Ettepanekud


Tiit Riisalo Teie 16.05.2024 nr 10-2/1393-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/82-1
15165 Tallinn




Majanduspoliitika plaani prioriteedid


Austatud minister,

Olete partnerorganisatsioonidele saatnud uuendatud Majanduspoliitika plaani dokumendi, eesmärgiga suunata fookust ja prioriteete lähiaja tegevusteks. Tänan, et olete ettevõtjate tagasisidet suurel määral kuulda võtnud. Tänu sellele on majanduspoliitika plaan saanud väga mahukas ja see sisaldab tõesti vajalikke tegevusi, kuid muudab vajalikuks ka fookuste määramise, et asjad saaksid tehtud.

Eesti Tööandjate Keskliit on oma liikmete ja erialaliitudega just sellise põhjaliku fookusteemade arutelu läbi viinud ja koondanud need fookusteemad Majandusleppesse nimega „Ambitsioon on valik“. Oleme leidnud, et Eesti orgaaniline, ilma reformideta areng ei saa meid viia kaugemale kui Euroopa keskmik. Seepärast adresseerime AMBITSIOONI suurendamise vajadust – peame tegema midagi täiesti uudset või uudsel viisil, et püüda kinni Euroopa liidrid, kes samamoodi oma konkurentsieeliseid otsivad. Kuna reformide läbiviimiseks ei ole muid takistusi, kui otsustamatus (sh võimetus edasiviivates asjades koostööd teha), ütleme, et ambitsioon on valik. Ja kuna suurte reformide, uute asjade tegemiseks riiklikul tasemel on vaja suuremat ühiskondlikku konsensust, ühtemoodi arusaamist, oleme selle programmi pannud ühiskondliku hea tahte kokkuleppe vormi.

Majandusleppega on juba ühinenud paljud ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid. Koos partneritega oleme meie otsustanud ambitsioonikuse valida. Seepärast teemegi ettevõtjate poolt ettepaneku võtta prioriteetide valikul aluseks Majanduslepe „Ambitsioon on valik“. Alljärgnevalt meie esitatud majandusleppe punktid ja nende seos teie esitatud majanduspoliitika plaaniga.

Majandusleppes seame esikohale järgmised riigipoolsed tegevused ambitsioonikaks ettevõtluseks sobiva keskkonna loomiseks:
1. Tagame riigi investeeringud innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse
a. Kasvatame riigi teadus-arendus ja innovatsioonipoliitika investeeringud tasemele 1,5% SKP-st.
b. Suuname riigieelarvest toetuste ja maksustiimulitena erasektori uurimis- ja arendustegevusse 0,2% SKP-st, nagu OECD-s keskmiselt (Eestis 2020: 0,06%).
Majanduspoliitika plaanis ptk 6. Prioriteetsena näeme punkte 2.2, 2.2.1, 3 koos alapunktidega ja tegelikult on kõigi innovatiivsete ettevõtete suurim probleem kvalifitseeritud tööjõu (teadlased, insenerid, programmeerijad) puudus (adresseeritud väga hästi 3. peatükis).

2. Tagame kõrgema lisandväärtusega investeeringuteks kapitali kättesaadavuse ja Eesti atraktiivsuse välisinvesteeringuteks
a. Tagame kapitali kättesaadavuse. Euroopa Keskpanga kapitali kättesaadavuse uuringu kohaselt on kapital kättesaadav ehk vähemalt 50% ettevõtjatest hindab, et ettevõttevälise rahastuse saamine pole probleem (Eesti 2023: 18% ettevõtjatest). Majanduspoliitika plaanis ptk 7.
b. Tõstame Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana. Välisotseinvesteeringute järgi on Eesti 6. kohal ELis või Ida-Euroopa atraktiivseim investeerimiskeskkond (Eesti 2022: 8. koht). Majanduspoliitika plaani ptk 5, ennekõike punkt 1 koos alapunktidega. Punkt 2 eelduseks on haridusreformid (alustatud) ja välistalentide tulemuslikum kaasamine tööturule. Samuti muude ressursside võimalikult laialdane kättesaadavaks tegemine võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamiseks (mets, maavarad) – ptk 8 „Ressursid ja taristu on kättesaadavad“.

3. Tagame kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks vajalikud meetmed
a. Soodustame Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordi mahu kasvu 10% aastas, sh kõrgema lisandväärtusega eksport.
b. Tagame kaupade ja teenuste ekspordiks kvaliteetse ja kaasaegse taristu, sh teede-, raudtee-, lennu- ja digitaalsed ühendused.
Majanduspoliitika plaanis ptk 4, ennekõike punktid 2.1, 2.2.3 ja 2.3.

4. Hoiame lihtsat, stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda
a. Hoiame maksukoormuse 10 madalaima maksutasemega Euroopa riigi hulgas (maksukoormuse osakaaluna SKP-st).
b. Säilitame pikaajalise investeerimiskindluse ja TAX Foundation’i maksusüsteemi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis esikoha.
Majanduspoliitika plaanis ptk 1 punkt 4.

5. Tagame kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kättesaadavuse ning riikliku haridustellimuse vastavalt majandusarengu vajadustele
a. Lihtsustame välistöötajate värbamist OSKA prognoosides tööjõupuudusega valdkondade katmiseks ja viime Eesti OECD Talent attractiveness indexis TOP10 hulka (hetkel 38 riigi hulgas 21.).
b. Tagame investeeringud inseneride ja uurimis- ning arendustöötajate arvu kasvatamiseks erasektoris. Eesmärk: 4,53 töötajat 1000 elaniku kohta (2022: 2,23 töötajat 1000 elaniku kohta).
Majanduspoliitika plaanis ptk 3. Kogu see peatükk peaks olema esimene prioriteet, kuna hariduse ja inimeste taga on riigi areng kõige rohkem kinni.

6. Tagame konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavuse, mis on eelduseks tootmise kõrgema lisandväärtusega tasemele viimiseks
a. Tagame varustuskindluse ja Põhjamaade piirkonnaga sama energia lõpphinna.
Majanduspoliitika plaanis ptk 8 „Ressursid ja taristu on kättesaadavad“, ennekõike punktid 1.2 ja 2 koos alapunktidega.

7. Vähendame konkurentsivõimet piiravat bürokraatiat ja tõstame avaliku sektori efektiivsust
a. Vähendame riigi ja omavalitsuste planeeringute ja lubade otsustusaega kolm korda ning ettevõtjate aruandluskohustust 50% võrra läbi automatiseerimise, digitaliseerimise ja andmete nutikama kasutuse (sh tehisintellekti rakendamine).
Majanduspoliitika plaanis: 1. ptk 1. punkt ja 2. ptk „Ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi“. Tõenäoliselt peaks see lahendus algama kaardistusega avalikest teenustest, mis on absoluutselt möödapääsmatud ja mis mitte (sh kriisiolukorras), dubleerimistest, regulatsioonidest, mis takistavad efektiivset paindlikku tegevust, riigieelarverevisjonist, kohustustest, mis on rahvusvahelisest õigusest tulenevast miinimumist ja hädavajadusest koormavamad, ja teenustest, mida annaks digitaliseerida või konsolideerida. Iga avaliku teenuse vajaduse hindamisel tuleks vastata küsimusele, kuidas parandab see Eesti inimeste konkurentsivõimet.

8. Teostame Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist viisil, mis toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu
a. Tagame, et Eesti regulatsioonid ei ole rangemad Euroopa Liidus sätestatust ega kehtesta konkurentsivõimet kahjustavaid piirangud.
b. Riik toetab keskkonnasõbralike tehnoloogiate loomist, arendamist ning rakendamist läbi soodustuste ja kestlike riigihangete.
Majanduspoliitika plaanis ptk 9. Rohetoetuste sihtmärk peaks olema mistahes ressursimahukust või süsinikuheidet vähendav investeering, mitte tingimata täiesti uus tehnoloogia.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht


Tiit Riisalo Teie 16.05.2024 nr 10-2/1393-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/82-1
15165 Tallinn




Majanduspoliitika plaani prioriteedid


Austatud minister,

Olete partnerorganisatsioonidele saatnud uuendatud Majanduspoliitika plaani dokumendi, eesmärgiga suunata fookust ja prioriteete lähiaja tegevusteks. Tänan, et olete ettevõtjate tagasisidet suurel määral kuulda võtnud. Tänu sellele on majanduspoliitika plaan saanud väga mahukas ja see sisaldab tõesti vajalikke tegevusi, kuid muudab vajalikuks ka fookuste määramise, et asjad saaksid tehtud.

Eesti Tööandjate Keskliit on oma liikmete ja erialaliitudega just sellise põhjaliku fookusteemade arutelu läbi viinud ja koondanud need fookusteemad Majandusleppesse nimega „Ambitsioon on valik“. Oleme leidnud, et Eesti orgaaniline, ilma reformideta areng ei saa meid viia kaugemale kui Euroopa keskmik. Seepärast adresseerime AMBITSIOONI suurendamise vajadust – peame tegema midagi täiesti uudset või uudsel viisil, et püüda kinni Euroopa liidrid, kes samamoodi oma konkurentsieeliseid otsivad. Kuna reformide läbiviimiseks ei ole muid takistusi, kui otsustamatus (sh võimetus edasiviivates asjades koostööd teha), ütleme, et ambitsioon on valik. Ja kuna suurte reformide, uute asjade tegemiseks riiklikul tasemel on vaja suuremat ühiskondlikku konsensust, ühtemoodi arusaamist, oleme selle programmi pannud ühiskondliku hea tahte kokkuleppe vormi.

Majandusleppega on juba ühinenud paljud ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid. Koos partneritega oleme meie otsustanud ambitsioonikuse valida. Seepärast teemegi ettevõtjate poolt ettepaneku võtta prioriteetide valikul aluseks Majanduslepe „Ambitsioon on valik“. Alljärgnevalt meie esitatud majandusleppe punktid ja nende seos teie esitatud majanduspoliitika plaaniga.

Majandusleppes seame esikohale järgmised riigipoolsed tegevused ambitsioonikaks ettevõtluseks sobiva keskkonna loomiseks:
1. Tagame riigi investeeringud innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse
a. Kasvatame riigi teadus-arendus ja innovatsioonipoliitika investeeringud tasemele 1,5% SKP-st.
b. Suuname riigieelarvest toetuste ja maksustiimulitena erasektori uurimis- ja arendustegevusse 0,2% SKP-st, nagu OECD-s keskmiselt (Eestis 2020: 0,06%).
Majanduspoliitika plaanis ptk 6. Prioriteetsena näeme punkte 2.2, 2.2.1, 3 koos alapunktidega ja tegelikult on kõigi innovatiivsete ettevõtete suurim probleem kvalifitseeritud tööjõu (teadlased, insenerid, programmeerijad) puudus (adresseeritud väga hästi 3. peatükis).

2. Tagame kõrgema lisandväärtusega investeeringuteks kapitali kättesaadavuse ja Eesti atraktiivsuse välisinvesteeringuteks
a. Tagame kapitali kättesaadavuse. Euroopa Keskpanga kapitali kättesaadavuse uuringu kohaselt on kapital kättesaadav ehk vähemalt 50% ettevõtjatest hindab, et ettevõttevälise rahastuse saamine pole probleem (Eesti 2023: 18% ettevõtjatest). Majanduspoliitika plaanis ptk 7.
b. Tõstame Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana. Välisotseinvesteeringute järgi on Eesti 6. kohal ELis või Ida-Euroopa atraktiivseim investeerimiskeskkond (Eesti 2022: 8. koht). Majanduspoliitika plaani ptk 5, ennekõike punkt 1 koos alapunktidega. Punkt 2 eelduseks on haridusreformid (alustatud) ja välistalentide tulemuslikum kaasamine tööturule. Samuti muude ressursside võimalikult laialdane kättesaadavaks tegemine võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamiseks (mets, maavarad) – ptk 8 „Ressursid ja taristu on kättesaadavad“.

3. Tagame kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks vajalikud meetmed
a. Soodustame Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordi mahu kasvu 10% aastas, sh kõrgema lisandväärtusega eksport.
b. Tagame kaupade ja teenuste ekspordiks kvaliteetse ja kaasaegse taristu, sh teede-, raudtee-, lennu- ja digitaalsed ühendused.
Majanduspoliitika plaanis ptk 4, ennekõike punktid 2.1, 2.2.3 ja 2.3.

4. Hoiame lihtsat, stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda
a. Hoiame maksukoormuse 10 madalaima maksutasemega Euroopa riigi hulgas (maksukoormuse osakaaluna SKP-st).
b. Säilitame pikaajalise investeerimiskindluse ja TAX Foundation’i maksusüsteemi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis esikoha.
Majanduspoliitika plaanis ptk 1 punkt 4.

5. Tagame kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kättesaadavuse ning riikliku haridustellimuse vastavalt majandusarengu vajadustele
a. Lihtsustame välistöötajate värbamist OSKA prognoosides tööjõupuudusega valdkondade katmiseks ja viime Eesti OECD Talent attractiveness indexis TOP10 hulka (hetkel 38 riigi hulgas 21.).
b. Tagame investeeringud inseneride ja uurimis- ning arendustöötajate arvu kasvatamiseks erasektoris. Eesmärk: 4,53 töötajat 1000 elaniku kohta (2022: 2,23 töötajat 1000 elaniku kohta).
Majanduspoliitika plaanis ptk 3. Kogu see peatükk peaks olema esimene prioriteet, kuna hariduse ja inimeste taga on riigi areng kõige rohkem kinni.

6. Tagame konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavuse, mis on eelduseks tootmise kõrgema lisandväärtusega tasemele viimiseks
a. Tagame varustuskindluse ja Põhjamaade piirkonnaga sama energia lõpphinna.
Majanduspoliitika plaanis ptk 8 „Ressursid ja taristu on kättesaadavad“, ennekõike punktid 1.2 ja 2 koos alapunktidega.

7. Vähendame konkurentsivõimet piiravat bürokraatiat ja tõstame avaliku sektori efektiivsust
a. Vähendame riigi ja omavalitsuste planeeringute ja lubade otsustusaega kolm korda ning ettevõtjate aruandluskohustust 50% võrra läbi automatiseerimise, digitaliseerimise ja andmete nutikama kasutuse (sh tehisintellekti rakendamine).
Majanduspoliitika plaanis: 1. ptk 1. punkt ja 2. ptk „Ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi“. Tõenäoliselt peaks see lahendus algama kaardistusega avalikest teenustest, mis on absoluutselt möödapääsmatud ja mis mitte (sh kriisiolukorras), dubleerimistest, regulatsioonidest, mis takistavad efektiivset paindlikku tegevust, riigieelarverevisjonist, kohustustest, mis on rahvusvahelisest õigusest tulenevast miinimumist ja hädavajadusest koormavamad, ja teenustest, mida annaks digitaliseerida või konsolideerida. Iga avaliku teenuse vajaduse hindamisel tuleks vastata küsimusele, kuidas parandab see Eesti inimeste konkurentsivõimet.

8. Teostame Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist viisil, mis toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu
a. Tagame, et Eesti regulatsioonid ei ole rangemad Euroopa Liidus sätestatust ega kehtesta konkurentsivõimet kahjustavaid piirangud.
b. Riik toetab keskkonnasõbralike tehnoloogiate loomist, arendamist ning rakendamist läbi soodustuste ja kestlike riigihangete.
Majanduspoliitika plaanis ptk 9. Rohetoetuste sihtmärk peaks olema mistahes ressursimahukust või süsinikuheidet vähendav investeering, mitte tingimata täiesti uus tehnoloogia.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht