Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Margo Roasto

Välisministeerium

[email protected]

Islandi väljak 1

15049, Tallinn

eie 24.04.2024 *

Meie 05.06.2024 nr 6-1/1154-2

Vastus pöördumisele rikkumismenetlus nr

2024/2040

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab käesolevaga ülevaate Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)2022/2065 (edaspidi määrus) rakendamise

hilinemise põhjuste kohta ning teabe riigisisestest sätetest, millega rakendatakse tulevikus

määruse sätteid.

2. Määruse rakendamise viivituse üheks põhjuseks on olnud määruses kehtestatud füüsilise

isiku sissetulekust tulenevad protsendipõhised sunniraha ja rahatrahvi maksimummäärad,

mis on Eesti õiguses uudsed. Pöördusime ka Komisjoni poole karistusnormide sätete osas

selgituste saamiseks, kuid kahjuks jäi see kiri vastuseta (lisa). Vastutussätteid,

sh karistusnorme kavandades tuleb arvestada, et neid peab olema kohtuvälisel menetlejal

võimalik praktikas ka rakendada. Vastasel korral on tegemist tühja sättega, mis

tegelikkuses ei toimi. Seetõttu oli eelnõu väljatöötamise käigus oluline välja töötada

metoodika sunniraha ja rahatrahvide arvutamiseks.

3. Ühtlasi oli oluline tagada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) kui

sunniraha määramiseks pädeval järelevalveasutusel ja väärteo kohtuvälisel menetlejal

oleks võimalik saada andmeid füüsilise isiku sissetuleku kohta, et arvutada kohane

sunniraha või trahvi määr. Seetõttu asusime eelnõu menetlemise käigus läbirääkimistesse

Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliametiga (MTA), et välja selgitada, milliseid riigi

käsutuses olevaid andmeid on füüsiliste isikute sissetuleku väljaselgitamiseks võimalik

kasutada ning millistel tingimustel on MTA-l võimalik maksusaladust sisaldavaid andmeid

TTJA-ga jagada. Esimese ja teise kooskõlastusringi vahel täienes eelnõu maksukorralduse

seaduse muudatusettepanekuga, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada

maksusaladust sisaldavat teavet TTJA-le määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku

järelevalve teostamiseks.

4. Füüsiliste isikute protsendipõhised trahvimäärad tõstatasid küsimuse ka nende

proportsionaalsusest, kas need ületavad karistusseadustikus kehtestatud väärteo eest

kohaldatava rahatrahvi ülemmäära. Eelduslikult on määrusest tulenev füüsilisele isikule

väärteo eest kohaldatav rahatrahvi maksimummäär isikule soodsam Eesti seadusest

tulenevast maksimummäärast. Füüsilise isiku trahvi maksimummäär on Eestis 300

2 (4)

trahviühikut (1200 eurot) karistusseadustiku1 § 47 lg 1 kohaselt. Seega peaks määrusest

tuleneva maksimumtrahvimäära 1% rakendumiseks olema isiku sissetulek 120 000 eurot

kalendriaastas. Samas on Eestis elanike keskmine ekvivalentnetosissetulek aastas 17 110,1

eurot (Statistikaameti 2022. a andmed)2.

5. Eelnõu menetluse käigus jäi lahendamata küsimus, kuidas tagada, et määratav sunniraha

oleks tõhus ja heidutav ka juhul kui füüsilisel isikul puudub sissetulek või juriidilise isiku

käive on niivõrd väike, et määratav rahatrahv ei taga vajalikul määral määruse eesmärkide

tõhusat saavutamist ja digiteenuste kasutajate huvide kaitset. Eestil polnud võimalik

määrusest tulenevast erinevaid karistusnormide maksimummäärasid kehtestada määruse

maksimumharmoneeriva iseloomu tõttu, mis ei võimalda kõrvalekaldeid. Probleemide

ilmnemisel on siiski loodetavasti määruse ülevaatuse käigus võimalik vastutusnorme

muuta, et tagada nende tõhusus ja heidutus.

6. Eeltoodud põhjustel venis määrust rakendava eelnõu vastuvõtmine ning ministeeriumite

vaheline kooskõlastus planeeritust pikemaks. Siiski oli nende sätete põhjalik analüüsimine,

karistuste määramiseks metoodika väljatöötamine ja andmete saamiseks õigusliku aluse

loomine vajalik tagamaks, et TTJA-l on võimalik vastutussätteid ka praktikas rakendada.

Eesti on täitnud oma kohustuse tagada, et karistused oleksid määruse rikkumise korral

Eesti vahendusteenuste osutajate suhtes ka kohaldatavad.

7. Teiseks takistas määrusest liikmesriikidele tulenevate kohustuste täitmist asjaolu, et Eesti

õiguse alusel ei olnud võimalik eraldada digiteenuste koordinaatori nimetamise ja

pädevuse andmise protseduuri. TTJA digiteenuste koordinaatoriks nimetamine mõne muu

õigusinstrumendiga kui seadusega oleks olnud vastuolus meie põhiseadusest tuleneva

seaduslikkuse põhimõttega. Eesti põhiseaduse § 3 kohaselt saab riigi volitusi anda ainult

seadusega. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on riigiasutusel õigus tegutseda ainult siis,

kui seadus annab talle nii pädevuse kui ka volitused. Seadusandja peab sätestama

pädevusnormi, sest täidesaatva võimu pädevus peab tulenema seadusest ja olema

sõnaselge.

8. Lisaks peab Riigikogu seadusandjana pädevusnormi kehtestama, kuna seadusandja

kinnitab riigi eelarve. Pädevusnormi andes kinnitab Riigikogu ametile lisandunud rolli

täitmiseks ka vajalikud ressursid. Vastasel juhul poleks Eestil võimalik täita määrusest

tulevat ülesannet tagada enda digiteenuste koordinaatorile ülesannete täitmiseks kõik

vajalikud ressursid.

9. Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu 390 SE3 (edaspidi eelnõu) võeti Riigikogus vastu 04.06.2024

ning on saadetud presidendile välja kuulutamiseks. Presidendil on aega 14 päeva seadus

välja kuulutada või jätta see välja kuulutamata ning saata tagasi Riigikogule uueks

arutamiseks ja otsustamiseks. Kui president seaduse välja kuulutab, siis jõustub seadus

kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Sisuliselt juunikuu jooksul seadus

jõustub ning pärast seaduse jõustumist täidab Eesti määruse artiklitest 49, 51 ja 52

tulenevad kohustused.

10. Vastavalt määruse artikli 49 lõigetele 1 ja 2 on liikmesriigid kohustatud määrama vähemalt

1 RT I, 11.03.2023, 10 2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c49dabcd-bf38-410a-8eed-01cfc8e4f15d/infouhiskonna-teenuse-

seaduse-autorioiguse-seaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seadus/

3 (4)

ühe pädeva asutuse, mis vastutab vahendusteenuste osutajate järelevalve ja määruse (EL)

2022/2065 täitmise tagamise eest. Samuti peavad liikmesriigid määrama ühe pädevatest

asutustest oma digiteenuste koordinaatoriks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse

infoühiskonna teenuse seadust4 (InfoTS) § 12 lõigetega 3 ja 4, millega nimetatakse TTJA

digiteenuste koordinaatoriks, kes vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud määruse üle

järelevalve tegemise ja määruse nõuete kohase täitmise tagamisega. Sellega on Eesti

artikkel 49 kohase kohustuse täitnud.

11. Määruse artikli 51 lõigetes 1, 2 ja 3 on loetletud, millised volitused on digiteenuste

koordinaatoritel, et nad saaksid täita kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi. Artikli

51 lõikega 6 kohustatakse liikmesriike muu hulgas sätestama konkreetsed normid ja

menetlused sama artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaste volituste kasutamiseks. Pädevate asutuste

volitused ja õigused järelevalve teostamisel on Eesti õiguses kodifitseeritud. Seetõttu pole

Eestis pädevate asutuste volitamiseks vajalik igas eriseaduses konkreetseid volitusnorme

korrata, vaid piisab asjakohastele üldseaduste volitustele viitamisest. Ühtlasi reguleerib

Eestis haldusorgani tegevust haldusmenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seadus5, mis

reguleerib isikute õigusi ja haldusorganite kohustusi haldusmenetluses.

12. Eelnevast tulenevalt analüüsisime määruse rakendamisel põhjalikult Eesti õiguskorda, et

määrus nõuetekohaselt rakendada ning tagada, et TTJA-l on digiteenuste koordinaatorina

kõik määruses nõutud õigused uurimistoimingute läbiviimiseks ja määrusest tulenevate

kohustuste üle järelevalve teostamiseks. TTJA-le kõigi nõuetekohaste volituste ja õiguste

andmiseks täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 4 InfoTS-i § 13 viidetega korrakaitseseaduse6

(KorS) §-dele 49, 50, 51 ja 52, mille kohaselt võib TTJA korrakaitseliste erimeetmetena

lisaks küsitlemisele ja dokumentide nõudmisele vaadata läbi vallasasja ja võtta vallasasja

hoiule selle läbivaatamise eesmärgil ning siseneda valdusse või vaadata selle läbi. Sellega

on Eesti artikkel 51 kohase kohustuse täitnud.

13. Määruse artikkel 52 kohustab liikmesriike kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse,

kui nende pädevusse jäävad vahendusteenuste osutajad määrust rikuvad, ning teavitama

komisjoni neist normidest ja meetmetest. Karistusnormide kehtestamisel on arvesse võetud

määruse maksimumharmoneerivat iseloomu, mis tähendab, et ka karistusnormid on

maksimumharmoneerivad ning liikmesriikidel pole võimalik karistusnormide

maksimummääradest kõrvale kalduda määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt. Allolevate

vastutusnormide kehtestamisega on Eesti artikkel 52 kohase kohustuse täitnud.

14. Eelnõu § 1 punktiga 6 võetakse Eesti õigusesse üle määrusest tulenev sunniraha määr

(määruse artikli 52 lõige 4). Määruses sätestatud nõuetest tuleneva ettekirjutuse täitmata

jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses7 sätestatud korras rakendatava

sunniraha ülemmäär vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule viis protsenti tema

eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust ja juriidilisele isikule viis

protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest,

arvutatuna asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.

15. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse InfoTS-i §-dega 153–155, millega sätestatakse vastutus

määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Paragrahvi 153 lõike 1 järgi karistatakse

füüsilist isikut määruse artiklites 9–14, 16–18, 20–23, 25–28, 30–32 ja 34–41 sätestatud

4 RT I, 06.08.2022, 22 5 RT I, 03.02.2023, 14 6 RT I, 14.03.2023, 29 7 RT I, 12.07.2014, 29

4 (4)

nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Määruse põhiliste

kohustuste täitmata jätmise eest on trahvi maksimummäär sätestatud üksnes juriidilisele

isikule. Seega füüsilise isiku trahvi maksimummäära puhul on liikmesriikidele jäetud

kaalutlusõigus, arvestades määruse artiklis 52 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, et karistused

peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Juhul kui teo on toime pannud

juriidiline isik, karistatakse teda lõike 2 järgi rahatrahviga kuni 6 protsenti tema eelneva

majandusaasta aastasest ülemaailmsest käibest.

16. Paragrahvi 154 lõike 1 kohaselt karistatakse määruse artiklites 15, 24 ja 42 sätestatud

aruandluskohustuse täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe

esitamise eest rahatrahviga kuni 1 protsent vahendusteenuse osutajast füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik,

karistatakse teda § 154 lõike 2 kohaselt rahatrahviga kuni 1 protsent tema eelnenud

majandusaasta ülemaailmsest käibest.

17. Paragrahvi 155 lõike 1 kohaselt karistatakse määruses sätestatud nõuete üle riikliku

järelevalve teostamise takistamist, kui sellega ei võimaldata TTJA-le juurdepääsu

ruumidele või teabele rahatrahviga kuni 1 protsent füüsilise isiku eelmise kalendriaasta

sissetulekust. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda lõike 2

kohaselt rahatrahviga kuni 1 protsent tema eelnenud majandusaasta ülemaailmsest käibest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Särav

majanduse ja innovatsiooni asekantsler

isad: Kiri Euroopa Komisjonile 30.08.2023 *

Maarja Mere

58851152 [email protected]