Tasuliste ekspertiiside loetelu ning nende tegemise ja vormistamise kord ja säilitatavate andmete loetelu

1

Justiitsministri määruse

„Tasuliste ekspertiiside loetelu ning nende tegemise ja vormistamise kord

ja säilitatavate andmete loetelu“

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Riigikogu võttis 18.01.2023 vastu kohtuekspertiisseaduse (KES) uue tervikteksti, mis jõustus

01.09.2023. Seetõttu tuli ka seaduse eelmise redaktsiooni alusel justiitsministri 01.03.2010. a

antud määruse nr 81 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate menetlusasjadega mitteseotud

tasuliste uuringute loetelu ja uuringute tegemise kord“ asemel koostada uus määrus KES-i § 11

lõike 5 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (5332 1991,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Justiitsministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

(aili.sandre(@just.ee).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega on kavandatud menetlusasjadega mitteseotud tasuliste ekspertiiside

(edaspidi tasuline ekspertiis) tegemiseks täpsem kord. KES-is sisalduvad tasuliste ekspertiiside

tegemise põhimõtted §-des 11 ja 12. KES-is sätestatu on üsna detailne ning seda eelnõus ei

korrata, kuid terviklikkuse huvides tehakse vajaduse korral viide KES-ile.

Paragrahvis 1 loetletakse tasulised ekspertiisid.

EKEI-s tehtavate ekspertiiside ja uuringute loetelu on kehtestatud justiitsministri 07.09.2023

määrusega nr 232 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate ekspertiiside loetelu“ (edaspidi

ekspertiiside loetelu). Kõiki ekspertiiside loetelus olevaid ekspertiise ei tehta tasulistena ja

seepärast esitatakse eelnõus täpne loetelu nendest ekspertiisidest, mida eraisik (füüsiline või

juriidiline) saab EKEI-st tasu eest tellida. Loetletud on sellised ekspertiisid, mille järele on

nõudlus ning mida on EKEI-l võimalik teha. EKEI ülesanne on eelkõige teha ekspertiise

menetlusasjades ning alles seejärel tasulisi ekspertiise. Seda põhimõtet rõhutatakse ka KES-i §

11 lõikes 4.

Tasulisi ekspertiise tellivad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud, näitekskindlustusseltsid. Ühe

näitena võib tuua lõhkeaineekspertiisi, mida tellivad selle valdkonnaga tegelevad ettevõtjad, et

teha kindlaks, millisesse lõhkeaineklassi konkreetne aine kuulub, kuna sellest olenevad

ettevõtjale esitatavad lõhkeainete käitlemise nõuded. Samas näiteks tasulist kiuekspertiisi

tellitakse mõnikord ka juhul, kui mingi tekstiilist ese on lühikese ajaga väga palju kulunud,

kuigi tootja lubaduse kohaselt oleks pidanud see palju kauem kestma.

Lõikes 1 sätestatakse kriminalistikaekspertiiside ja lõikes 2 kohtuarstlike tasuliste ekspertiiside

loetletu tähestikulises järjekorras analoogselt ekspertiiside loetelu §-dele 1 ja 2. Lõike 1 punktis

4 on nimetatud DNA-proovi võtmine isikult ilma DNA analüüsita, mis ei ole iseseisev

ekspertiis. Nimetatud tegevus on osa DNA ekspertiisist ja seda ei ole vaja eraldi välja tuua

menetlusasjades tehtavate ekspertiiside loetelus. Praktikas on aga tekkinud vajadus sellise

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13282683. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108092023020.

2

tasulise teenuse järele, kus füüsiliselt isikult on vaja võtta DNA-proov, vormistada selle kohta

dokumendid ning edastada proov turvaliselt näiteks välismaale. Seetõttu on loetelus eraldi

vastav tasuline teenus sätestatud. Kuna ekspertiiside hinnakirjas ei ole samuti sellist eraldi

teenust, tuleb hinna arvutamisel lähtuda KES § 39 lõikes 2 sätestatust ning valida kõige

lähedasema ekspertiisi hinnast, mida võib vajadusel vähendada või suurendada (KES § 38 lõige

5 ja § 39 lõige 1). Lõikes 3 nimetatakse tasulised radioloogilised uuringud väikeloomadele ja

muudele füüsilistele objektidele. Need on uuringud, mistõttu ei ole sama nimetusega ekspertiisi

ekspertiiside loetelus. Küll on aga (surnu) radioloogiline uuring kompuutertomograafi või

magnetresonantstomograafiga nimetatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2023 määruse nr 82 3

„Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“

(edaspidi ekspertiiside hinnakiri) § 17 lõike 5 punktis 4. Kuna on esinenud vajadus teha tasulisi

radioloogilisi uuringuid just väikeloomadele ja mõnikord muudele objektidele (näiteks

vanaaegsed esemed), siis on see lisatud tasuliste ekspertiiside loetellu.

Paragrahvis 2 sätestatakse tasulise ekspertiisi tegemise tingimused ja tasulise ekspertiisi hind.

Kuna tasulise ekspertiisi tegemise kohta on olulisemad nõuded kehtestatud KES-is, viidatakse

lõikes 1 seaduse § 11 lõikele 4 ja § 12 lõigetele 1–4 ja 6.

Lõikes 2 viidatakse KES-i §-le 39, mis sätestab tasulise ekspertiisi hinna ja rahastamise.

Tasulise ekspertiisi eest maksab selle tellija. Ekspertiiside hinnakiri on kehtestatud eraldi

määrusega ja samad hinnad kehtivad ka tasulistele ekspertiisidele. KES-i § 39 lõike 1 kohaselt

võib kokkuleppel tellijaga siiski tõsta tasulise ekspertiisi hinda, kui tegemist on eriti keeruka

või mahuka ekspertiisiga või on selleks muu oluline põhjus (näiteks eriti kiireloomuline asi).

Paragrahvis 3 käsitletakse tasulise ekspertiisi tellimuse esitamist ja lepingu sõlmimist.

Tasulise ekspertiisi tegemise vajaduse ilmnedes võib näiteks eraisikust tellija pöörduda esmalt

e-kirjaga EKEI poole. Kui pöördumine on piisavalt selge ja sisaldab ekspertiisi tellija kohta

vajalikke andmeid, loetakse see pöördumine tellimuseks ning sellele järgneb lepingu

sõlmimine, milles osapooled lepivad kokku täpsemad tingimused. Kuna lepingule ei kehtestata

vorminõudeid, võib kirjavahetust tellijaga käsitada lepingu sõlmimisena, kui asjaolud on

piisavalt selged.

Tellimus võib saabuda ka tavapostiga paberkandjal dokumendina või füüsiliselt kulleriga või

tuleb isik ise EKEI-sse kohale ja esitab paberkandjal tellimuse. Sel juhul sõlmitakse reeglina

kirjalik leping. Samas võib tellija leppida eksperdiga kohtumise kokku ka telefoni teel ning

esitada tellimuse kohapeal suuliselt. Sel juhul eraldi tellimust enam ei vormistata ja sõlmitakse

kohe kirjalik leping. Näiteks pöördub narkootikume tarvitanud isik EKEI-sse sooviga teha

kindlaks, kas narkootiline aine on tema organismist kadunud või veel mitte. Kohapeal

sõlmitakse temaga leping ning võetakse vajalikud proovid.

Lõikes 1 sätestatakse, et tasulise ekspertiisi tellimus esitatakse EKEI-le koos KES § 16 lõikes

5 nimetatud andmetega. Kuna KES-i § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei tehta tasulist ekspertiisi

anonüümselt, peab tellija avaldama oma isikuandmed: nime, isikukoodi või registrikoodi ja

kontaktandmed. Andmed kantakse KES-i § 16 lõike 5 kohaselt kohtuekspertiisi infosüsteemi.

Lõike 2 kohaselt sõlmitakse tellijaga leping tasulise ekspertiisi tegemiseks. Kuna seaduses ei

ole lepingu vormi kehtestatud, ei saa seda ka määrusega ette näha. Tavaliselt sõlmitakse leping

siiski kirjalikult ja allkirjastatakse omakäeliselt või digitaalselt. Leping võib olla ühe tasulise

ekspertiisi tegemiseks, näiteks lapse põlvnemise kindlakstegemiseks. Kuid leping võib olla

sõlmitud ka nn raamlepinguna määramata hulga tasuliste ekspertiiside tegemiseks kokkulepitud

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/101092023010.

3

aja jooksul. Näiteks on EKEI-l kokkulepe reovee uuringute tegemiseks. Pikaajaline leping on

sõlmitud ka kindlusfirmadega vigastuste tekkemehhanismi kindlakstegemiseks.

Lõikes 3 täpsustatakse pikaajaliste ja määramata hulga tasuliste ekspertiiside tellimisega seotut.

Neil juhtudel ei sõlmita iga kord uut lepingut, vaid tellimus saadetakse kirjalikult (kokkulepitud

kujul või vormis) koos ekspertiisiks vajalike andmetega, sealhulgas nõusolek, kui see on

ekspertiisiks vajalik. Pikaajaliste lepingute eest tasutakse tavaliselt mingi perioodi järel, näiteks

kord kuus teeb EKEI esildise Riigi Tugiteenuste Keskusele arve esitamiseks tellijale.

Lõikes 4 sätestatakse, et lepingu sõlmimise täpsema korra kehtestab EKEI direktor käskkirjaga.

Kuna tasuliste ekspertiiside tegemise kokkulepped sõltuvad mitmesugustest asjaoludest

(olenevalt ekspertiisi liigist, kas tellija on eraisik või asutus, kas tellimus on ühekordne vms),

ei ole otstarbekas määruses seda täpsemalt reguleerida. KES-ist tulenevad peamised alused

tasuliste ekspertiiside tegemiseks ning kokkulepetest taganemiseks näiteks suure töökoormuse

tõttu. Küll saab EKEI direktor anda töökorralduslikke juhiseid lepingute sõlmimiseks ja

vormistamiseks. Kindlat vormi tasulise ekspertiisi tegemise lepingule ei ole vaja kehtestada.

Lepinguna võib käsitada ka osapoolte kirjavahetust, mis sisaldab selget tellimust ja

ekspertiisiks vajalikke andmeid ning EKEI nõusolekut teha tasuline ekspertiis. EKEI direktor

saab siiski käskkirjaga kehtestada lepingu vormi ekspertiisiliigi põhjal. Näiteks põlvnemise

tuvastamiseks tasulise ekspertiisi tegemise leping sisaldab kõigi osaliste andmeid ja

nõusolekuid, kellelt võetakse DNA-proov, mille abil tehakse kindlaks isiku põlvnemine.

Paragrahvis 4 sätestatakse tasuliseks ekspertiisiks nõusoleku andmise nõue. Kuna tasulisi

ekspertiise ei tehta KES-i § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt anonüümselt ja selle tegemisega peavad

kõik ekspertiisis osalevad isikud nõus olema, tuleb kõigil neil nõusolekut kinnitada. Tasulise

ekspertiisi tellija kinnitab nõusoleku lepingu sõlmimisega (lõige 1). Kui ekspertiis tehakse

raamlepingu alusel, peab nõusolek sisalduma igakordses tellimuses.

Lõikes 2 käsitletakse teiste isikute andmete ja nõusoleku esitamist ekspertiisiks. Teine isik võib

olla ekspertiisi tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja. Näiteks esitab

tellimuse tasulise ekspertiisi tegemiseks naine, kes soovib teha kahe mehe seast kindlaks oma

lapse isa DNA-proovi kaudu. Nõusoleku peavad andma nii naine tellijana, mõlemad mehed kui

ka laps või alaealise lapse puhul tema esindaja. Kõigi osaliste nõusolekud peavad olema

vabatahtlikud ja kirjalikult esitatud. Kui EKEI direktor on kehtestanud lepingu vormi,

allkirjastatakse nõusolekud lepingus, kui vormi ei ole, allkirjastatakse nõusolekud eraldi

dokumentidena.

Paragrahvis 5 sätestatakse tasulise ekspertiisi tellimuse vastuvõtmise tingimused.

Kuna tasuliste ekspertiiside tegemisele EKEI-s on KES-iga ette nähtud mitu piirangut, peab

EKEI kontrollima kohe tellimuse saamisel või hiljemalt lepingu sõlmimisel tellitava tasulise

ekspertiisi vastavust kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punktides 2–7 sätestatud nõuetele

(lõige 1). Kuna tasulist ekspertiisi ei tehta anonüümselt, tuleb kontrollida nii tellija kui ka teiste

ekspertiisiga seotud isikute isikusamasust ja nõusolekut ekspertiisis osaleda. Näiteks kui naine

esitab tellimuse DNA-ekspertiisiks, et teha kindlaks lapse bioloogiline isa, võib sellega olla

seotud mehel huvi varjata oma isikut, et pääseda näiteks soovimatu lapse ülalpidamisest.

Esinenud on juhtum, kus lapse isana esitles ennast tegeliku isa vend, kes oli väliselt lapse isaga

sarnane. Samuti kontrollib EKEI infosüsteemist seda, et samas asjas ei oleks juba tehtud või

määratud ekspertiisi näiteks kriminaalmenetluses.

4

Lõikes 2 sätestatakse, et EKEI kontrollib vajaduse korral isikusamasust. Kontrollimine ei ole

sätestatud kohustuslikuna seetõttu, et igas ekspertiisiliigis ei ole see vajalik ega võimalik.

Näiteks surnud isiku käekirjaekspertiisi puhul ei ole võimalik ega vajalik tellija isikusamasust

kontrollida. Mitme tasulise ekspertiisiliigi puhul on aga väga tähtis veenduda, et tegemist on

isikuga, kellena ta end esitleb, näiteks lapse põlvnemise ekspertiisil või isiku vigastuste või

tervisekahjustuse kindlakstegemiseks. Isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi

alusel või muul seaduses sätestatud alusel, näiteks mõne biomeetrilise tunnuse abil, kui see on

seaduses ette nähtud.

EKEI edastab tasulise ekspertiisi tellijale esialgse ekspertiisi tegemise aja ja maksumuse (lõige

3). Kuna KES-i § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab EKEI eelistama menetlusasjades tehtavaid

ekspertiise ning tasuliste ekspertiiside tegemise aeg sõltub eksperdi töökoormusest, saab teatada

vaid esialgse ekspertiisi valmimise aja, mis võib pikeneda. Sel juhul on tellijal õigus

ekspertiisist loobuda tasu maksmata. Tasulise ekspertiisi tasu kohta vaata § 3 selgitust.

Paragrahvis 6 sätestatakse tasulise ekspertiisi tegemisest keeldumine, mille alused on

sätestatud KES-i §-s 12 ning mida eelnõus osaliselt korratakse ja täpsustatakse. Peaaegu

samasugune loetelu on ka KES-i § 12 lõikes 1, kuid seaduses on see sõnastatud tingimustena,

millal võib EKEI tasulist ekspertiisi teha. Määruses on samad tingimused sõnastatud

keeldumise kaudu, et need oleksid üheselt mõistetavad tellijale.

Lõikes 1 on nimetatud alused, millal EKEI keeldub tegemast tasulist ekspertiisi.

Punkti 1 alusel keeldub EKEI tasulisest ekspertiisist, kui tellija soovib tellida ekspertiisi, mida

ei ole määruse § 1 loetelus nimetatud. Kuna EKEI-s tehtavate ekspertiiside loetelu on pikem

tasuliste ekspertiiside loetelust, võib juhtuda, et tellija soovib ekspertiisi, mida küll EKEI-s

tehakse, aga mitte tasulise ekspertiisina, või soovitakse tellida ekspertiisi, mida EKEI-s ei teha

(näiteks tuleohutuse seaduse § 9 lõikes 5 sätestatud eksperdihinnang). Sellisel juhul EKEI

keeldub tellimuse vastuvõtmisest.

Punktis 2 on keeldumise aluseks KES-i § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõusoleku puudumine.

Juba eespool kirjeldatud isaduse tuvastamise näite puhul peavad olema tasulise ekspertiisiga

nõus naine, mees ja laps või tema seaduslik esindaja ning kui näiteks mees ei ole nõus või võtab

nõusoleku tagasi, ei saa tasulist ekspertiisi teha ja EKEI keeldub selle tegemisest. Sellisel juhul

on tellijal võimalus pöörduda kohtusse põlvnemise tuvastamise taotlusega ning ekspertiis

tehakse siis kohtumääruse alusel.

Punktis 3 on keeldumise aluseks see, kui tellija ekspertiisiks esitatud materjalid või andmed ei

vasta kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punkti 3 nõuetele või on tegemist § 12 lõike 1

punktides 4, 5 või 7 asjaoludega. Näiteks kui ekspertiisiks esitatakse andmed, mis ei ole

asjakohased või ohutud.

Samuti võib näiteks tervisekahjustuse kindlakstegemiseks isiku kohtuarstliku ekspertiisi

tellimise puhul olla keeldumise põhjus, et isik annab küll nõusoleku ekspertiisis osalemiseks,

kuid ei ole võimalik kasutada tema kohta varem koostatud tervishoiuteenuse osutamist

tõendavaid dokumente. Sel juhul ei ole võimalik asjakohaseid ja vajalikke andmeid

ekspertiisiks saada ja EKEI ei võta tellimust vastu.

Punktis 4 sätestatakse keeldumise alusena see, kui soovitakse tellida ekspertiisi menetlusasjas

juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks või näiteks kriminaalmenetluses

ekspertiisi tegemise ennetamiseks. Näiteks kui menetlusasjas on tehtud ekspertiis, millega

5

inimene ei ole rahul, siis sama asja kohta EKEI ei tee uut ekspertiisi eraisikust tellija soovil.

Vajaduse korral saab inimene nõuda ekspertiisi täiendamist või uut ekspertiisi menetleja kaudu.

Punktis 5 märgitakse keeldumise alusena EKEI suurt töökoormust, mille tõttu ei ole võimalik

soovitud ajal tasulist ekspertiisi teha. Sellisel juhul on võimalik teavitada tellijat võimalusest

tellida tasuline ekspertiis hiljem, kui asjaolud võimaldavad ekspertiisi tegemist edasi lükata.

Lõikes 2 viidatakse KES-i § 12 lõikele 4, mis käsitleb juba alustatud tasulise ekspertiisi

tegemise katkestamist ja selle eest tasu tagastamist.

Paragrahvis 7 käsitletakse tasulise ekspertiisi tegemist ja vormistamist.

EKEI direktoril on õigus justiitsministri 4.10.2023. a määruse nr 254 „Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestada töökorralduslikke juhiseid.

Ekspertiisiakti vormistusest (näiteks pealkirjast või erilisest tähistustest vm) peab nähtuma, et

tegemist on tasulise ekspertiisiga. Näiteks on EKEI-l sõlmitud leping Synlab Eesti

meditsiinilaboriga, kelle tellimusel teeb EKEI uuringut fosfatidüületanooli (PEth) sisalduse

määramiseks veres (s.o tasuline alkoholiekspertiis KES-i § 12 mõistes). EKEI vormistab selle

kokkulepitud kujul ning edastab Synlabi.

Paragrahvis 8 käsitletakse tasulise ekspertiisi tulemusel koostatud ekspertiisiakti väljastamist.

Lõikes 1 sätestatakse, et tasulise ekspertiisi akt väljastatakse kokkulepitud ajal elektroonselt.

Suhtlus tasulise ekspertiisi tellijaga toimub eelistatult elektroonselt ja samamoodi väljastatakse

ka ekspertiisiakt. Kui tellijal ei ole võimalik kasutada elektroonseid kanaleid või ta soovib akti

paberkandjal, näiteks posti teel või kulleriga või tulla ise sellele järele, siis lepitakse see varem

kokku ja ekspertiisiakt väljastatakse kokkuleppe kohaselt. Ekspertiisi tegemiseks lepitakse

kokku ka aeg ning võimaluse korral väljastatakse ekspertiisiakt kokkulepitud ajal.

Lõike 2 kohaselt teavitab EKEI tellijat esimesel võimalusel sellest, kui ekspertiis ei valmi

kokkulepitud ajaks. Selle põhjused on nimetatud KES-i § 12 lõikes 1. Kui tellijale ei sobi uus

tähtaeg, on tal võimalus leping üles öelda ja ekspertiisi ei tehta, kui sobib, teatab EKEI tellijale

uue aja.

Paragrahvis 9 käsitletakse tasulise ekspertiisi andmete ja materjalide säilitamist.

Lõikes 1 sätestatakse, et tasulise ekspertiisi tellimus ja leping, tellija ning ekspertiisiga seotud

isiku andmed kantakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 5 nimetatud ulatuses

kohtuekspertiisi infosüsteemi (edaspidi infosüsteem). Täpsemalt kantakse infosüsteemi tasulise

ekspertiisi tellija ja ekspertiisiga seotud isiku nimi, isikukood või registrikood, kui tegemist on

juriidilise isikuga, ning kontaktandmed.

Lõikes 2 viidatakse samuti KES-ile, mille § 16 lõikes 7 on sätestatud tähtajad tasuliste

ekspertiiside andmete säilitamiseks. Tasuliste ekspertiiside andmeid säilitatakse viis aastat

pärast ekspertiisi tegemist ning seejärel andmed kustutatakse. Erandina säilitatakse 20 aastat

põlvnemise tuvastamiseks tehtud tasulise DNA-ekspertiisi andmeid.

Lõikes 3 sätestatakse tasulise ekspertiisi andmete eraldi hoidmise kohustus, mis on KES-i § 12

lõikes 5. Siin nimetatakse lisaks ekspertiisi tegemiseks esitatud andmetele ja materjalidele ka

ekspertiisi tegemisel saadud materjale, asitõeneid ja võrdlusmaterjale, mida ei kanta

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102023001.

6

infosüsteemi ning need säilitatakse eraldi menetlusasjades tehtavatest ekspertiisidest.

Dokumente töödeldakse infosüsteemis, kuid näiteks ekspertiisiks esitatud esemeid ei saa

infosüsteemi kanda. Eraldi hoidmine ei tähenda seda, et tasuliste ekspertiisidega seotud esemed

peavad olema eraldi ruumides vms. Eraldi hoidmine tähendab, et need materjalid on tähistatud

ja teistest materjalidest kergesti eristatavad.

Paragrahvis 10 reguleeritakse tasulise ekspertiisi andmete kustutamist ja materjalide

tagastamist või hävitamist.

Lõikes 1 sätestatakse, et tasulise ekspertiisiga seotud ja infosüsteemi kantud andmed

kustutatakse säilitustähtaja lõppemisel. Säilitustähtaeg on reguleeritud KES-i § 16 lõikes 7 ja

see on viis aastat, põlvnemise tuvastamisega seotud asjades 20 aastat tasulise ekspertiisi

tegemisest. Infosüsteemis olevad andmed kustutatakse ning materjalid, mis ei ole kantud

infosüsteemi (näiteks ekspertiisiks esitatud esemed) tagastatakse esitajale või hävitatakse samal

ajal kui infosüsteemist kustutatakse andmed (lõige 2) ning infosüsteemi tehakse kustutamise,

tagastamise või hävitamise kohta märge (lõige 3). Millised materjalid tagastatakse ning millised

hävitatakse sõltub materjalidest ja konkreetsetest asjaoludest. Kindlasti tagastatakse esitajale

näiteks originaaldokumendid ja erinevad esemed.

Infosüsteemi andmete kandmise, andmete väljastamise, säilitamise ja andmete kustutamise

kohta on kehtestatud täpsem regulatsioon justiitsministri 15.05.2024.a määrusega nr 15

„Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus“5.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

KES lubab EKEI-l teha nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele menetlusasjadega

mitteseotud tasulisi ekspertiise (varem nimetati neid tasulisteks uuringuteks). Peamine tingimus

on see, et tasulise töö tegemine ei tohi takistada EKEI põhiülesannete täitmist – menetlusasjades

vajalike ekspertiiside tegemist. EKEI-s tehakse kokku rohkem kui 40 liiki ekspertiise, kuid

kõiki neid ei saa tellida tasulisena ning seepärast kehtestatakse määrusega eraldi tasuliste

ekspertiiside loetelu (18 liiki).

Kuna tasulisi ekspertiise tellivad ka eraisikud, on vaja määrusega kehtestada terviklik kord

alates tasulise ekspertiisi tellimisest, selle vastuvõtmisest, tegemisest, väljastamisest ja

tasumisest kuni andmete säilitamise ja kustutamiseni. Kuna KES-is on üsna põhjalikud

tingimused sätestatud, tehakse osades kohtades viide seadusele, et vältida korduseid.

Määrusega ei saa kehtestata uusi nõudeid ning seega ei ole määrusel KES-ist eraldiseisvat

olulist mõju. Mõjuhinnang on tehtud KES-i eelnõu raames ja siin tuuakse välja vaid peamine.

Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas

Muudatus mõjutab EKEI asjaajamistalituse töötajaid (kokku 4 inimest), kes võtavad tellimusi

vastu ja väljastavad neid, ning kohtueksperte ja teisi EKEI töötajaid neis osakondades, kus

tehakse tasulisi ekspertiise.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052024013

7

EKEI-s töötab 01.01.2024 seisuga kokku 130 inimest (neist 69 eksperti), kellest vähem kui 50

protsendil on puutumus tasuliste ekspertiisidega.

Väljastpoolt EKEI-d on puutumus tasuliste ekspertiisidega näiteks tervishoiuasutustel vm

asutustel, kellel võib olla vaja tellida tasulisi ekspertiise. Samuti on puutumus eraisikutel, kes

tellivad tasulisi ekspertiise või kes on seotud ekspertiisiga muul moel.

2023. aasta jooksul tehti EKEI-s kokku 12 893 ekspertiisi ja uuringu akti mis on seotud

menetlusasjadega. 2023. a tehti eraisikutele kokku 171 tasulist ekspertiisi, neist 111 olid DNA-

ekspertiisid. Teistest tasulistest ekspertiisidest võib tuua näiteks narkootilise aine ekspertiisi,

mida oli 13, 4 isiku kohtuarstlikku ekspertiisi, 3 käekirjaekspertiisi, 1 dokumendiekspertiis jne.

4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused)

Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuste tulemusena korrastub tasuliste teenuste süsteem. Isikutel, kellel on vaja tellida

tasuline ekspertiis, on selgem ülevaade sellest, kuidas ja millistes asjades saab ekspertiisi

tellida, millised on selle tegemise tingimused, kuidas väljastatakse vastus ning kuidas andmeid

säilitatakse ja kustutatakse. Kuna tasulise ekspertiisi materjale tuleb hoida eraldi

menetlusasjades tehtavate ekspertiiside materjalidest, annab määrus ka parema ülevaate

ekspertidele ja teistele EKEI töötajatele, millised on erisused näiteks tasulise ekspertiisi

vastuvõtmisel või vormistamisel võrreldes menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega.

Määruse tulemusel ei muutu märkimisväärselt tasuliste ekspertiiside (varem nimetati

uuringuteks) tellimine ja tegemine võrreldes senisega. Muudatustega viiakse määrus vastavusse

01.09.2023 jõustunud KES-iga.

Kuna määruse kehtestamise vajadus tuleb 01.09.2023 kehtima hakanud seadusest ja

rakendusaktiga tehtavad täpsustused võrreldes seaduses sätestatuga ei ole suured ning on pigem

praktilist laadi, ei ole määrusega loodava korra mõju võrreldes seadusemuudatusega ulatuslik.

4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

(asutuste korraldus)

Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Kuna senisega võrreldes ei looda uut valdkonda, vaid kehtestatakse uus määrus, mis ei erine

kuigivõrd varem kehtinud tasuliste uuringute määrusest, ei too see EKEI ekspertidele ja

töötajatele kaasa ka suuremaid muudatusi töökorralduses võrreldes senisega. Pigem on tegemist

positiivse õigusliku muudatusega, mis annab eksperdile suurema kindluse nende tegevuses.

5. Määruste rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Õiguslikud muudatused ei too kaasa lisaraha vajadust, kuna samasugused tegevused toimuvad

juba praegu ja määrusega kehtestatakse vaid 01.09.2023 jõustunud KES-i tõttu uus määrus.

Loodava õigusaktiga ei kaasne riigile senisega võrreldes lisatulusid. Kuna tasuliste ekspertiiside

arv on vähenenud, siis on ka nende eest saadav tasu aasta-aastalt vähenenud ning jäi 2023.

aastal alla 140 000 euro. Tegemist on EKEI omatuluga ja sellega kaetakse vajalike seadmete ja

arendustegevuse kulusid, milleks riigieelarvest vahendeid ei jätku.

8

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Pikemat aega jõustumise ettevalmistamiseks ei ole vaja ette

näha, kuna tegemist on töötava süsteemiga, milles põhimõttelisi muudatusi ei tehta.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kõik nimetatud kooskõlastasid eelnõu

vaikimisi. Sotsiaalministeerium ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastasid oma märkused

mitteametlikult ning nendega arvestati.

MINISTRI MÄÄRUS

Tasuliste ekspertiiside loetelu ning

nende tegemise ja vormistamise kord ja

säilitatavate andmete loetelu

Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel. § 1. Tasuliste ekspertiiside loetelu (1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (edaspidi EKEI) tehakse järgmisi tasulisi kriminalistikaekspertiise: 1) alkoholiekspertiis; 2) bioloogilise materjali ekspertiis; 3) bioloogilise suguluse hindamise ekspertiis; 4) DNA-proovi võtmine isikult ilma DNA analüüsita; 5) dokumendiekspertiis; 6) hõõglambiekspertiis; 7) kiuekspertiis; 8) käekirjaekspertiis; 9) lasujäägiekspertiis; 10) lõhkeaineekspertiis; 11) metalliekspertiis; 12) narkootilise aine ekspertiis; 13) põlevvedelikuekspertiis; 14) toksikoloogiaekspertiis; 15) värvkatteekspertiis; 16) muu aine ekspertiis. (2) EKEI-s tehakse järgmisi tasulisi kohtuarstlikke ekspertiise: 1) isiku kohtuarstlik ekspertiis tervisekahjustuse kindlakstegemiseks; 2) toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis. (3) EKEI-s tehakse tasulisi radioloogilisi uuringuid väikeloomadele ja muudele füüsilistele objektidele. § 2. Tasulise ekspertiisi tegemise tingimused ja tasulise ekspertiisi hind (1) Tasulise ekspertiisi tegemise tingimused on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõikes 4 ja § 12 lõigetes 1–4 ja 6. (2) Tasulise ekspertiisi hind ja rahastamine on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse §-s 39. § 3. Tasulise ekspertiisi tellimuse esitamine ja lepingu sõlmimine (1) Tasulise ekspertiisi tellimus (edaspidi tellimus) esitatakse EKEI-le koos kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 5 nimetatud andmetega. (2) Tasulise ekspertiisi tellijaga (edaspidi tellija) sõlmitakse leping tasulise ekspertiisi tegemiseks. Leping võib olla ühe või määramata hulga tasuliste ekspertiiside tegemiseks kokkulepitud aja jooksul.

05.06.2024 nr 19

(3) Määramata hulga tasuliste ekspertiiside tegemise kokkuleppe korral edastatakse igakordne tellimus EKEI-le koos lõikes 1 nimetatud andmetega. (4) Lepingu sõlmimise täpsema korra kehtestab EKEI direktor käskkirjaga. § 4. Nõusolek tasuliseks ekspertiisiks (1) Tellija annab nõusoleku osaleda tasulise ekspertiisi tegemisel tellimuse esitamisega ning kinnitab seda lepingus. (2) Kui tasulise ekspertiisi tegemiseks on vajalik teise isiku nõusolek, tuleb tema kohta esitada kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 5 nimetatud andmed ja lisada allkirjastatud nõusolek lepingule, kui kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punktist 2 ei tulene teisiti. § 5. Tegevused tasulise ekspertiisi tellimuse vastuvõtmisel (1) EKEI kontrollib tellimuse saamisel või lepingu sõlmimisel tellitava tasulise ekspertiisi vastavust kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punktides 2–7 sätestatud nõuetele. (2) Vajaduse korral kontrollib EKEI ekspertiisi tellija või ekspertiisi tegemisse või tulemusse puutuva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi või muul seaduses sätestatud alusel. (3) EKEI edastab tellijale esialgse tasulise ekspertiisi valmimise aja ja maksumuse. § 6. Tasulise ekspertiisi tegemisest keeldumine (1) EKEI keeldub tasulise ekspertiisi tegemisest, kui: 1) tellija soovib tellida ekspertiisi, mida ei ole § 1 loetelus nimetatud; 2) tellija ei ole esitanud enda või ekspertiisi tegemisse või tulemusse puutuva isiku või tema seadusliku esindaja kohta EKEI-le andmeid või nõusolekut või on nõusoleku tagasi võtnud, välja arvatud juhul, kui kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei ole nõusolekut vaja; 3) tellija esitatud materjalid või andmed ei vasta kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punkti 3 nõuetele või on tegemist § 12 lõike 1 punktides 4, 5 või 7 nimetatud asjaoludega; 4) tellija soovib tellida ekspertiisi menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks või kriminaal- või väärteomenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks; 5) EKEI töökoormus menetlusasjades tehtavates ekspertiisides ei võimalda tasulist ekspertiisi teha. (2) Juba alustatud tasulise ekspertiisi tegemise katkestamine ja selle eest tasu tagastamine on reguleeritud kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõikes 4. § 7. Tasulise ekspertiisi tegemine ja vormistamine Tasuline ekspertiis tehakse ja vormistatakse EKEI direktori käskkirjaga kehtestatud korra kohaselt. Ekspertiisiakti vormistusest peab nähtuma, et tegemist on tasulise ekspertiisiga. § 8. Ekspertiisiakti väljastamine (1) Tasulise ekspertiisi valmimisel väljastatakse ekspertiisiakt kokkulepitud ajal elektroonselt või kokkuleppel tellijaga paberkandjal. (2) Kui ekspertiis ei valmi kokkulepitud ajaks, teavitab EKEI sellest tellijat esimesel võimalusel. Kui tellija ei kasuta tähtaja pikendamisel kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud lepingu üles ütlemise võimalust, edastab EKEI tellijale uue ekspertiisi tegemise aja. § 9. Tasulise ekspertiisi andmete ja materjalide säilitamine (1) Tasulise ekspertiisi tellimus ja leping, tellija ning ekspertiisiga seotud isiku andmed kantakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 5 nimetatud ulatuses kohtuekspertiisi infosüsteemi (edaspidi infosüsteem). (2) Infosüsteemi kantud tasulise ekspertiisi andmeid säilitatakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 7 sätestatud tähtajani.

(3) Tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud ja selle tegemisel saadud materjale, asitõendeid ja võrdlusmaterjale, mida ei kanta infosüsteemi, säilitatakse eraldi menetlusasjades tehtavatest ekspertiisidest kohtuekspertiisiseaduse § 12 lõikes 5 nimetatud tähtajani. § 10. Tasulise ekspertiisi andmete kustutamine ja materjalide tagastamine või hävitamine (1) Tasulise ekspertiisi andmed kustutatakse infosüsteemist säilitustähtaja möödumisel. (2) Paberkandjal materjalid ja muud materjalid, asitõendid ja võrdlusmaterjalid tagastatakse esitajale või hävitatakse säilitustähtaja möödumisel koos lõikes 1 nimetatud andmetega. (3) Tasulise ekspertiisiga seotud andmete, materjalide, asitõendite ja võrdlusmaterjali tagastamise, kustutamise või hävitamise kohta tehakse infosüsteemi märge. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler