Kiri

Minister Madis Timpson

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 05.06.2024 nr 7-7/231702/2403374

Surmajuhtumid vanglates

Austatud justiitsminister

Eesti vanglates suri ajavahemikul 01.09.2022-01.09.2023 kaheksa inimest. Viis inimest surid

terviseprobleemide tõttu, kaks inimest sooritasid enesetapu ja üks inimene suri metadooni üledoosi

tõttu. Tapmisi ei ole vanglates olnud alates 2011. aastast.

Vanglate sisekontrolli osakonna töötajad uurisid kõiki vanglates aset leidnud surmajuhtumeid. Iga

sündmuse kohta koostati memorandum koos tähelepanekute ja soovitustega, kuidas oleks võimalik

surmajuhtumeid ära hoida. Ühele terviserikkest tingitud surmajuhtumile palus vangla hinnangut

Sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.

Kriminaalmenetlust alustati ühe inimese surmajuhtumi uurimiseks.

Vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused puudutasid sündmustele

reageerimise ja kiirabi kutsumise kiirust. Taas viidati vanglasisese infovahetuse probleemile, mis

tähendab, et teave erakorralise juhtumi kohta ei jõua õigete vangla töötajateni piisavalt kiiresti. Juhiti

tähelepanu, et üksused tuleks varustada vahenditega, millega saab voodihaiget vanglas väärikalt ja

turvaliselt transportida. Toodi välja, et üle tuleb vaadata terviserikkega patsientide järelevalve

korraldus. Sisekontrolli töötajad tuvastasid, et puudub raskelt haige ja elu lõpus kinnipeetavale abistaja

määramist kajastav kord või juhend. Samuti pole ühtset tava, kuidas ja millist abi pakutakse vangla

töötajatele raske olukorraga (nt surmajuhtumiga) toimetulemiseks.

Kõik vanglate sisekontrolli osakonna töötajate tähelepanekud ja soovitused on vajalikud ja

asjakohased. Vanglateenistus on teinud surmasid ennetavaid juhendeid ja standardeid täiendades head

tööd. Väärib tunnustust, et mitmel korral teavitas vangla kinnipeetava tervise järsust halvenemisest

viivitamata tema lähedasi. Nii said surija lähedased temaga haiglas hüvasti jätta.

Surmajuhtumite analüüs viitab siiski sellele, et tuleb tõhustada vanglasse kainenema toodud inimeste

järelevalvet. Vanglates tuleb sisse seada kambrid, kus rahutul ning endale ja/või teistele ohtlikul

inimesel oleks turvaline ja ohutu olla. Peale selle peavad vanglad hankima rebenemiskindlast

materjalist riideid ja voodivarustust, mida saab vajadusel anda suitsiidsetele inimestele. Vanglatel tuleb

läbi mõelda, kuidas tagada surijale tema vajadustele vastavad tingimused, ravi ning hooldus. Mitme

surmajuhtumi materjalidest paistis taas silma, et vangla valvemeeskonnad olid alamehitatud.

2

Ühel juhul viibis kohtule ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamine, sest haigla ei olnud

pannud inimesele lõplikku diagnoosi. Teisel juhul suri inimene vanglas, sest kohtulahend, millega ta

ennetähtaegselt vabastati, ei jõustunud piisavalt kiiresti.

Järelevalve ja ohutu kinnipidamine

Ühel juhul paigutati kainenema toodud agressiivne inimene Tartu Vangla kambrisse nr 1192, kus on

videovalve. Kogutud materjalidest selgub, et ligi kümme minutit pärast kambrisse paigutamist

kambriterminal blokeeriti, mistõttu ei olnud inimesel võimalik valveruumi helistada. Inimene sooritas

enesetapu ajal, mil valvurid viibisid valveruumis, kuid täitsid muid tööülesandeid ega jälginud

monitore.

Õiguskantsler juhtis juba 2021. aastal Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et

kamber nr 1192 ei sobi inimesele, kes on rahutu ja kes võib ennast vigastada. Analüüsitud

enesetapujuhtum kinnitab seda.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee

(CPT) on pidevalt rõhutanud, et rahunemiskamber (nn padded/rubber/smooth cell) peab olema

agressiivsele, rahutule ning endale ja/või teistele ohtlikule inimesele turvaline ja ohutu. See tähendab,

et kambri sisustus peab olema selline, mis ei võimalda inimesel tekitada endale ja teistele vigastusi.

Kambri keskkond peab soodustama rahunemist. CPT kiitis oma 2020. aasta raportis näiteks Türgit (p

116) selle eest, et sealse vangla rahunemiskambri seinad ja põrand olid kaetud pehme materjaliga, mis

vähendab vigastuste tekkimise võimalust.

Palun vanglatel sisse seada ohutud rahunemiskambrid.

Võib mõista, et lakkamatu kambriterminalist valveruumi helistamine võib segada vanglaametnike

tööd. Siiski ei tohi inimest (iseäranis rahutut inimest) jätta kambrisse nii, et tal ei ole võimalik endast

valvuritele (nt terviserikke korral) märku anda. Kui vangla otsustab kambriterminali blokeerida, tuleb

videovalve alla pandud inimest (iseäranis rahutut inimest) pidevalt jälgida. See tähendab, et alati peab

keegi videopilti jälgima. Jälgimise alla pandud inimese pideva järelevalve tähtsust on rõhutanud ka

CPT, lisades, et seejuures tuleks püüda inimesega ka otse suhelda (vt nt 2022. aastal antud soovitusi

Portugalile, p 134).

Ka teine enesetapu teinud inimene oli videovalve all, ent tema enesetapu ettevalmistamise hetkel

videopilti ei jälgitud. Kogutud materjalidest selgus veel, et valvekaamera on kambrisse paigaldatud

nii, et see ei võimalda kõike kambris toimuvat näha. Ka peavalvekeskuses olevatel ametnikel on

keeruline jälgida videovalve all hoitavaid inimesi. Keskuse seinale kuvatakse suur hulk

valvekaameraga kambrite pilte ja seetõttu on need pildid väikeses formaadis. Korraga väga palju

jälgitavaid vähendab ametnike tähelepanu, mistõttu ei pruugi nad õigel ajal ohuolukorda märgata.

Peavalve ametnikud tõid välja, et mõne inimese suhtes rakendatakse videovalvet mitme kuu jooksul,

kuigi ametnike sõnul on need inimesed adekvaatse käitumisega.

Palun vanglatel kehtestada selge kord, mis tagab videovalve all viibivate inimeste (iseäranis

rahutute ja endale ohtlike inimeste) pideva jälgimise.

2023. aastal soovitas õiguskantsler, et vanglad varuksid nii ohutuid riideid kui ka rebenemiskindlaid

madratseid ja voodivarustust. Rebenemiskindla voodivarustuse kasutamist kui üht enesetappe

ennetavat meedet on pidanud oluliseks ka CPT (vt nt 2021. aastal antud soovitused Hispaaniale, p 37;

2020. aastal antud soovitused Itaaliale, p 71). Seda vajadust kinnitab taas enesetapujuhtum, kui kasutati

voodivarustusest rebitud riideriba.

3

Samas juhtumis oli suitsiidsel inimesel võimalik ennast vigastada kambris oleva esemega

(põrandakatte küljest võetud tükkidega). Õiguskantsler on korduvalt vanglatele südamele pannud

(viimati nt 2022. aastal), et kambri seisukord ei tohi luua inimesele võimalust saada keelatud esemeid,

millega on võimalik ennast või teisi vigastada. Eriti oluline on kontrollida sellise kambri seisukorda,

kuhu paigutatakse rahutu ning endale ja/või teistele ohtlik inimene.

Vanglas aset leidnud surmajuhtumite analüüs kinnitab vajadust tagada, et vanglate kambrid

oleksid heas seisukorras ning et vanglad varuksid ohutuid riideid ja rebenemiskindlat

voodivarustust.

Ühe surmajuhtumi uurimise järeldustes pidasid vangla sisekontrolli osakonna töötajad vajalikuks

kaaluda kainenema toodud inimeste järelevalve tõhustamist, sest nende terviserikke tekkimise oht võib

olla suurem. Ühel juhul hoiti kainenema toodud inimest valvekaameraga kambris. Peale selle jälgisid

valvurid inimese seisukorda iga tunni tagant valveringkäikude ajal kambriukse sees oleva vaateakna

kaudu. Materjalidest selgus aga, et ukse sees oleva akna kaudu ei olnud võimalik kaineneja seisukorda

hinnata. Analüüsitud videosalvestis annab alust arvata, et inimene oli olnud kambris liikumatuna üle

kolme tunni, enne kui juhtunu avastati.

Leian, et vangla sisekontrolli tõstatatud küsimus kainenema toodud inimeste järelevalve

sageduse ja põhjalikkuse kohta on igati õigustatud. Vanglatel tuleb kaaluda, kuidas senisest

enam tõhustada järelevalvet kainenema toodud inimeste üle.

Surmajuhtumite uurimisest selgub, et vanglas viibivatele voodihaigetele ei ole endiselt antud

kutsunginuppe, kuigi õiguskantsler juhtis sellele Justiitsministeeriumi ja vanglate tähelepanu 2023.

aastal. Seetõttu ei saa voodihaiged valvuritele või meedikutele märku anda, kui nende enesetunne

halveneb. Ka paigutati näiteks üks surija tavakambrisse, kus ei olnud tema vajadustele vastavaid

tingimusi.

Ühte surmajuhtumit uurinud vangla sisekontrolli osakonna töötajad tuvastasid, et vanglas puudub

kinnipeetavale abistaja määramise kord või juhend. Vanglad ei ole siiani läbi mõelnud, kuidas ja kes

saaks kinnipeetavale vangla tingimustes pakkuda palliatiiv- ja hospiitsravi. Lahendamata on küsimus,

kas ja millistel tingimustel võiksid raske haige elulõpuravis ja hooldamises osaleda ka kinnipeetavad

ning millist väljaõpet nad selleks peaksid saama. Õiguskantsler tõstatas selle küsimuse 2023. aastal.

Palun Teilt tähelepanekute ja soovituste kohta tagasisidet hiljemalt 30. septembriks 2024.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Tallinna Vangla, Tartu Vangla, Viru Vangla, Sotsiaalministeerium

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415

[email protected]