Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 13. – 14. juunil 2024 (siseküsimused)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Taimar Peterkop

Riigikantselei [email protected]

05.06.2024 nr 5-1/28-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. juuni 2024. a

istungil (siseküsimused)

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. juuni 2024. a istungil

(siseküsimused).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. juuni 2024. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. juuni 2024. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu seletuskir i.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja

6. juuni 2023

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. juuni 2024.

a istungil (siseküsimused)

1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. juuni 2024. a istungil:

Rakendusotsus, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist

kaitset Ukraina sõjapõgenikele:

Eesti toetab ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2026. aasta märtsini, et tagada

Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine.

2. Siseministri Lauri Läänemetsa ettepanekul kiita heaks, et Eestit esindab Euroopa Liidu

justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil siseküsimuste päeval 13. juunil 2024

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 13. – 14.

juunil 2024 (siseküsimused)

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministr ite

istung toimub 13. juunil 2024. aastal Luksemburgis. Eestit esindab kohtumise l

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.

13. juunil toimuval siseküsimuste päeval keskendutakse järgmistele teemadele: i) Schengeni

ala üldine olukord, EL viisapoliitika tulevik ning suuremahuliste IT-süsteemide

koostalitlusvõime; ii) eduaruanded laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja sellega

võitlemise määruse eelnõu ning EL rände- ja varjupaigaleppe rakendamise kohta; iii)

kõrgetasemelise töörühma soovitused andmete tõhusaks kasutamiseks õiguskaitseasutuste töös;

iv) Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed ja ajutise kaitse pikendamine ning EL-

i julgeolekuprobleemide lahendamine (vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine ja nende

vastu võitlemine); v) võitlus uimastikaubandusega ning vi) kriisivalmiduse tugevdamine.

Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, piirivalve- ja

rändepoliitika osakond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond, sisejulgeolekupoliit ika

osakond, strateegia- ja arendusosakond ning Eesti alalise esinduse erialadiplomaadid Birgit

Paal ([email protected]), Rando Käsper ([email protected]) ning Silvester Silver Stõun

([email protected]).

1. Schengeni ala üldine olukord

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Euroopa Komisjon teeb ülevaate 2024. aaasta

Schengeni toimise raporti sisust, mille järel toimub poliitiline arvamuste vahetus 2024.-2025.

aasta Schengeni tsükli prioriteetide teemal.

Päevakorrapunkti esimeses pooles tutvustab Euroopa Komisjon 2024. aasta Schengeni ala

raportit1. Tulenevalt raportist soovitab Euroopa Komisjon tõhusalt rakendada välispiiride l

toimuva taustakontrolli määrust2, et liikmesriikidel oleks võimalus varakult eraldada ressursse

seiremehhanismi paigutamiseks. 2024. aasta lõpuks peaks liikmesriigid looma ühtse

kontaktpunkti, mis aitaks kaasa infovahetusele õiguskatiseasutuste vahel. Samuti soovitatakse

liikmesriikidel viia sisse vajalikud muudatused, mis tulenevad uuendatud inimkaubanduse

vastasest direktiivist3.

Eraldi eesmärgiks on Schengeni ala vastutustundlik laienemine: 31. märtsil 2024 liitus id

Schengeni alaga Rumeenia ja Bulgaaria, kuid kontrollid kaotati vaid õhu- ja merepiiride puhul.

Seega järgmise sammuna nähakse piirikontrollide kaotamist mõlema riigi maismaapiiril. Üldise

1 Euroopa Komisjoni teatis COM(2024) 173: Schengeni ala olukorra raport 2024. 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll

välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817. 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles

käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset.

2

Schengeni ala toimivuse vaatest soovib Euroopa Komisjon parandada Schengeni baromeetri

kvaliteeti, kuna tihtilugu edastatavad andmed on ebatäpsed ja killustatud. Kitsaskoha

leevendamisel nähakse olulist rolli nii ühiste analüüside läbiviimisel koostöös EL ametitega kui

ka suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime rakendamisel.

Tulevase Schengeni juhtimistsükli (2024-2025) puhul peavad jõupingutused keskenduma

siseministrite Schengeni Nõukogu formaadis kohtumiste ettevalmistamisele, võttes paremini

arvesse Schengeni hindamiste ja riigiraportite järeldusi. Samuti on vajalikud jätkutegevused ja

püstitatud eesmärkide saavutamise seiramine, eelkõige koostöös Schengeni koordinaatoriga.

Eesti võtab esitatud info teadmiseks.

Raportis ja tema lisades välja toodud soovitustest tõukuvad Schengeni tsükli 2024-2025

prioriteedid. Tegu on EL Nõukogu eesistujariigi Belgia poolt pakutud teemadega, mille le

järgneva aasta jooksul tuleks Schengeni toimivuse vaatest pöörata erilist tähelepanu.

Eesistujariigi pakutud 2024.-2025. a Schengeni tsükli prioriteetteemadeks on:

 Välispiirihalduse tugevdamine – selle tarvis soovitatakse muu hulgas i) tugevdada

koostööd kolmandate riikidega; ii) tagada sisevaldkonna infosüsteemide

koostalitlusvõime rakendamine vastavalt 19. oktoobri 2023. aaasta JSK istungil; iii)

jõuda EUROSUR välispiiri seire infosüsteemi täiemahulise kasutamiseni.

 Tagasisaatmispoliitika tõhustamine – selle tarvis pakutakse meetmetena i) analüüs i

läbiviimist, mis tuvastaks Schengeni infosüsteemis (SIS) tagasisaatmisteavituste alase

infovahetuse peamised kitsaskohad; ii) riiklike digitaalsete tagasisaatmisjuhtude

haldamise süsteemide arendamine või uuendamine, et need oleks kooskõlas Frontexi

referentsmudeliga; iii) tagasisaatmiste määra suurendamineläbi tagasivõtmistaotluste

esitamise lähteriikidele, eriti nendele, kellega on koostöö paranenud pärast viisapoliit ika

meetmete kasutamist.

 Sisepiirikontrollideta vaba liikumise ala siseturvalisuse suurendamine – selle tarvis

nähakse ette i) jätkutegevused tulenevalt temaatilisest EL teekaardist võitluseks

organiseeritud kuritegevuse ning uimastikaubandusega 2024-2025 aastateks; ii) pideva

dialoogi jätkamine Schengeni koordinaatoriga tugevdamaks politseikoostööd

Schengeni sisepiiridel, vähendamaks EL sisepiiridel ajutiselt piirikontrolli taastamist;

iii) rakendatakse uuendatud SISi kõiki võimalusi, k.a. süstemaatiline teavituste

sisestamine ja vastavuskontrollid süsteemis oleva teabega; iv) kindlustatakse, et kõik

riigid on loonud ühtse kontaktpunkti eesmärgiga koordineerida ja võimestada

õiguskaitseasutuste infovahetust, ning viia läbi ristkontrolle riigisiseste ja

rahvusvaheliste infosüsteemide vahel.

Eesti toetab esitatud Schengeni tsükli prioriteete, kuna nendes kajastuvad Eesti jaoks olulised

Schengeni ala arengusuunad nagu suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõ ime

rakendamine, võitlus rände instrumentaliseerimisega ning tõhus tagasisaatmine ebaseaduslike

migrantide puhul. Välispiiririigina peame eriti oluliseks EL-i välispiirihalduse tugevdamist,

3

sealhulgas uute lahenduste ning taristu väljaehitamise kaudu, et tugevdada EL siseturvalisust

muu hulgas rände instrumentaliseerimise olukordades.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Schengeni strateegia teatise ning Schengeni hindamis- ja

järelevalvemehhanismi muudatusi käsitleva määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud

21.10.2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 15.11.2021. aasta ELAKi istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

2. Schengeni deklaratsioon

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Schengeni deklaratsiooni heakskiitmine.

14. juunil 2025. aastal möödub 40 aastat Schengeni lepingu sõlmimisest4. Arvestades

aastapäeva ning Schengeni olulisust kui EL-i alustala, on EL Nõukogu eesistuja Belgia

koostanud 10 punktist koosneva Schengeni deklaratsiooni. Schengeni deklaratsiooniga

kutsutakse EL liikmesriikide siseministreid kinnitama jätkuvat pühendumust Schengeni ala

säilitamise ja toimimise tagamiseks.

Deklaratsiooni 10 punkti keskenduvad järgmistele aspektidele:

 Kõik tegevused Schengeni alal peavad keskenduma liikmesriikide kodanike vabadusele

ja turvalisusele. Riigid lubavad kaitsta põhiväärtusi, milleks on austus inimväärikuse

vastu, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõtted ning inimõigused.

 Liikmesriigid kinnitavad, et soovivad kaitsta isikute vaba liikumist Schengeni alal ka

edaspidi, kuid samuti jätkavad võitlust ebaseadusliku rändega Schengeni tööriistakast is

olevate meetmetega.

 Schengeni ala toimivus on ühine huvi, mille tõttu liikmesriigid lubavad sellega seotuid

tegevusi koordineerida, et saavutada suurim võimalik ala toimivuse tõhusus.

 Liikmesriigid kinnitavad vastastikkust usaldust, mis tugineb õigeaegselt rakendatud

õigusraamistikule, regulaarsetele Schengeni hindamistele ning õigusriigi põhimõtete

rakendamisele. Schengeni Nõukogu on keskseks platvormiks, kus toimub avatud,

faktipõhine ning strateegiline arutelu liikmesriikide vahel.

 Liikmesriigid kinnitavad pühendumust kõigi eurooplaste õigusele turvalisusele ja

julgeolekule, et tugevdada Euroopa sisejulgeolekut, k.a. võttes kasutusse uusi

tehnoloogilisi lahendusi ning edendades infosüsteemide koostalitlusvõimet ja

infovahetust, eriti raskete kuritegude ennetamisel ja uurimisel.

4 Schengeni vaba liikumise leping sõlmiti 14. juunil 1985 algselt Belgia, Prantsusmaa, Luksemburgi ja

Madalmaade vahel. Praeguseks hetkeks on Schengeni alaga liitunud 29 riiki, millest 25 on EL-i liikmesriiki (sinna

ei kuulu Küpros ja Iirimaa, kes on EL-is). 31. märtsil 2024 liitusid Bulgaaria ja Rumeenia, kuid ainult läbi õhu ja

merepiiri – maismaapiiril piirikontroll säilis.

4

 Riigid garanteerivad, et Schengeni ala jääb avatuks maailmale, kus seaduslikud reisijad

on teretulnud ning kaitstud.

 Kinnitatakse soovi edendada maailma kaasaegsemaid ja säilenõtkemaid välisp iir i

haldavaid infosüsteeme, mis tuginevad koostalitlusvõimele ning isikute põhiõigustele.

 Liikmesriigid otsustavad, kes siseneb Schengeni alale ega lase seda dikteerida

migrantide smugeldajatel või vaenulikel režiimidel, kes soovivad kasutada kunstlikku

rändesurvet relvana. Isikuid, kellel ei ole õiguslikku alust Schengeni alal viibimiseks,

saadetakse tagasi lähteriiki kiirelt, tõhusalt ning humaanselt.

 Schengeni ala riigid arendavad sügavaid ja vastastikkuu kasulikke partnerlusi

naaberriikidega ja teiste riikidega üle maailma. Läbi Schengeni välismõõtme

meetmete (k.a. viisapoliitika) kavatsetakse tõhustada kogu ala säilenõtkust ning aidata

ennetada võimalikke ohte.

 Liikmesriigid kasvatavad oma panust hästi toimivasse Schengeni alasse läbi tugeva

juhtimise, selgelt piiritletud strateegilise raamistiku ning tõhusalt rakendatud

õigusraamistiku. See on ülimalt oluline Schengeni ala laienemise vaatest, mis

omakorda peaks tuginema selgetele, objektiivsetele ning läbipaistvatele

kriteeriumitele.

Deklaratsiooni teksti on arutatud nii 2024. aasta aprillis toimunud Schengeni vanemametnike

kui ka siseküsimuste nõunike formaadis. Eelkõige Austria, Bulgaaria ja Rumeenia vaatest on

deklaratsiooni poliitiliselt kõige tundlikum teema tasakaaluka sõnastuse leidmine Rumeenia ja

Bulgaaria Schengenisse arvamise protsessi lõpetamise ehk ka riikide maismaapiirilt kontrolli

kaotamise osas.

Eesti kiidab Schengeni deklaratsiooni heaks. Kuigi tegu on deklaratiivse dokumendiga, millega

ei kaasne õiguslikke tagajärgi, peegeldab see Eesti jaoks olulisi töösuundi nagu suuremahuliste

infosüsteemide koostalitlusvõime rakendamine, võitlus rände instrumentaliseerimisega ning

tõhus tagasisaatmine ebaseaduslike migrantide puhul.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

3. EL-i viisapoliitika tulevik

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arvamuste vahetus EL-i viisapoliitika

tuleviku kohta.

EL viisapoliitika on olnud läbi aegade üheks Schengeni ala toimivuse võtmekomponend iks,

tänu millele on võimalik saavutada hästi hallatavat rändesüsteemi. Viimases Schengeni

baromeetris aga ilmnes, et kohati kasutavad kolmandad riigid EL-i viisavabastust ära ega tegele

5

niivõrd proaktiivselt ebaseadusliku rände tõkestamisega omal territooriumil nagu seda oleks EL

soovinud. See omakorda loob rändesurvet EL-i välispiiridele.

Uue EL rändepaketi rakendamise ning Schengeni deklaratsiooni valguses soovib EL Nõukogu

eesistuja Belgia pöörata tähelepanu EL-i viisapoliitika tulevikule, eriti olukordadele, kus

väärkasutatakse EL-i viisavabadust. Teadvustamist vajab asjaolu, et viisade ja asüülitaotluste

vahel on olemas seos: esineb olukordi, mil isik taotleb reisiviisat selleks, et pääseda EL-i ning

esitada seal asüülitaotlus. Nende olukordade arv on tõusmas nagu ka viisavabadusega riikidest

pärit isikute asüülitaotluste arv (Komisjoni Schengeni baromeetri andmetel oli 2023. a 25%

kõigist varjupaigataotlustest pärit viisavabastusega kolmandatest riikidest). Samuti on viimas te l

aastatel olnud probleemiks olukorrad, kus EL-iga viisavabadust omav kolmas riik muutub

ebaseadusliku rände transiidiriigiks, kuna ei ole viinud oma viisapoliitikat nõuetekohase lt

vastavusse EL-i viisapoliitikaga. Näiteks mõned Lääne-Balkani riigid, kes on säilitanud

viisavabastuse Türgi, Valgevene, Hiina või Venemaaga, suurendades seeläbi nii rändesurve kui

ka julgeolekuriske.

Seetõttu on oluline, et EL kasutaks senisest tõhusamalt juba olemasolevaid viisapoliit ika

meetmeid, nagu näiteks viisavabastuse peatamine ja infovahetuse parendamine. Viisavabas tuse

peatamise puhul on liikmesriigid toonitanud, et vabastuse andmise kriteeriumite täitmist peab

pidevalt seirama ning olema valmis selle peatamiseks juhul, kui kolmas riik ei ole täitmas oma

kohustusi. Uute viisalihtsutuslepingute sõlmimisel on oluline rätseplahenduste rakendamine,

mis arvestaks erinevate kolmandate riikide ja nende poliitiliste režiimide eripäradega.

Arvestades viisapoliitika olulisust nii siseturvalisuse kui välispoliitika vaatest, soovib EL

Nõukogu eesistuja Belgia korraldada mõttevahetuse, mis keskenduks järgmistele küsimuste le :

i) kas liikmesriigid nõustuvad sellega, et oleks vaja koguda põhjalikku viisade ärakasutamise

statistikat, mis peaks olema prioriteediks uue legislatiivperioodi ajal koos Eurodaci

arendamisega? ii) kas ministrid nõustuvad, et EL peaks jõulisemalt reageerima olukordades,

kus kolmandate riikide viisapoliitika ei ole kooskõlas EL-i soovituga? iii) kas ministr id

nõustuvad, et EL-i viisapoliitika regulaarne ja strateegiline arutelu loob lisandväärtust ning kas

uus Euroopa Komisjoni koosseis peaks looma ühtset EL-i strateegiat viisapoliitika kohta?

Eesti toetab EL-i viisapoliitika tõhustamist, sealhulgas viisavaba reisimise kuritarvituste

vähendamiseks statistikakorje parandamist ning viisapoliitika laiemat ja vajadusel –

objektiivsete kriteeriumite täitmise korral – tugevat kasutamist EL-i laiemas koostöös

kolmandate riikidega. Statistikakorje vaatest peame oluliseks EL-üleste lahenduste, eelkõige

kolmandate riikide kodanikelt sõrmejälgede kogumiseks mõeldud Eurodaci süsteemi

kasutamist. Oluline on tugevdada sõnumit, et EL-i viisavabastus on privileeg, mitte

ühesuunaline protsess, mistõttu tuleb senisest enam pöörata tähelepanu viisavabade riikide

nõuete täitmise seiramisele. Uute viisalihtsustus- ja viisavabadus dialoogide avamisse tuleks

suhtuda pigem ettevaatlikkusega. Rätseplahenduste kasutamine viisalihtsutuslepingute

sõlmimisel võimaldavad kujundada võimalikud soodustused vastavalt konkreetse riigi

olukorrale.

6

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

uuendatakse määrust (EL) 2018/1806 viisavabaduse peatamiskorra läbivaatamise osas

(heaks kiidetud 23.11.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 15.12.2023 ELAKi

istungil).

4. Koostalitlusvõime rakendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: ülevaade koostalitlusvõime rakendamise

hetkeolukorrast ning tulevikuprognoosid.

Ajavahemikus 2017–2018 on Euroopa Parlament ja nõukogu kiitnud heaks mitmed EL-i üleste

suuremahuliste infosüsteemide määrused, mis on suunatud piiri- ja rändehalduse ning

sisejulgeoleku parandamisele. Nende süsteemide sekka kuuluvad ajakohastatud Schengeni

infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem

(Eurodac), riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES), EL-i reisiinfo- ja lubade süsteem

(ETIAS), ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ja Euroopa karistusregistrite andmete

vahetamise süsteem (ECRIS-TCN). Süsteemide arendamiseks ja õigeaegseks kasutuselevõ tuks

eraldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele EL-i pikaajalise eelarveraamistiku (edaspidi MFF)

2014–2020 perioodil Sisejulgeolekufondist raha.

Hetkel on põhitähelepanu all riiki sisenemise ja väljumise süsteemi (EES) rakendamine.

Euroopa Komisjoni poolne indikatiivne EES-i rakendumise kuupäev on 6. oktoober 2024.

Lõplik kuupäev sõltub muu hulgas sellest, millal kõik liikmesriigid esitavad süsteemi

käivitamiseks vajaliku valmisolekudeklaratsiooni (esitamise tähtaeg on 2024. aasta augusti

algus).

Vastavalt Eu-LISA 2023. aasta oktoobri JSK nõukogule esitatud uue infosüsteemide

rakendamise ajakavale peaks infosüsteemide käivitamise ja koostalitlusvõime rakendamine

toimuma nelja lainena: I laine 2024. aasta III-IV kvartal (EESi käivitamine), II laine 2025. aasta

I-II kvartal (ETIASe käivitamine, et tagada kiirem EL reisijainfo vahetus), III laine 2025. aasta

II-III kvartal (ECRIS-TCN rakendamine liikmesriikide justiitskoostöö tõhustamiseks) ning IV

laine 2026. aasta III-IV kvartal (koostalitlusvõime arhitektuuri tehnilise rakendamine). 2027.

aastaks on kavandatud erinevad seire- ja vajadusel jätkuarenduste tegevused. EL rände- ja

varjupaigapaketi heakskiitmine toob kaasa ka Eurodac infosüsteemi uuendamise, mis peab

olema juurutatud kahe aasta jooksul vastavalt määrustele. See omakorda võib mõjutada teiste

infosüsteemide arendamise tähtaegu juhul, kui neile ei ole varasemalt seatud kindlaid

rakendamise tähtaegu. Teisisõnu, süsteemid, mida plaaniti juurutada 2027. aastal ja hiljem,

võivad nihkuda veelgi hilisemaks.

7

Eesti toetas esitatud uuendatud rakendamise ajakava, kuid me näeme riske neljanda laine

rakendamisel, kuhu on planeeritud mitmed arendused võrdlemisi lühikesele ajale, nagu näiteks

koostalitlusvõime tehniline rakendamine ning uuendatud VIS-i käivitamine.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

 Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarveraamistiku 2021-2027 muutmise ettepaneku

kohta (heaks kiidetud 21. septembril 2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).

5. Määruse eelnõu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Belgia esitab eduaruande

määruse ettepaneku menetlemise hetkeseisust.

Päevakorrapunktis annab EL Nõukogu eesistuja Belgia ülevaate hetkeolukorrast määruse

ettepaneku menetlemisel, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks ja tõkestamiseks. Euroopa Komisjon esitas vastava ettepaneku 11. mail 2022.

Kahjuks ei suudetud 2023. aasta vältel saavutada kõigile liikmesriikidele sobivat kompromiss i.

EL Nõukogu eesistuja Belgia on üritanud leida kompromissi muutes määruse ettepaneku skoopi

selliselt, et see ei põhineks enam olemasoleval ja uuel materjalil ning peibutamisel, vaid

materjali liigil: pildid, audio ja tekst. Viimase ettepaneku kohaselt on skoobist välja jäetud audio

ja tekstimaterjal. Samuti on EL Nõukogu eesistuja Belgia tulnud välja lahendusega, kus oleks

võimalik laste seksuaalse kuritarvitamise materjali tuvastamise eesmärgil isiku nõusolekul

kliendipoolset pildimaterjali kontrollida, kas tegemist võiks olla laste seksuaalset

kuritarvitamist kajastava materjaliga.

Eesti peamiseks huviks määruse eelnõu puhul on jätkuvalt määruse ettepaneku vastuvõtmine,

kuna see sisaldab erinevaid meetmeid, mis on vajalikud süstemaatiliseks ja paremaks võitluseks

laste seksuaalse väärkohtlemisega veebis. Eesti ei saa toetada kompromissettepanekusse lisatud

lahendust, kus võimaldatakse eelnevat kliendipoolset piltide läbivaatamis, kuna Eesti jaoks on

jätkuvalt oluline, et oleks tagatud otspunktkrüpteeringu kaitse, mida loodetakse jätkuvate

arutelude tulemusel saavutada.

Eesti võtab esitatud eduaruande teadmiseks.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

8

(heaks kiidetud 3.11.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 25.11.2023. aasta

ELAKi istungil);

 Eesti seisukohad 19.-20.10.2023 EL JSK nõukogu istungil (heaks kiidetud 12.10.2023.

aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16.10.2023. aasta ELAKi istungil).

6. Rände- ja varjupaigalepe: rakendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Belgia esitab eduaruande EL

rände- ja varjupaigaleppe rakendamise hetkeseisust, mille järel tutvustab Euroopa Komisjon

ülevaadet leppe ühise rakenduskava menetlemise hetkeolukorrast.

EL Nõukogu eesistuja Belgia esitab ülevaate EL-i rände- ja varjupaigaleppe rakendamise

hetkeseisust. EL rände- ja varjupaigareform algas 2016. aastal ning uuendatud sisuga 2020.

aastal. Reformi eesmärkideks on süsteemi kuritarvitamise tõkestamine, teisese liikumise

tõkestamine, efektiivsem ja ühetaolisem menetlus, koormuse solidaarne jagamine

liikmesriikide vahel ning rändekriiside ennetamine. Varjupaiga õigustiku reform toob kaasa

ulatuslikud õigusruumi ja praktika muutuse ning, lisaks 2021. aastal jõustunud EL

Varjupaigaagentuuri määrusele, hõlmab 9 EL-i määrust ja 1 direktiivi, enam kui 20 Euroopa

Komisjoni rakendusakti ning umbes 170 EL-i Varjupaigaagentuuri kohustuslikku praktilist

juhist ja tööriista.

Eelmainitud määruste rakendamine toimub erinevalt ja erinevas tempos. Ümberasustamise ja

humanitaarsetel põhjustel vastu võtmise raamistiku määrus jõustub 11. juunil 2024. aastal ning

rakendub kohe. Ülejäänud 7 määrust ja 1 direktiiv jõustuvad küll samuti 11. juunil 2024. aastal,

kuid nende rakendamistähtajaks on määratud 24 kuud peale jõustumist, seega on

rakendamiseks aega kuni 2026. aasta juunini.

Euroopa Komisjon esitab päevakorrapunkti teises pooles enda koostatud ühist rakendusplaani,

mis saab olema aluseks liikmesriikide endi koostatavatele riiklikele rakendusplaanide le.

Euroopa Komisjon on andnud märku, et soovib saada liikmesriikidelt esmased

rakendusplaanide mustandid 2024. aasta oktoobri keskpaigaks. Lõplike versioone esitletakse

2024. aasta detsembris. Päevakorrapunkt ei eelda sõnavõttu.

Eesti võtab esitatud info teadmiseks. Samuti Eesti – koos teiste liikmesriikidega – toetab

Euroopa Komisjoni lähenemist ühtse rakenduskava koostamisele ning esitab enda riikliku

rakendusplaani vastavalt määratud ajakavale.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad EL rände- ja varjupaigapaketi kohta (heaks kiidetud 27.01.2022. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil ning 21.02.2022. aasta ELAKi istungil);

 Eesti seisukohad 8.-09.06.2023 EL JSK nõukogu istungil (heaks kiidetud 25.05.2023.

aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 5.06.2023. aasta ELAKi istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

9

7. Andmetele juurdepääs tõhusa õiguskaitse eesmärgil: kõrgetasemelise töörühma

soovituste tutvustamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus kõrgetasemelise töörühma

soovitustest.

Rootsi EL Nõukogu eesistumise üks prioriteete oli leida lahendus andmete säilitamise ja

nendele juurdepääsu andmise küsimusele. EL Nõukogu eesistuja Rootsi kutsus ellu

kõrgetasemelise töörühma (ingl. k. High Level Group, HLG), kuhu kuuluvad kõigi

liikmesriikide esindajad, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet,

Europol, Eurojust, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Andmekaitseinspektor jt.

HLG töörühma alla loodi alamrühmad, mis koosnesid liikmesriikide ekspertidest. Kokku oli

kolm alarühma, mis jaotusid järgmiselt: i) andmete ligipääs teenusepakkuja juures; ii)

andmetele ligipääs inimese seadmes; iii) andmetele ligipääs vahendamisel (ingl. k.in transit).

Iga alamrühma teema juures arutati nii praktilisi kui juriidilisi probleemkohti. Iga EL Nõukogu

eesistuja ajal toimus kaks plenaarkohtumist, kuhu alamrühmade tulemustest aru anti. Lisaks

andis HLG ülevaateid jooksvalt EL sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele

(COSI), kus on Eesti esindajaks Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Rootsi, Hispaania ja nüüd Belgia EL Nõukogu eesistumise perioodi jooksul on töörühma töö

tulemusena valminud 42-st soovitusest koosnev dokument. Soovitused on jaotatud kolme

kategooriasse: i) võimekuste tõstmine; ii) koostöö parandamine ja standardiseerimine; ning iii)

õiguslikud muudatused. Allmärkusena märgitakse, et soovitused ei ole EL Nõukogu ega

Euroopa Komisjoni kokkulepitud seisukoht, vaid vastava töörühma (HLG) soovitused ja

seisukohad.

29. – 30. mail toimunud EL sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele istungil

avaldati soovitustele kõrgemate ametnike tasemel toetust. Liikmesriikide poliitilisele toetusele

peaks järgnema loodetavasti nende soovituste arvestamine järgmise Euroopa Komisjoni

koosseisu tööplaani kavandamisel.

Eesti toetab soovitusi esitatud kujul ning on esimesest kohtumisest alates HLG-s aktiivse lt

esitlenud vajadust luua EL-i taseme regulatsioon, mis sätestaks ühtsed reeglid andmete

säilitamisele ja juurdepääsule. Puuduliku õigusliku aluse ja arvukate Euroopa Kohtu (ECJ)

otsuste tulemusena on õiguskaitseasutused olukorras, kus on palju ebamäärasusi ja takistusi,

eriti õiguskaitseasutuste piiriülesele koostööle kuritegevuse ennetamisel ja uurimisel.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

10

8. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: tegemist on regulaarse ülevaatepunktiga, mille

esimeses pooles annab Euroopa Komisjon ülevaate akuutsetest sisejulgeolekuohtudest.

Päevakorrapunkti teises pooles oodataksepõhimõttelist kokkulepet rakendusotsuses, millega

pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset Ukraina

sõjapõgenikele.

Päevakorrapunkti esimeses pooles antakse siseministritele ülevaade Venemaa Ukraina-

vastase agressioonisõjaga seotud julgeolekuohtudest. Venemaa Ukraina-vastase

agressioonisõja eskaleerumise hetkest on tähelepanu pööratud võimalikule

tulirelvakaubandusele ning selle ennetamisele. Eesti on eri tasandite kohtumistel rõhutanud

vajadust pöörata EL-i tasandil kõrgendatud tähelepanu Venemaa propaganda ja

desinformatsiooni leviku tõkestamisele, et vältida äärmusluse levikut liikmesriikides. Samuti

on Eesti jaoks murekohaks võimalik ebaseaduslike tulirelvade levik EL-is pärast sõja lõppemist

ning keelatud ainete smugeldamine üle EL-i välispiiri. Riskide maandamiseks on Eesti

rõhutamas koostöö vajadust Ukraina piirivalve ning õiguskaitseasutustega, et tegeleda

probleemi algpõhjusega.

Päevakorrapunkti teises pooles keskendutakse ajutise kaitse pikendamise põhimõttelisele

kokkuleppele. Selle raames soovitakse saada poliitiline peanoogutus ajutise kaitse

pikendamisele Ukraina sõjapõgenikele – lõplik otsus pikendamise kinnitamise kohta

langetatakse hiljem. Euroopa Komisjon avaldab ettepaneku lõpliku teksti eeldatavasti alles 12.

juunil 2024 ehk päev enne JSK nõukogu istungit.

Ajutise kaitse staatus tuleneb ajutise kaitse direktiivist, mis on Eesti õigusesse üle võetud

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Ajutine kaitse on põgenike kaitsmise

EL erakorraline meede, mis võimaldab eriolukordades vältida rahvusvahelise kaitse süsteemi

ülekoormamist ja anda lühiajaline elamisluba suurele hulgale sõjapõgenikele lihtsustatud

korras. Pärast täiemahulist Venemaa agressioonisõja eskaleerumist Ukraina vastu 24. veebruaril

2022. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada direktiivist tulenev ajutise kaitse

mehhanism. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusele (EL) nr 2022/382, käivitat i

mehhanism esmakordselt 4. märtsil 2022. aastal. Ajutise kaitse staatus võimaldab

sõjapõgenikel kasutada ühtlustatud õigusi kõigis EL liikmesriikides, milleks on: i) õigus

elamisloale, ii) juurdepääs tööturule ja eluasemele, iii) sotsiaal- ja arstiabi saamine ning iv)

hariduse saamise võimaldamine. Mainitud staatuse omandanud Ukraina kodanikud saavad EL

liikmesriikide vahel vabalt liikuda ning valida EL liikmesriigi, kus soovivad kasutada ajutise

kaitsega seotud õigusi.

Hetkel on EL Nõukogu otsustanud ajutise kaitse pikendamise kuni 2025. aasta märtsini. Võttes

arvesse tagasipöördumise võimatust kestva Vene agressioonisõja ja sellest tuleneva ohu tõttu,

on uue rakendusotsusega, mille ettepaneku lõplik tekst avaldatakse Euroopa Komisjoni poolt

12. juunil 2024, kavas pikendada ajutist kaitset veel aastaks ehk kuni 2026. aasta märtsini.

11

Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut ajutise kaitse direktiivi rakendamise jätkamiseks.

Eestis on kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 2. juuni 2024. aasta seisuga 29 913

isikul (2,2% rahvaarvust). Ajutise kaitse taotlusi on esitatud kokku 52 971 (3,8% rahvaarvus t).

Praegu on pikendamise menetluses ligi 8300 taotlust. Ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on

esitatud 28. mai 2024. aasta seisuga 7 184. 28. mai 2024. aasta seisuga on EL-i ja Schengeni

ala riikides arvestuslikult 4 327 558 aktiivset ajutise kaitse taotlust. Hetkel puuduvad

indikaatorid, mis viitaksid sõjategevuse peatsele lõppemisele ja ajutise kaitse vajaduse

äralangemisele.

Ajutise kaitse direktiivi kohaldamisest väljumise strateegiana eelistab Eesti vajaduse korral

tähtajalisi elamislubasid ja ei poolda pikaajalisi elamislubasid või isikute rahvusvahelise kaitse

menetlusse suunamist. Samuti soovib Eesti ajutise kaitse väljumise strateegia puhul ühist EL-i

lähenemist, et vältida ulatuslikku teisest rännet ning paremini arvestada Ukraina vajadustega.

Eesti seisukoht: Eesti toetab ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2026. aasta

märtsini, et tagada Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohtadest 28.-29.09.2023 EL JSK nõukogu istungil (heaks kiidetud

21.09.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 25.09.2023. aasta ELAKi istungil).

9. Julgeolekuprobleemide lahendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: terrorismivastase võitluse koordinaatori piiratud

formaadis regulaarülevaade mh vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamise ja nende vastu

võitlemise kohta.

EL-i terrorismivastase võitluse koordinaator teeb ettekande päevakajalistest ohtudest EL-i

sisejulgeolekule ning võitlusest terrorismiga ja vägivaldse äärmuslusega. Ülevaate avalikus

osas toob EL Nõukogu eesistuja Belgia esile, et terrorismivastase võitluse valdkonnas on

oluline teadvustada tekkivaid väljakutseid ja seada konkreetseid ning selgelt piiritletud

prioriteete. Üks nendeks on pideva situatsioonilise teadlikkuse säilitamine, mille tarvis

kutsutakse liikmesriike esitama ülevaateid nende territooriumil toimunud

julgeolekuintsidentidest.

Peamisteks julgeolekuprobleemideks, mis ohustavad tervet EL-i, hetkel nähakse: i) islamist l ike

terrorirühmituste tegevust, eriti Khorasan provintsi islamiriigi (ingl. k. Islamic State Khorasan

Province, ISKP) ja Da’esh-i poolt, mille värbamistegevus on muutunud jõulisemaks pärast

mitmeid Koraani põletamise juhtumeid Euroopas; ii) antisemiitlikud ja moslemivastased

intsidendid liikmesriikides pärast Hamasi korraldatud rünnakut Iisraeli elanike vastu 7.

oktoobril 2023; iii) info ja uudiste manipuleerimine ning segamine ebademokraatlike

välisriikide režiimide poolt, eesmärgiga radikaliseerida kohalikke rahvusvähemusi; iv)

12

radikaaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse levik vanglates ja sotsiaalmeedia platvormide l;

ning v) ideoloogiavälise vägivaldse äärmusluse levik, mis tugineb muuhulgas

vandenõuteooriatele.

Eesti võtab info teadmiseks.

10. Võitlus uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Belgia teeb ülevaate

hetkeolukorrast, mille järel soovitakse kiita heaks Nõukogu järeldused suure riskiga

kuritegelike võrgustike kaardistamise kohta.

Päevakorrapunkti esimeses pooles esitab EL Nõukogu eesistuja Belgia ülevaate eesistumise

ajal läbiviidud tegevustest ja seatud prioriteetidest võitluses organiseeritud kuritegevusega

ja uimastikaubandusega. Peamine fookus on kõrge riskitasemega kuritegelikel võrgustike l,

millest 50% - lähtudes viimasest Europoli aruandest5 – tegelevad ebaseadusliku

uimastikaubandusega kas põhi- või kõrvategevusena. EL-i tasandil on astutud algatuslikke

samme probleemiga tegelemisel: võeti vastu EL organiseeritud kuritegevusega võitlemise

strateegia 2021-20256 ning EL uimastitega võitlemise strateegia7 ja tegevuskava8 2021-2025.

Samuti on Euroopa Komisjon esitanud EL teekaardi võitluseks uimastite smugeldamisega ja

organiseeritud kuritegevusega9, mille eesmärgiks on eelkõige tugevdada logistilisi sõlmi

(näiteks läbi Sadamate Liidu initsiatiivi) ning lõhkuda rahvusvahelisi kuritegelikke võrke, kelle

tegevus on suuresti piiriülene.

Oma EL Nõukogu eesistumise ajal on Belgia keskendunud mitmele prioriteetsuunale, milleks

olid: i) liikmesriikide tolliametite võimestamine võitluseks uimastite smugeldamise läbi

Sadamate Liidu (ingl. k. Ports Alliance) ja avaliku ning erasektori koostöö; ii) rahvusvaheliste

ja suure riskitasemega kuritegelike võrgustike kaardistamine (kaardistamise tulemused

kajastuvad kinnitamiseks esitatud Nõukogu järeldustes); iii) õiguskaitseasutuste juurdepääs

andmetele, et tagada tõhusaid digitaalseid uurimusi – kajastuvad HLG soovitustes; iv)

administratiivmeetmete rakendamine, et ennetada organiseeritud kuritegelike võrgustike

ligipääsu seaduslikele ettevõtlusvormidele ja muuhulgas riigihangetele; v) alaealiste värbamise

ennetamine jõukude poolt; vi) Euroopa prokuratuuride võrgustiku loomine eesmärgiga

vahetada infot võitlusest organiseeritud kuritegevusega; vii) jätkusuutliku õigusliku raamistiku

loomine võitlemaks organiseeritud kuritegevusega; viii) õiguskaitsealase koostöö edendamine

kolmandate riikidega, eriti Ladina-Ameerika piirkonnaga.

Osa prioriteetide tegevustest kajastub EL JSK Nõukogu istungi järeldustes, mida esitatakse

siseministritele heakskiitmiseks päevakorrapunkti teises osas. Nõukogu järelduste kavandit

5 „Decoding the EU’s Most Threatening Criminal Networks“ Europol, 2024. 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus - ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele –

EL-i organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021-2025) kohta. 7 „EU’s Drugs Strategy 2021-2025“ EL Nõukogu, 2021 8 „EU’s Drugs Action Plan 2021-2025“ EL Nõukogu, 2022 9 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule – EL-i tegevuskava võitluseks ebaseadusliku

uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega.

13

käsitleti EL sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele istungil 29. – 30. mail

2024, kus nad said liikmesriikidelt ka strateegilise tasandi heakskiidu.

Nõukogu järelduste kavandis kinnitavad EL liikmesriikide siseministrid, et organiseer itud

kuritegevus ja uimastite smugeldamine on ohuks EL-i julgeolekule ning nendega võitlemiseks

on vajalik põhjalik, kõikehõlmav ning tihe koostöö liikmesriikide erinevate õiguskaitseametite

vahel. Selleks, et parandada situatsiooniteadlikkust, kutsutakse liikmesriike üles arendama ja

parendama strateegilisi ja taktilisi kõrge riskitasemega organiseeritud kuritegelike võrgustike

kaardistamist, k.a. läbi ad hoc aruannete, mida saaks rakendada ka EL-i raske ja organiseer itud

kuritegevuse ohtude hinnangu (ingl. k. EU Serious and Organised Crime Threat Assessment ,

SOCTA) protsessis. Samuti on kõrge riskitasemega kriminaalsete võrgustike lõhkumine lisatud

uue prioriteedina ühiste horisontaalsete strateegiliste prioriteetide sekka, millele saavad

keskenduda nii liikmesriikide õiguskaitseasutused kui ka nende rahvusvahelised partnerid

(kokku 37 riiki 2023. aasta seisuga).

Europoli poolt korraldatavad organiseeritud kuritegelike võrgustike kaardistamine koostöös

liikmesriikidega, millest esimene toimus 2024. aastal ja saavutas positiivseid tulemusi, peaks

toimuma ka edaspidi, eeldatavalt kaheaastase sammuga ehk 2026. aastal. Kaardistamise käigus

tuvastati 821 kõrge ohutasemega kriminaalset võrgustikku ning koguti andmeid nende

tegevusest, liikmete kodakondsusest, sidemetest teiste jõukudega ning lõimumisest seaduslike

ettevõtlusliikidega (näiteks rahapesu või põrandaaluse panganduse eesmärgil). Kogu teave on

saadaval liikmesriikidele ühtses Europoli hallatavas andmebaasis. Kaardistatud organiseer itud

kuritegevuse võrgustikest kasutab 86% ühel või teisel määral seaduslikke ärisid ning tegutseb

üldjuhul pikas perspektiivis ehk üle 10 aasta.

Nõukogu järeldustes kinnitavad liikmesriigid, et kavatsevad hoida tähelepanu võitluse l

organiseeritud kuritegevusel, edendada koostööd ja infovahetust ning kasutada EL-i tasandi

tööriistu nagu SOCTA, Europoli õppused ja euroopa multidistsiplinaarset platvormi võitluseks

kriminaalsete ohtudega (ingl. k. European Multidisciplinary Platform Against Criminal

Threats, EMPACT). Piiriüleste kuritegelike võrgustike lõhkumine vajab aktiivset koostööd

liikmesriikide, EL-i ametite ja rahvusvaheliste partnerite vahel, mille saavutamise nimel

soovitakse ka pingutada. Nõukogu järeldustega palutakse Europolil jätkata kaardistamisega

ning arendada edasi selle metodoloogiat, et see ühilduks paremini SOCTA protsessiga. Samuti

kohustatakse Europoli koostama saadud andmete põhjal kaks aruannet, millest üks keskenduks

seaduslikele ärivormidele, mida jõugud kattena kasutavad, ja teine organiseeritud kuritegevuse

ja terrorismi vahelisele seosele. Euroopa Komisjoni palutakse jätkata EMPACT-i ja selle

tegevuste toetamist ning koostööd Ladina-Ameerika ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA)

piirkonna riikidega. Samuti kutsutakse Euroopa Komisjoni üles jätkama algatuslikku tööd

organiseeritud kuritegelike võrgustike lõhkumisel, mis arvestaks nii administratiivsete

meetmete rakendamisega kui ka vajadusega võidelda eelkõige alaealiste värbamisega

jõukudesse.

Eesti kiidab Nõukogu järeldused heaks. Eesti vaatest on oluline, et EL-i ülene ja toimivate st

koostöövõrgustikest koondatav teave saaks jätkusuutlikku kuritegevusevastase analüüsi osaks,

14

mida liikmesriikidega jagatakse ja kuritegevusevastases võitluses kaustatakse. Analüüs peab

hõlmama muutuvaid trende maailmas nagu näiteks sõjad, ränne ning EL-i laienemisega

toimuvad muudatused kuritegevuses. Eesti vaatest tuleks suurendada Europoli rolli

liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse toetamisel raskete ja organiseeritud kuritegude

avastamisel, ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning jätkata EL-i üleste projektide ja

uurimisrühmade läbiviimist. Samuti oleks vajalik suurendada võimekust sadamate kaudu

toimuva smugeldamise tõkestamiseks, eelkõige uimastite Euroopasse importimise puhul läbi

Rotterdami, Antwerpeni ja muude suursadamate. Eesti nõustub, et tuleb ennetada alaealiste

värbamist organiseeritud kuritegevusse ning prioriseerida alaealistele uimastite levitamise

tõkestamist. On oluline kaitsta inimesi narkootikumide kahjuliku mõju eest tegeledes

edukamalt sünteetiliste opioidide (nagu fentanüül ja nitaseenid) levitamise tõkestamise ga.

Selleks on vaja sihistatult läheneda uimastikaubandusega tegelevatele kuritegelike le

ühendustele ning keskenduda kahjude vähendamisele tarvitajatele.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Narkopoliitika aastani 2030 (heaks kiidetud 21.06.2021. aasta Vabariigi Valitsuse

uimastiennetuse komisjoni istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Vabariigi Valitsuse kuritegevuse vastased prioriteedid ehk Laulasmaa deklaratsioon

(kokku lepitud siseministri ja justiitsministri poolt 04.10.2023).

11. Kriisideks valmisoleku ja neile reageerimise tugevdamine EL-i tasandil

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministrite lõunalaua arvamuste vahetus sellest,

kuidas paremini reageerida kriisidele EL tasandil ning suurendada liikmesriikide valmisolekut.

Tulenevalt COVID-19 kriisi kogemusest ning seoses Venemaa geopoliitiliste ambitsioonide ja

agressioonisõjaga Ukrainas, on EL-i tasandil üha tihedamini arutletud kogu ühiskonda

kaasavast lähenemisest kriiside ennetamisele ja nendeks valmistumisele, mis sarnaneb Eesti

riigisisesele vaatele antud teemal. Ühtlasi on tõusetunud EL-i tasandi

kriisireguleerimisvõimekuse olulise tõstmise küsimus. Seni peamiselt EL-i liikmesriik ide

pädevuses olnud valdkonda iseloomustab nüüdseks kogunenud arvestatav surve teha ühise lt

senisest oluliselt rohkem. EL on viimase viie aasta kriisides hakanud oma tegevust olulise l

määral senisest rohkem konsolideerima ja sihistama. 2023. aasta oktoobris toimunud Euroopa

Ülemkogu järeldused kutsusid liikmesriike üles tegutsema ühiselt EL-i kriisivalmiduse tõstmise

suunas. Nüüdseks on käimas sellesse eesmärki panustavad mitmed paralleelsed initsiatiivid.

Mitmed hiljutised arengud panustavad otseselt ELi ühisesse võitlusesse erinevate hübriidohtude

vastu. Kokkuleppimisel on ka EL Nõukogu järeldused horisontaalse kriisihalduse järgmiste

sammude osas. Euroopa Komisjon on teinud Soome president Sauli Niinistöle ülesandeks

15

panna kokku raport selle kohta, kuidas tugevdada EL-i elanikkonnakaitset ning

kaitsevalmidust. Raport saab olema oluline sisend järgmise Euroopa Komisjoni prioriteetidesse

ning tööplaani, aga kindlasti ka järgmise MFF-i ettepanekusse ning läbirääkimiste protsessi.

Samade küsimustega tegeleb aktiivselt ka EL Nõukogu ajutine valmisoleku (ingl. k. AHWP

Resilience) töörühm.

Eesti rõhutab avara julgeolekukäsitluse rakendamise olulisust, mis hõlmab väga erinevaid

julgeolekut mõjutavaid valdkondi ning suundumusi. Senisest eesmärgistatum piiriülene

koostöö EL-i ülese kriisikindluse tõstmisel võtmevaldkondades aitab muutunud

julgeolekukeskkonnas kaitsta EL-i demokraatlikke põhimõtted ja väärtuseid. Samuti tervitame

koostamisel olevat elanikkonnakatise tugevdamise raportit ning selle järelduste kajastumist nii

uue Euroopa Komisjoni koosseisu tööplaanis kui ka MFF-i uues perioodis. Eesti jaoks on

koostamisel olevad Nõukogu järeldused, milles tuuakse esile horisontaalse kriisihalduse

järgmisi samme, vastuvõetavad, kuna aitavad arendada EL-i kriisivalmidust.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Eesti julgeolekupoliitika alustest 2023 (heaks kiidetud 24.01.2023 aasta Vabariigi

Valitsuse istungil ning Riigikogu täiskogu 22.02.2023 aasta istungil).

12. Muud küsimused

Muude küsimuste all soovib sõna võtta Rootsi, et mitteametlikult tutvustada julgeolekupakett i.

Samuti esitleb Soome oma riigisisest seadust, mis keskendub rände instrumentaliseerimise le .

Tulevane EL Nõukogu eesistuja Ungari (1. juuli – 31. detsember 2024) tutvustab oma

eesistumise programmi ja peamisi prioriteete.