikaitse ja julgeolek

Olulisus: Eelnõukohase määruse jõustumisel reguleeritakse struktuuriüksuste liigid, koosseis ja

põhiülesanded Kaitseliidu kodukorras ühetaoliselt. Uue struktuuriüksuse või allüksuse

moodustamisel ei ole vaja kehtestada eraldi selle kollegiaalsete organite koosseisu ega pealiku

põhiülesandeid. Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel muutub Kaitseliidu struktuur

märkimisväärselt paindlikumaks ning võimaldab kiiremini reageerida kõrgendatud

kaitsevalmidusest, mobilisatsioonist, sõjaseisukorrast ja demobilisatsioonist tulenevatele vajadustele.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni ajal pikeneb

struktuuriüksuse kollegiaalsete organite liikmete mandaat kuni selle olukorra lõppemiseni.

Kollektiivne organ saab kuni selle olukorra lõppemiseni keskenduda oma põhiülesannete täitmisele.

Seega avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse jõustumisega võib kaasneda vajadus koostada küberkaitseüksuse uus

põhimäärus ja kaasneb vajadus moodustada struktuuriüksusena valveteenistus, sh koostada selle

põhimäärus ja muud dokumendid. Samuti võib kaasneda vajadus muude dokumentide ja

protseduuride muutmiseks. Seda tehakse eelduslikult tavapäraste teenistus- ja tööülesannete täitmise

käigus ja see on osa tööjõukulust. Muudatustega ei kaasne täiendavat riigipoolset rahastust

Kaitseliidule.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub samaaegselt Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I, 30.04.2024, 1) jõustumisega 1. juulist 2024. a.

13

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Kaitseliidule.