Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 05/06/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-284/24 – 1

Kohtuasi C-284/24

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

23. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

High Court (Iirimaa)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

12. aprill 2024

Hageja:

Alejandro Blanco

Kostjad:

Criminal Injuries Compensation Tribunal

Minister for Justice and Equality

Iirimaa

Attorney General

[…]

HIGH COURT

[…]

[Riigisisene viide]

[…]

EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 267 ALUSEL

EELOTSUSE TAOTLEMINE EUROOPA LIIDU KOHTULT

ET

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

[…] [poolte loetlemine]

[…] [Liikmesriigi kohtus toimunud menetluse etapid, mis viisid eelotsusetaotluse

esitamise otsuseni]

[…] arvestades, kohus lükkab 28. juulil 2023. aastal otsuse tegemine edasi seoses

Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse esitamisega […]

Ja et 22. märtsil 2024 elektrooniliselt tehtud kirjalik kohtuotsus on lisatud

käesolevale eelotsusetaotlusele

Ja et pooled […] on esitanud Euroopa Liidu Kohtule ametliku eelotsusetaotluse

tegemist lihtsustavad lisadokumendid, mis on lisatud nimetatud kirjalikule

kohtuotsusele […] […] […], sealhulgas kolm arstlikku hinnangut, milles on

üksikasjalikult kirjeldatud hageja vigastusi […]

KOHUS MÄÄRAB, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel

esitatakse Euroopa Liidu Kohtule [High] Courti (kõrge kohus) […] 22. märtsi

2024. aasta kirjalikus kohtuotsuses […] sõnastatud järgmised eelotsuse

küsimused:

[…] [allpool toodud küsimuste kordamine]

JA KOHUS MÄÄRAB, et käesolev menetlus peatatakse seni, kuni Euroopa

Liidu Kohus teeb oma otsuse

Kohus […] lükkab edasi seni tekkinud kulude küsimuse lahendamise

[…]

[…] [kohtusekretäri nimi]

KOHTUSEKRETÄR

Allkirjastatud: 22. aprillil 2024

[…] [poolte esindajad]

Eespool viidatud lisa

[…]

HIGH COURT

[2024] IEHC 171

[…]

22. MÄRTS 2024

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

3

Anonüümseks muudetud versioon

[…] [liikmesriigi toimingu registreerimisnumber]

[…] [pooled uuesti välja toodud]

EELOTSUSETAOTLUSE ESITANUD KOHTU ANDMED

1 Eelotsusetaotluse on esitanud High Court of Ireland (Iirimaa kõrge kohus) […]

(edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus“)

2 […] [kättetoimetamise andmed]

PÕHIKOHTUASJA POOLTE ANDMED

3 […]

VAIDLUSE ESE

4 Käesolev menetlus (edaspidi „täiskogu menetlus“) puudutab hagi, mille hageja

esitas Criminal Injuries Compensation Tribunalile (kuriteoga tekitatud kahju

hüvitamise juhtumeid käsitlev kohus) (edaspidi „kuriteokahju hüvitamist käsitlev

kohus“) hüvitise saamiseks kuriteoga tekitatud isikukahju hüvitamise skeemi

(edaspidi „hüvitisskeem“) alusel.

5 Hüvitisskeem on vabatahtlik mehhanism, mille alusel liikmesriik praegu jõustab

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivist 2004/80/EÜ, mis käsitleb

kuriteoohvritele hüvitise maksmist (edaspidi „hüvitiste maksmise direktiiv“),1

tulenevaid kohustusi. Esimene kostja ehk kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus

on liikmesriigis hüvitisskeemi kohaldamise eest vastutav organ. Teine kostja on

ministeerium, kes vastutab selle eest, et kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus

rakendab hüvitisskeemi tõhusalt. Kolmas kostja on juriidiline isik, kes vastutab

seaduse kohaselt teise kostja ning selle teenistujate ja/või esindajate tegevuse eest.

Neljas kostja on Iirimaa põhiseadusega määratud riigi esindaja õigusküsimustes,

kelle vastu esitatakse kaebus tulenevalt tema esindusõigusest. Esimest, teist,

kolmandat ja neljandat kostjat nimetatakse edaspidi „kostjateks“ ja/või „riigiks“.

6 Täiskogu menetluses kerkinud probleem, mille tõttu artikli 267 alusel

eelotsusetaotlus esitati, puudutab küsimust, kas asjaolu, et hüvitisskeemi alusel on

välistatud hüvitise maksmine mittevaralise kahju, sealhulgas valu ja kannatuste

eest, jätab hageja ilma hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõikes 2 ette nähtud

õigusest õiglasele ja asjakohasele hüvitisele. Kõik eelotsusetaotluse esitanud

kohtu menetluse pooled nõustuvad vajadusega esitada artikli 267 alusel

eelotsusetaotlus.

1 Olgugi et hüvitisskeem kehtestati hüvitiste maksmise direktiivist palju varem.

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

4

Anonüümseks muudetud versioon

OLULISED FAKTILISED ASJAOLUD

Rünne

7 Hageja on Hispaanias sündinud väljaõppinud tarkvarainsener, kes langes Iirimaal

raske kallaletungi ohvriks 12. juulil 2015, mil grupp isikuid teda tema kodu kõrval

tänaval ründas. Kolmele isikule, kellest kaks olid alaealised, esitati süüdistus ja

nad mõisteti süüdi mitmes ründest tulenevas õigusrikkumises. Hagejal ei ole

olnud võimalik välja selgitada alaealiste ründajate isikuid.

8 Ründe käigus sai hageja raske püsiva silmavigastuse ja muid vigastusi. Tema

vigastuste üksikasjad on kirjeldatud taotluses, mille tema advokaat tema nimel

kuriteokahju hüvitamist käsitlevale kohtule esitas:

„(Hagejat) ründas grupp nelja isikuga, kes lõid ta jõuga pikali ja seejärel

jätkasid umbes 20 minuti vältel tema peksmist, kui ta maas lamas. (Hageja)

kaotas ründe ajal teadvuse. Ta sai mitu silmavigastust, sealhulgas

silmakoopapõhja murru, mis ulatus vasaku silma põhja, nägemisnärvile väga

lähedale. Tema mõlemat silma opereeriti ja vasaku silma nägemine on

osaliselt kadunud. Silmalihase paigalt nihkumise tõttu on tal nüüd ka

topeltnägemine. (Hageja) lõualuu murdus ja hambast tuli kild välja. Tema

vasakus õlas oli põrutus. Ta pidi vasakut kätt mõnda aega lingsidemes

kandma ja see käsi jäi osaliselt liikumatuks. Samuti olid tal vigastused kõhu-

ja rinnapiirkonnas. Ründe tulemusel kannatab (hageja) ka vaimse stressi ja

ärevuse all […]

(Hageja) kannatab praegu vasaku silma valu ja nägemise osalise kaotuse all.

Mõlemas silmas on topeltnägemine, eriti hommikuti pärast ärkamist. Tema

vasak käsi on siiani osaliselt liikumatu. Samuti kannatab ta jätkuva vaimse

stressi ja ärevuse all. Tema hambast on endiselt kild väljas […]

Juhtumi tõttu puudus (hageja) töölt […]

(Hageja) tööleping lõpetati ja praegu on ta töötu“2.

Hageja hüvitisskeemi alusel esitatud taotlus

9 1. oktoobril 2015 esitas hageja kuriteokahju hüvitamist käsitlevale kohtule

hüvitisskeemi alusel hüvitamistaotluse. 14. veebruaril 2019 teavitati hagejat

kuriteokahju hüvitamist käsitleva kohtu otsusest (edaspidi „otsus“), millest

tulenevalt määrati talle hüvitisskeemi alusel 645,65 euro suurune hüvitis

(edaspidi „hüvitis“).

2 Eelotsusetaotluse esitanud kohtus toimunud täiskogu menetluse käigus esitas hageja kolm

arstlikku hinnangut, milles on esitatud tema vigastuste täpsemad üksikasjad. […]

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

5

Anonüümseks muudetud versioon

10 Otsuses oli muu hulgas märgitud järgmist:

„(Hagejale) tekitati isikukahju ja varalist kahju vägivaldse ründe ja

peksmisega, mis leidis aset Dublini linnas 12. juulil 2015, mil teda tema

maja ees tänaval ründas grupp isikuid, sealhulgas noorukeid, kellest mõnele

esitati süüdistus eri õigusrikkumistes. Seni ei ole (hageja) hüvitist saanud.

Kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus on veendunud, et rahalised kulud,

mille hüvitamist nõutakse, on vahetult seotud vägivallakuritegudega ja et

hüvitamistaotlus vastab üldise hüvitisskeemi tingimustele […].

Kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus märgib, et (hageja) ei ole nõudnud

hambavigastustest tekkinud kulude hüvitamist.

Kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus määrab vabatahtliku hüvitise

summas 645,62 eurot seoses (hageja) rahaliste kuludega, mis on otseselt

seotud hagis nimetatud vägivallakuritegudega, sealhulgas dokumentaalselt

tõendatud kuludega.

Kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus ei saa hüvitisskeemi alusel määrata

hüvitist (hagejalt) ründe ajal varastatud sularaha ega muu varakahju eest.“

11 Kuriteokahju hüvitamist käsitleva kohtu 14. veebruari 2019. aasta kirjas puudus

hüvitise detailne jaotus ja hageja advokaadid esitasid selle kohta 3. aprillil 2019

nõuetekohase päringu. 10. aprilli 2019. aasta kirjaga esitas kuriteokahju

hüvitamist käsitlev kohus hageja advokaatidele hüvitise detailse jaotuse, mis oli

järgmine:

„Juhiloa väljavahetamise tasu 44,20 eurot

Prillide väljavahetamise tasu 339,00 eurot

Ravimid 28,82 eurot

Haigla 100,00 eurot

Sõidukulud 133,63 eurot

Kokku 645,65 eurot

12 Hageja esitas kulude kohta tõendid üksnes 645,65 euro suuruses summas ja seega

kajastab väljamõistetud hüvitis kogu rahaliste kulude eest esitatud nõuet.

Hüvitisskeemi kohaselt piirdus hüvitis hageja rahaliste kuludega ja selle alusel ei

hüvitatud mittevaralist kahju, sealhulgas valu ja kannatusi, olgugi et ta sai ründe

tulemusena raskeid ja kestvaid vigastusi.

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

6

Anonüümseks muudetud versioon

Täiskogu menetlus

13 Hageja tegi 2. augustil 2019 avalduse täiskogu menetluse algatamiseks, taotledes

muu hulgas järgmist:

– kinnitust, et hüvitisskeem ei ole kooskõlas riigi kohustustega, mis

tulenevad nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivist 2004/80/EÜ

ja/või põhiõiguste harta artiklitest 1 ja/või 3 ja/või 4 ja/või 7 ja/või 9,

kuna selle alusel ei saa määrata õiglast ja asjakohast hüvitist, sest

hüvitisskeemi kohaselt on välistatud mittevaralise kahju, sealhulgas

valu ja kannatuste hüvitamine;

– kinnitust, et hagejal kui kuriteoohvril, kelle õigust hüvitisele oli riik

kohustatud kaitsma, on õigus saada hüvitist valu ja kannatuste eest.

RIIKLIK HÜVITISSKEEM

14 Hüvitisskeem on vabatahtlik haldusmehhanism, mida rahastatakse iga-aastastest ja

piiratud rahaeraldistest ning mille eesmärk on maksta ohvritele kuriteoga tekitatud

vigastuste eest asjakohastel juhtudel hüvitist.

15 Selle hüvitisskeemi vajadus tekkis seetõttu, et kuriteoohvritel puudus vigastuste

eest hüvitise saamiseks otstarbekas ja tõhus õiguskaitsevahend (sealhulgas

tulenevalt asjaoludest, et kuriteo toimepanijaid ei pruugi olla võimalik kindlaks

teha või kui nad on muus menetluses vastutavaks tunnistatud, ei pruugi neil olla

kahjutasu maksmiseks piisavalt vara). 1974. aastast pärinev hüvitisskeem on

ajalooliselt seotud Dublinis 1972. aasta lõpus ja 1973. aasta alguses aset leidnud

terroristlike pommitamistega.

16 Alates 1. oktoobrist 1972 saavad füüsilised isikud, kes on saanud Iiri Vabariigi

jurisdiktsioonis mõne vägivallakuriteo tõttu vigastusi, taotleda nende eest

hüvitisskeemi alusel hüvitisi. Hüvitisskeemi väljatöötamisel lähtuti sellest, et see

oleks mõistetav ka väheste või puudulike õigusteadmistega inimesele ja et

inimene saaks iseenda nimel esitada kuriteokahju hüvitamist käsitlevale kohtule

avalduse, ilma et ta peaks selleks õigusabi kasutama.

17 Kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus loodi 8. mail 1974 hüvitisskeemi

haldamiseks ja avalduste menetlemiseks esimeses kohtuastmes ning see on vanem

kui hüvitiste maksmise direktiiv. Hüvitisskeemi on selle loomisest saadik kaks

korda muudetud: 1986. aastal (mis oli kehtiv hüvitisskeemi redaktsioon täiskogu

menetluses […]) ja 2021. aastal […].

18 Hüvitisskeemi punkti 1 kohaselt võib hüvitist maksta seoses isikukahjuga, „kui

kahju tuleneb vahetult vägivallakuriteost […]“. Algses sõnastuses nähti

hüvitisskeemiga ette ka mittevaralise kahju, sealhulgas valu ja kannatuste

hüvitamine, kuid 1986. aastal jäeti see välja, kuna suure majanduslanguse

perioodil pani see riigi rahalistele ressurssidele suure koorma.

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

7

Anonüümseks muudetud versioon

19 1986. aasta muudatuste kohaselt võimaldas hüvitisskeem maksta ohvrile

vabatahtlikku [(ex gratia)] hüvitist. Konkreetsemalt oli selle lõikes 6 sätestatud, et

kuriteokahju hüvitamist käsitlev kohus määrab hüvitise 1995. aasta

tsiviilvastutuse seaduse (kehtivas redaktsioonis) alusel lähtuvalt kahjust, kuid

hüvitisi ei maksta:

(a) hoiatava või karistusliku hüvitisena või hüvitisena hingeliste

üleelamiste eest;

(b) seksuaalkuriteo ohvrile sündinud lapse ülalpidamiseks;

(c) oodatava eluea kaotuse või vähenemise eest;

(d) ohvri surma korral ohvri pärandi suurendamiseks või

(e) 1. aprillil 1986. aastal või pärast seda tekitatud kahjude puhul valu ja

kannatuste eest. (Eelotsusetaotluse esitanud kohtu allakriipsutus)

20 Hüvitisskeemi kohaselt ei ole kehtestatud selle alusel makstavale hüvitisele

ülempiiri. Hüvitisskeemi alusel ei saa välja mõista kohtukulusid.

21 Põhivaidlus täiskogu menetluses on seotud keeldumisega maksta kahjuhüvitist

ohvri valu ja kannatuste eest ning selle vastavusega hüvitiste maksmise direktiivi

artikli 12 lõikele 2.

ÕIGUSLIK RAAMISTIK

Euroopa Liidu õigus

Hüvitiste maksmise direktiiv

22 Hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid

kaitsma tahtlike vägivallakuritegude ohvrite õigusi nii riigisisestes kui ka

piiriülestes olukordades, pakkudes „õiglas[t] ja asjakohas[t] hüvitis[t]“, ja see on

sõnastatud järgmiselt:

„Kõik liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikes eeskirjades nähakse ette

nende territooriumil sooritatud tahtlike vägivallakuritegude ohvrite

hüvitisskeem, mis tagab ohvritele õiglase ja asjakohase hüvitise.“

23 Hüvitiste maksmise direktiivi põhjendustes on direktiivi eesmärgid kirjeldatud

järgmiselt:

„(1) Euroopa Ühenduse üks eesmärke on isikute ja teenuste vaba liikumise

takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel.“

(3) Euroopa Ülemkogu esitas oma Tampere kohtumisel 15. ja 16. oktoobril 1999

üleskutse kuriteoohvrite kaitse miinimumstandardite koostamiseks, eelkõige

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

8

Anonüümseks muudetud versioon

seoses õiguskaitse kättesaadavusega kuriteoohvritele ja nende õigusega kahjude,

sealhulgas kohtukulude, hüvitamisele. […]

(6) Euroopa Liidu kuriteoohvritel peaks olema õigus õiglasele ja

asjakohasele hüvitisele neile osaks langenud kahju eest olenemata sellest,

kus Euroopa Ühenduse piires kuritegu toime pandi.

(7) Käesoleva direktiiviga luuakse koostöösüsteem, et hõlbustada

kuriteoohvritele hüvitise kättesaadavust piiriülestel juhtudel, mis peaks

toimima liikmesriikide territooriumil sooritatud tahtlike vägivallakuritegude

ohvrite hüvitisskeemide alusel. Seepärast tuleks kõigis liikmesriikides

kehtestada hüvitamismehhanism. […]

(10) Kuriteoohvritel ei õnnestu sageli õiguserikkujalt hüvitist saada, kuna

õiguserikkujal võivad puududa vajalikud vahendid kahju käsitleva kohtuotsuse

täitmiseks või seetõttu, et õiguserikkujat ei suudeta kindlaks teha või kohtu alla

anda.“

Liidu kohtupraktika

24 Euroopa Kohus ei ole hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõiget 2 eriti

käsitlenud. Ehkki üheski senises kohtuasjas ei käsitleta otse ja sõnaselgelt

täiskogu menetluses oleva kohtuasja peamist küsimust ehk seda, kas ja kui suurt

hüvist tuleb maksta varalise ja isikukahju, sealhulgas valu ja kannatuste korral,

saab kasulikke suuniseid Euroopa Kohtu hiljutisest kohtuotsusest BV.

Õiglane ja asjakohane hüvitis

25 Kohtuasjas BV küsis eelotsusetaotluse esitanud kohus muu hulgas seda, kas

Itaalia hüvitisskeemi alusel seksuaalvägivalla ohvritele makstavat

kindlasummalist 4800 euro suurust hüvitist saab pidada „õiglaseks ja

asjakohaseks“ hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõike 2 tähenduses.

26 Euroopa Kohus leidis, et ehkki hüvitiste maksmise direktiiv ei keela

kindlasummaliste hüvitiste maksmist, ei näi 4800 euro suurune kindel summa

vastavat „õiglasele ja asjakohasele hüvitisele“ artikli 12 lõike 2 tähenduses.

Sellele otsusele jõudmisel sõnastas Euroopa Kohus järgmised põhimõtted:

i. Liikmesriikidel on kaalutlusruum seoses makstava hüvitise suuruse ja

sellise hüvitise kindlaksmääramisega (punktid 58 ja 61).

ii. Hüvitist peab maksma selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil

kuritegu toime pandi, riigisisese hüvitisskeemi kaudu, „mille rahaline

elujõulisus on vaja tagada, et kõigile […] tahtlike vägivallakuritegude

ohvritele oleks tagatud õiglane ja asjakohane hüvitis“ (punkt 59).

iii. „Õiglane ja asjakohane hüvitis“ hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12

lõike 2 tähenduses ei pea tingimata vastama kahjutasule, mida võidakse

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

9

Anonüümseks muudetud versioon

välja mõista selle kuriteo toimepanijalt. Nimetatud hüvitis ei pea „tingimata

tagama kuriteoohvrile tekitatud varalise ja mittevaralise kahju täielikku

hüvitamist“ (punkt 60).

27 Samuti sõnastas Euroopa Kohus hüvitiste [direktiivi] artikli 12 lõike 2

tõlgendamiseks järgmised asjakohased elemendid, mida liikmesriigid peavad

arvesse võtma tagamaks, et tahtlike vägivallakuritegude ohvritele määratakse

„õiglane ja asjakohane“ hüvitis:

i liikmesriik ületaks hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõikega 2

antud kaalutlusruumi piire, „kui tema riigisisesed õigusnormid näeksid ette

tahtlike vägivallakuritegude ohvritele sellise hüvitise maksmise, mis on

puhtalt sümboolne või ilmselgelt ebapiisav, arvestades toimepandud kuriteo

tagajärgede raskust ohvritele“ (punkt 63 – eelotsusetaotluse esitanud kohtu

allakriipsutus).

ii hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõike 2 alusel kuriteoohvritele

makstav hüvitis „[kujutab] endast panust nende kantud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamisse“ (punkt 64 – eelotsusetaotluse esitanud

kohtu allakriipsutus).

iii panust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamisse „võib pidada

„õiglaseks ja asjakohaseks“, kui see piisaval määral kompenseerib neile

tekitatud kannatusi“ (punkt 64 – eelotsusetaotluse esitanud kohtu

allakriipsutus).

iv Hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõikes 2 ei välistata

kindlasummalise hüvitise maksmist, kui see summa võib erineda „sõltuvalt

kannatatud vägivalla laadist“, et vältida olukorda, kus hüvitis osutub

„ilmselgelt ebapiisavaks“ (punktid 65 ja 66).

v Kindlasummalist hüvitist ei saa pidada „õiglaseks ja asjakohaseks“,

kui sellega ei võeta arvesse toimepandud kuriteo „tagajärgede raskust“

ohvritele (punkt 69).

vi Hüvitis peab kujutama endast „piisavat panust varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamisse“ (punkt 69 – eelotsusetaotluse esitanud kohtu

allakriipsutus).

28 Kohtuasjas BV märkis kohtujurist, et selle direktiivi alusel makstavatele

hüvitistele kehtivad teised põhjused ja loogika võrreldes riigisiseste lepinguvälist

vastutust käsitlevate õigusnormidega. Riigisiseste lepinguvälist vastutust

käsitlevate õigusnormide kohaselt peab kuriteo toimepanija selle üldjuhul

täielikult hüvitama või heastama ning määratav summa peab nii lähedalt kui

võimalik peegeldama kannatanule tekitatud kahju ja vigastuste täielikku

hüvitamist. Kuid hüvitiste maksmise direktiivi alusel määratava hüvitise loogika

on pigem niisugune, et kuriteoohvritele antakse (üldiselt) avalikest vahenditest

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

10

Anonüümseks muudetud versioon

(rahalist) abi, mille alus ei ole mingisuguses liikmesriikide ametiasutuste tegevuse

puuduses.

29 Samuti märkis kohtujurist kohtuasjas BV, et ehkki nõue, mille kohaselt peab

hüvitis olema „õiglane ja asjakohane“, seab piirangu liikmesriikide

kaalutlusruumile, on see piirang sellegipoolest märkimist väärivalt kerge. Seetõttu

annab hüvitiste maksmise direktiiv liikmesriikidele kahtlemata teatava

kaalutlusõiguse oma hüvitisskeemide sõnastamises. Kuid käesolevas kohtuasjas

küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas liikmesriikidel on pädevus piirata oma

hüvitisskeemi kohaldamisala tahtlike vägivallakuritegude ohvrite puhul nii, et

selle alusel on täielikult välistatud hüvitise maksmine mittevaralise kahju,

sealhulgas valu ja kannatuste eest.

Mittevaraline kahju

30 Kohtuotsuses BV ei täpsustanud Euroopa Liidu Kohus, millist kahju saab pidada

„mittevaraliseks“. Näib, et hüvitiste maksmise direktiivi kontekstis ei ole Euroopa

Liidu Kohus seda teinud tänini.

31 Euroopa Liidu Kohus on veidi käsitlenud terminit „mittevaraline“ kahju sellistes

kohtuasjades, milles taotletakse kahju hüvitamist ELTL artikli 340 ja andmekaitse

kontekstis.

32 Kohtuasjas Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus, vs. Kendrion NV

(kohtuasi C-150/17, ECLI:EU:C:2018:612), mis puudutas kahjuhüvitise taotlemist

ELTL artikli 340 alusel, käsitles kohtujurist oma ettepaneku leheküljel 12 veidi

mittevaralise kahju mõistet. Punktis 105 jj märkis kohtujurist:

„105. ELTL artikli 340 alusel hüvitamise eesmärk on võimalikult suures

ulatuses taastada kahjukannatanu varad nii, nagu need olid enne

ELi institutsiooni õigusvastast käitumist.

Seepärast tuleb varaline kahju, mis on selle käitumise otsene tagajärg,

harilikult hüvitada selle kahjuga võrduva summa maksmise teel.

106. Mittevaralise või mitterahalise kahju korral on see aga võimatu.

Enamikus õigussüsteemides tähendab „mittevaraline“ kahju niisugust liiki

kahju, mis ei ole materiaalne ja millele ei ole lihtne majanduslikku väärtust

omistada, sest rangelt võttes ei ole sellel turuväärtust. Tüüpilised niisuguse

kahju näited on valu ja kannatus, hingeline valu, elukvaliteedi või suhete

halvenemine. Sisuliselt hõlmab see füüsiliste ja/või psüühiliste kannatuste

eri vorme. […]

108. Kui varalist (ja mittesümboolset) hüvitist peetakse ühel või teisel juhul

kõige asjakohasemaks heastamise vormiks, ei ole väljamõistetavat summat

lihtne kindlaks määrata. Sellise juhtumi suhtes pädevad kohtud peavad

prognoosima summa, mis piisavalt kajastab kannataja kantud kahju ja samal

ajal ei karistaks õigusvastaselt käitunut asjakohatult. Ilmsete või

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

11

Anonüümseks muudetud versioon

üldtunnustatud majanduslike mõõdupuude puududes võivad kohtud

juhinduda vaid üldpõhimõtetest, näiteks õiglus, õiglane õigusemõistmine ja

proportsionaalsus ühelt poolt ning ettearvatavus, õiguskindlus ja võrdne

kohtlemine teiselt poolt.

109. Seega on paratamatu, et mittevaralise kahju tuvastamisel, selle

piisavaks hüvitamiseks parimate vahendite kindlakstegemisel ja asjakohastel

puhkudel väljamõistetava rahasumma väljaarvutamisel on kohtutel avar

kaalutlusruum.“

33 Kohtuotsuses UI vs. Österreichische Post AG, C-300/21, tegi Euroopa Kohus

esimest korda otsuse, mis puudutas mittevaralist kahju Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta

(edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikli 82 kontekstis. Euroopa Kohus

märkis, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei sisalda sätet, mille eesmärk oleks

määratleda selle kahju hindamist reguleerivad õigusnormid, mida andmesubjekt

võib nõuda. Seega, kuna valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, siis tuleb iga

liikmesriigi õiguskorras kehtestada menetlusnormid sellistele hagidele ja eelkõige

kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata selle raames makstava hüvitise

ulatuse, tingimusel et järgitakse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet. Kohtuotsuses

VB vs. Natsionalna agentsia za prihodite (kohtuasi C-340/21,

ECLI:EU:C:2023:986) kinnitas Euroopa Kohus, et mõiste „mittevaraline kahju“

hõlmab olukorda, kus andmesubjektil on õigustatud hirm, et kolmandad isikud

võivad tema isikuandmeid tulevikus levitada või kuritarvitada.

34 20. aprillil 2009 esitas komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande hüvitiste maksmise direktiivi

kohaldamise kohta. Aruanne sisaldas hüvitiste maksmise direktiivi liikmesriikides

rakendamise toonast seisu käsitlenud uuringu tulemusi ja hõlmas ajavahemikku

1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008. Aruandes oli muu hulgas märgitud,

et valdav enamik liikmesriike võimaldavad oma skeemides hüvitiste maksmist nii

isikukahju kui ka surma puhul ning et enamiku kohaselt makstakse hüvitist ka

haiguste ja vaimsete kannatuste eest. Aruandes järeldati, et riiklikud

hüvitisskeemid pakuvad ohvritele õiglast ja asjakohast hüvitist ning et

liikmesriigid täidavad nõudeid olulisel määral.

Riigisisene õigus

Riigisisesed õigusnormid

35 Hüvitisskeem ei ole seadusjõuga akt. Tegemist on haldusmenetlusega, mille alusel

saavad kuriteoohvrid riigilt hüvitist taotleda. On selge, et see kehtestati enne

hüvitiste maksmise direktiivi.

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

12

Anonüümseks muudetud versioon

Riigisisene kohtupraktika

Asjakohane riigisisene kohtupraktika selle kohta, kas hüvitiste maksmise direktiiv

annab õiguse hüvitisele valu ja kannatuste eest

36 Iirimaa Court of Appeal (apellatsioonikohus) käsitles Euroopa Kohtu otsust BV

mingil määral kohtuotsuses Doyle vs. The Criminal Injuries Compensation

Tribunal jt ja Kelly vs. The Criminal Injuries Compensation Tribunal jt [2020]

IECA 342 (edaspidi „kohtuotsus Doyle/Kelly”). Hagejad vaidlustasid

hüvitisskeemi mitmel põhjusel ja väitsid muu hulgas, et valu ja kannatuste

hüvitamise välistamine rikub hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõiget 2.

37 Hagejad väitsid, et kohtud peavad lähtuma võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttest

ning et Euroopa Kohtu otsus BV kohustab neid tagama, et „arvestatud on [tahtliku

kuriteo] ohvritele tekitatud kahju tagajärgede raskust“, milleks neil peab olema

pädevus määrata hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Kostjad väitsid, et Euroopa

Kohtu järeldusi „õiglase ja asjakohase“ hüvitise kohta (punktides 58 ja 61) tuleb

tõlgendada Itaalia hüvitisskeemi, mis nägi ette kindlasummalised hüvitised,

kontekstis. Iirimaa hüvitisskeemil seevastu puudub ülempiir ja väljamakseid võib

teha mitmesuguste rahaliste kulude, sealhulgas saamatajäänud tulu eest.

38 Punktis 69 kinnitas Court of Appeal (apellatsioonikohus), et „ei ole enam kahtlust,

et [hüvitiste maksmise] direktiiv annab [tahtlike vägivallakuritegude ohvritele]

tõepoolest liidu tasandil õiguse saada riigilt hüvitist“.

39 Tulenevalt Euroopa Kohtu „olulisest täpsustusest“ seoses hüvitiste maksmise

direktiivi kohaldamisalaga ja selles sisalduva kinnitusega, et liidu õigus annab

õiguse hüvitisele, […] märkis [kohtunik], et muu hulgas tuleb võtta arvesse selle

õiguse ulatust või kohaldamisala ja „eelkõige seda, et Iiri hüvitisskeemis on

välistatud hüvitiste maksmise valu ja kannatuste eest […]“.

40 Court of Appeal (apellatsioonikohus) märkis, et kohtuotsuses BV leidus

kommentaare, mis toetasid nii hagejate kui ka kostjate seisukohti. Pigem kostjate

seisukohti eelistavad kommentaarid võeti kokku järgmiselt (punktis 129):

„Kohtuotsuses olevad viited liikmesriikidele antud kaalutlusruumile,

vajadusele tagada liikmesriikide skeemide majanduslik elujõulisus,

asjaolule, et hüvitis ei pea olema sama suur kui see, mida nõutakse kuriteo

toimepanijalt, sellele, et keelatud on puhtalt sümboolne või ilmselgelt

ebapiisav [hüvitis], ning kindlasummalist hüvitamist sisaldavate skeemide

põhimõttelisele lubamisele näivad kõik toetavat riigi seisukohta.“

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

13

Anonüümseks muudetud versioon

41 Hagejate seisukohaga seoses märkis Court of Appeal (apellatsioonikohus) ära

kohtuotsuses BV sisalduvad „korduvad viited“ nii varalisele kui ka mittevaralisele

kahjule ning tõdes (punktis 129):

„Siiski võib selgeid ja korduvaid viiteid nii „mittevaralisele“ kui ka

varalisele kahjule tõlgendada toetusena hagejate seisukohale, et hüvitist valu

ja kannatuste eest ei saa juba eos täielikult välistada.“

42 Punktis 129 leidis Court of Appeal (apellatsioonikohus):

„Olen seisukohal, et kohtuasi BV annab palju suuniseid selle kohta, mida

kujutab endast „õiglane ja asjakohane“ hüvitis, kuid selles ei ole kindlalt

öeldud, kas liikmesriik peab hüvitama valu ja kannatusi.“ (Eelotsusetaotluse

esitanud kohtu allakriipsutus)

43 Court of Appeal (apellatsioonikohus) leidis, et otsustamaks, kas hüvitisskeemi

alusel tuleb maksta hüvitist nii varalise kui ka mittevaralise kahju eest, võib Iiri

kohus olla sunnitud esitama eelotsusetaotluse, kuid ta ei olnud valmis selles

kohtuasjas eelotsusetaotlust esitama, muu hulgas põhjusel, et see oleks enneaegne.

Asjakohane riigisisene kohtupraktika mittevaralise kahju kohta

44 Iiri õiguses ei ole määratletud, millist kahju peab tahtliku vägivallakuriteo ohver

kandma, et see kujutaks endast „mittevaralist“ kahju. See ei ole üllatav, arvestades

et hüvitisskeem ei näe sellise kahju hüvitamist ette. Olgu siiski märgitud, et

Iirimaa Circuit Court (regionaalne kohus) on viimasel ajal andmekaitse kontekstis

mõnevõrra arutlenud „mittevaralise“ kahju kohaldamisala üle.

45 Kohtuotsuses Kaminski vs. Ballymaguire Foods Limited [2023] IECC 5 […]

leidis [kohtunik], et asjaolu, et kostja rikkus 2018. aasta andmekaitseseaduse

§ 117 ja/või isikuandmete kaitse üldmäärust, tekitas hagejale suuri kannatusi

seoses häbi ja unetusega ning et viimasel on õigus saada hüvitist mittevaralise

kahju eest. Kohus loetles muu hulgas järgmisi asjaolusid, mida võidakse

mittevaralise kahju hindamisel tõenäoliselt arvesse võtta.

„Mittevaralise kahju nõude esitamisel puudub minimaalne nõutav

raskusaste. Samas ei hõlma mittevaralise kahju hüvitis „üksnes pahameelt“.

Andmekaitsealase rikkumise ja tekkinud kahju vahel peab olema seos.

Kui kahju on mittevaraline, peab see olema tõeline, mitte oletatav.

Kahju tuleb tõendada. Tõendusmaterjali esitamine on tungivalt soovitatav.

Seetõttu on näiteks stressi ja ärevusega seotud kahjunõude puhul soovitatav

esitada sõltumatud tõendid, näiteks psühholoogi aruanne või meditsiinilised

tõendid […]“.

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

14

Anonüümseks muudetud versioon

Asjaomane liikmesriigi kohtupraktika selle kohta, milline on valu ja kannatuste

eest makstava hüvitise funktsioon ja kuidas seda hinnata

46 Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus) käsitles valu ja kannatuste eest makstava

mittevaralise kahju hüvitise funktsiooni kohtuotsuses Sinnott vs. Quinnsworth

[1984] ILRM 523, kus ülemkohtunik märkis järgmist (punktis 531):

„Mittevaralise kahju hüvitise maksmise eesmärk on pakkuda õiglast ja

mõistlikku rahalist hüvitist valu, kannatuste, ebamugavuse ja elunaudingute

kaotamise eest, mida vigastus on hagejale põhjustanud ja põhjustab

edaspidi.“

47 Aruteludokumendis „Kuriteoohvritele hüvitise maksmine“ […] märgib

õigusreformi komisjon, et mis tahes kuriteo ohver võib esitada teda väidetavalt

vigastanud isiku peale tsiviilõigusliku kaebuse, kuna kuritegu kujutab endast

tavaliselt ka deliktiõiguslikku rikkumist, näiteks tekib tsiviilvastutus ründe ja

peksmise eest.

48 Seoses kuriteo toimepanijalt väljamõistetava hüvitise hindamisega leidis Court of

Criminal Appeal (kriminaalasjade apellatsioonikohus) otsuses The People (DPP)

vs. Lyons [2014] IECCA 27:

„On peaaegu iseenesestmõistetav, et isik, kes kuriteoga tekitab teisele

inimesele vigastuse või kahju, vastutab eraldi ja eraldiseisvalt täiel määral ka

tsiviilkorras. Tegemist on süüdimõistetu tsiviilvastutusega, mis ei sõltu

kriminaalvastutusest.“

49 Kui hoiatava kahjuhüvitise võimalus välja jätta, tuginetakse selle

kindlaksmääramisel, kui suur on kuriteo toimepanija makstav hüvitis

deliktiõigusliku vastutuse puhul, tõenäoliselt kohtunõukogu 2021. aastal

kehtestatud isikukahju suunistele, milles on eri liiki isikukahju puhul loetletud

kahjuhüvitiste määrad, mille väljamõistmine võiks nõukogu hinnangul olla aus ja

õiglane.

50 Kohtuotsuses riigi peaprokurör vs. Stephen Duffy [2023] IESC 1 tõstis Supreme

Court (Iirimaa kõrgeim kohus) esile kohtuotsuse BV tähtsust ja märkis punktis 67:

„[Euroopa] Kohus märkis ühtlasi, et kuriteoohvritele makstav „õiglane ja

asjakohane“ hüvitis ei pea tingimata olema sama suur kui summa, mis

võidakse õigusrikkujalt täie hüvitisena välja mõista. Pigem on see panus

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamisse. Samuti on riikidel õigus tagada

oma skeemide majanduslik elujõulisus. Samas peab väljamõistetud hüvitis

arvestama toimepandud kuriteo tagajärgede raskust ohvritele ning see ei tohi

olla „puhtalt sümboolne või ilmselgelt ebapiisav“.

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

15

Anonüümseks muudetud versioon

EUROOPA KOHTULE EELOTSUSETAOTLUSE ESITAMISE VAJADUS

51 Eeltoodut arvestades leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et vajab täpsustamist,

kas hüvitiste maksmise direktiiv nõuab, et liikmesriigid peavad maksma ohvritele

hüvitist nii varalise kui ka mittevaralise kahju eest. Kas „asjakohased elemendid“,

mille Euroopa Kohus määras kindlaks kohtuotsuses BV, kujutavad endast

vajalikku miinimumtaset selleks, et hüvitisskeem võimaldaks tahtliku kuriteo

ohvrile „õiglast ja asjakohast“ hüvitist artikli 12 lõike 2 tähenduses?

52 Kui vastus on jaatav, siis eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul vajab

täpsustamist ka see, millised kahju liigid kuuluvad „mittevaralise kahju“ alla ja

kas see hõlmab konkreetsemalt ka ohvri „valu ja kannatusi“. Lühidalt öeldes, kas

liikmesriigid peavad võimaldama valu ja kannatuste eest mingitki hüvitist?

53 Viimaks nähtub kohtuotsusest BV selgelt, et „õiglane ja asjakohane hüvitis“

hüvitiste maksmise direktiivi tähenduses ei pea tingimata vastama kahjutasule,

mida võidakse isikukahju suuniste alusel välja mõista selle kuriteo toimepanijalt.

Siiski vajab eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul täpsustamist see, kuidas

seostuvad ühelt poolt täielik hüvitis (ehk kahjutasu, mis tõenäoliselt mõistetakse

ohvri kasuks välja kuriteo toimepanijalt) ning teiselt poolt „õiglane ja asjakohane

hüvitis“ hüvitiste maksmise direktiivi tähenduses.

EELOTSUSETAOTLUSE PÕHJENDUSED

54 Kõik eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses osalejad leiavad, et täiskogu

menetluses kerkinud eespool nimetatud probleemide lahendamiseks vajab

eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu abi hüvitiste maksmise direktiivi

artikli 12 lõike 2 tõlgendamisel.

55 Eelotsusetaotluse esitanud kohus nõustub, et pärast Euroopa Kohtu otsust BV

vajab täpsustamist, kas hüvitisskeem, mille kohaselt on keelatud hüvitise

maksmine valu ja kannatuste eest muudes kui surmaga lõppenud asjades, on

vastuolus riigi kohustustega, mis tulenevad hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12

lõikest 2, ja kui see nii on, siis millistest kriteeriumidest peab eelotsusetaotluse

esitanud kohus lähtuma „valu ja kannatuste“ eest makstava kahjuhüvitise

väljaselgitamisel.

56 Eelotsusetaotluse esitanud kohtule on antud teada, et Iirimaa High Courti (kõrge

kohus) menetluses on umbes 17 eraldiseisvat kohtuasja, milles on tõstatatud

seesama küsimus. Abi, mida Euroopa Kohus võib käesolevas menetluses anda,

aitab neid kohtuasju lahendada.

57 Täiskogu menetluses kerkinud eespool nimetatud probleemide lahendamiseks

vajab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu abi hüvitiste maksmise

direktiivi artikli 12 lõike 2 tõlgendamisel ja alltoodud konkreetsetele küsimustele

vastamisel.

EELOTSUSETAOTLUS 12.4.2024 – KOHTUASI C-284/24

16

Anonüümseks muudetud versioon

EELOTSUSE KÜSIMUSED

1. Kas direktiivi 2004/80/EÜ (edaspidi „hüvitiste maksmise direktiiv“)

artikli 12 lõikes 2 liikmesriikidele pandud kohustus tagada tahtlike

vägivallakuritegude ohvritele „õiglane ja asjakohane hüvitis“ nõuab ohvrile

hüvitise maksmist nii varalise kui ka mittevaralise kahju eest kohtuotsuse

Presidenza del Consiglio dei Ministri vs. BV (edaspidi „kohtuotsus BV“)

(kohtuasi C[-]129/19, EU:C:2020:566) tähenduses?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis millised kahju vormid

kuuluvad „mittevaralise kahju“ alla?

3. Kas konkreetsemalt ohvri „valu ja kannatused“ kuuluvad „mittevaralise

kahju“ alla?

4. Kui vastus esimesele ja kolmandale küsimusele on jaatav, siis milline peaks

olema seos ohvrile hüvitiste maksmise direktiivi alusel makstava „õiglase ja

asjakohase hüvitise“ ning deliktiõigusliku kahjuhüvitise vahel, mis mõistetakse

ohvri kasuks välja asjaomaselt kuriteo toimepanijalt kui kahju tekitajalt,

arvestades et liikmesriigid peavad tagama oma skeemide majandusliku

elujõulisuse?

5. Kas tahtlike vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmiseks kuriteoga

tekitatud isikukahju hüvitamise skeemi (edaspidi „hüvitisskeem“) alusel ette

nähtavat hüvitist võib käsitada sellisena, mis tagab „ohvritele õiglase ja

asjakohase hüvitise“ hüvitiste maksmise direktiivi artikli 12 lõike 2 alusel, kui

ohvrile määratakse raske silmavigastuse eest, mille tagajärg on püsiv

nägemiskahjustus, hüvitiseks 645,65 eurot?

EELOTSUSETAOTLUSE ESITANUD KOHTU SEISUKOHT

58 Euroopa Kohtu soovitustes liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks

(2019/C 380/01) on märgitud, et eelotsusetaotluse esitanud kohus võib märkida

lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes, sest

see seisukoht võib Euroopa Kohtule tarvilik olla.

59 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoht esimeses kuni kolmandas küsimuses

tõstatatud teemadel on järgmine:

Euroopa Kohtu kolm sõnaselget viidet (kohtuotsuse BV punktides 60, 64

ja 69) sellele, et „õiglane ja asjakohane hüvitis“ hõlmab lisaks „varalisele

kahjule“ „mittevaralist kahju“, annavad selgesti mõista, et hüvitist

„mittevaralise kahju“ eest ei saa täielikult välistada.

Mittevaraline kahju on olemuselt lahutamatu „valust ja kannatustest“, mille

puhul mittevaralise kahju hüvitise eesmärk on kujutada endast õiglast ja

mõistlikku rahalist hüvitist.

CRIMINAL INJURIES COMPENSATION TRIBUNAL JT

17

Anonüümseks muudetud versioon

Peale selle märkis Euroopa Kohus kohtuotsuse BV punktis 64, et ohvritele

makstav hüvitis kujutab endast „panust nende kantud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamisse“. Seejärel märkis Euroopa Kohus, et sellist

panust võib pidada „õiglaseks ja asjakohaseks“, kui see piisaval määral

kompenseerib ohvritele tekitatud „kannatusi“. Ka viitest „kannatustele“ võib

selgelt välja lugeda, et „valu ja kannatuste“ eest tuleb vähemalt mingil

määral hüvitist maksta.

Viimaks on raske näha, kuidas saab öelda, et hüvitis võtab arvesse

„tagajärgede raskust“ ohvritele (kohtuotsuse BV punktides 63 ja 69), kui

hüvitis „valu ja kannatuste“ eest on täielikult välistatud.

Seega peab ohvrile makstav hüvitis hõlmama mingitki panust seoses „valu ja

kannatustega“, et see oleks „õiglane ja asjakohane hüvitis“ artikli 12 lõike 2

mõistes.

22. märts 2024