Ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamine

„Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“ Lisa 1

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kooskõlastustabel

Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega:

1. Seaduse jõustumisnormi ei ole vaja tuua, kui seadus jõustub üldises korras

(HÕNTE § 13 lg 1 p 4). Jõustumissättesse jääb ainult praegune lõige 2 (ilma

lõike numbrita).

2. Vastavalt HÕNTE § 42 lg 2 tuleb seletuskirjas ,,Seaduse eesmärk'' osas

põhjendada eelnõu algatamise vajalikkust, mh anda ülevaade küsimuse

senisest õiguslikust regulatsioonist. Proteesihüvitise regulatsiooni

muutmise vajalikkuse kirjeldamiseks saab kasutada eelnenud VTK-s

esitatud andmeid. Lisaks tuleb põhjendada ka eelnõu § 1 p 2 tehtava

muudatuse vajalikkust (Haigekassa alus hambaraviteenuse tasumise

ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on diagnoositud

haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse kõrgenenud

suuhaiguste risk). Palume seletuskirja täiendada.

3. Palume hinnata ka mõju eelnõu § 1 punktiga 2 tehtavale muudatusele,

millega luuakse õiguslik alus Haigekassal hambaraviteenuse tasumise

ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on diagnoositud

haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse kõrgenenud

suuhaiguste risk.

4. Palume hinnata, kas ja kuidas võib hüvitise kasutusvõimaluste laiendamine

suurendada hüvitise kasutajate hulka?

5. Kas hambaravihüvitise kasutamist aitab hambaarstil jälgida Tervisekassa

infosüsteemi loodav IT-arendus?

Sotsiaalministeerium:

1. Arvestatud. Eelnõu sõnastus on vastavalt korrigeeritud.

2. Arvestatud. Seletuskirja punkt 2 „Seaduse eesmärk“ on tervenisti

vastavalt ümber sõnastatud.

3. Arvestatud. Seletuskirja on lisatud: „Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava

muudatuse (lisatakse üldine alus hambaraviteenuse tasumise

ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on

diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud

eluaegse kõrgenenud suuhaiguste risk) mõju ei hinnata, kuna tegemist

on õigusselgust tagava muudatusega. Tervisekassa võtab juba alates

01.01.2019 arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise

kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise

puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20). Muudatusega luuakse vastav alus

ka seaduses. Sisuliselt jääb olukord teenuse saajate, arstide ja

Tervisekassa jaoks samaks. Ka ei mõjuta muudatus Tervisekassa

hinnangul nende eelarvet. Kuna ka edaspidi on tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise aluseks arsti otsus, siis ei saa eeldada, et inimese

käitumises midagi muutuks, isegi kui inimeste teadlikkus teema seaduse

tasandil reguleerimisega kasvab.“

6. Seaduse jõustumist tuleb seletuskirjas põhjendada, sh ka üldises korras

jõustumist (HÕNTE § 49).

4. Arvestatud. Seletuskirja mõjuanalüüsi on lisatud: „On keeruline täpselt

hinnata, kuidas võiks hambaraviteenuse hüvitise kasutusvõimaluste

laiendamine suurendada proteesihüvitise kasutajate hulka, kuid kui

võrrelda proteesihüvitise saajate arvu kasvu, siis tõusis see Tervisekassa

andmetel 2022. aasta ja 2023.aasta nelja esimese kuu võrdluses 446

inimese võrra, 2023. aasta ja 2024.aasta sama perioodi võrdluses aga

264 inimese võrra. Andmetest nähtub, et tõenäoliselt on osad inimesed

jäänud ootele ning kasutavad hüvitist pärast muudatuse jõustumist.

Seega võib eeldada, et hambaproteesihüvitise kasutajate hulk kasvab

alguses nii ootel olevate inimeste kui ka nende inimeste võrra, kes

hüvitist täna ei ole kasutanud.“

5. Selgitatud. Seletuskirja mõjuanalüüsi lk 7, punktis 6, mõjutatud

sihtrühm „hambaarstid“ alla on lisatud lause: „Infot, kas patsiendil on

õigus hüvitistele, näeb hambaarst tervisekassa infosüsteemi

vahendusel“.

6. Arvestatud. Seletuskirja on lisatud: „Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2

jõustuvad üldises korras, sest neis nimetatud normitehnilised

muudatused ei vaja rakendamiseks ettevalmistavat aega. Nimelt

hambaraviteenustega seotud piirmäärata hüvitised, st Tervisekassa

võtab tasu maksmise üle, koondatakse ühte § 29 lõikesse 21: sealjuures

punkti 1 alla tuuakse hetkel § 29 lg-s 2 olev teine lause ja punkti 2 sisuks

jääb § 29 lõike 21 kehtiv tekst, ning punktis 3 sätestatakse TTL alusel

juba ilma piirmäärata hambaravihüvitiste jaoks üksikasjalikum õiguslik

alus. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. a 1. jaanuaril, sest uue

korra rakendamiseks on vaja puhveraega, sh IT-süsteemide

arendamiseks ning hambaravi- ja hambaproteesiteenuste osutajate

teavitamistegevusteks.“

Rahandusministeerium: Rahandusministeerium ei kooskõlasta

ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Selgitatud. Seletuskirja mõjuanalüüsi on vastavalt Rahandusministeeriumi

esitatud märkustele täpsustatud ja selgitatud, et: „IT süsteemide

Eelnõu seletuskirja kohaselt kaasnevad muudatusega kulud, millega ei ole

hetkel riigieelarves arvestatud: seoses hambaravihüvitise laiendamisega

proteesiteenusele on Tervisekassa eelarvele lisakulu vajadus 5,9 mln eurot

aastas. Muudatusega kaasnev IT süsteemide arenduskulu Tervisekassale on

prognoositavalt 50 000 eurot. Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui

IT-arendused ei valmi õigel ajal ja süsteemi käivitamine võib viibida.

Seletuskirjas on selgitatud, et „Piirmäärata hüvitiste üldise aluse lisamine

seadussesse Tervisekassa eelarvet ei mõjuta, kuivõrd tegemist on kehtiva

regulatsiooni kirjeldamisega seaduses ning vastavate kuludega juba

arvestatud riigieelarves.“ Märgime et esiteks, riigieelarves on hetkel

arvestatud nimetatud kuluga kui kuluga hambaravihüvitisele. Teiseks, kuigi

see kulu on arvestuslik, tuleb siiski jääda planeeritud eelarve piiridesse.

Seletuskirjast puudub selgitus, mille arvelt kaetakse IT-süsteemide

arenduskulu.

arendustega on alustatud ning vajalikud kulud kaetakse Tervisekassa

arenduskulude eelarve vahendistest. Samuti on Tervisekassa eelarve

planeerimisel arvestanud, et hambaravihüvitiste eelarves sisaldub

proteesiteenustele laiendamiseks vajalik 5,9 miljonit eurot alates 2025.

aastast. Tegevuste planeerimisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse

11.10.2023 istungi otsusest, mille kohaselt tuli suurendada

hambaravihüvitisi alates 1.01.2024 ja alates 1.01.2025 luua

hambaproteesihüvitise õigusega isikutele võimalus kasutada

hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks.“

1

EELNÕU

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 29 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

üle vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele järgmistel juhtudel:

1) käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul hambaraviteenuse osutamise eest;

2) hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest;

3) diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse suurenenud

suuhaiguste riski korral hambaraviteenuse osutamise eest.“;

3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära

on õigus suurendada hambaproteesiteenuse osutamise aasta ja sellele eelneva kahe

kalendriaasta kasutamata hambaraviteenuse hüvitise võrra.“;

4) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:

„(28) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 25 sätestatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

piirmäära suurendamist rakendatakse aastatel 2025 ja 2026 järgmiselt:

1) 2025. aastal on õigus suurendada piirmäära samal aastal kasutamata hambaraviteenuse

hüvitise võrra;

2) 2026. aastal on õigus suurendada piirmäära samal aastal ja 2025. aastal kasutamata

hambaraviteenuse hüvitise võrra.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ „…………………“ 2024. a.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ „…………………“ 2024. a.

1

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse hambaproteesihüvitise saamise õigusega inimesele võimalus kasutada

hambaravihüvitist ka hambaproteesimisega kaasnevate kulude katmiseks. Muudatuse eesmärk

on vähendada hambaproteesimistööde kõrgete hindade juures inimeste omaosaluskoormust ja

suurendada seeläbi proteesiteenuse kättesaadavust. Kehtiva korra kohaselt saab

hambaravihüvitist kasutada vaid hambaraviks. Arvestades, et totaalproteesidega inimestel

hambaravi vajadus puudub, jääb neil hambaravihüvitis (105 eurot aastas, omaosalus 12,5%)

kasutamata. Uus hüvitamise kord annab võimaluse kasutada sama aasta ja kahe eelneva aasta

kasutamata hambaravihüvitist hambaproteesimisega kaasnevate kulude eest tasumisel.

Hambaproteesihüvitist, mis on kolme aasta peale kokku 260 eurot, saavad järgmised

ravikindlustatud isikud:

• pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud

töövõimetuspension või vanaduspension;

• osalise või puuduva töövõimega inimesed;

• üle 63-aastased inimesed.

Tervisekassa andmetel kasutas 2023. aastal hambaproteesihüvitist 38 995 inimest.

Eelnõuga lisatakse seadusesse õigusselguse eesmärgil ka üldine alus, mis võimaldab

Tervisekassal võtta hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle, kui vähemalt 19-

aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud

eluaegne suurenenud suuhaiguste risk. Alates 2019. aastast on sellise elupuhuse1 hambaravi

õiguse saanud 3472 isikut, kellest on ravile jõudnud 1901 isikut 10 789 korral ning teenustele

on kulunud 1,5 miljonit eurot.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise

osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg (tel: 5914 3942, e-post: [email protected]),

õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel: 626 9128, e-post: [email protected]),

analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (tel: 715 3473, e-post:

[email protected]) ja hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (tel:

5866 8621, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamisel osalesid

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna usaldusarst Tiia Zeigo ([email protected],

7447 433) ja õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Katrina Koha

([email protected], 7447 446). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge

Tammaru (tel: 5919 9274, e-post: [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu muudatus, mis puudutab hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise

võimaldamist, põhineb seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusel (edaspidi VTK), mis läbis

1 https://www.tervisekassa.ee/elupuhune-hambaravi.

2

eelnõude infosüsteemis kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. VTK kohta märkusi ega

arvamusi ei esitatud.

Eelnõuga kavandatav teine peamine muudatus, mis puudutab piirmäärata tasu ülevõtmise aluse

kehtestamise vajadust, põhineb VTK kooskõlastamise raames esitatud Tervisekassa

ettepanekul.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023–2027“ punktiga 9.3.7 – suurendame hambaravihüvitist. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 11.10.2023 istungi otsusele tuleb luua hambaproteesihüvitise õigusega

isikutele võimalus kasutada hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas

avaldamismärkega RT I, 15.12.2023, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, välja arvatud § 1 lõiked 3 ja 4, mis jõustuvad

2025. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

RaKS-i muudatuste eesmärk on seadustada hambaproteesihüvitise õigusega inimestele

võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest tasumisel. Eesmärk on

suurendada majanduslikult haavatavamas olukorras olevate inimeste (pensionärid,

vanemaealised, osalise või puuduva töövõimega inimesed) jaoks hambaproteesiteenuste

kättesaadavust. RaKS §-d 29 ja 331 ei võimalda kasutada hambaravihüvitist proteesimistöödeks

isegi juhul, kui inimesel hambaravivajadus puudub. Nii jääb inimesel, kellel on totaalproteesid,

hambaravihüvitis kasutamata, kuigi ta võiks saada seda kasutada proteesimistööde eest

tasumisel. Muudatuse tulemusel saab soodustuse sihtrühma kuuluv inimene valida, kas

kasutada kuni kolme aasta hambaravihüvitist (105 eurot aastas, omaosalus 12,5%) hambaravi

eest tasumisel või proteesimistöödeks. Hambaravihüvitist saaksid hambaproteesiteenusega

seotud kulude katmiseks kasutada järgmised ravikindlustatud isikud:

 pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud

töövõimetuspension või vanaduspension;

 osalise või puuduva töövõimega inimesed;

 üle 63-aastased inimesed.

Samuti on eesmärk luua RaKS-is selge õiguslik alus juhtudeks, kui Tervisekassa võtab üle

hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse, mis ei ole üksnes meditsiinilise näidustuse

olukord, vaid tegemist peab olema tuvastatud haigusega või puude esinemisega. Vastavalt

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelule2 (edaspidi TTL) võtab Tervisekassa alates 01.01.2019

arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni

võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20). 2022. aastal laiendati

tasuta hambaravi võimalusi hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele, kelle

hambaravi vajadus on põhihaiguse tõttu oluliselt suurenenud (TTL § 77 lõiked 21 ja 22). Lisaks

2 Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määrus nr 17 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“.

3

otsustati hakata tasuma huule-suulaelõhe, muude näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud

väärarengute ja harvikhaiguste korral vanemate kui 19-aastaste isikute ortodontilise ravi eest

(TTL § 79 lõige 8). Seega on teenused TTL-is küll sätestatud, kuid piiritletud õiguslik alus

seaduses puudub – võimalik, et siiani toetuti RaKS § 29 lõikele 1, mille kohaselt võtab

Tervisekassa kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle nende tervishoiuteenuste eest,

mis on kantud Tervisekassa TTL-i ja mida on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

Seega peetakse vajalikuks RaKS § 29 täiendada ja reguleerida täpsemalt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise tingimused, nähes ette, et seda tehakse juhul, kui vähemalt 19-aastasel

kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud

eluaegne suurenenud suuhaiguste risk.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline, sest seondub piirmäärata hüvitiste

koondamisega § 29 lõikesse 21.

Eelnõu § 1 punktiga 2 koondatakse § 29 lõikesse 21 juhud, mil Tervisekassa võtab enda kanda

kulu (piirmäärata hüvitised), st loetellu jääb seni kehtinud meditsiinilisel näidustusel

hambaraviteenuse osutamisega kaasneva anesteesiateenuse kulu eest tasumine ning loetellu

tõstetakse lõikest 2 § 33 lõikes 2 sätestatud hüvitamise olukord. Õigusselguse tagamiseks ja

kindlustuskaitse ulatuse täpsustamiseks lisatakse üldine alus hambaraviteenuse eest tasumise

ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või

tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk. Otsuse, kas isikul

on tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk, teeb isiku raviarst, kes teeb Tervisekassale

esitatavale raviarvele vastavasisulise kande. Sellekohase info saamisel võtab Tervisekassa

kindlustatud isikule osutatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle täies ulatuses.

Viimati nimetatud alus on seotud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määruses nr 17

„Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ sätestatud piirmäärata hüvitiste juhtumitega.

TTL § 77 lõigete 20–22 ja § 79 lõike 8 kohaselt võtab Tervisekassa arsti otsuse alusel TTL-is

kirjeldatud hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle:

1) puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikult;

2) onkoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline

kasvaja, kes saab või on saanud kiiritusravi ja/või keemiaravi ja kes on saanud antiresorptiivset

ravi;

3) hematoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud hulgimüeloom või lümfoid- ja

vereloomekoe pahaloomuline kasvaja ja kes vajab ravi osana tervishoiuteenuseid või

antiresorptiivset ravi (kood 486R);

4) huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja harvikhaiguse

korral ortodontilise ravi tagamiseks, kui varem ei olnud võimalik ravi tagada.

Alates 2019. aastast võttis Tervisekassa arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu

maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega

isikutelt (TTL § 77 lõige 20), kuna sellises seisus inimene vajab hambaraviteenuse osutamist

üldanesteesias, kuid tal puudub võimekus omaosaluse tasumiseks anesteesiaga teostatud

hambaravi eest.

2022. aastal laiendati tasuta hambaravi hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele,

kelle hambaravi vajadus on põhihaiguse tõttu oluliselt suurenenud (TTL § 77 lõiked 21 ja 22).

Lisaks otsustati hakata tasuma huule-suulaelõhe, muude näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud

4

väärarengute ja harvikhaiguste korral vanemate kui 19-aastaste isikute ortodontilise ravi eest

(TTL § 79 lõige 8). Hematoloogiliste ja onkoloogiliste haigusseisunditega patsientide

põhihaiguse ravi tagajärjel progresseeruvad ravimata suuõõne haiguseisundid, mis viivad luu-,

sidekoe ja limaskesta pöördumatu nekrotiseerumiseni, millega kaasneb invaliidistumine.

Kindlustatu tervise säästmiseks ja tüsistuste oluliselt kallimate ravikulude vältimiseks on

efektiivsem tagada suuõõnehaiguste ennetus ja ravi. Samuti pikenes või lükkus luude arengu

aeglustumise tõttu edasi kaasasündinud väärarenguga patsiendi operatiivse ravi rakendamise

õigeaegsus, mis ei võimaldanud ortodontilist jätkuravi lõpetada enne patsiendi 19-aastaseks

saamist. Ortodontilise ravita jäänuks ravitulemus puudulikuks.

Alates 2019. aastast on elupuhuse3 hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, kellest ravi on saanud

1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust § 29 lõikega 25. Lisatav säte annab § 29 lõikes 22

nimetatud isikutele võimaluse kasutada hambaproteesiteenuse kulu tasumiseks

hambaravihüvitist ulatuses, mis vastab hambaproteesiteenuse saamise aasta ja sellele eelneva

kahe kalendriaasta hambaraviteenuse hüvitise kasutamata summale. Sätte rakendamise

esimesel kahel aastal, s.o aastatel 2025 ja 2026 tuleb jälgida üleminekusätteid (RaKS § 89 lõige

28).

Kehtiva korra kohaselt saab hambaravihüvitist kasutada vaid hambaraviks.

Hambaproteesihüvitist, mis on kolme aasta peale kokku 260 eurot, saavad järgmised

ravikindlustatud isikud:

• pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud

töövõimetuspension või vanaduspension;

• osalise või puuduva töövõimega inimesed;

• üle 63-aastased inimesed.

Tervisekassa andmetel kasutas 2023. aastal hambaproteesihüvitist 38 995 inimest. Arvestades,

et totaalproteesidega inimestel hambaravi vajadus puudub, jääb neil hambaravihüvitis

(105 eurot aastas, omaosalus 12,5%) kasutamata. Uus hüvitamise kord annab võimaluse

kasutada sama aasta ja kahe eelneva aasta kasutamata hambaravihüvitist hambaproteesimisega

kaasnevate kulude eest tasumisel.

Muudatuse tulemusel väheneb hambaproteesimistööde kõrgete hindade juures inimeste

omaosaluskoormus ja proteesiteenuse kättesaadavus suureneb.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse üleminekusätteid ehk § 89 täiendatakse lõikega 28,

et reguleerida käesoleva seadusega lisanduva § 29 lõike 25 rakendumist aastatel 2025 ja 2026.

Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvitistel erinev limiidiperiood – hambaravihüvitisel üks

aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, toimub hambaravihüvitise laiendamine kolmeaastase

kehtivusega proteesihüvitisele järk-järgult. Kuna uus kord jõustub 2025. aasta alguses, saab

sellises korras hambaravihüvitist kasutama hakata alates 2025. aastast, kusjuures 2024. aastal

kasutamata jäänud hambaravihüvitist 2025. aastal kasutada ei saa. Kui kolmel eelneval aastal

ei ole proteesi- ega hambaravihüvitist kasutatud, saab 2025. aastal kasutada proteesihüvitisele

lisaks vaid 2025. aasta hambaravihüvitist (105 eurot + 260 eurot ehk 365 eurot). 2026. aastal

on kolmel eelneval aastal hüvitisi mittekasutanud inimesel võimalik kasutada proteesihüvitisele

lisaks kahe aasta, s.o 2026. aasta ja 2025. aasta hambaravihüvitist (2 x 105 eurot ehk 210 eurot

+ 260 eurot ehk 470 eurot). Alates 2027. aastast rakendub üldine kord – see tähendab, et

inimestel, kes pole eelneva kolme aasta jooksul kasutanud ei proteesihüvitist ega

3 https://www.tervisekassa.ee/elupuhune-hambaravi.

5

hambaravihüvitist, on võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot (260 eurot + 3 x 105

ehk 315 eurot).

Eelnõu §-s 2 sätestatakse § 1 punkti 3 (§ 29 lõige 25) ja punkti 4 (§ 89 lõige 28), millega

reguleeritakse kasutamata hambaravihüvitise võrra hambaproteesikulude suurendamist,

jõustumise tähtpäev, mis on 2025. aasta 1. jaanuar, sest täiendavate kuludega arvestatakse

riigieelarves 2025. aastal. Samuti on Tervisekassale vajalik anda puhveraeg uue korra

rakendamise tagamiseks (IT-süsteemi kohandamine).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava muudatuse (lisatakse üldine alus hambaraviteenuse eest tasumise

ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või

tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk) mõju ei hinnata,

kuna tegemist on õigusselgust tagava muudatusega. Tervisekassa võtab juba alates 01.01.2019

arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni

võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20). Muudatusega luuakse

vastav alus ka seaduses. Sisuliselt jääb olukord teenusesaajate, arstide ja Tervisekassa jaoks

samaks. Ka ei mõjuta muudatus Tervisekassa hinnangul nende eelarvet. Kuna ka edaspidi on

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks arsti otsus, ei saa eeldada, et inimese käitumises

midagi muutuks, isegi kui inimeste teadlikkus teema seaduse tasandil reguleerimisega kasvab.

Hambaraviteenuse hüvitise laiendamine hambaproteesiteenusele

Kavandatava muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada hambaravihüvitist

hambaproteesimistööde eest tasumisel ning suurendada seeläbi majanduslikult haavatavamas

olukorras olevate inimeste (pensionärid, vanemaealised, osalise või puuduva töövõimega

inimesed) jaoks hambaproteesiteenuse kättesaadavust.

Muudatuse rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades:

sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõju elanike majanduslikule

toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühm: ravikindlustatud pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse

alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, osalise või puuduva töövõimega

inimesed ja üle 63-aastased inimesed

Tervisekassa andmetel oli 31.12.2023 seisuga Eestis 1 295 609 ravikindlustatud isikut, kellest

267 744 olid vanaduspensionärid, 1439 töövõimetuspensionärid, 92 132 osalise või puuduva

töövõimega inimesed ja 43 972 üle 63-aastased inimesed.

Seega saab mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks.

6

Arvestades proteesimistööde kallist hinda, on muudatusel oluline mõju sihtrühmas

hambaproteesiteenuse kättesaadavuse parandamisel. Näiteks võib totaalproteeside korral

inimesel hambaravivajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260

eurole lisaks 315 eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis hambaravi reaalhindade

juures katab ära ca poole uute totaalproteeside maksumusest.

Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal hambaproteesihüvitist 38 725 inimest ja

2023. aastal 38 995 inimest. Mõlemal aastal oli hüvitise kasutus suurim (11%)

vanaduspensionäride seas ja väikseim (4%) töövõimetuspensionäride seas. On keeruline täpselt

hinnata, kuidas võiks hambaravihüvitise kasutusvõimaluste laiendamine suurendada

proteesihüvitise kasutajate hulka, kuid kui võrrelda proteesihüvitise saajate arvu kasvu,

suurenes see Tervisekassa andmetel 2022. aasta ja 2023. aasta nelja esimese kuu võrdluses

446 inimese võrra, 2023. aasta ja 2024. aasta sama perioodi võrdluses aga 264 inimese võrra.

Andmetest nähtub, et tõenäoliselt on osa inimestest jäänud ootele ning kasutab hüvitist pärast

muudatuse jõustumist. Seega võib eeldada, et hambaproteesihüvitise kasutajate hulk kasvab

alguses nii ootel olevate inimeste kui ka nende inimeste võrra, kes hüvitist seni kasutanud ei

ole.

Sihtrühma majanduslik toimetulek võib muudatuse tulemusena paraneda, kuna edaspidi on

võimalik proteesimistöödeks kasutada lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist, mille

suurus on 105 eurot aastas. Muudatus võimaldab hambaravihüvitist kombineerida ja seeläbi

maksimeerida Tervisekassa poolt hüvitatavat summat, mis omakorda vähendab sihtrühma

omaosalust.

Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna hambaravihüvitise kasutamine proteesimistööde

eest tasumiseks muudab sihtrühma käitumist, kuid muudatusega ei ole vaja eeldatavasti

kohaneda. Sihtrühm saab endiselt kasutada hüvitist ka hambaraviks. Mõju avaldumise sagedus

on väike, kuna proteesimistööde kalli hinna tõttu on proteesihüvitise ja hambaravihüvitise

kasutamine proteesiteenuse eest tasumisel pigem ühekordne või harva esinev tegevus,

arvestades seda, et hambaravihüvitist saab endiselt kasutada ka hambaraviks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on pigem leevendava mõjuga

ehk hüvitiste kombineerimise võimaldamise kaudu loodetakse vähendada haavatavate rühmade

omaosalust tervishoiuteenuste eest tasumisel.

Eelnevat arvestades on sihtrühma jaoks tegemist olulise mõjuga.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: hambaarstid

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal kokku 1375 hambaarsti.

Proteesitöid teeb enamik hambaarstidest, mistõttu saab potentsiaalseks sihtrühmaks lugeda kõik

Eestis tegutsevad hambaarstid.

Tervishoiutöötajaid oli 2022. aastal kokku 26 302, mistõttu saab mõjutatud sihtrühma suurust

hinnata keskmiseks (5,2%).

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

7

2022. aastal kasutati (17 744 inimest e 45,8% kõikidest hüvitise saajatest) proteesihüvitist kõige

enam alginaatjäljendi teenuse eest tasumiseks. Ülejäänud teenuste (proteesimise eelne või

järgne konsultatsioon, üks mitmekihiline tehishammas, üks standardne tehishammas,

töömudel) eest tasumisel jagunes proteesihüvitise kasutamine üsna võrdselt.

Võib eeldada, et muudatuse järel suureneb proteesitööde maht ning seeläbi suurenevad ka

hambaarstide töökoormus ja tulud. Täpsemalt pole võimalik proteesitööde mahu suurenemist

hinnata, kuna see oleneb inimeste vajadustest ja rahalisest võimekusest.

Mõju ulatust ja avaldumise sagedust saab hinnata keskmiseks. Hambaarstide senine toimimine

võib muutuda, kuna edaspidi on võimalik proteesihüvitist kombineerida kasutamata jäänud

hambaravihüvitisega, mistõttu tuleb hambaarstidel sellest võimalusest inimestele teada anda.

Infot, kas patsiendil on õigus hüvitistele, näeb hambaarst Tervisekassa infosüsteemi

vahendusel. Proteesitöid teeb enamik Eestis tegutsevatest hambaarstidest ning tegemist on

nende jaoks igapäevase tööülesandega.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib tekkida näiteks siis,

kui muudatuse tagajärjel suureneb hambaarstide töökoormus seetõttu, et patsientidele tuleb

hüvitise kasutamise võimalusi selgitada või tegeleda nende patsientide kaebustega, kes pole

hüvitise kasutamise põhimõtetest aru saanud. Riski saab maandada, teavitades elanikkonda

selgelt muudatuse sisust ning tuues vajaduse korral konkreetseid näiteid selle kasutamise

võimalustest.

Eelnevat arvestades on tegemist hambaarstide jaoks olulise mõjuga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Tervisekassa

Mõju sihtrühma saab hinnata väikeseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus mõjutab Tervisekassa töökorraldust, kuna muudatuse tagajärjel on tarvis teha

infotehnoloogilisi arendusi.

Muudatusega võib Tervisekassale kaasneda ajutine töökoormuse kasv administreerimise ja

tehniliste süsteemide toimima saamise mõttes. Muudatusest on mõjutatud eeskätt Tervisekassa,

kes tagab IT-arendused, mis võimaldavad edaspidi proteesihüvitise saajatel kasutada eelnevate

aastate hambaravihüvitist proteesitööde eest tasumisel.

Arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine ja ravikindlustatud isikutele hüvitiste

kasutamise võimaldamine on üks Tervisekassa ülesannetest juba praegu, ei kaasne

muudatusega eeldatavalt kohanemisraskusi ning mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise

sagedus on Tervisekassa jaoks regulaarne, sest hüvitiste kasutamist tuleb võimaldada ja

tervishoiuteenuse osutajatele selleks vajalik info tagada iga päev.

Eelnevat arvesse võttes on tegemist Tervisekassa jaoks olulise mõjuga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

8

Hambaravihüvitise proteesiteenusele laiendamise kulud on 5,9 mln eurot aastas. Muudatusega

kaasnev IT-süsteemide arenduskulu Tervisekassale on prognoositavalt 50 000 eurot.

IT-süsteemide arendustega on alustatud ning vajalikud kulud kaetakse Tervisekassa

arenduskulude eelarve vahendistest. Samuti on Tervisekassa eelarve planeerimisel arvestanud,

et hambaravihüvitise eelarves sisaldub proteesiteenusele laiendamiseks vajalik 5,9 miljonit

eurot alates 2025. aastast. Tegevuste planeerimisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 11.10.2023

istungi otsusest, mille kohaselt tuli suurendada hambaravihüvitist alates 01.01.2024 ja alates

01.01.2025 luua hambaproteesihüvitise õigusega isikutele võimalus kasutada

hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks.

Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui IT-arendused ei valmi õigel ajal ja süsteemi

käivitamine võib viibida. Samas on selle riski avaldumise tõenäosus väike, kuna IT-arendustega

seotud vajadused ja riskikohad selgitati välja IT-arenduste vajaduse analüüsi käigus ning

arendustöödega on juba alustatud. Samuti võib ebasoovitavate mõjude risk kaasneda

Tervisekassa eelarvele prognoositust suuremate kulude tekkimisel, mille tõenäosus on väike.

Piirmäärata hüvitiste üldise aluse lisamine seadussesse Tervisekassa eelarvet ei suurenda,

kuivõrd tegemist on kehtiva regulatsiooni kirjeldamisega seaduses ning vastavate kuludega on

riigieelarves juba arvestatud.

2019. aastast on elupuhuse hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, kellest on ravi saanud

1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei ole vaja täiendada rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras, sest neis nimetatud normitehnilised

muudatused ei vaja rakendamiseks ettevalmistavat aega. Hambaraviteenustega seotud

piirmäärata hüvitised (Tervisekassa võtab tasu maksmise üle) koondatakse § 29 lõikesse 21.

Sealjuures tuuakse punkti 1 alla praegu § 29 lõikes 2 olev teine lause ja punkti 2 sisuks jääb §

29 lõike 21 kehtiv tekst ning punktis 3 sätestatakse TTL-i alusel juba ilma piirmäärata

hambaravihüvitiste jaoks üksikasjalikum õiguslik alus.

Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, sest uue korra rakendamiseks on

vaja puhveraega, sealhulgas IT-süsteemide arendamiseks ning hambaravi- ja

hambaproteesiteenuse osutajate teavitamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja Eesti Hambaarstide Liidule. Kommentaare esitas

Justiitsministeerium, kelle märkustega arvestati. Rahandusministeerium ei kooskõlastanud

eelnõu järgmise põhjendusega: riigieelarves on hetkel arvestatud nimetatud kuluga kui kuluga

hambaravihüvitisele. Teiseks, kuigi see kulu on arvestuslik, tuleb siiski jääda planeeritud

eelarve piiridesse. Seletuskirjast puudub selgitus, mille arvelt kaetakse IT-süsteemide

arenduskulu.

9

Seletuskirja on vastavalt Rahandusministeeriumi esitatud märkustele täpsustatud ja selgitatud,

et IT-arendustega on alustatud ning süsteemide arenduseks vajalikud kulud kaetakse

Tervisekassa eelarve vahenditest. Samuti on Tervisekassa hambaravihüvitiste eelarve

planeerimisel arvestatud, et selles sisaldub proteesiteenustele laiendamiseks vajalik 5,9 miljonit

eurot alates 2025. aastast. Täpsem ülevaade eelnõule esitatud märkustest ja vastustest on leitav

eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Rahandusministeerium

Meie 04.06.2024 nr 1.2-2/34-4

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ja Rahandusministeeriumile teadmiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (hambaravihüvitise proteesiteenustele laiendamine) eelnõu, et kontrollida selle lõplikku vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Palume kooskõlastust hiljemalt 21.06.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Kooskõlastustabel Lii Pärg [email protected]